Sotsiaalministeerium Teie: 21.09.2018
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie: 18.10.2018 nr 2018/2-22.4/134-2
Harju maakond
[email protected]
Kiiritusravi võimalik laiendamine
Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) pöördus tervise- ja tööministri poole palvega toetada
uude Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiiritusravi integreerimist. EKOS on seega esitanud
Sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus tehakse ettepanek Eesti vähiravi kvaliteedi edasiseks
tõstmiseks, lubada loodavas Tallinna Haiglas kirurgilise ja süsteemravi kõrval tegeleda ka
kiiritusraviga, st luua kolmas vähiraviga tegelev kompetentsikeskus 1,3 milj elanikuga riigis.
Leiame, et esitatud ettepanek on ilmselgelt põhjendamatu ning Eesti tervishoiule mittevajalik.
Alates 2016. aasta sügisest on Eestis kasutusel 6 lineaarkiirendit (4 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 2
Tartu Ülikooli Kliinikumis), mis teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 miljoni elaniku kohta.
2012. aastal, kui kasutuses oli veel 4 kiirendit, jäi optimaalse kiiritusravi kättesaadavusega katmata
20-40% patsiente. Võrreldes 2012. aastaga prognoositakse aastaks 2025 HERO analüüsi andmetel
Eestis kiiritussravi vajaduse kasvu 3,2% (Borras et al 2016). Kasvu prognoositakse eelkõige
eesnäärme, kopsu, pea ja kaela ning pärasoole kasvajate osas. Seega on aastate jooksul kasvanud
kiiritusravi vajadus, kuid samas on paranenud ka kiiritusravi kättesaadavus.
Mõeldes aparatuuri laiendamisele, on meile teadaolevalt Tartu Ülikooli Kliinikumis potentsiaalselt
ruumi veel 2 kiirendi paigaldamiseks. Regionaalhaigla strateegia näeb ette 2 uue kanjoni ehituse.
Seega oleks kahe keskuse peale kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta
7,7.
Leiame, et tuleks säilitada kompetentsikeskused Tallinnas ja Tartus ning seda just eeskätte seepärast,
et patsiendile oleks tagatud ravi võimalikult lähedal oma kodukohale. Siiski leiame, et kahe keskuse
vahel tuleb tööjaotust veelgi tõhustada ja seda just harvaesinevate kasvajate kiiritusravi osas. Oleme
temaatikat arutanud käesoleval aastal Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning loodame, et leiame juba 2019.
aastal haiglate vahel parim lahenduse.
Toetame Sotsiaalministeeriumi poolt 08.12.2017 Tallinna abilinnapeale saadetud kirjas väljendatut, et
„Sotsiaalministeerium ei toeta Põhja-Eestis kiiritusravi osutamise dubleerimist Tallinna Haiglasse.“
ning et „Spetsiifiliste kiiritusravi kompetentside killustamine Tallinnas kahe keskuse vahel on samuti
ebaratsionaalne, arvestades mh asjaolu, et valdkonna spetsialistide piiratud arv limiteerib juba täna
teenuse osutamist.“.
EKOS ei ole oma pöördumises maininud, kui suurt kiiritusravi osakonda tulevasele Tallinna Haiglale
ette nähakse. Ilmselgelt ei saaks see olla suuremahuline, arvestades Eesti elanike arvu ja ka asjaolu, et
vähem kui kümne kilomeetri kaugusel asub Eesti suurim kiiritusravile spetsialiseerunud keskus
Regionaalhaiglas.
Väga oluline aspekt ongi olemasoleva kiiritusravi ressursi optimaalne kasutus.
Hollandis, kus kiirendite arv kiiritusravi keskuse kohta on üks suurimaid Euroopas, on publitseeritud
analüüsis (Slotman et al 2018) rõhutatud, et suurem keskus võimaldab lisaks kuluefektiivsusele
juurutada ka oluliselt kiiremini uusi ravitehnikaid ja ravimeetodeid.
ECCO arvamuse kohaselt on innovatiivsetele ravitehnikatele ligipääs enim ohustatud riikides, kus
kiiritusravi on killustatud väikeste keskuste vahel, kus jääb vajaka pädevusest kvaliteetse teenuse
tagamisel (M.Aapro et al 2017).
Majandusliku efektiivsuse aspektist on eelistatud suuremad kiiritusravi keskused. Mida rohkem on
lineaarkiirendeid ühes osakonnas ehk mida rohkem kiiritusravi kuure aastas tehakse, seda odavam on
ühe kiiritusravi kuuri tegelik maksumus (Van Dyk et al 2017).
Publitseeritud on mitmeid analüüse, mis näitavad just suuremates kiiritusravi keskustes ning suurema
töökogemusega personali korral statistiliselt olulist kasu nii elulemuse paranemisele kui
kõrvaltoimete vähenemisele. Kiiritusravi arsti kogemus on eriti oluline just komplekssete ja
ressursimahukate ravimeetodite (IMRT/VMAT, stereotaktiline ravi) kasutamisel. Pea ja kaela
piirkonna kasvajate elulemus paranes ja vähenesid nii üldine kui pea ja kaela spetsiifiline suremus,
kui ravi teostasid kogenud kiiritusravi arstid (Boero et al 2016).
Elulemuse paranemist täheldati ka I staadiumi mitteväikerakk kopsukasvajate stereotaktilise
kiiritusravi rakendamisel suuremahulistes keskustes (Koshy et al 2015).
Regionaalhaiglas sai väliskiiritusravi 2017 aastal ca 70% kiiritusravi haigetest Eestis, teostati 1600
kiiritusravi kuuri.
Ressursi-ja ajamahukate uute ravitehnikate (täppiskiiritusravi) juurutamine ei ole mõjutanud
kiiritusravi kättesaadavust Regionaalhaiglas, vabade ressursside tekkeks kiirenditel kasutame osadel
eesnäärme ja rinnanäärme patsientidel ravijuhiste kohast hüpofraktsioneeritud (vähem seansse kuuri
kohta) kiiritusravi.
Ravikvaliteedil on Regionaalhaigla kiiritusravi keskuses väga oluline roll: regulaarselt toimub
kõikide potentsiaalselt tervistavate raviplaanide eelläbivaatus, kõrvalekallete registreerimine, analüüs
jne. Keskusel on oma kvaliteedijuht, toimuvad regulaarsed kvaliteedikomitee koosolekud.
Keskusel on enam kui 20 aasta jooksul olnud tulemusrikas ja efektiivne koostöö Rahvusvahelise
Aatomienergia Agentuuriga (IAEA), milles oluline roll on olnud just kiiritusravi kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamisel ning kiirgusohutusel, aga ka kogu kiiritusravi personali koolitamisel.
Oleme teinud taotluse IAEA QUATRO kõikehõlmavale kiiritusravi auditile 2019. aasta kevadeks.
Eelmine analoogne audit (2009.a) päädis meie tunnustamisega kompetentsikeskusena.
Koolituste ja seminaride käigus oleme saanud positiivsed hinnangud juurutatud uutele
ravimeetoditele nii ESTRO kui IAEA ekspertidelt.
Kiiritusravi keskuse oma IT-platform võimaldab pidevalt jälgida ravijärjekordi, neid manageerida ja
optimeerida järgides ravi eesmärki, aegkriitilisust ja kasvajapaikme spetsiifikat, mis omakorda
tõhustab oluliselt ravi kättesaadavust.
Nagu märkisime, siis Regionaalhaigla strateegia näeb ette kahe täiendava kiirendi soetamise. Samas
tegeleme ka seniste kiirendite plaanipärase uuendamisega ning koostöös IAEA-ga oleme soetamas
uut kiirendit asendamaks meie vanimat kiirendit 2019. aastal.
Paraku ei ole EKOS oma pöördumist kirjutades osutanud kõige teravamale kitsaskohale kiiritusravi
kättesaadavuse osas. See ei ole juba täna ja lähiaastatel enam mitte niivõrd aparatuur, vaid pädeva
inimressursi koolitamise võimekus kiiresti arenevas kõrgtehnoloogilises valdkonnas.
Erialases kirjanduses rõhutatakse erinevate vähiravi subspetsialiteetide tugevat koostöövajadust,
interdistsiplinaarset haridust ja parimate raviotsuste tegemist läbi multidistsiplinaarsete konsiiliumite.
Regionaalhaigla kiiritusravi keskus on teinud Ida-Tallinna Keskhaiglaga koostööd alates 2010. aasta
lõpust tagades kiiritusravi spetsialistide olemasolu sealsetes onkoloogilistes konsiiliumites ning seda
järjepidevalt laiendades. Senine koostöö on sujunud kollegiaalses õhkkonnas. Süstemaatilist
patsientide raviviivitust, tingituna liikumisest kahe 6 kilomeetri kaugusel asuva raviasutuse vahel, ei
ole täheldatud. Aastas on suunatud läbi konsiiliumite Regionaalhaiglasse kiiritusravile ca 220
patsienti ja tagatud kõigile patsientidele rahvusvaheliste ravijuhistele kohane multimodaalne käsitlus.
Regionaalhaigla on valmis ka planeeritava Tallinna Haiglaga sarnaseks koostööks.
Leiame, et konsiiliumide tööd tuleks Põhja-Eestis veelgi tõhustada ja seda just patsiendile parima ja
professionaalsema ravi eesmärgil ning seda paikmepõhistes konsiiliumides. Jääme oma 05.04.2018
Sotsiaalministeeriumile saadetud vähiravi korraldust puudutavas kirjas esitatu juurde ning rõhutame,
et kõik Põhja-Eestis ning SA PERH-i tütar- ja partnerhaiglates ravil olevad onkoloogilised haiged
peaksid oma raviotsuse saama SA PERH-i 14 aktiivselt toimiva onkoloogilise konsiiliumi baasil.
Toetame ka Sotsiaalministeeriumi poolt 30.05.2018 Ida-Tallinna Keskhaiglale saadetud kirjas
väljendatut, et „On oluline, et kõigile vähihaigetele oleks tagatud parim võimalik ravi kaasaegsete
ravijuhendite kohaselt Eestis kättesaadavaid ravi- ja diagnostikameetodeid kasutades. Selleks peavad
kõik vähiravi osutavad haiglad seadma esikohale patsientide huvid ja tegema omavahel koostööd.
Tallinna kontekstis tähendab see, et haigete ühetaolise igakülgse käsitluse tagamiseks toimuvad
onkoloogilised paikmepõhised ühised konsiiliumid AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla koostöös.“.
Täiendavalt märgime, et kiiritusravi keskuse edukaks ja ohutuks toimimiseks ei piisa vaid
onkoloogide olemasolust. Kiiritusravi on kompleksne tegevus, meeskonda kuuluvad lisaks arstidele
meditsiinifüüsikud, dosimetristid, kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis
toimub kõigi nende spetsialistide väljaõpe baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja IAEA
koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel kursustel.
Regionaalhaigla kiiritusravi keskus on järjepidevalt panustanud kiiritusravi spetsialistide väljaõppesse
ja eriala arengusse korraldades erinevaid konverentse/kursuseid praktiseerivatele kolleegidele,
residentidele, erinevatele personali kategooriatele kaasates nii oma spetsialiste kui ka tehes koostööd
rahvusvaheliste organisatsioonidega (IAEA, ESTRO).
Olukorras, kus kiiritusravi erinevate personalikategooriate kättesaadavus ja õpe Eestis on ebapiisav,
oleks vastutustundetu veel ühe kiiritusravi keskuse loomine. Regionaalhaiglal on võimekus pakkuda
kõrgel tasemel raviteenust Põhja-Eestis kui ka kaugemal elavatele patsientidele ilma piirava
statsionaari järjekorrata.
Vähiravi kompetentsikeskusena märgime täiendavalt, et meie fookuses on ka keemiaravi vajavad
patsiendid, kes elavad Tallinnast väljaspool. Teeme väga head koostöös Pärnu Haiglaga, mille
piirkonna keemiaravi vajavad patsiendid saavad keemiaravi kohapeal Regionaalhaigla arstide abiga.
Kuivõrd on tõusetunud ka küsimus keemiaravi pakkumisega Saaremaal elavatele patsientidele, siis
selgitame järgmist.
Saaremaa haigetele on kohapeal kvaliteetse keemiaravi teenuse täies mahus pakkumine keeruline,
kuid alternatiivse variandina Tallinnas toimuvale keemiaravile pakume omalt poolt välja võimaluse
ravida end Pärnu Haiglas, mis asub Saaremaale oluliselt lähemal. Kui riigi ja valla abiga õnnestuks ka
haigete transporditeenust mugavamaks ja hinnalt soodsamaks muuta, siis see kergendaks Saaremaa
vähipatsientide olukorda märgatavalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agris Peedu
Juhatuse esimees
Vahur Valvere
[email protected]