Riigikogu juhatus Teie 26.09.2018 nr 2-3/13-290/
[email protected] Meie 09.10.2018 nr 4.1-1/3024-2
Lossi plats 1a
15165, Tallinn Harju maakond
Tervise- ja tööministri vastus Riigikogu liikme
kirjalikule küsimusele
Lugupeetud Jüri Jaanson
Tänan Teid teema tõstatamise ja küsimuste esitamise eest.
Vabariigi Valitsus on tõesti lubanud suurendada vähenenud töövõimega töötajate osakaalu
avalikus sektoris. Aastaks 2020 on plaanis värvata olemasolevatele töökohtadele vähemalt
1000 vähenenud töövõimega töötajat. Ka Vabariigi Valitsuses 11. detsembril 2014 kinnitatud
avaliku sektori personalipoliitika valge raamat tähtsustab vähenenud töövõimega inimeste
värbamist.
Töövõimereformi tegevused käivitusid 1. jaanuaril 2016. Selle kuupäeva seisuga tuvastati
avalikus sektoris töötavate vähenenud töövõimega inimeste arv ja määrati eesmärk
valitsemisalade kaupa.
Sotsiaalse kaitse tagamise koostöö leppe raames eesmärgistati vähenenud töövõimega
inimeste, mitte puudega inimeste arvu kasvu avalikus sektoris. Vähenenud töövõimega
inimeste arvu mõõtmistega avalikus sektoris alustati 2016. aastal, mistõttu ei ole 2015. aasta
tulemused teada. Mõõtmise tulemusel tuvastati valitsussektoris 2016. aasta alguses 10 601,
2017. aasta alguses 11 095 ja 2018. aasta alguses 9 072 vähenenud töövõimega töötajat
(sh üks inimene võis töötada mitme tööandja juures).
2018. aasta tulemused on mõjutatud haldusreformist. Kohalikest omavalitsustest koondatute
tõttu on kahanenud nii valitsussektoris töösuhtes olnud inimeste üldarv kui ka vähenenud
töövõimega inimeste arv. Sotsiaalministeeriumil on kavas teha kordusmõõtmine, milles
elimineeritakse haldusreformi mõjud, et erinevate aastate tulemusi saaks omavahel võrrelda.
Mööname, et oleme täiendava 1000 vähenenud töövõimega inimese värbamisest
valitsussektorisse veel kaugel. Eesmärgi täitmiseks on kokku lepitud järgmised soovitused:
1. Valitsusasutused väljendavad oma tööpakkumistes ja kodulehel avatust ja valmidust
värvata teiste hulgas ka vähenenud töövõimega inimesi.
2. Valitsusasutused lisavad tööpakkumised Eesti Töötukassa portaali.
3. Valitsusasutused rakendavad järgmisi positiivseid meetmeid (VõrdKS § 11 lg 1)
vähenenud töövõimega inimeste kandideerimisel:
a) tagavad värbamisel igale konkursitingimustele vastavale vähenenud
töövõimega inimesele intervjuu. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või
tööpakkumistele;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
b) pakuvad praktikat vähenenud töövõimega inimesele, kes vastab
praktikakoha konkursitingimustele. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele
või praktikapakkumisele.
Abi vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel annab töötukassa tööandjate konsultant,
kellelt saab teavet tööandjate nõustamise, töökohtade kohandamise võimaluste, vajalike
abivahendite ning muude toetavate teenuste kohta.
2017. aastal osales aktiivses tööelus (st töötas või otsis tööd) 58,8% vähenenud töövõimega
inimestest. Seda on 0,8 protsendipunkti võrra enam kui 2016. aastal ja 3,8 protsendipunkti
võrra enam kui 2015. aastal. Vähenenud töövõimega inimeste osalusmäär jääb oluliselt alla
Eesti keskmisele (erinevus 2017. aastal 21,8 protsendipunkti (joonis 1)), kuid hõivelõhe on
viimaste aastate jooksul vähenenud (joonis 2).
85 80,6 40
35
75
30
65 25
58,8
20
55 15
10
45
5
35 0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
erinevus (pp) 16 kuni pensioniealised kokku Vähenenud töövõimega inimesed
Joonis 1. Tööjõus osalemise määr vanuserühmas 16 kuni pensioniiga kokku ja vähenenud
töövõimega inimeste seas
Allikas: Eesti Statistikaamet
80,0 40,0
72,7
75,8
70,0 73,6 30,0
60,0
50,5 50,9 20,0
50,0 13,4
12,9
10,0 9,4
40,0
5,6 7,1 6,0
30,0 0,0
20,0
- 10,0 - 7,4
Hõive lõhe (pp) - 20,0 Töötuse lõhe (pp)
Tööhõive määr (%) Töötuse määr (%)
Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr (%) Vähenenud töövõimega inimeste töötuse määr (%)
Joonis 2. Tööhõive määr ja töötuse määr vanuserühmas 16 kuni pensioniiga kokku ja
vähenenud töövõimega inimeste seas
Allikas: Eesti Statistikaamet
3
Vähenenud töövõimega inimeste töötuse määr oli 2017. aastal 13,4% - enam kui kaks korda
kõrgem keskmisest ja 4 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2008. aastal. See tähendab, et
tööturule on liikunud rohkem vähenenud töövõimega inimesi ning töövõimereformiga loodud
võimaluste abil püüame vähendada vähenenud töövõimega inimeste töötust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Teadmiseks: Riigikantselei
Arne Kailas 6269 721
[email protected]