dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 19. oktoober 2018
Viit
44
Registreeritud
19. oktoober 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Helen Jõks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎44 19.10.2018 Ministri määrus.bdoc865 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 19.10.2018 nr 44 Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 lõike 5 alusel. Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruses nr 63 „Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Koolituse õppekava (1) Koolitusasutus hindab perioodiliselt last vahetult kasvatavate isikute koolitusvajadust ja koostab selle alusel koolituse õppekava, mis avalikustatakse koolitusasutuse kodulehel. (2) Eraldi õppekavad luuakse hoolduspere vanemale ning perevanemale ja kasvatajale. (3) Koolituse õppekava peab tagama asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, lapse heaolu ja arengu tagamist, lapse õiguste ja huvide kaitsmist ning lapse kasvatamiseks ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumist. (4) Koolituse õppekava peab sisaldama teoreetilist ja praktilist osa auditoorse ning iseseisva töö vormis lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.“; 2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Hoolduspere vanema koolituse läbinuks loetakse ka isikud, kes on läbinud koolituse, mis oli enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel kohustuslik perekonnas hooldajatele ning mille kohta on koolituse läbinud isikule väljastatud tunnistus.“; 3) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler 2 Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Sotsiaalkindlustusamet Tehniline märkus Arvestatud. Täiendatud seletuskirja vastavalt ettepanekule. Eesti Laste ja Noorte ELNHÜ teeb ettepaneku Selgitatud. Täpsustuseks Hoolekandeasutuse täiendada määruse seletuskirja puudub vajadus, kuna Ühenduse selliselt, et ELNHÜ-l või Tervise Arengu Instituut asendushooldusteenust pakkuval kaasab nii koolitusvajaduse asutusel oleks võimalik algatada analüüsi kui ka koolituste Tervise Arengu Instituudi hindamisse ka käesoleval koolituskava täiendamine ajal sihtgrupi esindajaid. omapoolsete ettepanekutega Samuti on võimalik juba täna spetsiifiliste valdkonnapõhiste esitada Tervise Arengu koolitusteemadega. Instituudile informatsiooni täiendavate koolitusvajaduste kohta, mida koolitusasutus saab võimalusel arvestada. MTÜ Oma Pere Juhime tähelepanu määruse Selgitatud. paragrahvile 2: „Koolitusasutus Haridusministeerium on hindab perioodiliselt last vahetult kirjeldanud täienduskoolitust kasvatavate isikute kui väljaspool tasemeõpet koolitusvajadust ja koostab selle õppekava alusel toimuvat alusel koolituse õppekava, mis eesmärgistatud ja avalikustatakse koolitusasutuse organiseeritud kodulehel. /.../ Koolituse õppetegevust. Peamiseks õppekava peab tagama kriteeriumiks asendushooldusteenuse täienduskoolituse osutamisel last vahetult defineerimisel on kasvatavale isikule vajaliku väljundipõhise õppekava ettevalmistuse ning toetama talle olemasolu. Õppekavaga seaduses või muus õigusaktis lepitakse kokku, millised pandud ülesannete täitmist, lapse teadmised, oskused või heaolu ja arengu tagamist, lapse hoiakud õppija õiguste ja huvide kaitsmist ning õppeprotsessi tulemusel lapse kasvatamiseks ja omandab. Täienduskoolitus abistamiseks vajalike meetmete võib toimuda äärmiselt pakkumist.“ Oma Pere MTÜ on erinevas mahus, vormis ja seisukohal, et täiendkoolituse sisuga. Näiteks saab koht last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituseks lugeda arengus ei ole üheselt mõistetav. lühikesi üksikute Täienduskoolitus terminina viitab kompetentside justkui kestvale, last vahetult arendamiseks toimuvaid kasvatava isiku pidevale koolituskursusi, mille kestus täiendamisele suunatud võib olla mõni tund või päev. jätkukoolitusele. Seda toetab Samuti saab asjaolu, et kõnealuse muudatuse täienduskoolituseks lugeda kohaselt hinnatakse last kursusi, mis võimaldavad kasvatava isiku koolitusvajadust süvitsi omandada mõne perioodiliselt ning koolituskava valdkonna põhioskusi ja koostatakse selle alusel. Samal teadmisi, mis eeldatavalt on ajal on SHK asjakohase sätte järgi ajaliselt mahukamad. täienduskoolituse puhul tegemist Eelnevast tulenevalt ei ole nö eelduskoolitusega, mida täienduskoolitus läbimata last kasvatama asuda terminoloogiliselt käsitletav pole võimalik. Seetõttu palub kui isiku pidev kestev Oma Pere MTÜ kaaluda täiendamine jätkukoolituste sõnastuse muutmist selliselt, et näol. Samuti tuleneb normiadressaatidele oleks selge, täienduskoolituse milline koolitus on eeldus ning volitusnorm milline on täiendus. sotsiaalhoolekande seadusest ega ole käesoleva määrusega muudetav. Konkreetse täienduskoolitusega tagatakse ettevalmistus ja süvendatud valdkonna teadmised last vahetult kasvatavale isikule. Käesoleva määruse alusel hinnatakse konkreetse ettevalmistava koolituse asjakohasust ning vastavust sihtgrupi vajadustele. Täiendavalt arendab Tervise Arengu Instituut ka jätkukoolitusi, mida pakutakse sihtgrupile vastavalt vajadusele ning eelarvelistele võimalustele. Käesoleval ajal rahastatakse jätkukoolitusi Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 4513 lõike 5 alusel, mille kohaselt kehtestab asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Last vahetult kasvatavaks isikuks loetakse SHS § 455 lõike 2 kohaselt hoolduspere vanemat, perevanemat ja asenduskodu kasvatajat. Määruses sätestatakse, et koolitusasutus koostab kaks koolituskava – ühe hoolduspere vanematele ning teise perevanematele ja asenduskodu kasvatajatele. Koolituskava koostab, seda hindab ning vajaduse korral täiendab Tervise Arengu Instituut, kes avalikustab koolituse õppekava oma kodulehel. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei sätestata koolituskavasid määruse lisadena. Muudatus on tingitud vajadusest hoida koolituskavad ajakohased ning võimaldada vajaduse korral nende paindlikumat muutmist. Koolituse õppekava peab asendushooldusteenust saavat last vahetult kasvatavale isikule jätkuvalt tagama vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, lapse heaolu ja arengu tagamist, lapse õiguste ja huvide kaitsmist ning lapse kasvatamiseks ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumist. Koolituse õppekava peab sisaldama jätkuvalt teoreetilist ja praktilist osa auditoorse ja iseseisva töö vormis. Lisaks kehtivad õppekavadele täiskasvanute koolituse seadusest ja selle alusel kehtestatud täienduskoolituse standardist tulenevad nõuded. Sisulisi muudatusi õppekavadesse käesoleva määrusega ei tehta ning hoolduspere vanemaid koolitatakse jätkuvalt USA-s loodud PRIDE (Parent’s Resource for Information, Development and Education) metoodikal, mida on kasutatud Eestis hooldusperede koolitamiseks alates 2000ndate algusest. Perevanemate ja asenduskodu kasvatajate koolitus põhineb samuti jätkuvalt Tervise Arengu Instituudi poolt 2016. aastal Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ toetusel tehtud koolitusvajaduse analüüsil ning 2017. aastal katsetatud koolitustel. Kuna koolitustel kogutakse osalejatelt ja koolitajatelt tagasisidet ning vajadus on hoida koolitused sihtrühma jaoks pidevalt ajakohased, on vajalik võimaldada koolituskavasid paindlikult muuta. Põhjalikumad koolituskava hindamised korraldab Tervise Arengu Instituut vastavalt vajadusele, kaasates koolitatavate esindajaid ja oma valdkonna eksperte. Määrusega loetakse hoolduspere vanema koolituse läbinuks ka isikud, kes on läbinud koolituse, mis oli enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel kohustuslik perekonnas hooldajatele. Võrreldes varasema määruse redaktsiooniga puudub nõue, et koolituse läbimise aktsepteerimiseks peab koolituse läbimist tõendavale tunnistusele olema lisatud kaaskiri ning koolituse peab olema läbi viinud Tervise Arengu Instituut. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472; e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271; e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 2 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise mentluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 „Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 21.12.2017, 43. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest punktist, milles on esitatud määruse muudatused. Määruse punktiga 1 muudetakse määruse § 2 sõnastust – muutub nii paragrahvi pealkiri kui ka lõigete sõnastus. Paragrahvi pealkiri muudetakse paragrahvi sisule vastavaks. Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et koolitusasutus hindab perioodiliselt last vahetult kasvatavate isikute koolitusvajadust ja koostab selle alusel koolituse õppekava. Koolituskava avalikustatakse koolitusasutuse kodulehel. Sätte eesmärk on tagada koolituste ajakohasus ning vastavus sihtrühma vajadustele. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei sätestata koolituskavasid määruse lisadena, et võimaldada paindlikkus koolituse õppekavade ajakohasuse tagamisel. Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatakse, et eraldi õppekavad luuakse hoolduspere vanemale ning perevanemale ja kasvatajale. Seega on jätkuvalt tegemist kahe erineva õppekavaga, nagu ka varem kehtinud redaktsiooni puhul. Sisulisi muudatusi õppekavadesse käesoleva määruse alusel ei tehta. Hoolduspered läbivad jätkuvalt PRIDE metoodikal põhineva koolituse, mida on kasutatud perepõhise hoolduse pakkujate koolitamiseks 2000. aastate algusest ning mille eesmärk on valmistada ette perekonda, kes võtab kasvatada endale mittebioloogilise lapse. Perevanemad ja kasvatajad läbivad jätkuvalt koolituse, mis läbis Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel täieliku uuendamise 2016. aastal. Paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatakse, et koolituse õppekava peab tagama asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, lapse heaolu ja arengu tagamist, lapse õiguste ja huvide kaitsmist ning lapse kasvatamiseks ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumist. Asendushooldusteenust saavat last vahetult kasvatav isik peab omama mitmekülgset ettevalmistust, et muu hulgas pakkuda lastele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalist kasvukeskkonda, toetada lapse toimetulekut traumadega, osata märgata riske ning otsida abi, hinnata enda ressursse toimetulekuks vastutusrikka ülesandega jm. Teadmised hõlmavad erinevaid valdkondi ning on oluline, et need teadmised põhineksid kaasaegsetel teoreetilistel teadmistel ja praktilistel oskustel. Kuna koolituse õppekavasid määrusega ei kehtestata, siis on vajalik sätestada määruses koolituse peamised eesmärgid, millest õppekavade koostamisel tuleb lähtuda. Paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatakse, et koolituse õppekava peab sisaldama teoreetilist ja praktilist osa auditoorse ja iseseisva töö vormis määruse § 2 lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks. Parima ettevalmistuse tagamiseks tuleb integreerida nii teoreetiline teadmine kui praktilise kogemuse omandamine. Sisulist muudatust säte kaasa ei too. Vajaduse korral reguleerib õppemeetodeid ning erinevate õpete osakaalu koolitusasutus koolitusanalüüsi ja koolituste tagasiside alusel. Määruse punktiga 2 muudetakse määruse § 4 teksti sõnastust, milles on esitatud määruse rakendussäte. Määrusega loetakse hoolduspere vanema koolituse läbinuks ka isikud, kes on läbinud koolituse, mis oli enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel kohustuslik perekonnas hooldajatele. Ka nimetatud perioodil pakuti perepõhise hoolduse 3 pakkujatele ettevalmistuseks PRIDE koolitust. Koolitusel osalemist tõendab koolitusasutuse poolt väljastatud tunnistus. Võrreldes varasema määruse redaktsiooniga loetakse kohustusliku koolituse läbimise nõue täidetuks ka juhul, kui isikule ei ole väljastatud koos tunnistusega kaaskirja või koolitus ei ole läbitud Tervise Arengu Instituudis. Muudatus on vajalik, kuna aastani 2017 osutasid PRIDE koolitust erinevad koolituspakkujad ning puudus nõue, et koolituse tunnistus kehtib vaid koos pere sisulist valmisolekut hindava kaaskirjaga. Kuigi koolituse läbimine ning seda tõendav tunnistus koos kaaskirjaga on oluline osa pere ettevalmistusest ja valmisoleku hindamisest, tuleb arvestada koolituse läbinuks ka pered, kellele neist sõltumatutel põhjustel on varasematel aastatel väljastatud vaid koolituse läbimist tõendav tunnistus. Kuna koolitust on võrreldes varasemaga uuendatud ning kohandatud Eesti oludele paremini vastavaks, võimaldatakse vajadusest lähtuvalt või pere soovi korral peredele korduvat osalemist koolitusel. Perede ühetaolise sisulise valmisoleku hindamise tagab kogumis Sotsiaalkindlustusamet, võttes arvesse sotsiaalhoolekande seaduses ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatud nõudeid ning korda. Määruse punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1 ja 2, millega olid kehtestatud asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatavate isikute (hoolduspere vanemate ning perevanemate ja asenduskodu kasvatajate) täienduskoolituse õppekavad. Õppekavade kehtestamisest määruse lisaga loobutakse, et hoida koolituskavad ajakohased ning võimaldada vajaduse korral neid paindlikult muuta. Edaspidi koostab koolituskavasid, hindab neid ning vajaduse korral täiendab Tervise Arengu Instituut, kes avalikustab koolituse õppekavad oma kodulehel. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesoleva määrusega muudetakse hoolduspere vanematele ning perevanematele ja asenduskodu kasvatajatele kohustusliku täienduskoolituse õppekavade koostamise korda ning hoolduspere vanema koolituse läbimise tingimusi. Sisulisi muudatusi koolitustele seatud nõuete osas määrusega ette ei nähta. Kuivõrd muudatustega kaasneb vaid mõõdukas koolituste korraldamise ja läbiviimisega seonduva asjaajamise vähenemine ning väike on ka võimalik mõju esinemise sagedus, ulatus, mõjutatava sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude risk, siis põhjalikuma mõjuanalüüsi järele vajadus puudub. Hindame, et määruse rakendamisega kaasneb väike positiivne mõju eelkõige asjaajamise koormuse vähenemise näol koolituste korraldajale (Tervise Arengu Instituut) ja hoolduspere vanematele. 2017. aasta lõpu seisuga oli kokku 121 hooldusperet, kellest PRIDE koolituse oli läbinud 96 ning neist vaid osa, kes läbivad SKA hindamise, võivad vajada varasema koolituse tõendamist. Lisaks võivad vajada varasema koolituse tõendamist uued hoolduspere vanemad, kes on koolituse juba varem läbinud, kuid hoolduspereks otsustavad hakata alles nüüd. Arvestades, et 2017. aastal suundus asendushooldusele uude hooldusperekonda 27 last (peresid 21), on mõjutatud sihtrühm väike. Olulisi mõjusid määrusega seega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seotud otsesed kulud kuni aastani 2020 ei tõuse. Koolitusi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Täiendavalt kasutatakse hoolduspere vanema koolituse ning perevanema ja asenduskodu kasvataja koolituse arendamiseks ning koolituste katsetamiseks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ toel. Perevanemate ja asenduskodu kasvatajate koolituste kulud on aastas kokku 50 000 eurot ning hooldusperede koolitusele kulub 66 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Asenduskodu Töötajate Liidule, MTÜ-le Oma Pere, MTÜ-le Igale Lapsele Pere, MTÜ-le Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusele ja SOS Lasteküla Eesti Ühingule. Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Tervise Arengu Instituut kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Sotsiaalkindlustusamet esitas kirjaliku kooskõlastuse koos tehnilise märkusega. Arvamust avaldasid MTÜ Oma Pere ja Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus. Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate märkused koos vastustega on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel