Sotsiaalministeerium · 23. oktoober 2018
Sisu (failidest)
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri
…10.2018 käskkirjaga nr…
„Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“
SA HIIUMAA HAIGLA
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I ETAPP
2018
Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4
1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5
1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 5
2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 6
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 6
2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 7
2.3. Vanuseline koosseis................................................................................................ 8
2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.........................................................................10
3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................11
3.1. SA Hiiumaa Haigla ravitegevus perioodil 2014 – 2017 ...........................................11
3.1.1. Erakorraline meditsiin ..........................................................................................11
3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................11
3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................14
3.1.4. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................14
3.1.5. Protseduurid, uuringud ....................................................................................15
3.1.6. Taastusravi .....................................................................................................17
3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ...........................................................17
3.3. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus .....................................................................20
3.3.1. Põhiteenused ..................................................................................................20
3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused ........................................................................22
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................23
5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................30
6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................33
6.1. Meditsiinilised struktuurid .......................................................................................33
6.2. Tugiteenused .........................................................................................................34
7. Juhtimine .......................................................................................................................35
8. Arengukava koostamise alused .....................................................................................38
Kokkuvõte ............................................................................................................................39
Sissejuhatus
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Hiiumaa Haigla hetkeolukorrast ning
võimalikest arengusuundadest perioodil 2020–2030.
Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia
hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja
seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on
kasutatud SA Hiiumaa Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi
ning Statistikaameti prognoose.
Käesolevas dokumendis kirjeldatakse SA Hiiumaa Haigla vastutuspiirkonna rahvastiku-
näitajaid, SA Hiiumaa Haigla ravitegevust perioodil 2014–2017, planeeritavaid ravimahte
perioodil 2020–2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel
tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi
eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi.
Käesolev dokument valmis 2018. aasta juulis ja augustis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid
kaasa arengukava valmimisele.
4
1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid
1.1. Üldised strateegilised eesmärgid
SA Hiiumaa Haigla on riigi asutatud sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi
Regionaalhaigla) 2017. aastal asutatud sihtasutus, mis 24.07.2017 ühendas endaga senise
riigi asutatud sihtasutuse Hiiumaa Haigla. Võrgustumise käigus võttis Regionaalhaigla kui
pädevuskeskus võrgustuspartneri vastutuspiirkonnas reaalse võimekuse aidata osutada
Hiiumaa Haiglal vajalikke eriarstiabi teenuseid.
SA Hiiumaa Haigla peamine eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi osutamine Hiiu maakonnas,
seda nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.
Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised alaeesmärgid:
1) teenuskeskkonna parandamine,
2) kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine,
3) efektiivne majandamine,
4) personali arendamine,
5) infrastruktuuri optimaalsem kasutus.
Eelnevalt toodud alaeesmärkide saavutamiseks tehakse tihedat koostööd Regionaalhaigla
vastavate spetsialistidega kvaliteediosakonnast, raamatupidamisest, personaliosakonnast,
koolituskeskusest jne. Muuhulgas on esitatud taotlus Hiiumaa Haigla Esmatasandi
Tervisekeskuse rajamiseks.
5
2. Teeninduspiirkonna kirjeldus
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus
SA Hiiumaa Haigla asub Hiiumaal, mis on mandri-Eestist 22 kilomeetri kaugusel. Haigla
teeninduspiirkonnaks on Hiiu maakond. Haigla näol on tegemist maakonna ainsa üldhaiglaga,
mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi, erakorralise meditsiini osakond,
statsionaarne aktiivravi osakond, päevaraviteenused, iseseisev statsionaarne õendushooldus,
opiplokk ja dialüüs. Teeninduspiirkonna elanikele on haigla oluline, kuna oma eraldatuse tõttu
on ajakulu mandrile jõudmiseks suur, muuhulgas on aastas 10-20 ööpäeva, mil ilma tõttu
puudub transpordivõimalus täielikult.
Joonis 1. SA Hiiumaa Haigla paiknemine maakonnas
SA Hiiumaa Haigla omab 2-e tegevusluba: õendusabi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 13
erialal, 2019. aastal lisandub psühhiaatria eriala ja eriarstiabi osutamine lõpetatakse
endokrinoloogia erialal. Erialadel, millel ei ole maakonnas ühe eriarsti jaoks täies ulatuses
mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi
kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Oftalmoloogia teenust pakub haiglas
AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Ortopeedia, reumatoloogia ja neuroloogia teenust osutab SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Haigla polikliinikus pakub hambaravi teenust OÜ Unimed
Ühendatud Kliinikud. Alates 01.01.2014 osutab kiirabiteenust Hiiumaal SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla. Vabade voodikohtade olemasolul pakutakse Hiiumaa Haiglas ka intervall-
hooldusteenust ja varjupaigateenust.
6
Lisaks SA Hiiumaa Haiglale on maakonnas mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid.
Üldarstiabi teenust osutavad maakonnas kuus perearsti, neist kolm tegutsevad Kärdlas, kaks
Käinas ja üks Emmastes. Hambaravi teenust osutavad Kärdlas veel Angela Sivonen
Hambaravi OÜ, Heli Mikk Hambaravi OÜ, Nõmme külas Emmaste Hambaravi OÜ ja Käinas
Küllike Tammeveski FIE. Psühhiaatria teenust osutab hetkel Kärdlas FIE Katrin Noorkõiv, kes
lõpetab 2018. aasta lõpus tegevuse ja seejärel pakub teenust SA Hiiumaa Haigla.
Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Hiiu maakonnas on lisaks Hiiumaa Haigla SA-le ka
TNP Konsultatsioonid OÜ ja Vähihaigete Toetusravi SA.
Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Perearstidele pakutakse
laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid, lisaks on SA Hiiumaa Haigla rajamas esmatasandi
tervisekeskust. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus suunata oma patsiente nii
eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele SA Hiiumaa Haiglasse.
Hiiu maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla.
2014. aasta andmete põhjal raviti Hiiumaa Haiglas keskmiselt 51,5% maakonna elanike
ambulatoorsetest ravijuhtudest, 55,6% statsionaarsetest ravipäevadest ning 47,1% päevaravi
vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja
teistesse pädevuskeskustesse.
2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik
Hiiu maakond SA Hiiumaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 1032,44
km2. Maakonna moodustab üks omavalitsusüksus, milleks on Hiiumaa vald. Statistikaameti
andmetel elab Hiiu maakonnas 9387 inimest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga) ning 1 km2
kohta on 9,1 elanikku. Maakonna keskuseks on Kärdla linn, kus elab 35% maakonna elanikest.
Hiiu maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010–2015 langustrendis. 2016. aastal elanike arv
suurenes, kuid vähenes taas 2017. aastal. Järgnevateks aastateks prognoositakse taas
rahvastiku vähenemist.
7
9348 9335 9387
8850 8670 8620 8638
8589 8582
7694
7090
6534
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2020p 2025p 2030p
Joonis 2. Hiiu maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2017 ning prognoos 2020 – 2030
(Allikas: Statistikaamet)
Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb 2020. aastaks rahvaarv 1693 inimese võrra ning
sellele järgneva kümne aasta jooksul veelgi 2853 inimese võrra. Oodata on rahvaarvu languse
jätkumist. Rahvaarvu vähenemise peamiseks põhjuseks on nii püsiv negatiivne iive kui ka
väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja noorte
osakaal.
2.3. Vanuseline koosseis
Hiiumaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 55–59-aastased.
Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal
Eesti keskmisega võrreldes. Hiiu maakonnas on kuni 14-aastaste elanike osakaal 11,6%,
Eestis tervikuna aga 16,32%. 30–44-aastasi elanikke on Hiiumaal vähem kui Eestis
keskmiselt, täpsemalt 2,27 protsendipunkti võrra vähem. Teisalt on 65 ja vanemate elanike
osakaal Hiiumaal Eesti keskmisest kõrgem.
8
7,47% 7,39%
6,88% 7,85% 7,74% 7,99%
7,53%
7,08% 6,86% 6,84% 6,77% 7,08%
6,66% 6,68% 6,29% 6,38%
5,75% 5,80% 5,83%
5,31% 5,26% 5,05% 5,53%
4,56% 4,68% 4,33%
4,15% 4,18%4,21% 4,11% 4,16%
3,26% 2,94% 2,54%
2,65%
2,22%
Eesti Hiiu maakond
Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Hiiu maakonnas 2018. aastal (Allikas:
Statistikaamet)
Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused
jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste
arvuga. 2018. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Hiiu maakonnas Eesti kui terviku
vastavat näitajat 1,81 protsendipunkti võrra. Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030.
aastal olema Hiiu maakonnas 65+ aastasi elanikke 12,01 protsendipunkti võrra enam kui
Eestis tervikuna. Seega on 2010. aastaga võrreldes 2030. aastaks vanusegrupi osakaal Hiiu
maakonna kogurahvastikust pea kahekordistumas, jõudes 2030. aastaks 36,30 protsendini.
Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Hiiu maakonnas
65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010.
65+ elanike
Aasta osakaal Hiiu Hiiu maakonnas aastaga võrreldes
osakaal Eestis (%)
maakonnas (%) (%) (%)
2010 17,43% 18,64% 1650
2011 17,45% 18,92% 1640 -0,61%
2012 17,70% 19,41% 1673 1,39%
2013 18,03% 19,77% 1708 3,52%
2014 18,38% 20,57% 1767 7,09%
2015 18,76% 21,27% 1825 10,61%
2016 19,02% 19,81% 1852 12,24%
2017 19,34% 20,76% 1938 17,45%
9
2018 19,59% 21,40% 2009 21,76%
2020p 20,47% 26,90% 2070 25,45%
2025p 22,42% 31,38% 2225 34,85%
2030p 24,29% 36,30% 2372 43,76%
Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused.
65- ja vanemaealiste elanike arvu kasvu tõttu kasvab nõudlus ka mitmete tervishoiuteenuste
järele.
2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus
Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste
tarbimise alusel. Hiiu maakonna administratiivseks keskuseks on Kärdla linn. Peamisteks
tõmbekeskusteks on Kärdla linn Põhja-Hiiumaal ja Käina alev Lõuna-Hiiumaal. Kärdla linn
asub geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (3287 elanikku) poolest on tegemist
suuruselt kahekümne üheksanda linnaga Eestis. Käina asul asub maakonna kagupiiril, Käina
osavallas oli 2017. aastal 2053 elanikku.
Hiiu maakonna asustustihedus on 9,1 elanikku km2 kohta, see on Eesti keskmisest kolm korda
madalam, sellega on Hiiu maakond Eesti kõige hõredamalt asustatud maakond. Kõige
tihedamalt on asustatud Harju maakond (136,27 elanikku km2 kohta).
10
3. Ülevaade tervishoiuteenustest
3.1. SA Hiiumaa Haigla ravitegevus perioodil 2014 – 2017
3.1.1. Erakorraline meditsiin
Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas
tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel
suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju.
Erakorralist abi osutati 2017. aastal ööpäevas keskmiselt 10 patsiendile, s.o ligikaudu 0,4
patsienti tunnis, ning aastas kokku 3543 patsiendile. 2016. aastaga võrreldes suurenes 2017.
aastal külastuste arv 435 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2017.
aastal 600, statsionaari suunati seega ööpäevas 1 – 2 haiget.
Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2014–20171
Näitaja 2014 2015 2016 2017
Külastuste arv 2079 2269 3108 3543
sh. toodud kiirabiga 380 430 473 505
roheline triaažikategooria 876 1255 1309 1169
kollane triaažikategooria 322 576 1444 1786
oranž triaažikategooria 26 73 189 186
punane triaažikategooria 2 8 19 21
Hospitaliseerimised 603 511 538 600
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
3.1.2. Statsionaarne ravi
SA Hiiumaa Haiglas on 31 voodikohta. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna
voodipäevade arvu järgi on perioodil 2014 – 2017 Hiiumaa Haiglas kahanenud 1,63 protsenti.
Kõige patsiendirohkemad erialad on statsionaarse ravi puhul üldkirurgia ja sisehaigused.
Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv kasvanud sisehaiguste ja iseseisva
statsionaarse õendusabi erialal, vastavalt 8,36 ja 7,3 protsenti. Ülejäänud erialadel on
hospitaliseeritute arv vähenenud. Kõige enam on vähenenud pediaatria teenuste
1 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest osal päevadel puudub EMO-s järjekord
ja tiraaž jääb seega teostamata, patsiendid saavad kohe abi. Lisaks viib kiirabi mõned patsiendid kohe
osakonda intensiivi.
11
hospitaliseeritute arv. Erialade üleselt on perioodil 2014–2017 hospitaliseeritute arv
vähenenud ligikaudu 7 protsenti.
Keskmine voodihõive on langenud 64,4 protsendilt 58,7 protsendini, seega on viimasel neljal
aastal olnud statsionaarne ravitegevus mõnevõrra vähem efektiivne.
Hiiumaa Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil kasvanud 4,3
päevalt 5,1 päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis langenud 20,2 päevalt 18,6
päevani, sünnitusabiteenustes kasvanud 2,3 päevalt 2,8 päevani, günekoloogias kasvanud
2,1 päevalt 2,5 päevani, sisehaigustes langenud 5,9 päevalt 4,6 päevani ja pediaatrias
langenud 2,0 päevalt 1,3 päevani. Kogu haiglas tervikuna on keskmine ravi kestus kasvanud
6,5 päevalt 6,7 päevani.
12
Tabel 3. SA Hiiumaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2014–2017
Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus
Eriala/voodiprofiili nimetus
2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017
üldkirurgiateenused 457 431 384 383 1967 2026 1905 1935 4,3 4,7 5,0 5,1
iseseisev statsionaarne õendusabi 137 146 151 147 2760 2880 2742 2738 20,2 19,7 18,1 18,6
sünnitusabiteenused 53 54 45 42 124 137 131 119 2,3 2,5 2,9 2,8
günekoloogiateenused 48 47 45 41 100 90 99 104 2,1 1,9 2,2 2,5
sisehaiguste teenused 347 351 337 376 2031 2284 1668 1731 5,9 6,5 5,0 4,6
pediaatria teenused 36 18 20 10 73 58 29 13 2,0 3,2 1,5 1,3
KOKKU 1078 1047 982 999 7055 7475 6574 6640 6,5 7,1 6,7 6,7
Voodite arv Voodihõive Voodikoormus
Eriala/voodiprofiili nimetus
2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017
üldkirurgiateenused 8 8 8 8 67,4% 69,4% 65,2% 66,3% 4,30 4,70 4,96 5,05
iseseisev statsionaarne õendusabi 13 13 13 13 58,2% 60,7% 57,8% 57,7% 20,15 19,73 18,16 18,63
sünnitusabiteenused 3 3 3 3 11,3% 12,5% 12,0% 10,9% 2,34 2,54 2,91 2,83
günekoloogiateenused 1 1 1 1 27,4% 24,7% 27,1% 28,5% 2,08 1,91 2,20 2,54
sisehaiguste teenused 5 5 5 5 111,3% 125,2% 91,4% 94,8% 5,85 6,51 4,95 4,60
pediaatria teenused 1 1 1 1 20,0% 15,9% 7,9% 3,6% 2,03 3,22 1,45 1,30
KOKKU 31 31 31 31 62,4% 66,1% 58,1% 58,7% 6,54 7,14 6,69 6,65
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
13
3.1.3. Päevaravi
SA Hiiumaa Haiglas osutatakse päevaravi üldkirurgia, sisehaiguste ja günekoloogia erialal.
Perioodil 2014 – 2017 on päevaravi ravijuhtude kogumaht kasvanud 6,8 protsenti. Võrreldes
2014. aasta ja 2017. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud vaid üldkirurgia
(15 protsenti) erialal. Nii sisehaiguste kui ka günekoloogia erialal on ravijuhtude arv kasvanud,
vastavalt 50 protsenti ja 75 protsenti. Ravijuhtude kasv sisehaiguste erialal tuleneb sellest, et
2017. aastast hakati sisehaiguste eriala all osutama hemodialüüsravi.
Tabel 4. SA Hiiumaa Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2014–2017
Eriala 2014 2015 2016 2017
üldkirurgia 178 167 137 138
sisehaigused 32 26 26 56
günekoloogia 70 65 87 105
KOKKU 280 258 250 299
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
3.1.4. Ambulatoorne ravi
2017. aastal toimus Hiiumaa Haiglas 8170 ambulatoorset visiiti. Ambulatoorse ravitegevuse
kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2014 – 2017 peamiselt langenud. 2017.
aastal langes visiitide arv 2014. aasta võrreldes ca 15 protsendi võrra. Vaid 2017. aastal
suurenes 2016. aastaga võrreldes visiitide arv ligikaudu 3 protsendi võrra. 2017. aastal tehti
ambulatoorseid visiite kõige enam üldkirurgia ning sünnitusabi ja günekoloogia erialal,
vastavalt 2169 ja 2893 vastuvõttu. 2017. aastast osutatakse ka nefroloogiateenuseid.
Märkimisväärselt on langenud otorinolarüngoloogia, pediaatria ja neuroloogia visiitide arv.
2014. aastaga võrreldes ei osutata enam reumatoloogia ja gastroenteroloogia teenuseid.
Oftalmoloogiateenuseid osutab SA Hiiumaa Haiglas Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik.
14
Tabel 5. SA Hiiumaa Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2014–2017
2014 2015 2016 2017
Ambulatoorne ravi - visiitide arv
Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed
üldkirurgiateenused 2269 1943 2051 2169
uroloogiateenused 205 247 262 234
taastusravi ja füsiaatriateenused 249 157 1 46 92 79 130
sünnitusabi ja günekoloogia
3250 261 3115 286 2576 264 2683 210
teenused
sisehaiguste teenused 736 598 221 235
reumatoloogiateenused 380 303 - -
nefroloogiateenused - - - 52
otorinolarüngoloogiateenused 261 247 184 72
ortopeediateenused 364 274 353 376
neuroloogiateenused 377 446 533 419
kardioloogiateenused 332 230 293 365
endokrinoloogiateenused 605 651 666 745
dermatoveneroloogiateenused 237 302 336 364
gastroenteroloogiateenused 33 - - -
pediaatriateenused 51 58 48 37
KOKKU 9349 261 8571 287 7569 356 7830 340
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
3.1.5. Protseduurid, uuringud
Hiiumaa Haiglas teostati 2017. aastal 1446 kirurgilist protseduuri, mida on keskmiselt 450
võrra vähem kui eelnevatel aastatel. 2017. aastal on 2014. aastaga võrreldes kõige vähem
kahanenud päevaravi kirurgiliste protseduuride arv (ca 7 protsendi võrra), nii ambulatoorsete
kui ka statsionaarsete kirurgiliste protseduuride arv on vähenenud vastavalt 342 ja 111
protseduuri võrra.
Tabel 6. Kirurgiliste protseduuride arv perioodil 2014–2017
Kirurgilised protseduurid 2014 2015 2016 2017
ambulatoorsed 1167 1210 846 825
päevaravi 316 330 469 294
statsionaarsed 438 362 554 327
KOKKU 1921 1902 1869 1446
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng (röntgen,
ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja
15
taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile. Hiiumaa Haiglas tehakse
mitmesuguseid uuringuid, mis on iseloomulikud kaasaegsele üldhaiglale. Teostatakse
endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid, laboriuuringutest on
esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, hüübimissüsteemi ja immuun-
hematoloogilised uuringud. Terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2014 –
2017 on toodud välja alljärgnevas tabelis.
Tabel 7. Uuringute/diagnostika protseduuride arv perioodil 2014–2017
Uuringud/diagnostika 2014 2015 2016 2017
vereringeelundid (EKG, KoormusEKG,
877 930 734 792
HOLTER, EHHO)
loode (kardiotokograafia) 190 189 224 207
muud(nt kuulmiseuuringud) 154 158 133 102
Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 1221 1277 1091 1101
röntgen + kompuuter 3468 3206 3517 3568
kompuuter 2007 4377 4871 6157
ultraheli 1527 1600 1370 1482
Radioloogiateenused kokku 7002 9183 9758 11 207
gastroskoopiad 111 91 156 194
Endoskoopiateenused kokku 111 91 156 194
kliinilise keemia uuringud 24 595 25 954 28 798 24 923
vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 5001 5171 4647 5085
hüübimissüsteemi uuringud 565 678 407 461
immunohematoloogilised uuringud 649 745 703 836
mikrobioloogilised uuringud 520 386 240 121
immuunuuringud 4559 4843 5609 4603
Laboriuuringud kokku 35 889 37 777 40 404 36 029
KOKKU 44 223 48 328 51 409 48 531
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Funktsionaaldiagnostika teenuste kogumaht on 2014. aastaga võrreldes 2017. aastaks
vähenenud ligikaudu 10 protsendi võrra. Viimasel kahel aastal on funktsionaaldiagnostika
teenuste kogumaht püsinud samal tasemel. Radioloogiliste teenuste kogumaht on
vaatlusalusel perioodil igal aastal kasvanud, 2017. aastal on 2014. aastaga võrreldes teenuste
kogumaht kasvanud ligikaudu 60 protsendi võrra. Kui teiste radioloogiateenuste maht on
püsinud samas suurusjärgus, siis kompuutertomograafiliste uuringute maht on 2014. aastaga
võrreldes kolmekordistunud. Endoskoopiateenuste alla kuuluvad gastroskoopiad, mille
kogumaht on 2014. aastaga võrreldes kasvanud pea 75 protsendi võrra. Laboriuuringute
kogumaht on 2014. aasta võrreldes püsinud samal tasemel, vaid 2015. ja 2016. aastal
16
suurenes laboriuuringute maht, olles vastavalt 37 777 ja 40 404 uuringut. Kõige enam
teostatakse vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringuid ning immuunuuringuid.
3.1.6. Taastusravi
Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või
traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse
toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Haigla taastusravi osakond pakub
mitmeid taastusravi protseduure: massaaž, füsioteraapia, elektriravi, liikumisravi, soolaravi,
mudaravi ja soojusravi.
Tabel 8. Taastusravi teenuste arv perioodil 2014–2017
Protseduurid 2014 2015 2016 2017
Taastusravi protseduure s.h. 9428 6559 5767 5189
massaaž 3186 2121 2506 1584
füsioteraapia 3133 2244 1820 1874
elektriravi (koos magnetiga) 1917 1863 824 839
liikumisravi 644 - 204 644
soolaravi 235 99 167 59
mudaravi 112 68 10 7
vesiravi 82 9 20 -
soojusravi 119 155 216 182
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
2014. aastaga võrreldes on taastusravi teenuste mahud 2017. aastaks märkimisväärselt
vähenenud. Protseduuride kogumaht on vähenenud ligikaudu 45 protsendi võrra. Kui muude
protseduuride arv on vaatlusalusel perioodil vähenenud, siis soojusravi protseduuride arv on
suurenenud 52,94 protsendi võrra. 2017. aastal moodustasid taastusravi protseduuridest
kõige suurema osa füsioteraapia ja massaaž, vastavalt 1874 ja 1584 protseduuri.
3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas
2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma
maakonna haigla teenuseid kõige enam sisehaiguste ja üldkirurgia eriala korral. Oma
maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul vastavalt 94 ja 90
protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia ja pediaatria teenuseid, oma
maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 2 ja 11 protsenti.
17
Tabel 9. Hiiu maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal
Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014)
Oma
Oma Muus Muu
maakonnas
maakonnas maakonnas maakonna ravi
ravi
osutatud osutatud kasutamise
kasutamise
vastuvõtud vastuvõtud osakaal
osakaal
dermatoveneroloogia 207 466 31% 69%
günekoloogia 2784 763 78% 22%
otorinolarüngoloogia 218 469 32% 68%
psühhiaatria 1028 427 71% 29%
sisehaigused 2013 120 94% 6%
taastusravi 205 81 72% 28%
üldkirurgia 4627 540 90% 10%
neuroloogia 70 475 13% 87%
pediaatria 29 245 11% 89%
reumatoloogia 136 140 49% 51%
uroloogia 8 352 2% 98%
Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel).
1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike sisehaiguste ambulatoorseid vastuvõtte 13
maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 144 protsendi võrra enam.
13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka üldkirurgia (110%), pulmonoloogia (103%),
nefroloogia (35%), onkoloogia (27%) ja kirurgia (9%) erialadel. Ortopeedia erialal on Hiiu
maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna keskmisest 64 protsendi võrra
vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka
otorinolarüngoloogia (-46%), dermatoveneroloogia (-43%), uroloogia (-40%), gastroentero-
loogia (-36%), taastusravi (-35%), neuroloogia (-35%), kardioloogia (-26%), günekoloogia (-
18%), reumatoloogia (-17%), pediaatria (-10%), psühhiaatria (-8%) ja oftalmoloogia (-8%)
erialadel.
Päevaravi vastuvõtud toimuvad Hiiumaa Haiglas üldkirurgia, sisehaiguste ja günekoloogia
erialal. 2014. aasta andmetele tuginedes on üldkirurgia erialal oma maakonnas ravi
kasutamise osakaal 91 protsenti, sisehaiguste erialal on vastav näitaja 73 protsenti ja
günekoloogias 66 protsenti. Eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus on seega maakonnas suur,
seega peaks neid teenuseid ka tulevikus edasi osutama. Oma maakonnas ravi kasutamise
osakaalust on näha, et elanikud eelistavad maakonnas tagatud päevaravi erialadel pöörduda
oma maakonnas asuva haigla poole.
18
Tabel 10. Hiiu maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal
Päevaravi - visiitide arv (2014)
Oma Muus
Oma maakonnas Muu maakonna
maakonnas maakonnas
ravi kasutamise ravi kasutamise
osutatud osutatud
osakaal osakaal
vastuvõtud vastuvõtud
üldkirurgia 173 18 91% 9%
sisehaigused 30 11 73% 27%
günekoloogia 57 29 66% 34%
Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel).
1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna
(so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 104 protsendi võrra enam ning
sisehaiguste vastuvõtte keskmisest 101 protsendi võrra enam. Günekoloogia vastuvõtte on 13
maakonna keskmisest 9 protsendi võrra vähem.
Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames
elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva
statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase
statsionaarse ravi saamiseks.
Tabel 11. Hiiu maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal
Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014)
Oma Muus
Oma
maakonnas maakonnas Muu maakonna
maakonnas ravi
osutatud osutatud ravi kasutamise
kasutamise
statsionaarsed statsionaarsed osakaal
osakaal
ravipäevad ravipäevad
üldkirurgiateenused 1752 461 79% 21%
iseseisev statsionaarne
2826 263 91% 9%
õendusabi
sünnitusabiteenused 111 59 65% 35%
günekoloogiateenused 97 84 54% 46%
sisehaiguste teenused 1943 173 92% 8%
pediaatria teenused 81 370 18% 82%
Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel).
1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike üldkirurgia eriala statsionaarsete ravipäevade
arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 66 protsendi
võrra ja sisehaiguste puhul 64 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%) ja günekoloogia (-
19%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna
keskmisest väiksem. Hiiumaa Haigla osutab pediaatria teenust lihtsamate haigusjuhtumite
19
(diagnooside korral), kõik oleneb patsiendi seisundist. 2017. aastal viibis pediaatrias 14
patsienti (nakkushaigused, kõrvavalu, hingamis- ja seedeelundite haigused ning vigastused).
Keerulisemad haigusjuhud viiakse üle Tallinna Lastehaiglasse.
3.3. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus
Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus hakkab paiknema Hiiumaa Haigla hoonetes (Rahu 2 ja
Rahu 2/1). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse tervisekeskuse ruumid aadressil Rahu 2/1,
Rahu 2 ning ruumid Käina ambulatooriumis aadressil Hiiu maantee 1b. Koostöö tervise-
keskuse ja haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja
laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Hiiumaa Haigla eriarstiabi- ja hooldus- ning
taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Hiiumaa
tervisekeskuse omanikuks saab olema Hiiumaa Haigla SA.
Hiiumaa tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustab kogu Hiiumaa vald. Teenindus-
piirkonna pindala kokku on ca 1032 km2 ja piirkonnas elab 2018. aasta seisuga Statistikaameti
andmetel 9387 elanikku.
2030. aastal moodustavad Hiiumaa tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige
suurema osa 50-64-aastased (19,82%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 65 ja
vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 30,77% (2017.
aastal 20,76% ja 2020. aastal 22,99%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna
rahvastikus kahaneb.
Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 4 perearsti ja 7 pereõde,
ämmaemand, füsioterapeudid, koduõde, sotsiaaltöötaja, vaimse tervise õde, sisehaiguste
arst, üldkirurg, oftalmoloog, günekoloog, otolarüngoloog, dermatoveneroloog ja taastusravi-
arst. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja –õdede ruumid, protseduuride ruumid,
koduõe kabinet, ämmaemanda kabinet, füsioteraapia saal, füsioteraapia patsientide pesemis-
ja riietusruum, sotsiaalnõustaja kabinet, füsioteraapia kabinetid, vaimse tervise õe kabinet,
nõupidamiste ruum, hambaarsti kabinet ja muud ruumid.
3.3.1. Põhiteenused
Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad
perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. RAKE prognooside kohaselt vajadus
perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 5 perearstile ja
8 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2017 aasta seisuga, viimaste aastate
20
tendentse ning prognoose, ehitatakse ruumid neljale perearstile. Hiiumaa tervisekeskuses
valmimise järgselt osutavad üldarstiabi 4 perearsti ja 7 pereõde, neist 1 perearst ja pereõde
tervisekeskuse teises tegevuskohas Käinas. Üksikud perearstipraksised tervisekeskuse
teeninduspiirkonnas jäävad tegutsema Käinas ja Emmastes.
Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse
õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus
elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülg-
semalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise.
Tabel 12. Töökohtade vajaduse hinnang Hiiumaa tervisekeskuses
2011 2020 2030
perearst 5,6 5,3 5,2
pereõde 8,5 8,3 8,2
koduõde 2,3 2,7 3,3
füsioterapeut 2,0 1,9 1,7
ämmaemand 1,0 0,8 0,6
KOKKU 19,4 19,0 19,0
Allikas: Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja
esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine, RAKE 2015.
Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine
ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE
prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb.
Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade
ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside
kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks.
Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad
tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused, sh normaalse raseduse
jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine
oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite
manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse
kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning
rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse
raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas
töökohtade vajadus väheneb.
21
Piirkonna elanikele on füsioterapeudi, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja koduõe teenused
tagatud Hiiumaa Haigla baasil.
3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused
Apteegiteenust osutavad Kärdlas kokku kolm teenusepakkujat ja seetõttu ETTK teenusena
seda pakkuma ei hakata. Hiiumaa Haiglal on olemas küll apteek enda tarbeks, kuid seal
ravimite müüki ei toimu.
Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat. Nimetatutest
kolm paikneb Kärdlas, sh üks, Unimed Kliinikud OÜ Hiiumaa Haigla ruumides, üks Käinas ja
üks Emmastes. Hiiumaa ETTK-s hakkab tegutsema juba praegugi samas hoones paiknev
Unimed Kliinikud OÜ.
Täna pakutakse Hiiumaal psühholoogi teenust õpilastele koolipsühholoogi teenusena.
Noortele on psühholoogi teenus kättesaadav ka Hiiumaa Noorsootöö Keskuses. Vaimse
tervise õde Hiiumaal praegu puudub, kuid Hiiumaa Haigla SA tegeleb vastava spetsialisti
otsingutega. Uues Hiiumaa ETTK-s hakkab tööle üks täiskohaga vaimse tervise õde või
psühholoog. Nimetatud teenust hakkab pakkuma Hiiumaa Haigla SA.
Hiiumaal on sotsiaalnõustamine valla sotsiaaltöötajate kohustuseks. Vajadus kogu teenindus-
piirkonna elanikke teenindava sotsiaaltöötaja järele on aga ka haiglas ning tulenevalt piirkonna
elanike sotsiaalsetest probleemidest tulevases tervisekeskuses. SA Hiiumaa Haiglal on plaan
võtta tööle poole kohaga sotsiaaltöötaja.
Hiiumaa Tervisekeskus rajatakse Hiiumaa Haigla hoone ruumidesse. Ambulatoorset
eriarstiabi on tervisekeskuse avamisel plaanis pakkuda sisehaiguste arsti, üldkirurgi ja
günekoloogi teenuseid täiskohaga arsti poolt ning jätkata mitmete teiste eriarstide
(oftalmoloog, otorinolarüngoloog, dermatoveneroloog) vastuvõttudega määratud arvul
päevadel kuus. Nimetatud eriarstiabi valdkondade ambulatoorsed teenused koondatakse
tulevikus tervisekeskuse poolt pakutavate teenuste hulka ning neid osutab piirkonnas Hiiumaa
Haigla SA ja nii jääb ka edaspidi.
Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav ja
kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja
eluolukorra parandamiseks. Taastusravi arsti vastuvõtt toimub üks kord kvartalis hetkel ja ka
peale tervisekeskuse avamist.
22
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030
Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika
arengusuundi, sh Hiiu maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutuspiirkonna
rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist
reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid.
Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Hiiu maakonna rahvaarv on langustrendis,
vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,41 protsenti aastas. Sellele
vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal,
moodustades elanikest 36,3 protsenti.
Koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga on aastaks 2030 Hiiumaa Haigla arendanud välja
eeskätt Hiiumaa elanikkonna teenindamiseks kaasaegse tervisekeskuse, mille juures paikneb
erakorralise arstiabi ööpäevaringne teenistus (sh kiirabi) ja statsionaarne voodifond. Haiglas
on tagatud ka sünnitusabi pakkumine. Lisaks pakutakse esmatasandile infrastruktuuri,
erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Haigla
labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika teenistus on ühiskasutuses perearstidega.
Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi
raames. Kogu maakonnale pakutakse haigla baasil iseseisva ämmaemandusabi ja
koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Lisaks tervishoiuteenustele pakub haigla
hooldusteenuseid eakatele.
Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja
ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 13, 14 ja 15). Vastavalt
haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta andmete põhjal on tuletatud haigus-
juhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2020– 2030.
Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel. Jättes
sünnitusabiteenuste, günekoloogiateenuste ja pediaatriateenuste voodihõive 2014. aasta
tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on
erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile:
Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus
Nh - hospitaliseerimiste arv aastas
ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus
BO (bed occupancy) – voodihõive
23
Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:
erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt, erakorralist abi vajavad patsiendid
kuni pädevuskeskusesse transpordi võimaluseni;
krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast);
sisehaiguste erialal plaanilist ravi vajavad patsiendid (v.a. lapsed alla 10 eluaasta);
üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid
(kes on vajalik jätta pikemale jälgimisele);
kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Hiiu
maakond;
Hiiumaa Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed pikaajalisemat järelravi vajavad
patsiendid;
Hiiumaa haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed mittespetsiifilist aktiivset
taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat mittespetsiifilist taastusravi
vajavad patsiendid;
statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad
patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid.
Haigla saarelise asukoha tõttu arvestatakse ööpäevaringse valmisoleku korraldamisel
asjaoluga, et aastas on ligikaudu 20 päeva, mil mandriga igasugune transpordiühendus
puudub. Seega on vaja tagada valmisolek raskemate trauma patsientide ja muude erakorralist
kirurgilist sekkumist vajavate patsientide aitamiseks kohapeal või stabiliseerimiseks kuni
transpordi võimaluseni. Transpordivõimaluste olulise paranemise korral vaadatakse haigla
töökorraldus lähtuvalt uutest transpordivõimalustest üle.
Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile,
mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi.
Sünnitusabi- ja günekoloogiateenused tagab Hiiumaa elanikele Lääne-Tallinna Keskhaigla
ning pediaatriateenused Tallinna Lastehaigla. Koostöös Regionaalhaiglaga tagatakse
lähiaastatel sünnitusabi osutamine ka kohapeal. Kõrge riski rasedusega sünnitusi Hiiumaal
vastu ei võeta ja rasedad suunatakse kõrgem etapi raviasutustesse mandril. Juhul kui saarel
ei suudeta sünnitusabi tagada, tuleb Hiiumaa inimestele välja pakkuda meditsiiniliste ja
sotsiaalsete meetmete tugisüsteem plaaniliste sünnitajate suunamiseks mandrile. Kuid ka
tugisüsteemi ja üksikasjalike juhendmaterjalide olemasolul peab plaanilise sünnitusabi
24
lõppemisel säilima ämmaemandate ööpäevaringne valmisolek. Asukohalise eripära tõttu on
seega nendele erialadele jäetud alles 1 voodi. Prognooside kohaselt langeb Hiiumaa Haiglas
2030. aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 4 voodit.
2030. aastaks kasvab sisehaiguste teenuste ravimaht ning arvestades 80% voodihõivet,
suureneb sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste
ravimaht kasvab.
Tabel 13. SA Hiiumaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja
prognoos perioodiks 2020–2030
2014 2020 2030
üldkirurgia teenused
hospitaliseeritute arv 457 392 284
ravi kestus 4,3 4,3 4,3
voodipäevi 1 967 1 688 1 223
voodihõive 67,4% 80,0% 80,0%
voodite arv 8 6 4
iseseisev statsionaarne õendusabi
hospitaliseeritute arv 137 161 201
ravi kestus 20,1 20,1 20,1
voodipäevi 2 760 3244 4052
voodihõive 58,2% 85% 85%
voodite arv 13 10 13
sisehaiguste teenused
hospitaliseeritute arv 347 371 441
ravi kestus 5,9 5,9 5,9
voodipäevi 2 031 2173 2579
voodihõive 111,3% 80,0% 80,0%
voodite arv 5 7 9
sünnitusabiteenused
hospitaliseeritute arv 53 44 25
ravi kestus 2,3 2,3 2,3
voodipäevi 124 104 58
voodihõive 11,3% 11,3% 11,3%
voodite arv 3 1 1
günekoloogiateenused
hospitaliseeritute arv 48 39 19
ravi kestus 2,1 2,1 2,1
voodipäevi 100 81 39
voodihõive 27,4% 27,4% 27,4%
voodite arv 1 1 1
25
pediaatria teenused
hospitaliseeritute arv 36 30 15
ravi kestus 2,0 2,0 2,0
voodipäevi 73 60 31
voodihõive 20,0% 20,0% 20,0%
voodite arv 1 1 1
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Kokkuvõtlikult prognoositakse nii üldkirurgia, pediaatria, sünnitusabi kui ka günekoloogia
valdkondades voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi ja
sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu.
Kirurgiline töö tagatakse kohapeal plaanilisena üldkirurgia ja günekoloogia erialal
ambulatoorse või päevaravi vormis. Plaanilist statsionaarset kirurgilist ravi vajavad patsiendid
suunatakse mandril asuvatesse pädevuskeskustesse.
Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud SA Hiiumaa Haiglas kohapeal vähemalt:
dermatoveneroloogia;
otorinolarüngoloogia;
oftalmoloogia;
günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;
psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;
üldkirurgia;
sisehaigused;
taastusravi, sh füsioteraapia, (kliinilise psühholoogi ja logopeedi teenused Hiiumaa
Esmatasandi Tervisekeskuses).
Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab tagada Põhja-Eesti Regionaalhaigla, aga ka teised
pädevuskeskused. Lisaks tagatakse Hiiumaa elanikele koostöös Regionaalhaigla jt kõrgema
etapi haiglatega kohapeal või PERH-is eristatud järjekorra alusel järgmiste erialade arstide
ambulatoorsed vastuvõtud:
neuroloogia,
kardioloogia,
ortopeedia,
uroloogia.
26
Uroloogia, neuroloogia, pediaatria ja oftalmoloogia teenused on Hiiumaa elanikele tagatud
teiste pädevuskeskuste poolt. Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab uroloogia ja neuroloogia
teenuseid ning pediaatria teenuseid osutab Tallinna Lastehaigla. Oftalmoloogia teenust osutab
SA Hiiumaa Haiglas Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik.
Tabel 14. SA Hiiumaa Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020–2030
2014 2020 2030
Ambulatoorne ravi - visiitide arv
Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed
üldkirurgiateenused 2269 0 2148 0 1947 0
taastusravi ja füsiaatriateenused 249 0 265 0 291 0
günekoloogia teenused 3250 261 2686 247 1745 224
sisehaiguste teenused 736 0 711 0 669 0
otorinolarüngoloogiateenused 261 0 242 0 209 0
ortopeediateenused 364 0 364 0 365 0
kardioloogiateenused 332 0 436 0 609 0
dermatoveneroloogiateenused 237 0 254 0 282 0
psühhiaatria 0 0 1067 0 1132 0
KOKKU 7698 261 8172 247 7249 224
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca 17 protsendi võrra. Lisaks
kasvab dermatoveneroloogia, ortopeedia ja kardioloogia visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul
on näha pigem visiitide arvu vähenemist, kõige enam väheneb günekoloogiateenuste visiitide
arv. 2019. aastast lisanduvad ka psühhiaatria ambulatoorsed vastuvõtud. Kokkuvõtlikult sõltub
pakutavate ambulatoorsete teenuste hulk Regionaalhaigla võimalustest Hiiumaale eriarste
saata.
Päevaravi osutatakse SA Hiiumaa Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:
üldkirurgia,
sisehaigused,
günekoloogia.
Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka
ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt.
Tabel 15. SA Hiiumaa Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020–2030
Eriala 2014 2020 2030
üldkirurgia 178 179 180
27
sisehaigused 32 34 38
günekoloogia 70 67 61
KOKKU 280 280 279
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Päevaravi vastuvõttude koguarv püsib prognoosi kohaselt samas suurusjärgus. 2030. aastaks
kasvab kõige enam sisehaiguste vastuvõttude arv. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb kahe
vastuvõtu võrra ka üldkirurgia erialal. Ainsana prognoositakse langust günekoloogia päevaravi
vastuvõttudes.
Alljärgnevas tabelis on toodud välja patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv 2014.
aastal ning prognoos perioodiks 2020 – 2030. Haigla prognoosib varasematele trendidele
tuginedes järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid tehnoloogia arenguga
kaasnevaid muutusi pole siiski võimalik täielikult ette planeerida.
Tabel 16. SA Hiiumaa Haigla patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv 2014 ja
prognoos perioodiks 2020–2030
Uuringud/diagnostika 2014 2020 2030
vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 877 903 914
loode (kardiotokograafia) 190 114 57
muud(nt kuulmiseuuringud) 154 146 143
Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 1221 1164 1115
röntgen + kompuuter 3468 3572 3615
kompuuter 2007 2067 2092
ultraheli 1527 1573 1592
Radioloogiateenused kokku 7002 7212 7299
gastroskoopiad 111 105 103
Endoskoopiateenused kokku 111 105 103
kliinilise keemia uuringud 24 595 25333 25637
vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 5001 4751 4276
hüübimissüsteemi uuringud 565 537 483
immunohematoloogilised uuringud 649 668 676
mikrobioloogilised uuringud 520 536 542
immuunuuringud 4559 4696 4752
Laboriuuringud kokku 35 889 36520 36366
KOKKU 44 223 45 002 44 883
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018
Radioloogilisest diagnostikast tagatakse Hiiumaa haiglas vähemalt kompuutertomograafia,
röntgen, ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste üldiagnostika) ja nende uuringute
28
kohapealse tegemise võimekus. Kohapeal tagatakse laboridiagnostikast kiireloomuliste
uuringute diagnostika, muus osas toimub laboriuuringute pakkumine koostöös
Regionaalhaiglaga. Lisaks tehakse koostööd TÜK Geneetikakeskusega, kuhu saadetakse
vastsündinute skriiningud. Ida-Tallinna Keskhaigla Emaduskeskuses või Lääne-Tallinna
Keskhaigla Raseduskeskuses teostatakse rasedate I trimestri skriining ja loote anatoomia.
Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku
vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning
järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega
seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal-
diagnostika, holtermonitooringud jms.
Tabel 17. SA Hiiumaa Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020–
2030
Protseduurid 2014 2020 2030
Taastusravi protseduure s.h. 9346 6754 6931
massaaž 3186 2549 2486
füsioteraapia 3133 1880 2194
elektriravi (koos magnetiga) 1917 1342 1247
liikumisravi 644 664 670
soolaravi 235 188 193
mudaravi 112 6 4
soojusravi 119 125 137
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2030. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu
28% langust ning taastusravi protseduuride kogumahuks 6931 protseduuri (2017. aastal 5189
protseduuri). 2017. aastaga võrreldes prognoositakse kasvu näiteks elektriravi, massaaži ja
füsioteraapia protseduuridele.
29
5. Tervishoiutöötajate vajadus
Haigla töötajate hulka ja nende koormust on keeruline määrata. Kohalikud arstid (kirurg,
sisearst, günekoloog) töötavad lisaks oma erialale ka erakorralise meditsiini osakonnas. Lisaks
töötavad ühekordsete lepingutega Hiiumaa Haiglas veel erinevad erakorralise meditsiini arstid,
sisearstid, anestesioloogid, günekoloogid. Polikliinikus teevad vastuvõtte ühekordsete
lepingutega neuroloog, ortopeed, otorinolarüngoloog ja taastusravi arst. SA Hiiumaa Haiglas
on kas osalise või täiskoormusega 71 töötajat, neist 17 on arstid, 24 õenduses ja 11 hoolduses.
18 töötajat kuulub muu personali kategooria alla. 2017. aastal töötas haiglas täistööajale
taandatuna keskmiselt töölepinguga 51,85 inimest ja käsunduslepinguga 1,36 inimest.
Meditsiinitöötajaid oli keskmiselt 38,41, nende seas arste 6,62, õdesid 16,31, hooldustöötajaid
10,89 ja muid meditsiinitöötajaid 4,59 inimest. 2017. aasta lõpu seisuga töötas töölepinguga
täistööajaga 5 arsti (kirurg, anestesioloog, sisearst, erakorralise meditsiini arst ja günekoloog),
14 õde ja 10 hooldustöötajat. Osalise koormusega töötas 8 arsti, 3 õde ja 1 hooldustöötaja.
Tabel 18. SA Hiiumaa Haigla töötajate keskmine arv 2018. aasta seisuga ja prognoos aastateks
2020–20302
2018 2020 2030
Keskmine Keskmine Keskmine
Töötajate
täistööajaga täistööajaga täistööajaga
arv
töötajate arv töötajate arv töötajate arv
Administratsioon 4 4 4 4
Köök 5 4,5 4 4
Üldosakond 9 5,95 5 4
Kirurgiaosakond 16 13,25 13 11
Arstid 3 1,5 2 2
Õed 9 7,75 7 6
Hooldajad 4 4 4 3
Sise- ja hooldusosakond 11 10,35 9 7
Arstid 1 1 1 1
Õed 4 3,85 3 2
Hooldajad 6 5,5 5 4
Sünnitus- ja günekoloogia
7 6,25 5 4
osakond
Arstid 2 1,25 1 1
2 Kõik radioloogilised uuringud (röntgen + kompuuter), mis teostatakse Hiiumaal Haiglas, vastatakse
PERHi Diagnostikakliiniku Radioloogiaosakonna poolt. Günekoloogilist sonograafiat teostatakse
günekoloogide poolt ning üldsonograafiat teeb vastava väljaõppe saanud spetsialist (mitte radioloog).
Gastroskoopiat teostavad vastava väljaõppe saanud kirurgid.
30
Ämmaemandad 4 4 3 2
Hooldajad 1 1 1 1
Taastusraviosakond 4 2,25 2,5 2,5
Füsioterapeudid 2 1,25 1,5 1,5
Massöörid 2 1 1 1
EMO 3 2,6 6 6
Arstid 3 2,6 2 2
Õde3 0 0 4 4
Polikliinik 8 1,55 2 1,6
Arstid 7 0,55 1 0,6
Õde 1 1 1 1
Rõntgen 2 1,75 2 2
Radioloogiatehnik 2 1,75 2 2
Labor 2 1,2 1,2 1,2
Arstid 1 0,2 0,2 0,2
Bioanalüütik 1 1 1 1
KOKKU 71 53,65 53,7 47,3
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Tulevikus nähakse ette personali vähenemist. Seda eelkõige seetõttu, et mõne erialad liiguvad
pädevuskeskustele, kuna kohapealne arstiabi osutamine pole kõigil erialadel jätkusuutlik.
Tabel 19. SA Hiiumaa Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020–2030
Täiskoormusel töötavate
arstide vajadus
2014 2020 2030
üldkirurgiateenused 0,5 0,5 0,4
taastusravi ja füsiaatriateenused 0,1 0,1 0,1
günekoloogia teenused 0,7 0,6 0,4
sisehaiguste teenused 0,2 0,2 0,1
otorinolarüngoloogiateenused 0,1 0,1 0,1
ortopeediateenused 0,1 0,1 0,1
kardioloogiateenused 0,1 0,1 0,1
dermatoveneroloogiateenused 0,1 0,1 0,1
psühhiaatria 0,0 0,6 0,6
KOKKU 1,9 2,4 2,0
Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018.
Tervishoiu valdkonnas on jätkuvalt probleemiks vananev personal. Hiiumaa Haigla arstide
keskmine vanus on 57,3 eluaastat, õendustöötajate keskmine vanus 51,2 eluaastat ning
3 2018. aastal on erakorralise meditsiini õde kajastatud kirurgiaosakonna töötajate hulgas.
31
hooldajate keskmine vanus 55,8 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 55,4 eluaastat.
Töötajate keskmine vanus kokku on 54,5 eluaastat. Seega seisab Hiiumaa Haigla silmitsi
vananeva personali probleemiga.
58,0 57,3
57,0
55,8
56,0 55,4
55,0
54,0
53,0
52,0
51,2
51,0
50,0
49,0
48,0
Arstid Õendustöötajad Hooldajad Muu personal
Joonis 4. SA Hiiumaa Haigla töötajate keskmine vanus 2018. aastal (Allikas: SA Hiiumaa Haigla
2018)
Uute töötajate leidmine Hiiumaa Haiglasse on väga keeruline ning seega kasutatakse nende
leidmiseks kõikvõimalikke kanaleid. Tööpakkumisest kuulutatakse kohalikus ajalehes, nii
haigla enda kui ka PERH-i kodulehel, CV-keskuses ning sotsiaalmeedia kanalites. Arstide
leidmisel tehakse koostööd PERH-i personaliosakonnaga. Töötajate leidmiseks suheldakse
aktiivselt PERH-i erinevate kliinikute juhtidega, muuhulgas otsitakse töötajaid isiklike
kontaktide kaudu.
Töötajate koolitamine toimub koostöös teiste pädevuskeskuste koolitustalitlustega. PERH-i
koolituskeskuse koolitused on Hiiumaa Haigla töötajatele tasuta. Kõikidel töötajatel on
võimalus koolitustel osaleda, koolitusi on võimalik tellida ka Hiiumaale. Koolituse, transpordi,
öömaja ja koolituspäeva eest tasub Hiiumaa Haigla.
32
6. Struktuuriüksuste loend
6.1. Meditsiinilised struktuurid
1. Polikliinik
•günekoloogia kabinet
•kirurgia kabinet
•sisehaiguste kabinet
2. Kiruriga osakond
•statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi
3. Sünnituse ja günekoloogia osakond
•statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi
4. Õendushoolduse ja sisehaiguste osakond
•statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi
5. Taastusravi osakond
6. EMO
7. Röntgen
8. Labor
33
6.2. Tugiteenused
1. Administratsioon
•sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine
2. Üldosakond
•sh IT, koristajad, remonditöölised, autojuhid, registratuuri töötajad
3. Köök
34
7. Juhtimine
2017. aastal sõlmisid SA Hiiumaa Haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutatud SA Hiiu
Maakonnahaigla ühinemislepingu, millega Hiiumaa Haigla kui majandusüksus läks üle PERH-
i poolt asutatud sihtasutusele. Ühinenud sihtasutus hakkas kandma nime SA Hiiumaa Haigla,
kõik töötajad, lepingud, õigused ja kohustused kandusid üle. Organisatsiooni juhtivad organid
on kaheliikmeline juhatus ja viieliikmeline nõukogu. SA Hiiumaa Haigla juhatusse kuuluvad
Tõnis Siir ja Riina Tamm.
Haigla nõukogu on 5-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed:
Agris Peedu – nõukogu esimees,
Leonhard Kukk – nõukogu liige,
Meelis Roosimägi – nõukogu liige,
Agris Koppel – nõukogu liige,
Reili Rand – nõukogu liige.
Oma tegevuses juhindub SA Hiiumaa Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist
tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
35
36
NÕUKOGU
JUHATUS
EMO POLIKLIINIK VOODIOSAKOND OPIPLOKK DIAGNOSTIKA APTEEK
Administratiivteenistus Majandusteenistus
Joonis 5. SA Hiiumaa Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: SA Hiiumaa Haigla)
37
8. Arengukava koostamise alused
SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised
allikad:
1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a.
2. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk.
3. Eesti Haigekassa statistika, 01.07.2018
4. Eesti Statistikaameti andmebaas, 09.07.2018.
5. Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja
esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine, RAKE 2015,
104 lk.
6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a.
7. Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse arengukava. SA Hiiumaa Haigla 2018, 32 lk.
8. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia
osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord. Sotsiaalministri määrus
nr 166 31. augustist 2001. a.
9. SA Hiiumaa Haigla majandusaasta aruanne 2017. SA Hiiumaa Haigla 2018, 22 lk.
10. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos.
11. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a.
12. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a.
38
Kokkuvõte
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Hiiumaa Haigla hetkeolukorrast ning
võimalikest arengusuundadest perioodil 2020–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse
arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse SA Hiiumaa Haigla hoone arendustegevused.
Hiiu maakond SA Hiiumaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 1032,44
km2. Maakonna moodustab üks omavalitsusüksus, milleks on Hiiumaa vald. Statistikaameti
andmetel elab Hiiu maakonnas 9387 inimest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv
on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi.
SA Hiiumaa pakub maakonnas piirkondliku tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on
kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi
mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab.
Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi,
vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid.
Personali osas on Hiiumaa Haigla suurimaks probleemiks uute töötajate leidmine ja vananev
töötajaskond. See on ka üks põhjus, miks tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi
arendamise ja personali motiveerituse tagamisega.
Koostajad:
SA Hiiumaa Haigla
Civitta Eesti AS
39
MINISTRI KÄSKKIRI
23.10.2018 nr 80
Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse
arengukava I etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 1. oktoobri 2018. a koosolekul tehtud
ettepanekust kinnitan SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (käskkirja lisa).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisa: SA Hiiumaa Haigla funktsionaalne arengukava I etapp.