dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2018
Viit
4.1-1/3024-2
Registreeritud
9. oktoober 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Arne Kailas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎4.1-13024-2 09.10.2018 Väljaminev kiri.bdoc647 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 26.09.2018 nr 2-3/13-290/ [email protected] Meie 09.10.2018 nr 4.1-1/3024-2 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Harju maakond Tervise- ja tööministri vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Lugupeetud Jüri Jaanson Tänan Teid teema tõstatamise ja küsimuste esitamise eest. Vabariigi Valitsus on tõesti lubanud suurendada vähenenud töövõimega töötajate osakaalu avalikus sektoris. Aastaks 2020 on plaanis värvata olemasolevatele töökohtadele vähemalt 1000 vähenenud töövõimega töötajat. Ka Vabariigi Valitsuses 11. detsembril 2014 kinnitatud avaliku sektori personalipoliitika valge raamat tähtsustab vähenenud töövõimega inimeste värbamist. Töövõimereformi tegevused käivitusid 1. jaanuaril 2016. Selle kuupäeva seisuga tuvastati avalikus sektoris töötavate vähenenud töövõimega inimeste arv ja määrati eesmärk valitsemisalade kaupa. Sotsiaalse kaitse tagamise koostöö leppe raames eesmärgistati vähenenud töövõimega inimeste, mitte puudega inimeste arvu kasvu avalikus sektoris. Vähenenud töövõimega inimeste arvu mõõtmistega avalikus sektoris alustati 2016. aastal, mistõttu ei ole 2015. aasta tulemused teada. Mõõtmise tulemusel tuvastati valitsussektoris 2016. aasta alguses 10 601, 2017. aasta alguses 11 095 ja 2018. aasta alguses 9 072 vähenenud töövõimega töötajat (sh üks inimene võis töötada mitme tööandja juures). 2018. aasta tulemused on mõjutatud haldusreformist. Kohalikest omavalitsustest koondatute tõttu on kahanenud nii valitsussektoris töösuhtes olnud inimeste üldarv kui ka vähenenud töövõimega inimeste arv. Sotsiaalministeeriumil on kavas teha kordusmõõtmine, milles elimineeritakse haldusreformi mõjud, et erinevate aastate tulemusi saaks omavahel võrrelda. Mööname, et oleme täiendava 1000 vähenenud töövõimega inimese värbamisest valitsussektorisse veel kaugel. Eesmärgi täitmiseks on kokku lepitud järgmised soovitused: 1. Valitsusasutused väljendavad oma tööpakkumistes ja kodulehel avatust ja valmidust värvata teiste hulgas ka vähenenud töövõimega inimesi. 2. Valitsusasutused lisavad tööpakkumised Eesti Töötukassa portaali. 3. Valitsusasutused rakendavad järgmisi positiivseid meetmeid (VõrdKS § 11 lg 1) vähenenud töövõimega inimeste kandideerimisel: a) tagavad värbamisel igale konkursitingimustele vastavale vähenenud töövõimega inimesele intervjuu. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või tööpakkumistele; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 b) pakuvad praktikat vähenenud töövõimega inimesele, kes vastab praktikakoha konkursitingimustele. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või praktikapakkumisele. Abi vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel annab töötukassa tööandjate konsultant, kellelt saab teavet tööandjate nõustamise, töökohtade kohandamise võimaluste, vajalike abivahendite ning muude toetavate teenuste kohta. 2017. aastal osales aktiivses tööelus (st töötas või otsis tööd) 58,8% vähenenud töövõimega inimestest. Seda on 0,8 protsendipunkti võrra enam kui 2016. aastal ja 3,8 protsendipunkti võrra enam kui 2015. aastal. Vähenenud töövõimega inimeste osalusmäär jääb oluliselt alla Eesti keskmisele (erinevus 2017. aastal 21,8 protsendipunkti (joonis 1)), kuid hõivelõhe on viimaste aastate jooksul vähenenud (joonis 2). 85 80,6 40 35 75 30 65 25 58,8 20 55 15 10 45 5 35 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 erinevus (pp) 16 kuni pensioniealised kokku Vähenenud töövõimega inimesed Joonis 1. Tööjõus osalemise määr vanuserühmas 16 kuni pensioniiga kokku ja vähenenud töövõimega inimeste seas Allikas: Eesti Statistikaamet 80,0 40,0 72,7 75,8 70,0 73,6 30,0 60,0 50,5 50,9 20,0 50,0 13,4 12,9 10,0 9,4 40,0 5,6 7,1 6,0 30,0 0,0 20,0 - 10,0 - 7,4 Hõive lõhe (pp) - 20,0 Töötuse lõhe (pp) Tööhõive määr (%) Töötuse määr (%) Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr (%) Vähenenud töövõimega inimeste töötuse määr (%) Joonis 2. Tööhõive määr ja töötuse määr vanuserühmas 16 kuni pensioniiga kokku ja vähenenud töövõimega inimeste seas Allikas: Eesti Statistikaamet 3 Vähenenud töövõimega inimeste töötuse määr oli 2017. aastal 13,4% - enam kui kaks korda kõrgem keskmisest ja 4 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2008. aastal. See tähendab, et tööturule on liikunud rohkem vähenenud töövõimega inimesi ning töövõimereformiga loodud võimaluste abil püüame vähendada vähenenud töövõimega inimeste töötust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Teadmiseks: Riigikantselei Arne Kailas 6269 721 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel