Tallinna Linnakantselei Teie 30.08.2018 nr LV-1/2245 - 1/
[email protected] Meie 19.10.2018 nr 6-1/2785-2
Vabaduse väljak 7
15199, Tallinn Harju maakond
Vastus Tallinna Linnakantselei pöördumisele
Lugupeetud Tõnis Mölder
Täname sisukate ettepanekute eest, mis te tegite lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks.
Edastame teile Sotsiaalministeeriumi seisukohad.
1. Ettepanekud seoses lapse üle eestkoste korraldamiseks
1.1 Soovitate eestkoste määramise korral alaealise lapse üle määratleda isikute ring, kes
saavad esitada kaebuse juhul, kui nende arvates on lapsele eestkostjat määrates nende
õigusi riivatud või neist põhjendamatult mööda mindud.
Kuna eestkoste küsimused kuuluvad Justiitsministeeriumi haldusalasse, siis ootame siin
nende seisukohta. Sotsiaalministeeriumi poolt leiame, et kaebeõigus peaks olema vähemalt
menetlusosalistel.
1.2 Soovitate seadustada eestkostjaks sooviva(te) isiku(te) sobivuse hindamiskriteeriumite
loetelu, lähtudes ennekõike lastega töötavatele isikutele kehtestatud nõuetest LasteKS §
20 kontekstis ning hooldusperedele esitatavatest nõuetest.
Oleme nõus, et eestkostjaks soovivate isikute sobivuse hindamine vajab tähelepanu ning
oleme selleks ka koostöös Justiitsministeeriumiga vastava arutelu algatanud. Samas ei pea
me mõistlikuks lisada üksikuid hindamiskriteeriume, vaid näeme vajadust arendada
eestkoste valdkonda tervikuna ning integreerida füüsilisest isikust eestkoste määramine
paremini asendushoolduse süsteemi. Näiteks peame lisaks hindamisprotsesside võimalikule
muutmisele vajalikuks parandada tulevaste eestkostjate informeeritust, tõhustada sisulist
järelevalvet lapse heaolu hindamise osas ning tagada vajadusel sarnaselt hooldusperedele
tugiteenused ka eestkostjatele.
Soovime koostöös Justiitsministeeriumiga vastava terviklahenduse välja pakkuda 2019.
aasta esimeses pooles.
1.3 Teete ettepaneku luua ülevabariigiline kriisihooldusperede võrgustik, kes võtaks vastu
kõik lapsed juhul, kui laps on perest eraldatud / ise kodust lahkunud ning vajab
teenusele paigutamist, viies miinimumini lapse sattumise turvakodu teenusele.
Samuti leiate, et hooldusperede registrisse kantud pered ei ole orienteeritud lühiajalise
teenuse pakkumisele ning see toob kaasa olukorra, kus lapsed läbivad mitu
hooldusperet ja on seega väga traumeeritud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Nagu ka ise oma kirjas välja toote, siis meil on Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel kavas
kriisihoolduspere (s.o üks kutselise erihoolduspere liike) mudel välja töötada ja piloteerida
2019. aastal. Kaasame sellesse protsessi kindlasti ka kohalikke omavalitsusi ja oleme
teadlikud, et uute muudatuste rakendumine vajab piisaval määral ettevalmistusaega.
Ka Sotsiaalministeeriumi soov on, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed leiaksid endale
kiiresti turvalise ja püsiva kodu. Selleks, et hoolduspere vanemad oleksid oma vastutusest
teadlikud ja igakülgselt toetatud, pakutakse Sotsiaalkindlustusameti korraldamisel
perepõhise hoolduse pakkujatele nii lapse perre võtmise eel, ajal kui ka järel erinevaid
tugiteenuseid. Samas tuleb arvestada, et hooldusperes kasvava lapse eestkostjaks on
enamasti kohalik omavalitsus, mistõttu tuleb ka kohalikul omavalitsusel hooldusperedega
suhtlemisele senisest enam tähelepanu pöörata, et nende vajadusi õigeaegselt märgata ja
abi pakkuda.
2. Ettepanekud seoses lapse perekonnast eraldamise ja esialgse õiguskaitse
kohaldamisega
2.1 Teete ettepanekud viia sisse muudatused nii perekonnaseadusesse kui ka
tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), viidates seejuures lastekaitseseaduse
(LasteKS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuolule lapse perest eraldamise ja
kohtuotsuse tegemise tähtaegades.
Alustuseks juhime tähelepanu sellele, et mainitud seadusesätted ei ole vastuolus, vaid olete
TsMS §-i 5632 ebakorrektselt tõlgendanud. Antud säte ei näe mitte ette, et kohtule tuleb anda
otsuse langetamiseks 72 tundi, vaid sätestab selgelt, et kohtul peab olema võimalik avaldus
lahendada „72 tunni jooksul alates lapse perekonnast eraldamisest“. Seega, nii LasteKS kui
TsMS sätestavad mõlemad, et kohtuotsus peab olema tehtud 72 tunni jooksul alates lapse
perest eraldamise hetkest.
Samuti palute 72 tunni nõuet muuta, kuna see ei ole teie hinnangul praktikas täidetav. Toote
põhjenduseks, et kohtusse avalduse kirjutamine ning motiveerimine ja nõude faktide ning
tõenditega sisustamine on ajamahukas. Selgitame, et 01.01.2016 jõustunud
lastekaitseseaduse ettevalmistamise protsessis arutati antud küsimust põhjalikult koos eri
osapooltega, sh Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, kohtunike ja
lastekaitsetöötajatega. Juba enne seaduse jõustumist oli mitmetes Eesti piirkondades
juurdunud praktika, et laste perest eraldamise esialgse õiguskaitse kohtumäärus tehti vähem
kui 72 tunni jooksul. Seejuures ei ole kohaliku omavalitsuse ainsaks võimaluseks taotleda
kohtult esialgse õiguskaitse korras vanema(te) hooldusõiguse täielikku äravõtmist, vaid ka
erinevaid hooldusõiguse piiranguid – nt õigust määrata lapse viibimiskohta. Kohtud
kinnitasid, et jõuavad selle aja jooksul otsuse teha. Lisaks toimus mitu arutelu
lastekaitsetöötajatega, kus jõuti ühisele arusaamale, et selline praktika on jõukohane. Kuigi
Tallinn jäi eriarvamusele, kinnitasid juba siis mitmed Tallinna linnaosad selle praktika
juurutamise olulisust ja võimalikkust. Tänaseks on hädaohus oleva lapse õiguste kaitseks
tema perest eraldamise otsuse tegemine ja vajadusel 72 tunni jooksul kohtusse pöördumine
osutunud asjakohaseks ja üldjuhul üle-eestiliselt operatiivselt rakendatavaks meetmeks
hädaohus oleva lapse abistamisel. Mõistame, et kiire tegutsemine eeldab pingutust, kuid see
on vajalik lapse elu ja tervise kaitseks.
Juhime teie tähelepanu ka sellele, et abivajavale lapsele abi osutades tuleb rakendada
juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras1, mille üks
element on juhtumiplaani koostamine2 ja selle andmete kandmine sotsiaalteenuste- ja
toetuste andmeregistrisse3 (STAR). Abivajava lapse juhtumiga seonduvate andmete
kohusetundlikul ja järjepideval kandmisel STAR süsteemi on võimalik välja võtta koondatud
vaade lapse juhtumis tehtud toimingutest ja nende kirjeldusest. See annab, muuhulgas ka
kohtu jaoks, sisuka ülevaate abivajava lapse abistamiseks tehtud tegevustest ja rakendatud
1
LasteKS § 29 lg 2
2
SHS § 9 lg 2 p 1
3
SHS § 144
3
meetmetest. Sellisel juhul ei ole hädaolukorras kohtuavalduse motiveerimine ning tõenditega
sisustamine kindlasti eraldiseisvalt ajamahukas ülesanne.
Seejuures rõhutame, et lapse perest eraldamise näol on tegemist olulise perekonna- ja
eraelu riivega ning lapse heaolu seisukohalt potentsiaalselt väga suure mõjuga sündmusega,
mis on mõnel juhul hädavajalik, kuid võib olla ka lapsele väga kahjuliku mõjuga. Seetõttu
võib lapse perest eraldamine toimuda üldjuhul vaid kohtuotsusega ning tuleb teha jätkuvalt
jõupingutusi, et aeg lapse perest eraldamisest kohtuotsuseni oleks nii lühike kui võimalik.
2.2 Toote kitsaskohana välja perekonnaasjade menetlemise kiiruse, mis ei ole laste huvidega
kooskõlas.
Kuna küsimus puudutab eelkõige kohtute töökorraldust, jätame selle punkti vastamise
Justiitsministeeriumile.
3. Ettepanekud seoses vaidlevate vanemate lepitusega
Teete ettepaneku anda lapse hooldusküsimuste üle vaidlevate vanemate juhtumite
kohtueelne menetlus kohaliku omavalitsuse üksuselt Sotsiaalkindlustusametile ning
muuta lepitus kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks lastega seotud vaidlusküsimuste
puhul.
Lepituse süsteemi arendamine on meie jaoks üks 2019. aasta prioriteete ning toetame neid
lahendusi, kus lapse elukorraldust puudutavad küsimused lahendatakse kohtu asemel
eelkõige perelepitaja juures. Meil on kavas uus perelepitusteenuse/vahendusmenetluse
korraldus- ja rahastamismudel koostöös Justiitsministeeriumiga välja töötada järgmisel
aastal. Mudeli väljatöötamise käigus analüüsime muuhulgas, kes peaks täitma lepitusorgani
rolli, kuidas peaks toimima perelepitusteenusele suunamine ja selle pakkumine, milline
juriidiline jõud peaks olema lepituse raames tehtud kokkuleppel ning kuidas see peaks
suhestuma kohtu- ja täitemenetlusega, millistele nõuetele peaksid vastama perelepitajad,
kuidas peaks toimuma teenuse rahastamine jms. Eeldatavasti käivituvad 2019. aasta jooksul
ka Norra finantsmehhanismi toetusel ellu viidavad projektid, mille raames oleme planeerinud
ka erinevaid lepituse süsteemi arendamist toetavaid tegevusi, sh uue koolitusprogrammi
loomist perelepitajatele, uute lepitajate koolitamist ja erinevaid teavitustegevusi.
Peale lepitusmudeli väljatöötamist, sh erinevate osapoolte kaasamist ja juhtkondade
kinnituse saamist pakutud lahendustele, alustame ka vajalike seadusemuudatustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanna Vseviov
Laste ja perede osakonna juhataja
Lisaadressaadid: Justiitsministeerium
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Riigikogu õiguskomisjon
Hanna Vseviov 6269 257
[email protected]