dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 23. oktoober 2018
Viit
80
Registreeritud
23. oktoober 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎80 23.10.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc1038 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD Tervise- ja tööministri …10.2018 käskkirjaga nr… „Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ SA HIIUMAA HAIGLA FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP 2018 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 6 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 6 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 7 2.3. Vanuseline koosseis................................................................................................ 8 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.........................................................................10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................11 3.1. SA Hiiumaa Haigla ravitegevus perioodil 2014 – 2017 ...........................................11 3.1.1. Erakorraline meditsiin ..........................................................................................11 3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................11 3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................14 3.1.4. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................14 3.1.5. Protseduurid, uuringud ....................................................................................15 3.1.6. Taastusravi .....................................................................................................17 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ...........................................................17 3.3. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus .....................................................................20 3.3.1. Põhiteenused ..................................................................................................20 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused ........................................................................22 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................23 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................30 6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................33 6.1. Meditsiinilised struktuurid .......................................................................................33 6.2. Tugiteenused .........................................................................................................34 7. Juhtimine .......................................................................................................................35 8. Arengukava koostamise alused .....................................................................................38 Kokkuvõte ............................................................................................................................39 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Hiiumaa Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2020–2030. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud SA Hiiumaa Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse SA Hiiumaa Haigla vastutuspiirkonna rahvastiku- näitajaid, SA Hiiumaa Haigla ravitegevust perioodil 2014–2017, planeeritavaid ravimahte perioodil 2020–2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi. Käesolev dokument valmis 2018. aasta juulis ja augustis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid SA Hiiumaa Haigla on riigi asutatud sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) 2017. aastal asutatud sihtasutus, mis 24.07.2017 ühendas endaga senise riigi asutatud sihtasutuse Hiiumaa Haigla. Võrgustumise käigus võttis Regionaalhaigla kui pädevuskeskus võrgustuspartneri vastutuspiirkonnas reaalse võimekuse aidata osutada Hiiumaa Haiglal vajalikke eriarstiabi teenuseid. SA Hiiumaa Haigla peamine eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi osutamine Hiiu maakonnas, seda nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised alaeesmärgid: 1) teenuskeskkonna parandamine, 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine, 3) efektiivne majandamine, 4) personali arendamine, 5) infrastruktuuri optimaalsem kasutus. Eelnevalt toodud alaeesmärkide saavutamiseks tehakse tihedat koostööd Regionaalhaigla vastavate spetsialistidega kvaliteediosakonnast, raamatupidamisest, personaliosakonnast, koolituskeskusest jne. Muuhulgas on esitatud taotlus Hiiumaa Haigla Esmatasandi Tervisekeskuse rajamiseks. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus SA Hiiumaa Haigla asub Hiiumaal, mis on mandri-Eestist 22 kilomeetri kaugusel. Haigla teeninduspiirkonnaks on Hiiu maakond. Haigla näol on tegemist maakonna ainsa üldhaiglaga, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi, erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne aktiivravi osakond, päevaraviteenused, iseseisev statsionaarne õendushooldus, opiplokk ja dialüüs. Teeninduspiirkonna elanikele on haigla oluline, kuna oma eraldatuse tõttu on ajakulu mandrile jõudmiseks suur, muuhulgas on aastas 10-20 ööpäeva, mil ilma tõttu puudub transpordivõimalus täielikult. Joonis 1. SA Hiiumaa Haigla paiknemine maakonnas SA Hiiumaa Haigla omab 2-e tegevusluba: õendusabi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 13 erialal, 2019. aastal lisandub psühhiaatria eriala ja eriarstiabi osutamine lõpetatakse endokrinoloogia erialal. Erialadel, millel ei ole maakonnas ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Oftalmoloogia teenust pakub haiglas AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Ortopeedia, reumatoloogia ja neuroloogia teenust osutab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Haigla polikliinikus pakub hambaravi teenust OÜ Unimed Ühendatud Kliinikud. Alates 01.01.2014 osutab kiirabiteenust Hiiumaal SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Vabade voodikohtade olemasolul pakutakse Hiiumaa Haiglas ka intervall- hooldusteenust ja varjupaigateenust. 6 Lisaks SA Hiiumaa Haiglale on maakonnas mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Üldarstiabi teenust osutavad maakonnas kuus perearsti, neist kolm tegutsevad Kärdlas, kaks Käinas ja üks Emmastes. Hambaravi teenust osutavad Kärdlas veel Angela Sivonen Hambaravi OÜ, Heli Mikk Hambaravi OÜ, Nõmme külas Emmaste Hambaravi OÜ ja Käinas Küllike Tammeveski FIE. Psühhiaatria teenust osutab hetkel Kärdlas FIE Katrin Noorkõiv, kes lõpetab 2018. aasta lõpus tegevuse ja seejärel pakub teenust SA Hiiumaa Haigla. Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Hiiu maakonnas on lisaks Hiiumaa Haigla SA-le ka TNP Konsultatsioonid OÜ ja Vähihaigete Toetusravi SA. Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Perearstidele pakutakse laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid, lisaks on SA Hiiumaa Haigla rajamas esmatasandi tervisekeskust. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus suunata oma patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele SA Hiiumaa Haiglasse. Hiiu maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 2014. aasta andmete põhjal raviti Hiiumaa Haiglas keskmiselt 51,5% maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest, 55,6% statsionaarsetest ravipäevadest ning 47,1% päevaravi vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja teistesse pädevuskeskustesse. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Hiiu maakond SA Hiiumaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 1032,44 km2. Maakonna moodustab üks omavalitsusüksus, milleks on Hiiumaa vald. Statistikaameti andmetel elab Hiiu maakonnas 9387 inimest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga) ning 1 km2 kohta on 9,1 elanikku. Maakonna keskuseks on Kärdla linn, kus elab 35% maakonna elanikest. Hiiu maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010–2015 langustrendis. 2016. aastal elanike arv suurenes, kuid vähenes taas 2017. aastal. Järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. 7 9348 9335 9387 8850 8670 8620 8638 8589 8582 7694 7090 6534 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2020p 2025p 2030p Joonis 2. Hiiu maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2017 ning prognoos 2020 – 2030 (Allikas: Statistikaamet) Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb 2020. aastaks rahvaarv 1693 inimese võrra ning sellele järgneva kümne aasta jooksul veelgi 2853 inimese võrra. Oodata on rahvaarvu languse jätkumist. Rahvaarvu vähenemise peamiseks põhjuseks on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja noorte osakaal. 2.3. Vanuseline koosseis Hiiumaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 55–59-aastased. Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Hiiu maakonnas on kuni 14-aastaste elanike osakaal 11,6%, Eestis tervikuna aga 16,32%. 30–44-aastasi elanikke on Hiiumaal vähem kui Eestis keskmiselt, täpsemalt 2,27 protsendipunkti võrra vähem. Teisalt on 65 ja vanemate elanike osakaal Hiiumaal Eesti keskmisest kõrgem. 8 7,47% 7,39% 6,88% 7,85% 7,74% 7,99% 7,53% 7,08% 6,86% 6,84% 6,77% 7,08% 6,66% 6,68% 6,29% 6,38% 5,75% 5,80% 5,83% 5,31% 5,26% 5,05% 5,53% 4,56% 4,68% 4,33% 4,15% 4,18%4,21% 4,11% 4,16% 3,26% 2,94% 2,54% 2,65% 2,22% Eesti Hiiu maakond Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Hiiu maakonnas 2018. aastal (Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2018. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Hiiu maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 1,81 protsendipunkti võrra. Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Hiiu maakonnas 65+ aastasi elanikke 12,01 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on 2010. aastaga võrreldes 2030. aastaks vanusegrupi osakaal Hiiu maakonna kogurahvastikust pea kahekordistumas, jõudes 2030. aastaks 36,30 protsendini. Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Hiiu maakonnas 65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010. 65+ elanike Aasta osakaal Hiiu Hiiu maakonnas aastaga võrreldes osakaal Eestis (%) maakonnas (%) (%) (%) 2010 17,43% 18,64% 1650 2011 17,45% 18,92% 1640 -0,61% 2012 17,70% 19,41% 1673 1,39% 2013 18,03% 19,77% 1708 3,52% 2014 18,38% 20,57% 1767 7,09% 2015 18,76% 21,27% 1825 10,61% 2016 19,02% 19,81% 1852 12,24% 2017 19,34% 20,76% 1938 17,45% 9 2018 19,59% 21,40% 2009 21,76% 2020p 20,47% 26,90% 2070 25,45% 2025p 22,42% 31,38% 2225 34,85% 2030p 24,29% 36,30% 2372 43,76% Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. 65- ja vanemaealiste elanike arvu kasvu tõttu kasvab nõudlus ka mitmete tervishoiuteenuste järele. 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Hiiu maakonna administratiivseks keskuseks on Kärdla linn. Peamisteks tõmbekeskusteks on Kärdla linn Põhja-Hiiumaal ja Käina alev Lõuna-Hiiumaal. Kärdla linn asub geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (3287 elanikku) poolest on tegemist suuruselt kahekümne üheksanda linnaga Eestis. Käina asul asub maakonna kagupiiril, Käina osavallas oli 2017. aastal 2053 elanikku. Hiiu maakonna asustustihedus on 9,1 elanikku km2 kohta, see on Eesti keskmisest kolm korda madalam, sellega on Hiiu maakond Eesti kõige hõredamalt asustatud maakond. Kõige tihedamalt on asustatud Harju maakond (136,27 elanikku km2 kohta). 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. SA Hiiumaa Haigla ravitegevus perioodil 2014 – 2017 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2017. aastal ööpäevas keskmiselt 10 patsiendile, s.o ligikaudu 0,4 patsienti tunnis, ning aastas kokku 3543 patsiendile. 2016. aastaga võrreldes suurenes 2017. aastal külastuste arv 435 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2017. aastal 600, statsionaari suunati seega ööpäevas 1 – 2 haiget. Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2014–20171 Näitaja 2014 2015 2016 2017 Külastuste arv 2079 2269 3108 3543 sh. toodud kiirabiga 380 430 473 505 roheline triaažikategooria 876 1255 1309 1169 kollane triaažikategooria 322 576 1444 1786 oranž triaažikategooria 26 73 189 186 punane triaažikategooria 2 8 19 21 Hospitaliseerimised 603 511 538 600 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. 3.1.2. Statsionaarne ravi SA Hiiumaa Haiglas on 31 voodikohta. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2014 – 2017 Hiiumaa Haiglas kahanenud 1,63 protsenti. Kõige patsiendirohkemad erialad on statsionaarse ravi puhul üldkirurgia ja sisehaigused. Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv kasvanud sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi erialal, vastavalt 8,36 ja 7,3 protsenti. Ülejäänud erialadel on hospitaliseeritute arv vähenenud. Kõige enam on vähenenud pediaatria teenuste 1 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest osal päevadel puudub EMO-s järjekord ja tiraaž jääb seega teostamata, patsiendid saavad kohe abi. Lisaks viib kiirabi mõned patsiendid kohe osakonda intensiivi. 11 hospitaliseeritute arv. Erialade üleselt on perioodil 2014–2017 hospitaliseeritute arv vähenenud ligikaudu 7 protsenti. Keskmine voodihõive on langenud 64,4 protsendilt 58,7 protsendini, seega on viimasel neljal aastal olnud statsionaarne ravitegevus mõnevõrra vähem efektiivne. Hiiumaa Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil kasvanud 4,3 päevalt 5,1 päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis langenud 20,2 päevalt 18,6 päevani, sünnitusabiteenustes kasvanud 2,3 päevalt 2,8 päevani, günekoloogias kasvanud 2,1 päevalt 2,5 päevani, sisehaigustes langenud 5,9 päevalt 4,6 päevani ja pediaatrias langenud 2,0 päevalt 1,3 päevani. Kogu haiglas tervikuna on keskmine ravi kestus kasvanud 6,5 päevalt 6,7 päevani. 12 Tabel 3. SA Hiiumaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2014–2017 Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus Eriala/voodiprofiili nimetus 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 457 431 384 383 1967 2026 1905 1935 4,3 4,7 5,0 5,1 iseseisev statsionaarne õendusabi 137 146 151 147 2760 2880 2742 2738 20,2 19,7 18,1 18,6 sünnitusabiteenused 53 54 45 42 124 137 131 119 2,3 2,5 2,9 2,8 günekoloogiateenused 48 47 45 41 100 90 99 104 2,1 1,9 2,2 2,5 sisehaiguste teenused 347 351 337 376 2031 2284 1668 1731 5,9 6,5 5,0 4,6 pediaatria teenused 36 18 20 10 73 58 29 13 2,0 3,2 1,5 1,3 KOKKU 1078 1047 982 999 7055 7475 6574 6640 6,5 7,1 6,7 6,7 Voodite arv Voodihõive Voodikoormus Eriala/voodiprofiili nimetus 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 8 8 8 8 67,4% 69,4% 65,2% 66,3% 4,30 4,70 4,96 5,05 iseseisev statsionaarne õendusabi 13 13 13 13 58,2% 60,7% 57,8% 57,7% 20,15 19,73 18,16 18,63 sünnitusabiteenused 3 3 3 3 11,3% 12,5% 12,0% 10,9% 2,34 2,54 2,91 2,83 günekoloogiateenused 1 1 1 1 27,4% 24,7% 27,1% 28,5% 2,08 1,91 2,20 2,54 sisehaiguste teenused 5 5 5 5 111,3% 125,2% 91,4% 94,8% 5,85 6,51 4,95 4,60 pediaatria teenused 1 1 1 1 20,0% 15,9% 7,9% 3,6% 2,03 3,22 1,45 1,30 KOKKU 31 31 31 31 62,4% 66,1% 58,1% 58,7% 6,54 7,14 6,69 6,65 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. 13 3.1.3. Päevaravi SA Hiiumaa Haiglas osutatakse päevaravi üldkirurgia, sisehaiguste ja günekoloogia erialal. Perioodil 2014 – 2017 on päevaravi ravijuhtude kogumaht kasvanud 6,8 protsenti. Võrreldes 2014. aasta ja 2017. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud vaid üldkirurgia (15 protsenti) erialal. Nii sisehaiguste kui ka günekoloogia erialal on ravijuhtude arv kasvanud, vastavalt 50 protsenti ja 75 protsenti. Ravijuhtude kasv sisehaiguste erialal tuleneb sellest, et 2017. aastast hakati sisehaiguste eriala all osutama hemodialüüsravi. Tabel 4. SA Hiiumaa Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2014–2017 Eriala 2014 2015 2016 2017 üldkirurgia 178 167 137 138 sisehaigused 32 26 26 56 günekoloogia 70 65 87 105 KOKKU 280 258 250 299 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. 3.1.4. Ambulatoorne ravi 2017. aastal toimus Hiiumaa Haiglas 8170 ambulatoorset visiiti. Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2014 – 2017 peamiselt langenud. 2017. aastal langes visiitide arv 2014. aasta võrreldes ca 15 protsendi võrra. Vaid 2017. aastal suurenes 2016. aastaga võrreldes visiitide arv ligikaudu 3 protsendi võrra. 2017. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam üldkirurgia ning sünnitusabi ja günekoloogia erialal, vastavalt 2169 ja 2893 vastuvõttu. 2017. aastast osutatakse ka nefroloogiateenuseid. Märkimisväärselt on langenud otorinolarüngoloogia, pediaatria ja neuroloogia visiitide arv. 2014. aastaga võrreldes ei osutata enam reumatoloogia ja gastroenteroloogia teenuseid. Oftalmoloogiateenuseid osutab SA Hiiumaa Haiglas Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik. 14 Tabel 5. SA Hiiumaa Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2014–2017 2014 2015 2016 2017 Ambulatoorne ravi - visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 2269 1943 2051 2169 uroloogiateenused 205 247 262 234 taastusravi ja füsiaatriateenused 249 157 1 46 92 79 130 sünnitusabi ja günekoloogia 3250 261 3115 286 2576 264 2683 210 teenused sisehaiguste teenused 736 598 221 235 reumatoloogiateenused 380 303 - - nefroloogiateenused - - - 52 otorinolarüngoloogiateenused 261 247 184 72 ortopeediateenused 364 274 353 376 neuroloogiateenused 377 446 533 419 kardioloogiateenused 332 230 293 365 endokrinoloogiateenused 605 651 666 745 dermatoveneroloogiateenused 237 302 336 364 gastroenteroloogiateenused 33 - - - pediaatriateenused 51 58 48 37 KOKKU 9349 261 8571 287 7569 356 7830 340 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. 3.1.5. Protseduurid, uuringud Hiiumaa Haiglas teostati 2017. aastal 1446 kirurgilist protseduuri, mida on keskmiselt 450 võrra vähem kui eelnevatel aastatel. 2017. aastal on 2014. aastaga võrreldes kõige vähem kahanenud päevaravi kirurgiliste protseduuride arv (ca 7 protsendi võrra), nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete kirurgiliste protseduuride arv on vähenenud vastavalt 342 ja 111 protseduuri võrra. Tabel 6. Kirurgiliste protseduuride arv perioodil 2014–2017 Kirurgilised protseduurid 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 1167 1210 846 825 päevaravi 316 330 469 294 statsionaarsed 438 362 554 327 KOKKU 1921 1902 1869 1446 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng (röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja 15 taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile. Hiiumaa Haiglas tehakse mitmesuguseid uuringuid, mis on iseloomulikud kaasaegsele üldhaiglale. Teostatakse endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid, laboriuuringutest on esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, hüübimissüsteemi ja immuun- hematoloogilised uuringud. Terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2014 – 2017 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 7. Uuringute/diagnostika protseduuride arv perioodil 2014–2017 Uuringud/diagnostika 2014 2015 2016 2017 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, 877 930 734 792 HOLTER, EHHO) loode (kardiotokograafia) 190 189 224 207 muud(nt kuulmiseuuringud) 154 158 133 102 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 1221 1277 1091 1101 röntgen + kompuuter 3468 3206 3517 3568 kompuuter 2007 4377 4871 6157 ultraheli 1527 1600 1370 1482 Radioloogiateenused kokku 7002 9183 9758 11 207 gastroskoopiad 111 91 156 194 Endoskoopiateenused kokku 111 91 156 194 kliinilise keemia uuringud 24 595 25 954 28 798 24 923 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 5001 5171 4647 5085 hüübimissüsteemi uuringud 565 678 407 461 immunohematoloogilised uuringud 649 745 703 836 mikrobioloogilised uuringud 520 386 240 121 immuunuuringud 4559 4843 5609 4603 Laboriuuringud kokku 35 889 37 777 40 404 36 029 KOKKU 44 223 48 328 51 409 48 531 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Funktsionaaldiagnostika teenuste kogumaht on 2014. aastaga võrreldes 2017. aastaks vähenenud ligikaudu 10 protsendi võrra. Viimasel kahel aastal on funktsionaaldiagnostika teenuste kogumaht püsinud samal tasemel. Radioloogiliste teenuste kogumaht on vaatlusalusel perioodil igal aastal kasvanud, 2017. aastal on 2014. aastaga võrreldes teenuste kogumaht kasvanud ligikaudu 60 protsendi võrra. Kui teiste radioloogiateenuste maht on püsinud samas suurusjärgus, siis kompuutertomograafiliste uuringute maht on 2014. aastaga võrreldes kolmekordistunud. Endoskoopiateenuste alla kuuluvad gastroskoopiad, mille kogumaht on 2014. aastaga võrreldes kasvanud pea 75 protsendi võrra. Laboriuuringute kogumaht on 2014. aasta võrreldes püsinud samal tasemel, vaid 2015. ja 2016. aastal 16 suurenes laboriuuringute maht, olles vastavalt 37 777 ja 40 404 uuringut. Kõige enam teostatakse vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringuid ning immuunuuringuid. 3.1.6. Taastusravi Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Haigla taastusravi osakond pakub mitmeid taastusravi protseduure: massaaž, füsioteraapia, elektriravi, liikumisravi, soolaravi, mudaravi ja soojusravi. Tabel 8. Taastusravi teenuste arv perioodil 2014–2017 Protseduurid 2014 2015 2016 2017 Taastusravi protseduure s.h. 9428 6559 5767 5189 massaaž 3186 2121 2506 1584 füsioteraapia 3133 2244 1820 1874 elektriravi (koos magnetiga) 1917 1863 824 839 liikumisravi 644 - 204 644 soolaravi 235 99 167 59 mudaravi 112 68 10 7 vesiravi 82 9 20 - soojusravi 119 155 216 182 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. 2014. aastaga võrreldes on taastusravi teenuste mahud 2017. aastaks märkimisväärselt vähenenud. Protseduuride kogumaht on vähenenud ligikaudu 45 protsendi võrra. Kui muude protseduuride arv on vaatlusalusel perioodil vähenenud, siis soojusravi protseduuride arv on suurenenud 52,94 protsendi võrra. 2017. aastal moodustasid taastusravi protseduuridest kõige suurema osa füsioteraapia ja massaaž, vastavalt 1874 ja 1584 protseduuri. 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenuseid kõige enam sisehaiguste ja üldkirurgia eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul vastavalt 94 ja 90 protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia ja pediaatria teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 2 ja 11 protsenti. 17 Tabel 9. Hiiu maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma Oma Muus Muu maakonnas maakonnas maakonnas maakonna ravi ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal dermatoveneroloogia 207 466 31% 69% günekoloogia 2784 763 78% 22% otorinolarüngoloogia 218 469 32% 68% psühhiaatria 1028 427 71% 29% sisehaigused 2013 120 94% 6% taastusravi 205 81 72% 28% üldkirurgia 4627 540 90% 10% neuroloogia 70 475 13% 87% pediaatria 29 245 11% 89% reumatoloogia 136 140 49% 51% uroloogia 8 352 2% 98% Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel). 1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike sisehaiguste ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 144 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka üldkirurgia (110%), pulmonoloogia (103%), nefroloogia (35%), onkoloogia (27%) ja kirurgia (9%) erialadel. Ortopeedia erialal on Hiiu maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna keskmisest 64 protsendi võrra vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka otorinolarüngoloogia (-46%), dermatoveneroloogia (-43%), uroloogia (-40%), gastroentero- loogia (-36%), taastusravi (-35%), neuroloogia (-35%), kardioloogia (-26%), günekoloogia (- 18%), reumatoloogia (-17%), pediaatria (-10%), psühhiaatria (-8%) ja oftalmoloogia (-8%) erialadel. Päevaravi vastuvõtud toimuvad Hiiumaa Haiglas üldkirurgia, sisehaiguste ja günekoloogia erialal. 2014. aasta andmetele tuginedes on üldkirurgia erialal oma maakonnas ravi kasutamise osakaal 91 protsenti, sisehaiguste erialal on vastav näitaja 73 protsenti ja günekoloogias 66 protsenti. Eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus on seega maakonnas suur, seega peaks neid teenuseid ka tulevikus edasi osutama. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaalust on näha, et elanikud eelistavad maakonnas tagatud päevaravi erialadel pöörduda oma maakonnas asuva haigla poole. 18 Tabel 10. Hiiu maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal Päevaravi - visiitide arv (2014) Oma Muus Oma maakonnas Muu maakonna maakonnas maakonnas ravi kasutamise ravi kasutamise osutatud osutatud osakaal osakaal vastuvõtud vastuvõtud üldkirurgia 173 18 91% 9% sisehaigused 30 11 73% 27% günekoloogia 57 29 66% 34% Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel). 1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 104 protsendi võrra enam ning sisehaiguste vastuvõtte keskmisest 101 protsendi võrra enam. Günekoloogia vastuvõtte on 13 maakonna keskmisest 9 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. Tabel 11. Hiiu maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014) Oma Muus Oma maakonnas maakonnas Muu maakonna maakonnas ravi osutatud osutatud ravi kasutamise kasutamise statsionaarsed statsionaarsed osakaal osakaal ravipäevad ravipäevad üldkirurgiateenused 1752 461 79% 21% iseseisev statsionaarne 2826 263 91% 9% õendusabi sünnitusabiteenused 111 59 65% 35% günekoloogiateenused 97 84 54% 46% sisehaiguste teenused 1943 173 92% 8% pediaatria teenused 81 370 18% 82% Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel). 1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike üldkirurgia eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 66 protsendi võrra ja sisehaiguste puhul 64 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%) ja günekoloogia (- 19%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem. Hiiumaa Haigla osutab pediaatria teenust lihtsamate haigusjuhtumite 19 (diagnooside korral), kõik oleneb patsiendi seisundist. 2017. aastal viibis pediaatrias 14 patsienti (nakkushaigused, kõrvavalu, hingamis- ja seedeelundite haigused ning vigastused). Keerulisemad haigusjuhud viiakse üle Tallinna Lastehaiglasse. 3.3. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus hakkab paiknema Hiiumaa Haigla hoonetes (Rahu 2 ja Rahu 2/1). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse tervisekeskuse ruumid aadressil Rahu 2/1, Rahu 2 ning ruumid Käina ambulatooriumis aadressil Hiiu maantee 1b. Koostöö tervise- keskuse ja haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Hiiumaa Haigla eriarstiabi- ja hooldus- ning taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Hiiumaa tervisekeskuse omanikuks saab olema Hiiumaa Haigla SA. Hiiumaa tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustab kogu Hiiumaa vald. Teenindus- piirkonna pindala kokku on ca 1032 km2 ja piirkonnas elab 2018. aasta seisuga Statistikaameti andmetel 9387 elanikku. 2030. aastal moodustavad Hiiumaa tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased (19,82%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 65 ja vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 30,77% (2017. aastal 20,76% ja 2020. aastal 22,99%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 4 perearsti ja 7 pereõde, ämmaemand, füsioterapeudid, koduõde, sotsiaaltöötaja, vaimse tervise õde, sisehaiguste arst, üldkirurg, oftalmoloog, günekoloog, otolarüngoloog, dermatoveneroloog ja taastusravi- arst. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja –õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõe kabinet, ämmaemanda kabinet, füsioteraapia saal, füsioteraapia patsientide pesemis- ja riietusruum, sotsiaalnõustaja kabinet, füsioteraapia kabinetid, vaimse tervise õe kabinet, nõupidamiste ruum, hambaarsti kabinet ja muud ruumid. 3.3.1. Põhiteenused Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. RAKE prognooside kohaselt vajadus perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 5 perearstile ja 8 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2017 aasta seisuga, viimaste aastate 20 tendentse ning prognoose, ehitatakse ruumid neljale perearstile. Hiiumaa tervisekeskuses valmimise järgselt osutavad üldarstiabi 4 perearsti ja 7 pereõde, neist 1 perearst ja pereõde tervisekeskuse teises tegevuskohas Käinas. Üksikud perearstipraksised tervisekeskuse teeninduspiirkonnas jäävad tegutsema Käinas ja Emmastes. Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülg- semalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. Tabel 12. Töökohtade vajaduse hinnang Hiiumaa tervisekeskuses 2011 2020 2030 perearst 5,6 5,3 5,2 pereõde 8,5 8,3 8,2 koduõde 2,3 2,7 3,3 füsioterapeut 2,0 1,9 1,7 ämmaemand 1,0 0,8 0,6 KOKKU 19,4 19,0 19,0 Allikas: Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine, RAKE 2015. Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb. Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused, sh normaalse raseduse jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas töökohtade vajadus väheneb. 21 Piirkonna elanikele on füsioterapeudi, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja koduõe teenused tagatud Hiiumaa Haigla baasil. 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused Apteegiteenust osutavad Kärdlas kokku kolm teenusepakkujat ja seetõttu ETTK teenusena seda pakkuma ei hakata. Hiiumaa Haiglal on olemas küll apteek enda tarbeks, kuid seal ravimite müüki ei toimu. Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat. Nimetatutest kolm paikneb Kärdlas, sh üks, Unimed Kliinikud OÜ Hiiumaa Haigla ruumides, üks Käinas ja üks Emmastes. Hiiumaa ETTK-s hakkab tegutsema juba praegugi samas hoones paiknev Unimed Kliinikud OÜ. Täna pakutakse Hiiumaal psühholoogi teenust õpilastele koolipsühholoogi teenusena. Noortele on psühholoogi teenus kättesaadav ka Hiiumaa Noorsootöö Keskuses. Vaimse tervise õde Hiiumaal praegu puudub, kuid Hiiumaa Haigla SA tegeleb vastava spetsialisti otsingutega. Uues Hiiumaa ETTK-s hakkab tööle üks täiskohaga vaimse tervise õde või psühholoog. Nimetatud teenust hakkab pakkuma Hiiumaa Haigla SA. Hiiumaal on sotsiaalnõustamine valla sotsiaaltöötajate kohustuseks. Vajadus kogu teenindus- piirkonna elanikke teenindava sotsiaaltöötaja järele on aga ka haiglas ning tulenevalt piirkonna elanike sotsiaalsetest probleemidest tulevases tervisekeskuses. SA Hiiumaa Haiglal on plaan võtta tööle poole kohaga sotsiaaltöötaja. Hiiumaa Tervisekeskus rajatakse Hiiumaa Haigla hoone ruumidesse. Ambulatoorset eriarstiabi on tervisekeskuse avamisel plaanis pakkuda sisehaiguste arsti, üldkirurgi ja günekoloogi teenuseid täiskohaga arsti poolt ning jätkata mitmete teiste eriarstide (oftalmoloog, otorinolarüngoloog, dermatoveneroloog) vastuvõttudega määratud arvul päevadel kuus. Nimetatud eriarstiabi valdkondade ambulatoorsed teenused koondatakse tulevikus tervisekeskuse poolt pakutavate teenuste hulka ning neid osutab piirkonnas Hiiumaa Haigla SA ja nii jääb ka edaspidi. Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav ja kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja eluolukorra parandamiseks. Taastusravi arsti vastuvõtt toimub üks kord kvartalis hetkel ja ka peale tervisekeskuse avamist. 22 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Hiiu maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Hiiu maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,41 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, moodustades elanikest 36,3 protsenti. Koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga on aastaks 2030 Hiiumaa Haigla arendanud välja eeskätt Hiiumaa elanikkonna teenindamiseks kaasaegse tervisekeskuse, mille juures paikneb erakorralise arstiabi ööpäevaringne teenistus (sh kiirabi) ja statsionaarne voodifond. Haiglas on tagatud ka sünnitusabi pakkumine. Lisaks pakutakse esmatasandile infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Haigla labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika teenistus on ühiskasutuses perearstidega. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames. Kogu maakonnale pakutakse haigla baasil iseseisva ämmaemandusabi ja koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Lisaks tervishoiuteenustele pakub haigla hooldusteenuseid eakatele. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 13, 14 ja 15). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta andmete põhjal on tuletatud haigus- juhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2020– 2030. Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel. Jättes sünnitusabiteenuste, günekoloogiateenuste ja pediaatriateenuste voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive 23 Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:  erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt, erakorralist abi vajavad patsiendid kuni pädevuskeskusesse transpordi võimaluseni;  krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast);  sisehaiguste erialal plaanilist ravi vajavad patsiendid (v.a. lapsed alla 10 eluaasta);  üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid (kes on vajalik jätta pikemale jälgimisele);  kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Hiiu maakond;  Hiiumaa Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed pikaajalisemat järelravi vajavad patsiendid;  Hiiumaa haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed mittespetsiifilist aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat mittespetsiifilist taastusravi vajavad patsiendid;  statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Haigla saarelise asukoha tõttu arvestatakse ööpäevaringse valmisoleku korraldamisel asjaoluga, et aastas on ligikaudu 20 päeva, mil mandriga igasugune transpordiühendus puudub. Seega on vaja tagada valmisolek raskemate trauma patsientide ja muude erakorralist kirurgilist sekkumist vajavate patsientide aitamiseks kohapeal või stabiliseerimiseks kuni transpordi võimaluseni. Transpordivõimaluste olulise paranemise korral vaadatakse haigla töökorraldus lähtuvalt uutest transpordivõimalustest üle. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Sünnitusabi- ja günekoloogiateenused tagab Hiiumaa elanikele Lääne-Tallinna Keskhaigla ning pediaatriateenused Tallinna Lastehaigla. Koostöös Regionaalhaiglaga tagatakse lähiaastatel sünnitusabi osutamine ka kohapeal. Kõrge riski rasedusega sünnitusi Hiiumaal vastu ei võeta ja rasedad suunatakse kõrgem etapi raviasutustesse mandril. Juhul kui saarel ei suudeta sünnitusabi tagada, tuleb Hiiumaa inimestele välja pakkuda meditsiiniliste ja sotsiaalsete meetmete tugisüsteem plaaniliste sünnitajate suunamiseks mandrile. Kuid ka tugisüsteemi ja üksikasjalike juhendmaterjalide olemasolul peab plaanilise sünnitusabi 24 lõppemisel säilima ämmaemandate ööpäevaringne valmisolek. Asukohalise eripära tõttu on seega nendele erialadele jäetud alles 1 voodi. Prognooside kohaselt langeb Hiiumaa Haiglas 2030. aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 4 voodit. 2030. aastaks kasvab sisehaiguste teenuste ravimaht ning arvestades 80% voodihõivet, suureneb sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste ravimaht kasvab. Tabel 13. SA Hiiumaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja prognoos perioodiks 2020–2030 2014 2020 2030 üldkirurgia teenused hospitaliseeritute arv 457 392 284 ravi kestus 4,3 4,3 4,3 voodipäevi 1 967 1 688 1 223 voodihõive 67,4% 80,0% 80,0% voodite arv 8 6 4 iseseisev statsionaarne õendusabi hospitaliseeritute arv 137 161 201 ravi kestus 20,1 20,1 20,1 voodipäevi 2 760 3244 4052 voodihõive 58,2% 85% 85% voodite arv 13 10 13 sisehaiguste teenused hospitaliseeritute arv 347 371 441 ravi kestus 5,9 5,9 5,9 voodipäevi 2 031 2173 2579 voodihõive 111,3% 80,0% 80,0% voodite arv 5 7 9 sünnitusabiteenused hospitaliseeritute arv 53 44 25 ravi kestus 2,3 2,3 2,3 voodipäevi 124 104 58 voodihõive 11,3% 11,3% 11,3% voodite arv 3 1 1 günekoloogiateenused hospitaliseeritute arv 48 39 19 ravi kestus 2,1 2,1 2,1 voodipäevi 100 81 39 voodihõive 27,4% 27,4% 27,4% voodite arv 1 1 1 25 pediaatria teenused hospitaliseeritute arv 36 30 15 ravi kestus 2,0 2,0 2,0 voodipäevi 73 60 31 voodihõive 20,0% 20,0% 20,0% voodite arv 1 1 1 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Kokkuvõtlikult prognoositakse nii üldkirurgia, pediaatria, sünnitusabi kui ka günekoloogia valdkondades voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi ja sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal plaanilisena üldkirurgia ja günekoloogia erialal ambulatoorse või päevaravi vormis. Plaanilist statsionaarset kirurgilist ravi vajavad patsiendid suunatakse mandril asuvatesse pädevuskeskustesse. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud SA Hiiumaa Haiglas kohapeal vähemalt:  dermatoveneroloogia;  otorinolarüngoloogia;  oftalmoloogia;  günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;  psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;  üldkirurgia;  sisehaigused;  taastusravi, sh füsioteraapia, (kliinilise psühholoogi ja logopeedi teenused Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskuses). Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab tagada Põhja-Eesti Regionaalhaigla, aga ka teised pädevuskeskused. Lisaks tagatakse Hiiumaa elanikele koostöös Regionaalhaigla jt kõrgema etapi haiglatega kohapeal või PERH-is eristatud järjekorra alusel järgmiste erialade arstide ambulatoorsed vastuvõtud:  neuroloogia,  kardioloogia,  ortopeedia,  uroloogia. 26 Uroloogia, neuroloogia, pediaatria ja oftalmoloogia teenused on Hiiumaa elanikele tagatud teiste pädevuskeskuste poolt. Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab uroloogia ja neuroloogia teenuseid ning pediaatria teenuseid osutab Tallinna Lastehaigla. Oftalmoloogia teenust osutab SA Hiiumaa Haiglas Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik. Tabel 14. SA Hiiumaa Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020–2030 2014 2020 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 2269 0 2148 0 1947 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 249 0 265 0 291 0 günekoloogia teenused 3250 261 2686 247 1745 224 sisehaiguste teenused 736 0 711 0 669 0 otorinolarüngoloogiateenused 261 0 242 0 209 0 ortopeediateenused 364 0 364 0 365 0 kardioloogiateenused 332 0 436 0 609 0 dermatoveneroloogiateenused 237 0 254 0 282 0 psühhiaatria 0 0 1067 0 1132 0 KOKKU 7698 261 8172 247 7249 224 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca 17 protsendi võrra. Lisaks kasvab dermatoveneroloogia, ortopeedia ja kardioloogia visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul on näha pigem visiitide arvu vähenemist, kõige enam väheneb günekoloogiateenuste visiitide arv. 2019. aastast lisanduvad ka psühhiaatria ambulatoorsed vastuvõtud. Kokkuvõtlikult sõltub pakutavate ambulatoorsete teenuste hulk Regionaalhaigla võimalustest Hiiumaale eriarste saata. Päevaravi osutatakse SA Hiiumaa Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:  üldkirurgia,  sisehaigused,  günekoloogia. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. Tabel 15. SA Hiiumaa Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020–2030 Eriala 2014 2020 2030 üldkirurgia 178 179 180 27 sisehaigused 32 34 38 günekoloogia 70 67 61 KOKKU 280 280 279 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Päevaravi vastuvõttude koguarv püsib prognoosi kohaselt samas suurusjärgus. 2030. aastaks kasvab kõige enam sisehaiguste vastuvõttude arv. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb kahe vastuvõtu võrra ka üldkirurgia erialal. Ainsana prognoositakse langust günekoloogia päevaravi vastuvõttudes. Alljärgnevas tabelis on toodud välja patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv 2014. aastal ning prognoos perioodiks 2020 – 2030. Haigla prognoosib varasematele trendidele tuginedes järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi pole siiski võimalik täielikult ette planeerida. Tabel 16. SA Hiiumaa Haigla patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020–2030 Uuringud/diagnostika 2014 2020 2030 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 877 903 914 loode (kardiotokograafia) 190 114 57 muud(nt kuulmiseuuringud) 154 146 143 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 1221 1164 1115 röntgen + kompuuter 3468 3572 3615 kompuuter 2007 2067 2092 ultraheli 1527 1573 1592 Radioloogiateenused kokku 7002 7212 7299 gastroskoopiad 111 105 103 Endoskoopiateenused kokku 111 105 103 kliinilise keemia uuringud 24 595 25333 25637 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 5001 4751 4276 hüübimissüsteemi uuringud 565 537 483 immunohematoloogilised uuringud 649 668 676 mikrobioloogilised uuringud 520 536 542 immuunuuringud 4559 4696 4752 Laboriuuringud kokku 35 889 36520 36366 KOKKU 44 223 45 002 44 883 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018 Radioloogilisest diagnostikast tagatakse Hiiumaa haiglas vähemalt kompuutertomograafia, röntgen, ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste üldiagnostika) ja nende uuringute 28 kohapealse tegemise võimekus. Kohapeal tagatakse laboridiagnostikast kiireloomuliste uuringute diagnostika, muus osas toimub laboriuuringute pakkumine koostöös Regionaalhaiglaga. Lisaks tehakse koostööd TÜK Geneetikakeskusega, kuhu saadetakse vastsündinute skriiningud. Ida-Tallinna Keskhaigla Emaduskeskuses või Lääne-Tallinna Keskhaigla Raseduskeskuses teostatakse rasedate I trimestri skriining ja loote anatoomia. Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal- diagnostika, holtermonitooringud jms. Tabel 17. SA Hiiumaa Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020– 2030 Protseduurid 2014 2020 2030 Taastusravi protseduure s.h. 9346 6754 6931 massaaž 3186 2549 2486 füsioteraapia 3133 1880 2194 elektriravi (koos magnetiga) 1917 1342 1247 liikumisravi 644 664 670 soolaravi 235 188 193 mudaravi 112 6 4 soojusravi 119 125 137 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2030. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 28% langust ning taastusravi protseduuride kogumahuks 6931 protseduuri (2017. aastal 5189 protseduuri). 2017. aastaga võrreldes prognoositakse kasvu näiteks elektriravi, massaaži ja füsioteraapia protseduuridele. 29 5. Tervishoiutöötajate vajadus Haigla töötajate hulka ja nende koormust on keeruline määrata. Kohalikud arstid (kirurg, sisearst, günekoloog) töötavad lisaks oma erialale ka erakorralise meditsiini osakonnas. Lisaks töötavad ühekordsete lepingutega Hiiumaa Haiglas veel erinevad erakorralise meditsiini arstid, sisearstid, anestesioloogid, günekoloogid. Polikliinikus teevad vastuvõtte ühekordsete lepingutega neuroloog, ortopeed, otorinolarüngoloog ja taastusravi arst. SA Hiiumaa Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 71 töötajat, neist 17 on arstid, 24 õenduses ja 11 hoolduses. 18 töötajat kuulub muu personali kategooria alla. 2017. aastal töötas haiglas täistööajale taandatuna keskmiselt töölepinguga 51,85 inimest ja käsunduslepinguga 1,36 inimest. Meditsiinitöötajaid oli keskmiselt 38,41, nende seas arste 6,62, õdesid 16,31, hooldustöötajaid 10,89 ja muid meditsiinitöötajaid 4,59 inimest. 2017. aasta lõpu seisuga töötas töölepinguga täistööajaga 5 arsti (kirurg, anestesioloog, sisearst, erakorralise meditsiini arst ja günekoloog), 14 õde ja 10 hooldustöötajat. Osalise koormusega töötas 8 arsti, 3 õde ja 1 hooldustöötaja. Tabel 18. SA Hiiumaa Haigla töötajate keskmine arv 2018. aasta seisuga ja prognoos aastateks 2020–20302 2018 2020 2030 Keskmine Keskmine Keskmine Töötajate täistööajaga täistööajaga täistööajaga arv töötajate arv töötajate arv töötajate arv Administratsioon 4 4 4 4 Köök 5 4,5 4 4 Üldosakond 9 5,95 5 4 Kirurgiaosakond 16 13,25 13 11 Arstid 3 1,5 2 2 Õed 9 7,75 7 6 Hooldajad 4 4 4 3 Sise- ja hooldusosakond 11 10,35 9 7 Arstid 1 1 1 1 Õed 4 3,85 3 2 Hooldajad 6 5,5 5 4 Sünnitus- ja günekoloogia 7 6,25 5 4 osakond Arstid 2 1,25 1 1 2 Kõik radioloogilised uuringud (röntgen + kompuuter), mis teostatakse Hiiumaal Haiglas, vastatakse PERHi Diagnostikakliiniku Radioloogiaosakonna poolt. Günekoloogilist sonograafiat teostatakse günekoloogide poolt ning üldsonograafiat teeb vastava väljaõppe saanud spetsialist (mitte radioloog). Gastroskoopiat teostavad vastava väljaõppe saanud kirurgid. 30 Ämmaemandad 4 4 3 2 Hooldajad 1 1 1 1 Taastusraviosakond 4 2,25 2,5 2,5 Füsioterapeudid 2 1,25 1,5 1,5 Massöörid 2 1 1 1 EMO 3 2,6 6 6 Arstid 3 2,6 2 2 Õde3 0 0 4 4 Polikliinik 8 1,55 2 1,6 Arstid 7 0,55 1 0,6 Õde 1 1 1 1 Rõntgen 2 1,75 2 2 Radioloogiatehnik 2 1,75 2 2 Labor 2 1,2 1,2 1,2 Arstid 1 0,2 0,2 0,2 Bioanalüütik 1 1 1 1 KOKKU 71 53,65 53,7 47,3 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Tulevikus nähakse ette personali vähenemist. Seda eelkõige seetõttu, et mõne erialad liiguvad pädevuskeskustele, kuna kohapealne arstiabi osutamine pole kõigil erialadel jätkusuutlik. Tabel 19. SA Hiiumaa Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020–2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused 0,5 0,5 0,4 taastusravi ja füsiaatriateenused 0,1 0,1 0,1 günekoloogia teenused 0,7 0,6 0,4 sisehaiguste teenused 0,2 0,2 0,1 otorinolarüngoloogiateenused 0,1 0,1 0,1 ortopeediateenused 0,1 0,1 0,1 kardioloogiateenused 0,1 0,1 0,1 dermatoveneroloogiateenused 0,1 0,1 0,1 psühhiaatria 0,0 0,6 0,6 KOKKU 1,9 2,4 2,0 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018. Tervishoiu valdkonnas on jätkuvalt probleemiks vananev personal. Hiiumaa Haigla arstide keskmine vanus on 57,3 eluaastat, õendustöötajate keskmine vanus 51,2 eluaastat ning 3 2018. aastal on erakorralise meditsiini õde kajastatud kirurgiaosakonna töötajate hulgas. 31 hooldajate keskmine vanus 55,8 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 55,4 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 54,5 eluaastat. Seega seisab Hiiumaa Haigla silmitsi vananeva personali probleemiga. 58,0 57,3 57,0 55,8 56,0 55,4 55,0 54,0 53,0 52,0 51,2 51,0 50,0 49,0 48,0 Arstid Õendustöötajad Hooldajad Muu personal Joonis 4. SA Hiiumaa Haigla töötajate keskmine vanus 2018. aastal (Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2018) Uute töötajate leidmine Hiiumaa Haiglasse on väga keeruline ning seega kasutatakse nende leidmiseks kõikvõimalikke kanaleid. Tööpakkumisest kuulutatakse kohalikus ajalehes, nii haigla enda kui ka PERH-i kodulehel, CV-keskuses ning sotsiaalmeedia kanalites. Arstide leidmisel tehakse koostööd PERH-i personaliosakonnaga. Töötajate leidmiseks suheldakse aktiivselt PERH-i erinevate kliinikute juhtidega, muuhulgas otsitakse töötajaid isiklike kontaktide kaudu. Töötajate koolitamine toimub koostöös teiste pädevuskeskuste koolitustalitlustega. PERH-i koolituskeskuse koolitused on Hiiumaa Haigla töötajatele tasuta. Kõikidel töötajatel on võimalus koolitustel osaleda, koolitusi on võimalik tellida ka Hiiumaale. Koolituse, transpordi, öömaja ja koolituspäeva eest tasub Hiiumaa Haigla. 32 6. Struktuuriüksuste loend 6.1. Meditsiinilised struktuurid 1. Polikliinik •günekoloogia kabinet •kirurgia kabinet •sisehaiguste kabinet 2. Kiruriga osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 3. Sünnituse ja günekoloogia osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 4. Õendushoolduse ja sisehaiguste osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 5. Taastusravi osakond 6. EMO 7. Röntgen 8. Labor 33 6.2. Tugiteenused 1. Administratsioon •sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine 2. Üldosakond •sh IT, koristajad, remonditöölised, autojuhid, registratuuri töötajad 3. Köök 34 7. Juhtimine 2017. aastal sõlmisid SA Hiiumaa Haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutatud SA Hiiu Maakonnahaigla ühinemislepingu, millega Hiiumaa Haigla kui majandusüksus läks üle PERH- i poolt asutatud sihtasutusele. Ühinenud sihtasutus hakkas kandma nime SA Hiiumaa Haigla, kõik töötajad, lepingud, õigused ja kohustused kandusid üle. Organisatsiooni juhtivad organid on kaheliikmeline juhatus ja viieliikmeline nõukogu. SA Hiiumaa Haigla juhatusse kuuluvad Tõnis Siir ja Riina Tamm. Haigla nõukogu on 5-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed:  Agris Peedu – nõukogu esimees,  Leonhard Kukk – nõukogu liige,  Meelis Roosimägi – nõukogu liige,  Agris Koppel – nõukogu liige,  Reili Rand – nõukogu liige. Oma tegevuses juhindub SA Hiiumaa Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 35 36 NÕUKOGU JUHATUS EMO POLIKLIINIK VOODIOSAKOND OPIPLOKK DIAGNOSTIKA APTEEK Administratiivteenistus Majandusteenistus Joonis 5. SA Hiiumaa Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: SA Hiiumaa Haigla) 37 8. Arengukava koostamise alused SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. 2. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. 3. Eesti Haigekassa statistika, 01.07.2018 4. Eesti Statistikaameti andmebaas, 09.07.2018. 5. Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine, RAKE 2015, 104 lk. 6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. 7. Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse arengukava. SA Hiiumaa Haigla 2018, 32 lk. 8. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord. Sotsiaalministri määrus nr 166 31. augustist 2001. a. 9. SA Hiiumaa Haigla majandusaasta aruanne 2017. SA Hiiumaa Haigla 2018, 22 lk. 10. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos. 11. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. 12. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. 38 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Hiiumaa Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2020–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse SA Hiiumaa Haigla hoone arendustegevused. Hiiu maakond SA Hiiumaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 1032,44 km2. Maakonna moodustab üks omavalitsusüksus, milleks on Hiiumaa vald. Statistikaameti andmetel elab Hiiu maakonnas 9387 inimest (2018. aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. SA Hiiumaa pakub maakonnas piirkondliku tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on Hiiumaa Haigla suurimaks probleemiks uute töötajate leidmine ja vananev töötajaskond. See on ka üks põhjus, miks tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. Koostajad: SA Hiiumaa Haigla Civitta Eesti AS 39 MINISTRI KÄSKKIRI 23.10.2018 nr 80 Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 1. oktoobri 2018. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (käskkirja lisa). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: SA Hiiumaa Haigla funktsionaalne arengukava I etapp.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel