MINISTRI MÄÄRUS
23.10.2018 nr 45
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse
nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel.
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või
puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja
analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.“;
2) paragrahvi 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) digitaalsed või paberil alusdokumendid.“;
3) määrust täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Andmete esitajad
Andmekogusse esitavad andmeid:
1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik;
2) tööandja;
3) tervishoiuteenuse osutaja.
§ 32. Alusdokumendid
Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:
1) töövõime hindamise taotlus ja sellele lisatud dokumendid;
2) töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid;
3) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.“;
4) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
2
5) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;“;
6) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“;
7) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) isiku surma aeg.“;
8) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) ettevõtluskonto andmed;“;
9) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse sõnad „riikliku pensionikindlustuse registrist“ sõnadega
„sotsiaalkaitse infosüsteemist“;
11) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:
„(6) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks
või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras.
(7) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti
ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid
isikuandmeid.
(8) Andmekogule juurdepääsu õigus on ka isikul, kes arendab või hooldab andmekogu
arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses või tingimustel.
(9) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja
milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse.“;
13) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Andmete säilitamine
(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku
surma;
2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse
kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse seaduses sätestatud
menetluse lõppemist või isiku surma.
(2) Käesoleva määruse §-s 32 nimetatud alusdokumente säilitatakse kümme aastat isiku
suhtes alustatud menetluse lõppkuupäevast arvates.
3
(3) Andmete töötlemise logisid säilitatakse kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud
eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat.
(4) Säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta
lõpus.
(5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta
lõpus“;
14) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Andmekogu lõpetamine
(1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või
riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.
(3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja
pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) on kehtestatud töövõimetoetuse seaduse (edaspidi
TVTS) § 22 lõike 4 alusel.
TVTS-iga on loodud õiguslik alus andmekogu pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestatakse
andmekogu pidamise eesmärk, üldine andmekoosseis, vastutav töötleja ja andmete
säilitustähtajad. Põhimäärusega kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon, sealhulgas
andmekogu turvanõuded, täpne andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord,
andmeandjad, saadavad andmed, andmete säilitamise ja väljastamise kord ning muud
korralduslikud küsimused. Andmekogu tagab Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa) ülesannete
ja kohustuste täitmiseks vajalike andmete kättesaadavuse töövõime hindamisel, töövõimetoetuse
määramisel, tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisel ning andmete analüüsimisel ja
statistika koostamisel.
Määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus)
(ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on määruses üle
vaadatud ja täiendatud andmekogu pidamise eesmärk, andmekoosseisud, andmeandjad, kannete
tegemise alusdokumendid ja andmete (sh logide) säilitamise tähtajad.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK) tagatakse muudatusega õigused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamisega
seonduvate ülesannete täitmiseks. Määrusega reguleeritakse nende ülesannete täitmisel
turvaintsidentide tekkimise korral TEHIK-u õigust töödelda andmekogust edastatavaid
isikuandmeid.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii
Pärg (
[email protected], 626 9278). Määruse väljatöötamisel osalesid Eesti Töötukassa juriidilise
osakonna juhataja Ira Songisepp (
[email protected], 614 8520) ja juhataja asetäitja
Irina Borozdina (
[email protected], 614 8644) ning Sotsiaalministeeriumi
digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (teenistusest lahkunud).
Määruse eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected], 6269 329).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse Riigi
Teataja RT I, 25.05.2016, 5 redaktsiooni.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
2
Punktiga 1 sõnastatakse uuesti andmekogu eesmärk ehk määruse § 1 lõige 2. Sõnastust on
täiendatud statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamisega. Andmekogu
peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega
töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks
vajalike andmete tagamiseks.
Statistika ja analüüside tegemiseks andmete kogumise eesmärk on tagada andmed
tööturupoliitika kavandamiseks, tööturuteenuste korraldamiseks, töövõime hindamiseks, toetuste
ja hüvitiste eelarve planeerimiseks, riikliku statistika kogumiseks ja teadustöödeks. Teadus- ja
uurimistööde põhjal kujundatakse teadmispõhiselt tööturupoliitikat ning planeeritakse raha ja
inimressursse.
Andmekogu andmete statistilistel eesmärkidel peamised kasutajad on Eesti Töötukassa,
Sotsiaalministeerium, Statistikaamet (kui riikliku statistika tegija) ning teadus- ja uurimisasutused.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 punkti 2 eesmärgiga täpsustada, et lisaks digitaalsetele
andmetele on andmekogusse tehtavate kannete aluseks paberil esitatud alusdokumendid. Nii
digitaalselt kui paberil esitavad töötukassale alusdokumente näiteks töövõime hindamise taotlejad.
Paberil alusdokumendid on loetletud määruse §-s 32, mis lisatakse käesoleva eelnõuga.
Punktiga 3 täiendatakse määrust §-dega 31 ja 32, et kehtestada andmekogusse andmete esitajate
ja kannete alusdokumentide loetelud. Uus § 31 sätestab, et andmekogusse esitavad andmeid
töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik, tööandja ja tervishoiuteenuse osutaja. Uus § 32
sätestab, et andmekogusse kande tegemise alusdokumentideks on töövõime hindamise taotlus ja
sellele lisatud dokumendid, töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid ning erijuhtudel
sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid. Isik esitab töövõime hindamise
taotluse ja töövõimetoetuse taotluse, tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse andmed
ning tööandja esitab erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotluse.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 1 ja 2, kuna põhimääruses ei pea olema
detailselt kirjeldatud, mida andmekogu kaitsmine hõlmab. Määrusega on juba kehtestatud
turvaklass ja turbeaste, mis on piisav. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on määratud avaliku
teabe seaduse § 439 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252
„Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kohaselt vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise
etalonturbe (ISKE) süsteemi rakendamisjuhendile.
Punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 punkti 1 sõnastust andmekogusse kantavate
surmaandmetega. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse andmekogusse isiku
surmaandmed, et oleks võimalik tagada menetluste lõpetamine ja andmete säilitamise tingimuste
täitmine, arvestades isiku surma kuupäeva. Paragrahvi 15 lõike 1 alusel on töötukassal õigus
saada andmeid rahvastikuregistrist.
Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 15 pealkirja, sest paragrahvis on lisaks andmeandjatele
loetletud neilt saadavad andmed. Varasem peakiri hõlmas vaid andmeandjaid.
Punktiga 7 täiendatakse rahvastikuregistrist saadavat andmekoosseisu surmaandmetega.
Töötukassal on tarvis teada isiku surma fakti ja aega.
Punktiga 8 täiendatakse määruse § 15 lõiget 3 punktiga 31, et oleks reguleeritud andmekogusse
ettevõtluskonto andmete esitamine maksukohustuslaste registrist.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 3 punkt 8, kuna Maksu- ja Tolliametil
puuduvad andmed avalik-õigusliku ameti pidamise kohta. Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 4
punkt 15 on kehtetu alates aprillist 2017.
Punktiga 10 korrigeeritakse Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi nimetus. Alates 1. jaanuarist
2017 on riikliku pensionikindlustuse registri asemel sotsiaalkaitse infosüsteem.
3
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõiked 1 ja 4. Lõige 1 viitab avaliku teabe
seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumise
tõttu tuleb põhiline andmekaitse regulatsioon sealt. Seega ei ole korrektne viidata ainuüksi
nimetatud seadustele. Samuti ei ole üldse vajalik viidata seadustele, sest need kehtivad nagunii ja
andmete töötlemisel tuleb alati seaduste nõudeid järgida. Lõikes 4 on loetletud logi
andmekoosseis, kuid see ei ole vajalik ega nõutav. Oluline on, et andmetöötlus logitakse ja logisid
säilitatakse.
Punktiga 12 täiendatakse § 17 lõigetega 6–9. Lõige 6 annab õiguse andmeid väljastada Euroopa
Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras.
Lõige 7 sätestab, et TEHIK täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009
artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende
ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on TEHIK-ul õigus lugeda ja
kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid.
Üle-euroopalise IT-projekti EESSI1 kaudu alustavad liikmesriikide rakendusasutused
sotsiaalkindlustusalaste andmete vahetamist 2019. aasta juulist. Iga riik pakub ise välja oma
riigisisese arhitektuuri. Ühendus teiste riikidega toimub kindlaksmääratud juurdepääsupunkti
kaudu. Juurdepääsupunkt teeb võimalikuks ühenduse meie rakendusasutuste ja teiste riikide
rakendusasutuste vahel ehk selle kaudu liiguvad kõik saadetud sõnumid, mis tulevad riiki sisse või
lähevad riigist välja. Eestis täidab seda rolli TEHIK.
Asutused, kes üle EESSI platvormi andmeid vahetavad, on Sotsiaalkindlustusamet, töötukassa,
Eesti Haigekassa ning Maksu- ja Tolliamet. Kuigi rakendusasutuste õigus ja ka kohustus andmeid
vahetada tuleb otsekohalduvast määrusest 883/2004 ja selle rakendusmäärusest 987/2009, ei ole
see piisav, et TEHIK (ehk n-ö kolmas asutus) saaks juurdepääsupunkti teenust osutada. Selleks
peab iga valitsusalast väljaspool asuv asutus oma andmekogu(de) põhimäärusesse lisama
paragrahvi, kus antakse TEHIK-ule õigus teha seiret nende serveritest läbi liikuvatele andmetele
ning vigaste või viirusega andmete liikumist takistada (seda nii riiki sisse kui riigist välja liikuvate
andmete puhul).
Lõikes 8 sõnastatakse andmekogule juurdepääsu õigused isikutele, kes arendavad või hooldavad
andmekogu. Sellisel juhul toimub juurdepääs andmekogule vastutava töötlejaga sõlmitud arendus-
või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.
Lõige 9 sätestab vastutava töötleja kohustuse pidada arvestust isikuandmete andmekogust
väljastamise kohta.
Punktiga 13 sõnastatakse uuesti määruse § 20, kehtestades täpsed andmete säilitamise tähtajad.
Töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast
isiku surma. Töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid säilitatakse nende
andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud TVTS-is sätestatud
menetluse lõppemist või isiku surma. Kannete aluseks olevaid elektroonseid ja paberil
alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates isiku suhtes alustatud menetluse
lõppkuupäevast. Andmetöötluse logisid säilitatakse andmekogus kaks aastat. Isiku kohta töövõime
hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat. Säilitustähtaja
möödumisel peab vastutav töötleja andmekogusse kantud andmed üks kord aastas anonüümima,
hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse
andmetöötluslogid üks kord aastas, hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpuks.
Andmete säilitustähtaja kehtestamise põhjused on järgmised:
• töövõime hindamise andmete säilitustähtaeg (alates nende andmekogusse kandmisest kuni
kümme aastat pärast isiku surma) on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse
1
Electronic Exchange of Social Security Information
4
arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib
isik lükata vanaduspensionile minekut edasi kümme aastat. Sellisel juhul peavad olema andmed
kättesaadavad ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Isikule määratakse osaline või puuduv
töövõime 16. eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb
pensioni 75-aastaselt. Aina populaarsem on kaua tööl käimine, sh vanaduspensionieas. Eesti
tööjõu-uuringu andmetel oli pensioniealistest hõivatuid 2016. aastal hinnanguliselt 48 300, neist
8900 olid vanuses 70–74 ja 23 500 vanuses 65–69 aastat. Samuti tõuseb isikute
vanaduspensioniiga, mistõttu on oluline ka sotsiaalmaksu andmete säilitamine andmekogudes.
TVTS § 2 lõike 3 kohaselt hinnatakse seaduses sätestatud juhul töövõimet ka
vanaduspensioniealisel isikul. Seega tuleb andmeid säilitada pärast vanaduspensioniikka
jõudmist. Tulevikus võib tekkida vajadus hinnata töövõimet isikul, kes on juba üle kümne aasta
vanaduspensionieas;
• töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni
vanaduspensionieani. TVTS § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava seisundi korral isikul
tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni riikliku
vanaduspensionieani;
• isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse
arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurust ja staažinõude
vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on olnud osaline
või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral vähendatakse isiku
nõutavat staaži kolm aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid juhtumeid, kus osaline või
puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse juurde nt tuumakatastroofi,
tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% ulatuses püsivalt
töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast;
• töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning
tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise määramise
puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime vähenemine
oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud diagnoosidega;
• töövõimetoetuse andmeid on vaja tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevale
kindlustusandjale. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu,
on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab
kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku
töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja edaspidi nõuab töötukassa
liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi.
Töövõimetoetuse tagasinõude esitamise korral on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude
tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määrata andmete säilitamise tähtaja
vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust
võib töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt
esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel.
Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrollimiseks. Eksperdiarvamuse
vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel
teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid
töödelnud.
Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme aastat
pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse maksmise või muu menetluse lõppemist või isiku
surma. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada,
et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. TVTS § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam
makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. Pärast
andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse. Seda on mõistlik teha üks kord aastas,
siis kui saabub kõikide vastava aasta andmete säilitustähtaeg.
Punktiga 14 sõnastatakse andmekogu lõpetamise tingimused. Andmekogu lõpetamise otsustab
valdkonna eest vastutav minister ning lõpetamise korral otsustatakse andmete üleandmine teise
andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.
Lõikes 3 sätestatakse andmekogu lõpetamine avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja
korras.
5
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
4. Määruse mõjud
Mõju sihtrühm: tööealine rahvastik
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole otsest mõju tööealisele rahvastikule. Andmekogu andmeid kasutatakse
sihtrühmale TVTS-is kehtestatud õiguste tagamiseks ning statistilisi andmeid tööturupoliitika
otsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Muudatusega tagatakse selgem ülevaate sellest, kuidas
ja milliseid isikuandmeid kogutakse ning andmete töötlemine õiguspärastel eesmärkidel.
Mõju sihtrühm: töötukassa ja andmeid edastavad asutused
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, mistõttu ei too see kaasa muudatusi
töötukassa töötajatele ega töötukassa andmevahetuspartneritele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Andmekogu pidamise ja arendamise kulud kaetakse töötukassa eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja Eesti
Töötukassale arvamuse avaldamiseks. Saabunud tagasiside on koondatud kooskõlastustabelisse
(seletuskirja lisa).
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise määruse seletuskirja
Lisa
Rahandusministeerium (esitas ettepaneku mitteametlikult)
Seletuskirja lk nr 2 „Statistikaamet (kui riikliku statistika Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt
koguja)“, peab olema Statistikaamet (kui riikliku statistika parandatud.
tegija) vastavalt RStS § 8 lg 1. Riikliku statistika tegemine on
sätestatud RStS § 6 lõikes 1, s.o riikliku statistika tegemine
hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud riikliku statistika jaoks
andmete kogumise, nende statistilise töötlemise, analüüsi,
levitamise ja säilitamisega ning nimetatud tegevuste
arendamisega.
Eesti Töötukassa
1) Eelnõu punkt 3 kohaselt täiendatakse määrust muuhulgas Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on
§-iga 32. Teeme ettepaneku kasutada põhimääruse mõisteid vastavalt parandatud.
ja nii eelnõus kui ka seletuskirjas sõna „registrisse“
asendada sõnaga „andmekogusse“.
2) Eelnõu seletuskirja 2. leheküljel tuleks täpsustada eelnõu
punkti 3 järgmist selgitavat lauset “Taotleja esitab taotluse,
tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse
andmeid ning tööandja sotsiaalmaksu andmeid”. Tööandja
ei esita sotsiaalmaksu andmeid, vaid erijuhtudel
sotsiaalmaksu tasumise taotluse. Lisaks võiks sõna „taotleja“
asendada sõnaga „isik“, kuna määruse § 31 punktis 1 (eelnõu
punkt 3) on kasutatud mõistet „isik“.
Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: „Isik esitab
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse,
tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse andmed
ning tööandja erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotluse“.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkuste arvestamisel.
Kehtiva põhimääruse järgi kuuluvad andmekogu koosseisu Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on
digitaalsed alusdokumendid, eelnõu p 2 järgi aga vastavalt parandatud.
elektroonsed või paberil alusdokumendid. Seletuskirjas on
selgitatud, et paberil esitavad taotlusi töövõime hindamise
taotlejad. Kui töövõime hindamist on võimalik taotleda ka
elektroonselt, palume täpsustada seletuskirja.
Ka eelnõu § 20 lõiked 1, 2 ja 4 tuleb üle vaadata. Teabe Selgitame. Andmeid säilitatakse
säilitustähtaeg näitab, kui kaua on teavet vaja asutuses alal andmekogus kuni 10 aastat pärast isiku
hoida. Säilitustähtaja lõppemisel võib teabe hävitada, v.a surma ja seejärel anonüümitakse.
arhiiviväärtusega teave, mis kuulub üleandmisele Vastav regulatsioon on ette nähtud IKS
Rahvusarhiivi. Kui andmeid on vaja anonüümida enne rakendamise seaduse eelnõus (SE
säilitustähtaja lõppemist, tuleb andmete anonüümimise ja 650).
andmete säilitamise tähtajad eraldi välja tuua.
Lisaks juhime tähelepanu vajadusele vaadata üle töövõime Selgitame. Töövõime hindamise
hindamise protsess ja seda reguleerivad määrused. Rõhk protsess ja metoodika ei ole antud
tuleb asetada sellele, et tervise infosüsteem sisaldaks kõiki määruse objektiks.
isiku tervise ja raviga seotud andmeid, mida töövõime Tervise- ja Heaolu infosüsteemide
hindamiseks vajatakse. Keskus teostab perearstide TIS-i
andmete esitamise seiret.
Sotsiaalministeerium on juhtinud
tähelepanu vajadusele teha seiret
kõikide raviasutuste üleselt. TEHIK
analüüsib seire võimalusi.
Samuti tuleb analüüsida, milliseid töövõime hindamisel Selgitame. Töövõime hindamisel
kasutatavaid andmeid on olemas riigi infosüsteemi kasutatavate andmete saamise
kuuluvates andmekogudes (näit haridustase, töötamine, võimalust riiklikest registritest on
arsti andmed jne) ja saab taotlejale eeltäidetult esitada. analüüsitud. Nt hariduse infot on vaja
küsida seni kuni pole EHIS-est võimalik
kätte saada hilisemaid hariduse
andmeid. Samuti pole töötamise
registrist võimalik saada kogu inimese
töötamise ajalugu ja kõiki töövorme või
kirjeldusi, mida inimene ise oma
töökogemuse kohta täpsustada saab.
Arsti või spetsialisti andmeid küsitakse
inimeselt endalt, sest ainult tema ise
oskab öelda, kes on just see arst või
spetsialist, kes kõige enam tema
seisundit täpsustada oskaks.
Töövõimetoetuse seaduse § 6 lõikes 3 on ette nähtud, et Selgitame. Ühe ja sama diagnoosiga
töövõime hindamise taotlusele kantakse töövõimet inimese tegutsemisvõime on väga
välistavate seisundite ning tegutsemispiirangute loetelu, kuid erinev, seetõttu on taotlusel isiku enda
seadus ei kirjuta ette, nagu peaks see põhinema üksnes antud kirjeldused ja hinnangud
taotleja esitatud andmetel ja hinnangutel. Taotlusi, mis esmaseks allikaks. Ning need andmed
sisaldavad esialgset loetelu konkreetse taotleja kohta, oleks ei sisaldu üheskki riiklikkus
võimalik (elektroonilises keskkonnas, kohapeal) eeltäita andmekogus. Tegelikult üldjuhul terve
tervise infosüsteemis ja teistes andmekogudes olevate vormi küsimustiku täitmist inimeselt ei
andmete alusel ning esitada taotlejale täiendamiseks ja nõuta. Inimene täidab vormil vaid need
kinnitamiseks. Tervise- ja tööministri 07.09.2015. a määruse valdkonnad, mis tal tegutsemise
nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete piiranguid tekitavad. Täpsustame ka, et
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet viidatud vormil sisalduvad tegelikult
välistavate seisundite loetelu“ järgi on aga esmaseks allikaks mitu erinevat taotluse vormi –
taotleja enda esitatud andmed ja hinnangud. Töövõime hindamise ja puude
Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise raskusastme tuvastamise taotlus;
taotluse vormi leiab näiteks aadressil Töövõimetoetuse taotlus; Puudega
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/puude_t inimese sotsiaaltoetuse ja puudega
uvastamise_vorm_a4_est-_kinnitatud_08.2017.pdf inimese kaardi taotlus. Töötukassa ja
Meie hinnangul on sellise vormi täitmine, esitamine ja Sotsiaalkindlustusameti vormid on
töötlemine koormav nii isikule kui asutusele. kokku tõstetud, et inimene ei peaks
kahe erineva asutusega suhtlema ja
saaks vajadusel kõik taotlused korraga
ära esitada ühte asutusse.