dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2018
Viit
77
Registreeritud
9. oktoober 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎77 09.10.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc1091 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 09.10.2018 nr 77 Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 4. septembri 2018. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Sotsiaalministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa. SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava II etapp KINNITATUD Tervise- ja tööministri …10.2018 käskkirjaga nr… „Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“ SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapp NARVA 2018 SISUKORD ÜLDOSA ................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 4 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 5 OLEMASOLEV HOONESTUS JA HAIGLA FUNKTSIONAALSE STRUKTUURI ANALÜÜS ................................................................................................................ 6 Olemasoleva hoonestuse kirjeldus ......................................................................... 6 HAIGLA PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR .................................. 9 HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM .......................................................... 11 DIAGNOSTIKA JA RAVI ........................................................................................ 11 Hospitaliseerimine ................................................................................................ 11 A1. Erakorralise meditsiini osakond (EMO) .......................................................... 11 A2. Kiirabi osakond .............................................................................................. 15 B. Ambulatoorne eriarstiabi .................................................................................. 16 C. Funktsionaalne diagnostika ............................................................................. 18 D. Endoskoopia.................................................................................................... 19 E. Laboratoorium ................................................................................................. 20 F. Operatsiooniplokk ............................................................................................ 22 G. Sünnitusplokk .................................................................................................. 24 H. Radioloogia osakond ....................................................................................... 25 I. Patoloogia ......................................................................................................... 26 J. Taastusravi....................................................................................................... 27 K1. Päevaravi ja -kirurgia 12 kohta....................................................................... 28 K2. Hemodialüüs 10 kohta ................................................................................... 29 PALATIOSAKONNAD ............................................................................................ 30 L. Intensiivravi ...................................................................................................... 31 M. Statsionaarsed voodid ..................................................................................... 32 M1. Sisehaiguste palatid ...................................................................................... 32 Erineva suurusega palatisektsioonide kirjeldus. ................................................... 33 M2. Kirurgia palatid .............................................................................................. 35 M3. Günekoloogia, sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia osakond ....................... 36 M4. Iseseisev statsionaarne õendusabi................................................................ 38 HALDUS ................................................................................................................. 40 N. Administratsioon .............................................................................................. 40 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID ................................................... 41 O1. Üldkasutatavad.............................................................................................. 41 O2. Personali garderoobid ................................................................................... 41 ABITEENISTUSED JA VARUSTAMINE ................................................................. 41 P1. Apteek ........................................................................................................... 41 P2. Haigete toitlustamine ..................................................................................... 42 P3. Aparaatide hooldus, tehniline hooldus ja remont ............................................ 42 P4. Voodite ja voodivarustuse puhastus ja desinfektsioon ................................... 43 P5. Tsentraalsterilisatsioon .................................................................................. 43 P6. Pesundus (pesu vahetuspunkt, laod) ............................................................. 44 P7. Ladu ja varustus, Transporditeenistus. ......................................................... 44 P8. Koristuskeskus, Jäätmekäitlus ...................................................................... 45 MUU ........................................................................................................................ 47 R. Külaliste toad. ................................................................................................. 47 S. Rendipinnad. .................................................................................................. 47 T. Tervisekeskus. ................................................................................................ 47 PINDADE KOONDTABEL ...................................................................................... 48 FUNKTSIONAALNE ESKIIS .................................................................................. 50 Asendiskeem ....................................................................................................... 50 Tehnoloogilis- arhitektuurne eskiis ....................................................................... 51 Liftid ..................................................................................................................... 54 Projekteeritud pinna analüüs ................................................................................ 55 Tabel 28. Funktsionaalprogrammi tehnilised näitajad ........................................... 55 ÜLDISED NAKKUSTÕRJE ABINÕUD ................................................................... 58 PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID .................................................... 59 LISAD 1 FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNA JAOTUS 2 SELGITUSED JA MÄRKUSED LISA 1 KOHTA JOONISED ASENDISKEEM, M1:1000 T 1711-1 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 0 KORRUS, M1:500 T 1711-2 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 1. KORRUS, M1:500 T 1711-3 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 2. KORRUS, M1:500 T 1711-4 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 3. KORRUS, M1:500 T 1711-5 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 4. KORRUS, M1:500 T 1711-6 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 5. KORRUS, M1:500 T 1711-7 TEHNOLOOGILINE ESKIIS 6. KORRUS, M1:500 T 1711-8 TEHNOLOOGILINE ESKIIS TEHNILINE KORRUS, M1:500 T 1711-9 3 ÜLDOSA SISSEJUHATUS Käesolev dokument käsitleb SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava uuendamist, Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etappi. Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel ja funktsionaalse arengukava II etapi koostamisel on aluseks võetud varem koostatud SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava 2017-2030 (I etapp), kinnitatud Sotsiaalministri käskirjaga nr. 47, 10.04.2017. Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel on käsitletud rekonstrueeritava haigla osakondade struktuuri, tuues ära osakondade põhiruumide vajaduse ja pinnanäitajad. Kirjeldatud on struktuuriüksuste otstarvet, töökorraldust, personali ning nõudeid funktsionaalsel planeerimisel. Kirjeldatud on haigla üldiseid nakkustõrje printsiipe. Projekti graafilise osa moodustavad rekonstrueeritava haiglahoone korruste tehnoloogilised eskiisid mõõtkavas 1:500-le, millel on ära näidatud struktuuriüksuste asukohad ja põhimõttelised tehnoloogilised plaanid ruumigruppide põhimõttelise lahendusega ja liikumisteede ära näitamisega. Meditsiinitehnoloogia projekteerimistööd on teostatud vastavalt Eestis kehtivatele normatiivdokumentidele ja arusaamadele. Toimunud on konsulteerimine SA Narva Haigla spetsialistidega. 4 ÜLDANDMED hoone nimetus- SA Narva Haigla Haigla tn. 1, 3, 5, 7, 9 ja Vestervalli 15, Narva tellija- SA Narva Haigla projekteerijad- Arhitektibüroo Vaarpuu & Kõll OÜ Registrikood 10381138 Rävala pst. 8, 10143 Tallinn Registreeringunumber EP 10381138-001 Arhitekt Neeme Vaarpuu Arhitekt Kevin Villem 5 OLEMASOLEV HOONESTUS JA HAIGLA FUNKTSIONAALSE STRUKTUURI ANALÜÜS Olemasoleva hoonestuse kirjeldus SA NARVA HAIGLA erinevad struktuuriüksused paiknevad 2-l kinnistul, kaheksas hoones. Funktsionaalse eskiisi koosseisus on olemasolevaid struktuuriüksusi vaadeldud Haigla tn. kompleksis ja Vestervalli 15 tn. hoones. Arengukava eskiisi juures on hoonetele antud järgnev lihtsustatud tähistus:  hoone, Haigla 1 -H1, koos õendusabilaiendusega  hoone, Haigla 3 -H3  hoone, Haigla 5 -H5  hoone, Haigla 7 -H7  hoone, Haigla 9 -H9  hoone, Vestervalli 15 -V15 HOONE HAIGLA 1 6-korruseline hoone on valminud 1977. a. Hoone keldrikorrusel (0 korrusel) paiknevad lisaks tehnilistele ruumidele personali garderoobid, pesulaod, jäätmete kogumine, korpuse jaotusköök koos pesemisruumiga ning mikrobioloogia laboratoorium. Hoone esimesel korrusel paiknevad praegu radioloogia osakonna kabinetid, taastusravi osakond, erakorralise meditsiini osakond, haigla nakkuskontrolli kabinet. Hoone tiivas, kus varem paiknes naiste nõuandla, seisavad ruumid tühjalt. Teisel korrusel paikneb sünnitusosakonna vastuvõtu ruumigrupp, günekoloogia päevakirurgia palatisekstioon (6 voodit), perenõustamise ruumigrupp ja renoveeritud operatsiooniplokk. Hoone kõrge osa Maslovi tn. poolne tiib seisab hetkel tühjalt. Kolmandal korrusel asuvad nina-kõrva-kurguhaiguste ambulatoorse vastuvõtu kabinetid, uroloogi kabinet, kirurgi kabinet, naistenõuandla ruumigrupp, endoskoopia ruumigrupp ja renoveeritud intensiivravi osakond. Hoone korrustel neljandast viiendani paiknevad palatiosakonnad: neljandal sünnitusplokk koos sünnitus- ja raseduspatoloogia, günekoloogia palatisektsiooniga (22 voodit), viiendal kirurgia palatiosakond (38 voodit). Kuuendal korrusel psühhiaatria vastuvõtt ja kirurgia palatiosakonna üldruumid. Ülejäänud ruumid seisavad tühjalt. Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, ventilatsioonisüsteemid on amortiseerunud ja vajavad täielikku renoveerimist. Seetõttu seisavad osa keldrikorruse tehnilised ruumid tühjalt ja kasutuseta. Renoveeritud ruumigruppides on kõik insenersüsteemid väljavahetatud. 2013. a. ehitati hoonele laiendus (3 korrust), kus paikneb õendusabi osakond. Õendusabi osakonnas on 85 voodit. Hoone suletud netopind on 16 602,7 m² HOONE HAIGLA 3 Kõrge sokli- ja ühe maapealse korrusega hoone on valminud 1906.a. 1998. a. ehitati soklikorrusele välja kesksterilisatsiooni osakond. Hoone on maa- aluse tunneliga ühendatud haigla palatikorpustega (hooned H1 ja H5, tunneli ehitusaasta - 1996). Hoone esimesel korrusel asub haigla kliiniline ja biokeemia laboratoorium 6 Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid on suuremas osas rekonstrueeritud koos kesksterilisatsiooni osakonna ehitamisega. Seoses esimese korruse renoveerimisega vajavad insenersüsteemide lahendused korrigeerimist ja täiendamist. Hoone suletud netopind on 1044,5 m² HOONE HAIGLA 5 Hoone on soklikorrusega, osaliselt kolmekorruseline, valminud 1913.a. Rekonstrueeritud 1969. aastal. Hoone soklikorrusele on praegu paigutatud külastajate garderoob, personali puhvet, köögiploki ladu, meditsiiniraamatukogu, aparaatide hoolduse ja remondiruumid, töökojad, taastusravi ruumid (vesiravi) ja tehnilised ruumid. Osa pinda on kasutuseta. Hoone 1. korrusel paiknevad kaks palatisektsiooni - nakkushaigete raviks ette nähtud voodid (20 voodit) ja sisehaiguste palatisektsioon (39 voodit koos intensiivravipalatiga), lisaks hemodialüüsi ruumigrupp (4 voodit), kaks eraldiseisvat radioloogia üksuse ruumi (röntgenikabinett, ultraheliuuringute kabinett), nakkushaigete amb. vv. ruumid ning ravijuhi kabinet. 2. korrusel on kaks palatisektsiooni - sisehaiguste palatid (36 voodit) ja pediaatria (20 voodit) ning funktsionaalse diagnostika kabinetid, taastusravi kabinetid. Hoone kolmandal korrusel asub haigla köögiplokk. Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav, rekonstrueerimist vajab ventilatsioonisüsteem. Rekonstrueerimistööde maht oleneb kui põhjalikult renoveerida palatisektsioonid. Hoone suletud netopind on 6296,2 m² HOONE HAIGLA 7 Hoone on keldrikorrusega, kahekorruseline, ehitatud 1963. a. Hoone esimesel korrusel paiknevad haigla administratsiooni ruumid. Teisel korrusel on kasutusel 100-kohaline koosolekute saal, selle kõrval ajaloolise ekspositsiooniga nn. muuseumiruum ja ruumigrupp, kus paiknevad külaliste toad. Hoone keldris paiknevad laod ja töökojad. Hoone ehituslik struktuur ei ole sobiv paigutamaks siia ravi, diagnostika või palati funktsioone. Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Hoone suletud netopind on 1496,5 m² HOONE HAIGLA 9 Kahekorruselise, 1974.a. ehitatud hoone esimesel korrusel paiknevad kiirabijaam koos kiirabiautode garaažiga ja patoloogia osakond koos tavandiruumidega (rendipind). Hoone teisel korrusel on haigla apteek, patoloogiaosakonna laboratoorium (histoloogia ja tsütoloogia) ja meditsiinistatistika kabinetid. Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid vajavad renoveerimist. Hoone suletud netopind on 1953,7 m² 7 HOONE VESTERVALLI 15 Keldriga kolmekorruseline polikliinikuhoone valmis 1996.aastal. Hoones on lisaks arstikabinettidele diagnostika- ja taastusravikabinetid, soolakamber, radioloogia kabinetid. Osa hoonest võtavad esimesel, teisel ja kolmandal korrusel paiknevad perearstikabinetid. Hoone teisel korrusel asub saal. Osa ruumidest seisab tühjana. Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav. Hoone suletud netopind on 5708,9 m² Hoonete insenerkommunikatsioonide seisukord ja vajalikud tööd selguvad täpsemalt projekteerimistööde järgmistes etappides. Haiglakompleksi arengus on toimunud hulk olulisi muudatusi. Haigla struktuurist on välja jäetud Karja tn. 6 korpus, millega on haigla tegevused koondatud kahele kinnistule. Haigla tn. kompleks on saanud laienduse, kuhu on paigutatud statsionaarne õendusabi 85 voodikohaga. Vaatamata nimetatud positiivsetele arengutele on jätkuvalt üleval mõned puudused, mis rikuvad kompleksi, kui funktsionaalse terviku vaadet: - hoonetes on tehtud erinevaid ruumigruppide ümberpaigutusi, mis terviku seisukohalt ei ole kõige õnnestunumad ning osa pinda seisab kasutamata; - osade ruumigruppide omavahelised funktsionaalsed sidemed on halvad, osa funktsionaalseid üksusi on jagatud erinevate haigla korpuste vahel. Osade ruumigruppide pinnad ei vasta kaasaja nõuetele, kas siis liiga suured või liiga väikesed. Probleemsetest ruumigruppidest võiks nimetada järgmisi:  haigla apteek (asukoha mõttes);  radioloogia osakond (vajab alustatud laiendamise lõpuleviimist);  erakorralise meditsiini osakond;  ambulatoorsed vastuvõtud;  taastusravi;  halduse ruumigrupp. - patsientide liikumine erinevates hoonetes on mittesüsteemselt hajutatud või kokku viidud (erinevad ambulatoorsete üksuste pääsud, vältimatu abi ja plaaniliste haigete liikumine). - Vestervalli tn. 15 polikliiniku kasutus on kohati süsteemitu, palju on kasutamata pinda. Tulevase Tervisekeskuse planeerimine hoone teisele korrusele tekitab vajaduse amb. eriarsti vastuvõtud hoones planeerida ringi ning vaadata üle kogu haigla ambulatoorse eriarsti teenuse osutamine. - Haigla tn. kompleks koosneb viiest hoonest, millest kaks (Haigla tn. 7 ja Haigla tn. 9) ei oma ülejäänud hoonetega sisemist ühendust. Arvestada tuleb ruumigruppidega, kus on suhteliselt hiljuti tehtud põhjalik renoveerimine (operatsiooniplokk, intensiivravi osakond, tsentraalsterilisatsioon). Arvestades loetletud puudusi ja juba tehtud laiendus- renoveerimistöid, samuti hoonete seisukorda ja seda, et hooned on ehitatud haiglaks ja suuremad planeeringulised muudatused on vajalikud osaliselt ning hooned on varustatud spetsiaalselt haiglale vajalike kommunikatsioonidega ja juurdepääsudega, võiks pidada haigla rekonstrueerimist olemasolevate hoonete baasil jätkusuutlikuks. Positiivselt mõjutab rekonstrueerimist võimalus arengukava elluviimise käigus teha mõningaid korrektuure haigla planeeritud voodite arvus ning puudub vajadus teha ehitusmahtudes suuri muudatusi (puudub vajadus suurteks laiendusteks ja lammutusteks). 8 HAIGLA PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR 1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI Erakorraline meditsiin Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Funktsionaalne diagnostika Endoskoopia Laboratoorium Patoloogia Operatsiooniplokk Sünnitusplokk Radioloogia Taastusravi Päevaravi ja -kirurgia 2.00 PALATIOSAKOND Sisehaigused Kirurgia Sünnitusabi ja günekoloogia Iseseisev statsionaarne õendusabi 3.00 HALDUS Haigla juhtimine ja haldamine Infektsioonkontrolli teenistus Arhiiv Infotehnoloogia Meditsiinistatistika 4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID Üldkasutatavad ruumid Personali riietusruumid Personali toitlustuse ruumid 5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS Apteek Haigla köögiplokk Meditsiiniseadmete hooldus ja remont Voodite ja voodivarustuse puhastus ning desinfektsioon Sterilisatsioon Pesundus Ladu ja varustus Tehniline hooldus ja remont Koristuskeskus 9 Transporditeenistuse ruumid Jäätmekäitlus 7.00 MUU Külaliste toad Teenused väljastpoolt 10 HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM DIAGNOSTIKA JA RAVI Hospitaliseerimine Hetkel Sotsiaalministeeriumis kinnitatud arengukava II etapi materjalides oli hospitaliseerimist kirjeldatud EMO struktuuriüksuse sees. Antud tööga vaadeldakse hospitaliseerimist, kui eraldi tegevust, mis ei kuulu EMO tegevuste hulka. Tegevuste kirjeldus Haigete vastuvõtt Plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub eelneva etteregistreerumisega eriarsti visiidil või perearsti suunamisel. Hospitaliseeritav haige registreeritakse vastuvõturuumis ja juhatatakse osakonda. Vajadusel haige peseb end ja riietub haiglariietesse. Haiged võivad siseneda haiglasse peasissepääsu kaudu. Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. Sünnitajad suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine. Töökoormus Tabel 1. Hospitaliseerimiste planeeritavad mahud Hospitaliseeritud Hospitaliseeri-misi Sh plaanilisi Aktiivravi erialad kokku ~10 000 3500 Kokku 10 000 Hospitaliseeritute üldarvuks aastal 2030 planeeritakse 10 000 haiget aastas, sellest plaanilisi 3500 (35%) ja erakorralisi 6500 (65%). Plaanilisi haigeid hospitaliseeritakse statsionaari vastuvõtutoa läbi keskmiselt 3500/240 = 15 haiget päevas; Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 32 m² A1. Erakorralise meditsiini osakond (EMO) Kasutusotstarve Erakorralise Meditsiini Osakonnas (EMO) toimub vältimatu abi osutamine ambulatoorselt. Vajadusel erakorralised haiged hospitaliseeritakse Narva Haigla statsionaari või saadetakse III etapi haiglatesse. EMO teenus hõlmab endas haiguste diagnostikat ja ravi. Toimub haigete registreerimine, vajadusel pesemine ja ümberriietumine ning palatiosakonda saatmine. Seosed ja ühendused EMO ruumid peavad asuma 1.korrusel. Vaja on arvestada patsientide privaatsuse ja mugavusega registreerimisel ja ootamisel. EMO ruumide planeering peab võimaldama haige kiire suunamise vajalikule protseduurile. Jälgimispalati suurus ja planeering peab võimaldama haigete paigutamise vastuvõtu ootel raamile lamama või vastuvõtujärgselt ajutiseks jälgimiseks palatisse. 11 Protseduuri- ja läbivaatuse ruume kasutatakse nii kiirabiga toodud kui traumapunkti tulnud haigete läbivaatuseks ja raviks. Vajalik on kiire ja mugav ühendus radioloogia osakonnaga, operatsiooniplokiga, intensiivravi osakonnaga, võimalusel läbimata haigla üldkasutatavaid koridore. Haigla arengukavaga muuta paremaks ambulatoorsete patsientide liikumine EMO ruumigrupi läheduses (peasissepääsu ruumigrupp). EMO välispääs peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamil või ratastoolis sisenemise võimalusega, kiirabiautole boks (3 kohta) haige mahavõtmiseks ja auto ning raami puhastamise võimalus. Nakkuse kahtlusega haigete vastuvõtt toimub EMO-s, hinnates eelnevalt haigete eraldamise vajadust ja võimalusi hospitaliseerimiseks haigla nakkussektsioonis või edasisuunamist kõrgema etapi haiglatesse. EMO juurde kuulub isolaator, et vajadusel haige isoleerida. Töökorraldus ja varustamine Erakorraline vastuvõtt toimub iga päev 24 tundi. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevus toimub vastavalt haigla üldistele jäätmekäitlusreeglitele. Tegevuste kirjeldus Haigete vastuvõtt 1. Erakorraline vastuvõtt toimub ööpaevaringselt läbi EMO. Erakorralised haiged läbivad arsti vastuvõtu, esmase diagnostika ja protseduurid. Haiged võivad siseneda haiglasse EMO sissepääsu kaudu:  EMO, avatud 24 t/ööpäevas Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. EMO sissepääs peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamiga sisenemise võimalusega, kiirabiautole on ette nähtud segamatut sissesõitu võimaldav kinnine boks. 2. Sünnitajad suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine. 3. Nakkuskahtlusega haiged suunatakse väljast otse isolaatorisse, kus selgitatakse patsiendi seisukord. EMO EMO primaarseks funktsiooniks on hinnata, stabiliseerida ja maksimaalsel määral ravida tõsiste haiguste ja vigastustega patsiente ööpäevaringselt. EMO suunab vajadusel patsiendi edasisele ravile vajalikku osakonda. EMO osakonda saabuvad haiged kas kiirabiga, tulevad oma transpordiga või jalgsi. Kiirabiga saabuvate haigete vastuvõtt toimub kiirabiauto vastuvõtuboksi kaudu. Ööpäevane valve, seotud vältimatu abiga, on laboratooriumis, radioloogia osakonnas, intensiivravi osakonnas, operatsiooniplokis. Töökoormus Hospitaliseeritute üldarvuks aastal 2030 planeeritakse 10 000 haiget aastas. Erakorralisi haigeid hospitaliseeritakse keskmiselt 6500/365 = 18 haiget ööpäevas; Erakorralisi haigeid planeeritakse vastu võtta keskmiselt 23 000/365 = 63 haiget ööpäevas. 12 Lisaks hospitaliseerimistele planeeritakse EMO-s ambulatoorseid vastuvõtte ja läbivaatusi. Tabel. 2 Ambulatoorsete vastvõttude arv EMO-s Ambulatoorseid vastuvõtte Hulk Erakorraline abi 10 000 Traumatoloogiline abi 6500 KOKKU 16 500 EMO ambulatoorsete vastuvõttude arv planeeritakse kuni 16 500/365= 45 haiget ööpäevas. Seega läbib erakorralise meditsiini osakonda keskmiselt kuni 63-65 haiget ööpäevas. Eeldusel, et 50% ööpäevastest vastuvõttudest toimub 8-tunnise valve jooksul, on tippkoormuse ajal erakorraliste haigete vastuvõtt 4 vastuvõttu tunnis. Põhiruumide vajadus:  elustamise/ traumaruum 1  arsti läbivaatusruum 2  protseduuriruum 2  isolaator 1  haige ajutise viibimise voodid 7 kohta  vanema-lapse ajutise viibimise ruum 1 Personal Üksuses töötab 20-24 inimest. Funktsionaalne planeerimine Vastuvõturuumid peavad asuma 1. korrusel. Vaja on arvestada patsientide privaatsuse ja mugavusega registreerimisel ja ootamisel. Ooteruumi tuleb planeerida patsientidele kuvatav järjekorra info. EMO ruumide planeering peab võimaldama haige kiire suunamise vajalikule protseduurile. Jälgimispalati suurus ja planeering peab võimaldama haigete paigutamise vastuvõtu ootel raamile lamama või vastuvõtujärgselt ajutiseks jälgimiseks palatisse. Protseduuri- ja läbivaatuse ruume kasutatakse nii kiirabiga toodud kui traumapunkti tulnud haigete läbivaatuseks ja raviks. Vajalik on kiire ühendus radioloogia osakonnaga, operatsiooniplokiga, intensiivravi osakonnaga. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas hooneosa funktsionaalne planeering toetab eelpool nimetatud ühenduste toimimist ning mida peab silmas pidama haigla arengukava juures, saavutamaks erakorralise patsiendi kiire juurdepääs labori, endoskoopia, radioloogia ja menetlusradioloogia teenustele. EMO on vahetult radioloogiaosakonna kõrval, millega on tagatud radioloogia teenustele kiire juurdepääs. Radioloogia ruumigruppi on haigla arengukava uuendamisega planeeritud laiendada, et muuta teenuse osutamist mugavamaks. Rekonstrueeritav EMO ruumigrupp on seotud vertikaalse transpordisõlmega ja seega tagatud kiire juurdepääs teistele diagnostika üksustele, mis paiknevad samas hooneplokis. Vertikaalse transpordiga on tagatud kiire juurdepääs 0 korruse kaudu laboratooriumi ruumigrupile, 2. korruse kaudu operatsiooniplokile, 3. korruse kaudu endoskoopia ja intensiivravi osakonna ruumidele. Kõik nimetatud üksused asuvad liftisõlme juures. Koos EMO rekonstrueerimisega on välja pakutud muudatused hooneploki peasissepääsu lahenduses, millega suunatakse ambulatoorsed patsiendid kohe 13 ülemistele korrustele. Lahendusega välditakse 1. korruse liikluse ristumisi ambulatoorste patsientidega. Vaadeldavas hooneosas on kasutuses topelt koridoride süsteem ning seetõttu on minimeeritud võimalikud ristumised kiiret transporti nõudvate patsientide liikumisteede ja ambulatoorsete patsientide liikumisteedega. Haigla funktsionaalse arengukava uuendamise kirjeldustes tuleb arvestada, et ambulatoorsete patsientide teenindamisega seotud ruumigrupid ei segaks EMO ühenduste toimimist. EMO välispääs peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamil või ratastoolis sisenemise võimalusega, kiirabiautole boks haige mahavõtmiseks ja auto ning raami puhastamise võimalus. Nakkustõrje põhimõtted Haiglanakkuste arvu vähendamise aspektist on oluline arvesse võtta:  patsientide, külastajate ja personali liikumismarsruute, neid küllaldaselt eraldades;  haigete küllaldast ruumilist eraldatust;  isolatsioonipalatite arvu ja tüüpi;  kätepesemisvõimaluste kättesaadavust;  vee Legionella-vabana hoidmist. Osakonna koosseisus planeeritakse üks kiirabi boksist avanev isolaator õhu kaudu levivate nakkuste tõkkeks. Isolaator on planeeritud kiirabi sissepääsust. Isolaator planeeritakse ühekohalise palatina ning võib olla kasutuses tavalise jälgimiskohana, kui ei ole vajadust kellegi isoleerimiseks. Isolaator peab vastama palatiruumidele esitatavatele nõuetele, ning lisaks järgmisele:  igas isolaatoris peab olema võimalus kätepesuks, ümberriietumiseks ja musta ja puhta materjali hoidmiseks, mis asub vahetult palatisse sissepääsu lähedal, soovitavalt lüüsis;  isolaatori piirseinad, lagi ja põrand, kaasa arvatud ühenduskohad, tuleb tihendada nii, et õhuvahetus väliskeskkonnaga oleks võimatu;  isolaatori kõigi väljapääsude uksed peavad olema varustatud isesulguvate seadmetega;  isolaatoril peab olema eraldi tualett, pesu- või dushiruum ja kätepesu valamu,  isolaator tuleb varustada seadmega, mis võimaldab jälgida õhu rõhku ja liikumise suunda nakkusohtliku haige palatis viibimise ajal;  isolaatori ette planeerida ülerõhuga lüüs. Erinõuded ja vajadused Osakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient - personal ja personal – personal;  kellad;  distantsilt avatavad uksed, magnetlukudega varustatud;  telefonid;  arvutivõrk, haigla elektrooniline teabevahetuse süsteem;  meditsiinigaasid;  televiisor, radio;  elektrikatkestuste korral meditsiiniinfosüsteemide ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine. Täiendavalt tuleks kommunikatsioonide projekteerimisel arvestada järgnevaga. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on haiglavõrgu haigla elutähtsa teenuse osutaja ning vältimatu abi seejuures elutähtis teenus. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused on sätestatud hädaolukorra seaduse §-s 38. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Elutähtis teenuse osutaja peab rakendama elutähtsa teenuse (antud juhul vältimatu abi) katkestusi ennetavaid meetmeid, 14 sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu. Ühtlasi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime. Turvameetmed (täpsustatakse projekteerimise järgmistes etappides) Kiirabi pidevalt toimiva vastuvõtu läbipääs (kiirabi boksist haiglasse) peab olema eraldatud üldisest ooteruumist ja olema videojälgimise all. Patsientide vastuvõtu ruumi sissepääs (sissepääs ooteruumi) peab olema turvatöötaja kontrolli all ja võimaldama vaid piiratud läbipääsu. Õhtusel ja öisel ajal kasutatakse ooteruumi kaudu sissepääsu, mis on läbipääsusüsteemi või turvatöötaja poolt kontrollitav. Üldist liikumist reguleerib läbipääsukontrolli süsteem. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 563 m². A2. Kiirabi osakond Meditsiiniline kiirabi on erakordne ambulatoorne arstiabi kõigi eluohtlike seisundite puhul: haigestumised, traumad, mürgistused. Tehakse esmane diagnostika, ravitakse haigeid ja transporditakse neid haiglasse. Kiirabibrigaad osutab abi sünnitajatele, transportides neid haigla sünnitusosakonda. Kiirabibrigaadi saab kasutada erakorraliste haigete transportimiseks SA Narva Haigla osakondadest kõrgema etapi haiglatesse Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas. Osakonna koosseisus on 4 väljasõidubrigaadi, neist 1 arstibrigaad ja 3 õebrigaadi. Kõik brigaadid asuvad ühes kohas. Väljasõit teenindatava regiooni mistahes punkti toimub Häirekeskusest saadud väljakutse järgi. Otstarve Erakorraliste haigete transport, vältimatu abi osutamine sündmuskohtadel. Kiirabi katab ka oma teeninduspiirkonna haigete vajadused erakorralise meditsiinilise transpordi järele. Töökorraldus Valvepersonal töötab 24 tundi ööpäevas. Vältimatut abi vajavad haiged transporditakse haigla vältimatu abi osakonda või vajadusel mõnesse spetsialiseeritud haiglasse. Tööaeg: Kiirabiteenistuse tööaeg on 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas. Personal: Töötab korraga 4 brigaadi, 1 arstibrigaad ja 3 õebrigaadi. Brigaadis 3 inimest. Funktsionaalne planeerimine Kiirabi osakond paikneb haigla territooriumil hoones omaette üksusena EMO lähedal. Personaliruumid planeeritakse hea ühendusega garaazhidega. 15 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 213 m², garaažiboksid eraldi. Narva Haigla kiirabi osakond Haigla 9 hoones jätkab olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate pinnanäitajatega (276 m²). B. Ambulatoorne eriarstiabi Otstarve Haigete ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi. Eriarstide töökabinetid. Tööaeg Polikliinik töötab 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas. Töökorraldus Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged, plaanilises korras töötavad üldjuhul ka diagnostikakabinetid. Registreerimine toimub isiklikult haige poolt või raviarsti poolt ning vahetult erialaüksuses korraldab patsientide informeerimist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse assistent-sekretär. Funktsionaalne planeerimine Ambulatoorse vastuvõtu ruumid planeeritakse polikliiniku hoonesse Narva keslinnas aadressil Vestervalli tn. 15 (5 vastuvõtu üksust) ning Haigla tn. 1 erinevatel korrustele (28 vastuvõtu üksust) ning mõned vastuvõtud Haigla tn 5. Kabinettide juurde planeeritakse ka vajalikud protseduuri- ja abiruumid. Ambulatoorse vastuvõtu kabinetid planeeritakse soodsa pääsuga peavestibüülist, läheduses asub registratuur. Haigetelt laboratoorsete analüüside vastuvõtuks planeeritakse vastavad ruumigrupid mõlemal ülalnimetatud aadressil. Iga funktsionaalse üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruumid. Funktsionaalne planeering Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise aluseks on eriarsti vastuvõtuüksus. Ambulatoorseks vastuvõtuks võib planeerida ka ühe läbivaatus- vastuvõtukabinetiga üksusi, kui see on ehituslikel või erialastel põhjustel vajalik. Tabel 3. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid Ruumi nimetus Pindala m² Läbivaatusruum riietuskabiiniga 18 m² vôi 20 max kaks ruumi 2x10 m² Assistendi või õe ruum Vastavalt vajadusele Ooteruum 4-6 inimesele Eraldi pind ühendusteede pinnas Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud erialateenuse osutamiseks vajalikud kabinetid, ruumide hulk ja loetelu täpsustub ehitusprojektiga: protseduuriruum, 16 m² Erialad, kus vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud erialateenuse osutamiseks vajalike ruumide koosseis on eriline, on järgmised: 16 Üldkirurgia, trauma- ortopeedia – 4 protseduuriruumi, a’18 m² Uroloogia – 1 tsüstoskoopia, urodünaamika, 24 m² Otorinolarüngoloogia – 3 KNK protseduuriruumi, a’16 m² Audiomeetria koos õe tööpinnaga, 18 m² Õdede vastuvõtud on avatud nimekirjana, sealhulgas:  kardioloogia õe vastuvõtt;  tromboosi õe vastuvõtt;  haavaõe vastuvõtt;  uroloogia õe vastuvõtt;  ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (2-3);  suitsetamisest loobumise nõustamine;  OKR cabinet;  vaimse tervise õed;  alkoholisõltuvusega patsientide ambulatoorne vastuvõtt;  laste ja noorukite vaimse tervise kabinet;  psühholoog;  sotsiaaltöötaja;  juhtumi korraldaja;  logopeed;  endokrinoloogia eriala õde. Töökoormus Tabel 4. Narva Haigla planeeritud vastuvõtuüksuste vajadus erialade lõikes Eriala Plaanilisi Külastust Arvutatud Planeeritud Märkused külastusi päevas üksusi Dermatoveneroloogia 9570 39,88 1,81 2 Endokrinoloogia 4796 19,98 0,91 1 Neuroloogia 11 932 49,72 3,55 3 Teenust osutab IVKH Sisehaigused 3269 13,62 0,62 1 Gastroenteroloogia 3053 12,72 0,91 1 Pulmonoloogia 4357 18,15 1,30 1 Kardioloogia 3794 15,81 0,72 1 Infektsioonhaigused 1852 7,72 0,55 1 Pediaatria 1296 5,4 0,38 1 Psühhiaatria 9768 40,7 2,91 3 Siseerialad kokku 53 687 12 Üldkirurgia 15 894 66,23 3,01 3 Uroloogia 3915 16,31 1,17 1 Traumatoloogia- 4,65 ortopeedia 15 617 65,07 5 Günekoloogia+ 19 305 80,44 3,66 4 Iseseisev ämmaemanda 2,5 vv. 7000 35,00 3 Otorinolarüngoloogia 8714 36,31 2,59 3 Oftalmoloogia 18 845 78,52 3,57 4 Teenust 17 Eriala Plaanilisi Külastust Arvutatud Planeeritud Märkused külastusi päevas üksusi osutab IVKH Kirurgilised erialad kokku 87 390 19 Töötervishoiuarst 5151 21,46 0,98 1 Taastusraviarst 4940 20,58 0,94 1 KOKKU 151 168 33 Tabel 5. Eriarstide vastuvõtu üksuste jaotumine Vestervalli 15 ja Haigla 1 hoonete vahel Eriala Üksusi Vestervalli 15 Haigla 1,5 kokku Kirurgia, traumatoloogia 8 0 8 Uroloogia 1 0 1 LOR 3 0 3 Sisehaigused 1 0 1 Gastroenteroloogia 1 1 0 Endokrinoloogia 1 1 0 Pulmonoloogia 1 0 1 Kardioloogia 1 1 0 Nefroloogia 1 0 1 Dermatoveneroloogia 2 0 2 Günekoloogia+ iseseisev 7 0 7 ämmaemanda vv. Psühhiaatria 3 0 3 Taastusravi 1 0 1 Töötervishoid 1 1 0 Logopeed 1 1 0 Infektsioonhaigused 1 0 1 KOKKU 34 5 29 Ambulatoorse vastuvõtu üksustes on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient - personal kõigis WC-des;  kell ooteruumis;  kabinettide ustel lukud;  telefoni;,  arvutivõrk, haigla elektrooniline teabevahetuse süsteem;  meditsiinigaasid, vt. tabel gaasi lõppseadmete vajaduse kohta;  logistiline lahendus patsientide sissekutsumiseks;  haigete andmekaitse. Pinnanäitajad Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 250 m2 ja Haigla tn. 1 ja 5 hoonetes 1550 m2. C. Funktsionaalne diagnostika Otstarve Funktsionaaldiagnostika uuringute tegemine, patsientide riietumine. 18 Töökorraldus Üksuses toimuvad nii ambulatoorsete kui statsionaari haigete plaanilised uuringud. Haiged tulevad ise, tuuakse voodi või ratastooliga. Tööaeg Töö toimub tööpäeviti ühes vahetuses. Personal Üksuses töötab 6-10 inimest personali. Töökoormus Tabel 6. Uuringute planeeritavad mahud Uuringu nimetus Planeeritud Ruume EKG 15 500 2 EKG koormustestid 1000 1 Holtermonitooring 1200 - Vererõhu monitooring 800 - Ehhokardiograafia 1500 1 (s.h. söögitoru kaudne) KOKKU 20 000 Vajalik on kokku 5 uuringukabinetti, millest:  EKG kabinette 2, neist 1 asub Vestervalli 15 hoones;  koormustestiks 1;  Ehhokardiograafiaks 1. . Funktsionaalne planeerimine Asukoht eeldab soodsat pääsuga sisehaiguste osakonnast, ambulatoorsetele haigetele hea ligipääs vestibüülist. Haiglakompleksi juures asuv funktsionaaldiagnostika üksus planeeritakse Haigla 5 hoonesse. Üksuses on vaja  telefon;  kell;  koodlukud ustel;  arvutivõrk;  personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem;  O2. Pinnanäitajad Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 20 m2 ja Haigla tn. 5 hoones 142 m2. D. Endoskoopia Otstarve Endoskoopiliste uuringute tegemine, endoskoopide puhastamine, patsientide riietumine, protseduurijärgne toibumine, personali ettevalmistumine protseduuriks. 19 Töökorraldus Üksuses toimuvad nii ambulatoorsete kui statsionaari haigete uuringud. Haiged tulevad ise, tuuakse voodi või ratastooliga. Ambulatoorsed haiged protseduuri järel kas lahkuvad kohe või jäävad ajutiselt toibuma. Töökoormus Table 7. Endoskoopiliste uuringute planeeritavad mahud Uuring Kokku Endoskoopia kokku, sh 2700 Gastroskoopia 2220 Kolonoskoopia 250 Bronhoskoopia 230 Planeeritakse kahe endoskoopiaruumiga endoskoopia üksus. Tööaeg Töö toimub tööpäeviti ühes vahetuses. Personal Üksuses töötab 5-6 inimest personali. Funktsionaalne planeerimine Asukoht eeldab soodsat pääsu kirurgia ja sisehaiguste osakondadest, ambulatoorsetele haigetele hea ligipääs pea vestibüülist. Üksuse juurde planeerida toibumisruum. Endoskoopia üksus planeeritakse Haigla 1 hoone kolmandale korrusele. Endoskoopia üksuses on vaja  telefon;  kell;  koodlukud ustel;  arvutivõrk;  meditsiinigaasid;  personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem. Osakonna programmeeritud pind on 120 m2. E. Laboratoorium Otstarve Laboratoorium on diagnostiline üksus, mille koosseisus on kliiniline, biokeemia, immunoloogia, s.h. HIV ja mikrobioloogia laboratoorium ning verekabinet. Ambulatoorsetelt haigetelt analüüside vastuvõtu ja võtmise ruumid peavad asuma peavestibüüli lähedal. Verekabinet vastutab konservvere ja verepreparaatide tellimise, hoidmise ja väljaandmise eest. Tööaeg Töö ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus. 20 Töökoormus Table 8. Laboriuuringute planeeritavad mahud aastaks 2030 Uuring Kokku Laboratoorsed uuringud kokku, sh 555 000 kliinilised analüüsid 220 000 biokeemia analüüsid 95 000 immunoloogia, HIV, seroloogia 35 000 analüüsid mikrobioloogia 20 000 molekulaardiagnostika uuringud 15 000 hematoloogia 170 000 Laboris vajalik põhiruumide koosseis tuleneb planeeritud töölõikudest on järgmine: Töölõigu nimetus Preanalüütiline töölõik Tuumiklabor (kliiniline keemia+hematoloogia) Mikrobioloogia töölõik Molekulaardiagnostika töölõik Immuunhematoloogia töölõik koos verekabinetiga Töökorraldus Ambulatoorsetelt haigetelt võetakse analüüsid peavestibüüli läheduses (Vestervalli 15, Haigla 1) asuvates ruumides. Statsionaaris kogutakse/võetakse analüüsid igas osakonnas ja tuuakse laboratooriumisse. Väljaspoolt haiglat toodavad analüüsid toimetatakse otse laboratooriumisse. Analüüside vastused edastatakse arvutivõrgu kaudu. Kavandatav planeerimismudel: ühildatud tööruumidega laboratoorium. Arvutustes kuni 15 000 analüüsi laborandi kohta, töökoha pind 14 ruutmeetrit. Kliiniline laboratoorium Biokeemia laboratoorium Otstarve Kliiniliste ja biokeemia analüüside vastuvõtt, analüüside tegemine, analüüside vastuste edastamine osakondadele, nõudepesu, materjalide ja reaktiivide säilitamine, personali olme ja laboratooriumi administratsioon. Funktsionaalne planeerimine Analüüside vastuvõtmise ruumi ja pesemisruumiga hea ühendus. Kliiniliste analüüside üldlaboratooriumist eraldatakse faecese ja uriini analüüside ruum. Üldlaboratoorium ühendab endas kliiniliste ja biokeemiliste analüüside tegemiseks vajalikud töökohad. Töökohad arstidele ja eritingimusi nõudva aparatuuri jaoks eraldatakse vajadusel klaasseintega boksidena. 21 Mikrobioloogia laboratoorium Otstarve Mikrobioloogia analüüside vastuvõtt, analüüside tegemine, analüüside vastuste edastamine. Funktsionaalne planeerimine Mikrobioloogia laboratoorium moodustab kontrollitava sissepääsuga laboriüksuse. Immunoloogia ja HIV laboratoorium Otstarve Immunoloogia analüüside tegemine, analüüside vastuste edastamine. Funktsionaalne planeerimine Analüüside vastuvõtmise ruumi ja pesemisruumiga hea ühendus. Ruum peaks paiknema biokeemia laboratooriumi vahetus läheduses, kuna osa tööülesandeid täidab biokeemia laboratooriumi personal. Verekabinet Otstarve Verekabinet on laboratooriumi koosseisus olev kirurgia abiteenistus. Kasutatakse konservvere ja verepreparaatide tellimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Verekabinetiga on ühendatud veregruppide sobitamise laboratoorium. Funktsionaalne planeerimine Vajalik soodne ühendus väljaspoolt tulevale veretranspordile. Oluline on seos kirurgiliste erialade raviruumidega, kus verd vajatakse ja kust tuuakse analüüsid vere sobitamiseks. Labori ruumid planeeritakse Haigla 3 hoonesse ja Haigla 1, vajadusel paigutatakse personali riietumise ruumid Haigla 1 hoone soklikorrusele. Laboratooriumi tööruumides on vaja:  silma ohutusduššid;  CO2 jm eriaparatuurist tulenevad gaasid, mille balloonid paigutatakse töökohtadele;  telefonid;  kellad;  turvameetmed töövälisel ajal kõrvalistel isikute sissepääsu vältimiseks; koodlukud ustel;  arvutivõrk, haigla elektroonse infovõrgu süsteem. Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 670 m2. Narva Haigla laboratoorium paikneb kahes hoones Haigla 3 hoones ja Haigla 1 soklikorrusel. Mõlemad pinnad on renoveeritud ning jätkavad olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate pinnanäitajatega (669 m²). F. Operatsiooniplokk Otstarve Operatsiooniplokis tehakse plaanilised, s.h. päevakirurgia operatsioonid ja erakorralised, s.h. sünnitusabi operatsioonid. 22 Päevakirurgia patsiendid valmistatakse operatsioonile tulekuks ette päevaravi palatites. Tööaeg Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel kuni 8 tundi päevas. Vältimatu abi ja sünnitusabi operatsioonid võivad toimuda ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta . Personal Osakonnas töötab 30-36 inimest personali. Kokku operatsioonibrigaadi keskmine koosseis on 5-6 inimest korraga operatsioonisaalis. Töökoormus Tabel 9. Planeeritavate operatsioonide arv Operatsioonid Plaanilised Erakorralised Statsionaari haigetele, sh üldkirurgia 1150 850 günekoloogia 700 150 sünnitusabi operatsioonid 50 150 päevakirurgia, sh traumatoloogia 400 üldkirurgia 200 günekoloogia 700 KOKKU 3200 1150 Kokku planeeritakse seega 4350 operatsiooni, millest 1150 on erakorralised ja 1300 on päevakirurgia operatsioonid. Operatsioonisaalide arv planeeritakse 2030 astaks 4. Haigete operatsioonieelseks ettevalmistuseks planeeritakse 2 kohta ja operatsioonijärgsesse ärkamisruumi 6 kohta. Funktsionaalne planeerimine Operatsiooniplokis tsoneeritakse ruumid sõltuvalt puhtuse astmest. Vajalik on arvestada operatsiooniploki ventilatsiooni planeerimisel nn ”rõhuhierarhiat” s.t. õhu liikumist puhtalt alalt vähem puhtale alale. Sellest tuleneb ruuumide omavaheline järjestus, personali ja haigete liikumise skeem. Puhtasse alasse kuuluvad vahetult operatsioonisaalidega seotud ruumid: personali operatsiooniks ettevalmistamise ruum, steriilsete instrumentide hoiu ja lokaalsterilisatsiooni ruum. Haigla üldruumidest on pääs personali ümberrõivastumise ruumi, operatsiooniploki üldruumidesse, lüüsi, mille kaudu haige tuuakse operatsiooniplokki. Lüüsiga on vahetult seotud voodite hoidmise ning raamide puhastamise ja hoidmise ruum. Operatsiooniplokis on vaja  telefonid;  kellad;  koodlukud ustel;  distantsilt avatavad uksed;  arvutivõrk;  meditsiinigaasid;  personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem. 23 Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 552 m2. Narva Haigla opiplokk Haigla 1 hoones on renoveeritud ning jätkab olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate pinnanäitajatega (745 m²). G. Sünnitusplokk Otstarve Osakond osutab sünnitusabi üldhaigla teenuste mahus. Töökoormus Aastal 2030 planeeritakse Narva Haiglas vastu võtta kuni 450 sünnitust aastas. Selleks planeeritakse 2 sünnitustuba. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta. Personal Osakonnas töötab 16 inimest personali. Töökorraldus Kasutusel on Eelsünnitus-sünnitus-toibumine mudel. Planeeritakse ruumid, mis võimaldavad sünnitusprotsessi läbiviimist eelsünnitusest kuni ema ja vastsündinu toibumiseni. Nendes ruumides on võimalik käsitleda ka enamust komplikatsioone, va keisrilõikust. Sünnitajat liigutatakse ruumist ainult sünnitusjärgsesse palatisse või vajadusel keisrilõikuse läbiviimiseks operatsiooniplokki. Peale toibumist liiguvad ema ja laps ema-lapse sünnitusjärgsesse palatisektsiooni sünnitusjärgseks põetuseks. Sünnitajate vastuvõtt toimub sünnitusplokis asuva vastuvõturuumi kaudu sünnitustuppa. Sünnitanute toibumine ja töökoht vastsündinu korrastamiseks planeeritakse sünnitustuppa. Sünnitusjärgne hoolitsus ja ravi tagatakse palatisektsioonis. Pereliikmete viibimine sünnitustoas ja palatiosakonnas on lubatud. Instrumendid, pesu jm. komplekteeritakse ja steriliseeritakse tsentraalse steriliseerimise osakonnas. Kuvöösid puhastatakse osakonnas. Sünnitusplokk on kontrollitava sissepääsuga üksus, kus on kõrgendatud hügieeninõuded, mis tagatakse ventilatsiooniga ja patsientide, personali ning materjalide liikumise organiseerimisega. Sünnitusabi operatsioonid tehakse operatsiooniplokis. Funktsionaalne planeering Valitud töökorralduse viisist tulenevalt on sünnitusplokk funktsionaaalselt ühendatud sünnitusosakonnaga. Sünnitustoad peavad paiknema omaette tsoonis hea ühendusega operatsiooniploki ja sünnitusjärgse palatisektsiooniga. Ämmaemanda postist peab olema kogu töötsoon jälgitav. Osakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient- personal; sünnitisplokis ka personal- personal;  kellad;  telefonid;  arvutivõrk;  meditsiinigaasid; 24  televiisor, raadio. Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 209 m2. H. Radioloogia osakond Otstarve Radioloogia osakond teenindab haigla ambulatoorseid ja statsionaari patsiente. Radioloogiateenistus teostab ultraheli- ja röntgendiagnostika uuringuid, s.h. kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat. Töökorraldus Planeeritakse haigla ühtne radioloogiateenistus, kus on ööpäevane valve. Üks röntgenkabinet planeeritakse Vestervalli 15 hoonesse, teenindamaks ainult ambulatoorseid patsiente. Pilditöötlus ja arhiveerimine planeeritakse digitaalne. Töökoormus Tabel 10. Radioloogiliste uuringute planeeritavad mahud Uuring Kokku Röntgenoloogilisi uuringuid kokku, 54 000 s.h. röntgenuuringud 28 000 kompuutertomograafia 7000 magnetresonantstomograafia 1500 mammograafia 5000 ultraheliuuringud 12 500 Kokku 9 töökohta, s.h.  1 kombineeritud läbivalgustus-ülesvõtted;  röntgenülesvõtte töökohta;  1 kompuutertomograaf;  magnetresonantstomograaf;  mammograaf;  ultraheli uuringute kabinetti. Tööaeg Tööpäeviti ühes vahetuses 8 tundi, muul ajal valve. Personal Osakonnas töötab 20-22 inimest personali. Funktsionaalne planeerimine Kasutatakse ruumide funktsionaalsel tsoneerimisel põhinevat plaanilahendust:  patsientide ootetsoon, eraldi ootamine haigetele vooditel;  aparaadiruumid, kuhu patsiendid sisenevad riietusruumide kaudu;  pilditöötlus ja radioloogide töökabinetid;  personali osakonnasisene liikumine ootetsooni läbimata; Oluline nõue on kiire ühenduse võimalus vältimatu abi osakonnaga. Osakonnas on vaja  kellad;  telefonid; 25  ravigaasid;  turvameetmed kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud;  valgussignalisatsioon protseduuriruumide ustel;  arvutivõrk, haigla elektroonse infovõrgu süsteem. Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 73 m2 ja Haigla tn. 1 ja 5 hoones 530 m2. I. Patoloogia Otstarve Patoloogia osakonna funktsioonid on:  histoloogiliste ja tsütoloogiliste laboratoorsete uuringute tegemine;  lahangute tegemine;  koolnute säilitamine külmkambrites, korrastamine ja väljaandmine. Töökorraldus Analüüsitavad materjalid tuuakse haiglast ja teistest asutustest. Koolnud tuuakse haiglast ja väljaspoolt haiglat, nende lahangueelne ja -järgne säilitamine toimub külmkambris. Koolnute väljaandmine ja dokumentatsiooniga seotud tegevus on ruumigrupis, kuhu on pääs haiglavälisesest tsoonist. Analüüsid tehakse laboratooriumis. Töökoormus Patoloogia osakonna laboris tehakse tsütoloogilisi ja histoloogilisi uuringud kokku 10 000. Kuni 100 lahangut aastas. Planeeritakse 1 lahangusaal ning 12 kohta külmkambris koolnute säilitamiseks. Tööaeg Tööpäeviti ühes vahetuses, surnute hoidmine külmkambrites ööpäevaringselt. Personal Osakonnas töötab 11 inimest personali. Funktsionaalne planeerimine Asukoha valikul peab arvestama vajadusega eraldada koolnute transportimise teed haiglasisestest ja välistest üldistest patsientide liikumise ja transporditeedest. Osakonna siseste liikumiste ja tegevuse vajalikud seosed ning eraldatus: koolnute vastuvõtt, hoidmine ja lahkamisruumid, koolnute väljaandmine, külastajate ruumid ja kantselei ning laboratoorium, personali- ja abiruumid. Patoloogia osakonna ruumid planeeritakse Haigla 9 hoonesse. Patoloogia osakonna tööruumides on vaja:  telefonid;  kell;  silma avariidušš;  turvameetmed töövälisel ajal kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud ustel;  arvutivõrk;  ventilatsiooni kohtäratõmbed mürgiste ja tuleohtlike ainete (ksülool, formaldehüüd, piiritus) eemaldamiseks töötsoonist;  lahkamiskambris lahkamislaua kohal õhu liikumine nõutav suunaga ülevalt alla. 26 Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 358 m2. J. Taastusravi Otstarve Osakond osutab taastusravi teenust ambulatoorsetele ja statsionaari patsientidele. Taastusravi eesmärk on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: aparaatne füsioteraapia, vesivõimlemine, liikumisravi, massaaz, taastusarsti ambulatoorne vastuvõtt, logopeedi, psühholoogi, tegevusterapeudi, füsioterapeudi teenus. Noorsportlaste terviseuuring. Tööaeg Tööpäeviti 5 päeva nädalas, kuni 1,5 vahetust. Personal Osakonnas töötab 20-25 inimest personali. Töömaht Tabel 11. Taastusravi protseduuride planeeritav aastane maht Jrk. Protseduurid Kokku Statsionaari Ambulatoorse- nr. haigetele tele haigetele 1 Massaaž 8400 900 7500 2 Liikumisravi, s.h. 5000 3500 1500 3 Elektriravi 6000 100 5900 4 Soojusravi 700 0 700 5 Magnetravi 6200 200 6000 6 Ultraheliravi 4050 50 4000 7 Valgusravi 5500 3000 2500 8 Inhalatsioonravi 500 0 500 9 Laserravi 2050 50 2000 10 Mudaravi 2000 0 2000 11 Külmravi 300 200 100 12 Soolaravi 4000 0 4000 13 Vesivõimlemine 6000 0 6000 14 Füsioteraapia 10 000 1500 8500 15 Tegevusravi 600 300 300 16 Logopeediline ravi 3500 500 3000 Kokku 64 800 10 300 54 500 Plaanis on paigutada taastusravi osakond statsionaari patsientide ja osade ambulatoorsete patsientide teenindamiseks Haigla 5 hoonesse ning osa ambulatoorse taastusravi teenistusest Vestervalli 15 hoonesse. Tabel 12. Põhiruumide arvestuslik vajadus Jrk. Protseduurid Statsio- Kokku Protse- Kohti Kohti Kohti nr. naaris duure kokku Vester- Haigla päevas arvutus valli 15 5 1 Massaaž 900 8400 10 4,2 2 2 2 Liikumisravi, s.h. 3500 5000 10 2,5 2 1 Saale 1 1 27 Jrk. Protseduurid Statsio- Kokku Protse- Kohti Kohti Kohti nr. naaris duure kokku Vester- Haigla päevas arvutus valli 15 5 3 Elektriravi 100 6000 12 6,2 3 3 4 Soojusravi 0 700 12 0,8 0 1 5 Magnetravi 200 6200 12 2,8 1 2 6 Ultraheliravi 50 4050 12 1,84 1 1 7 Valgusravi 3000 5500 12 2,5 1 2 8 Inhalatsioonravi 0 500 12 0,2 0 0 Kabiine 14,34 6 9 9 Laserravi 50 2050 12 0,9 0 1 10 Mudaravi 0 2000 10 1 0 1 11 Külmravi 200 300 12 0,13 0 1 12 Soolaravi 0 4000 12 1,67 1 0 13 Vesivõimlemine 0 6000 17 1,7 0 0 14 Füsioteraapia 1500 10 000 12 4,17 1 3 15 Tegevusravi 300 600 14 0,25 0 1 16 Logopeediline ravi 500 3500 10 1,75 1 1 Osa statsionaari tööst, mis tehakse mittestatsionaarse aparatuuriga on ette nähtud teha palatites füsioteraapia osakonna õdede poolt. Liikumisravi saalis on võimalik teha grupiteraapiat haigetele, kellel on ühesugused näidustused või individuaalset liikumisravi abivahenditega. Liikumisravi jaoks kasutatavaid abivahendeid hoitakse saalis. Vesivõimlemisteenust osutatakse üüripinnal. Funktsionaalne planeering Eraldatakse erinevad ruumigrupid:  elektri- ja valgusravi ruum koos füsioteraapia õe tööruumiga;  liikumisravi ruum ühendatud inventari ruumiga, selle juurde kuuluv riietusruum, massaaziruumid;  vesivõimlemine, teenust osutatakse üüripinnal;  oote- ja puhketsoon;  spordiarsti kabinet;  logopeedi kabinetid;  soolakamber;  mudaravi ruum. Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 418 m2 ja Haigla tn. 5 hoones 541 m2. K1. Päevaravi ja -kirurgia 12 kohta Otstarve Palatisektsioonides toimub haigete päevane viibine ning põetus ja ravi. Personali ja administratsiooni tegevus ja olme. Tööaeg 12 tundi ööpäevas, 5 päeva nädalas. Personal Palatisektsioonides töötab 12-16 inimest personali. Töökoormus Palatisektsioonides on kokku 12 voodikohta. 28 Töökorraldus Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse kärule ja saadetakse kohe lattu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Funktsionaalne planeering Kõik palatid ei pea asuma ühe sektsioonina. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes on nõutav. Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja administratiivruumid, läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Päevakirurgia palatid võib liita vastava eriala statsionari palatisektsiooniga. Palatiosakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;  kellad;  telefonid, telefon üldkasutatavas ruumis;  arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne süsteem;  meditsiinigaasid;  televiisor, raadio. Pinnanäitajad Osakonna programmeeritud pind on 234 m2. K2. Hemodialüüs 10 kohta Kasutusotstarve Hemodialüüsi protseduuride tegemine kroonilistele ja ägedatele patsientidele. Seosed ja ühendused Hemodialüüsi osakond asub soodsa pääsuga patsientide saabumiseks peavestibüüli kaudu. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsiendid viibivad osakonnas päevasel ajal dialüüsi protseduuride läbiviimiseks. Peale protseduure on võimalik puhata selleks ettenähtud tsoonis. Öösel osakond suletakse ja tegevust ei toimu. Dialüüsiseadmete kasutamine. Protseduuriruumis kanüülide ja portide sisestamine. Töökoormus Osakond töötab 12 tundi ööpäevas, 5-7 päeva nädalas. Osakonnas on kokku 10 kohta. Personal Palatisektsioonis töötab 4-6 inimest personali. 29 Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Üksuses on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;  kellad;  telefonid, telefon üldkasutatavas ruumis;  arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne süsteem;  meditsiinigaasid;  televiisor, radio;  veepuhastussüsteem;  О2;  patsientide riietusruum;  UPS. Pinnanäitajad Üksuse programmeeritud pind on 280 m2. PALATIOSAKONNAD Tabel 13. Haiglahoonetesse planeeritavate voodikohtade jaotus erialade lõikes Eriala Planeeritavad s.h. I,II astme voodid intensiivravi Märkused Statsionaar Intensiivravi 6 4 Päevaravi ja -kirurgia, s.h. 22 hemodialüüs 10 Kokku 28 Sisehaiguste erialad Sisehaigused 86 4 Kokku 86 Kirurgilised erialad Kirurgia 38 2 Günekoloogia 22 4 Sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia Kokku 60 Kokku akuutravi voodeid 174 Mitteakuutravi voodid Õendusabi 85 KOKKU 259 30 L. Intensiivravi II ja III astme intensiivravi palatid 6 kohta Otstarve Intensiivravi osakonnas toimub eluohtlikus seisundis haigete ravi ja põetus, operatsioonijärgsete haigete ravi ja intensiivjälgimine kuni seisukorra stabiliseerumiseni üleviimiseks statsionaari teistesse osakondadesse. Töökoormus Intensiivravi osakonnas on 6 voodit. Tööaeg Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Personal Osakonnas töötab 18-22 inimest personali. Osa anestesioloogide töökohti planeeritakse operatsiooniplokis. Töökorraldus Haiged tuuakse operatsiooniplokist, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Pesu tuuakse pesumajast või puhta pesu laost. Toit haigetele tuuakse haigla köögist osakonna puhvetisse. Lisaks on kasutusel valmistoit. Steriilsed materjalid ja instrumendid tuuakse haigla tsentraalsterilisatsiooni osakonnast. Materjalide ja ravimitega varustamise eest vastutab osakonna vanemõde. Funktsionaalne planeerimine Intensiivravi palat on avatud planeeringuga. Eraldi asub läbi klaasseina jälgitav isolaator. Monitoride keskpult asub valveõe postis. Haigete visuaalne privaatsus tagatakse eralduskardinatega või vaheseintega. Igal haigel on väljakutse võimalus valveõe posti. Personal siseneb riietusruumi haigla üldkoridorist. Teenindus- ja abiruumid avanevad osakonna koridorist. Nakkustõrje põhimõtted Osakonnal võiks olla eraldi ventilatsioonisüsteem. Tuleb jälgida, et oleksid eraldatud nakkushaiged ja immuunpuudulikkusega patsiendid. Patsientide eraldamiseks on 1 ühekohaline eraldatud isolaatorpalat. Intensiivravi osakonnas on vaja:  telefonid;  kellad;  koodlukud ustel;  distantsilt avatavad uksed;  arvutivõrk;  meditsiinigaasisüsteem;  väljakutse signalisatsioon patsient - personal, personal – personal. Osakonna programmeeritud pind on 275 m2. Narva Haigla intensiivravi osakond Haigla 1 hoones on renoveeritud ning jätkab olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate pinnanäitajatega (353 m²). 31 M. Statsionaarsed voodid M1. Sisehaiguste palatid 86 kohta Otstarve Kokku 86 voodiga palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi sisehaiguste erialadel. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Voodid jagunevad erineva suurusega sektsioonideks. Üldhaigla ei pea osutama statsionaarseid tervishoiuteenuseid infektsioonhaiguste ja pediaatria erialadel, siiski on arvestatud eelpool nimetatud erialadest tuleneva patsientide hulgaga ja planeeritud erineva suurusega palatisektsioone, mis võimaldavad teenuse osutamist vajadusel varieerida sisehaiguste eriala sees. 58 kohaline palatisektsioon Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata. Personal Palatisektsioonides töötab 45-50 inimest personali. Töökoormus Palatisektsioonides on kokku 58 voodikohta, seal hulgas 4 I astme intensiivravi voodit. Tabel 14. Voodikohtade jaotus 30 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 4 4 2-kohalised palatid 4 8 3-kohalised palatid 6 18 Kokku 14 30 Tabel 15. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 14,0 2-kohaline palat 20,0 3-kohaline palat 30,0 4-kohaline palat (I, II astme 48,0 intensiivravi) Valveõepost 15,0 3 töökohta Protseduurid 16,0 Töökorraldus Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse kärule ja saadetakse kohe lattu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või päevaruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna puhvetis. 32 Funktsionaalne planeering Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Võimalusel desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes. Tualett- ja duširuumidega varustatus vastavalt “Haigla liikide nõuded” kirjeldustele. Patsientidel peab olema võimalus kasutada invanõuete kohast tualett- ja dušširuumi. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Erineva suurusega palatisektsioonide kirjeldus. 18 kohaline palatisektsioon Otstarve Kokku 18 voodikohaga palatisektsioonis toimub haigete põetus ja ravi. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata. Personal Palatisektsioonis töötab 18-22 inimest personali. Töökoormus Palatisektsioonides on kokku 18 voodikohta, millest 1 on isolaator. Tabel 16. Voodikohtade jaotus 18 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti Isolaator (lüüs, wc) 1 1 2-kohalised palatid 7 14 3-kohalised palatid 1 3 Kokku 9 18 Tabel 17. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi Isolaator (lüüs, wc) 24,0 2-kohaline palat 20,0 Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 16,0 Töökorraldus Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse kärule ja saadetakse kohe lattu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või päevaruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna puhvetis. Funktsionaalne planeering Palatisekstsioon koosneb isolaatorist (1), 2-kohalistest palatitest (7) ja ühest 3- kohalisest palatist. Peab olema võimalus vajadusel oskonna isoleerimiseks muudest haigla ruumidest. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Võimalusel desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes. Tualett- ja duširuumidega varustatus vastavalt “Haigla liikide nõuded” 33 kirjeldustele. Patsientidel peab olema võimalus kasutada invanõuete kohast tualett- ja dušširuumi. Palatisektsiooni juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. 10 kohaline palatisektsioon Otstarve Haigete laste põetus ja ravi 10 voodil. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata. Personal Palatisektsioonis töötab 10-12 inimest personali. Töökoormus Osakonnas on 10 voodikohta, seal hulgas 2 I astme intensiivravi kohta. Tabel 18. Voodikohtade jaotus 10 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 4 4 2-kohalised palatid 2 4 2-kohaline palat (I, II astme 1 2 intensiivravi) Kokku 7 10 Tabel 19. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 14,0 2-kohaline palat 21,0 2-kohaline palat (I, II astme 26,0 intensiivravi) Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 20,0 Töökorraldus On arvestatud kuni 10-aastaste lastega vanemate/hooldajatega viibimisega haiglas, milleks planeeritakse 1- ja 2 voodiga palatid. Päeval haiglas viibivad vanemad saavad kasutada puhkeruumi. Voodi puhastamine toimub pärast iga haige osakonnast väljakirjutamist. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse. Haiged einestavad palatis või päevaruumis. Funktsionaalne planeerimine Plaaniline haigete vastuvõtt osakonda toimub eelneva ambulatoorse eriarsti kaudu või perearsti poolt suunamisega. Eraldi ruume laste plaaniliseks vastuvõtuks ei ole vaja. Hoone plaanilahendusest tulenevalt on palatisektsioonid ruumiliselt eraldatud. Tualett- ja duširuumidega varustatus vastavalt “Haigla liikide nõuded” kirjeldustele. Patsientidel peab olema võimalus kasutada invanõuete kohast tualett- ja dušširuumi. Soodne ühendus peab olema palatite ja neid teenindavate abiruumide ning haigete läbivaatus- ja protseduuriruumidega. 34 Palatiosakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient- personal;  kellad;  telefonid;  arvutivõrk;  meditsiinigaasid;  televiisor, raadio. Osakonna programmeeritud pind on 1821 m2. M2. Kirurgia palatid 38 kohta + 6 päevakirurgia kohta Otstarve Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi kirurgiliste haiguste erialadel. Personali ja administratsiooni tegevus ja olme. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta. Personal Palatisektsioonides töötab 38-42 inimest personali. Töökoormus Palatisektsioonides on kokku 38 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega 4 voodit. Tabel 19. Voodikohtade jaotus 19 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 3 3 2-kohalised palatid 2 4 3-kohalised palatid 4 12 Kokku 9 19 Tabel 20. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 13,0 2-kohaline palat 20,0 3-kohaline palat 30,0 2-kohaline palat (I, II astme 26,0 intensiivravi) Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 16,0 Töökorraldus Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse kärule ja saadetakse kohe lattu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või päevaruumis, nõudepesemine korraldatakse tsentraalselt korpuse vastavas ruumigrupis. 35 Funktsionaalne planeering Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes on nõutav. Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga. Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Palatisektsioonide planeerimine vajalik nii, et neis võiks vajadusel haigete kontakteerumist piirata. Palatiosakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;  kellad;  telefonid;  arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne süsteem;  meditsiinigaasid, televiisor, radio;  O2. Osakonna programmeeritud pind on 858+ 90 m2. M3. Günekoloogia, sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia osakond 9 kohta+ 13 kohta Günekoloogia, 9 kohta Otstarve Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi günekoloogiliste haiguste erialadel. Personali ja administratsiooni tegevus ja olme. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta. Personal Palatisektsioonides töötab 10-14 inimest personali. Töökoormus Üksuses on kokku 9 voodikohta, seal hulgas I astme intensiivjälgimisega 2 voodit. Tabel 21. Voodikohtade jaotus 9 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 2 2 2-kohalised palatid 2 4 3-kohalised palatid 1 3 Kokku 5 9 Tabel 22. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 13,0 2-kohaline palat 20,0 3-kohaline palat 30,0 2-kohaline palat (I, II astme 24,0 intensiivravi) 36 Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 16,0 Töökorraldus Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse kärule ja saadetakse kohe lattu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse tsentraalselt korpuse vastavas ruumigrupis. Funktsionaalne planeering Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes on nõutav. Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga. Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Palatisektsioonide planeerimine vajalik nii, et neis võiks vajadusel haigete kontakteerumist piirata. Palatiosakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;  kellad;  telefonid;  arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne süsteem;  meditsiinigaasid;  televiisor, radio;  O2. Sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia, 13 kohta Otstarve Osakond osutab sünnitusabi statsionaarset arstiabi vastavalt üldhaigla nõuetele. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta. Personal Palatisektsioonis töötab 15-20 inimest personali. Töökoormus Üksuses on on kokku 13 voodikohta, seal hulgas I astme intensiivjälgimisega 2 voodit. Tabel 23. Voodikohtade jaotus 13 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised ema-lapse palatid 2 2 Perepalatid 5 5 2-kohalised palatid 3 6 Kokku 10 13 37 Tabel 24. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 13,0 2-kohaline palat 20,0 Perepalat 20,0 2-kohaline palat (I, II astme 24,0 intensiivravi) Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 16,0 Töökorraldus Voodite puhastamine iga patsiendi järel toimub palatiosakonnas. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Imikute intensiivravi palat on palatisektsioonis planeeritud eraldi. Imikutoidu ettevalmistamiseks ja hoidmiseks töökoht õeposti juures. Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse tsentraalselt korpuse vastavas ruumigrupis. Funktsionaalne planeering Valitud töökorralduse viisist tulenevalt on sünnitusplokk funktsionaaalselt ühendatud sünnitusosakonnaga. Sünnitajate vastuvõtt - läbivaatus toimub eraldi ruumigrupis ja suunatakse sealt palatiosakonda või sünnitusplokki. Palatiosakond planeeritakse üldiste nõuete kohane, kuid 1- ja 2 kohaliste palatitena, osaliselt perepalatitena. Palatiosakonda tuuakse ema ja laps sünnituplokist. Osakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient- personal; sünnitusplokis ka personal- personal;  kellad;  telefonid;  arvutivõrk;  meditsiinigaasid;  televiisor, raadio. Osakonna programmeeritud pind on 623 m2. M4. Iseseisev statsionaarne õendusabi 85 kohta Otstarve Palatisektsioonides toimub hooldusravi patsientide põetus ja ravi. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Tööaeg 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata. Personal Palatisektsioonis töötab 60-70 inimest personali. 38 Töökoormus Palatisektsioonides on kokku 85 voodikohta (kaks 30 kohalist ning üks 25 kohaline palatisektsioo). Tabel 25. Voodikohtade jaotus 30 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 2 2 2-kohalised palatid 5 10 3-kohalised palatid 6 18 Kokku 13 30 Tabel 26. Voodikohtade jaotus 25 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 4 4 2-kohalised palatid 6 12 3-kohalised palatid 3 9 Kokku 13 25 Tabel 27. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 13,0 2-kohaline palat 20,0 3-kohaline palat 27,0 Valveõepost 15,0 3 töökohta Protseduurid 16,0 Töökorraldus Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse kärule ja saadetakse kohe lattu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Funktsionaalne planeering Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Palatiosakonnas on vaja:  signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;  kellad;  telefonid;  arvutivõrk;  meditsiinigaasid;  televiisor, raadio. Osakonna programmeeritud pind on 1732 m2 39 HALDUS N. Administratsioon Otstarve Haigla juhtimine ja haldamine Juhtkonna, tehnilise teenistuse, finantsosakonna, personaliosakonna, majandusteenistuse, juristi ja töökeskonna spetsialisti kabinetid. Infektsioonikontrolli teenistus Tegevused:  registreerida hospitaalinfektsioonid ja analüüsida andmeid;  koostöös mikrobioloogia laboriga seirata resistentseid mikroobe ja puhanguid;  töö Eesti normatiivdokumentidega ja seadusandlike aktidega;  haiglasiseste nakkustesse haigestumise operatiivne ja retrospektiivne analüüs;  haiglasiseste nakkuste tekitajate antibiootikumresistentsuse jälgimine mikrobioloogia labori materjalide järgi. Haiglas antibiootikumide kasutamise kontroll iga kvartal;  meditsiinipersonali kaitse võimaliku haiglasisese nakkusesse haigestumise eest profülaktiliste kaitsepookimiste, kaitsevahendite kontrollimise teel, keemiliste vahenditega töötamise juhendite koostamine;  töötada välja hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist regulaarselt;  nõustada personali nakkuste leviku vältimiseks;  ravikvaliteedi arendamine ja patsiendi ohutuse tagamine;  koolitus hospitaalinfektsioonide kontrolli alal. Koolitusruumid Saali ruumigrupp Eraldi saali ruumigrupp Vestervalli 15 hoones, Haigla 5, 2. korrus, haigla 7, 2. korrus. Arhiiv Arhiivis paiknevad arhiveeritud ja kasutuses olevad haiguslood ja ambulatoorsed kaardid ning haigla haldus- ja raamatupidamisdokumendid. Arhiiv tsoneeritakse vastavalt säilitusdokumentide iseloomule ja kasutusaktiivsusele ning paigutatakse kompaktriiulitele. Meditsiinistatistika Meditsiinistatistika koondab ja töötleb ravi ja diagnostikaga seonduvat meditsiinilist informatsiooni ja teostab infovahetust piirkondliku haigekassaga. Informaatika Tegevusvaldkond on tarkvara- ja arvutihooldus, haigla infosüsteemi(de) haldamine. Tööaeg Üksused töötavad tööpäeviti ühes vahetuses. Personal Ruumides töötab personal vastavalt kabinettide hulgale ja otstarbele. Funktsionaalne planeerimine Halduse ruumid paiknevad peamiselt omaette hoonetes Haigla tn 7 ja 9, mille seos haigla muude osakondadega ei pea olema vahetu. Eraldi saali ja registratuuri ruumigrupp Vestervalli 15 hoones. 40 Halduse programmeeritud pind on 1202 m2. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID O1. Üldkasutatavad Otstarve Vestibüüli kaudu sisenevad külastajad, kes lähevad palatiosakondadesse, personal, polikliiniku patsiendid. Töökorraldus Vestibüüli juures paiknevad informatsioon, registratuur, garderoob, vajadusel kohvik, lillede, ajakirjanduse müügiletid, üldkasutatavad tualettruumid. Vestibüülis peavad olema istekohad, ratastoolide ja lapsekärude paigutamise kohad. Ruumigruppi kuulub personali toitlustuse ruumid. Tööaeg Töötavad 1-2 vahetuses iga päev. Funktsionaalne planeerimine Vestibüüli ruumide grupp paikneb haigla peasissepääsu vahetus läheduses. Vajalik programmeeritud pind on 710 m2. Tulenevalt olemasolevast struktuurist jaguneb pind Haigla 1 , 5 ja Vestervalli 15 hoonete vahel. O2. Personali garderoobid Riietusruumid on ette nähtud eelkõige sellele osale personalist, kes töötab palati- ja raviosakondades ning polikliinikus. Planeeritakse meditsiinitöötajate riietusruumid 600 kohaga. Riietusruumid planeeritakse eraldi ruumigruppidena, koondatuna erinevate korpuste keldrikorrustele. Administratiivpersonal, tehniline personal ja majanduspersonal hoiab oma rõivaid töökabinetis. Laboratooriumi, apteegi, köögi, pesumaja ja töökodade personalil on oma garderoobid. Vajalik programmeeritud pind on 840 m2. Tulenevalt olemasolevast struktuurist jaguneb pind Haigla 1 , 5 ja Vestervalli 15 hoonete vahel. ABITEENISTUSED JA VARUSTAMINE P1. Apteek Otstarve Planeeritakse apteek ilma infusioonlahuste valmistamise õiguseta. Toimub piiratud koguses steriilsete lahuste valmistamine, ravimite valmistamine ja jaendamine. Töökorraldus Apteegi kaudu varustatakse haigla osakondi medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jms. Apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse osakonda päevase kogusena, ekspeditsiooni eest vastutab apteek. Tööaeg Ühes vahetuses tööpäeviti. 41 Personal Töötab 6-8 inimest. Funktsionaalne planeerimine Apteegil peab olema hea ühendus transporditerminaliga kaupade sissetoomiseks ja palatiosakondadega, kuhu saadetakse peamine osa ravimitest. Apteegis on järgmised tehnoloogilised funktsioonid:  assisteerimine, ravimite valmistamine, pakendamine, kontrollimine;  pudelite ja töövahendite pesemine, haiglast toodud jm ravimtaara ning töövahendite desinfitseerimine ja pesemine, kuivatamine ja säilitamine;  kaupade vastuvõtt ja säilitamine, üldladu ravimite hoidmiseks; ühekordsete süsteemide ladu, tuleohtlike ainete hoiuruum. Apteegis on vaja:  telefon;  arvutivõrk;  turvasignalisatsioon, koodlukud ustel, lukustatavad laod. Üksuse programmeeritud pind on 290 m2. P2. Haigete toitlustamine Otstarve Haigete ja haigla personali toitlustamine. Töökorraldus Haigete toitlustamiseks planeeritakse haigla köögiplokk. Toit valmistatakse põhiliselt kohapeal toorainetest ning poolfabrikaatidest. Köögiplokis toimub toidu väljastamine termostes ning toimetamine palatiosakondadesse. Haigetele toidu väljastamine portsjonitena toimub osakonna jaotusköögis. Mustad nõud pestakse tsentraalselt Haigla 1 vastavas ruumigrupis või palatiosakonna jaotusköögis. Köögiploki võimsusest peab jätkuma ka personali söökla teenindamiseks. Tööaeg Töö kahes vahetuses 7 päeva nädalas. Funktsionaalne planeerimine Vajalik on soodne transpordiühendus toiduainete sissetoomiseks ja jäätmete väljaviimiseks. Hea ühendus kõikide palatiosakondadega. Üksuse programmeeritud pind on 450 m2. P3. Aparaatide hooldus, tehniline hooldus ja remont Otstarve Töökojad koos laoruumidega on igapäevaste vajalike elektri-, puusepa ja lukksepatööde tegemiseks ja remondimaterjalide varude hoidmiseks. Töökorraldus Ruumis remonditakse aparaate, hoitakse tagavaraosasid. Ruum on kasutusel ka remontivajavate ja remondist tulnud aparaatide vahetuslaona. 42 Meditsiiniseadmete remont teostatakse reeglina volitatud hooldusfirma poolt kasutuskohal või firma ruumides. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab kuni 3 inimest meditsiiniseadmetega ja kuni 12 muud spetsialisti. Funktsionaalne planeerimine Vajalik on soodne transpordiühendus torude ja puidumaterjalide sissetoomiseks. Üksuse programmeeritud pind on 244 m2. P4. Voodite ja voodivarustuse puhastus ja desinfektsioon Otstarve Puhastatakse voodeid, kärusid. Säilitatakse reservvoodeid ja voodivarustust. Töökorraldus Voodite pesemine ja desinfitseerimine toimub käsitsi kasutuskohas. Põhilise töökoormuse moodustab haiglasisese transpordi (kärud ja konteinerid) puhastamine. Kärude, konteinerite ja madratsite puhastuseks, desinfitseerimiseks kasutuses vastav aparatuur, desinfektsioonikamber. Tööaeg Ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab 1-2 inimest. Funktsionaalne planeerimine Asukoht soovitavalt liftisõlme lähedal. Üksuse programmeeritud pind on 84 m2. P5. Tsentraalsterilisatsioon Eeldused Tsentraalsterilisatsiooni osakond teenindab kogu haiglat, mujal osakondades eraldi steriliseerimise ruume ega seadmeid ei planeerita, v.a. operatsiooniploki lokaalsteriliseerimise ruum. Otstarve Pestakse, pakitakse instrumente, pakitakse operatsioonipesu, steriliseeritakse pakitud instrumendid ja materjalid. Steriliseerimine toimub aurusterilisatsiooni meetodil, kasutades küllastatud veeauru kindlaks määratud rôhul ja etteantud temperatuuril. Tööaeg Ühes vahetuses, 5 päeva nädalas. Personal Vanemôde, teisi töötajaid 4-5. 43 Töökorraldus Materjalide ja instrumentide ekspeditsioon kuulub üldjuhul sterilisatsiooniosakonna kohustuste hulka. Transport üldkasutatavates koridorides toimub kinniste kärudega. Operatsioonipesu tuuakse pesumajast vôi puhta pesu laost, sidematerjalid apteegist. Funktsionaalne planeerimine Osakonnas ruumid jaotuvad, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest gruppidesse. Eeldatakse järgmiste ruumigruppide otsest omavahelist seost:  instrumentide vastuvôtt, pesemine, kärude pesemine;  pesu vastuvôtt, pakkimine ja komplekteerimine;  instrumentide komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine;  autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon;  personaliruumid. Tsentraalsterilisatsioonis on vaja:  telefonid;  kell;  koodlukud ustel;  arvutivõrk;  suruõhk - tsentraalne või lokaalsest kompressorist. Narva Haigla tsentraalsterilisatsioon Haigla 3 hoones on renoveeritud ning jätkab olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate pinnanäitajatega (285 m²). P6. Pesundus (pesu vahetuspunkt, laod) Pesumaja teenust ostab haigla väljast. Otstarve Üksus haigla pesu ja pestava voodivarustuse ladustamiseks ja kogumiseks ning pesuvahetuse transpordikorralduse funktsioonide täitmiseks. Töökorraldus Must pesu tuuakse osakondadest liftiga kogumislattu, kust sorteeritult viiakse teenuse osutamise kohta. Pestud pesu ja voodivarustus laost laaditakse kärudele ja viiakse kasutamiskohtades olevatesse puhta pesu hoiuruumidesse. Transpordi eest vastutab teenuse osutaja. Puhas pesu hoitakse osakondade pesuladudes, must pesu kogutakse osakondadest iga päev ja hoitakse ajutiselt musta pesu laos. Tööaeg: Tööpäeviti 1-s vahetuses. Personal: Töötab 2-3 inimest. Üksuse programmeeritud pind on 92 m2. P7. Ladu ja varustus, Transporditeenistus. Otstarve Haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine. 44 Töökorraldus Väljaspoolt tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu kas vahetult vastava üksuse lattu (köök, apteek) või transporditerminali, kust nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale. Nõutav veokite ettesõidu võimalus. Kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega. Haigete transport: Erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu juures on vajalik katusealune autolt haige mahatulekuks ja haiglasse sisenemiseks. Kiirabiautole on vajalik boks võimalusega raami ja salongi pesuks. Haigla vertikaaltransport toimub liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt on osal liftidel vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel peatumise osas. Vajalik programmeeritud pind on 380 m2. P8. Koristuskeskus, Jäätmekäitlus Otstarve Üksus vastutab haigla ruumide koristamise, jäätmekogumise ning väljaviimise eest. Seosed ja ühendused Ruumide asukoha valik soovitavalt liftisõlme ja hoone transpordisõlme lähedal, oluline on jäätmeruumi asukoha valik prügiärastustehnoloogia kohaseks jäätmete väljaviimiseks. Keskne jäätmete hoiuruum peab olema haigla keldris või esimesel korrusel piisava suurusega ruumis, kuhu on väljast hea juurdepääs. Eraldi olmejäätmetest on vaja hoida ohtlikud haiglajäätmed. Selleks planeeritakse eraldi ruum, kus bioloogiliste jäätmete jaoks on külmkapp või –kamber. Samuti tuleb eraldada nakkusohtlikud jäätmed. Töökorraldus ja varustamine Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud koristuskeskuses. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskuses või koristusvahendite ruumides. Ruumid võivad olla antud haiglale teenust osutava firma käsutusse. Jäätmete kogumine Vähemalt kord päevas kogutakse jäätmekotid kokku ja viiakse need haigla kesksesse hoiuruumi. Kogutakse ja viiakse lükatava käruga ja teekond peab olema planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut. Tegevuste kirjeldus Ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Koristamine toimub koristusmasinatega, millega töödeldakse koridorid ja vestibüülid Haigla üldine jäätmekäitlus Jäätmeliikide määratlus Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja põhilisse rühma järgmiselt:  riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu);  bioloogilised jäätmed; 45  ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed;  tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed. Jäätmete käitlemisreeglite üldised põhimõtted:  tervishoiusektori jäätmed tuleb sortida tekkekohal;  ohtlike jäätmete kogumine ja sisemine transport peab olema planeeritud nii, et kontakt patsientide ja raviosakondadega on minimaalne ning juurdepääs jäätmetele on piiratud;  jäätmed tuleb süsteemi igas osas koguda regulaarselt ja sobivate intervallidega, et vältida keskkonnakoormust ja mittevajalikku pikaajalist jäätmete hoidmist;  pakend, mida kasutatakse transportimisel, peab olema heaks kiidetud; üldjoontes tuleb pakendite ostmisel silmas pidada nii kasutamise kui testimise tulemusi;  jäätmete sisemine käitlemine peab olema planeeritud nii, et käsitsi tõstmine on minimaalne;  täidetud pakendid tuleb sulgeda ja markeerida enne, kui need tekkimiskohast edasi toimetatakse;  jäätmeid tuleb hoida sobivas hoidmiskohas;  jäätmed peavad olema korralikult pakitud;  ohtlikke jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmeliikidega ilma kohaliku omavalitsuse eelneva nõusolekuta. Tervishoiul tekkivad riskijäätmed Haiglate puhul võib kasutada järgmisi näitarve:  suured, spetsialiseerunud haiglad – 0.45 kg/voodipäev;  muud haiglad – 0.11 kg/voodipäev. Tervishoiu ohtlikke jäätmeid sorteerivad haigla töötajad osakondades või palatites, kus need tekivad. Sorteeritud jäätmed viiakse iga osakonna jäätmete kogumise ruumi ja pakitakse järgmist liiki pakenditesse:  teravad-torkivad jäätmed: jäigad plastikkarbid, plastikanumate taaskasutamine (3-5 liitrit), mis peavad olema kuivad, torkimiskindlad ja varustatud tihedalt sulguva kaanega;  nakkusohtlikud jäätmed: kollased plastikkotid suurusega 60-70 liitrit, mis on asetatud kaanega varustatud kotiraamile, plastikkoti paksus vähemalt 0.1 mm;  bioloogilised jäätmed: sama kott, mida kasutatakse nakkusohtlike jäätmete puhul. Ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed Ravimijäätmed tuleb teistest jäätmeliikidest eraldada igas tervishoiuasutuses ja kõrvaldada aktsepteeritud viisil.  üleandmine litsentsiga ohtlike jäätmete käitlusettevõttele;  tagastamine varustajale (importijale) või tootjale. Muud ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmeliikidest ja need kogub kokku vastava ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga ettevõte. Seeläbi on tagatud jäätmete kogumine ja transport vastavalt Eesti ohtlike jäätmete käitlussüsteemile. Tavalised olmejäätmed Tavaliste olmejäätmete kogumine peab põhinema lepingutel kohalike jäätmekogumisfirmadega vastavalt kohalike omavalitsuste kehtestatud eeskirjadele. Kui võimalik, tuleb taaskasutatavad jäätmed, nt paber, papp ja klaas, sõltuvalt 46 kohalikust olukorrast, eraldada tavalistest majapidamisjäätmetest ja viia töötlemisfirmadesse. Töökoormus Koristus toimub ühes vahetuses tööpäeviti, tavakoristust töökohtadel tehakse muul ajal seal töötava personali poolt. Personal Arvestatud 20 töötajat. Vajaliku personali arv täpsustub hoone ekspluatatsiooni andmisel peale haiglasiseste eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist. Pinnanäitajad Vajalik programmeeritud pind 146 m² MUU R. Külaliste toad. Ruumigrupp paikneb Haigla tn. 7 hoone teisel korrusel. S. Rendipinnad. Erinevad rendipinnad paiknevad Haigla tn. 5, 9 hoonetes ja Vestervalli 15 hoones. T. Tervisekeskus. Tervisekeskuse ruumid on planeeritud Vestervalli 15 hoone teisele korrusele. Tervisekeskust vaadeldakse haigla arengukavast eraldi. Eelpool nimetatud funktsionaalsete üksuste pinda ja ruumivajadust on kajastatud LISA 1 FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNA JAOTUS tabelis. 47 PINDADE KOONDTABEL Struktuuriüksuste programmeeritud pinnad: Tähis Nimetus Program- Struktuuri- Märkused meeritud üksuste pind, m2 proj.pind, m² Haigla tänava hoonetekompleks DIAGNOSTIKA JA RAVI Hospitaliseerimine 32 24 A1 Erakorralise meditsiini osakond 563 613 A2 Kiirabi osakond 213 276 B Eriarstiabi/ambulatoorne vastuvõtt 1550 1572 C Funktsionaalne diagnostika 142 159 D Endoskoopia 120 122 E Laboratoorium 670 669 Varem renoveeritud Haigla3, Haigla 1 F Operatsiooniplokk 552 745 Varem renoveeritud Haigla 1 G Sünnitusplokk 209 195 H Radioloogia 530 543 I Patoloogia 358 378 J Taastusravi 541 475 K1 Päevaravi ja –kirurgia 234 173 Päevakirurgia (gün. eriala) K2 Hemodialüüs 280 331 KOKKU 5994 6275 PALATIOSAKONNAD L Intensiivravi (6 kohta) 275 353 Varem renoveeritud Haigla 1 M Statsionaarsed voodid 0 M1 Sisehaiguste osakond (86 kohta) 1821 1881 M2 Kirurgia osakond(38 kohta) 858 975 +päevakirurgia M3 Günekoloogia (9 kohta) ja sünnitusabi 623 621 -raseduspatoloogia (13 kohta) M4 Iseseisev statsionaarne õendusabi (85 1747 kohta) 1732 KOKKU 5309 5577 HALDUS N Administratsioon 1202 1253 KOKKU 1202 1253 O ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID O1 Üldkasutatav 710 729 O2 Personali riietusruumid 840 837 KOKKU 1550 1566 P ABITEENUSED JA VARUSTAMINE P1 Apteek 290 338 P2 Haigete toitlustamine (köögiplokk) 450 481 48 Tähis Nimetus Program- Struktuuri- Märkused meeritud üksuste pind, m2 proj.pind, m² P3 Aparaatide hooldus, tehniline hooldus 244 290 P4 Voodite ja voodivarustuse hoidmine 84 91 P5 Tsentraalsterilisatsioon 285 285 Varem renoveeritud Haigla 3 P6 Pesundus 92 81 P7 Ladu ja varustus, transport 380 627 Sisaldab pinda 0 korrusel, mida ei olefunktsionaalselt võimalik paremini kasutada P8 Koristuskeskus, jäätmekäitlus 146 137 KOKKU 1971 2330 MUU R Külaliste toad 198 198 Haigla 7 S Rendipinnad 552 552 Haigla 5, 9 KOKKU 750 750 Haigla tänava hoonetekompleks KOKKU 16 776 17 751 Vestervalli 15 DIAGNOSTIKA JA RAVI B Eriarstiabi/ambulatoorne vastuvõtt 250 291 C Funktsionaalne diagnostika 20 20 H Radioloogia 73 99 J Taastusravi 418 383 HALDUS N Arhiiv, administratsioon (s.h. saal) 418 418 Olemasolev pind O ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID O1 Üldkasutatav 311 311 Olemasolev pind O2 Personali riietusruumid 81 81 Olemasolev pind P ABITEENUSED JA VARUSTAMINE P3 Tehniline hooldus (töökojad) 74 74 Olemasolev pind P7 Ladu ja varustus 206 206 Olemasolev pind P8 Koristuskeskus, jäätmekäitlus 22 22 Olemasolev pind MUU S Rendipinnad 743 743 TK Tervisekeskus 744 744 Vestervalli 15 KOKKU 3360 3392 KÕIK KOKKU, M² 20 136 21 143 49 FUNKTSIONAALNE ESKIIS Võttes aluseks SA Narva Haigla statsionaari struktuuri muudatused, mida on kirjeldatud arengukava I etapiga, on haiglasse planeeritud 259 voodit (ol.ol.249 voodit). Seega saame haigla ligikaudseks vajalikuks pinnaks (programmeeritud pind + ühendusteede pind) ~26 500 m², arvestamata tehniliste keldrite, tehniliste ruumide ja tehniliste pööningute pinda. Programmeeritud pinnast on väljaarvatud rendipinnad ja Vestervalli tn. hoone Tervisekeskuse programmeeritud pind, haigla üldkasutatav, abiteenuste pind, mis asukohast tulenevalt dubleerib haigla vajalikke pindu. Väljatoodud pind arvestab, et valdavas enamuses kuni 3-e korruseliste (osaliselt ka 1-e ja 2-e korruseliste) hoonete horisontaalsete ühendusteede suurem pind ning Haigla tn. 3 ja 5 hoonete arhitektuur suurendab arvestuslikku pinda (85 m² voodi kohta) kuni 15-20 % (102 m² voodi kohta). Arvestuslikku pinda suurendab ka juba rekonstrueeritud ruumigruppide pind (operatsiooniploki ja intensiivravi ruumigrupi pinnad on suuremad, kui vastavad programmeeritud ruumigrupi pinnad). Haigla planeeritud funktsionaalset struktuuri arvestades on vajalik programmeeritud pind 17 899 m², siit tulenevalt hoonete netopind koos ühendusteede pindadega ja tehniliste pindadega on ~30 000 m². Arengukava funktsionaalse eskiisi koostamise käigus on täpsustunud Haigla tn. hoonete funktsionaalse struktuuri muudatustega seotud rekonstrueerimistööde mahud ja tekkinud võimalus koondada haigla ühte kompleksi. Vestervalli tn. hoonet võib vaadata eraldiseisva Tervisekeskusena, sisaldades võimalust osutada kesklinna piirkonnas osadel erialadel ambulatoorset eriarstivastuvõttu. Lõpplahenduses jäävad SA Narva Haigla koosseisu Haigla tn. kinnistu hooned ja Vestervalli tn. 15 hoone. Haigla tn. kompleksi on planeeritud kogu haigla statsionaar koos diagnostika ja abiteenistustega. Vestervalli tn. hoonesse on planeeritud tulevane Tervisekeskus ja väike maht ambulatoorsest eriarstivastuvõtust (5 vastuvõtuüksust) ja osaliselt ambulatoorne taastusravi osa. Samuti jääb haigla koosseisu nimetatud hoones väljaehitatud saali kompleks. Funktsionaalse eskiisiga on plaaniliselt lahendatud hooned Haigla tn. 1, 3, 5, 7, 9 ja Vestervalli tn. 15. hoone. Asendiskeem Asendiplaaniliselt on antud töö mahus antud põhimõtteline ettepanek Haigla tn. kompleksi lahendusele, kuna Vestervalli tn. hoone juures ei ole arengukava mahus asendiplaanilisel lahendusel määravat tähtsust. Haigla tn. kompleks koosneb viiest hoonest. Haigla asendiplaaniline tsoneerimine ja väljakujunenud teed ning liikumissuunad on püütud säilitada, olemasolevaid lahendusi on täpsustatud ja näidatud võimalikud parkla kohad. Haigla tn. 5 taha on planeeritud personali sõiduautode parkla 76 -le sõiduautole. Täpsustatud on majandustsooni pääsud soklikorrusele ning tõstuk-liftide asukohad Haigla tn. 1 põhjaküljel. Haigla tn. 1 ja 5 vahelist ala on püütud liiklusega vähem koormata. Mõned parkimiskohad ja ettesõit jääb Haigla tn. 1 ette ja erakorralise meditsiini sissepääsu kõrvale. Parklate lahendust on välja pakutud Haigla tn. 1 hoone laiendusega (õendusabi korpus), näidatud on parkimiskohad 75-le sõiduautole. Õendusabi korpuse projektiga koos on väljaehitatud haiglale juurdepääs M. Maslovi tn. poolt. Ainus võimalik helikopteri maandumisplats on näidatud krundi lääne serva. Arvestatud on helikopteri tüübiga H3. 50 Tehnoloogilis- arhitektuurne eskiis Järgnevalt on kirjeldatud funktsionaalset eskiisi erinevate kinnistuste lõikes täpsemalt. HAIGLA TÄNAVA HOONED Haigla 1 Hoonesse on planeeritud olulised ravi ja diagnostika ruumigrupid ning statsionaari palatisektsioonid. 0 korrus Korrusele on planeeritud mitmed abiteenistused. Jäätmete kogumine, koristuskeskus, transpordikeskus, laod. Jäätmete kogumise ruumigrupist ja transpordikeskusest on planeeritud pääs hoone põhjaküljel asuvasse haigla majandustsooni. Soklikorruselt on tagatud pääs välja planeeritud tõstuk-liftidega. Planeeritud on ruumid personali garderoobidele. Olemasolev mikrobioloogia labor säilub oma asukohas. Korrusel paikneb diisegeneraatori ruum. Ühendustunneli kaudu on tagatud ühendused teiste haigla hoonetega (Haigla tn. 3 ja 5) 1. korrus Hoone kõrge osa Maslovi tn. poolne tiib planeeritakse erakorralise meditsiini osakonnale. Erakorralise meditsiini osakonna kõrval säilub laiendatav radioloogia osakond. Nimetatud ruumigrupile on tagatud otsene juurdepääs üldvestibüüli tsoonist, millega on täiendavalt liidetud hoone madalas osas planeeritud statsionaari vastuvõtu ruumigrupp ja ambulatoorse eriarstiabi vastuvõttude registratuuri ruumigrupp. Hoone keskel asuva vertikaalse transpordisõlmega on tagatud vajalikud ühendused operatsiooniploki, intensiivravi osakonna, sünnitusploki ja palatiosakondadega. Samuti on tagatud ühendused 2. ja 3. korruse eriarstivastuvõtu ja endoskoopia ruumigrupiga. Hoone madalasse (3-4 korrust) tiiba on planeeritud eriarsti vastuvõttude kabinetid. Hoone laiendus, mis valmis 2013. a. on kogu mahus õendusabi osakonna tarvis. Hoone laienduse osale on tagatud hea juurdepääs hoone ette planeeritud parklast. 2. korrus Hoone kõrge osa valdav pind on planeeritud eriarsti vastuvõttudele. Haigla tn. poolne hoone nurk on planeeritud günekoloogia eriala päevakirurgia ruumigrupile (6 voodit). Ruumigrupil on tagatud head ühendused operatsiooniplokiga. Hoone madalas tiivas koos keskosaga säilub varem rekonstrueeritud operatsiooniplokk. 3. korrus Hoone kõrge osa valdav pind on planeeritud eriarsti vastuvõttudele. Haigla tn. poolne hoone nurk on planeeritud endoskoopia ruumigrupile. Maslovi tn. poolses tiivas on planeeritud naistenõuandla ruumigrupp. Hoone madalas osas säilub varem renoveeritud intensiivravi osakond. 4. korrus Korruse Maslovi tn. poolses tiivas on planeeritud sünnitusplokk. Sünnitusplokki on võimalik pääseda otse 1. korruse EMO-st. Sünnitusplokiga liitub vahetult sünnitusjärgne palatisektsioon, mis moodustab terviku samal korrusel paikneva günekoloogia palatisektsiooniga. Palatiopsakonnas on kokku 22 voodit. 51 5.korrus Korrusele on planeeritud kaks kirurgia eriala palatisektsiooni, millega on liidetud päevakirurgia voodid (6 voodit). Koos päevakirurgiaga on korrusel 44 voodit. 6. korrus Korruse Haigla tn. poolne tiib, millel on 0 korrusega hea liftiühendus on planeeritud haigla apteegi paigutamiseks. Haigla apteek on selliselt paremini ühendatud Haigla 1 ja Haigla 5 statsionaari palatisektsioonidega. Korruse Maslovi tn. poolne tiib on planeeritud hemodialüüsi ruumigrupile (kuni 10 voodit). Haigla 3 0 korrus Korrusel asub varem renoveeritud tsentraalsterilisatsiooni osakond. Ühendustunneli kaudu on tagatud hea ühendus Haigla tn. 1 ja 5 hoonetega. 1. korrus Korruse pind võimaldab siia koondada kogu laboratooriumi teenistuse. Eraldi paiknevad mikrobioloogia laboratoorium (Haigla 1, 0 korrusel) ja histoloogia, tsütoloogia laboratoorium patoloogia osakonna juures (Haigla 9, 2. korrusel). Ruumigrupi töö planeerimine arvestab haigla väljakujunenud ülesehitusega, s.t. analüüsid tuuakse laboratooriumisse erinevatest kohtadest, hoonetest. Seetõttu ei ole selles hoones planeeritud pinda analüüside võtmisele. Analüüside võtmise ruumid on planeeritud kohtades, kus toimub patsientide liikumine, s.t. Vestervalli tn. hoones, Haigla 1 hoones, ambulatoorsete vastuvõttude juures, erakorralise meditsiini osakonnas. Ruumigrupi personali garderoobid on planeeritud haigla personali garderoobide juures, Haigla tn. 1 hoones. Keldrikorruse kaudu omab ruumigrupp head ühendust haigla teiste korpuste ja teenistustega. Haigla 5 Hoone on planeeritud palatisektsioonidele ning siin säiluvad osaliselt olemasolevad ruumigrupid. Hoone omab 0 korruse kaudu ühendust Haigla tn. 1 ja 3 hoonetega. Planeeritud on luua ühendus Haigla tn. 7 hoonega (administratsiooni juurdepääs korpuste siseselt). 0 korrus Korrusele on planeeritud abiteenistuste ruumigrupid, personali garderoobid, palatisektsioonide üldruumid, personali puhvet. Korruse lõuna tiivas on planeeritud reservruumide pinnad (võimalikud rendipinnad). 1. korrus Korpuse põhjatiivas säilub sisehaiguste palatisektsioon. Korrusel kokku 34 voodit Hoone keskosas säilub radioloogia ruumigrupp valdavalt statsionari patsientidele. Korpuse lõuna tiiba on planeeritud sisehaiguste palatisektsioon (18 voodit). Palatisektsiooni ette on planeeritud ruumigrupp infektsioonhaigete ambulatoorseks vastuvõtuks. 2. korrus Hoone põhjatiivas on planeeritud sisehaiguste palatisektsioon. Korrusel kokku 34 voodit. Hoone keskosas on ette nähtud funktsionaaldiagnostika ruumigrupp. Hoone lõunatiiba on planeeritud taastusravi ruumigrupp. Korruse keskel olevasse hoonemahtu on planeeritud statsionari üldruumide ruumigrupp. 52 3. korrus Korrusel paikneb olemasolev haigla köök. Kuna funktsionaalsed ühendused tooraine ja toidu transpordiks haigla teistesse korpustesse on olemas, siis on otstarbekas antud ruumigrupp säilitada olemasolevas asukohas. Haigla 7 Arvestades hoone plaaniliste, ehituslike võimalustega on hoone planeeritud haldusega seotud funktsioonide täitmiseks. Hoone soklikorruse kaudu on planeeritud ühendus Haigla tn. 5 hoonega ning 2. korruse kaudu on planeeritud ühendus hoonega Haigla tn. 9, kuna sinna on planeeritud haldusega seotud ruumigrupid (arhiiv, meditsiinistatistika). 0 korrus Korrusele on planeeritud abiteenistuste ruumigruppi kuuluvad laod, töökojad ning osaliselt arhiivi pinnad. 1. ja 2. korrus Korrustel rekonstrueeritakse administratsiooni ruumid, säilub olemasolev saal. Ruumigrupp külaliste majutamiseks. Haigla 9 Arvestades hoones säiluvate funktsioonidega on vaadeldava hoone kasutus ilma suuremate ümberkorralduste ja ümberehitusteta raske. Seetõttu jäävad antud hoonesse paljud funktsioonid, mis otseselt ei kuulu haigla põhifunktsioonide koosseisu, samuti võimalikud rendipinnad. 1. korrus Hoone idapoolses tiivas rekonstrueeritakse patoloogia osakonna ruumigrupp, millega liituvad ruumigrupiga seotud rendipinnad. Koolnute transport palatiosakondadest toimub 0 korruste ühendusteede kaudu ja väljub Haigla tn. 1 0 korruse tõstuk-lifti kaudu haigla majandustsooni. Edasi toimub transport vastavat teenust osutava firma poolt patoloogia osakonda. Hoone põhjapoolse tiiva Haigla tn. poolses otsas on planeeritud eraldi sissepääsuga tuberkuloosi kabinet. Olemasolevatel pindadel säiluvad ning vabadel pindadel laienevad kiirabi koosseisu kuuluvad ruumid. 2. korrus Seoses haigla apeegi väljaviimisega antud hoonest on mõistlik vaadeldav pind renoveerida halduse ruumigrupile. Haigla 7 ja 9 2. korrus moodustab administratsiooni ruumide terviku. Hoone ida tiiva lõunapoolne külg on planeeritud patoloogia ruumigrupi koosseisu kuuluva laboratooriumi ja üldruumide tarvis. Hoone põhjatiiba on planeeritud halduse ruumigruppi kuuluvad ruumid. VESTERVALLI TN. 15 Antud hoone on planeeritud täitma ambulatoorsete teenistustega seotud funktsioone. Nende funktsioonidega liitub sobivalt hoonesse planeeritud Tervisekeskus. 0 korrus Korrusele on planeeritud personali garderoobid, abiteenistuste ruumid (laod, jäätmete kogumine, koristuskeskus), füsioteraapia osakonna soolakambri ruum. Hetkel liikumisravi saalina kasutuses olevad ruumid säiluvad füsioteraapia osakonna ruumidena. 53 1. korrus Peasissepääsu kõrval on planeeritud rekonstrueerida registratuuri ruumigrupp. Selle kõrvale on planeeritud analüüside võtmise ruumigrupp. Radioloogia ruumigrupp säilub põhimõtteliselt olemasolevas asukohas. Ruumigruppi muudetakse kompaktsemaks ja sellega liidetakse vajadusel sonograafia kabinet. Omaette eraldatud ruumigrupid on planeeritud eriarstide vastuvõttudele. Hoone tiib, kus hetkel paikneb kirurgi ambulatoorne vastuvõtt on planeeritud täies mahus taastusravi ambulatoorsete patsientide teenindamiseks. 2.korrus Korrusele on planeeritud tulevane Tervisekeskus. Säilub saali ruumigrupp 3. korrus Korrusele on planeeritud rendipinnad, mis seotud ambulatoorsete eriarsti vastuvõttedega (ei ole seotud Narva Haigla poolt osutatavate teenustega). Liftid Haigla hooned, kus toimub patsientide liikumine on piisaval arvul lifte. Rekonstrueerimistööde käigus vajavad kõik liftid kaasajastamist ja renoveerimist. Uus reisilift on ette nähtud Haigla tn. 7 hoonesse, tagades personali parema liikumise teiste korpustega Haigla tn. 5 hoone soklikorruse kaudu. Liftid on tähistatud ja nummerdatud tehnoloogilise eskiisi plaanidel. Järgnevalt on iseloomustatud haigla erinevate hoonete lifte ja nendele planeeritud funktsioone: Haigla 1 Lift 1 -olemasolev haiglalift, ühendab olulisi ravi- diagnostika üksusi (operatsiooniplokk, sünnitusplokk, intensiivravi osakond) erakorralise meditsiini osakonnaga ja palatisektsioonidega, 0-6 korrus Lift 2 -olemasolev haiglalift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja abiteenistustega, 0-6 korrus Lift 3 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja abiteenistustega, 0-6 korrus Lift 4 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja abiteenistustega, 0-6 korrus Lift 5 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja abiteenistustega, 0-6 korrus Lift 6 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja abiteenistustega, 0-6 korrus Lift 7 -olemasolev kaubalift, ühendab palatiosakondi abiteenistustega, 0-6 korrus Lift 8 -olemasolev haiglalift, ühendab erakorralise meditsiini osakonda sünnitusplokiga, korpuse palatisektsioonidega, 1-6 korrus Lift 15 -projekteeritud õue lift-tõstuk, ühendab keldrikorrust maataspinnaga, jäätmete väljavedu, koolnute transport, kauba transport Lift 16 -projekteeritud õue lift-tõstuk, ühendab keldrikorrust maataspinnaga, materjalide transport Haigla 3 Lift 9 -olemasolev tõstuk, materjalide transport laboratooriumisse, 0-1 korrus Haigla 5 Lift 10 -olemasolev haiglalift, ühendab palatisektsioone ja ühendusi teiste korpustega, 0-2 korrus Lift 11 -olemasolev kaubatõstuk, ühendab kööki palatikorruste jaotuskõõgiga, 1-3 korrus 54 Lift 12 -olemasolev kaubatõstuk, ühendab köögi vastuvõttu köögiga, 0, maatasapind,1-3 korrus Haigla 7 Lift 14 -projekteeritud reisilift, personali liikumiseks, 0-2 korrus Haigla 9 Lift 13 -olemasolev kaubatõstuk, 1-2 korrus Vestervalli 15 Lift 17 -olemasolev reisilift, personal ja patsiendid, 0-3 korrus Lift 18 -olemasolev reisilift (mõeldud ka ratastoolis liikujatele), 0-3 korrus Lift 19 -olemasolev reisilift (mõeldud ka ratastoolis liikujatele), 0-3 korrus Projekteeritud pinna analüüs Alajaotuses antakse võrdlus haigla koosseisu kuuluvate ruumigruppide projekteeritud pinna ja programmeeritud pinna vahel. Programmeeritud ja projekteeritud pindadest annab ülevaate Lisa 1 FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNA JAOTUS . Nimetatud tabelist toome välja projekteeritud ruumigruppide pinna ühendusteede pinna, tehniliste ruumide oinna summa, mis on 33369 m² Et projekteeritud pind oleks võrreldav tuleb sellest teha järgmised põhjendatud mahaarvamised: -rekonstrueeritud ruumigruppide ülepind (operatsiooniplokk, intensiivravi) 271 m²; -Vestervalli tn. haldusruumide gruppi kuuluv saal, 236 m². Arvestatakse, et tegemist on olemasoleva ruumigrupiga; -reservpinnad kohtades, kus pindade süsteemsem kasutamine on piiratud hoonete 0-korrustel asuvad reservpinnad, ~250 m² (põhiliselt abiteenistuste ja varustamise funktsionaalsel alal); -ruumigruppide R, S ja TK pinnad, kuna ei kuulu haigla koosseisu, 2237 m². Kokku moodustavad mahaarvamised 2994 m² Peale mahaarvamisi saadud pind, 30 375 m², on võrreldav peatüki alguses tuletatud haigla ligikaudse vajaliku pinnaga 30 000 m². Seega võib öelda, et arvestades Tellija soovidega ja tingimustega mida on käsitletud peatüki alguses jõudmaks väljapakutud lõpptulemuseni lisaks arvestades olemasolevatest hoonetest seatud tingimustega, on projekteeritud pind sobiv SA Narva Haigla arengukava I etapiga kinnitatud teenuste mahtude täitmiseks. Tabel 28. Funktsionaalprogrammi tehnilised näitajad NÄITAJA ÜHIK KOKKU VOODIKOHTADE ARV voodit 259 AKUUTRAVI voodit 174 MITTEAKUUTRAVI voodit 85 PROGRAMMEERITUD PIND M² 17 899 PROJEKTEERITUD PIND M² 21 143 s.h. PIND HAIGLA VAJADUSTEST 18 906 HAIGLA KORPUSTE NETOPIND M² 33 369 s.h. ÜHENDUSTEEDE PIND 8280 TEHN. RUUMIDE, TEHNILISTE 3946 KORRUSTE PIND 55 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS Ülesanne Eesmärgiks on sobivate võrdlusobjektite alusel hinnata usaldusväärse täpsusega koostatud funktsionaalse ruumiprogrammi ja tehnoloogilise eskiisi põhjal kavandatud ehituse, hoone ja hooneväliste rajatiste eeldatavaid ehituskulusid. Hoone tehnilised näitajad ja iseloomustus Arvestades varajast projekteerimise-eelset tasandit on tööde hindamiseks kasutatud Saksa Liitvabariigi Arhitektide Koja Ehituskulude Teabekeskuse aastakümneid tagasi loodud ja aasta-aastalt täieneva võrdlusobjektide andmebaasi 2016. aasta väljaannet BKI BAUKOSTEN 2016. See põhineb kavandatava hoone brutopinna või mahu näitajatel. Olenevalt hoone otstarbest on hoonete tehnilised näitarvud ja arvutluste alghinnad suuresti erinevad. Kuigi ruumiprogramm põhineb kasutus- ja netopindadel on neto- ja brutopindade suhe normatiivsega praktiliselt kokkulangev. Hoonete osa netopind on eskiisi põhjal 33 369 m2 s.h. laiendus uusehituste mahus netopinnaga 265 m² s.h. rekonstrueeritav netopind 10 567 m² s.h. rekonstrueeritav ühendusteede netopind 4300 m². Kohalikud tingimused ei nõua keskmise ehitushinna suurendamist ega vähendamist. Hoone konsrtruktsioonilahendus ja materjalikasutus lahendatakse hilisematel projekteerimistasanditel. Tehnoseadmete osas on ühendused olevas haiglahoones. Kavandatud ehitustegevus ei näe ette soojatootmisseadmete lisamist. Hindamise alus ja hindamismetoodika Hindamiseks on võrdlusobjektide andmebaasist BKI BAUKOSTEN 2016 kümne meditsiiniasutuse hulgast võetud kolme kavandatuga mahult ja otstarbelt sobivaima objekti arvestusühiku (1 m² hoone netopinda) meie tingimustele kohandatud (Eurostati New Cronor) keskmised alghinnaandmed ja meditsiiniasutuste keskmised näitarvud – ehitustööde ja tarindite ning tehnoseadmete osakaalud alghinnas ning tegelikud osakaalud. Hinnad sisaldavad ettevõtja kaudkulusid, riski ja kasumit . Kavandatud hoone netoopinna 1 m² alghind on 2016. aasta 1.detsmbri hindades 1034 €. Selles moodustavad ehitustööd ja tarindid 65,7% ja tehnoseadmed 34,3%. Seejuures arvestatakse: -uusehituse ehitustöid ja tarindeid täies, 100%-lises mahus, tehnoseadmeid 96,43% ulatuses (puuduvad soojatootmisseadmed); -rekonstrueeritavate pindade ehitustöid ja tarindeid 65%-lises mahus, tehnoseadmeid 96,43% ulatuses; -rekonstrueeritavate ühendusteede pindade ehitustöid ja tarindeid 38%-lises mahus, tehnoseadmeid 50% ulatuses. Hoone eeldatavate ehituskulude arvutus (ümardatud täiskohani) Uusehitused Ehitustööd ja tarindid - 265,0 x 1034,00 x 0,657 x 1,00 = 180 025- € Tehnoseadmed - 265,0 x 1034,00 x 0,343 x 0.9643 = 90 630- € ehituskulud kokku 270 655- € 56 Rekonstrueeritavad pinnad Ehitustööd ja tarindid - 10 567,0 x 1034,00 x 0,657 x 0,6500 = 4 666 067- € Tehnoseadmed - 10 567,0 x 1034,00 x 0,343 x 0.9643 = 3 613 920- € ehituskulud kokku 8 279 987- € Rekonstrueeritavate ühendusteede pinnad Ehitustööd ja tarindid - 4300,0 x 1034,00 x 0,657 x 0,3800 = 1 110 038- € Tehnoseadmed - 4300,0 x 1034,00 x 0,343 x 0.50 = 762 523- € ehituskulud kokku 1 872 561- € HOONETE LAIENDAMISE, REKONSTRUEERIMISE EHITUSKULUD KOKKU 10 423 203-€ Ehituskulud kokku koos käibemaksuga 12 507 844-€ Eskiisi alusel koostatud hinnangu täpsus +/- 25% 57 ÜLDISED NAKKUSTÕRJE ABINÕUD Käesolevas peatükis on toodud põhiprintsiibid, millest lähtutakse haigla planeerimisel. Antud nõudeid arvestatakse nii haigla funktsionaalprogrammi, kui ka iga osakonna ruumiprogrammi koostamisel. Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud: 1. Kliinilistes osakondades peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist. 2. Igas palatiosakonnas peab olema ravimiteruum külmkapiga ja kätepesu valamuga. 3. Valamud kätepesuks planeerida igasse palatisse, läbivaatus/protseduurituppa (ka radioloogia osakonnas), tööruumides, tualettruumides, õepostis, apteegis, aparatuuri puhastuskohtades, pesumajas, laboris, toiduplokis ning kõigis teistes kohtades kus on tegemist patsiendiga kokkupuutuvate esemetega (ka personali kätega). 4. Opiplokis, sünnitustoas, intensiivravi osakonnas, vastsündinute osakonnas ja vältimatu abi osakonnas peavad valamud olema ilma käsikraanita (fotosilmaga või jalaga opereeritavad). Sama võib soovitada ka toitlustamisega tegelevatele üksustele. 5. Koristusruumid planeerida igas osakonnas (ka radioloogia). Väikeste üksuste puhul võib olla üks ruum mitme üksuse peale. 6. Desinfektsiooniruumid planeerida igas osakonnas haiglatarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks. Kontamineeritud ja dekontamineeritud haiglatarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides (või tubades). 7. Tsentraalsterilisatsioonis asuv instrumentide pesuruum on eraldatud pakkimisruumist. 8. Hingamisseadmete puhastamise koht on eraldatud puhaste seadmete hoidmise kohast. 9. Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 10. Kõrge nakkusohuga osakonnad, nagu opiplokk, sünnitustoad, intensiivravi palatid, vastsündinute ruumid, planeeritakse minimaalse liiklusega ning välditakse juhusliku läbikäimise võimalust. Isolatsioonivahendid Harilik (füüsiline) isoleerimine, ehk teistest eraldamine:  Haige vajab ühekohalist palatit omaette WC ja duššiga. Valamu soovitavalt paigaldada palatisse, et võimaldada ka personalile selle kasutamist. Õhukaudu levivate nakkuste (piisknakkuste) isoleerimine:  Vajab patsiendi isoleerimist haigla eri punktides.  Vajab ühekohalist isolaatorit, mille mikroorganisme kandev õhk ei saa väljuda koridori, teistesse palatitesse ega haigla üldisesse ventilatsioonisüsteemi. Antud tingimuste täitmiseks on vaja:  eraldi sundventilatsiooni, mis suunab väljtõmmatava õhu otse haiglast välja ning filtreeritakse HEPA filtritega;  hoida õhurõhk palatis negatiivsena ümbritsevate ruumide suhtes;  sisenemine ja väljumine palatist lahendatakse lüüsi abil.  Nakkushaigete patsientide pesu pestakse eraldi haigla ülejäänud pesust. 58 PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID Funktsionaalse arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest: 1. Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 49) alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. 2. Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon ) “ Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord ”. 3. Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon) “Haigla liikide nõuded”. 4. Sotsiaalministri 25.01.2002. a. määrus nr. 25 (viimane kehtiv redaktsioon) “Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile”. 5. EESTI STANDARD prEVS 880-1:2006 Haiglate projekteerimine. Osa 1:Funktsionaalne planeerimine. Standardikavand. 59
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel