MINISTRI MÄÄRUS
19.10.2018 nr 44
Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a
määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatava isiku
täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 lõike 5 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruses nr 63 „Asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Koolituse õppekava
(1) Koolitusasutus hindab perioodiliselt last vahetult kasvatavate isikute koolitusvajadust ja
koostab selle alusel koolituse õppekava, mis avalikustatakse koolitusasutuse kodulehel.
(2) Eraldi õppekavad luuakse hoolduspere vanemale ning perevanemale ja kasvatajale.
(3) Koolituse õppekava peab tagama asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult
kasvatavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis
pandud ülesannete täitmist, lapse heaolu ja arengu tagamist, lapse õiguste ja huvide kaitsmist
ning lapse kasvatamiseks ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumist.
(4) Koolituse õppekava peab sisaldama teoreetilist ja praktilist osa auditoorse ning iseseisva
töö vormis lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.“;
2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Hoolduspere vanema koolituse läbinuks loetakse ka isikud, kes on läbinud koolituse, mis oli
enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel kohustuslik
perekonnas hooldajatele ning mille kohta on koolituse läbinud isikule väljastatud tunnistus.“;
3) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
2
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar
Sotsiaalkindlustusamet Tehniline märkus Arvestatud. Täiendatud
seletuskirja vastavalt
ettepanekule.
Eesti Laste ja Noorte ELNHÜ teeb ettepaneku Selgitatud. Täpsustuseks
Hoolekandeasutuse täiendada määruse seletuskirja puudub vajadus, kuna
Ühenduse selliselt, et ELNHÜ-l või Tervise Arengu Instituut
asendushooldusteenust pakkuval kaasab nii koolitusvajaduse
asutusel oleks võimalik algatada analüüsi kui ka koolituste
Tervise Arengu Instituudi hindamisse ka käesoleval
koolituskava täiendamine ajal sihtgrupi esindajaid.
omapoolsete ettepanekutega Samuti on võimalik juba täna
spetsiifiliste valdkonnapõhiste esitada Tervise Arengu
koolitusteemadega. Instituudile informatsiooni
täiendavate
koolitusvajaduste kohta,
mida koolitusasutus saab
võimalusel arvestada.
MTÜ Oma Pere Juhime tähelepanu määruse Selgitatud.
paragrahvile 2: „Koolitusasutus Haridusministeerium on
hindab perioodiliselt last vahetult kirjeldanud täienduskoolitust
kasvatavate isikute kui väljaspool tasemeõpet
koolitusvajadust ja koostab selle õppekava alusel toimuvat
alusel koolituse õppekava, mis eesmärgistatud ja
avalikustatakse koolitusasutuse organiseeritud
kodulehel. /.../ Koolituse õppetegevust. Peamiseks
õppekava peab tagama kriteeriumiks
asendushooldusteenuse täienduskoolituse
osutamisel last vahetult defineerimisel on
kasvatavale isikule vajaliku väljundipõhise õppekava
ettevalmistuse ning toetama talle olemasolu. Õppekavaga
seaduses või muus õigusaktis lepitakse kokku, millised
pandud ülesannete täitmist, lapse teadmised, oskused või
heaolu ja arengu tagamist, lapse hoiakud õppija
õiguste ja huvide kaitsmist ning õppeprotsessi tulemusel
lapse kasvatamiseks ja omandab. Täienduskoolitus
abistamiseks vajalike meetmete võib toimuda äärmiselt
pakkumist.“ Oma Pere MTÜ on erinevas mahus, vormis ja
seisukohal, et täiendkoolituse sisuga. Näiteks saab
koht last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituseks lugeda
arengus ei ole üheselt mõistetav. lühikesi üksikute
Täienduskoolitus terminina viitab kompetentside
justkui kestvale, last vahetult arendamiseks toimuvaid
kasvatava isiku pidevale koolituskursusi, mille kestus
täiendamisele suunatud võib olla mõni tund või päev.
jätkukoolitusele. Seda toetab Samuti saab
asjaolu, et kõnealuse muudatuse täienduskoolituseks lugeda
kohaselt hinnatakse last kursusi, mis võimaldavad
kasvatava isiku koolitusvajadust süvitsi omandada mõne
perioodiliselt ning koolituskava valdkonna põhioskusi ja
koostatakse selle alusel. Samal teadmisi, mis eeldatavalt on
ajal on SHK asjakohase sätte järgi ajaliselt mahukamad.
täienduskoolituse puhul tegemist Eelnevast tulenevalt ei ole
nö eelduskoolitusega, mida täienduskoolitus
läbimata last kasvatama asuda terminoloogiliselt käsitletav
pole võimalik. Seetõttu palub kui isiku pidev kestev
Oma Pere MTÜ kaaluda täiendamine jätkukoolituste
sõnastuse muutmist selliselt, et näol. Samuti tuleneb
normiadressaatidele oleks selge, täienduskoolituse
milline koolitus on eeldus ning volitusnorm
milline on täiendus. sotsiaalhoolekande
seadusest ega ole käesoleva
määrusega muudetav.
Konkreetse
täienduskoolitusega
tagatakse ettevalmistus ja
süvendatud valdkonna
teadmised last vahetult
kasvatavale isikule.
Käesoleva määruse alusel
hinnatakse konkreetse
ettevalmistava koolituse
asjakohasust ning vastavust
sihtgrupi vajadustele.
Täiendavalt arendab Tervise
Arengu Instituut ka
jätkukoolitusi, mida
pakutakse sihtgrupile
vastavalt vajadusele ning
eelarvelistele võimalustele.
Käesoleval ajal rahastatakse
jätkukoolitusi Euroopa
Sotsiaalfondi vahenditest.
Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmise
määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 4513 lõike 5 alusel, mille
kohaselt kehtestab asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku
täienduskoolituse tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Last vahetult
kasvatavaks isikuks loetakse SHS § 455 lõike 2 kohaselt hoolduspere vanemat, perevanemat ja
asenduskodu kasvatajat.
Määruses sätestatakse, et koolitusasutus koostab kaks koolituskava – ühe hoolduspere
vanematele ning teise perevanematele ja asenduskodu kasvatajatele. Koolituskava koostab, seda
hindab ning vajaduse korral täiendab Tervise Arengu Instituut, kes avalikustab koolituse õppekava
oma kodulehel. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei sätestata koolituskavasid määruse
lisadena. Muudatus on tingitud vajadusest hoida koolituskavad ajakohased ning võimaldada
vajaduse korral nende paindlikumat muutmist. Koolituse õppekava peab asendushooldusteenust
saavat last vahetult kasvatavale isikule jätkuvalt tagama vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle
seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, lapse heaolu ja arengu tagamist, lapse
õiguste ja huvide kaitsmist ning lapse kasvatamiseks ja abistamiseks vajalike meetmete
pakkumist. Koolituse õppekava peab sisaldama jätkuvalt teoreetilist ja praktilist osa auditoorse ja
iseseisva töö vormis. Lisaks kehtivad õppekavadele täiskasvanute koolituse seadusest ja selle
alusel kehtestatud täienduskoolituse standardist tulenevad nõuded.
Sisulisi muudatusi õppekavadesse käesoleva määrusega ei tehta ning hoolduspere vanemaid
koolitatakse jätkuvalt USA-s loodud PRIDE (Parent’s Resource for Information, Development and
Education) metoodikal, mida on kasutatud Eestis hooldusperede koolitamiseks alates 2000ndate
algusest. Perevanemate ja asenduskodu kasvatajate koolitus põhineb samuti jätkuvalt Tervise
Arengu Instituudi poolt 2016. aastal Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine“ toetusel tehtud koolitusvajaduse analüüsil ning 2017. aastal katsetatud koolitustel. Kuna
koolitustel kogutakse osalejatelt ja koolitajatelt tagasisidet ning vajadus on hoida koolitused
sihtrühma jaoks pidevalt ajakohased, on vajalik võimaldada koolituskavasid paindlikult muuta.
Põhjalikumad koolituskava hindamised korraldab Tervise Arengu Instituut vastavalt vajadusele,
kaasates koolitatavate esindajaid ja oma valdkonna eksperte.
Määrusega loetakse hoolduspere vanema koolituse läbinuks ka isikud, kes on läbinud koolituse,
mis oli enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel
kohustuslik perekonnas hooldajatele. Võrreldes varasema määruse redaktsiooniga puudub nõue,
et koolituse läbimise aktsepteerimiseks peab koolituse läbimist tõendavale tunnistusele olema
lisatud kaaskiri ning koolituse peab olema läbi viinud Tervise Arengu Instituut.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715
3472; e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel 626 9271; e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
2
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi teise mentluses oleva eelnõuga.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63
„Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja
kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 21.12.2017, 43.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest punktist, milles on esitatud määruse muudatused.
Määruse punktiga 1 muudetakse määruse § 2 sõnastust – muutub nii paragrahvi pealkiri kui ka
lõigete sõnastus. Paragrahvi pealkiri muudetakse paragrahvi sisule vastavaks.
Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et koolitusasutus hindab perioodiliselt last vahetult kasvatavate
isikute koolitusvajadust ja koostab selle alusel koolituse õppekava. Koolituskava avalikustatakse
koolitusasutuse kodulehel. Sätte eesmärk on tagada koolituste ajakohasus ning vastavus
sihtrühma vajadustele. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei sätestata koolituskavasid
määruse lisadena, et võimaldada paindlikkus koolituse õppekavade ajakohasuse tagamisel.
Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatakse, et eraldi õppekavad luuakse hoolduspere vanemale ning
perevanemale ja kasvatajale. Seega on jätkuvalt tegemist kahe erineva õppekavaga, nagu ka
varem kehtinud redaktsiooni puhul. Sisulisi muudatusi õppekavadesse käesoleva määruse alusel
ei tehta. Hoolduspered läbivad jätkuvalt PRIDE metoodikal põhineva koolituse, mida on kasutatud
perepõhise hoolduse pakkujate koolitamiseks 2000. aastate algusest ning mille eesmärk on
valmistada ette perekonda, kes võtab kasvatada endale mittebioloogilise lapse. Perevanemad ja
kasvatajad läbivad jätkuvalt koolituse, mis läbis Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel täieliku
uuendamise 2016. aastal.
Paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatakse, et koolituse õppekava peab tagama asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või
muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, lapse heaolu ja arengu tagamist, lapse õiguste ja
huvide kaitsmist ning lapse kasvatamiseks ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumist.
Asendushooldusteenust saavat last vahetult kasvatav isik peab omama mitmekülgset
ettevalmistust, et muu hulgas pakkuda lastele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalist
kasvukeskkonda, toetada lapse toimetulekut traumadega, osata märgata riske ning otsida abi,
hinnata enda ressursse toimetulekuks vastutusrikka ülesandega jm. Teadmised hõlmavad
erinevaid valdkondi ning on oluline, et need teadmised põhineksid kaasaegsetel teoreetilistel
teadmistel ja praktilistel oskustel. Kuna koolituse õppekavasid määrusega ei kehtestata, siis on
vajalik sätestada määruses koolituse peamised eesmärgid, millest õppekavade koostamisel tuleb
lähtuda.
Paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatakse, et koolituse õppekava peab sisaldama teoreetilist ja praktilist
osa auditoorse ja iseseisva töö vormis määruse § 2 lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Parima ettevalmistuse tagamiseks tuleb integreerida nii teoreetiline teadmine kui praktilise
kogemuse omandamine. Sisulist muudatust säte kaasa ei too. Vajaduse korral reguleerib
õppemeetodeid ning erinevate õpete osakaalu koolitusasutus koolitusanalüüsi ja koolituste
tagasiside alusel.
Määruse punktiga 2 muudetakse määruse § 4 teksti sõnastust, milles on esitatud määruse
rakendussäte.
Määrusega loetakse hoolduspere vanema koolituse läbinuks ka isikud, kes on läbinud koolituse,
mis oli enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel
kohustuslik perekonnas hooldajatele. Ka nimetatud perioodil pakuti perepõhise hoolduse
3
pakkujatele ettevalmistuseks PRIDE koolitust. Koolitusel osalemist tõendab koolitusasutuse poolt
väljastatud tunnistus. Võrreldes varasema määruse redaktsiooniga loetakse kohustusliku koolituse
läbimise nõue täidetuks ka juhul, kui isikule ei ole väljastatud koos tunnistusega kaaskirja või
koolitus ei ole läbitud Tervise Arengu Instituudis. Muudatus on vajalik, kuna aastani 2017 osutasid
PRIDE koolitust erinevad koolituspakkujad ning puudus nõue, et koolituse tunnistus kehtib vaid
koos pere sisulist valmisolekut hindava kaaskirjaga. Kuigi koolituse läbimine ning seda tõendav
tunnistus koos kaaskirjaga on oluline osa pere ettevalmistusest ja valmisoleku hindamisest, tuleb
arvestada koolituse läbinuks ka pered, kellele neist sõltumatutel põhjustel on varasematel aastatel
väljastatud vaid koolituse läbimist tõendav tunnistus. Kuna koolitust on võrreldes varasemaga
uuendatud ning kohandatud Eesti oludele paremini vastavaks, võimaldatakse vajadusest lähtuvalt
või pere soovi korral peredele korduvat osalemist koolitusel. Perede ühetaolise sisulise
valmisoleku hindamise tagab kogumis Sotsiaalkindlustusamet, võttes arvesse sotsiaalhoolekande
seaduses ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatud nõudeid ning korda.
Määruse punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1 ja 2, millega olid kehtestatud
asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatavate isikute (hoolduspere vanemate ning
perevanemate ja asenduskodu kasvatajate) täienduskoolituse õppekavad. Õppekavade
kehtestamisest määruse lisaga loobutakse, et hoida koolituskavad ajakohased ning võimaldada
vajaduse korral neid paindlikult muuta. Edaspidi koostab koolituskavasid, hindab neid ning
vajaduse korral täiendab Tervise Arengu Instituut, kes avalikustab koolituse õppekavad oma
kodulehel.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Käesoleva määrusega muudetakse hoolduspere vanematele ning perevanematele ja
asenduskodu kasvatajatele kohustusliku täienduskoolituse õppekavade koostamise korda ning
hoolduspere vanema koolituse läbimise tingimusi. Sisulisi muudatusi koolitustele seatud nõuete
osas määrusega ette ei nähta.
Kuivõrd muudatustega kaasneb vaid mõõdukas koolituste korraldamise ja läbiviimisega seonduva
asjaajamise vähenemine ning väike on ka võimalik mõju esinemise sagedus, ulatus, mõjutatava
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude risk, siis põhjalikuma mõjuanalüüsi järele vajadus
puudub. Hindame, et määruse rakendamisega kaasneb väike positiivne mõju eelkõige asjaajamise
koormuse vähenemise näol koolituste korraldajale (Tervise Arengu Instituut) ja hoolduspere
vanematele. 2017. aasta lõpu seisuga oli kokku 121 hooldusperet, kellest PRIDE koolituse oli
läbinud 96 ning neist vaid osa, kes läbivad SKA hindamise, võivad vajada varasema koolituse
tõendamist. Lisaks võivad vajada varasema koolituse tõendamist uued hoolduspere vanemad, kes
on koolituse juba varem läbinud, kuid hoolduspereks otsustavad hakata alles nüüd. Arvestades, et
2017. aastal suundus asendushooldusele uude hooldusperekonda 27 last (peresid 21), on
mõjutatud sihtrühm väike. Olulisi mõjusid määrusega seega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud otsesed kulud kuni aastani 2020 ei tõuse. Koolitusi rahastatakse
riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Täiendavalt kasutatakse hoolduspere vanema koolituse
ning perevanema ja asenduskodu kasvataja koolituse arendamiseks ning koolituste katsetamiseks
Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ toel. Perevanemate
ja asenduskodu kasvatajate koolituste kulud on aastas kokku 50 000 eurot ning hooldusperede
koolitusele kulub 66 000 eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning
Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile,
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Asenduskodu Töötajate Liidule, MTÜ-le Oma Pere, MTÜ-le Igale
Lapsele Pere, MTÜ-le Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusele ja
SOS Lasteküla Eesti Ühingule.
Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Tervise Arengu Instituut
kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Sotsiaalkindlustusamet esitas kirjaliku kooskõlastuse koos
tehnilise märkusega. Arvamust avaldasid MTÜ Oma Pere ja Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeasutuste Ühendus. Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate märkused koos
vastustega on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.