dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 23. oktoober 2018
Viit
45
Registreeritud
23. oktoober 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎45 23.10.2018 Ministri määrus.bdoc862 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 23.10.2018 nr 45 Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.“; 2) paragrahvi 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) digitaalsed või paberil alusdokumendid.“; 3) määrust täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „§ 31. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid: 1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik; 2) tööandja; 3) tervishoiuteenuse osutaja. § 32. Alusdokumendid Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on: 1) töövõime hindamise taotlus ja sellele lisatud dokumendid; 2) töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid; 3) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.“; 4) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 5) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;“; 6) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“; 7) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) isiku surma aeg.“; 8) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) ettevõtluskonto andmed;“; 9) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse sõnad „riikliku pensionikindlustuse registrist“ sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemist“; 11) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses: „(6) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. (7) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. (8) Andmekogule juurdepääsu õigus on ka isikul, kes arendab või hooldab andmekogu arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses või tingimustel. (9) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse.“; 13) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku surma; 2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. (2) Käesoleva määruse §-s 32 nimetatud alusdokumente säilitatakse kümme aastat isiku suhtes alustatud menetluse lõppkuupäevast arvates. 3 (3) Andmete töötlemise logisid säilitatakse kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat. (4) Säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus“; 14) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrus „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) on kehtestatud töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 22 lõike 4 alusel. TVTS-iga on loodud õiguslik alus andmekogu pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestatakse andmekogu pidamise eesmärk, üldine andmekoosseis, vastutav töötleja ja andmete säilitustähtajad. Põhimäärusega kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon, sealhulgas andmekogu turvanõuded, täpne andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad, saadavad andmed, andmete säilitamise ja väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Andmekogu tagab Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa) ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike andmete kättesaadavuse töövõime hindamisel, töövõimetoetuse määramisel, tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisel ning andmete analüüsimisel ja statistika koostamisel. Määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on määruses üle vaadatud ja täiendatud andmekogu pidamise eesmärk, andmekoosseisud, andmeandjad, kannete tegemise alusdokumendid ja andmete (sh logide) säilitamise tähtajad. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK) tagatakse muudatusega õigused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamisega seonduvate ülesannete täitmiseks. Määrusega reguleeritakse nende ülesannete täitmisel turvaintsidentide tekkimise korral TEHIK-u õigust töödelda andmekogust edastatavaid isikuandmeid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg ([email protected], 626 9278). Määruse väljatöötamisel osalesid Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644) ning Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (teenistusest lahkunud). Määruse eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected], 6269 329). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse Riigi Teataja RT I, 25.05.2016, 5 redaktsiooni. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 2 Punktiga 1 sõnastatakse uuesti andmekogu eesmärk ehk määruse § 1 lõige 2. Sõnastust on täiendatud statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamisega. Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. Statistika ja analüüside tegemiseks andmete kogumise eesmärk on tagada andmed tööturupoliitika kavandamiseks, tööturuteenuste korraldamiseks, töövõime hindamiseks, toetuste ja hüvitiste eelarve planeerimiseks, riikliku statistika kogumiseks ja teadustöödeks. Teadus- ja uurimistööde põhjal kujundatakse teadmispõhiselt tööturupoliitikat ning planeeritakse raha ja inimressursse. Andmekogu andmete statistilistel eesmärkidel peamised kasutajad on Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet (kui riikliku statistika tegija) ning teadus- ja uurimisasutused. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 punkti 2 eesmärgiga täpsustada, et lisaks digitaalsetele andmetele on andmekogusse tehtavate kannete aluseks paberil esitatud alusdokumendid. Nii digitaalselt kui paberil esitavad töötukassale alusdokumente näiteks töövõime hindamise taotlejad. Paberil alusdokumendid on loetletud määruse §-s 32, mis lisatakse käesoleva eelnõuga. Punktiga 3 täiendatakse määrust §-dega 31 ja 32, et kehtestada andmekogusse andmete esitajate ja kannete alusdokumentide loetelud. Uus § 31 sätestab, et andmekogusse esitavad andmeid töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik, tööandja ja tervishoiuteenuse osutaja. Uus § 32 sätestab, et andmekogusse kande tegemise alusdokumentideks on töövõime hindamise taotlus ja sellele lisatud dokumendid, töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid ning erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid. Isik esitab töövõime hindamise taotluse ja töövõimetoetuse taotluse, tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse andmed ning tööandja esitab erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotluse. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 1 ja 2, kuna põhimääruses ei pea olema detailselt kirjeldatud, mida andmekogu kaitsmine hõlmab. Määrusega on juba kehtestatud turvaklass ja turbeaste, mis on piisav. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on määratud avaliku teabe seaduse § 439 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kohaselt vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe (ISKE) süsteemi rakendamisjuhendile. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 punkti 1 sõnastust andmekogusse kantavate surmaandmetega. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse andmekogusse isiku surmaandmed, et oleks võimalik tagada menetluste lõpetamine ja andmete säilitamise tingimuste täitmine, arvestades isiku surma kuupäeva. Paragrahvi 15 lõike 1 alusel on töötukassal õigus saada andmeid rahvastikuregistrist. Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 15 pealkirja, sest paragrahvis on lisaks andmeandjatele loetletud neilt saadavad andmed. Varasem peakiri hõlmas vaid andmeandjaid. Punktiga 7 täiendatakse rahvastikuregistrist saadavat andmekoosseisu surmaandmetega. Töötukassal on tarvis teada isiku surma fakti ja aega. Punktiga 8 täiendatakse määruse § 15 lõiget 3 punktiga 31, et oleks reguleeritud andmekogusse ettevõtluskonto andmete esitamine maksukohustuslaste registrist. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 3 punkt 8, kuna Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed avalik-õigusliku ameti pidamise kohta. Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 4 punkt 15 on kehtetu alates aprillist 2017. Punktiga 10 korrigeeritakse Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi nimetus. Alates 1. jaanuarist 2017 on riikliku pensionikindlustuse registri asemel sotsiaalkaitse infosüsteem. 3 Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõiked 1 ja 4. Lõige 1 viitab avaliku teabe seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumise tõttu tuleb põhiline andmekaitse regulatsioon sealt. Seega ei ole korrektne viidata ainuüksi nimetatud seadustele. Samuti ei ole üldse vajalik viidata seadustele, sest need kehtivad nagunii ja andmete töötlemisel tuleb alati seaduste nõudeid järgida. Lõikes 4 on loetletud logi andmekoosseis, kuid see ei ole vajalik ega nõutav. Oluline on, et andmetöötlus logitakse ja logisid säilitatakse. Punktiga 12 täiendatakse § 17 lõigetega 6–9. Lõige 6 annab õiguse andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. Lõige 7 sätestab, et TEHIK täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on TEHIK-ul õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. Üle-euroopalise IT-projekti EESSI1 kaudu alustavad liikmesriikide rakendusasutused sotsiaalkindlustusalaste andmete vahetamist 2019. aasta juulist. Iga riik pakub ise välja oma riigisisese arhitektuuri. Ühendus teiste riikidega toimub kindlaksmääratud juurdepääsupunkti kaudu. Juurdepääsupunkt teeb võimalikuks ühenduse meie rakendusasutuste ja teiste riikide rakendusasutuste vahel ehk selle kaudu liiguvad kõik saadetud sõnumid, mis tulevad riiki sisse või lähevad riigist välja. Eestis täidab seda rolli TEHIK. Asutused, kes üle EESSI platvormi andmeid vahetavad, on Sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, Eesti Haigekassa ning Maksu- ja Tolliamet. Kuigi rakendusasutuste õigus ja ka kohustus andmeid vahetada tuleb otsekohalduvast määrusest 883/2004 ja selle rakendusmäärusest 987/2009, ei ole see piisav, et TEHIK (ehk n-ö kolmas asutus) saaks juurdepääsupunkti teenust osutada. Selleks peab iga valitsusalast väljaspool asuv asutus oma andmekogu(de) põhimäärusesse lisama paragrahvi, kus antakse TEHIK-ule õigus teha seiret nende serveritest läbi liikuvatele andmetele ning vigaste või viirusega andmete liikumist takistada (seda nii riiki sisse kui riigist välja liikuvate andmete puhul). Lõikes 8 sõnastatakse andmekogule juurdepääsu õigused isikutele, kes arendavad või hooldavad andmekogu. Sellisel juhul toimub juurdepääs andmekogule vastutava töötlejaga sõlmitud arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lõige 9 sätestab vastutava töötleja kohustuse pidada arvestust isikuandmete andmekogust väljastamise kohta. Punktiga 13 sõnastatakse uuesti määruse § 20, kehtestades täpsed andmete säilitamise tähtajad. Töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku surma. Töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud TVTS-is sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Kannete aluseks olevaid elektroonseid ja paberil alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates isiku suhtes alustatud menetluse lõppkuupäevast. Andmetöötluse logisid säilitatakse andmekogus kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat. Säilitustähtaja möödumisel peab vastutav töötleja andmekogusse kantud andmed üks kord aastas anonüümima, hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmetöötluslogid üks kord aastas, hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpuks. Andmete säilitustähtaja kehtestamise põhjused on järgmised: • töövõime hindamise andmete säilitustähtaeg (alates nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma) on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse 1 Electronic Exchange of Social Security Information 4 arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi kümme aastat. Sellisel juhul peavad olema andmed kättesaadavad ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Isikule määratakse osaline või puuduv töövõime 16. eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb pensioni 75-aastaselt. Aina populaarsem on kaua tööl käimine, sh vanaduspensionieas. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli pensioniealistest hõivatuid 2016. aastal hinnanguliselt 48 300, neist 8900 olid vanuses 70–74 ja 23 500 vanuses 65–69 aastat. Samuti tõuseb isikute vanaduspensioniiga, mistõttu on oluline ka sotsiaalmaksu andmete säilitamine andmekogudes. TVTS § 2 lõike 3 kohaselt hinnatakse seaduses sätestatud juhul töövõimet ka vanaduspensioniealisel isikul. Seega tuleb andmeid säilitada pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Tulevikus võib tekkida vajadus hinnata töövõimet isikul, kes on juba üle kümne aasta vanaduspensionieas; • töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni vanaduspensionieani. TVTS § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni riikliku vanaduspensionieani; • isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurust ja staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral vähendatakse isiku nõutavat staaži kolm aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse juurde nt tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% ulatuses püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast; • töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime vähenemine oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud diagnoosidega; • töövõimetoetuse andmeid on vaja tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja edaspidi nõuab töötukassa liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse tagasinõude esitamise korral on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määrata andmete säilitamise tähtaja vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrollimiseks. Eksperdiarvamuse vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid töödelnud. Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse maksmise või muu menetluse lõppemist või isiku surma. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. TVTS § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. Pärast andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse. Seda on mõistlik teha üks kord aastas, siis kui saabub kõikide vastava aasta andmete säilitustähtaeg. Punktiga 14 sõnastatakse andmekogu lõpetamise tingimused. Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister ning lõpetamise korral otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse andmekogu lõpetamine avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 5 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: tööealine rahvastik Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole otsest mõju tööealisele rahvastikule. Andmekogu andmeid kasutatakse sihtrühmale TVTS-is kehtestatud õiguste tagamiseks ning statistilisi andmeid tööturupoliitika otsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Muudatusega tagatakse selgem ülevaate sellest, kuidas ja milliseid isikuandmeid kogutakse ning andmete töötlemine õiguspärastel eesmärkidel. Mõju sihtrühm: töötukassa ja andmeid edastavad asutused Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, mistõttu ei too see kaasa muudatusi töötukassa töötajatele ega töötukassa andmevahetuspartneritele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Andmekogu pidamise ja arendamise kulud kaetakse töötukassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja Eesti Töötukassale arvamuse avaldamiseks. Saabunud tagasiside on koondatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa). Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise määruse seletuskirja Lisa Rahandusministeerium (esitas ettepaneku mitteametlikult) Seletuskirja lk nr 2 „Statistikaamet (kui riikliku statistika Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt koguja)“, peab olema Statistikaamet (kui riikliku statistika parandatud. tegija) vastavalt RStS § 8 lg 1. Riikliku statistika tegemine on sätestatud RStS § 6 lõikes 1, s.o riikliku statistika tegemine hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud riikliku statistika jaoks andmete kogumise, nende statistilise töötlemise, analüüsi, levitamise ja säilitamisega ning nimetatud tegevuste arendamisega. Eesti Töötukassa 1) Eelnõu punkt 3 kohaselt täiendatakse määrust muuhulgas Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on §-iga 32. Teeme ettepaneku kasutada põhimääruse mõisteid vastavalt parandatud. ja nii eelnõus kui ka seletuskirjas sõna „registrisse“ asendada sõnaga „andmekogusse“. 2) Eelnõu seletuskirja 2. leheküljel tuleks täpsustada eelnõu punkti 3 järgmist selgitavat lauset “Taotleja esitab taotluse, tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse andmeid ning tööandja sotsiaalmaksu andmeid”. Tööandja ei esita sotsiaalmaksu andmeid, vaid erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotluse. Lisaks võiks sõna „taotleja“ asendada sõnaga „isik“, kuna määruse § 31 punktis 1 (eelnõu punkt 3) on kasutatud mõistet „isik“. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: „Isik esitab töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse, tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse andmed ning tööandja erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotluse“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkuste arvestamisel. Kehtiva põhimääruse järgi kuuluvad andmekogu koosseisu Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on digitaalsed alusdokumendid, eelnõu p 2 järgi aga vastavalt parandatud. elektroonsed või paberil alusdokumendid. Seletuskirjas on selgitatud, et paberil esitavad taotlusi töövõime hindamise taotlejad. Kui töövõime hindamist on võimalik taotleda ka elektroonselt, palume täpsustada seletuskirja. Ka eelnõu § 20 lõiked 1, 2 ja 4 tuleb üle vaadata. Teabe Selgitame. Andmeid säilitatakse säilitustähtaeg näitab, kui kaua on teavet vaja asutuses alal andmekogus kuni 10 aastat pärast isiku hoida. Säilitustähtaja lõppemisel võib teabe hävitada, v.a surma ja seejärel anonüümitakse. arhiiviväärtusega teave, mis kuulub üleandmisele Vastav regulatsioon on ette nähtud IKS Rahvusarhiivi. Kui andmeid on vaja anonüümida enne rakendamise seaduse eelnõus (SE säilitustähtaja lõppemist, tuleb andmete anonüümimise ja 650). andmete säilitamise tähtajad eraldi välja tuua. Lisaks juhime tähelepanu vajadusele vaadata üle töövõime Selgitame. Töövõime hindamise hindamise protsess ja seda reguleerivad määrused. Rõhk protsess ja metoodika ei ole antud tuleb asetada sellele, et tervise infosüsteem sisaldaks kõiki määruse objektiks. isiku tervise ja raviga seotud andmeid, mida töövõime Tervise- ja Heaolu infosüsteemide hindamiseks vajatakse. Keskus teostab perearstide TIS-i andmete esitamise seiret. Sotsiaalministeerium on juhtinud tähelepanu vajadusele teha seiret kõikide raviasutuste üleselt. TEHIK analüüsib seire võimalusi. Samuti tuleb analüüsida, milliseid töövõime hindamisel Selgitame. Töövõime hindamisel kasutatavaid andmeid on olemas riigi infosüsteemi kasutatavate andmete saamise kuuluvates andmekogudes (näit haridustase, töötamine, võimalust riiklikest registritest on arsti andmed jne) ja saab taotlejale eeltäidetult esitada. analüüsitud. Nt hariduse infot on vaja küsida seni kuni pole EHIS-est võimalik kätte saada hilisemaid hariduse andmeid. Samuti pole töötamise registrist võimalik saada kogu inimese töötamise ajalugu ja kõiki töövorme või kirjeldusi, mida inimene ise oma töökogemuse kohta täpsustada saab. Arsti või spetsialisti andmeid küsitakse inimeselt endalt, sest ainult tema ise oskab öelda, kes on just see arst või spetsialist, kes kõige enam tema seisundit täpsustada oskaks. Töövõimetoetuse seaduse § 6 lõikes 3 on ette nähtud, et Selgitame. Ühe ja sama diagnoosiga töövõime hindamise taotlusele kantakse töövõimet inimese tegutsemisvõime on väga välistavate seisundite ning tegutsemispiirangute loetelu, kuid erinev, seetõttu on taotlusel isiku enda seadus ei kirjuta ette, nagu peaks see põhinema üksnes antud kirjeldused ja hinnangud taotleja esitatud andmetel ja hinnangutel. Taotlusi, mis esmaseks allikaks. Ning need andmed sisaldavad esialgset loetelu konkreetse taotleja kohta, oleks ei sisaldu üheskki riiklikkus võimalik (elektroonilises keskkonnas, kohapeal) eeltäita andmekogus. Tegelikult üldjuhul terve tervise infosüsteemis ja teistes andmekogudes olevate vormi küsimustiku täitmist inimeselt ei andmete alusel ning esitada taotlejale täiendamiseks ja nõuta. Inimene täidab vormil vaid need kinnitamiseks. Tervise- ja tööministri 07.09.2015. a määruse valdkonnad, mis tal tegutsemise nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete piiranguid tekitavad. Täpsustame ka, et loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet viidatud vormil sisalduvad tegelikult välistavate seisundite loetelu“ järgi on aga esmaseks allikaks mitu erinevat taotluse vormi – taotleja enda esitatud andmed ja hinnangud. Töövõime hindamise ja puude Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise raskusastme tuvastamise taotlus; taotluse vormi leiab näiteks aadressil Töövõimetoetuse taotlus; Puudega https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/puude_t inimese sotsiaaltoetuse ja puudega uvastamise_vorm_a4_est-_kinnitatud_08.2017.pdf inimese kaardi taotlus. Töötukassa ja Meie hinnangul on sellise vormi täitmine, esitamine ja Sotsiaalkindlustusameti vormid on töötlemine koormav nii isikule kui asutusele. kokku tõstetud, et inimene ei peaks kahe erineva asutusega suhtlema ja saaks vajadusel kõik taotlused korraga ära esitada ühte asutusse.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel