Pr Margit Gross
Justiitsministeerium 19.10.2018 nr 9-4/28-1
Siseministeeriumi seisukohad riigikaitseõiguse
revisjonile varude ja riigivara küsimustes
Lugupeetud proua Gross
Edastame Teile Siseministeeriumi seisukohad riigikaitseõiguse revisjonile varude ja riigivara
küsimustes.
2015. aasta 30. juunil edastatud laiapindse riigikaitse õigusliku regulatsiooni lähteülesanne
sõnastas ühe eesmärgina, et laiapindse riigikaitse õigusliku regulatsiooni killustumise
vältimiseks ja süsteemsuse tagamiseks tuleb koondada riigi sõjalise kaitse ja muud riigi
julgeolekut puudutavad regulatsioonid (sh riigikaitselised ülesanded, riigikaitselised
kohustused, riigikaitselised varud, riigikaitselised koormised jms) võimalikult vähestesse
loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse ning vältida õigusliku regulatsiooni dubleerimist.
Selle eesmärgi täitmiseks on ette nähtud, et analüüsitakse riigikaitseseadust, riigikaitseliste
sundkoormiste seadust, erakorralise seisukorra seadust, korrakaitseseadust ja hädaolukorra
seadust ning nendega seotud õigusakte, mis reguleerivad riigikaitselisi varusid, koormisi või
avaliku korra kaitset. Selleks sõnastatakse ettepanekud regulatsioonide paremaks seostamiseks
ja süstematiseerimiseks ning töötatakse välja vastavate õigusaktide eelnõud.
Oleme seisukohal, et Eesti võime saada riigikaitselise kriisi korral hakkama riigikaitsesse
panustavate osapoolte toimekindluse ja laiemalt elanikkonna esmavajaduste rahuldamisega on
küsitav. Eesti majandus on vahetult seotud globaalse ja regionaalses kaubanduse toimivusega,
seetõttu teatud ohustsenaariumite korral on tarneahelate katkemine Läänemere piirkonnas
pigem realistlik väljavaade. Samas me ei peaks kaaluma lahendusena kitsalt varude loomist,
vaid keskenduda tuleks ohustsenaariumite korral teatud kriitiliste vahendite ja toodete
kättesaadavusele laiemalt, sh hinnata erinevate sektorite toime- ja varustuskindlust.
Varustuskindluse (security of supply) all peame silmas, et riigis on konkreetse toote
kättesaadavust (näiteks ravimid - valuvaigisti, esmatarbekaubad - mähkmed, toiduained -
piimapulber vms) ja võimalikke häireid hinnatud koosmõjus ning seda kogu tootmise ja
impordi tarneahela ulatuses. Toimekindluse all peame silmas, et on läbi mõeldud, kuidas
tagatakse konkreetse toote kättesaadavus olukorras, kus tavapärased lahendused ei toimi,
näiteks kas on võimalik toodet saada teiselt tootjalt, logistika ümber korraldada jne. Ainuüksi
riikliku varu moodustamine eraldiseisvana, ilma konkreetsemate kaubagruppide varustus- ja
toimekindlust hindamata ning asjakohaseid sekkumismeetmeid ja nõudeid rakendamata, ei
pruugi olla otstarbekas.
Meiepoolsed vastused Teie esitatud küsimustele:
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
1) Mis eesmärkidel varud moodustatakse?
Hädaolukorra seaduse alusel koostatud riskianalüüsid ei näidanud otsest vajadust varude
moodustamiseks. Asutuste hinnangul ei ole siseriikliku ohuolukorra/hädaolukorra (n. äkk- või
küberrünnak, suuõnnetus, erakorraline ilm vms) või selle lahendamiseks vajalik moodustada
varu kuna hädaolukorrad ei mõjuta esmatarbekaupade, ravimite, kütuste, toidu- ja vee
kättesaadavust viisil, mida ei ole võimalik ettevõtjatel ja valitsusel absorbeerida. Seetõttu
oleme seisukohal, et varude vajadus ja varustuskindluse häired võivad tekkida eelkõige
riigikaitseliste ohustsenaariumites kirjeldatud olukordades või äärmisel juhul erakordse
globaalse kriisi korral, mis mõjutab olulisel määral EL ja Läänemere piirkonna majandust (n.
ravimitootmine) ja kaubandust (n. lennu ja mereühendused). Tarnekindluste- ja toimekindluse
analüüse tuleb teha ja riske maandada, varusid moodustada ja riiklike sekkumismeetmed
rakendada riigikaitselise kriisi korral, et tagada elanikkonna esmavajaduste rahuldamine,
valitsusasutuste, elutähtsate teenuste toimimine ning teatud tootmisvõimuste säilimine (n.
toiduainetööstus).
2) Mis on varude kindlaks määramise aluseks?
Riigikaitselises kriisis tuleb tagada toidukaupade, esmatarbekaupade, ravimite, kütuse, KOV
evakuatsioonivaru ja muude oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus. Meie hinnangul peab
Eesti toime- ja varustuskindluse tagamine olema kooskõlas laiapõhjalise riigikaitse käsitlusega
ning reguleeritud RiKS-is. RiKS-i alusel tuleb lisaks kehtestada ministeeriumitele nõue
koostada tootmissektorites ja kriitilistes kaubagruppides varustuskindluse analüüs eesmärgiga
hinnata kriitiliste kaupade kättesaadavust riigikaitselise kriisi korral. Kriitilised kaubagrupid,
mille kohta analüüsid tuleks teostada, tuleks paindlikkuse huvides reguleerida VV määrusega,
mitte seaduse tasemel. Kui näiteks analüüs toob välja vajaduse varu moodustamiseks,
sekkumismeetmete ettevalmistamiseks ja/või rakendamiseks või mingil muul viisil
varustuskindlusega seotud riskide maandamiseks, viib asjaomane ministeerium vastavad
ettepanekud otsustamiseks VV-le (näiteks toidukaubad – MEM, ravimid ja meditsiinitarvikud
– SoM, esmatarbekaubad - MKM).
Siinjuures vajab märkimist, et VV heaks kiidetud elanikkonnakaitse kontseptsioonist tulenevalt
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi viimas esmakordselt esmatarbekaupade
varustuskindluse analüüsi, Sotsiaalministeerium ravimite varustuskindluse analüüsi ja
Maaeluministeerium toidukaupade varustuskindluse analüüsi. Leiame, et selliste analüüside
tegemine peaks toimuma regulaarselt, selleks peaks olema RiKS-s ja selle tulevastes
rakendusaktides loodud vastav õiguslik alus ning vajadusel loodud kogu varude ja
tarnekindlusega seotud küsimusi administreeriv ja osapoolte koostööd koordineeriv
organisatsioon.
3) Kas varude vajaduste (liigid ja sihtasemed) kindlaks määramisel lähtutakse
sektoripõhisest lähenemisest või hinnatakse varude vajadust riigis keskselt?
Selleks, et olulised majandussektorid (toiduainetööstus ja -impordisektor) oleks valmis
riigikaitseliseks kriisiks, on vajalikud sektoripõhised analüüsid, mis arvestaks ohuprognooside,
kaitsetegevuse kava ja varustuskindluse analüüsidega. Samuti toetab sektoripõhist lähenemist
Skandinaavia riikide1 praktika - erinevate valdkondadega seotud kompetents on laiali
1
Soome riiklik varustuskindluse agentuur (The National Emergency Supply Agency -NESA) töötab tihedas
igapäevases koostöös erialaliitude ja ettevõtjatega, kellele on pandud kohustused eraldi seadusega. NESA
tegutsetakse äriseadustiku alusel (ärisaladus jne), asub MKM haldusalas ning nende märkimisväärne eelarve
(otserahastus aktsiisidest ja investeeringute tootlusest) kinnitatakse ja järelevalve toimub parlamendi poolt
nimetatud nõukogu kaudu.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
erinevates erialaliitudes ja ministeeriumites. Varude liigid ja sihtasemed aga ka riiklike
sekkumismeetmete sisu ja ulatus lähtuvad riigikaitselasest ohust, samuti nagu konkreetse
sektori iseärasustest.
4) Kes peab varusid varuma ja mis ulatuses – riik, juriidilised isikud, elanikud?
Eesti vastupanuvõime tõstmisel on parimaks lahenduseks see, kui riske hajutatakse ja
vastupanuvõimet tõstetakse laiapindselt ja hajusalt – leibkondade tasandil, tootmise, impordi ja
jaemüügi tasandil kui ka riiklikul tasandil. Vajaliku puhvri loomise vajadust ja suurust
erinevatel tasanditel (riiklik varu, ettevõtja varu ja kodune varu) tuleb hinnata
ohustsenaariumite ja varustuskindluse analüüsi põhjal.
Oleme seisukohal, et keskse riikliku varu loomine peaks olema täiendav meede, kui muudest
rakendatud meetmetest enam ei piisa – kui inimeste teadlikus ja kodune varu suureneb, kui
teatud ettevõtjatel (tootja, importija, hulgi- ja jaemüüja) on x % täiendavat puhvrit, siis
tagatakse seeläbi süsteemi paindlikus ja geograafiline katvus.
Näiteks on ravimite hulgi- või vahelaol kohustus omada teatud kogus puhvrit, samuti nagu on
kohustus apteegil Käinas omada näiteks kaks kasti rohkem valuvaigisteid kui tavatingimistes
oleks vaja. Seega eeldab viimane, et:
- koostöös regulaatori (Ravimiamet, Terviseamet) ja ettevõtjatega hinnatakse konkreetses
sektoris ja piirkonnas riigikaitselise kriisiga seonduvaid varustuskindluse riske ja nende
maandamismeetmeid;
- ettevõtjale seatakse kohustus teatud mahus ja nomenklatuuris täiendavaid varasid omada;
- riik võtab kohuse ettevõtjatele täienevalt tekkivaid kulusid kompenseerida;
- Riigikantselei ja/või loodav organisatsioon (varude agentuur vms) veab eest kogu protsessi,
koordineerib osapoolte tegevusi ja teeb järelevalvet.
5) Kas Eestis on vaja määrata keskne varude koordineerimisega tegelev asutus?
Kuna varude moodustamise vajadus tuleneb meie hinnangul eelkõige riigikaitselistest
ohustsenaariumitest, siis peaks toime- ja varustuskindluse poliitika kujundamise eest vastutama
Riigikantselei. Riigikantselei korraldab ministeeriumite üleselt ohupildiga seonduvat, nagu ka
strateegilise tasandi võime- ja operatiivplaneerimist. Riigikantselei ülesandeks oleks välja
töötada põhimõtted, mille alusel erinevad ministeeriumid hindavad sektoripõhiselt varustus- ja
toimekindlust. Samuti oleks Riigikantselei ülesandeks teostada ministeeriumite ülest seiret
varustuskindluse analüüside teostamise ja varude poliitika mõjususe üle.
Juhul kui otsustatakse, et Eesti on vajalik moodustada riiklikud varud, tasub kaaluda, kas varude
korraldamine (hankimine, hoidmine, varude korrashoid, kontroll, rotatsioon, kaasnevate
lepingute haldus jne) anda kas mõnele olemasolevale (n OSPA) või uuele rakendusasutusele
(riigiettevõtte, sihtasutus, eraettevõte vms), kuna sellist liiki rakendusliku/korraldusliku
iseloomuga töö ei peaks olema ei Riigikantselei ega ministeeriumite ülesanne. Eeskujuna saab
võtta näiteks Eesti OSPA2 mudeli, Soome NESA mudeli või miks mitte panna vastav kohustus
riigikaitseliste koormiste ja lepingute eest vastutavale valitsusasutusele.
Toome ka välja, et kui Riigikantselei leiab, et neil ei ole hetkel (tegemist on sisulise ja uue
arendusülesandega) piisavalt kompetentsi varustuskindluse temaatika koordineerimiseks, siis
on võimalus antud küsimuses moodustada ambitsioonika ajakavaga eraldi ekspert- või
rakkerühm, millesse koondada erinevad julgeoleku, majanduse, logistika ja kaubanduse jt
2
Eesti Vedelkütuse Agentuur.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
eksperdid, kelle ülesandeks oleks kujundada poliitikavalikud varustus- ja toimekindluse
hindamiseks ja varude korralduseks Eestis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hannes Kont
päästepoliitika asekantsler
Teadmiseks:
Heiki Loot, riigisekretär
Marika Priske, Sotsiaalministeeriumi kantsler
Tõnis Saar, Justiitsministeeriumi kantsler
Merike Saks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler
Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler
Kristjan Prikk, Kaitseministeeriumi kantsler
Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler
Hannes Hanso, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees
Jaanus Heinsar 6125256
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562