Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
09.10.2018 nr 77
Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse
arengukava II etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 4. septembri 2018. a koosolekul tehtud
ettepanekust kinnitan SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti
teatavakstegemisest, esitades vaide Sotsiaalministeeriumile haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisa. SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava II etapp
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri
…10.2018 käskkirjaga nr…
„Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“
SA Narva Haigla funktsionaalse
arengukava II etapp
NARVA 2018
SISUKORD
ÜLDOSA ................................................................................................................... 4
SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 4
ÜLDANDMED ........................................................................................................... 5
OLEMASOLEV HOONESTUS JA HAIGLA FUNKTSIONAALSE STRUKTUURI
ANALÜÜS ................................................................................................................ 6
Olemasoleva hoonestuse kirjeldus ......................................................................... 6
HAIGLA PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR .................................. 9
HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM .......................................................... 11
DIAGNOSTIKA JA RAVI ........................................................................................ 11
Hospitaliseerimine ................................................................................................ 11
A1. Erakorralise meditsiini osakond (EMO) .......................................................... 11
A2. Kiirabi osakond .............................................................................................. 15
B. Ambulatoorne eriarstiabi .................................................................................. 16
C. Funktsionaalne diagnostika ............................................................................. 18
D. Endoskoopia.................................................................................................... 19
E. Laboratoorium ................................................................................................. 20
F. Operatsiooniplokk ............................................................................................ 22
G. Sünnitusplokk .................................................................................................. 24
H. Radioloogia osakond ....................................................................................... 25
I. Patoloogia ......................................................................................................... 26
J. Taastusravi....................................................................................................... 27
K1. Päevaravi ja -kirurgia 12 kohta....................................................................... 28
K2. Hemodialüüs 10 kohta ................................................................................... 29
PALATIOSAKONNAD ............................................................................................ 30
L. Intensiivravi ...................................................................................................... 31
M. Statsionaarsed voodid ..................................................................................... 32
M1. Sisehaiguste palatid ...................................................................................... 32
Erineva suurusega palatisektsioonide kirjeldus. ................................................... 33
M2. Kirurgia palatid .............................................................................................. 35
M3. Günekoloogia, sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia osakond ....................... 36
M4. Iseseisev statsionaarne õendusabi................................................................ 38
HALDUS ................................................................................................................. 40
N. Administratsioon .............................................................................................. 40
ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID ................................................... 41
O1. Üldkasutatavad.............................................................................................. 41
O2. Personali garderoobid ................................................................................... 41
ABITEENISTUSED JA VARUSTAMINE ................................................................. 41
P1. Apteek ........................................................................................................... 41
P2. Haigete toitlustamine ..................................................................................... 42
P3. Aparaatide hooldus, tehniline hooldus ja remont ............................................ 42
P4. Voodite ja voodivarustuse puhastus ja desinfektsioon ................................... 43
P5. Tsentraalsterilisatsioon .................................................................................. 43
P6. Pesundus (pesu vahetuspunkt, laod) ............................................................. 44
P7. Ladu ja varustus, Transporditeenistus. ......................................................... 44
P8. Koristuskeskus, Jäätmekäitlus ...................................................................... 45
MUU ........................................................................................................................ 47
R. Külaliste toad. ................................................................................................. 47
S. Rendipinnad. .................................................................................................. 47
T. Tervisekeskus. ................................................................................................ 47
PINDADE KOONDTABEL ...................................................................................... 48
FUNKTSIONAALNE ESKIIS .................................................................................. 50
Asendiskeem ....................................................................................................... 50
Tehnoloogilis- arhitektuurne eskiis ....................................................................... 51
Liftid ..................................................................................................................... 54
Projekteeritud pinna analüüs ................................................................................ 55
Tabel 28. Funktsionaalprogrammi tehnilised näitajad ........................................... 55
ÜLDISED NAKKUSTÕRJE ABINÕUD ................................................................... 58
PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID .................................................... 59
LISAD
1 FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNA JAOTUS
2 SELGITUSED JA MÄRKUSED LISA 1 KOHTA
JOONISED
ASENDISKEEM, M1:1000 T 1711-1
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 0 KORRUS, M1:500 T 1711-2
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 1. KORRUS, M1:500 T 1711-3
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 2. KORRUS, M1:500 T 1711-4
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 3. KORRUS, M1:500 T 1711-5
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 4. KORRUS, M1:500 T 1711-6
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 5. KORRUS, M1:500 T 1711-7
TEHNOLOOGILINE ESKIIS 6. KORRUS, M1:500 T 1711-8
TEHNOLOOGILINE ESKIIS TEHNILINE KORRUS, M1:500 T 1711-9
3
ÜLDOSA
SISSEJUHATUS
Käesolev dokument käsitleb SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava
uuendamist, Narva Haigla funktsionaalse arengukava II etappi.
Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel ja funktsionaalse arengukava II etapi
koostamisel on aluseks võetud varem koostatud SA Narva Haigla funktsionaalse
arengukava 2017-2030 (I etapp), kinnitatud Sotsiaalministri käskirjaga nr. 47,
10.04.2017.
Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel on käsitletud rekonstrueeritava haigla
osakondade struktuuri, tuues ära osakondade põhiruumide vajaduse ja
pinnanäitajad. Kirjeldatud on struktuuriüksuste otstarvet, töökorraldust, personali ning
nõudeid funktsionaalsel planeerimisel. Kirjeldatud on haigla üldiseid nakkustõrje
printsiipe.
Projekti graafilise osa moodustavad rekonstrueeritava haiglahoone korruste
tehnoloogilised eskiisid mõõtkavas 1:500-le, millel on ära näidatud struktuuriüksuste
asukohad ja põhimõttelised tehnoloogilised plaanid ruumigruppide põhimõttelise
lahendusega ja liikumisteede ära näitamisega.
Meditsiinitehnoloogia projekteerimistööd on teostatud vastavalt Eestis kehtivatele
normatiivdokumentidele ja arusaamadele. Toimunud on konsulteerimine SA Narva
Haigla spetsialistidega.
4
ÜLDANDMED
hoone nimetus- SA Narva Haigla
Haigla tn. 1, 3, 5, 7, 9 ja Vestervalli 15, Narva
tellija- SA Narva Haigla
projekteerijad- Arhitektibüroo Vaarpuu & Kõll OÜ
Registrikood 10381138
Rävala pst. 8, 10143 Tallinn
Registreeringunumber EP 10381138-001
Arhitekt Neeme Vaarpuu
Arhitekt Kevin Villem
5
OLEMASOLEV HOONESTUS JA HAIGLA FUNKTSIONAALSE STRUKTUURI
ANALÜÜS
Olemasoleva hoonestuse kirjeldus
SA NARVA HAIGLA erinevad struktuuriüksused paiknevad 2-l kinnistul, kaheksas
hoones. Funktsionaalse eskiisi koosseisus on olemasolevaid struktuuriüksusi
vaadeldud Haigla tn. kompleksis ja Vestervalli 15 tn. hoones.
Arengukava eskiisi juures on hoonetele antud järgnev lihtsustatud tähistus:
hoone, Haigla 1 -H1, koos õendusabilaiendusega
hoone, Haigla 3 -H3
hoone, Haigla 5 -H5
hoone, Haigla 7 -H7
hoone, Haigla 9 -H9
hoone, Vestervalli 15 -V15
HOONE HAIGLA 1
6-korruseline hoone on valminud 1977. a.
Hoone keldrikorrusel (0 korrusel) paiknevad lisaks tehnilistele ruumidele personali
garderoobid, pesulaod, jäätmete kogumine, korpuse jaotusköök koos
pesemisruumiga ning mikrobioloogia laboratoorium.
Hoone esimesel korrusel paiknevad praegu radioloogia osakonna kabinetid,
taastusravi osakond, erakorralise meditsiini osakond, haigla nakkuskontrolli kabinet.
Hoone tiivas, kus varem paiknes naiste nõuandla, seisavad ruumid tühjalt.
Teisel korrusel paikneb sünnitusosakonna vastuvõtu ruumigrupp, günekoloogia
päevakirurgia palatisekstioon (6 voodit), perenõustamise ruumigrupp ja renoveeritud
operatsiooniplokk. Hoone kõrge osa Maslovi tn. poolne tiib seisab hetkel tühjalt.
Kolmandal korrusel asuvad nina-kõrva-kurguhaiguste ambulatoorse vastuvõtu
kabinetid, uroloogi kabinet, kirurgi kabinet, naistenõuandla ruumigrupp, endoskoopia
ruumigrupp ja renoveeritud intensiivravi osakond.
Hoone korrustel neljandast viiendani paiknevad palatiosakonnad: neljandal
sünnitusplokk koos sünnitus- ja raseduspatoloogia, günekoloogia palatisektsiooniga
(22 voodit), viiendal kirurgia palatiosakond (38 voodit).
Kuuendal korrusel psühhiaatria vastuvõtt ja kirurgia palatiosakonna üldruumid.
Ülejäänud ruumid seisavad tühjalt.
Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav,
ventilatsioonisüsteemid on amortiseerunud ja vajavad täielikku renoveerimist.
Seetõttu seisavad osa keldrikorruse tehnilised ruumid tühjalt ja kasutuseta.
Renoveeritud ruumigruppides on kõik insenersüsteemid väljavahetatud.
2013. a. ehitati hoonele laiendus (3 korrust), kus paikneb õendusabi osakond.
Õendusabi osakonnas on 85 voodit.
Hoone suletud netopind on 16 602,7 m²
HOONE HAIGLA 3
Kõrge sokli- ja ühe maapealse korrusega hoone on valminud 1906.a.
1998. a. ehitati soklikorrusele välja kesksterilisatsiooni osakond. Hoone on maa-
aluse tunneliga ühendatud haigla palatikorpustega (hooned H1 ja H5, tunneli
ehitusaasta - 1996).
Hoone esimesel korrusel asub haigla kliiniline ja biokeemia laboratoorium
6
Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid on suuremas osas
rekonstrueeritud koos kesksterilisatsiooni osakonna ehitamisega. Seoses esimese
korruse renoveerimisega vajavad insenersüsteemide lahendused korrigeerimist ja
täiendamist.
Hoone suletud netopind on 1044,5 m²
HOONE HAIGLA 5
Hoone on soklikorrusega, osaliselt kolmekorruseline, valminud 1913.a.
Rekonstrueeritud 1969. aastal.
Hoone soklikorrusele on praegu paigutatud külastajate garderoob, personali puhvet,
köögiploki ladu, meditsiiniraamatukogu, aparaatide hoolduse ja remondiruumid,
töökojad, taastusravi ruumid (vesiravi) ja tehnilised ruumid. Osa pinda on kasutuseta.
Hoone 1. korrusel paiknevad kaks palatisektsiooni - nakkushaigete raviks ette
nähtud voodid (20 voodit) ja sisehaiguste palatisektsioon (39 voodit koos
intensiivravipalatiga), lisaks hemodialüüsi ruumigrupp (4 voodit), kaks eraldiseisvat
radioloogia üksuse ruumi (röntgenikabinett, ultraheliuuringute kabinett),
nakkushaigete amb. vv. ruumid ning ravijuhi kabinet. 2. korrusel on kaks
palatisektsiooni - sisehaiguste palatid (36 voodit) ja pediaatria (20 voodit) ning
funktsionaalse diagnostika kabinetid, taastusravi kabinetid. Hoone kolmandal
korrusel asub haigla köögiplokk.
Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav,
rekonstrueerimist vajab ventilatsioonisüsteem. Rekonstrueerimistööde maht oleneb
kui põhjalikult renoveerida palatisektsioonid.
Hoone suletud netopind on 6296,2 m²
HOONE HAIGLA 7
Hoone on keldrikorrusega, kahekorruseline, ehitatud 1963. a.
Hoone esimesel korrusel paiknevad haigla administratsiooni ruumid. Teisel korrusel
on kasutusel 100-kohaline koosolekute saal, selle kõrval ajaloolise ekspositsiooniga
nn. muuseumiruum ja ruumigrupp, kus paiknevad külaliste toad.
Hoone keldris paiknevad laod ja töökojad.
Hoone ehituslik struktuur ei ole sobiv paigutamaks siia ravi, diagnostika või palati
funktsioone.
Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav.
Hoone suletud netopind on 1496,5 m²
HOONE HAIGLA 9
Kahekorruselise, 1974.a. ehitatud hoone esimesel korrusel paiknevad kiirabijaam
koos kiirabiautode garaažiga ja patoloogia osakond koos tavandiruumidega
(rendipind).
Hoone teisel korrusel on haigla apteek, patoloogiaosakonna laboratoorium
(histoloogia ja tsütoloogia) ja meditsiinistatistika kabinetid.
Hoone füüsiline seisukord on hea, insenersüsteemid vajavad renoveerimist.
Hoone suletud netopind on 1953,7 m²
7
HOONE VESTERVALLI 15
Keldriga kolmekorruseline polikliinikuhoone valmis 1996.aastal. Hoones on lisaks
arstikabinettidele diagnostika- ja taastusravikabinetid, soolakamber, radioloogia
kabinetid. Osa hoonest võtavad esimesel, teisel ja kolmandal korrusel paiknevad
perearstikabinetid. Hoone teisel korrusel asub saal. Osa ruumidest seisab tühjana.
Hoone ja selle insenersüsteemide olukord on rahuldav.
Hoone suletud netopind on 5708,9 m²
Hoonete insenerkommunikatsioonide seisukord ja vajalikud tööd selguvad täpsemalt
projekteerimistööde järgmistes etappides.
Haiglakompleksi arengus on toimunud hulk olulisi muudatusi. Haigla struktuurist on
välja jäetud Karja tn. 6 korpus, millega on haigla tegevused koondatud kahele
kinnistule. Haigla tn. kompleks on saanud laienduse, kuhu on paigutatud
statsionaarne õendusabi 85 voodikohaga. Vaatamata nimetatud positiivsetele
arengutele on jätkuvalt üleval mõned puudused, mis rikuvad kompleksi, kui
funktsionaalse terviku vaadet:
- hoonetes on tehtud erinevaid ruumigruppide ümberpaigutusi, mis terviku
seisukohalt ei ole kõige õnnestunumad ning osa pinda seisab kasutamata;
- osade ruumigruppide omavahelised funktsionaalsed sidemed on halvad, osa
funktsionaalseid üksusi on jagatud erinevate haigla korpuste vahel. Osade
ruumigruppide pinnad ei vasta kaasaja nõuetele, kas siis liiga suured või liiga
väikesed.
Probleemsetest ruumigruppidest võiks nimetada järgmisi:
haigla apteek (asukoha mõttes);
radioloogia osakond (vajab alustatud laiendamise lõpuleviimist);
erakorralise meditsiini osakond;
ambulatoorsed vastuvõtud;
taastusravi;
halduse ruumigrupp.
- patsientide liikumine erinevates hoonetes on mittesüsteemselt hajutatud või kokku
viidud (erinevad ambulatoorsete üksuste pääsud, vältimatu abi ja plaaniliste haigete
liikumine).
- Vestervalli tn. 15 polikliiniku kasutus on kohati süsteemitu, palju on kasutamata
pinda. Tulevase Tervisekeskuse planeerimine hoone teisele korrusele tekitab
vajaduse amb. eriarsti vastuvõtud hoones planeerida ringi ning vaadata üle kogu
haigla ambulatoorse eriarsti teenuse osutamine.
- Haigla tn. kompleks koosneb viiest hoonest, millest kaks (Haigla tn. 7 ja Haigla tn.
9) ei oma ülejäänud hoonetega sisemist ühendust.
Arvestada tuleb ruumigruppidega, kus on suhteliselt hiljuti tehtud põhjalik
renoveerimine (operatsiooniplokk, intensiivravi osakond, tsentraalsterilisatsioon).
Arvestades loetletud puudusi ja juba tehtud laiendus- renoveerimistöid, samuti
hoonete seisukorda ja seda, et hooned on ehitatud haiglaks ja suuremad
planeeringulised muudatused on vajalikud osaliselt ning hooned on varustatud
spetsiaalselt haiglale vajalike kommunikatsioonidega ja juurdepääsudega, võiks
pidada haigla rekonstrueerimist olemasolevate hoonete baasil jätkusuutlikuks.
Positiivselt mõjutab rekonstrueerimist võimalus arengukava elluviimise käigus teha
mõningaid korrektuure haigla planeeritud voodite arvus ning puudub vajadus teha
ehitusmahtudes suuri muudatusi (puudub vajadus suurteks laiendusteks ja
lammutusteks).
8
HAIGLA PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR
1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI
Erakorraline meditsiin
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt
Funktsionaalne diagnostika
Endoskoopia
Laboratoorium
Patoloogia
Operatsiooniplokk
Sünnitusplokk
Radioloogia
Taastusravi
Päevaravi ja -kirurgia
2.00 PALATIOSAKOND
Sisehaigused
Kirurgia
Sünnitusabi ja günekoloogia
Iseseisev statsionaarne õendusabi
3.00 HALDUS
Haigla juhtimine ja haldamine
Infektsioonkontrolli teenistus
Arhiiv
Infotehnoloogia
Meditsiinistatistika
4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID
Üldkasutatavad ruumid
Personali riietusruumid
Personali toitlustuse ruumid
5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS
Apteek
Haigla köögiplokk
Meditsiiniseadmete hooldus ja remont
Voodite ja voodivarustuse puhastus ning
desinfektsioon
Sterilisatsioon
Pesundus
Ladu ja varustus
Tehniline hooldus ja remont
Koristuskeskus
9
Transporditeenistuse ruumid
Jäätmekäitlus
7.00 MUU
Külaliste toad
Teenused väljastpoolt
10
HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM
DIAGNOSTIKA JA RAVI
Hospitaliseerimine
Hetkel Sotsiaalministeeriumis kinnitatud arengukava II etapi materjalides oli
hospitaliseerimist kirjeldatud EMO struktuuriüksuse sees. Antud tööga vaadeldakse
hospitaliseerimist, kui eraldi tegevust, mis ei kuulu EMO tegevuste hulka.
Tegevuste kirjeldus
Haigete vastuvõtt
Plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub eelneva etteregistreerumisega eriarsti
visiidil või perearsti suunamisel. Hospitaliseeritav haige registreeritakse
vastuvõturuumis ja juhatatakse osakonda. Vajadusel haige peseb end ja riietub
haiglariietesse.
Haiged võivad siseneda haiglasse peasissepääsu kaudu.
Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. Sünnitajad
suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide
vormistamine.
Töökoormus
Tabel 1. Hospitaliseerimiste planeeritavad mahud
Hospitaliseeritud Hospitaliseeri-misi Sh plaanilisi
Aktiivravi erialad kokku ~10 000 3500
Kokku 10 000
Hospitaliseeritute üldarvuks aastal 2030 planeeritakse 10 000 haiget aastas,
sellest plaanilisi 3500 (35%) ja erakorralisi 6500 (65%).
Plaanilisi haigeid hospitaliseeritakse statsionaari vastuvõtutoa läbi keskmiselt
3500/240 = 15 haiget päevas;
Pinnanäitajad
Programmeeritud pindala 32 m²
A1. Erakorralise meditsiini osakond (EMO)
Kasutusotstarve
Erakorralise Meditsiini Osakonnas (EMO) toimub vältimatu abi osutamine
ambulatoorselt. Vajadusel erakorralised haiged hospitaliseeritakse Narva Haigla
statsionaari või saadetakse III etapi haiglatesse. EMO teenus hõlmab endas haiguste
diagnostikat ja ravi.
Toimub haigete registreerimine, vajadusel pesemine ja ümberriietumine ning
palatiosakonda saatmine.
Seosed ja ühendused
EMO ruumid peavad asuma 1.korrusel. Vaja on arvestada patsientide privaatsuse ja
mugavusega registreerimisel ja ootamisel.
EMO ruumide planeering peab võimaldama haige kiire suunamise vajalikule
protseduurile. Jälgimispalati suurus ja planeering peab võimaldama haigete
paigutamise vastuvõtu ootel raamile lamama või vastuvõtujärgselt ajutiseks
jälgimiseks palatisse.
11
Protseduuri- ja läbivaatuse ruume kasutatakse nii kiirabiga toodud kui traumapunkti
tulnud haigete läbivaatuseks ja raviks.
Vajalik on kiire ja mugav ühendus radioloogia osakonnaga, operatsiooniplokiga,
intensiivravi osakonnaga, võimalusel läbimata haigla üldkasutatavaid koridore. Haigla
arengukavaga muuta paremaks ambulatoorsete patsientide liikumine EMO
ruumigrupi läheduses (peasissepääsu ruumigrupp).
EMO välispääs peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamil või ratastoolis
sisenemise võimalusega, kiirabiautole boks (3 kohta) haige mahavõtmiseks ja auto ning
raami puhastamise võimalus.
Nakkuse kahtlusega haigete vastuvõtt toimub EMO-s, hinnates eelnevalt haigete
eraldamise vajadust ja võimalusi hospitaliseerimiseks haigla nakkussektsioonis või
edasisuunamist kõrgema etapi haiglatesse.
EMO juurde kuulub isolaator, et vajadusel haige isoleerida.
Töökorraldus ja varustamine
Erakorraline vastuvõtt toimub iga päev 24 tundi.
Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja
tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja
desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla
apteegi kaudu.
Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse.
Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse
üksustesse. Tegevus toimub vastavalt haigla üldistele jäätmekäitlusreeglitele.
Tegevuste kirjeldus
Haigete vastuvõtt
1. Erakorraline vastuvõtt toimub ööpaevaringselt läbi EMO. Erakorralised haiged
läbivad arsti vastuvõtu, esmase diagnostika ja protseduurid.
Haiged võivad siseneda haiglasse EMO sissepääsu kaudu:
EMO, avatud 24 t/ööpäevas
Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. EMO sissepääs
peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamiga sisenemise võimalusega,
kiirabiautole on ette nähtud segamatut sissesõitu võimaldav kinnine boks.
2. Sünnitajad suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja
dokumentide vormistamine.
3. Nakkuskahtlusega haiged suunatakse väljast otse isolaatorisse, kus selgitatakse
patsiendi seisukord.
EMO
EMO primaarseks funktsiooniks on hinnata, stabiliseerida ja maksimaalsel määral
ravida tõsiste haiguste ja vigastustega patsiente ööpäevaringselt. EMO suunab
vajadusel patsiendi edasisele ravile vajalikku osakonda.
EMO osakonda saabuvad haiged kas kiirabiga, tulevad oma transpordiga või jalgsi.
Kiirabiga saabuvate haigete vastuvõtt toimub kiirabiauto vastuvõtuboksi kaudu.
Ööpäevane valve, seotud vältimatu abiga, on laboratooriumis, radioloogia
osakonnas, intensiivravi osakonnas, operatsiooniplokis.
Töökoormus
Hospitaliseeritute üldarvuks aastal 2030 planeeritakse 10 000 haiget aastas.
Erakorralisi haigeid hospitaliseeritakse keskmiselt 6500/365 = 18 haiget ööpäevas;
Erakorralisi haigeid planeeritakse vastu võtta keskmiselt 23 000/365 = 63 haiget
ööpäevas.
12
Lisaks hospitaliseerimistele planeeritakse EMO-s ambulatoorseid vastuvõtte ja
läbivaatusi.
Tabel. 2 Ambulatoorsete vastvõttude arv EMO-s
Ambulatoorseid vastuvõtte Hulk
Erakorraline abi 10 000
Traumatoloogiline abi 6500
KOKKU 16 500
EMO ambulatoorsete vastuvõttude arv planeeritakse kuni 16 500/365= 45 haiget
ööpäevas.
Seega läbib erakorralise meditsiini osakonda keskmiselt kuni 63-65 haiget ööpäevas.
Eeldusel, et 50% ööpäevastest vastuvõttudest toimub 8-tunnise valve jooksul, on
tippkoormuse ajal erakorraliste haigete vastuvõtt 4 vastuvõttu tunnis.
Põhiruumide vajadus:
elustamise/ traumaruum 1
arsti läbivaatusruum 2
protseduuriruum 2
isolaator 1
haige ajutise viibimise voodid 7 kohta
vanema-lapse ajutise viibimise ruum 1
Personal
Üksuses töötab 20-24 inimest.
Funktsionaalne planeerimine
Vastuvõturuumid peavad asuma 1. korrusel. Vaja on arvestada patsientide
privaatsuse ja mugavusega registreerimisel ja ootamisel. Ooteruumi tuleb planeerida
patsientidele kuvatav järjekorra info.
EMO ruumide planeering peab võimaldama haige kiire suunamise vajalikule
protseduurile. Jälgimispalati suurus ja planeering peab võimaldama haigete
paigutamise vastuvõtu ootel raamile lamama või vastuvõtujärgselt ajutiseks
jälgimiseks palatisse.
Protseduuri- ja läbivaatuse ruume kasutatakse nii kiirabiga toodud kui traumapunkti
tulnud haigete läbivaatuseks ja raviks.
Vajalik on kiire ühendus radioloogia osakonnaga, operatsiooniplokiga, intensiivravi
osakonnaga.
Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas hooneosa funktsionaalne planeering toetab eelpool
nimetatud ühenduste toimimist ning mida peab silmas pidama haigla arengukava
juures, saavutamaks erakorralise patsiendi kiire juurdepääs labori, endoskoopia,
radioloogia ja menetlusradioloogia teenustele.
EMO on vahetult radioloogiaosakonna kõrval, millega on tagatud radioloogia teenustele
kiire juurdepääs. Radioloogia ruumigruppi on haigla arengukava uuendamisega
planeeritud laiendada, et muuta teenuse osutamist mugavamaks. Rekonstrueeritav
EMO ruumigrupp on seotud vertikaalse transpordisõlmega ja seega tagatud kiire
juurdepääs teistele diagnostika üksustele, mis paiknevad samas hooneplokis.
Vertikaalse transpordiga on tagatud kiire juurdepääs 0 korruse kaudu laboratooriumi
ruumigrupile, 2. korruse kaudu operatsiooniplokile, 3. korruse kaudu endoskoopia ja
intensiivravi osakonna ruumidele. Kõik nimetatud üksused asuvad liftisõlme juures.
Koos EMO rekonstrueerimisega on välja pakutud muudatused hooneploki
peasissepääsu lahenduses, millega suunatakse ambulatoorsed patsiendid kohe
13
ülemistele korrustele. Lahendusega välditakse 1. korruse liikluse ristumisi
ambulatoorste patsientidega. Vaadeldavas hooneosas on kasutuses topelt koridoride
süsteem ning seetõttu on minimeeritud võimalikud ristumised kiiret transporti nõudvate
patsientide liikumisteede ja ambulatoorsete patsientide liikumisteedega.
Haigla funktsionaalse arengukava uuendamise kirjeldustes tuleb arvestada, et
ambulatoorsete patsientide teenindamisega seotud ruumigrupid ei segaks EMO
ühenduste toimimist.
EMO välispääs peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamil või ratastoolis
sisenemise võimalusega, kiirabiautole boks haige mahavõtmiseks ja auto ning raami
puhastamise võimalus.
Nakkustõrje põhimõtted
Haiglanakkuste arvu vähendamise aspektist on oluline arvesse võtta:
patsientide, külastajate ja personali liikumismarsruute, neid küllaldaselt
eraldades;
haigete küllaldast ruumilist eraldatust;
isolatsioonipalatite arvu ja tüüpi;
kätepesemisvõimaluste kättesaadavust;
vee Legionella-vabana hoidmist.
Osakonna koosseisus planeeritakse üks kiirabi boksist avanev isolaator õhu kaudu
levivate nakkuste tõkkeks. Isolaator on planeeritud kiirabi sissepääsust. Isolaator
planeeritakse ühekohalise palatina ning võib olla kasutuses tavalise jälgimiskohana,
kui ei ole vajadust kellegi isoleerimiseks. Isolaator peab vastama palatiruumidele
esitatavatele nõuetele, ning lisaks järgmisele:
igas isolaatoris peab olema võimalus kätepesuks, ümberriietumiseks ja musta
ja puhta materjali hoidmiseks, mis asub vahetult palatisse sissepääsu
lähedal, soovitavalt lüüsis;
isolaatori piirseinad, lagi ja põrand, kaasa arvatud ühenduskohad, tuleb
tihendada nii, et õhuvahetus väliskeskkonnaga oleks võimatu;
isolaatori kõigi väljapääsude uksed peavad olema varustatud isesulguvate
seadmetega;
isolaatoril peab olema eraldi tualett, pesu- või dushiruum ja kätepesu valamu,
isolaator tuleb varustada seadmega, mis võimaldab jälgida õhu rõhku ja
liikumise suunda nakkusohtliku haige palatis viibimise ajal;
isolaatori ette planeerida ülerõhuga lüüs.
Erinõuded ja vajadused
Osakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient - personal ja personal – personal;
kellad;
distantsilt avatavad uksed, magnetlukudega varustatud;
telefonid;
arvutivõrk, haigla elektrooniline teabevahetuse süsteem;
meditsiinigaasid;
televiisor, radio;
elektrikatkestuste korral meditsiiniinfosüsteemide ja elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamine.
Täiendavalt tuleks kommunikatsioonide projekteerimisel arvestada järgnevaga.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on haiglavõrgu haigla elutähtsa
teenuse osutaja ning vältimatu abi seejuures elutähtis teenus. Elutähtsa teenuse
osutaja kohustused on sätestatud hädaolukorra seaduse §-s 38. Elutähtsat teenust
käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme,
personali, varu ja muu sellisega. Elutähtis teenuse osutaja peab rakendama
elutähtsa teenuse (antud juhul vältimatu abi) katkestusi ennetavaid meetmeid,
14
sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest
lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende
varumise ning muu sellise kaudu. Ühtlasi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama
hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja
teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva
toimimise ja kiire taastamise võime.
Turvameetmed (täpsustatakse projekteerimise järgmistes etappides)
Kiirabi pidevalt toimiva vastuvõtu läbipääs (kiirabi boksist haiglasse) peab olema
eraldatud üldisest ooteruumist ja olema videojälgimise all. Patsientide vastuvõtu
ruumi sissepääs (sissepääs ooteruumi) peab olema turvatöötaja kontrolli all ja
võimaldama vaid piiratud läbipääsu. Õhtusel ja öisel ajal kasutatakse ooteruumi
kaudu sissepääsu, mis on läbipääsusüsteemi või turvatöötaja poolt kontrollitav. Üldist
liikumist reguleerib läbipääsukontrolli süsteem.
Pinnanäitajad
Programmeeritud pindala 563 m².
A2. Kiirabi osakond
Meditsiiniline kiirabi on erakordne ambulatoorne arstiabi kõigi eluohtlike seisundite
puhul: haigestumised, traumad, mürgistused. Tehakse esmane diagnostika,
ravitakse haigeid ja transporditakse neid haiglasse.
Kiirabibrigaad osutab abi sünnitajatele, transportides neid haigla sünnitusosakonda.
Kiirabibrigaadi saab kasutada erakorraliste haigete transportimiseks SA Narva Haigla
osakondadest kõrgema etapi haiglatesse Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas.
Osakonna koosseisus on 4 väljasõidubrigaadi, neist 1 arstibrigaad ja 3 õebrigaadi.
Kõik brigaadid asuvad ühes kohas. Väljasõit teenindatava regiooni mistahes punkti
toimub Häirekeskusest saadud väljakutse järgi.
Otstarve
Erakorraliste haigete transport, vältimatu abi osutamine sündmuskohtadel. Kiirabi
katab ka oma teeninduspiirkonna haigete vajadused erakorralise meditsiinilise
transpordi järele.
Töökorraldus
Valvepersonal töötab 24 tundi ööpäevas. Vältimatut abi vajavad haiged
transporditakse haigla vältimatu abi osakonda või vajadusel mõnesse
spetsialiseeritud haiglasse.
Tööaeg:
Kiirabiteenistuse tööaeg on 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas.
Personal:
Töötab korraga 4 brigaadi, 1 arstibrigaad ja 3 õebrigaadi. Brigaadis 3 inimest.
Funktsionaalne planeerimine
Kiirabi osakond paikneb haigla territooriumil hoones omaette üksusena EMO lähedal.
Personaliruumid planeeritakse hea ühendusega garaazhidega.
15
Pinnanäitajad
Programmeeritud pindala 213 m², garaažiboksid eraldi.
Narva Haigla kiirabi osakond Haigla 9 hoones jätkab olemasoleval pinnal, seetõttu
arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate pinnanäitajatega
(276 m²).
B. Ambulatoorne eriarstiabi
Otstarve
Haigete ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi. Eriarstide
töökabinetid.
Tööaeg
Polikliinik töötab 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas.
Töökorraldus
Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged, plaanilises korras töötavad üldjuhul ka
diagnostikakabinetid. Registreerimine toimub isiklikult haige poolt või raviarsti poolt
ning vahetult erialaüksuses korraldab patsientide informeerimist ja suunamist
vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse assistent-sekretär.
Funktsionaalne planeerimine
Ambulatoorse vastuvõtu ruumid planeeritakse polikliiniku hoonesse Narva keslinnas
aadressil Vestervalli tn. 15 (5 vastuvõtu üksust) ning Haigla tn. 1 erinevatel korrustele
(28 vastuvõtu üksust) ning mõned vastuvõtud Haigla tn 5. Kabinettide juurde
planeeritakse ka vajalikud protseduuri- ja abiruumid. Ambulatoorse vastuvõtu
kabinetid planeeritakse soodsa pääsuga peavestibüülist, läheduses asub
registratuur. Haigetelt laboratoorsete analüüside vastuvõtuks planeeritakse vastavad
ruumigrupid mõlemal ülalnimetatud aadressil. Iga funktsionaalse üksuse juurde
planeeritakse patsientide ooteruumid.
Funktsionaalne planeering
Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise aluseks on eriarsti vastuvõtuüksus.
Ambulatoorseks vastuvõtuks võib planeerida ka ühe läbivaatus- vastuvõtukabinetiga
üksusi, kui see on ehituslikel või erialastel põhjustel vajalik.
Tabel 3. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid
Ruumi nimetus Pindala m²
Läbivaatusruum riietuskabiiniga 18 m² vôi 20 max
kaks ruumi 2x10 m²
Assistendi või õe ruum Vastavalt vajadusele
Ooteruum 4-6 inimesele Eraldi pind ühendusteede pinnas
Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud
erialateenuse osutamiseks vajalikud kabinetid, ruumide hulk ja loetelu täpsustub
ehitusprojektiga:
protseduuriruum, 16 m²
Erialad, kus vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud
erialateenuse osutamiseks vajalike ruumide koosseis on eriline, on järgmised:
16
Üldkirurgia, trauma- ortopeedia –
4 protseduuriruumi, a’18 m²
Uroloogia –
1 tsüstoskoopia, urodünaamika, 24 m²
Otorinolarüngoloogia –
3 KNK protseduuriruumi, a’16 m²
Audiomeetria koos õe tööpinnaga, 18 m²
Õdede vastuvõtud on avatud nimekirjana, sealhulgas:
kardioloogia õe vastuvõtt;
tromboosi õe vastuvõtt;
haavaõe vastuvõtt;
uroloogia õe vastuvõtt;
ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (2-3);
suitsetamisest loobumise nõustamine;
OKR cabinet;
vaimse tervise õed;
alkoholisõltuvusega patsientide ambulatoorne vastuvõtt;
laste ja noorukite vaimse tervise kabinet;
psühholoog;
sotsiaaltöötaja;
juhtumi korraldaja;
logopeed;
endokrinoloogia eriala õde.
Töökoormus
Tabel 4. Narva Haigla planeeritud vastuvõtuüksuste vajadus erialade lõikes
Eriala Plaanilisi Külastust Arvutatud Planeeritud Märkused
külastusi päevas üksusi
Dermatoveneroloogia 9570 39,88 1,81 2
Endokrinoloogia 4796 19,98 0,91 1
Neuroloogia 11 932 49,72 3,55 3 Teenust
osutab
IVKH
Sisehaigused 3269 13,62 0,62 1
Gastroenteroloogia 3053 12,72 0,91 1
Pulmonoloogia 4357 18,15 1,30 1
Kardioloogia 3794 15,81 0,72 1
Infektsioonhaigused 1852 7,72 0,55 1
Pediaatria 1296 5,4 0,38 1
Psühhiaatria 9768 40,7 2,91 3
Siseerialad kokku 53 687 12
Üldkirurgia 15 894 66,23 3,01 3
Uroloogia 3915 16,31 1,17 1
Traumatoloogia- 4,65
ortopeedia 15 617 65,07 5
Günekoloogia+ 19 305 80,44 3,66 4
Iseseisev ämmaemanda 2,5
vv. 7000 35,00 3
Otorinolarüngoloogia 8714 36,31 2,59 3
Oftalmoloogia 18 845 78,52 3,57 4 Teenust
17
Eriala Plaanilisi Külastust Arvutatud Planeeritud Märkused
külastusi päevas üksusi
osutab
IVKH
Kirurgilised erialad
kokku 87 390 19
Töötervishoiuarst 5151 21,46 0,98 1
Taastusraviarst 4940 20,58 0,94 1
KOKKU 151 168 33
Tabel 5. Eriarstide vastuvõtu üksuste jaotumine Vestervalli 15 ja Haigla 1 hoonete
vahel
Eriala Üksusi Vestervalli 15 Haigla 1,5
kokku
Kirurgia, traumatoloogia 8 0 8
Uroloogia 1 0 1
LOR 3 0 3
Sisehaigused 1 0 1
Gastroenteroloogia 1 1 0
Endokrinoloogia 1 1 0
Pulmonoloogia 1 0 1
Kardioloogia 1 1 0
Nefroloogia 1 0 1
Dermatoveneroloogia 2 0 2
Günekoloogia+ iseseisev 7 0 7
ämmaemanda vv.
Psühhiaatria 3 0 3
Taastusravi 1 0 1
Töötervishoid 1 1 0
Logopeed 1 1 0
Infektsioonhaigused 1 0 1
KOKKU 34 5 29
Ambulatoorse vastuvõtu üksustes on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient - personal kõigis WC-des;
kell ooteruumis;
kabinettide ustel lukud;
telefoni;,
arvutivõrk, haigla elektrooniline teabevahetuse süsteem;
meditsiinigaasid, vt. tabel gaasi lõppseadmete vajaduse kohta;
logistiline lahendus patsientide sissekutsumiseks;
haigete andmekaitse.
Pinnanäitajad
Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 250 m2 ja Haigla tn. 1
ja 5 hoonetes 1550 m2.
C. Funktsionaalne diagnostika
Otstarve
Funktsionaaldiagnostika uuringute tegemine, patsientide riietumine.
18
Töökorraldus
Üksuses toimuvad nii ambulatoorsete kui statsionaari haigete plaanilised uuringud.
Haiged tulevad ise, tuuakse voodi või ratastooliga.
Tööaeg
Töö toimub tööpäeviti ühes vahetuses.
Personal
Üksuses töötab 6-10 inimest personali.
Töökoormus
Tabel 6. Uuringute planeeritavad mahud
Uuringu nimetus Planeeritud Ruume
EKG 15 500 2
EKG koormustestid 1000 1
Holtermonitooring 1200 -
Vererõhu monitooring 800 -
Ehhokardiograafia 1500 1
(s.h.
söögitoru kaudne)
KOKKU 20 000
Vajalik on kokku 5 uuringukabinetti, millest:
EKG kabinette 2, neist 1 asub Vestervalli 15 hoones;
koormustestiks 1;
Ehhokardiograafiaks 1.
.
Funktsionaalne planeerimine
Asukoht eeldab soodsat pääsuga sisehaiguste osakonnast, ambulatoorsetele
haigetele hea ligipääs vestibüülist.
Haiglakompleksi juures asuv funktsionaaldiagnostika üksus planeeritakse Haigla 5
hoonesse.
Üksuses on vaja
telefon;
kell;
koodlukud ustel;
arvutivõrk;
personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem;
O2.
Pinnanäitajad
Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 20 m2 ja Haigla tn. 5
hoones 142 m2.
D. Endoskoopia
Otstarve
Endoskoopiliste uuringute tegemine, endoskoopide puhastamine, patsientide
riietumine, protseduurijärgne toibumine, personali ettevalmistumine protseduuriks.
19
Töökorraldus
Üksuses toimuvad nii ambulatoorsete kui statsionaari haigete uuringud. Haiged
tulevad ise, tuuakse voodi või ratastooliga. Ambulatoorsed haiged protseduuri järel
kas lahkuvad kohe või jäävad ajutiselt toibuma.
Töökoormus
Table 7. Endoskoopiliste uuringute planeeritavad mahud
Uuring Kokku
Endoskoopia kokku, sh 2700
Gastroskoopia 2220
Kolonoskoopia 250
Bronhoskoopia 230
Planeeritakse kahe endoskoopiaruumiga endoskoopia üksus.
Tööaeg
Töö toimub tööpäeviti ühes vahetuses.
Personal
Üksuses töötab 5-6 inimest personali.
Funktsionaalne planeerimine
Asukoht eeldab soodsat pääsu kirurgia ja sisehaiguste osakondadest,
ambulatoorsetele haigetele hea ligipääs pea vestibüülist. Üksuse juurde planeerida
toibumisruum.
Endoskoopia üksus planeeritakse Haigla 1 hoone kolmandale korrusele.
Endoskoopia üksuses on vaja
telefon;
kell;
koodlukud ustel;
arvutivõrk;
meditsiinigaasid;
personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem.
Osakonna programmeeritud pind on 120 m2.
E. Laboratoorium
Otstarve
Laboratoorium on diagnostiline üksus, mille koosseisus on kliiniline, biokeemia,
immunoloogia, s.h. HIV ja mikrobioloogia laboratoorium ning verekabinet.
Ambulatoorsetelt haigetelt analüüside vastuvõtu ja võtmise ruumid peavad asuma
peavestibüüli lähedal.
Verekabinet vastutab konservvere ja verepreparaatide tellimise, hoidmise ja
väljaandmise eest.
Tööaeg
Töö ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus.
20
Töökoormus
Table 8. Laboriuuringute planeeritavad mahud aastaks 2030
Uuring Kokku
Laboratoorsed uuringud kokku, sh 555 000
kliinilised analüüsid 220 000
biokeemia analüüsid 95 000
immunoloogia, HIV, seroloogia 35 000
analüüsid
mikrobioloogia 20 000
molekulaardiagnostika uuringud 15 000
hematoloogia 170 000
Laboris vajalik põhiruumide koosseis tuleneb planeeritud töölõikudest on järgmine:
Töölõigu nimetus
Preanalüütiline töölõik
Tuumiklabor (kliiniline keemia+hematoloogia)
Mikrobioloogia töölõik
Molekulaardiagnostika töölõik
Immuunhematoloogia töölõik koos verekabinetiga
Töökorraldus
Ambulatoorsetelt haigetelt võetakse analüüsid peavestibüüli läheduses (Vestervalli
15, Haigla 1) asuvates ruumides.
Statsionaaris kogutakse/võetakse analüüsid igas osakonnas ja tuuakse
laboratooriumisse. Väljaspoolt haiglat toodavad analüüsid toimetatakse otse
laboratooriumisse.
Analüüside vastused edastatakse arvutivõrgu kaudu.
Kavandatav planeerimismudel: ühildatud tööruumidega laboratoorium.
Arvutustes kuni 15 000 analüüsi laborandi kohta, töökoha pind 14 ruutmeetrit.
Kliiniline laboratoorium
Biokeemia laboratoorium
Otstarve
Kliiniliste ja biokeemia analüüside vastuvõtt, analüüside tegemine, analüüside vastuste
edastamine osakondadele, nõudepesu, materjalide ja reaktiivide säilitamine, personali
olme ja laboratooriumi administratsioon.
Funktsionaalne planeerimine
Analüüside vastuvõtmise ruumi ja pesemisruumiga hea ühendus. Kliiniliste analüüside
üldlaboratooriumist eraldatakse faecese ja uriini analüüside ruum. Üldlaboratoorium
ühendab endas kliiniliste ja biokeemiliste analüüside tegemiseks vajalikud töökohad.
Töökohad arstidele ja eritingimusi nõudva aparatuuri jaoks eraldatakse vajadusel
klaasseintega boksidena.
21
Mikrobioloogia laboratoorium
Otstarve
Mikrobioloogia analüüside vastuvõtt, analüüside tegemine, analüüside vastuste
edastamine.
Funktsionaalne planeerimine
Mikrobioloogia laboratoorium moodustab kontrollitava sissepääsuga laboriüksuse.
Immunoloogia ja HIV laboratoorium
Otstarve
Immunoloogia analüüside tegemine, analüüside vastuste edastamine.
Funktsionaalne planeerimine
Analüüside vastuvõtmise ruumi ja pesemisruumiga hea ühendus. Ruum peaks
paiknema biokeemia laboratooriumi vahetus läheduses, kuna osa tööülesandeid täidab
biokeemia laboratooriumi personal.
Verekabinet
Otstarve
Verekabinet on laboratooriumi koosseisus olev kirurgia abiteenistus. Kasutatakse
konservvere ja verepreparaatide tellimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks.
Verekabinetiga on ühendatud veregruppide sobitamise laboratoorium.
Funktsionaalne planeerimine
Vajalik soodne ühendus väljaspoolt tulevale veretranspordile. Oluline on seos
kirurgiliste erialade raviruumidega, kus verd vajatakse ja kust tuuakse analüüsid vere
sobitamiseks.
Labori ruumid planeeritakse Haigla 3 hoonesse ja Haigla 1, vajadusel paigutatakse
personali riietumise ruumid Haigla 1 hoone soklikorrusele.
Laboratooriumi tööruumides on vaja:
silma ohutusduššid;
CO2 jm eriaparatuurist tulenevad gaasid, mille balloonid paigutatakse
töökohtadele;
telefonid;
kellad;
turvameetmed töövälisel ajal kõrvalistel isikute sissepääsu vältimiseks;
koodlukud ustel;
arvutivõrk, haigla elektroonse infovõrgu süsteem.
Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 670 m2.
Narva Haigla laboratoorium paikneb kahes hoones Haigla 3 hoones ja Haigla 1
soklikorrusel. Mõlemad pinnad on renoveeritud ning jätkavad olemasoleval pinnal,
seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate
pinnanäitajatega (669 m²).
F. Operatsiooniplokk
Otstarve
Operatsiooniplokis tehakse plaanilised, s.h. päevakirurgia operatsioonid ja
erakorralised, s.h. sünnitusabi operatsioonid.
22
Päevakirurgia patsiendid valmistatakse operatsioonile tulekuks ette päevaravi
palatites.
Tööaeg
Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel kuni 8 tundi päevas. Vältimatu abi ja
sünnitusabi operatsioonid võivad toimuda ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta .
Personal
Osakonnas töötab 30-36 inimest personali.
Kokku operatsioonibrigaadi keskmine koosseis on 5-6 inimest korraga
operatsioonisaalis.
Töökoormus
Tabel 9. Planeeritavate operatsioonide arv
Operatsioonid Plaanilised Erakorralised
Statsionaari haigetele, sh
üldkirurgia 1150 850
günekoloogia 700 150
sünnitusabi operatsioonid 50 150
päevakirurgia, sh
traumatoloogia 400
üldkirurgia 200
günekoloogia 700
KOKKU 3200 1150
Kokku planeeritakse seega 4350 operatsiooni, millest 1150 on erakorralised ja 1300
on päevakirurgia operatsioonid.
Operatsioonisaalide arv planeeritakse 2030 astaks 4.
Haigete operatsioonieelseks ettevalmistuseks planeeritakse 2 kohta ja
operatsioonijärgsesse ärkamisruumi 6 kohta.
Funktsionaalne planeerimine
Operatsiooniplokis tsoneeritakse ruumid sõltuvalt puhtuse astmest. Vajalik on arvestada
operatsiooniploki ventilatsiooni planeerimisel nn ”rõhuhierarhiat” s.t. õhu liikumist puhtalt
alalt vähem puhtale alale.
Sellest tuleneb ruuumide omavaheline järjestus, personali ja haigete liikumise skeem.
Puhtasse alasse kuuluvad vahetult operatsioonisaalidega seotud ruumid: personali
operatsiooniks ettevalmistamise ruum, steriilsete instrumentide hoiu ja
lokaalsterilisatsiooni ruum.
Haigla üldruumidest on pääs personali ümberrõivastumise ruumi, operatsiooniploki
üldruumidesse, lüüsi, mille kaudu haige tuuakse operatsiooniplokki. Lüüsiga on vahetult
seotud voodite hoidmise ning raamide puhastamise ja hoidmise ruum.
Operatsiooniplokis on vaja
telefonid;
kellad;
koodlukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
arvutivõrk;
meditsiinigaasid;
personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem.
23
Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 552 m2.
Narva Haigla opiplokk Haigla 1 hoones on renoveeritud ning jätkab olemasoleval
pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel olemasolevate
pinnanäitajatega
(745 m²).
G. Sünnitusplokk
Otstarve
Osakond osutab sünnitusabi üldhaigla teenuste mahus.
Töökoormus
Aastal 2030 planeeritakse Narva Haiglas vastu võtta kuni 450 sünnitust aastas.
Selleks planeeritakse 2 sünnitustuba.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta.
Personal
Osakonnas töötab 16 inimest personali.
Töökorraldus
Kasutusel on Eelsünnitus-sünnitus-toibumine mudel. Planeeritakse ruumid, mis
võimaldavad sünnitusprotsessi läbiviimist eelsünnitusest kuni ema ja vastsündinu
toibumiseni. Nendes ruumides on võimalik käsitleda ka enamust komplikatsioone, va
keisrilõikust. Sünnitajat liigutatakse ruumist ainult sünnitusjärgsesse palatisse või
vajadusel keisrilõikuse läbiviimiseks operatsiooniplokki. Peale toibumist liiguvad ema
ja laps ema-lapse sünnitusjärgsesse palatisektsiooni sünnitusjärgseks põetuseks.
Sünnitajate vastuvõtt toimub sünnitusplokis asuva vastuvõturuumi kaudu
sünnitustuppa. Sünnitanute toibumine ja töökoht vastsündinu korrastamiseks
planeeritakse sünnitustuppa.
Sünnitusjärgne hoolitsus ja ravi tagatakse palatisektsioonis.
Pereliikmete viibimine sünnitustoas ja palatiosakonnas on lubatud.
Instrumendid, pesu jm. komplekteeritakse ja steriliseeritakse tsentraalse
steriliseerimise osakonnas.
Kuvöösid puhastatakse osakonnas.
Sünnitusplokk on kontrollitava sissepääsuga üksus, kus on kõrgendatud
hügieeninõuded, mis tagatakse ventilatsiooniga ja patsientide, personali ning
materjalide liikumise organiseerimisega.
Sünnitusabi operatsioonid tehakse operatsiooniplokis.
Funktsionaalne planeering
Valitud töökorralduse viisist tulenevalt on sünnitusplokk funktsionaaalselt ühendatud
sünnitusosakonnaga.
Sünnitustoad peavad paiknema omaette tsoonis hea ühendusega operatsiooniploki
ja sünnitusjärgse palatisektsiooniga. Ämmaemanda postist peab olema kogu
töötsoon jälgitav.
Osakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient- personal; sünnitisplokis ka personal-
personal;
kellad;
telefonid;
arvutivõrk;
meditsiinigaasid;
24
televiisor, raadio.
Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 209 m2.
H. Radioloogia osakond
Otstarve
Radioloogia osakond teenindab haigla ambulatoorseid ja statsionaari patsiente.
Radioloogiateenistus teostab ultraheli- ja röntgendiagnostika uuringuid, s.h.
kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat.
Töökorraldus
Planeeritakse haigla ühtne radioloogiateenistus, kus on ööpäevane valve. Üks
röntgenkabinet planeeritakse Vestervalli 15 hoonesse, teenindamaks ainult
ambulatoorseid patsiente.
Pilditöötlus ja arhiveerimine planeeritakse digitaalne.
Töökoormus
Tabel 10. Radioloogiliste uuringute planeeritavad mahud
Uuring Kokku
Röntgenoloogilisi uuringuid kokku, 54 000
s.h.
röntgenuuringud 28 000
kompuutertomograafia 7000
magnetresonantstomograafia 1500
mammograafia 5000
ultraheliuuringud 12 500
Kokku 9 töökohta, s.h.
1 kombineeritud läbivalgustus-ülesvõtted;
röntgenülesvõtte töökohta;
1 kompuutertomograaf;
magnetresonantstomograaf;
mammograaf;
ultraheli uuringute kabinetti.
Tööaeg
Tööpäeviti ühes vahetuses 8 tundi, muul ajal valve.
Personal
Osakonnas töötab 20-22 inimest personali.
Funktsionaalne planeerimine
Kasutatakse ruumide funktsionaalsel tsoneerimisel põhinevat plaanilahendust:
patsientide ootetsoon, eraldi ootamine haigetele vooditel;
aparaadiruumid, kuhu patsiendid sisenevad riietusruumide kaudu;
pilditöötlus ja radioloogide töökabinetid;
personali osakonnasisene liikumine ootetsooni läbimata;
Oluline nõue on kiire ühenduse võimalus vältimatu abi osakonnaga.
Osakonnas on vaja
kellad;
telefonid;
25
ravigaasid;
turvameetmed kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud;
valgussignalisatsioon protseduuriruumide ustel;
arvutivõrk, haigla elektroonse infovõrgu süsteem.
Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 73 m2 ja Haigla tn. 1 ja
5 hoones 530 m2.
I. Patoloogia
Otstarve
Patoloogia osakonna funktsioonid on:
histoloogiliste ja tsütoloogiliste laboratoorsete uuringute tegemine;
lahangute tegemine;
koolnute säilitamine külmkambrites, korrastamine ja väljaandmine.
Töökorraldus
Analüüsitavad materjalid tuuakse haiglast ja teistest asutustest. Koolnud tuuakse
haiglast ja väljaspoolt haiglat, nende lahangueelne ja -järgne säilitamine toimub
külmkambris. Koolnute väljaandmine ja dokumentatsiooniga seotud tegevus on
ruumigrupis, kuhu on pääs haiglavälisesest tsoonist.
Analüüsid tehakse laboratooriumis.
Töökoormus
Patoloogia osakonna laboris tehakse tsütoloogilisi ja histoloogilisi uuringud kokku
10 000.
Kuni 100 lahangut aastas.
Planeeritakse 1 lahangusaal ning 12 kohta külmkambris koolnute säilitamiseks.
Tööaeg
Tööpäeviti ühes vahetuses, surnute hoidmine külmkambrites ööpäevaringselt.
Personal
Osakonnas töötab 11 inimest personali.
Funktsionaalne planeerimine
Asukoha valikul peab arvestama vajadusega eraldada koolnute transportimise teed
haiglasisestest ja välistest üldistest patsientide liikumise ja transporditeedest.
Osakonna siseste liikumiste ja tegevuse vajalikud seosed ning eraldatus: koolnute
vastuvõtt, hoidmine ja lahkamisruumid, koolnute väljaandmine, külastajate ruumid ja
kantselei ning laboratoorium, personali- ja abiruumid.
Patoloogia osakonna ruumid planeeritakse Haigla 9 hoonesse.
Patoloogia osakonna tööruumides on vaja:
telefonid;
kell;
silma avariidušš;
turvameetmed töövälisel ajal kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks,
koodlukud ustel;
arvutivõrk;
ventilatsiooni kohtäratõmbed mürgiste ja tuleohtlike ainete (ksülool,
formaldehüüd, piiritus) eemaldamiseks töötsoonist;
lahkamiskambris lahkamislaua kohal õhu liikumine nõutav suunaga
ülevalt alla.
26
Struktuuriüksuse programmeeritud pind on 358 m2.
J. Taastusravi
Otstarve
Osakond osutab taastusravi teenust ambulatoorsetele ja statsionaari patsientidele.
Taastusravi eesmärk on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja
funktsionaalseid võimeid. Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: aparaatne
füsioteraapia, vesivõimlemine, liikumisravi, massaaz, taastusarsti ambulatoorne
vastuvõtt, logopeedi, psühholoogi, tegevusterapeudi, füsioterapeudi teenus.
Noorsportlaste terviseuuring.
Tööaeg
Tööpäeviti 5 päeva nädalas, kuni 1,5 vahetust.
Personal
Osakonnas töötab 20-25 inimest personali.
Töömaht
Tabel 11. Taastusravi protseduuride planeeritav aastane maht
Jrk. Protseduurid Kokku Statsionaari Ambulatoorse-
nr. haigetele tele haigetele
1 Massaaž 8400 900 7500
2 Liikumisravi, s.h. 5000 3500 1500
3 Elektriravi 6000 100 5900
4 Soojusravi 700 0 700
5 Magnetravi 6200 200 6000
6 Ultraheliravi 4050 50 4000
7 Valgusravi 5500 3000 2500
8 Inhalatsioonravi 500 0 500
9 Laserravi 2050 50 2000
10 Mudaravi 2000 0 2000
11 Külmravi 300 200 100
12 Soolaravi 4000 0 4000
13 Vesivõimlemine 6000 0 6000
14 Füsioteraapia 10 000 1500 8500
15 Tegevusravi 600 300 300
16 Logopeediline ravi 3500 500 3000
Kokku 64 800 10 300 54 500
Plaanis on paigutada taastusravi osakond statsionaari patsientide ja osade
ambulatoorsete patsientide teenindamiseks Haigla 5 hoonesse ning osa
ambulatoorse taastusravi teenistusest Vestervalli 15 hoonesse.
Tabel 12. Põhiruumide arvestuslik vajadus
Jrk. Protseduurid Statsio- Kokku Protse- Kohti Kohti Kohti
nr. naaris duure kokku Vester- Haigla
päevas arvutus valli 15 5
1 Massaaž 900 8400 10 4,2 2 2
2 Liikumisravi, s.h. 3500 5000 10 2,5 2 1
Saale 1 1
27
Jrk. Protseduurid Statsio- Kokku Protse- Kohti Kohti Kohti
nr. naaris duure kokku Vester- Haigla
päevas arvutus valli 15 5
3 Elektriravi 100 6000 12 6,2 3 3
4 Soojusravi 0 700 12 0,8 0 1
5 Magnetravi 200 6200 12 2,8 1 2
6 Ultraheliravi 50 4050 12 1,84 1 1
7 Valgusravi 3000 5500 12 2,5 1 2
8 Inhalatsioonravi 0 500 12 0,2 0 0
Kabiine 14,34 6 9
9 Laserravi 50 2050 12 0,9 0 1
10 Mudaravi 0 2000 10 1 0 1
11 Külmravi 200 300 12 0,13 0 1
12 Soolaravi 0 4000 12 1,67 1 0
13 Vesivõimlemine 0 6000 17 1,7 0 0
14 Füsioteraapia 1500 10 000 12 4,17 1 3
15 Tegevusravi 300 600 14 0,25 0 1
16 Logopeediline ravi 500 3500 10 1,75 1 1
Osa statsionaari tööst, mis tehakse mittestatsionaarse aparatuuriga on ette nähtud
teha palatites füsioteraapia osakonna õdede poolt.
Liikumisravi saalis on võimalik teha grupiteraapiat haigetele, kellel on ühesugused
näidustused või individuaalset liikumisravi abivahenditega. Liikumisravi jaoks
kasutatavaid abivahendeid hoitakse saalis.
Vesivõimlemisteenust osutatakse üüripinnal.
Funktsionaalne planeering
Eraldatakse erinevad ruumigrupid:
elektri- ja valgusravi ruum koos füsioteraapia õe tööruumiga;
liikumisravi ruum ühendatud inventari ruumiga, selle juurde kuuluv
riietusruum, massaaziruumid;
vesivõimlemine, teenust osutatakse üüripinnal;
oote- ja puhketsoon;
spordiarsti kabinet;
logopeedi kabinetid;
soolakamber;
mudaravi ruum.
Osakonna programmeeritud pind on Vestervalli tn. 15 hoones 418 m2 ja Haigla tn. 5
hoones 541 m2.
K1. Päevaravi ja -kirurgia 12 kohta
Otstarve
Palatisektsioonides toimub haigete päevane viibine ning põetus ja ravi. Personali ja
administratsiooni tegevus ja olme.
Tööaeg
12 tundi ööpäevas, 5 päeva nädalas.
Personal
Palatisektsioonides töötab 12-16 inimest personali.
Töökoormus
Palatisektsioonides on kokku 12 voodikohta.
28
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö
tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse
kärule ja saadetakse kohe lattu.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis,
nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis.
Funktsionaalne planeering
Kõik palatid ei pea asuma ühe sektsioonina. Käepärased ühendused peavad olema
palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Desinfektsiooniruumi
tsentraalne asukoht palatite suhtes on nõutav. Omaette ruumigrupina planeeritakse
personali- ja administratiivruumid, läbivaatus- ja protseduuride ruumid.
Päevakirurgia palatid võib liita vastava eriala statsionari palatisektsiooniga.
Palatiosakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;
kellad;
telefonid, telefon üldkasutatavas ruumis;
arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne
süsteem;
meditsiinigaasid;
televiisor, raadio.
Pinnanäitajad
Osakonna programmeeritud pind on 234 m2.
K2. Hemodialüüs 10 kohta
Kasutusotstarve
Hemodialüüsi protseduuride tegemine kroonilistele ja ägedatele patsientidele.
Seosed ja ühendused
Hemodialüüsi osakond asub soodsa pääsuga patsientide saabumiseks peavestibüüli
kaudu.
Töökorraldus ja varustamine
Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Haiglatarbed
puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis.
Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu.
Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse
üksustesse.
Tegevuste kirjeldus
Patsiendid viibivad osakonnas päevasel ajal dialüüsi protseduuride läbiviimiseks.
Peale protseduure on võimalik puhata selleks ettenähtud tsoonis. Öösel osakond
suletakse ja tegevust ei toimu. Dialüüsiseadmete kasutamine. Protseduuriruumis
kanüülide ja portide sisestamine.
Töökoormus
Osakond töötab 12 tundi ööpäevas, 5-7 päeva nädalas.
Osakonnas on kokku 10 kohta.
Personal
Palatisektsioonis töötab 4-6 inimest personali.
29
Nakkustõrje põhimõtted
Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid.
Üksuses on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;
kellad;
telefonid, telefon üldkasutatavas ruumis;
arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne
süsteem;
meditsiinigaasid;
televiisor, radio;
veepuhastussüsteem;
О2;
patsientide riietusruum;
UPS.
Pinnanäitajad
Üksuse programmeeritud pind on 280 m2.
PALATIOSAKONNAD
Tabel 13. Haiglahoonetesse planeeritavate voodikohtade jaotus erialade lõikes
Eriala Planeeritavad s.h. I,II astme
voodid intensiivravi Märkused
Statsionaar
Intensiivravi 6 4
Päevaravi ja -kirurgia, s.h. 22
hemodialüüs 10
Kokku 28
Sisehaiguste erialad
Sisehaigused 86 4
Kokku 86
Kirurgilised erialad
Kirurgia 38 2
Günekoloogia 22 4
Sünnitusjärgne ja
raseduspatoloogia
Kokku 60
Kokku akuutravi voodeid 174
Mitteakuutravi voodid
Õendusabi 85
KOKKU 259
30
L. Intensiivravi
II ja III astme intensiivravi palatid 6 kohta
Otstarve
Intensiivravi osakonnas toimub eluohtlikus seisundis haigete ravi ja põetus,
operatsioonijärgsete haigete ravi ja intensiivjälgimine kuni seisukorra
stabiliseerumiseni üleviimiseks statsionaari teistesse osakondadesse.
Töökoormus
Intensiivravi osakonnas on 6 voodit.
Tööaeg
Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta.
Personal
Osakonnas töötab 18-22 inimest personali.
Osa anestesioloogide töökohti planeeritakse operatsiooniplokis.
Töökorraldus
Haiged tuuakse operatsiooniplokist, erakorralised haiged erakorralise meditsiini
osakonna kaudu.
Pesu tuuakse pesumajast või puhta pesu laost. Toit haigetele tuuakse haigla köögist
osakonna puhvetisse. Lisaks on kasutusel valmistoit. Steriilsed materjalid ja
instrumendid tuuakse haigla tsentraalsterilisatsiooni osakonnast. Materjalide ja
ravimitega varustamise eest vastutab osakonna vanemõde.
Funktsionaalne planeerimine
Intensiivravi palat on avatud planeeringuga. Eraldi asub läbi klaasseina jälgitav
isolaator.
Monitoride keskpult asub valveõe postis. Haigete visuaalne privaatsus tagatakse
eralduskardinatega või vaheseintega. Igal haigel on väljakutse võimalus valveõe
posti.
Personal siseneb riietusruumi haigla üldkoridorist. Teenindus- ja abiruumid
avanevad osakonna koridorist.
Nakkustõrje põhimõtted
Osakonnal võiks olla eraldi ventilatsioonisüsteem.
Tuleb jälgida, et oleksid eraldatud nakkushaiged ja immuunpuudulikkusega
patsiendid. Patsientide eraldamiseks on 1 ühekohaline eraldatud isolaatorpalat.
Intensiivravi osakonnas on vaja:
telefonid;
kellad;
koodlukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
arvutivõrk;
meditsiinigaasisüsteem;
väljakutse signalisatsioon patsient - personal, personal – personal.
Osakonna programmeeritud pind on 275 m2.
Narva Haigla intensiivravi osakond Haigla 1 hoones on renoveeritud ning jätkab
olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel
olemasolevate pinnanäitajatega
(353 m²).
31
M. Statsionaarsed voodid
M1. Sisehaiguste palatid
86 kohta
Otstarve
Kokku 86 voodiga palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi sisehaiguste
erialadel. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Voodid jagunevad
erineva suurusega sektsioonideks. Üldhaigla ei pea osutama statsionaarseid
tervishoiuteenuseid infektsioonhaiguste ja pediaatria erialadel, siiski on arvestatud
eelpool nimetatud erialadest tuleneva patsientide hulgaga ja planeeritud erineva
suurusega palatisektsioone, mis võimaldavad teenuse osutamist vajadusel varieerida
sisehaiguste eriala sees.
58 kohaline palatisektsioon
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata.
Personal
Palatisektsioonides töötab 45-50 inimest personali.
Töökoormus
Palatisektsioonides on kokku 58 voodikohta, seal hulgas 4 I astme intensiivravi
voodit.
Tabel 14. Voodikohtade jaotus 30 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised palatid 4 4
2-kohalised palatid 4 8
3-kohalised palatid 6 18
Kokku 14 30
Tabel 15. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
1-kohaline palat 14,0
2-kohaline palat 20,0
3-kohaline palat 30,0
4-kohaline palat (I, II astme 48,0
intensiivravi)
Valveõepost 15,0 3 töökohta
Protseduurid 16,0
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö
tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse
kärule ja saadetakse kohe lattu.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või
päevaruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna puhvetis.
32
Funktsionaalne planeering
Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate
abiruumide vahel. Võimalusel desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite
suhtes. Tualett- ja duširuumidega varustatus vastavalt “Haigla liikide nõuded”
kirjeldustele. Patsientidel peab olema võimalus kasutada invanõuete kohast tualett-
ja dušširuumi.
Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja
protseduuride ruumid.
Erineva suurusega palatisektsioonide kirjeldus.
18 kohaline palatisektsioon
Otstarve
Kokku 18 voodikohaga palatisektsioonis toimub haigete põetus ja ravi. Personali ja
administratsiooni tegevus ning olme.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata.
Personal
Palatisektsioonis töötab 18-22 inimest personali.
Töökoormus
Palatisektsioonides on kokku 18 voodikohta, millest 1 on isolaator.
Tabel 16. Voodikohtade jaotus 18 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
Isolaator (lüüs, wc) 1 1
2-kohalised palatid 7 14
3-kohalised palatid 1 3
Kokku 9 18
Tabel 17. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
Isolaator (lüüs, wc) 24,0
2-kohaline palat 20,0
Valveõepost 10,0 2 töökohta
Protseduurid 16,0
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö
tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse
kärule ja saadetakse kohe lattu.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või
päevaruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna puhvetis.
Funktsionaalne planeering
Palatisekstsioon koosneb isolaatorist (1), 2-kohalistest palatitest (7) ja ühest 3-
kohalisest palatist.
Peab olema võimalus vajadusel oskonna isoleerimiseks muudest haigla ruumidest.
Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate
abiruumide vahel. Võimalusel desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite
suhtes. Tualett- ja duširuumidega varustatus vastavalt “Haigla liikide nõuded”
33
kirjeldustele. Patsientidel peab olema võimalus kasutada invanõuete kohast tualett-
ja dušširuumi.
Palatisektsiooni juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja
protseduuride ruumid.
10 kohaline palatisektsioon
Otstarve
Haigete laste põetus ja ravi 10 voodil.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata.
Personal
Palatisektsioonis töötab 10-12 inimest personali.
Töökoormus
Osakonnas on 10 voodikohta, seal hulgas 2 I astme intensiivravi kohta.
Tabel 18. Voodikohtade jaotus 10 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised palatid 4 4
2-kohalised palatid 2 4
2-kohaline palat (I, II astme 1 2
intensiivravi)
Kokku 7 10
Tabel 19. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
1-kohaline palat 14,0
2-kohaline palat 21,0
2-kohaline palat (I, II astme 26,0
intensiivravi)
Valveõepost 10,0 2 töökohta
Protseduurid 20,0
Töökorraldus
On arvestatud kuni 10-aastaste lastega vanemate/hooldajatega viibimisega haiglas,
milleks planeeritakse 1- ja 2 voodiga palatid. Päeval haiglas viibivad vanemad saavad
kasutada puhkeruumi.
Voodi puhastamine toimub pärast iga haige osakonnast väljakirjutamist. Töö tehakse
desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse. Haiged einestavad palatis või
päevaruumis.
Funktsionaalne planeerimine
Plaaniline haigete vastuvõtt osakonda toimub eelneva ambulatoorse eriarsti kaudu
või perearsti poolt suunamisega. Eraldi ruume laste plaaniliseks vastuvõtuks ei ole
vaja. Hoone plaanilahendusest tulenevalt on palatisektsioonid ruumiliselt eraldatud.
Tualett- ja duširuumidega varustatus vastavalt “Haigla liikide nõuded” kirjeldustele.
Patsientidel peab olema võimalus kasutada invanõuete kohast tualett- ja dušširuumi.
Soodne ühendus peab olema palatite ja neid teenindavate abiruumide ning haigete
läbivaatus- ja protseduuriruumidega.
34
Palatiosakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient- personal;
kellad;
telefonid;
arvutivõrk;
meditsiinigaasid;
televiisor, raadio.
Osakonna programmeeritud pind on 1821 m2.
M2. Kirurgia palatid
38 kohta + 6 päevakirurgia kohta
Otstarve
Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi kirurgiliste haiguste erialadel.
Personali ja administratsiooni tegevus ja olme.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta.
Personal
Palatisektsioonides töötab 38-42 inimest personali.
Töökoormus
Palatisektsioonides on kokku 38 voodikohta, sealhulgas I astme intensiivjälgimisega
4 voodit.
Tabel 19. Voodikohtade jaotus 19 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised palatid 3 3
2-kohalised palatid 2 4
3-kohalised palatid 4 12
Kokku 9 19
Tabel 20. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
1-kohaline palat 13,0
2-kohaline palat 20,0
3-kohaline palat 30,0
2-kohaline palat (I, II astme 26,0
intensiivravi)
Valveõepost 10,0 2 töökohta
Protseduurid 16,0
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö
tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse
kärule ja saadetakse kohe lattu.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või
päevaruumis, nõudepesemine korraldatakse tsentraalselt korpuse vastavas
ruumigrupis.
35
Funktsionaalne planeering
Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate
abiruumide vahel. Desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes on
nõutav. Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga.
Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus-
ja protseduuride ruumid.
Palatisektsioonide planeerimine vajalik nii, et neis võiks vajadusel haigete
kontakteerumist piirata.
Palatiosakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;
kellad;
telefonid;
arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne
süsteem;
meditsiinigaasid, televiisor, radio;
O2.
Osakonna programmeeritud pind on 858+ 90 m2.
M3. Günekoloogia, sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia osakond
9 kohta+ 13 kohta
Günekoloogia, 9 kohta
Otstarve
Palatisektsioonides toimub haigete põetus ja ravi günekoloogiliste haiguste erialadel.
Personali ja administratsiooni tegevus ja olme.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta.
Personal
Palatisektsioonides töötab 10-14 inimest personali.
Töökoormus
Üksuses on kokku 9 voodikohta, seal hulgas I astme intensiivjälgimisega 2 voodit.
Tabel 21. Voodikohtade jaotus 9 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised palatid 2 2
2-kohalised palatid 2 4
3-kohalised palatid 1 3
Kokku 5 9
Tabel 22. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
1-kohaline palat 13,0
2-kohaline palat 20,0
3-kohaline palat 30,0
2-kohaline palat (I, II astme 24,0
intensiivravi)
36
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
Valveõepost 10,0 2 töökohta
Protseduurid 16,0
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö
tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse
kärule ja saadetakse kohe lattu.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või
söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse tsentraalselt korpuse vastavas
ruumigrupis.
Funktsionaalne planeering
Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate
abiruumide vahel. Desinfektsiooniruumi tsentraalne asukoht palatite suhtes on
nõutav. Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga.
Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus-
ja protseduuride ruumid.
Palatisektsioonide planeerimine vajalik nii, et neis võiks vajadusel haigete
kontakteerumist piirata.
Palatiosakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;
kellad;
telefonid;
arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne
süsteem;
meditsiinigaasid;
televiisor, radio;
O2.
Sünnitusjärgne ja raseduspatoloogia, 13 kohta
Otstarve
Osakond osutab sünnitusabi statsionaarset arstiabi vastavalt üldhaigla nõuetele.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta.
Personal
Palatisektsioonis töötab 15-20 inimest personali.
Töökoormus
Üksuses on on kokku 13 voodikohta, seal hulgas I astme intensiivjälgimisega 2
voodit.
Tabel 23. Voodikohtade jaotus 13 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised ema-lapse palatid 2 2
Perepalatid 5 5
2-kohalised palatid 3 6
Kokku 10 13
37
Tabel 24. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
1-kohaline palat 13,0
2-kohaline palat 20,0
Perepalat 20,0
2-kohaline palat (I, II astme 24,0
intensiivravi)
Valveõepost 10,0 2 töökohta
Protseduurid 16,0
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga patsiendi järel toimub palatiosakonnas. Töö tehakse
desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi.
Imikute intensiivravi palat on palatisektsioonis planeeritud eraldi. Imikutoidu
ettevalmistamiseks ja hoidmiseks töökoht õeposti juures.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna puhvetisse, haiged söövad palatis või
söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse tsentraalselt korpuse vastavas
ruumigrupis.
Funktsionaalne planeering
Valitud töökorralduse viisist tulenevalt on sünnitusplokk funktsionaaalselt ühendatud
sünnitusosakonnaga. Sünnitajate vastuvõtt - läbivaatus toimub eraldi ruumigrupis ja
suunatakse sealt palatiosakonda või sünnitusplokki.
Palatiosakond planeeritakse üldiste nõuete kohane, kuid 1- ja 2 kohaliste palatitena,
osaliselt perepalatitena. Palatiosakonda tuuakse ema ja laps sünnituplokist.
Osakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient- personal; sünnitusplokis ka personal-
personal;
kellad;
telefonid;
arvutivõrk;
meditsiinigaasid;
televiisor, raadio.
Osakonna programmeeritud pind on 623 m2.
M4. Iseseisev statsionaarne õendusabi
85 kohta
Otstarve
Palatisektsioonides toimub hooldusravi patsientide põetus ja ravi. Personali ja
administratsiooni tegevus ning olme.
Tööaeg
24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevata.
Personal
Palatisektsioonis töötab 60-70 inimest personali.
38
Töökoormus
Palatisektsioonides on kokku 85 voodikohta (kaks 30 kohalist ning üks 25 kohaline
palatisektsioo).
Tabel 25. Voodikohtade jaotus 30 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised palatid 2 2
2-kohalised palatid 5 10
3-kohalised palatid 6 18
Kokku 13 30
Tabel 26. Voodikohtade jaotus 25 kohalises palatisektsioonis
Palati tüüp Palateid Voodikohti
1-kohalised palatid 4 4
2-kohalised palatid 6 12
3-kohalised palatid 3 9
Kokku 13 25
Tabel 27. Palatisektsiooni põhiruumid
Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi
1-kohaline palat 13,0
2-kohaline palat 20,0
3-kohaline palat 27,0
Valveõepost 15,0 3 töökohta
Protseduurid 16,0
Töökorraldus
Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö
tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Kasutatud pesu kogutakse
kärule ja saadetakse kohe lattu.
Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis, nõudepesemine
korraldatakse osakonna köögis.
Funktsionaalne planeering
Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate
abiruumide vahel. Omaette ruumigrupina planeeritakse personali- ja
administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid.
Palatiosakonnas on vaja:
signalisatsioonisüsteemid patsient – personal;
kellad;
telefonid;
arvutivõrk;
meditsiinigaasid;
televiisor, raadio.
Osakonna programmeeritud pind on 1732 m2
39
HALDUS
N. Administratsioon
Otstarve
Haigla juhtimine ja haldamine
Juhtkonna, tehnilise teenistuse, finantsosakonna, personaliosakonna,
majandusteenistuse, juristi ja töökeskonna spetsialisti kabinetid.
Infektsioonikontrolli teenistus
Tegevused:
registreerida hospitaalinfektsioonid ja analüüsida andmeid;
koostöös mikrobioloogia laboriga seirata resistentseid mikroobe ja puhanguid;
töö Eesti normatiivdokumentidega ja seadusandlike aktidega;
haiglasiseste nakkustesse haigestumise operatiivne ja retrospektiivne analüüs;
haiglasiseste nakkuste tekitajate antibiootikumresistentsuse jälgimine
mikrobioloogia labori materjalide järgi. Haiglas antibiootikumide kasutamise
kontroll iga kvartal;
meditsiinipersonali kaitse võimaliku haiglasisese nakkusesse haigestumise eest
profülaktiliste kaitsepookimiste, kaitsevahendite kontrollimise teel, keemiliste
vahenditega töötamise juhendite koostamine;
töötada välja hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist regulaarselt;
nõustada personali nakkuste leviku vältimiseks;
ravikvaliteedi arendamine ja patsiendi ohutuse tagamine;
koolitus hospitaalinfektsioonide kontrolli alal.
Koolitusruumid
Saali ruumigrupp
Eraldi saali ruumigrupp Vestervalli 15 hoones, Haigla 5, 2. korrus, haigla 7, 2. korrus.
Arhiiv
Arhiivis paiknevad arhiveeritud ja kasutuses olevad haiguslood ja ambulatoorsed
kaardid ning haigla haldus- ja raamatupidamisdokumendid.
Arhiiv tsoneeritakse vastavalt säilitusdokumentide iseloomule ja kasutusaktiivsusele
ning paigutatakse kompaktriiulitele.
Meditsiinistatistika
Meditsiinistatistika koondab ja töötleb ravi ja diagnostikaga seonduvat meditsiinilist
informatsiooni ja teostab infovahetust piirkondliku haigekassaga.
Informaatika
Tegevusvaldkond on tarkvara- ja arvutihooldus, haigla infosüsteemi(de) haldamine.
Tööaeg
Üksused töötavad tööpäeviti ühes vahetuses.
Personal
Ruumides töötab personal vastavalt kabinettide hulgale ja otstarbele.
Funktsionaalne planeerimine
Halduse ruumid paiknevad peamiselt omaette hoonetes Haigla tn 7 ja 9, mille seos
haigla muude osakondadega ei pea olema vahetu.
Eraldi saali ja registratuuri ruumigrupp Vestervalli 15 hoones.
40
Halduse programmeeritud pind on 1202 m2.
ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALI RUUMID
O1. Üldkasutatavad
Otstarve
Vestibüüli kaudu sisenevad külastajad, kes lähevad palatiosakondadesse, personal,
polikliiniku patsiendid.
Töökorraldus
Vestibüüli juures paiknevad informatsioon, registratuur, garderoob, vajadusel kohvik,
lillede, ajakirjanduse müügiletid, üldkasutatavad tualettruumid.
Vestibüülis peavad olema istekohad, ratastoolide ja lapsekärude paigutamise kohad.
Ruumigruppi kuulub personali toitlustuse ruumid.
Tööaeg
Töötavad 1-2 vahetuses iga päev.
Funktsionaalne planeerimine
Vestibüüli ruumide grupp paikneb haigla peasissepääsu vahetus läheduses.
Vajalik programmeeritud pind on 710 m2. Tulenevalt olemasolevast struktuurist
jaguneb pind Haigla 1 , 5 ja Vestervalli 15 hoonete vahel.
O2. Personali garderoobid
Riietusruumid on ette nähtud eelkõige sellele osale personalist, kes töötab palati- ja
raviosakondades ning polikliinikus.
Planeeritakse meditsiinitöötajate riietusruumid 600 kohaga.
Riietusruumid planeeritakse eraldi ruumigruppidena, koondatuna erinevate korpuste
keldrikorrustele.
Administratiivpersonal, tehniline personal ja majanduspersonal hoiab oma rõivaid
töökabinetis. Laboratooriumi, apteegi, köögi, pesumaja ja töökodade personalil on oma
garderoobid.
Vajalik programmeeritud pind on 840 m2. Tulenevalt olemasolevast struktuurist
jaguneb pind Haigla 1 , 5 ja Vestervalli 15 hoonete vahel.
ABITEENISTUSED JA VARUSTAMINE
P1. Apteek
Otstarve
Planeeritakse apteek ilma infusioonlahuste valmistamise õiguseta. Toimub piiratud
koguses steriilsete lahuste valmistamine, ravimite valmistamine ja jaendamine.
Töökorraldus
Apteegi kaudu varustatakse haigla osakondi medikamentide, sidematerjalide,
ühekordsete süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jms.
Apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse osakonda päevase kogusena,
ekspeditsiooni eest vastutab apteek.
Tööaeg
Ühes vahetuses tööpäeviti.
41
Personal
Töötab 6-8 inimest.
Funktsionaalne planeerimine
Apteegil peab olema hea ühendus transporditerminaliga kaupade sissetoomiseks ja
palatiosakondadega, kuhu saadetakse peamine osa ravimitest.
Apteegis on järgmised tehnoloogilised funktsioonid:
assisteerimine, ravimite valmistamine, pakendamine, kontrollimine;
pudelite ja töövahendite pesemine, haiglast toodud jm ravimtaara ning
töövahendite desinfitseerimine ja pesemine, kuivatamine ja säilitamine;
kaupade vastuvõtt ja säilitamine, üldladu ravimite hoidmiseks;
ühekordsete süsteemide ladu, tuleohtlike ainete hoiuruum.
Apteegis on vaja:
telefon;
arvutivõrk;
turvasignalisatsioon, koodlukud ustel, lukustatavad laod.
Üksuse programmeeritud pind on 290 m2.
P2. Haigete toitlustamine
Otstarve
Haigete ja haigla personali toitlustamine.
Töökorraldus
Haigete toitlustamiseks planeeritakse haigla köögiplokk. Toit valmistatakse põhiliselt
kohapeal toorainetest ning poolfabrikaatidest. Köögiplokis toimub toidu väljastamine
termostes ning toimetamine palatiosakondadesse. Haigetele toidu väljastamine
portsjonitena toimub osakonna jaotusköögis. Mustad nõud pestakse tsentraalselt Haigla
1 vastavas ruumigrupis või palatiosakonna jaotusköögis.
Köögiploki võimsusest peab jätkuma ka personali söökla teenindamiseks.
Tööaeg
Töö kahes vahetuses 7 päeva nädalas.
Funktsionaalne planeerimine
Vajalik on soodne transpordiühendus toiduainete sissetoomiseks ja jäätmete
väljaviimiseks. Hea ühendus kõikide palatiosakondadega.
Üksuse programmeeritud pind on 450 m2.
P3. Aparaatide hooldus, tehniline hooldus ja remont
Otstarve
Töökojad koos laoruumidega on igapäevaste vajalike elektri-, puusepa ja
lukksepatööde tegemiseks ja remondimaterjalide varude hoidmiseks.
Töökorraldus
Ruumis remonditakse aparaate, hoitakse tagavaraosasid.
Ruum on kasutusel ka remontivajavate ja remondist tulnud aparaatide vahetuslaona.
42
Meditsiiniseadmete remont teostatakse reeglina volitatud hooldusfirma poolt
kasutuskohal või firma ruumides.
Tööaeg
Töö ühes vahetuses tööpäeviti.
Personal
Töötab kuni 3 inimest meditsiiniseadmetega ja kuni 12 muud spetsialisti.
Funktsionaalne planeerimine
Vajalik on soodne transpordiühendus torude ja puidumaterjalide sissetoomiseks.
Üksuse programmeeritud pind on 244 m2.
P4. Voodite ja voodivarustuse puhastus ja desinfektsioon
Otstarve
Puhastatakse voodeid, kärusid. Säilitatakse reservvoodeid ja voodivarustust.
Töökorraldus
Voodite pesemine ja desinfitseerimine toimub käsitsi kasutuskohas. Põhilise
töökoormuse moodustab haiglasisese transpordi (kärud ja konteinerid) puhastamine.
Kärude, konteinerite ja madratsite puhastuseks, desinfitseerimiseks kasutuses
vastav aparatuur, desinfektsioonikamber.
Tööaeg
Ühes vahetuses tööpäeviti.
Personal
Töötab 1-2 inimest.
Funktsionaalne planeerimine
Asukoht soovitavalt liftisõlme lähedal.
Üksuse programmeeritud pind on 84 m2.
P5. Tsentraalsterilisatsioon
Eeldused
Tsentraalsterilisatsiooni osakond teenindab kogu haiglat, mujal osakondades eraldi
steriliseerimise ruume ega seadmeid ei planeerita, v.a. operatsiooniploki
lokaalsteriliseerimise ruum.
Otstarve
Pestakse, pakitakse instrumente, pakitakse operatsioonipesu, steriliseeritakse
pakitud instrumendid ja materjalid.
Steriliseerimine toimub aurusterilisatsiooni meetodil, kasutades küllastatud veeauru
kindlaks määratud rôhul ja etteantud temperatuuril.
Tööaeg
Ühes vahetuses, 5 päeva nädalas.
Personal
Vanemôde, teisi töötajaid 4-5.
43
Töökorraldus
Materjalide ja instrumentide ekspeditsioon kuulub üldjuhul sterilisatsiooniosakonna
kohustuste hulka. Transport üldkasutatavates koridorides toimub kinniste kärudega.
Operatsioonipesu tuuakse pesumajast vôi puhta pesu laost, sidematerjalid apteegist.
Funktsionaalne planeerimine
Osakonnas ruumid jaotuvad, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest
gruppidesse. Eeldatakse järgmiste ruumigruppide otsest omavahelist seost:
instrumentide vastuvôtt, pesemine, kärude pesemine;
pesu vastuvôtt, pakkimine ja komplekteerimine;
instrumentide komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine;
autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon;
personaliruumid.
Tsentraalsterilisatsioonis on vaja:
telefonid;
kell;
koodlukud ustel;
arvutivõrk;
suruõhk - tsentraalne või lokaalsest kompressorist.
Narva Haigla tsentraalsterilisatsioon Haigla 3 hoones on renoveeritud ning jätkab
olemasoleval pinnal, seetõttu arvestame funktsionaalse plaani koostamisel
olemasolevate pinnanäitajatega (285 m²).
P6. Pesundus (pesu vahetuspunkt, laod)
Pesumaja teenust ostab haigla väljast.
Otstarve
Üksus haigla pesu ja pestava voodivarustuse ladustamiseks ja kogumiseks ning
pesuvahetuse transpordikorralduse funktsioonide täitmiseks.
Töökorraldus
Must pesu tuuakse osakondadest liftiga kogumislattu, kust sorteeritult viiakse
teenuse osutamise kohta. Pestud pesu ja voodivarustus laost laaditakse kärudele ja
viiakse kasutamiskohtades olevatesse puhta pesu hoiuruumidesse.
Transpordi eest vastutab teenuse osutaja.
Puhas pesu hoitakse osakondade pesuladudes, must pesu kogutakse osakondadest
iga päev ja hoitakse ajutiselt musta pesu laos.
Tööaeg: Tööpäeviti 1-s vahetuses.
Personal:
Töötab 2-3 inimest.
Üksuse programmeeritud pind on 92 m2.
P7. Ladu ja varustus, Transporditeenistus.
Otstarve
Haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine.
44
Töökorraldus
Väljaspoolt tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu kas vahetult
vastava üksuse lattu (köök, apteek) või transporditerminali, kust nad suunatakse
vastavasse lattu või kasutuskohale.
Nõutav veokite ettesõidu võimalus.
Kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega.
Haigete transport:
Erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu juures on vajalik katusealune autolt
haige mahatulekuks ja haiglasse sisenemiseks. Kiirabiautole on vajalik boks
võimalusega raami ja salongi pesuks.
Haigla vertikaaltransport toimub liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt on
osal liftidel vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel
peatumise osas.
Vajalik programmeeritud pind on 380 m2.
P8. Koristuskeskus, Jäätmekäitlus
Otstarve
Üksus vastutab haigla ruumide koristamise, jäätmekogumise ning väljaviimise eest.
Seosed ja ühendused
Ruumide asukoha valik soovitavalt liftisõlme ja hoone transpordisõlme lähedal,
oluline on jäätmeruumi asukoha valik prügiärastustehnoloogia kohaseks jäätmete
väljaviimiseks.
Keskne jäätmete hoiuruum peab olema haigla keldris või esimesel korrusel piisava
suurusega ruumis, kuhu on väljast hea juurdepääs.
Eraldi olmejäätmetest on vaja hoida ohtlikud haiglajäätmed. Selleks planeeritakse
eraldi ruum, kus bioloogiliste jäätmete jaoks on külmkapp või –kamber. Samuti tuleb
eraldada nakkusohtlikud jäätmed.
Töökorraldus ja varustamine
Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine
on ette nähtud koristuskeskuses. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse
koristuskeskuses või koristusvahendite ruumides.
Ruumid võivad olla antud haiglale teenust osutava firma käsutusse.
Jäätmete kogumine
Vähemalt kord päevas kogutakse jäätmekotid kokku ja viiakse need haigla
kesksesse hoiuruumi. Kogutakse ja viiakse lükatava käruga ja teekond peab olema
planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut.
Tegevuste kirjeldus
Ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast
koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Koristamine toimub
koristusmasinatega, millega töödeldakse koridorid ja vestibüülid
Haigla üldine jäätmekäitlus
Jäätmeliikide määratlus
Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja põhilisse rühma
järgmiselt:
riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu);
bioloogilised jäätmed;
45
ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed;
tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed.
Jäätmete käitlemisreeglite üldised põhimõtted:
tervishoiusektori jäätmed tuleb sortida tekkekohal;
ohtlike jäätmete kogumine ja sisemine transport peab olema planeeritud nii,
et kontakt patsientide ja raviosakondadega on minimaalne ning juurdepääs
jäätmetele on piiratud;
jäätmed tuleb süsteemi igas osas koguda regulaarselt ja sobivate
intervallidega, et vältida keskkonnakoormust ja mittevajalikku pikaajalist
jäätmete hoidmist;
pakend, mida kasutatakse transportimisel, peab olema heaks kiidetud;
üldjoontes tuleb pakendite ostmisel silmas pidada nii kasutamise kui testimise
tulemusi;
jäätmete sisemine käitlemine peab olema planeeritud nii, et käsitsi tõstmine
on minimaalne;
täidetud pakendid tuleb sulgeda ja markeerida enne, kui need tekkimiskohast
edasi toimetatakse;
jäätmeid tuleb hoida sobivas hoidmiskohas;
jäätmed peavad olema korralikult pakitud;
ohtlikke jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmeliikidega ilma kohaliku
omavalitsuse eelneva nõusolekuta.
Tervishoiul tekkivad riskijäätmed
Haiglate puhul võib kasutada järgmisi näitarve:
suured, spetsialiseerunud haiglad – 0.45 kg/voodipäev;
muud haiglad – 0.11 kg/voodipäev.
Tervishoiu ohtlikke jäätmeid sorteerivad haigla töötajad osakondades või palatites,
kus need tekivad. Sorteeritud jäätmed viiakse iga osakonna jäätmete kogumise
ruumi ja pakitakse järgmist liiki pakenditesse:
teravad-torkivad jäätmed: jäigad plastikkarbid, plastikanumate
taaskasutamine (3-5 liitrit), mis peavad olema kuivad, torkimiskindlad ja
varustatud tihedalt sulguva kaanega;
nakkusohtlikud jäätmed: kollased plastikkotid suurusega 60-70 liitrit, mis on
asetatud kaanega varustatud kotiraamile, plastikkoti paksus vähemalt 0.1
mm;
bioloogilised jäätmed: sama kott, mida kasutatakse nakkusohtlike jäätmete
puhul.
Ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed
Ravimijäätmed tuleb teistest jäätmeliikidest eraldada igas tervishoiuasutuses ja
kõrvaldada aktsepteeritud viisil.
üleandmine litsentsiga ohtlike jäätmete käitlusettevõttele;
tagastamine varustajale (importijale) või tootjale.
Muud ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmeliikidest ja need kogub kokku
vastava ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga ettevõte. Seeläbi on tagatud jäätmete
kogumine ja transport vastavalt Eesti ohtlike jäätmete käitlussüsteemile.
Tavalised olmejäätmed
Tavaliste olmejäätmete kogumine peab põhinema lepingutel kohalike
jäätmekogumisfirmadega vastavalt kohalike omavalitsuste kehtestatud eeskirjadele.
Kui võimalik, tuleb taaskasutatavad jäätmed, nt paber, papp ja klaas, sõltuvalt
46
kohalikust olukorrast, eraldada tavalistest majapidamisjäätmetest ja viia
töötlemisfirmadesse.
Töökoormus
Koristus toimub ühes vahetuses tööpäeviti, tavakoristust töökohtadel tehakse muul
ajal seal töötava personali poolt.
Personal
Arvestatud 20 töötajat. Vajaliku personali arv täpsustub hoone ekspluatatsiooni
andmisel peale haiglasiseste eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist.
Pinnanäitajad
Vajalik programmeeritud pind 146 m²
MUU
R. Külaliste toad.
Ruumigrupp paikneb Haigla tn. 7 hoone teisel korrusel.
S. Rendipinnad.
Erinevad rendipinnad paiknevad Haigla tn. 5, 9 hoonetes ja Vestervalli 15 hoones.
T. Tervisekeskus.
Tervisekeskuse ruumid on planeeritud Vestervalli 15 hoone teisele korrusele.
Tervisekeskust vaadeldakse haigla arengukavast eraldi.
Eelpool nimetatud funktsionaalsete üksuste pinda ja ruumivajadust on kajastatud
LISA 1 FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNA JAOTUS tabelis.
47
PINDADE KOONDTABEL
Struktuuriüksuste programmeeritud pinnad:
Tähis Nimetus Program- Struktuuri- Märkused
meeritud üksuste
pind, m2 proj.pind,
m²
Haigla tänava hoonetekompleks
DIAGNOSTIKA JA RAVI
Hospitaliseerimine 32 24
A1 Erakorralise meditsiini osakond 563 613
A2 Kiirabi osakond 213 276
B Eriarstiabi/ambulatoorne vastuvõtt 1550 1572
C Funktsionaalne diagnostika 142 159
D Endoskoopia 120 122
E Laboratoorium 670 669 Varem
renoveeritud
Haigla3, Haigla 1
F Operatsiooniplokk 552 745 Varem
renoveeritud
Haigla 1
G Sünnitusplokk 209 195
H Radioloogia 530 543
I Patoloogia 358 378
J Taastusravi 541 475
K1 Päevaravi ja –kirurgia 234 173 Päevakirurgia
(gün. eriala)
K2 Hemodialüüs 280 331
KOKKU 5994 6275
PALATIOSAKONNAD
L Intensiivravi (6 kohta) 275 353 Varem
renoveeritud
Haigla 1
M Statsionaarsed voodid 0
M1 Sisehaiguste osakond (86 kohta) 1821 1881
M2 Kirurgia osakond(38 kohta) 858 975 +päevakirurgia
M3 Günekoloogia (9 kohta) ja sünnitusabi 623 621
-raseduspatoloogia (13 kohta)
M4 Iseseisev statsionaarne õendusabi (85 1747
kohta) 1732
KOKKU 5309 5577
HALDUS
N Administratsioon 1202 1253
KOKKU 1202 1253
O ÜLDKASUTATAVAD JA
PERSONALIRUUMID
O1 Üldkasutatav 710 729
O2 Personali riietusruumid 840 837
KOKKU 1550 1566
P ABITEENUSED JA VARUSTAMINE
P1 Apteek 290 338
P2 Haigete toitlustamine (köögiplokk) 450 481
48
Tähis Nimetus Program- Struktuuri- Märkused
meeritud üksuste
pind, m2 proj.pind,
m²
P3 Aparaatide hooldus, tehniline hooldus 244 290
P4 Voodite ja voodivarustuse hoidmine 84 91
P5 Tsentraalsterilisatsioon 285 285 Varem
renoveeritud
Haigla 3
P6 Pesundus 92 81
P7 Ladu ja varustus, transport 380 627 Sisaldab pinda 0
korrusel, mida ei
olefunktsionaalselt
võimalik paremini
kasutada
P8 Koristuskeskus, jäätmekäitlus 146 137
KOKKU 1971 2330
MUU
R Külaliste toad 198 198 Haigla 7
S Rendipinnad 552 552 Haigla 5, 9
KOKKU 750 750
Haigla tänava hoonetekompleks
KOKKU 16 776 17 751
Vestervalli 15
DIAGNOSTIKA JA RAVI
B Eriarstiabi/ambulatoorne vastuvõtt 250 291
C Funktsionaalne diagnostika 20 20
H Radioloogia 73 99
J Taastusravi 418 383
HALDUS
N Arhiiv, administratsioon (s.h. saal) 418 418 Olemasolev pind
O ÜLDKASUTATAVAD JA
PERSONALIRUUMID
O1 Üldkasutatav 311 311 Olemasolev pind
O2 Personali riietusruumid 81 81 Olemasolev pind
P ABITEENUSED JA VARUSTAMINE
P3 Tehniline hooldus (töökojad) 74 74 Olemasolev pind
P7 Ladu ja varustus 206 206 Olemasolev pind
P8 Koristuskeskus, jäätmekäitlus 22 22 Olemasolev pind
MUU
S Rendipinnad 743 743
TK Tervisekeskus 744 744
Vestervalli 15 KOKKU 3360 3392
KÕIK KOKKU, M² 20 136 21 143
49
FUNKTSIONAALNE ESKIIS
Võttes aluseks SA Narva Haigla statsionaari struktuuri muudatused, mida on
kirjeldatud arengukava I etapiga, on haiglasse planeeritud 259 voodit (ol.ol.249
voodit). Seega saame haigla ligikaudseks vajalikuks pinnaks (programmeeritud pind
+ ühendusteede pind) ~26 500 m², arvestamata tehniliste keldrite, tehniliste ruumide
ja tehniliste pööningute pinda. Programmeeritud pinnast on väljaarvatud rendipinnad
ja Vestervalli tn. hoone Tervisekeskuse programmeeritud pind, haigla üldkasutatav,
abiteenuste pind, mis asukohast tulenevalt dubleerib haigla vajalikke pindu.
Väljatoodud pind arvestab, et valdavas enamuses kuni 3-e korruseliste (osaliselt ka
1-e ja 2-e korruseliste) hoonete horisontaalsete ühendusteede suurem pind ning
Haigla tn. 3 ja 5 hoonete arhitektuur suurendab arvestuslikku pinda (85 m² voodi
kohta) kuni 15-20 % (102 m² voodi kohta). Arvestuslikku pinda suurendab ka juba
rekonstrueeritud ruumigruppide pind (operatsiooniploki ja intensiivravi ruumigrupi
pinnad on suuremad, kui vastavad programmeeritud ruumigrupi pinnad).
Haigla planeeritud funktsionaalset struktuuri arvestades on vajalik programmeeritud
pind 17 899 m², siit tulenevalt hoonete netopind koos ühendusteede pindadega ja
tehniliste pindadega on ~30 000 m².
Arengukava funktsionaalse eskiisi koostamise käigus on täpsustunud Haigla tn.
hoonete funktsionaalse struktuuri muudatustega seotud rekonstrueerimistööde
mahud ja tekkinud võimalus koondada haigla ühte kompleksi. Vestervalli tn. hoonet
võib vaadata eraldiseisva Tervisekeskusena, sisaldades võimalust osutada kesklinna
piirkonnas osadel erialadel ambulatoorset eriarstivastuvõttu.
Lõpplahenduses jäävad SA Narva Haigla koosseisu Haigla tn. kinnistu hooned ja
Vestervalli tn. 15 hoone. Haigla tn. kompleksi on planeeritud kogu haigla statsionaar
koos diagnostika ja abiteenistustega. Vestervalli tn. hoonesse on planeeritud
tulevane Tervisekeskus ja väike maht ambulatoorsest eriarstivastuvõtust (5
vastuvõtuüksust) ja osaliselt ambulatoorne taastusravi osa. Samuti jääb haigla
koosseisu nimetatud hoones väljaehitatud saali kompleks.
Funktsionaalse eskiisiga on plaaniliselt lahendatud hooned Haigla tn. 1, 3, 5, 7, 9 ja
Vestervalli tn. 15. hoone.
Asendiskeem
Asendiplaaniliselt on antud töö mahus antud põhimõtteline ettepanek Haigla tn.
kompleksi lahendusele, kuna Vestervalli tn. hoone juures ei ole arengukava mahus
asendiplaanilisel lahendusel määravat tähtsust.
Haigla tn. kompleks koosneb viiest hoonest. Haigla asendiplaaniline tsoneerimine ja
väljakujunenud teed ning liikumissuunad on püütud säilitada, olemasolevaid
lahendusi on täpsustatud ja näidatud võimalikud parkla kohad. Haigla tn. 5 taha on
planeeritud personali sõiduautode parkla 76 -le sõiduautole. Täpsustatud on
majandustsooni pääsud soklikorrusele ning tõstuk-liftide asukohad Haigla tn. 1
põhjaküljel. Haigla tn. 1 ja 5 vahelist ala on püütud liiklusega vähem koormata.
Mõned parkimiskohad ja ettesõit jääb Haigla tn. 1 ette ja erakorralise meditsiini
sissepääsu kõrvale. Parklate lahendust on välja pakutud Haigla tn. 1 hoone
laiendusega (õendusabi korpus), näidatud on parkimiskohad 75-le sõiduautole.
Õendusabi korpuse projektiga koos on väljaehitatud haiglale juurdepääs M. Maslovi
tn. poolt. Ainus võimalik helikopteri maandumisplats on näidatud krundi lääne serva.
Arvestatud on helikopteri tüübiga H3.
50
Tehnoloogilis- arhitektuurne eskiis
Järgnevalt on kirjeldatud funktsionaalset eskiisi erinevate kinnistuste lõikes
täpsemalt.
HAIGLA TÄNAVA HOONED
Haigla 1
Hoonesse on planeeritud olulised ravi ja diagnostika ruumigrupid ning statsionaari
palatisektsioonid.
0 korrus
Korrusele on planeeritud mitmed abiteenistused. Jäätmete kogumine,
koristuskeskus, transpordikeskus, laod. Jäätmete kogumise ruumigrupist ja
transpordikeskusest on planeeritud pääs hoone põhjaküljel asuvasse haigla
majandustsooni. Soklikorruselt on tagatud pääs välja planeeritud tõstuk-liftidega.
Planeeritud on ruumid personali garderoobidele.
Olemasolev mikrobioloogia labor säilub oma asukohas. Korrusel paikneb
diisegeneraatori ruum.
Ühendustunneli kaudu on tagatud ühendused teiste haigla hoonetega (Haigla tn. 3 ja
5)
1. korrus
Hoone kõrge osa Maslovi tn. poolne tiib planeeritakse erakorralise meditsiini
osakonnale. Erakorralise meditsiini osakonna kõrval säilub laiendatav radioloogia
osakond. Nimetatud ruumigrupile on tagatud otsene juurdepääs üldvestibüüli
tsoonist, millega on täiendavalt liidetud hoone madalas osas planeeritud statsionaari
vastuvõtu ruumigrupp ja ambulatoorse eriarstiabi vastuvõttude registratuuri
ruumigrupp.
Hoone keskel asuva vertikaalse transpordisõlmega on tagatud vajalikud ühendused
operatsiooniploki, intensiivravi osakonna, sünnitusploki ja palatiosakondadega.
Samuti on tagatud ühendused 2. ja 3. korruse eriarstivastuvõtu ja endoskoopia
ruumigrupiga.
Hoone madalasse (3-4 korrust) tiiba on planeeritud eriarsti vastuvõttude kabinetid.
Hoone laiendus, mis valmis 2013. a. on kogu mahus õendusabi osakonna tarvis.
Hoone laienduse osale on tagatud hea juurdepääs hoone ette planeeritud parklast.
2. korrus
Hoone kõrge osa valdav pind on planeeritud eriarsti vastuvõttudele. Haigla tn. poolne
hoone nurk on planeeritud günekoloogia eriala päevakirurgia ruumigrupile (6 voodit).
Ruumigrupil on tagatud head ühendused operatsiooniplokiga.
Hoone madalas tiivas koos keskosaga säilub varem rekonstrueeritud
operatsiooniplokk.
3. korrus
Hoone kõrge osa valdav pind on planeeritud eriarsti vastuvõttudele. Haigla tn. poolne
hoone nurk on planeeritud endoskoopia ruumigrupile. Maslovi tn. poolses tiivas on
planeeritud naistenõuandla ruumigrupp.
Hoone madalas osas säilub varem renoveeritud intensiivravi osakond.
4. korrus
Korruse Maslovi tn. poolses tiivas on planeeritud sünnitusplokk. Sünnitusplokki on
võimalik pääseda otse 1. korruse EMO-st. Sünnitusplokiga liitub vahetult
sünnitusjärgne palatisektsioon, mis moodustab terviku samal korrusel paikneva
günekoloogia palatisektsiooniga. Palatiopsakonnas on kokku 22 voodit.
51
5.korrus
Korrusele on planeeritud kaks kirurgia eriala palatisektsiooni, millega on liidetud
päevakirurgia voodid (6 voodit). Koos päevakirurgiaga on korrusel 44 voodit.
6. korrus
Korruse Haigla tn. poolne tiib, millel on 0 korrusega hea liftiühendus on planeeritud
haigla apteegi paigutamiseks. Haigla apteek on selliselt paremini ühendatud Haigla 1
ja Haigla 5 statsionaari palatisektsioonidega.
Korruse Maslovi tn. poolne tiib on planeeritud hemodialüüsi ruumigrupile (kuni 10
voodit).
Haigla 3
0 korrus
Korrusel asub varem renoveeritud tsentraalsterilisatsiooni osakond.
Ühendustunneli kaudu on tagatud hea ühendus Haigla tn. 1 ja 5 hoonetega.
1. korrus
Korruse pind võimaldab siia koondada kogu laboratooriumi teenistuse. Eraldi
paiknevad mikrobioloogia laboratoorium (Haigla 1, 0 korrusel) ja histoloogia,
tsütoloogia laboratoorium patoloogia osakonna juures (Haigla 9, 2. korrusel).
Ruumigrupi töö planeerimine arvestab haigla väljakujunenud ülesehitusega, s.t.
analüüsid tuuakse laboratooriumisse erinevatest kohtadest, hoonetest. Seetõttu ei
ole selles hoones planeeritud pinda analüüside võtmisele. Analüüside võtmise
ruumid on planeeritud kohtades, kus toimub patsientide liikumine, s.t. Vestervalli tn.
hoones, Haigla 1 hoones, ambulatoorsete vastuvõttude juures, erakorralise meditsiini
osakonnas.
Ruumigrupi personali garderoobid on planeeritud haigla personali garderoobide
juures, Haigla tn. 1 hoones. Keldrikorruse kaudu omab ruumigrupp head ühendust
haigla teiste korpuste ja teenistustega.
Haigla 5
Hoone on planeeritud palatisektsioonidele ning siin säiluvad osaliselt olemasolevad
ruumigrupid. Hoone omab 0 korruse kaudu ühendust Haigla tn. 1 ja 3 hoonetega.
Planeeritud on luua ühendus Haigla tn. 7 hoonega (administratsiooni juurdepääs
korpuste siseselt).
0 korrus
Korrusele on planeeritud abiteenistuste ruumigrupid, personali garderoobid,
palatisektsioonide üldruumid, personali puhvet.
Korruse lõuna tiivas on planeeritud reservruumide pinnad (võimalikud rendipinnad).
1. korrus
Korpuse põhjatiivas säilub sisehaiguste palatisektsioon. Korrusel kokku 34 voodit
Hoone keskosas säilub radioloogia ruumigrupp valdavalt statsionari patsientidele.
Korpuse lõuna tiiba on planeeritud sisehaiguste palatisektsioon (18 voodit).
Palatisektsiooni ette on planeeritud ruumigrupp infektsioonhaigete ambulatoorseks
vastuvõtuks.
2. korrus
Hoone põhjatiivas on planeeritud sisehaiguste palatisektsioon. Korrusel kokku 34
voodit.
Hoone keskosas on ette nähtud funktsionaaldiagnostika ruumigrupp.
Hoone lõunatiiba on planeeritud taastusravi ruumigrupp.
Korruse keskel olevasse hoonemahtu on planeeritud statsionari üldruumide
ruumigrupp.
52
3. korrus
Korrusel paikneb olemasolev haigla köök. Kuna funktsionaalsed ühendused tooraine
ja toidu transpordiks haigla teistesse korpustesse on olemas, siis on otstarbekas
antud ruumigrupp säilitada olemasolevas asukohas.
Haigla 7
Arvestades hoone plaaniliste, ehituslike võimalustega on hoone planeeritud
haldusega seotud funktsioonide täitmiseks. Hoone soklikorruse kaudu on planeeritud
ühendus Haigla tn. 5 hoonega ning 2. korruse kaudu on planeeritud ühendus
hoonega Haigla tn. 9, kuna sinna on planeeritud haldusega seotud ruumigrupid
(arhiiv, meditsiinistatistika).
0 korrus
Korrusele on planeeritud abiteenistuste ruumigruppi kuuluvad laod, töökojad ning
osaliselt arhiivi pinnad.
1. ja 2. korrus
Korrustel rekonstrueeritakse administratsiooni ruumid, säilub olemasolev saal.
Ruumigrupp külaliste majutamiseks.
Haigla 9
Arvestades hoones säiluvate funktsioonidega on vaadeldava hoone kasutus ilma
suuremate ümberkorralduste ja ümberehitusteta raske. Seetõttu jäävad antud
hoonesse paljud funktsioonid, mis otseselt ei kuulu haigla põhifunktsioonide
koosseisu, samuti võimalikud rendipinnad.
1. korrus
Hoone idapoolses tiivas rekonstrueeritakse patoloogia osakonna ruumigrupp, millega
liituvad ruumigrupiga seotud rendipinnad. Koolnute transport palatiosakondadest
toimub 0 korruste ühendusteede kaudu ja väljub Haigla tn. 1 0 korruse tõstuk-lifti
kaudu haigla majandustsooni. Edasi toimub transport vastavat teenust osutava firma
poolt patoloogia osakonda.
Hoone põhjapoolse tiiva Haigla tn. poolses otsas on planeeritud eraldi sissepääsuga
tuberkuloosi kabinet.
Olemasolevatel pindadel säiluvad ning vabadel pindadel laienevad kiirabi koosseisu
kuuluvad ruumid.
2. korrus
Seoses haigla apeegi väljaviimisega antud hoonest on mõistlik vaadeldav pind
renoveerida halduse ruumigrupile. Haigla 7 ja 9 2. korrus moodustab
administratsiooni ruumide terviku.
Hoone ida tiiva lõunapoolne külg on planeeritud patoloogia ruumigrupi koosseisu
kuuluva laboratooriumi ja üldruumide tarvis. Hoone põhjatiiba on planeeritud halduse
ruumigruppi kuuluvad ruumid.
VESTERVALLI TN. 15
Antud hoone on planeeritud täitma ambulatoorsete teenistustega seotud funktsioone.
Nende funktsioonidega liitub sobivalt hoonesse planeeritud Tervisekeskus.
0 korrus
Korrusele on planeeritud personali garderoobid, abiteenistuste ruumid (laod,
jäätmete kogumine, koristuskeskus), füsioteraapia osakonna soolakambri ruum.
Hetkel liikumisravi saalina kasutuses olevad ruumid säiluvad füsioteraapia osakonna
ruumidena.
53
1. korrus
Peasissepääsu kõrval on planeeritud rekonstrueerida registratuuri ruumigrupp. Selle
kõrvale on planeeritud analüüside võtmise ruumigrupp.
Radioloogia ruumigrupp säilub põhimõtteliselt olemasolevas asukohas. Ruumigruppi
muudetakse kompaktsemaks ja sellega liidetakse vajadusel sonograafia kabinet.
Omaette eraldatud ruumigrupid on planeeritud eriarstide vastuvõttudele.
Hoone tiib, kus hetkel paikneb kirurgi ambulatoorne vastuvõtt on planeeritud täies
mahus taastusravi ambulatoorsete patsientide teenindamiseks.
2.korrus
Korrusele on planeeritud tulevane Tervisekeskus. Säilub saali ruumigrupp
3. korrus
Korrusele on planeeritud rendipinnad, mis seotud ambulatoorsete eriarsti
vastuvõttedega (ei ole seotud Narva Haigla poolt osutatavate teenustega).
Liftid
Haigla hooned, kus toimub patsientide liikumine on piisaval arvul lifte.
Rekonstrueerimistööde käigus vajavad kõik liftid kaasajastamist ja renoveerimist.
Uus reisilift on ette nähtud Haigla tn. 7 hoonesse, tagades personali parema liikumise
teiste korpustega Haigla tn. 5 hoone soklikorruse kaudu.
Liftid on tähistatud ja nummerdatud tehnoloogilise eskiisi plaanidel.
Järgnevalt on iseloomustatud haigla erinevate hoonete lifte ja nendele planeeritud
funktsioone:
Haigla 1
Lift 1 -olemasolev haiglalift, ühendab olulisi ravi- diagnostika üksusi
(operatsiooniplokk, sünnitusplokk, intensiivravi osakond) erakorralise meditsiini
osakonnaga ja palatisektsioonidega, 0-6 korrus
Lift 2 -olemasolev haiglalift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega
ja abiteenistustega, 0-6 korrus
Lift 3 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja
abiteenistustega, 0-6 korrus
Lift 4 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja
abiteenistustega, 0-6 korrus
Lift 5 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja
abiteenistustega, 0-6 korrus
Lift 6 -olemasolev reisilift, ühendab palatisektsioone ravi- diagnostika üksustega ja
abiteenistustega, 0-6 korrus
Lift 7 -olemasolev kaubalift, ühendab palatiosakondi abiteenistustega, 0-6 korrus
Lift 8 -olemasolev haiglalift, ühendab erakorralise meditsiini osakonda
sünnitusplokiga, korpuse palatisektsioonidega, 1-6 korrus
Lift 15 -projekteeritud õue lift-tõstuk, ühendab keldrikorrust maataspinnaga, jäätmete
väljavedu, koolnute transport, kauba transport
Lift 16 -projekteeritud õue lift-tõstuk, ühendab keldrikorrust maataspinnaga,
materjalide transport
Haigla 3
Lift 9 -olemasolev tõstuk, materjalide transport laboratooriumisse, 0-1 korrus
Haigla 5
Lift 10 -olemasolev haiglalift, ühendab palatisektsioone ja ühendusi teiste
korpustega, 0-2 korrus
Lift 11 -olemasolev kaubatõstuk, ühendab kööki palatikorruste jaotuskõõgiga, 1-3
korrus
54
Lift 12 -olemasolev kaubatõstuk, ühendab köögi vastuvõttu köögiga, 0,
maatasapind,1-3 korrus
Haigla 7
Lift 14 -projekteeritud reisilift, personali liikumiseks, 0-2 korrus
Haigla 9
Lift 13 -olemasolev kaubatõstuk, 1-2 korrus
Vestervalli 15
Lift 17 -olemasolev reisilift, personal ja patsiendid, 0-3 korrus
Lift 18 -olemasolev reisilift (mõeldud ka ratastoolis liikujatele), 0-3 korrus
Lift 19 -olemasolev reisilift (mõeldud ka ratastoolis liikujatele), 0-3 korrus
Projekteeritud pinna analüüs
Alajaotuses antakse võrdlus haigla koosseisu kuuluvate ruumigruppide projekteeritud
pinna ja programmeeritud pinna vahel.
Programmeeritud ja projekteeritud pindadest annab ülevaate Lisa 1
FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNA JAOTUS .
Nimetatud tabelist toome välja projekteeritud ruumigruppide pinna ühendusteede
pinna, tehniliste ruumide oinna summa, mis on 33369 m²
Et projekteeritud pind oleks võrreldav tuleb sellest teha järgmised põhjendatud
mahaarvamised:
-rekonstrueeritud ruumigruppide ülepind (operatsiooniplokk, intensiivravi) 271 m²;
-Vestervalli tn. haldusruumide gruppi kuuluv saal, 236 m². Arvestatakse, et tegemist
on olemasoleva ruumigrupiga;
-reservpinnad kohtades, kus pindade süsteemsem kasutamine on piiratud
hoonete 0-korrustel asuvad reservpinnad, ~250 m² (põhiliselt abiteenistuste ja
varustamise funktsionaalsel alal);
-ruumigruppide R, S ja TK pinnad, kuna ei kuulu haigla koosseisu, 2237 m².
Kokku moodustavad mahaarvamised 2994 m²
Peale mahaarvamisi saadud pind, 30 375 m², on võrreldav peatüki alguses tuletatud
haigla ligikaudse vajaliku pinnaga 30 000 m².
Seega võib öelda, et arvestades Tellija soovidega ja tingimustega mida on käsitletud
peatüki alguses jõudmaks väljapakutud lõpptulemuseni lisaks arvestades
olemasolevatest hoonetest seatud tingimustega, on projekteeritud pind sobiv
SA Narva Haigla arengukava I etapiga kinnitatud teenuste mahtude täitmiseks.
Tabel 28. Funktsionaalprogrammi tehnilised näitajad
NÄITAJA ÜHIK KOKKU
VOODIKOHTADE ARV voodit 259
AKUUTRAVI voodit 174
MITTEAKUUTRAVI voodit 85
PROGRAMMEERITUD PIND M² 17 899
PROJEKTEERITUD PIND M² 21 143
s.h. PIND HAIGLA VAJADUSTEST 18 906
HAIGLA KORPUSTE NETOPIND M² 33 369
s.h. ÜHENDUSTEEDE PIND 8280
TEHN. RUUMIDE, TEHNILISTE 3946
KORRUSTE PIND
55
HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS
Ülesanne
Eesmärgiks on sobivate võrdlusobjektite alusel hinnata usaldusväärse täpsusega
koostatud funktsionaalse ruumiprogrammi ja tehnoloogilise eskiisi põhjal kavandatud
ehituse, hoone ja hooneväliste rajatiste eeldatavaid ehituskulusid.
Hoone tehnilised näitajad ja iseloomustus
Arvestades varajast projekteerimise-eelset tasandit on tööde hindamiseks kasutatud
Saksa Liitvabariigi Arhitektide Koja Ehituskulude Teabekeskuse aastakümneid tagasi
loodud ja aasta-aastalt täieneva võrdlusobjektide andmebaasi 2016. aasta
väljaannet BKI BAUKOSTEN 2016. See põhineb kavandatava hoone brutopinna või
mahu näitajatel. Olenevalt hoone otstarbest on hoonete tehnilised näitarvud ja
arvutluste alghinnad suuresti erinevad. Kuigi ruumiprogramm põhineb kasutus- ja
netopindadel on neto- ja brutopindade suhe normatiivsega praktiliselt kokkulangev.
Hoonete osa netopind on eskiisi põhjal 33 369 m2
s.h. laiendus uusehituste mahus netopinnaga 265 m²
s.h. rekonstrueeritav netopind 10 567 m²
s.h. rekonstrueeritav ühendusteede netopind 4300 m².
Kohalikud tingimused ei nõua keskmise ehitushinna suurendamist ega vähendamist.
Hoone konsrtruktsioonilahendus ja materjalikasutus lahendatakse hilisematel
projekteerimistasanditel. Tehnoseadmete osas on ühendused olevas haiglahoones.
Kavandatud ehitustegevus ei näe ette soojatootmisseadmete lisamist.
Hindamise alus ja hindamismetoodika
Hindamiseks on võrdlusobjektide andmebaasist BKI BAUKOSTEN 2016 kümne
meditsiiniasutuse hulgast võetud kolme kavandatuga mahult ja otstarbelt sobivaima
objekti arvestusühiku (1 m² hoone netopinda) meie tingimustele kohandatud
(Eurostati New Cronor) keskmised alghinnaandmed ja meditsiiniasutuste keskmised
näitarvud – ehitustööde ja tarindite ning tehnoseadmete osakaalud alghinnas ning
tegelikud osakaalud. Hinnad sisaldavad ettevõtja kaudkulusid, riski ja kasumit .
Kavandatud hoone netoopinna 1 m² alghind on 2016. aasta 1.detsmbri hindades
1034 €. Selles moodustavad ehitustööd ja tarindid 65,7% ja tehnoseadmed 34,3%.
Seejuures arvestatakse:
-uusehituse ehitustöid ja tarindeid täies, 100%-lises mahus, tehnoseadmeid 96,43%
ulatuses (puuduvad soojatootmisseadmed);
-rekonstrueeritavate pindade ehitustöid ja tarindeid 65%-lises mahus, tehnoseadmeid
96,43% ulatuses;
-rekonstrueeritavate ühendusteede pindade ehitustöid ja tarindeid 38%-lises mahus,
tehnoseadmeid 50% ulatuses.
Hoone eeldatavate ehituskulude arvutus (ümardatud täiskohani)
Uusehitused
Ehitustööd ja tarindid - 265,0 x 1034,00 x 0,657 x 1,00 = 180 025- €
Tehnoseadmed - 265,0 x 1034,00 x 0,343 x 0.9643 = 90 630- €
ehituskulud kokku 270 655- €
56
Rekonstrueeritavad pinnad
Ehitustööd ja tarindid - 10 567,0 x 1034,00 x 0,657 x 0,6500 = 4 666 067- €
Tehnoseadmed - 10 567,0 x 1034,00 x 0,343 x 0.9643 = 3 613 920- €
ehituskulud kokku 8 279 987- €
Rekonstrueeritavate ühendusteede pinnad
Ehitustööd ja tarindid - 4300,0 x 1034,00 x 0,657 x 0,3800 = 1 110 038- €
Tehnoseadmed - 4300,0 x 1034,00 x 0,343 x 0.50 = 762 523- €
ehituskulud kokku 1 872 561- €
HOONETE LAIENDAMISE, REKONSTRUEERIMISE
EHITUSKULUD KOKKU 10 423 203-€
Ehituskulud kokku koos käibemaksuga 12 507 844-€
Eskiisi alusel koostatud hinnangu täpsus +/- 25%
57
ÜLDISED NAKKUSTÕRJE ABINÕUD
Käesolevas peatükis on toodud põhiprintsiibid, millest lähtutakse haigla
planeerimisel. Antud nõudeid arvestatakse nii haigla funktsionaalprogrammi, kui ka
iga osakonna ruumiprogrammi koostamisel.
Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:
1. Kliinilistes osakondades peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja
desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist.
2. Igas palatiosakonnas peab olema ravimiteruum külmkapiga ja kätepesu
valamuga.
3. Valamud kätepesuks planeerida igasse palatisse, läbivaatus/protseduurituppa (ka
radioloogia osakonnas), tööruumides, tualettruumides, õepostis, apteegis,
aparatuuri puhastuskohtades, pesumajas, laboris, toiduplokis ning kõigis teistes
kohtades kus on tegemist patsiendiga kokkupuutuvate esemetega (ka personali
kätega).
4. Opiplokis, sünnitustoas, intensiivravi osakonnas, vastsündinute osakonnas ja
vältimatu abi osakonnas peavad valamud olema ilma käsikraanita (fotosilmaga
või jalaga opereeritavad). Sama võib soovitada ka toitlustamisega tegelevatele
üksustele.
5. Koristusruumid planeerida igas osakonnas (ka radioloogia). Väikeste üksuste
puhul võib olla üks ruum mitme üksuse peale.
6. Desinfektsiooniruumid planeerida igas osakonnas haiglatarvete pesemiseks ja
desinfitseerimiseks. Kontamineeritud ja dekontamineeritud haiglatarvete
hoidmine toimub eraldi tsoonides (või tubades).
7. Tsentraalsterilisatsioonis asuv instrumentide pesuruum on eraldatud
pakkimisruumist.
8. Hingamisseadmete puhastamise koht on eraldatud puhaste seadmete hoidmise
kohast.
9. Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti
vahetatavad.
10. Kõrge nakkusohuga osakonnad, nagu opiplokk, sünnitustoad, intensiivravi
palatid, vastsündinute ruumid, planeeritakse minimaalse liiklusega ning välditakse
juhusliku läbikäimise võimalust.
Isolatsioonivahendid
Harilik (füüsiline) isoleerimine, ehk teistest eraldamine:
Haige vajab ühekohalist palatit omaette WC ja duššiga. Valamu soovitavalt
paigaldada palatisse, et võimaldada ka personalile selle kasutamist.
Õhukaudu levivate nakkuste (piisknakkuste) isoleerimine:
Vajab patsiendi isoleerimist haigla eri punktides.
Vajab ühekohalist isolaatorit, mille mikroorganisme kandev õhk ei saa väljuda
koridori, teistesse palatitesse ega haigla üldisesse ventilatsioonisüsteemi. Antud
tingimuste täitmiseks on vaja:
eraldi sundventilatsiooni, mis suunab väljtõmmatava õhu otse haiglast välja
ning filtreeritakse HEPA filtritega;
hoida õhurõhk palatis negatiivsena ümbritsevate ruumide suhtes;
sisenemine ja väljumine palatist lahendatakse lüüsi abil.
Nakkushaigete patsientide pesu pestakse eraldi haigla ülejäänud pesust.
58
PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID
Funktsionaalse arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja
juhendmaterjalidest:
1. Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I,
30.12.2015, 49) alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat
valdkonda reguleerivaid õigusakte.
2. Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon )
“ Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia
osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord ”.
3. Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon)
“Haigla liikide nõuded”.
4. Sotsiaalministri 25.01.2002. a. määrus nr. 25 (viimane kehtiv redaktsioon)
“Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja
aparatuurile”.
5. EESTI STANDARD prEVS 880-1:2006 Haiglate projekteerimine.
Osa 1:Funktsionaalne planeerimine. Standardikavand.
59