dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohtade esitamine

Sotsiaalministeerium · 22. oktoober 2018
Viit
1.1-8/3270-1
Registreeritud
22. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2018
Vastutaja
Nele Gerberson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎9-428-1 19.10.2018 Väljaminev kiri.asice617 KB

Sisu (failidest)

Pr Margit Gross Justiitsministeerium 19.10.2018 nr 9-4/28-1 Siseministeeriumi seisukohad riigikaitseõiguse revisjonile varude ja riigivara küsimustes Lugupeetud proua Gross Edastame Teile Siseministeeriumi seisukohad riigikaitseõiguse revisjonile varude ja riigivara küsimustes. 2015. aasta 30. juunil edastatud laiapindse riigikaitse õigusliku regulatsiooni lähteülesanne sõnastas ühe eesmärgina, et laiapindse riigikaitse õigusliku regulatsiooni killustumise vältimiseks ja süsteemsuse tagamiseks tuleb koondada riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid (sh riigikaitselised ülesanded, riigikaitselised kohustused, riigikaitselised varud, riigikaitselised koormised jms) võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse ning vältida õigusliku regulatsiooni dubleerimist. Selle eesmärgi täitmiseks on ette nähtud, et analüüsitakse riigikaitseseadust, riigikaitseliste sundkoormiste seadust, erakorralise seisukorra seadust, korrakaitseseadust ja hädaolukorra seadust ning nendega seotud õigusakte, mis reguleerivad riigikaitselisi varusid, koormisi või avaliku korra kaitset. Selleks sõnastatakse ettepanekud regulatsioonide paremaks seostamiseks ja süstematiseerimiseks ning töötatakse välja vastavate õigusaktide eelnõud. Oleme seisukohal, et Eesti võime saada riigikaitselise kriisi korral hakkama riigikaitsesse panustavate osapoolte toimekindluse ja laiemalt elanikkonna esmavajaduste rahuldamisega on küsitav. Eesti majandus on vahetult seotud globaalse ja regionaalses kaubanduse toimivusega, seetõttu teatud ohustsenaariumite korral on tarneahelate katkemine Läänemere piirkonnas pigem realistlik väljavaade. Samas me ei peaks kaaluma lahendusena kitsalt varude loomist, vaid keskenduda tuleks ohustsenaariumite korral teatud kriitiliste vahendite ja toodete kättesaadavusele laiemalt, sh hinnata erinevate sektorite toime- ja varustuskindlust. Varustuskindluse (security of supply) all peame silmas, et riigis on konkreetse toote kättesaadavust (näiteks ravimid - valuvaigisti, esmatarbekaubad - mähkmed, toiduained - piimapulber vms) ja võimalikke häireid hinnatud koosmõjus ning seda kogu tootmise ja impordi tarneahela ulatuses. Toimekindluse all peame silmas, et on läbi mõeldud, kuidas tagatakse konkreetse toote kättesaadavus olukorras, kus tavapärased lahendused ei toimi, näiteks kas on võimalik toodet saada teiselt tootjalt, logistika ümber korraldada jne. Ainuüksi riikliku varu moodustamine eraldiseisvana, ilma konkreetsemate kaubagruppide varustus- ja toimekindlust hindamata ning asjakohaseid sekkumismeetmeid ja nõudeid rakendamata, ei pruugi olla otstarbekas. Meiepoolsed vastused Teie esitatud küsimustele: Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 1) Mis eesmärkidel varud moodustatakse? Hädaolukorra seaduse alusel koostatud riskianalüüsid ei näidanud otsest vajadust varude moodustamiseks. Asutuste hinnangul ei ole siseriikliku ohuolukorra/hädaolukorra (n. äkk- või küberrünnak, suuõnnetus, erakorraline ilm vms) või selle lahendamiseks vajalik moodustada varu kuna hädaolukorrad ei mõjuta esmatarbekaupade, ravimite, kütuste, toidu- ja vee kättesaadavust viisil, mida ei ole võimalik ettevõtjatel ja valitsusel absorbeerida. Seetõttu oleme seisukohal, et varude vajadus ja varustuskindluse häired võivad tekkida eelkõige riigikaitseliste ohustsenaariumites kirjeldatud olukordades või äärmisel juhul erakordse globaalse kriisi korral, mis mõjutab olulisel määral EL ja Läänemere piirkonna majandust (n. ravimitootmine) ja kaubandust (n. lennu ja mereühendused). Tarnekindluste- ja toimekindluse analüüse tuleb teha ja riske maandada, varusid moodustada ja riiklike sekkumismeetmed rakendada riigikaitselise kriisi korral, et tagada elanikkonna esmavajaduste rahuldamine, valitsusasutuste, elutähtsate teenuste toimimine ning teatud tootmisvõimuste säilimine (n. toiduainetööstus). 2) Mis on varude kindlaks määramise aluseks? Riigikaitselises kriisis tuleb tagada toidukaupade, esmatarbekaupade, ravimite, kütuse, KOV evakuatsioonivaru ja muude oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus. Meie hinnangul peab Eesti toime- ja varustuskindluse tagamine olema kooskõlas laiapõhjalise riigikaitse käsitlusega ning reguleeritud RiKS-is. RiKS-i alusel tuleb lisaks kehtestada ministeeriumitele nõue koostada tootmissektorites ja kriitilistes kaubagruppides varustuskindluse analüüs eesmärgiga hinnata kriitiliste kaupade kättesaadavust riigikaitselise kriisi korral. Kriitilised kaubagrupid, mille kohta analüüsid tuleks teostada, tuleks paindlikkuse huvides reguleerida VV määrusega, mitte seaduse tasemel. Kui näiteks analüüs toob välja vajaduse varu moodustamiseks, sekkumismeetmete ettevalmistamiseks ja/või rakendamiseks või mingil muul viisil varustuskindlusega seotud riskide maandamiseks, viib asjaomane ministeerium vastavad ettepanekud otsustamiseks VV-le (näiteks toidukaubad – MEM, ravimid ja meditsiinitarvikud – SoM, esmatarbekaubad - MKM). Siinjuures vajab märkimist, et VV heaks kiidetud elanikkonnakaitse kontseptsioonist tulenevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi viimas esmakordselt esmatarbekaupade varustuskindluse analüüsi, Sotsiaalministeerium ravimite varustuskindluse analüüsi ja Maaeluministeerium toidukaupade varustuskindluse analüüsi. Leiame, et selliste analüüside tegemine peaks toimuma regulaarselt, selleks peaks olema RiKS-s ja selle tulevastes rakendusaktides loodud vastav õiguslik alus ning vajadusel loodud kogu varude ja tarnekindlusega seotud küsimusi administreeriv ja osapoolte koostööd koordineeriv organisatsioon. 3) Kas varude vajaduste (liigid ja sihtasemed) kindlaks määramisel lähtutakse sektoripõhisest lähenemisest või hinnatakse varude vajadust riigis keskselt? Selleks, et olulised majandussektorid (toiduainetööstus ja -impordisektor) oleks valmis riigikaitseliseks kriisiks, on vajalikud sektoripõhised analüüsid, mis arvestaks ohuprognooside, kaitsetegevuse kava ja varustuskindluse analüüsidega. Samuti toetab sektoripõhist lähenemist Skandinaavia riikide1 praktika - erinevate valdkondadega seotud kompetents on laiali 1 Soome riiklik varustuskindluse agentuur (The National Emergency Supply Agency -NESA) töötab tihedas igapäevases koostöös erialaliitude ja ettevõtjatega, kellele on pandud kohustused eraldi seadusega. NESA tegutsetakse äriseadustiku alusel (ärisaladus jne), asub MKM haldusalas ning nende märkimisväärne eelarve (otserahastus aktsiisidest ja investeeringute tootlusest) kinnitatakse ja järelevalve toimub parlamendi poolt nimetatud nõukogu kaudu. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 erinevates erialaliitudes ja ministeeriumites. Varude liigid ja sihtasemed aga ka riiklike sekkumismeetmete sisu ja ulatus lähtuvad riigikaitselasest ohust, samuti nagu konkreetse sektori iseärasustest. 4) Kes peab varusid varuma ja mis ulatuses – riik, juriidilised isikud, elanikud? Eesti vastupanuvõime tõstmisel on parimaks lahenduseks see, kui riske hajutatakse ja vastupanuvõimet tõstetakse laiapindselt ja hajusalt – leibkondade tasandil, tootmise, impordi ja jaemüügi tasandil kui ka riiklikul tasandil. Vajaliku puhvri loomise vajadust ja suurust erinevatel tasanditel (riiklik varu, ettevõtja varu ja kodune varu) tuleb hinnata ohustsenaariumite ja varustuskindluse analüüsi põhjal. Oleme seisukohal, et keskse riikliku varu loomine peaks olema täiendav meede, kui muudest rakendatud meetmetest enam ei piisa – kui inimeste teadlikus ja kodune varu suureneb, kui teatud ettevõtjatel (tootja, importija, hulgi- ja jaemüüja) on x % täiendavat puhvrit, siis tagatakse seeläbi süsteemi paindlikus ja geograafiline katvus. Näiteks on ravimite hulgi- või vahelaol kohustus omada teatud kogus puhvrit, samuti nagu on kohustus apteegil Käinas omada näiteks kaks kasti rohkem valuvaigisteid kui tavatingimistes oleks vaja. Seega eeldab viimane, et: - koostöös regulaatori (Ravimiamet, Terviseamet) ja ettevõtjatega hinnatakse konkreetses sektoris ja piirkonnas riigikaitselise kriisiga seonduvaid varustuskindluse riske ja nende maandamismeetmeid; - ettevõtjale seatakse kohustus teatud mahus ja nomenklatuuris täiendavaid varasid omada; - riik võtab kohuse ettevõtjatele täienevalt tekkivaid kulusid kompenseerida; - Riigikantselei ja/või loodav organisatsioon (varude agentuur vms) veab eest kogu protsessi, koordineerib osapoolte tegevusi ja teeb järelevalvet. 5) Kas Eestis on vaja määrata keskne varude koordineerimisega tegelev asutus? Kuna varude moodustamise vajadus tuleneb meie hinnangul eelkõige riigikaitselistest ohustsenaariumitest, siis peaks toime- ja varustuskindluse poliitika kujundamise eest vastutama Riigikantselei. Riigikantselei korraldab ministeeriumite üleselt ohupildiga seonduvat, nagu ka strateegilise tasandi võime- ja operatiivplaneerimist. Riigikantselei ülesandeks oleks välja töötada põhimõtted, mille alusel erinevad ministeeriumid hindavad sektoripõhiselt varustus- ja toimekindlust. Samuti oleks Riigikantselei ülesandeks teostada ministeeriumite ülest seiret varustuskindluse analüüside teostamise ja varude poliitika mõjususe üle. Juhul kui otsustatakse, et Eesti on vajalik moodustada riiklikud varud, tasub kaaluda, kas varude korraldamine (hankimine, hoidmine, varude korrashoid, kontroll, rotatsioon, kaasnevate lepingute haldus jne) anda kas mõnele olemasolevale (n OSPA) või uuele rakendusasutusele (riigiettevõtte, sihtasutus, eraettevõte vms), kuna sellist liiki rakendusliku/korraldusliku iseloomuga töö ei peaks olema ei Riigikantselei ega ministeeriumite ülesanne. Eeskujuna saab võtta näiteks Eesti OSPA2 mudeli, Soome NESA mudeli või miks mitte panna vastav kohustus riigikaitseliste koormiste ja lepingute eest vastutavale valitsusasutusele. Toome ka välja, et kui Riigikantselei leiab, et neil ei ole hetkel (tegemist on sisulise ja uue arendusülesandega) piisavalt kompetentsi varustuskindluse temaatika koordineerimiseks, siis on võimalus antud küsimuses moodustada ambitsioonika ajakavaga eraldi ekspert- või rakkerühm, millesse koondada erinevad julgeoleku, majanduse, logistika ja kaubanduse jt 2 Eesti Vedelkütuse Agentuur. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 eksperdid, kelle ülesandeks oleks kujundada poliitikavalikud varustus- ja toimekindluse hindamiseks ja varude korralduseks Eestis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kont päästepoliitika asekantsler Teadmiseks: Heiki Loot, riigisekretär Marika Priske, Sotsiaalministeeriumi kantsler Tõnis Saar, Justiitsministeeriumi kantsler Merike Saks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler Kristjan Prikk, Kaitseministeeriumi kantsler Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler Hannes Hanso, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Jaanus Heinsar 6125256 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel