Sotsiaalministeerium · 18. oktoober 2018
Sisu (failidest)
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/459
Toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-
2020.3.01.002003.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) raames
esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 49927 ning arvestades toetuse saaja ja partneriga
peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja keelduda MT nr 49927 aktsepteerimisest summas
1 135,20 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust
järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207
„Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi
TAT) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma
muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on
toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
1. Asjaolud
Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (eelnevalt ja edaspidi
partner või hankija) viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hanke nr 183815
„Infosüsteemide turvatestimine“ (edaspidi ka hange), mille tulemusena sõlmiti raamleping
ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga perioodiks 02.06.2017-02.06.2021. Raamlepingu
esemeks on vastavalt tehnilisele kirjeldusele infosüsteemide käsitsi turvatestimine,
testimise raporti koostamine, leitud vigade järelkontroll ning testimisega seotud
konsultatsiooni- ja koolitusteenused.
Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed
omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja
meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde
turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik
meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1.
Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke
läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes.
1
2. Partneri selgitused
Rakendusüksus küsis 22.05.2018 e-kirjaga põhjendusi antud kvalifitseerimistingimuste
osas, paludes selgitada, miks on vältimatult vajalik, et kõik meeskonna liikmed oskaksid
eesti keelt C1 tasemel ning miks on nõutud turvatestimise kogemust projektides, mille
veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga x-tee.
Lisaks palus rakendusüksus selgitada, kuidas võimaldavad need nõuded teiste riikide
pakkujatel hankes osaleda.
Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastused, milles on eesti keele nõude
vajalikkuse kohta välja toodud: „Vältimaks arusaamatusi testimise käigus ja/või testimise
järgselt tulemuste tutvustamisel ja konsultatsioonil, koolitusel jne, toimub suhtlus
riigikeeles. Muuhulgas tuleb arvestada, et Eestis kehtivad riigi Infosüsteemide
turvanõuded (ISKE), mille täidetusega tuleb testimisel arvestada, on riigikeeles. ISKE
tõlget ei saa usaldada pakkujale, kuna tellija ei saa sel juhul tagada kvaliteeti ning see
seaks ohtu Infosüsteemide turvalisuse.“
RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt, miks on kõigilt meeskonna liikmetelt nõutud
eesti keele oskust C1 tasemel ning kas antud hankelepingut ei saaks täita, kui eesti keelt ei
oskaks sellel tasemel kõik meeskonna liikmed ning palus võimalusel täpsustada
meeskonna liikmete tööjaotust ja nõudeid nende tööle.
Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud:
„Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud,
samas osalevad kõik meeskonnaliikmed hangitavate tööde teostamisel ning peavad seega
olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama, mh peavad kõik
meeskonnaliikmed olema võimelised tööde teostamisel riigisiseste ISKE nõuetega
arvestama ja neid ka sisuliselt mõistma. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt
meeskonnaliikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise
osas.“
Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastuse x-teega liidestatud
veebirakenduse kogemuse nõude vajalikkuse ning teiste riikide pakkujate osalemise
võimaluste osas, milles on välja toodud: „Hanke esemeks on infosüsteemid, mis on
liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega. Me ei välista, et
välisfirmadel on olemas meie x-tee kogemus või on nad oma töödes kasutanud x-tee
kogemusega Eesti spetsialiste.“
Toetuse saaja edastas 31.05.2018 hankija täiendava vastuse küsimusele, miks on antud
hankelepingu täitmiseks tingimata vaja eelnevat x-teega liidestatud veebirakenduse
turvatestimise kogemust: „Nõue on seatud lähtuvalt hankelepingu esemest, kuna hanke
esemeks on infosüsteemid, (veebirakendused), mis on liidestatud eesti Infosüsteemide
andmevahetuskihiga x-teega.“
RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt selgitusi, miks ei ole piisav, kui ühel meeskonna
liikmel on vastav kogemus või kui meeskonna liikmetel on samaväärse süsteemi
turvatestimise kogemus ning kas või miks ei ole võimalik x-teega liidestatud
veebirakenduste turvatestimisega seotud spetsiifilisi oskusi omandada enne hankelepingu
täitmist või selle täitmise käigus.
2
Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud:
„Erinevate süsteemide samaväärsuse hindamine ja selle põhjal otsustamine, kas meeskond
on pädev ka x-tee rakendusi testima, oleks toonud hankijale lisariske – hankija pidanuks
olema võimeline hindama erinevaid süsteeme, millega hankijal ei pruugi kogemust olla, ja
otsustama, kas see on x-tee tehnoloogiaga samaväärne ning tagaks meeskonnaliikmele
kompetentsi hangitavate tööde nõuetele vastavaks teostamiseks. Samuti võtaks hankija
enda kanda märkimisväärse lisariski, kui meeskonnaliikmed omandaksid x-tee kogemuse
enne hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus, kuna puuduks kindlus, et meeskond
töid nõutud kvaliteediga teostada suudab. Sellest tulenevalt võiks kannatada tellitavate
tööde kvaliteet, sh pikeneda kvaliteetse teostamise aeg, ja tagatud ei oleks majanduslikult
soodsaima teenuse hankimine. X-tee testimise kogemust on nõutud kõikidelt
meeskonnaliikmetelt, kuna tellitavad tööd on kõik seotud x-teega liidestatud rakendustega.
Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud,
seetõttu tuleb meeskonnaliikmetel omada võimekust nimetatud töid teostada.“
3. Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt
peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa
Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise
tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetluse, siis pidi
hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest
huvitatud ka välisriikide (RHS 3 punktis 3 nimetatud riikide) pakkujad.
Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõik hankelepingut täitvad
meeskonna liikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1 ja omama
turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused peavad olema
olnud liidestunud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), on piiranud pakkujate
ringi, välistades pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska
eesti keelt C1 tasemel ning kellel pole eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud
veebirakenduste turvatestimise kogemust. C1 taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab
olema vilunud keelekasutaja1.
1 C1 taseme keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab
end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt
paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist,
üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidususvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
3
Hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on vältimatult vajalik eesti keele oskus
kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel. RÜ hinnangul ei ole antud nõue
põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks
nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt ja/või madalal tasemel.
Hankija tõi küll välja, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise
käigus ja/või testimise tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks
peavad eesti keelt oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Hankija tõi ka
välja, et ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt
meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise
osas, kuid rakendusüksus on seisukohal, et lepingu kvaliteetne täitmine, sh vajadusel
kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus, ning see ei ole piisav põhjendus eesti keelt
C1 tasemel mittevaldavate meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise
piiramiseks.
RÜ ei nõustu hankija väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust hankes
pakkuja eest kindlaks määranud, peavad kõik meeskonna liikmed olema võimelised
hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama. Kui tööjaotust pole määratletud, siis saab
pakkuja tööde jaotuse ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele, arvestades
ka seda, mis tegevuste puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu näiteks
konsultatsiooni- või koolitusteenused.
RÜ on seisukohal, et see kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja
tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu nõuetekohane täitmine, on
pakkuja enda vastutus ja valik. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja
vähendada riske, kuid tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja
ilmtingimata kõigilt meeskonna liikmetelt eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei
ole proportsionaalne ja põhjendatud hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad
oskama C1 tasemel eesti keelt.
Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud
ning mida kasutatakse peamiselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka
Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada
turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide
turvatestimise kogemust.
Antud nõue on piirav eelkõige võimalikele välismaistele pakkujatele, kelle meeskonnal
suure tõenäosusega puudub vastavate Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise
kogemus, kuid kelle meeskonnal oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste
turvatestimise kogemus. Hankija ei ole esitatud selgitustes välja toonud, miks on antud
nõue vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik arvestada
samaväärset kogemust.
Hankija tõi küll välja, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks toonud hankijale
lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme, millega tal ei pruugi olla
kogemusi, kuid RÜ hinnangul ei ole see piisav põhjendus, et mitte võimaldada
potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on teiste riikide infosüsteemide
turvatestimise samaväärne kogemus, hankes osaleda.
4
Hankija tõi ka välja, et eelneva kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada
tööde teostamise aega, kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, kuid rakendusüksus
on seisukohal, et pakkuja vastutus on tagada töö nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning
hankija ei tohi seada seetõttu põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks.
Lisaks tõi hankija välja, et antud kogemust on nõutud kõikidelt meeskonna liikmetelt, kuna
kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega ning hankija ei ole meeskonna
liikmete tööjaotust kindlaks määranud, mistõttu peavad kõik olema võimelised nimetatud
töid teostama. RÜ hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just
võimaluse pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu täitmine,
mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu oskusi.
Eelnevast tulenevalt on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike
huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega
liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõue vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39
lõikega 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle
rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude
täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel.
Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel
korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel
ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014,
11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama
paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude
põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija
poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile meeskonna liikmetele C1 tasemel ning
hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kellel on samaväärsete veebirakenduste
turvatestimise kogemus.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või
pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on
vastuolus RHSiga. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike
5
12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise
raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli
hanke juurde registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks
eemaldas registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Seega oli antud hankest
huvitatud küll mitmed isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud
konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa
välistada, et nimetatud nõuded olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh
välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud.
Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse ka toetuse saaja esitatud
selgitusi antud hanke spetsiifilise sisu osas, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete
eesti keele oskuse nõue põhjendatud. Küll aga ei ole keeleoskuse nõue põhjendatud kõigi
meeskonnaliikmete osas ning nõutud C1 tasemel. Samuti võttis rakendusüksus arvesse, et
x-tee kogemuse nõue on väga spetsiifiline, mistõttu ei saa eeldada, et sellele nõudele
vastaks palju ettevõtjaid. Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel arvesse, et hanketeade
on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele, mis
võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel, kuid antud
hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Antud hankega on seotud Clarified Security OÜ kulud, mis on kajastatud MT-s nr 49927
tegevuse 2.1 „Töövõime toetamise reformi elluviimine“ raames summas 11 352 eurot, sh
Euroopa Sotsiaalfondi toetus 9 649,2 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 702,8 eurot.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus MT-s nr 49927 kajastatud antud hankega
seotud kulud mitteabikõlblikuks 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk
summas 1 135,20 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 49927 summas
1 135,20 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 964,92 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 170,28 eurot.
STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 10.10.2018 toetuse saajale võimaluse
finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida. Toetuse saaja teatas 17.10.2018 e-
kirjas, et täiendavaid kommentaare eelnõule pole.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile.
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise
tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei
ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus
antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu
raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017,
6
2) § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool
nimetatud lepingute osas 10% ulatuses.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide
esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Sams
toetuste agentuuri juht
Angeelika Põldaru
735 0776
7