dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 18. oktoober 2018
Viit
2-5.1/3245-1
Registreeritud
18. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/004
Vastutaja
Merle Riisna (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. november 2018

Failid

  • 📎FKO_Som_hange_183815.bdoc111 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/459 Toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014- 2020.3.01.002003.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1 punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) raames esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 49927 ning arvestades toetuse saaja ja partneriga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab: teha finantskorrektsiooni otsus ja keelduda MT nr 49927 aktsepteerimisest summas 1 135,20 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1. Asjaolud Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (eelnevalt ja edaspidi partner või hankija) viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hanke nr 183815 „Infosüsteemide turvatestimine“ (edaspidi ka hange), mille tulemusena sõlmiti raamleping ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga perioodiks 02.06.2017-02.06.2021. Raamlepingu esemeks on vastavalt tehnilisele kirjeldusele infosüsteemide käsitsi turvatestimine, testimise raporti koostamine, leitud vigade järelkontroll ning testimisega seotud konsultatsiooni- ja koolitusteenused. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1. Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes. 1 2. Partneri selgitused Rakendusüksus küsis 22.05.2018 e-kirjaga põhjendusi antud kvalifitseerimistingimuste osas, paludes selgitada, miks on vältimatult vajalik, et kõik meeskonna liikmed oskaksid eesti keelt C1 tasemel ning miks on nõutud turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga x-tee. Lisaks palus rakendusüksus selgitada, kuidas võimaldavad need nõuded teiste riikide pakkujatel hankes osaleda. Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastused, milles on eesti keele nõude vajalikkuse kohta välja toodud: „Vältimaks arusaamatusi testimise käigus ja/või testimise järgselt tulemuste tutvustamisel ja konsultatsioonil, koolitusel jne, toimub suhtlus riigikeeles. Muuhulgas tuleb arvestada, et Eestis kehtivad riigi Infosüsteemide turvanõuded (ISKE), mille täidetusega tuleb testimisel arvestada, on riigikeeles. ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale, kuna tellija ei saa sel juhul tagada kvaliteeti ning see seaks ohtu Infosüsteemide turvalisuse.“ RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt, miks on kõigilt meeskonna liikmetelt nõutud eesti keele oskust C1 tasemel ning kas antud hankelepingut ei saaks täita, kui eesti keelt ei oskaks sellel tasemel kõik meeskonna liikmed ning palus võimalusel täpsustada meeskonna liikmete tööjaotust ja nõudeid nende tööle. Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud: „Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, samas osalevad kõik meeskonnaliikmed hangitavate tööde teostamisel ning peavad seega olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama, mh peavad kõik meeskonnaliikmed olema võimelised tööde teostamisel riigisiseste ISKE nõuetega arvestama ja neid ka sisuliselt mõistma. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonnaliikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas.“ Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastuse x-teega liidestatud veebirakenduse kogemuse nõude vajalikkuse ning teiste riikide pakkujate osalemise võimaluste osas, milles on välja toodud: „Hanke esemeks on infosüsteemid, mis on liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega. Me ei välista, et välisfirmadel on olemas meie x-tee kogemus või on nad oma töödes kasutanud x-tee kogemusega Eesti spetsialiste.“ Toetuse saaja edastas 31.05.2018 hankija täiendava vastuse küsimusele, miks on antud hankelepingu täitmiseks tingimata vaja eelnevat x-teega liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemust: „Nõue on seatud lähtuvalt hankelepingu esemest, kuna hanke esemeks on infosüsteemid, (veebirakendused), mis on liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega.“ RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt selgitusi, miks ei ole piisav, kui ühel meeskonna liikmel on vastav kogemus või kui meeskonna liikmetel on samaväärse süsteemi turvatestimise kogemus ning kas või miks ei ole võimalik x-teega liidestatud veebirakenduste turvatestimisega seotud spetsiifilisi oskusi omandada enne hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus. 2 Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud: „Erinevate süsteemide samaväärsuse hindamine ja selle põhjal otsustamine, kas meeskond on pädev ka x-tee rakendusi testima, oleks toonud hankijale lisariske – hankija pidanuks olema võimeline hindama erinevaid süsteeme, millega hankijal ei pruugi kogemust olla, ja otsustama, kas see on x-tee tehnoloogiaga samaväärne ning tagaks meeskonnaliikmele kompetentsi hangitavate tööde nõuetele vastavaks teostamiseks. Samuti võtaks hankija enda kanda märkimisväärse lisariski, kui meeskonnaliikmed omandaksid x-tee kogemuse enne hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus, kuna puuduks kindlus, et meeskond töid nõutud kvaliteediga teostada suudab. Sellest tulenevalt võiks kannatada tellitavate tööde kvaliteet, sh pikeneda kvaliteetse teostamise aeg, ja tagatud ei oleks majanduslikult soodsaima teenuse hankimine. X-tee testimise kogemust on nõutud kõikidelt meeskonnaliikmetelt, kuna tellitavad tööd on kõik seotud x-teega liidestatud rakendustega. Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, seetõttu tuleb meeskonnaliikmetel omada võimekust nimetatud töid teostada.“ 3. Rakendusüksuse seisukoht RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetluse, siis pidi hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud ka välisriikide (RHS 3 punktis 3 nimetatud riikide) pakkujad. Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1 ja omama turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), on piiranud pakkujate ringi, välistades pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti keelt C1 tasemel ning kellel pole eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud veebirakenduste turvatestimise kogemust. C1 taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab olema vilunud keelekasutaja1. 1 C1 taseme keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidususvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 3 Hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel. RÜ hinnangul ei ole antud nõue põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt ja/või madalal tasemel. Hankija tõi küll välja, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise käigus ja/või testimise tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks peavad eesti keelt oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Hankija tõi ka välja, et ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas, kuid rakendusüksus on seisukohal, et lepingu kvaliteetne täitmine, sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus, ning see ei ole piisav põhjendus eesti keelt C1 tasemel mittevaldavate meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks. RÜ ei nõustu hankija väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, peavad kõik meeskonna liikmed olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama. Kui tööjaotust pole määratletud, siis saab pakkuja tööde jaotuse ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele, arvestades ka seda, mis tegevuste puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu näiteks konsultatsiooni- või koolitusteenused. RÜ on seisukohal, et see kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus ja valik. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja vähendada riske, kuid tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata kõigilt meeskonna liikmetelt eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei ole proportsionaalne ja põhjendatud hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad oskama C1 tasemel eesti keelt. Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud ning mida kasutatakse peamiselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide turvatestimise kogemust. Antud nõue on piirav eelkõige võimalikele välismaistele pakkujatele, kelle meeskonnal suure tõenäosusega puudub vastavate Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise kogemus, kuid kelle meeskonnal oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste turvatestimise kogemus. Hankija ei ole esitatud selgitustes välja toonud, miks on antud nõue vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik arvestada samaväärset kogemust. Hankija tõi küll välja, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks toonud hankijale lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme, millega tal ei pruugi olla kogemusi, kuid RÜ hinnangul ei ole see piisav põhjendus, et mitte võimaldada potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on teiste riikide infosüsteemide turvatestimise samaväärne kogemus, hankes osaleda. 4 Hankija tõi ka välja, et eelneva kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada tööde teostamise aega, kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, kuid rakendusüksus on seisukohal, et pakkuja vastutus on tagada töö nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning hankija ei tohi seada seetõttu põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks. Lisaks tõi hankija välja, et antud kogemust on nõutud kõikidelt meeskonna liikmetelt, kuna kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega ning hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust kindlaks määranud, mistõttu peavad kõik olema võimelised nimetatud töid teostama. RÜ hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just võimaluse pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu täitmine, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu oskusi. Eelnevast tulenevalt on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõue vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39 lõikega 1. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel. Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile meeskonna liikmetele C1 tasemel ning hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kellel on samaväärsete veebirakenduste turvatestimise kogemus. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHSiga. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 5 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hanke juurde registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks eemaldas registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Seega oli antud hankest huvitatud küll mitmed isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud nõuded olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse ka toetuse saaja esitatud selgitusi antud hanke spetsiifilise sisu osas, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete eesti keele oskuse nõue põhjendatud. Küll aga ei ole keeleoskuse nõue põhjendatud kõigi meeskonnaliikmete osas ning nõutud C1 tasemel. Samuti võttis rakendusüksus arvesse, et x-tee kogemuse nõue on väga spetsiifiline, mistõttu ei saa eeldada, et sellele nõudele vastaks palju ettevõtjaid. Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel arvesse, et hanketeade on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel, kuid antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Antud hankega on seotud Clarified Security OÜ kulud, mis on kajastatud MT-s nr 49927 tegevuse 2.1 „Töövõime toetamise reformi elluviimine“ raames summas 11 352 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 9 649,2 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 702,8 eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus MT-s nr 49927 kajastatud antud hankega seotud kulud mitteabikõlblikuks 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk summas 1 135,20 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 49927 summas 1 135,20 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 964,92 eurot ja riiklik kaasfinantseering 170,28 eurot. STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 10.10.2018 toetuse saajale võimaluse finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida. Toetuse saaja teatas 17.10.2018 e- kirjas, et täiendavaid kommentaare eelnõule pole. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 6 2) § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 10% ulatuses. 4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Sams toetuste agentuuri juht Angeelika Põldaru 735 0776 7
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel