Sotsiaalministeerium · 23. oktoober 2018
Sisu (failidest)
ASUTAJA OTSUS
23.10.2018 nr 1.1-8/3298-1
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus asutaja otsus
muudetud põhikirja kinnitamiseks
Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6
lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel tervise- ja tööminister Riina Sikkut
otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus põhikirja punktist 7.2
kinnitada Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus muudetud põhikirja
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
tervise- ja tööministri … .10.2018. a
asutaja otsusega nr …
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
PÕHIKIRI
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi
sihtasutus).
1.2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
seadustest, oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on oma
nimega pitsat, pangaarved ja sümboolika. Sihtasutus on Sotsiaalministeeriumi hallatava
tervishoiuasutuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse õigusjärglane.
1.3. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
1.5. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6. Sihtasutuse asukohaks on Sadama 16, Haapsalu linn, Eesti Vabariik.
2. peatükk
SIHTASUTUSE EESMÄRK
2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemeliste
tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate muude teenuste ja sotsiaalteenuste
osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes.
2.2. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning sellega seonduvaid teisi
tervishoiuteenuseid Eesti Vabariigis;
2.2.2. korraldab töötajate taseme- ja tööalast koolitust;
2.2.3. on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse
õppebaasiks;
2.2.4. osutab haigusi ennetavaid ja tervist säilitavaid teenuseid;
2.2.5. korraldab üritusi haiguste ennetamiseks ja tervise säilitamiseks;
2.2.6. osutab sotsiaal- ja muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;
2.2.7. töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid;
2.2.8. aprobeerib uusi ravimeid ja meditsiiniseadmeid;
2.2.9. viib läbi ja osaleb tervishoiualastes uuringutes ning teeb tervishoiualast metoodilist tööd;
2.2.10. teeb koostööd teiste tervishoiu- ja sotsiaalalal tegutsevate institutsioonidega;
2.2.11. peab tervishoiualast statistilist arvestust;
2.2.12. arendab muud majandustegevust, mille eesmärgiks on põhikirjaliste ülesannete täitmine.
3. peatükk
SIHTASUTUSE JUHTIMINE
1. jagu
Nõuded sihtasutuse juhtorganite liikmetele
3.1. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.
3.2. Juhtorganite liikmed peavad vastama järgmistele nõuetele:
3.2.1. oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine, arvestades
sihtasutuse tegevus- ning finantsvaldkonda, laitmatu reputatsioon;
3.2.2. võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate
nõuete kohaselt, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada
riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse.
3.3. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse
liige ega audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik, pankrotivõlgnik ega
sihtasutuse töötaja.
3.4. Juhtorgani (juhatuse ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:
3.4.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.4.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.4.3. kellel on ärikeeld;
3.4.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.4.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
3.5. Käesoleva põhikirja punktis 24. nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu liikmeks olla
isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla
asjaolu, et isik või temaga seotud isik on:
3.5.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole
sihtasutuse kaasasutaja;
3.5.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega
kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
3.5.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
3.5.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva
äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;
3.5.5. isik, kes omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.
3.6. Punkti 3.5. tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning
isik, keda seob nõukogu või juhatuse liikmega ühine majapidamine.
3.7. Käesoleva põhikirja punktides 3.4.1 – 3.4.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
3.8. Käesoleva põhikirja punktis 3.4.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
2. jagu
SIHTASUTUSE JUHATUS
1. jaotis
Juhatuse ülesanded
3.9. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke
korraldusi ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Oma ülesannete täitmiseks võtab
juhatus vastu otsuseid.
3.10. Sihtasutuse juhatus:
3.10.1.koostab ja kehtestab sihtasutuse töösisekorraeeskirjad ning asjaajamise korra;
3.10.2.informeerib viivitamatult kirjalikult nõukogu kõigist sihtasutuses toimunud erakorralistest
sündmustest ja asjaoludest;
3.10.3.esindab sihtasutust kui tööandjat;
3.10.4.korraldab iga aasta lõpus sihtasutuse kolme aasta arengukava väljatöötamist ja esitab
selle nõukogule kinnitamiseks;
3.10.5.koostab iga aasta lõpus sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani ning esitab
selle nõukogule kinnitamiseks, tagab sihtasutuse eelarve täitmise;
3.10.6.kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjad ja palgakorralduse;
3.10.7.koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste
õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete
õigsuse eest;
3.10.8.esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja seadusega
sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta,
esitab vajadusel selleks aruandeid;
3.10.9.koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande, esitab
need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt nelja kuu jooksul alates
majandusaasta lõppemisest nõukogule kinnitamiseks ja pärast aruannete kinnitamist
nõukogu poolt hiljemalt kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest registrile;
3.10.10. esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile audiitorite ja nõukogu liikmete
nimekirja;
3.10.11. tagab sihtasutuses tervishoiuteenuse ja muude teenuste osutamise vastavuse
tegevusloale, korraldab sisekontrollialast tööd;
3.10.12. vastutab sihtasutuse töötervishoiu ja tööohutuse eest;
3.10.13. taotleb riigilt tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks,
investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
3.10.14. taotleb tagastamisele kuuluvaid vahendeid sihtasutuse tegevuse toetamiseks,
soetusteks ja investeeringuteks; taotlused, mis ületavad 5% sihtasutuse eelmise
majandusaasta käibest ja vabade vahendite investeerimine kooskõlastatakse nõukoguga;
3.10.15. teostab registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise
nõukogu nõusolekul;
3.10.16. täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja
käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
2. jaotis
Juhatuse liikmed
3.11. Juhatus on 1-3 liikmeline. Juhatuse liikme valib, määrab ametisse, sõlmib temaga juhatuse
liikme lepingu töö tasustamiseks ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu.
3.12. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on 5 aastat. Juhatuse liikme volitused lõpevad volituste
tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel nõukogu poolt või omal
soovil tagasiastumisel või juhul, kui tema osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel
muutunud võimatuks.
3.13. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest
nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette.
3.14. Uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5 (viie) aastase volituste perioodi
3 (kolme) viimase kuu jooksul. Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut liiget määrama,
kui ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud punktis 3.9. toodud nõue
juhatuse liikmete arvu osas.
3.15. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
3.16. Kui juhatusel on 2 (kaks) liiget, määrab juhatuse esimehe nõukogu. Kui juhatusel on üle 2
liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse
tegevust.
3.17. Juhatuse esimehe volitused kehtivad kuni volituste tähtaja lõppemiseni või tema
tagasikutsumiseni nõukogu poolt või omal soovil juhatusest tagasiastumiseni või juhatuse
esimehe volitustest loobumiseni.
3.18. Juhatuse esimehel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes; ülejäänud
juhatuse liikmetel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes kahe juhatuse liikme
ühisesindusena.
3.19. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud
juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim
juhatuse liige.
3.20. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
3.20.1. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid
sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
3.20.2. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus
kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset
keskmist kuutasu.
3.20.3. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
4. jaotis
Juhatuse koosolek ja otsus
3.21. Juhatus võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja
erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui 1 (üks) kord kuus.
Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Õigus ja kohustus erakorraline
koosolek kokku kutsuda on juhatuse esimehel, tema äraolekul teda asendaval juhatuse
liikmel. Erakorraline koosolek tuleb kokku kutsuda ka siis, kui seda nõuab nõukogu või kui
seda nõuavad vähemalt kaks juhatuse liiget. Korralise koosoleku toimumisest teatatakse
liikmetele kirjalikult, telefoni või e-maili teel vähemalt 24 tundi enne selle toimumist.
Erakorralise koosoleku toimumisest teatatakse liikmetele kirjalikult, telefoni või e-maili teel
vähemalt 2 tundi enne selle toimumist. Erakorralist koosolekut võib juhatus pidada
sidevahendite abil.
3.22. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmed.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääleõiguslikest juhatuse liikmetest.
välja arvatud juhatuse esimehe valimine, milleks on vajalik juhatuse liikmete häälteenamus.
Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.
3.23. Juhatuse otsused on kohustuslikud täitmiseks kõigile sihtasutuse töötajatele. Juhatuse
otsused jõustuvad alates nende allakirjutamisest juhatuse esimehe poolt.
3.24. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees, tema
äraolekul teda asendav juhatuse liige ja koosoleku protokollija. Juhatus säilitab protokollid
sihtasutuse asukohas.
3. jagu
SIHTASUTUSE NÕUKOGU
1. jaotis
Nõukogu ülesanded
3.25. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet
sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle.
3.26. Nõukogu:
3.26.1. otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab sihtasutuse kolme aasta arengukava ning
kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid ja
aastaeelarve;
3.26.2. kinnitab sihtasutuse struktuuri;
3.26.3. määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva põhikirjaga
seatud tingimusi ja nõukogu poolt kehtestatud korda; uus juhatuse koosseis valitakse
reeglina eelmise juhatuse 5 (viie) aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu
jooksul;
3.26.4. määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute tingimused;
3.26.5. otsustab tagastamisele kuuluvate vahendite taotlemise sihtasutuse tegevuse
toetamiseks, soetusteks ja investeeringuteks, kui selle suurus ületab 5% sihtasutuse
eelmise majandusaasta käibest ja vabade vahendite investeerimise;
3.26.6. võib erandkorras suurendada tagastamisele kuuluvate vahendite kogusummat määrani,
mil jooksval majandusaastal tagasimakstav summa koos intressidega on kuni 10%
jooksva majandusaasta planeeritavast käibest;
3.26.7. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või
asjaõigusega koormamise;
3.26.8. kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele,
raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu; kuulab kord kvartalis ära juhatuse poolt
esitatud ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;
3.26.9. kutsub tagasi juhatuse liikme käesoleva põhikirja punktis 3.15. kohaselt;
3.26.10. otsustab vajadusel juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele
asendusliikme määramise mitte hiljem, kui 1 (ühe) kuu jooksul pärast juhatuse liikme
tagasikutsumist või tagasiastumist. Asendusliikme volitused kestavad uue juhatuse
määramiseni käesoleva põhikirja punkti 3.26.3. alusel kehtestatud korras;
3.26.11. määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava
lepingu tingimused;
3.26.12. kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande;
3.26.13. võib teha asutajaõiguste teostajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse
lõpetamiseks;
3.26.14. esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti
isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;
3.26.15. kehtestab nõukogu töökorra;
3.26.16. täidab muid talle seaduse või käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid.
3.27. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või teha
asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise
õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse põhikirjale
ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt infot sihtasutuse juhtimise,
majandustegevuse ja üldseisundi kohta.
2. jaotis
1. Nõukogu liikmed
3.28. Nõukogul on 3-7 (kolm kuni seitse) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda
sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest
tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel,
korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmed määrab ja
kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse
Rahandusministri ettepanekul.
3.28.1. Nõukogu esimehele ja liikmetele tasu maksmise ja suuruse otsustab asutajaõiguste
teostaja juhindudes RVS § 85 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega
kehtestatud nõukogu liikmete tasustamise korrast ja tasude piirmääradest.
3.28.1.1. Kõigile sihtasutuse nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu liikmele
võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses
nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu
maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi
tegevuses. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.
3.28.1.2. Kui Nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lg 2 p-des 1 või 2 nimetatud riigi
sihtasutuse nõukogu esimehe kohustust teavitada asutajaõiguse teostajat või
rahandusministrit sihtasutuse nõukogu tegevusest, võib tasu määranud isik või organ
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise
peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille
jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
3.28.1.3. Sihtasutuse nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumisel talle hüvitist ei maksta.
3.29. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 aastat ja need tekivad alates tema nõukogu liikmeks
määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste
tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul,
kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
3.30. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest
teda määranud isikule kirjalikult vähemalt 2 kuud ette. Tasude või muude hüvede
vähendamise nõude esitamise korral on nõukogu liikmel õigus temaga sõlmitud leping
ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.
3.31. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,
tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama
uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste
tähtaeg.
3.32. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust,
juhatab nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi, mis kuuluvad
seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse. Nõukogu esimehe
valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni
tema tagasikutsumiseni, omal soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või
nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe
poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu esimees ei ole oma asendajat määranud,
asendab teda vanim nõukogu liige.
3. jaotis
2. Nõukogu koosolek ja otsus
3.33. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised.
Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli
korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige
ja otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule. Erakorraline
koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosoleku
toimumisest teavitatakse nõukogu liikmeid kirjalikult posti, faksi või e-maili teel. Korralise
koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 14 päeva.
Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt
1 päeva.
3.34. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
Nõukogu koosolekul, kus otsustatakse käesoleva põhikirja punktides 3.26.3., 3.26.7.,
3.26.8., 3.26.14. ja 3.26.15. nimetatud küsimusi, peavad osalema kõik nõukogu liikmed.
3.35. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest nõukogu
liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Nõukogu
otsus käesoleva põhikirja punktides 3.26.14. ja 3.26.15. nimetatud küsimustes on vastu
võetud, kui selle poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed ning käesoleva põhikirja punktides
3.26.7. ja 3.26.8. nimetatud küsimustes, kui selle poolt hääletavad 2/3 nõukogu liikmetest.
3.36. Erandkorras võib nõukogu teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Käesoleva põhikirja punktides 3.26.1.- 3.26.3.,
3.26.7. 3.26.9., 3.26.14. ja 3.26.15. nimetatud küsimusi võib otsustada ainult nõukogu
koosolekul.
3.37. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud
nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Sihtasutuse nõukogu protokollid peavad
vastama rahandusministri poolt riigi sihtasutuse nõukogu protokolli koostamisele ja sinna
kantavatele andmetele kehtestatud nõuetele Protokollid, nõukogu otsused ja muud
nõukogu tööd kajastavad dokumendid saadetakse sihtasutuse juhatusele, kes korraldab
nende säilitamise. Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja
rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne
koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul
pärast nõukogu koosoleku toimumist ning nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut
kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu
liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast
hääletamist.
4. peatükk
SIHTASUTUSE STRUKTUUR
Sihtasutuse struktuuriüksusteks on ravitegevusega tegelevad osakonnad ja haldustegevusega
tegelev osakond. Juhatuse ettepanekul võib nõukogu kinnitada muid struktuuriüksusi.
Struktuuriüksuste juhtimise ja töökorralduse alused ning finantseerimise kord, samuti muud
struktuuriüksuste põhimäärusega reguleerimist vajavad küsimused sätestatakse
struktuuriüksuste põhimäärustes.
5. peatükk
SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR
5.1. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab
juhatus õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu
otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
5.2. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara
sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse §-s 33
sätestatu kohaselt.
5.3. Sihtasutuse vara moodustub:
5.3.1. asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;
5.3.2. tervishoiuteenuste müügist ja tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist
laekuvatest vahenditest;
5.3.3. sihtotstarbelistest toetustest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest, kui seadusega ei ole ette
nähtud teisiti;
5.3.4. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
5.3.5. muudest laekumistest.
5.4. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara
kajastub sihtasutuse bilansis.
5.5. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu sihtasutuse
juhatus. Aktis peavad olema toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara
üleandmise aeg, vara koosseis ja väärtus, kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud
andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning
vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
5.6. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud
vara üleminekuks sihtasutuse omandisse. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid
tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele.
5.7. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles
fikseeritakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta.
Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.
5.8. Sihtasutus võib üldjuhul võtta laenu ja muid varalisi kohustusi kogumahus summani, mille
korral majandusaasta kestel teostatavate tagasimaksete suurus koos intressidega ei ületa
5% jooksva majandusaasta käibest.
5.8.1. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
5.8.2. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele.
5.9. Sihtasutuse majanduskontrolli teostab riigikontroll.
5.10. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla
mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas
lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne
kestus ja tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga
kuni 3 aastat.
5.11. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või
finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
5.12. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete
ühehäälse otsuse alusel.
5.13. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama selleks
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Sihtasutusel on
õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest
audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõiguste
teostajaga. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada
selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
5.14. Sihtasutus on kohustatud esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja Nõukogu kinnitatud
majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas
nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta
jooksul makstud tasude summa.
6. peatükk
PÕHIKIRJA MUUTMINE
6.1. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades
sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.
6.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka sihtasutuse
nõukogul ja kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib asutajale teha nõukogu.
7. peatükk
SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
7.1. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi,
ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes asutaja eelneva otsuse alusel.
7.2. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on
ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
7.3. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi
saavutamisega.
7.4. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi
paremaks saavutamiseks.
7.5. Sihtasutuse nime Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus kasutamine
sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
7.6. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse võib lõpetada, kui
asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik ega vajalik sihtasutuse eesmärgi
saavutamine.
7.7. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud sihtasutuse vara antakse Eesti
Vabariigile. Asutaja kohustub lõpetamisel talle üle antavat vara kasutama tervishoiu ja Eesti
Vabariigi vajadusi silmas pidades.
7.8. Sihtasutuse võib lõpetada riigi nõudmisel.