dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Sotsiaalministeerium · 19. oktoober 2018
Viit
5.2-2/2848-2
Registreeritud
19. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Onkoloogide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf99 KB
  • 📎Kiiritusravi_võimalik_laiendamine.bdoc331 KB

Sisu (failidest)

19.oktoobril 2018 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Harju maakond [email protected] Vastus järelepärimisele seoses kiiritusravi võimaliku laiendamisega Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) pöördus tervise- ja tööministri poole palvega toetada uude Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiiritusravi integreerimist. EKOS on seega esitanud Sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus tehakse ettepanek Eesti vähiravi kvaliteedi edasiseks tõstmiseks lubada loodavas Tallinna Haiglas kirurgilise ja süsteemravi kõrval tegeleda ka kiiritusraviga, st luua kolmas vähiraviga tegelev kompetentsikeskus 1,3 milj elanikuga riigis. Paraku puudub igasugune tõenduspõhisus, et 1,3 milj. elanikuga riigis paraneks vähiravi kvaliteet 3 multimodaalse kompetentsikeskuse olemasolul. European Guide on Quality Improvement in Comprehensive Cancer Control soovitusel on 1 multimodaalse vähikeskuse teeninduspiirkonnaks 1-2 miljonit elanikku. Kiiritusravi on olnud aasakümneid üheks tervistava vähiravi nurgakiviks kirurgilise ravi kõrval. Üksi või kombineerituna teiste vähiravi meetoditega annab kiiritusravi kindlatel näidustustel suurepärase lokaalse kasvajakontrolli, pikendab elulemust, parandab elukvaliteeti ning on oluline osa palliatiivses ravis (Lievens et al 2017). Kiiritusravi, kui potentsiaalselt elusid säästev ravimeetod, on kogu maailmas alakasutatud aparatuuri vähesuse ja kvalifitseeritud personali puuduse tõttu (Lievens et al 2017). ESTRO, IAEA ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on teinud jõupingutusi kiiritusravi kättesaadavuse hindamiseks, tervishoiupoliitikute teadlikkuse tõstmiseks, riiklike koostööprojektide kaudu koostöös Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga (IAEA) aparatuuri soetamiseks ja personali koolitusteks. Kiiritusravi vähese kättesaadavuse negatiivset mõju erinevate kasvajapaikmete elulemusele, suremusele, võimalikele elamata jäänud aastatele, tervena elamata jäänud aastatele on uuritud erinevate autorite poolt erinevates riikides (Batumalai et al 2018, Vinod et al 2010,Tovaret al 2013, Hanna et al 2017). Kiiritusravi optimaalset, ravijuhiste põhist kasutust vähiravis mõjutavad mitmed erinevad faktorid: infrastruktuur, organisatoorsed ja majanduslikud tegurid, mis sõltuvad nii tervishoiusüsteemist tervikuna, sotsiaalsest ning poliitilisest keskkonnast kui ka eriala spetsilistide koolitusest (Lievens et al 2017). Peamised mõjutajad tõenduspõhise kiiritusravi kasutusele on kiiritusravi kättesaadavus (geograagfiline, sotsiaalmajanduslik), kiiritusravile suunamine ja raviviisi valik(physician bias), ootejärjekorrad, teenuste hinnad ja taastootmine ning patsiendist tingitud faktorid (Borras et al 2015, Lievens et al 2017). Alates 2016.a. sügisest on Eestis kasutusel 6 lineaarkiirendit (4 PERH-s, 2 TÜK-s), mis teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 milj elaniku kohta. Näitaja jääb maha 2012 aasta Euroopa keskmisest mediaanist - 5,3. Soovituslike rahvusvaheliste, küll ilmselgelt juba veidi vananenud arvutuste kohaselt oleks minimaalseks Eesti vajaduseks 6,1 kiirendit milj elaniku kohta ehk 8 lineaarkiirendit. Mõeldes aparatuuri laiendamisele, on EOS teadaolevalt TÜ Kliinikumis potentsiaalselt ruumi veel 2 kiirendi paigaldamiseks. Regionaalhaigla arenguplaan näeb ette 2 uue kanjoni ehituse. Seega oleks kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta 7,7. HERO/ESTRO prognoosi kohaselt peaks kiiritusravi Eestis saama ca 50% (OUP 49,1-50,8%) esmastest vähihaigetest (Borras et al 2015, 2016). 2012.a., kui kasutuses oli veel 4 kiirendit, jäi optimaalse kiiritusravi kättesaadavusega katmata 20-40% patsiente. Võrreldes 2012.aastaga prognoositakse aastaks 2025 HERO analüüsi andmetel Eestis kiiritusravi vajaduse kasvu 3,2%. Kasvu prognoositakse eelkõige eesnäärme, kopsu, pea ja kaela ja pärasoole kasvajate osas (Borras et al 2016) . Kiiritusravi vajaduse kasv võib olla mõnevõrra alahinnatud, kuna detailsed Eesti rahvastikupõhised andmed (kasvajapaikme levik diagnoosimisel, ravijuhiste järgimine, esmane raviviis, korduva kiiritusravi teostamine jne) ei olnud analüüsi hetkel terviklikult kättesaadavad. Eestis võimaldavad 6 kiirendist 5 teostada 3D konformse kiiritusravi kõrval ka kaasaegseid piltjuhitud(IGRT) intensiivsusmoduleeritud (IMRT, VMAT) ravimeetodeid, 3 kiirendit ka täppiskiiritusravi ehk stereotaktilist kiiritusravi. EKOS ei ole oma pöördumises maininud, kui suurt kiiritusravi osakonda tulevasele Tallinna Haiglale ette nähakse. Ilmselgelt ei saa see olla suuremahuline, arvestades Eesti elanike arvu 1,3 milj ja lähinaabruses asuvat Eesti suurimat kiiritusravile spetsialiseerunud keskust Regionaalhaiglas. Samas peab 1 kiiritusravi keskus omama vähemalt 2 lineaarkiirendit, et tagada patsientidele järjepidev ravi aparatuuri rikete ja korraliste hoolduste ajal. Väga oluline aspekt on olemasoleva kiiritusravi ressursi optimaalne kasutus. Kiiritusravi osakonna suurus on riigisisese kiiritusravi teenuse organiseerituse üks indikaatoritest. Põhjamaades, Hollandis, Poolas, Sloveenias on kiiritusravi keskused tsentraliseeritud, ravides üle 1600 patsiendi aastas. Sellise suurusega keskused on võimelised pakkuma kiiritusraviarstide subspetsialiseerumist kasvajapaikmeti ja tagama parima ravikvaliteedi (Van Dyk et al 2017). Hollandis, kus kiirendite arv kiiritusravi keskuse kohta on üks suurimaid Euroopas, on publitseeritud analüüsis rõhutatud, et suurem keskus võimaldab lisaks kuluefektiivsusele juurutada ka oluliselt kiiremini uusi ravitehnikaid ja ravimeetodeid (Slotman et al 2018). ECCO arvamuse kohaselt on innovatiivsetele ravitehnikatele ligipääs enim ohustatud riikides, kus kiiritusravi on killustatud väikeste keskuste vahel, kus jääb vajaka pädevusest kvaliteetse teenuse tagamisel (M.Aapro et al 2017). Majandusliku efektiivsuse aspektist on eelistatud suuremad kiiritusravi keskused. Mida rohkem on lineaarkiirendeid ühes osakonnas, ehk mida rohkem kiiritusravi kuure aastas tehakse, seda odavam on ühe kiiritusravi kuuri tegelik maksumus (Van Dyk et al 2017). Publitseeritud on mitmeid analüüse, mis näitavad just suuremates kiiritusravi keskustes ning suurema töökogemusega personali korral statistiliselt olulist kasu nii elulemuse paranemisele kui ka kõrvaltoimete vähenemisele. Nii näiteks paranes Ameerika Ühendriikide suurtes vähikeskustes ravitud kõrgriski eesnäärme vähi patsientide elulemus võrreldes väikesemahuliste keskustega (Cheen et al 2016). Elulemuse paranemist täheldati ka I staadiumi mitteväikerakk kopsukasvajate stereotaktilise kiiritusravi rakendamisel suuremahulistes keskustes. (Koshy et al 2015) Regionaalhaiglas sai 2017a väliskiiritusravi ca 70% kiiritusravi patsientidest Eestis, teostati 1600 kiiritusravi kuuri. TÜK-s teostati EHK andmetel 2017 aastal 673 väliskiiritusravi kuuri. Komplekssete kaasaegsete tehnikate IMRT/VMAT osakaal oli 2017.a. PERH-s 35% (2018a.a I pooles tõusis see koos täppiskiiritusravi kasutamisega 41%-ni) ning TÜK-s 20%. Paraku ei ole EKOS oma pöördumist kirjutades osutanud kõige teravamale kitsaskohale kiiritusravi kättesaadavuse osas. See ei ole juba täna ja lähiaastatel enam mitte niivõrd aparatuur, vaid pädeva inimressursi koolitamise võimekus kiiresti arenevas kõrgtehnoloogilises valdkonnas. „5 Calls to Action“ deklaratsioonis toodi ühe punktina kiiritusravi kättesaadavuse parandamiseks ära eelkõige kiiritusravi spetsialistide väljaõppe korraldamine ja finantseerimine riiklikul tasandil (Aatun et al 2015). Kahes kõiki vähiravi viise pakkuvas regionaalhaiglas on erinevad töökorraldused, st TÜ Kliinikumis tegelevad enamus onkolooge nii kiiritus- kui süsteemraviga, Regionaalhaiglas on spetsialiseeritud kiiritusravi keskus (kus tehakse ka samaaegset radiokemoteraapiat) ning eraldi süsteemravi keskus. EKOS pöördumises on ära toodud pädeva kiiritusravi teenuse osutamiseks vajaliku personali olemasolu praeguses Ida-Tallinna Keskhaiglas . EOS teadaolevalt ei oma ükski täiskoormusega ITK töötav onkoloog residentuuri järgselt kogemust iseseisvaks tööks kiiritusraviarstina. Vastab tõele, et formaalselt saavad residentuuri lõpetajad pädevuse nii kiiritus-kui süsteemravis. Paraku ei ole onkoloogia residentuuri korraldusega juba aastaid rahul ei residendid ega praktiseerivad kolleegid. Residentuur ei anna piisavat pädevust iseseisvaks tööle asumiseks erialaspetsiifiliste tsüklite lühikese kestuse tõttu. Probleemseteks aspektideks on võrdväärselt nii residentuuri pikkus kui sisu. Eesti Onkoloogide Selts (EOS) on teinud aastate jooksul korduvalt ettepanekuid TÜ onkoloogia residentuuri üldjuhendajatele onkoloogia residentuuri pikendamise osas seniselt 4 aastalt 5 aastale. Selleks on olemas soovitused nii Euroopa kiiritusravi spetsialistide ühenduse (ESTRO), kui medikametoosse raviga tegelevate spetsialistide ühenduse (ESMO) poolt. Mõlemad erialühendused soovitavad minimaalseks õppekava pikkuseks 5 aastat. Samuti on EOS teinud ettepanekud residentuuri programmi paremaks läbiviimiseks nii teoreetiliste kursuste kui praktilise väljaõppe alal, samuti subspetsialiseerumise võimaluseks residentuuri raames kiiritusraviarstiks või onkoterapeudiks. Põhjendused subspetsialiseerumiseks tulenevad üha komplekssemate tehnoloogiate (VMAT/IMRT, IGRT, täppiskiiritusravi, magnetresonants tomograafia ja PET- KT kaasamine kiiritusravi erinevatesse etappidesse) kasutuselevõtust kiiritusravis ja onkoteraapia kui iseseisva eriala kiirest arengust ja tunnustatusest kogu maailmas. Paraku ei ole EOS, kui Eesti suurima ja vanima onkoloogia (kirurgid, kiiritusraviarstid, onkoterapeudid) erialaseltsi laiapõhjalised ettepanekud leidnud seni soodsat pinnast Tartu Ülikooli onkoloogialase väljaõppe kvaliteedi parandamiseks. EKOS poolt välja toodud põhjendus nn Põhjamaade mudeli kasuks residentuuri korraldusel ei ole paraku tõenduspõhine. Mitmed riigid ja spetsialistid on püüdnud analüüsida vähielulemuse erinevuste põhjusi riikide vahel ja ka sama riigi siseselt regiooniti. Parimaid tulemusi elulemuse parandamise osas on saavutanud Euroopas riigid, kus on toimivad vähistrateegiad, mille raames on aastakümnete jooksul rakendatud efektiivseid ja tulemuslikke ennetus-ja varase avastamise programme ning tänu rahvastikupõhiste vähiregistrite detailsetel andmetel põhinevatele analüüsidele tehtud olulisi tervishoiupoliitilisi otsuseid ja rakendatud tõenduspõhiseid meetmeid tervishoiu korraldamisel vähiravi kättesaadavuse parandamiseks (M. Beishon 2016). Erialases kirjanduses rõhutatakse erinevate vähiravi subspetsialiteetide tugevat koostöövajadust, interdistsiplinaarset haridust ja parimate raviotsuste tegemist läbi multidistsiplinaarsete konsiiliumite. Ka riikides, kus on ajalooliselt ühine residentuur onkoloogia erialal, toimub üha enam edasine subspetsialiseerumine kiiritusraviarstiks ja onkoterapeudiks. Kiiritusravi arsti kogemus on eriti oluline just komplekssete ja ressursimahukate ravimeetodite (IMRT/VMAT, stereotaktiline ravi) kasutamisel. Pea ja kaela piirkonna kasvajate elulemus paranes ja vähenesid nii üldine kui vähispetsiifiline suremus, kui ravi teostasid kogenud kiiritusravi arstid (Boero et al 2016). Kiiritusravi keskuse edukaks ja ohutuks toimimiseks ei piisa vaid onkoloogide olemasolust. Kiiritusravi on kompleksne tegevus, meeskonda kuuluvad lisaks arstidele meditsiinifüüsikud, dosimetristid, kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis toimub kõigi nende spetsialistide väljaõpe baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja IAEA koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel kursustel. SA PERH kiiritusravi keskus on järjepidevalt panustanud kogu Eesti kiiritusravi spetsialistide väljaõppesse ja eriala arengusse korraldades erinevaid konverentse/kursuseid praktiseerivatele kolleegidele, residentidele, erinevatele personali kategooriatele kaasates nii oma spetsialiste kui ka tehes koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (IAEA, ESTRO). Regionaalhaigla kiiritusravi keskus on teinud ITK koostööd alates 2010 aasta lõpust tagades kiiritusravi spetsialistide olemasolu sealsetes onkoloogilistes konsiiliumites. Senine koostöö on EOS teadaolevalt sujunud väga kollegiaalses õhkkonnas. Süstemaatilist patsientide raviviivitust, tingituna liikumisest kahe 6 kilomeetri kaugusel asuva raviasutuse vahel ei ole täheldatud. Aastas on suunatud läbi konsiiliumite Regionaalhaiglasse kiiritusravile ca 220 patsienti ja tagatud kõigile patsientidele rahvusvaheliste ravijuhistele kohane multimodaalne käsitlus. EOS teadaolevalt on Regionaalhaigla valmis ka planeeritava Tallinna Haiglaga sarnaseks koostööks. Meetodeid kiiritusravi vajaduse eri aspekte puudutavate analüüside tegemiseks on kirjanduses ära toodud mitmeid (CCORE, Kanada mudel, HERO). Analüüside tegemise eelduseks on hästi toimiv rahvastikupõhine elektroonse infovahetusega, kaasaegse andmekoosseisuga prioriteetselt finantseeritud vähiregister ning teised riiklikud andmebaasid. Vajalikud on jätkusuutlikud tegevused kiiritusravi, kui tõenduspõhistel näidustustel elusid säästva onkoloogilise raviviisi kättesaadavuse hoidmiseks ja parandamiseks. Kõige efektiivsemalt saaks see toimuda riikliku vähiprogrammi raames (Borras et al 2015). Ülioluline on investeerimine personali pädevuse tagamisse, residentuuriõppe kvaliteedi tõstmisesse, aparatuuri asjakohane uuendamine, innovaatiliste ravimeetodite juurutamine parimaks kasvajakontrolliks ja patsientide ravijärgse pikaaegse elukvaliteedi tagamiseks. Olukorras, kus puudub tõenduspõhisus, et 3 multimodaalse kompetentsikeskuse olemasolu Eestis tõstaks vähiravi kvaliteeti (parandaks onkoloogiliste patsientide elulemust, vähendaks suremust, mõjutaks patsientide elukvaliteeti) ning kiiritusravi erinevate personalikategooriate kättesaadavus ja õpe Eestis on ebapiisav, oleks vastutustundetu veel ühe kiiritusravi keskuse loomine. Lugupidamisega, Margit Valgma EOS juhatuse esinaine Maire Kuddu EOS juhatuse liige onkoloogia erialanõunik Tere Eesti Onkoloogide Selts ja dr Maire Kuddu onkoloogia erialanõunikuna saadavad vastuse seoses hinnangu küsimisega EKOS pöördumisele kiiritusravi võimaliku laiendamise kohta loodavasse Tallinna Haiglasse. Lugupidamisega Margit Valgma EOS juhatuse esinaine Maire Kuddu EOS juhatuse liige ja onkoloogia erialnõunik
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel