dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 19. oktoober 2018
Viit
6-1/2785-2
Registreeritud
19. oktoober 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnakantselei, Justiitsministeerium, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu õiguskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2018
Vastutaja
Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎6-12785-2 19.10.2018 Väljaminev kiri.bdoc313 KB

Sisu (failidest)

Tallinna Linnakantselei Teie 30.08.2018 nr LV-1/2245 - 1/ [email protected] Meie 19.10.2018 nr 6-1/2785-2 Vabaduse väljak 7 15199, Tallinn Harju maakond Vastus Tallinna Linnakantselei pöördumisele Lugupeetud Tõnis Mölder Täname sisukate ettepanekute eest, mis te tegite lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks. Edastame teile Sotsiaalministeeriumi seisukohad. 1. Ettepanekud seoses lapse üle eestkoste korraldamiseks 1.1 Soovitate eestkoste määramise korral alaealise lapse üle määratleda isikute ring, kes saavad esitada kaebuse juhul, kui nende arvates on lapsele eestkostjat määrates nende õigusi riivatud või neist põhjendamatult mööda mindud. Kuna eestkoste küsimused kuuluvad Justiitsministeeriumi haldusalasse, siis ootame siin nende seisukohta. Sotsiaalministeeriumi poolt leiame, et kaebeõigus peaks olema vähemalt menetlusosalistel. 1.2 Soovitate seadustada eestkostjaks sooviva(te) isiku(te) sobivuse hindamiskriteeriumite loetelu, lähtudes ennekõike lastega töötavatele isikutele kehtestatud nõuetest LasteKS § 20 kontekstis ning hooldusperedele esitatavatest nõuetest. Oleme nõus, et eestkostjaks soovivate isikute sobivuse hindamine vajab tähelepanu ning oleme selleks ka koostöös Justiitsministeeriumiga vastava arutelu algatanud. Samas ei pea me mõistlikuks lisada üksikuid hindamiskriteeriume, vaid näeme vajadust arendada eestkoste valdkonda tervikuna ning integreerida füüsilisest isikust eestkoste määramine paremini asendushoolduse süsteemi. Näiteks peame lisaks hindamisprotsesside võimalikule muutmisele vajalikuks parandada tulevaste eestkostjate informeeritust, tõhustada sisulist järelevalvet lapse heaolu hindamise osas ning tagada vajadusel sarnaselt hooldusperedele tugiteenused ka eestkostjatele. Soovime koostöös Justiitsministeeriumiga vastava terviklahenduse välja pakkuda 2019. aasta esimeses pooles. 1.3 Teete ettepaneku luua ülevabariigiline kriisihooldusperede võrgustik, kes võtaks vastu kõik lapsed juhul, kui laps on perest eraldatud / ise kodust lahkunud ning vajab teenusele paigutamist, viies miinimumini lapse sattumise turvakodu teenusele. Samuti leiate, et hooldusperede registrisse kantud pered ei ole orienteeritud lühiajalise teenuse pakkumisele ning see toob kaasa olukorra, kus lapsed läbivad mitu hooldusperet ja on seega väga traumeeritud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Nagu ka ise oma kirjas välja toote, siis meil on Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel kavas kriisihoolduspere (s.o üks kutselise erihoolduspere liike) mudel välja töötada ja piloteerida 2019. aastal. Kaasame sellesse protsessi kindlasti ka kohalikke omavalitsusi ja oleme teadlikud, et uute muudatuste rakendumine vajab piisaval määral ettevalmistusaega. Ka Sotsiaalministeeriumi soov on, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed leiaksid endale kiiresti turvalise ja püsiva kodu. Selleks, et hoolduspere vanemad oleksid oma vastutusest teadlikud ja igakülgselt toetatud, pakutakse Sotsiaalkindlustusameti korraldamisel perepõhise hoolduse pakkujatele nii lapse perre võtmise eel, ajal kui ka järel erinevaid tugiteenuseid. Samas tuleb arvestada, et hooldusperes kasvava lapse eestkostjaks on enamasti kohalik omavalitsus, mistõttu tuleb ka kohalikul omavalitsusel hooldusperedega suhtlemisele senisest enam tähelepanu pöörata, et nende vajadusi õigeaegselt märgata ja abi pakkuda. 2. Ettepanekud seoses lapse perekonnast eraldamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamisega 2.1 Teete ettepanekud viia sisse muudatused nii perekonnaseadusesse kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), viidates seejuures lastekaitseseaduse (LasteKS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuolule lapse perest eraldamise ja kohtuotsuse tegemise tähtaegades. Alustuseks juhime tähelepanu sellele, et mainitud seadusesätted ei ole vastuolus, vaid olete TsMS §-i 5632 ebakorrektselt tõlgendanud. Antud säte ei näe mitte ette, et kohtule tuleb anda otsuse langetamiseks 72 tundi, vaid sätestab selgelt, et kohtul peab olema võimalik avaldus lahendada „72 tunni jooksul alates lapse perekonnast eraldamisest“. Seega, nii LasteKS kui TsMS sätestavad mõlemad, et kohtuotsus peab olema tehtud 72 tunni jooksul alates lapse perest eraldamise hetkest. Samuti palute 72 tunni nõuet muuta, kuna see ei ole teie hinnangul praktikas täidetav. Toote põhjenduseks, et kohtusse avalduse kirjutamine ning motiveerimine ja nõude faktide ning tõenditega sisustamine on ajamahukas. Selgitame, et 01.01.2016 jõustunud lastekaitseseaduse ettevalmistamise protsessis arutati antud küsimust põhjalikult koos eri osapooltega, sh Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, kohtunike ja lastekaitsetöötajatega. Juba enne seaduse jõustumist oli mitmetes Eesti piirkondades juurdunud praktika, et laste perest eraldamise esialgse õiguskaitse kohtumäärus tehti vähem kui 72 tunni jooksul. Seejuures ei ole kohaliku omavalitsuse ainsaks võimaluseks taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras vanema(te) hooldusõiguse täielikku äravõtmist, vaid ka erinevaid hooldusõiguse piiranguid – nt õigust määrata lapse viibimiskohta. Kohtud kinnitasid, et jõuavad selle aja jooksul otsuse teha. Lisaks toimus mitu arutelu lastekaitsetöötajatega, kus jõuti ühisele arusaamale, et selline praktika on jõukohane. Kuigi Tallinn jäi eriarvamusele, kinnitasid juba siis mitmed Tallinna linnaosad selle praktika juurutamise olulisust ja võimalikkust. Tänaseks on hädaohus oleva lapse õiguste kaitseks tema perest eraldamise otsuse tegemine ja vajadusel 72 tunni jooksul kohtusse pöördumine osutunud asjakohaseks ja üldjuhul üle-eestiliselt operatiivselt rakendatavaks meetmeks hädaohus oleva lapse abistamisel. Mõistame, et kiire tegutsemine eeldab pingutust, kuid see on vajalik lapse elu ja tervise kaitseks. Juhime teie tähelepanu ka sellele, et abivajavale lapsele abi osutades tuleb rakendada juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras1, mille üks element on juhtumiplaani koostamine2 ja selle andmete kandmine sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse3 (STAR). Abivajava lapse juhtumiga seonduvate andmete kohusetundlikul ja järjepideval kandmisel STAR süsteemi on võimalik välja võtta koondatud vaade lapse juhtumis tehtud toimingutest ja nende kirjeldusest. See annab, muuhulgas ka kohtu jaoks, sisuka ülevaate abivajava lapse abistamiseks tehtud tegevustest ja rakendatud 1 LasteKS § 29 lg 2 2 SHS § 9 lg 2 p 1 3 SHS § 144 3 meetmetest. Sellisel juhul ei ole hädaolukorras kohtuavalduse motiveerimine ning tõenditega sisustamine kindlasti eraldiseisvalt ajamahukas ülesanne. Seejuures rõhutame, et lapse perest eraldamise näol on tegemist olulise perekonna- ja eraelu riivega ning lapse heaolu seisukohalt potentsiaalselt väga suure mõjuga sündmusega, mis on mõnel juhul hädavajalik, kuid võib olla ka lapsele väga kahjuliku mõjuga. Seetõttu võib lapse perest eraldamine toimuda üldjuhul vaid kohtuotsusega ning tuleb teha jätkuvalt jõupingutusi, et aeg lapse perest eraldamisest kohtuotsuseni oleks nii lühike kui võimalik. 2.2 Toote kitsaskohana välja perekonnaasjade menetlemise kiiruse, mis ei ole laste huvidega kooskõlas. Kuna küsimus puudutab eelkõige kohtute töökorraldust, jätame selle punkti vastamise Justiitsministeeriumile. 3. Ettepanekud seoses vaidlevate vanemate lepitusega Teete ettepaneku anda lapse hooldusküsimuste üle vaidlevate vanemate juhtumite kohtueelne menetlus kohaliku omavalitsuse üksuselt Sotsiaalkindlustusametile ning muuta lepitus kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks lastega seotud vaidlusküsimuste puhul. Lepituse süsteemi arendamine on meie jaoks üks 2019. aasta prioriteete ning toetame neid lahendusi, kus lapse elukorraldust puudutavad küsimused lahendatakse kohtu asemel eelkõige perelepitaja juures. Meil on kavas uus perelepitusteenuse/vahendusmenetluse korraldus- ja rahastamismudel koostöös Justiitsministeeriumiga välja töötada järgmisel aastal. Mudeli väljatöötamise käigus analüüsime muuhulgas, kes peaks täitma lepitusorgani rolli, kuidas peaks toimima perelepitusteenusele suunamine ja selle pakkumine, milline juriidiline jõud peaks olema lepituse raames tehtud kokkuleppel ning kuidas see peaks suhestuma kohtu- ja täitemenetlusega, millistele nõuetele peaksid vastama perelepitajad, kuidas peaks toimuma teenuse rahastamine jms. Eeldatavasti käivituvad 2019. aasta jooksul ka Norra finantsmehhanismi toetusel ellu viidavad projektid, mille raames oleme planeerinud ka erinevaid lepituse süsteemi arendamist toetavaid tegevusi, sh uue koolitusprogrammi loomist perelepitajatele, uute lepitajate koolitamist ja erinevaid teavitustegevusi. Peale lepitusmudeli väljatöötamist, sh erinevate osapoolte kaasamist ja juhtkondade kinnituse saamist pakutud lahendustele, alustame ka vajalike seadusemuudatustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanna Vseviov Laste ja perede osakonna juhataja Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Riigikogu sotsiaalkomisjon Riigikogu õiguskomisjon Hanna Vseviov 6269 257 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →