Pr Riina Sikkut Teie 03.10.2018 nr 1.2-2/102-1 Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 17.10.2018 nr 1-11/14/9764 „ Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine “ toetuse andmise tingimuste 2019-2021 eelnõu kooskõlastamine Austatud tervise- ja tööminister Eesti Töötukassa kooskõlastab eelnõu järgmiste märkus t e ga: 1. Eelarve seletuskiri vajab täpsustamist eelkõige osas , mis puudutab karjääriteenuste osutamisega seotud ametikohtade rahastamist erinevatest rahastusallikatest. Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale eelnõu eelarve seletuskirja tekstis, kasutades muutuste jälituse funktsiooni. 2 . Eelarvet (vorm B) on vajalik täiendada viidetega raamteksti vastavatele tegevusr idade numbritele. Muudatusettepaneku te ga eelarve on lisatud käesolevale kirjale. 3. Lisaks esitame eelnõule ja selle eelarve seletuskirjale sõnastuslikud parandusettepanekud, mis lähtuvad SA Innove eelnõu mitteametlikul kooskõlastusringil esitatud ettepanekutest. Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale eelnõu ja selle eelarve seletuskirja tekstis , kasutades muutuste jälituse funktsiooni . Lugupidamisega ( allki rjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esime es
TAT „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ 2019.–2021. aasta eelarve seletuskiri TAT raames toimub karjäärinõustamise pakkumine töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele ning noortele; karjääriteenuste pakkumise ümberkorraldamine vastavalt karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale ning karjääriteenuste arendamine. Vastavalt karjääriteenuste korrastamise tegevuskavale pakub Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) alates 01.01.2019 karjäärinõustamist kõigile sihtrühmadele ning vastutab karjääriteenuste metoodika arendamise eest. Ümberkorralduse käigus võtab töötukassa SA Innove Rajaleidja keskustelt üle ning kujundab vastavalt muutunud vajadustele ümber karjäärispetsialistide töö. Alates 01.01.2019 töötab töötukassas kokku 132 karjäärispetsialisti, sh 39 karjääriinfospetsialisti, 76 karjäärinõustajat, 6 juhtivkarjäärispetsialisti, 10 karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest ga vastutava t seotud spetsialisti töötaja t ning Tallinna ja Harjumaa karjäärikeskuse juht . Karjäärispetsialistide ametikohtade arv ja tööjõukulu finantseerimisallikate lõikes on esitatud Tabelis 1. Tabel 1. Karjäärispetsialistide ametikohtade arv ja tööjõukulu finantseerimisallikate lõikes Ametikoht Arv Finantseerimisallikas Töötukassa TAT Karjääriteenused eelarverida 1.1.1 TAT Karjääriteenused eelarverida 1.3.1.1 TAT Tööturuteenused eelarverida 1.1 .1 Juhtivkarjäärispetsialist 6 x Karjäärinõustaja 76 x x x Karjääriinfo spetsialist 39 x x Tallinna ja Harjumaa Karjäärikeskuse juht 1 x Metoodik 1 x Karjääriteenus t e peaspetsialist (veebi arendus) 1 x Karjääriteenuste peaspetsialist 3 x Karjääriteenuste arendamise eest vastutavad töötajad (sh teenusejuht, noortegarantii juht, 3 peaspetsialisti) 5 x Karjäärinõustajate tööjõukulu kaetakse vastavalt nõustatud sihtrühmade proportsioonile käesoleva TAT tegevuste ja töötukassa eelarvest . Käesolevast TAT-st (eelarverealt 1.1.1) rahastatakse täies ulatuses karjääriteenuste veebiarendusega tegeleva peaspetsialisti tööjõukulu . 76 karjäärinõustaja tööjõukulu kaetakse proportsionaalselt teenindatud mitteaktiivsete ja töötajate sihtrühma osakaalule . s S eoses karjääriteenuste reformiga rahastatakse käesolevast TAT-ist (eelarverealt 1.3 .1.1 ) täies ulatuses karjääriteenuste arendamisega seotud loodavate uute ametikohtade tööjõukulu ( juhtivkarjäärispetsialistid, karjääriteenuste metoodik juhtiv konsultandid ) ning SA Innove karjääriteenuste agentuurist ülevõetavate l ja ümber kujundatavate l ametikohtade l töötavad peaspetsialistid ) personalikulu . 76 karjäärinõustaja tööjõukulu kaetakse proportsionaal selt teenindatud noorte sihtrühma osakaalule . Käesoleva TAT raames toetatakse ka karjäärispetsialistide teadmiste ja oskuste arendamist, et tagada nende võimekus nõustada vastavalt vajadusele eri sihtrühmi (sh noored, mitteaktiivsed, töötajad ja töötud). Lisaks rahastatakse karjääriteenuste metoodika arendamist (sh uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt loodavates karjäärikeskustes), veebikeskkonna uuendustöid ning avalikkuse teavitamist. Tagamaks karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise ning karjääriõppe ja karjääriõpet toetavate tegevuste sujuv ja kooskõlastatud areng, toetatakse käesoleva TAT alusel eri institutsioonide ja sidusrühmade koostööd. Seoses karjääriteenuste reformi käivitumisega 1. jaanuaril 2019 on reformi jätkusuutlikkuse tagamiseks kavandatud programmi tegevuste ja rahastamise periood aastani 2021. TAT eelarve seletuskirjas välja toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed. Tegevuskava perioodil võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste maht kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu programmis kirjeldatud tegevustega. Otsesed kulud 1.1. Töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste karjäärinõustamine Otsene personalikulu 1 484 911 eurot Nimetatud tegevuse raames kaetakse töötajate ja mitteaktivisete inimeste k arjäärinõustamisega seotud tööjõukulud. Vastavalt töötukassa prognoosile kulub töötajate ja mitteaktiivsete inimeste nõustamiseks jätkuvalt 20 karjäärinõustaja tööaeg. Kuna ümberkorralduse tulemusena nõustavad karjäärinõustajad kõiki sihtrühmi, jagatakse karjäärinõustajate töötasu eri finantseerimisallikate vahel vastavalt nõustatud sihtrühmade proportsioonile. 2018. aastal valmis karjäärinõustamise e-lahenduse (veebikeskkonna) baasarendus. Selle pidevaks tööshoidmiseks (materjalide aktuaalsuse tagamine, uudsete materjalide lisamine, veebilehe külastajate toetamine jms) ja arenduste koordineerimiseks (uute lahenduste kavandamine, arendajatega tegevuste koordineerimine, materjalide väljatöötamine, visuaali kaasaegsuse tagamine jms) jätkab töötukassas töötamist e- karjääriteenuste veebikeskkonna arendusega tegelev peaspetsialist. Töötasu arvestamisel eeldame, et karjäärinõustajate ametikohad on pidevalt täidetud. Eelarverea prognoosimisel on lähtutud töötukassa üldisest palgasüsteemist. Koos tööjõumaksudega on palgakulu 2019. aastal 502 687 eurot, 2020. aastal 532 848 eurot ja 2021. aastal 449 376 eurot, aastateks 2019–2020 on palgakulu kokku 1 484 911 eurot. 2019 2020 2021 KOKKU Otsene personalikul u 502 687 532 848 449 376* 1 484 911 * Personalikulu 2021. aastal on prognoosi kohaselt 564 819 eurot. Käesoleva TAT eelarvest kaetakse 449 376 eurot. Puudujääv summa kaetakse töötukassa eelarvest. Karjääriteenuste arendamine 1.2.1. Sisutegevuse muud kulud 817 176 eurot Karjääriteenuste arendamine sh Karjäärispetsialistide koolitamine Karjääriteenuste reformi tulemusena kasvab alates 01.01.2019 töötukassas töötavate karjääriteenuste osutamise ja karjääriteenuste osutamise koordineerimisega tegelevate töötajate arv. Võrreldes varasemaga hakkab töötukassa pakkuma karjääriteenuseid oluliselt suuremale arvule koolinoortele. Selleks, et tagada jätkuv kvaliteetsete karjääriteenuste osutamine ühendatud karjääriteenuste süsteemis, on vajalik koolitada nii töötukassas jätkavaid kui ka lisanduvaid karjäärispetsialiste, et olla valmis tegelema kõikide sihtrühmade nõustamisega. Planeeritud on koolitada nii olemasolevaid kui uusi karjäärispetsialiste, kelle hulka kuuluvad töötukassas töötavad karjäärinõustajad, karjääriinfospetsialistid, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste arendamise eest vastutavad töötajad. Karjäärispetsialistidele on ette nähtud koolitus- ja/või seminaripäevad, mis hõlmavad vastavalt iga karjäärispetsialisti eelnevale ettevalmistusele baaskoolitust, vajalikku täienduskoolitust ning spetsiifilisemaid koolitusmooduleid (nt töö gruppidega, erivajadustega inimestega, noortega jne). Ühe koolituspäeva hind inimese kohta on hinnanguliselt 150 eurot (sisaldab koolitaja tasu, ruumide renti, toitlustust ning koolitatavate lähetus- ja majutuskulusid), lähtudes karjäärispetsialistide 2017. ja 2018. aasta keskmisest koolituspäeva maksumusest. Sa ma maksumusega on arvestatud karjäärispetsialistidele, karjäärikeskuse juhile ning karjääriteenuste arendamise eest vastutavatele töötajatele avatud turu koolitusi. Lisaks korraldatakse 2019. aastal korraldatakse uutele karjäärispetsialistidele baaskoolitus . Seetõttu on 2019. aastal ühe töötaja kohta arvestatud 10 koolituspäeva. . 2020. ja 2021. aastal on arvestatud ühe töötaja kohta keskmiselt 5 koolituspäeva. Kokku on karjäärispetsialistide koolituste , seminaride ja teabepäevade maksumuseks (sisaldab ka esinejatasusid) arvestatud 2019. aastal 197 020 eurot ning 2020. ja 2021. aastal 97 020 eurot . Lisaks on kavas korraldada karjääriteenuseid kajastavatel teemadel ühiseid teabepäevi, kuhu on planeeritud kutsuda esinema valdkonna esindajaid. Sellega seoses on kavandatud esinejatasud aastas 1000 euro ulatuses, perioodil 2019–2021 kokku 3000 eurot. Aastatel 2019–2021 kulub karjäärispetsialistide väljaõppeks , ja seminaride ja teabepäevade korraldamiseks kokku 391 060 eurot. Karjäärinõustajate ja karjääriinfospetsialistide kutse taotlemisele (sh kutse taastõendamisele) arvestame 2019. aastal keskmiselt 20 juhtumit. Järgnevatel aastatel hindame, et kutse taotlemisi (sh taastõendamisi) on keskmiselt 15 juhtumit aastas. Kutse taotlemine ühele inimesele maksab 193 eurot. Keskmine kulu on 2019. aastal on ~3900 eurot, 2020. ja 2021. aastal kummalgi ~2900 eurot. Kogu perioodi peale kokku on kutsete taotlemisega seotud kuluks arvestatud 9700 eurot. Karjäärinõustajatele ja karjääriinfospetsialistidele on ette nähtud võimalus supervisiooniks. Supervisiooni kulu ühe inimese kohta on lähtuvalt töötukassa senisest supervisiooni maksumusest 80 eurot tund. Kulu supervisioonile on arvestatud 10 000 eurot aastas. Perioodil 2019–2021 on supervisiooni hinnanguliseks kogumaksumuseks 30 000 eurot. Karjäärispetsialistide koolitus t e (sh keskselt organiseeritavad ja avatud turu koolitused), seminaride ja teabepäevade läbiviimise ning kutse taotlemise ja supervisiooni kulud kokku perioodil 2019–2021 on 430 760 eurot. 2019 2020 2021 KOKKU Koolitused , ja seminarid ja teabepäevad 197 020 97 020 97 020 391 060 Kutse taotlemine 3900 2900 2900 9 700 Supervisioon 10 000 10 000 10 000 30 000 KOKKU 210 920 109 920 109 920 430 760 Karjääriteenuste metoodika arendamine Karjääriteenuste ühtlase taseme tagamiseks arendatakse teenuse pakkumise metoodikat ja materjale. Arvestatud on vajadusega tõlkida materjale vene ja inglise keelde. Perioodil 2019 – 2021 on vajalik üle vaadata ja täiendada töötukassas kasutusel olevaid metoodilisi materjale (nt metoodilised juhendmaterjalid karjäärispetsialistidele ja klientidele) eelkõige seoses muudatustega, mis kaasnevad karjääriteenuste reformiga, mille raames laieneb töötukassa karjääriteenuste sihtrühm noorte suunal. Seoses karjääriteenuste reformiga koondub kogu karjääriteenuste metoodiline arendamine töötukassasse. Arvestatud on metoodiliste materjalide täiendamise ja uuendamise kuluga 2019. aastal 10 000 eurot ning 2020. ja 2021. aastal 15 000 eurot (metoodilise materjali koostamise kulu sisaldab ka materjalide kujundamist ja trükkimist). Lisaks toimub karjääriteenuste osutamiseks vajalike olemasolevate materjalide kujundamine ja trükkimine eeldatava kuluga 4000 eurot aastas (kogukulu perioodil 2019 – 2021 on 12 000 eurot). Kogu perioodi peale on materjalidega seotud kuluks arvestatud 52 000 eurot. Karjäärinõustamise võimaluste reklaamimiseks ja klientidele eneseanalüüsi keskkonna pakkumiseks võeti 2018. aastal kasutusele veebikeskkond minukarjäär.ee. Portaal on suunatud esmajoones inimeste karjääriplaneerimise oskuste arendamisele eneseanalüüsi kaudu ja võimalusele võtta karjäärispetsialistidega kiirelt kontakti. Perioodil 2019 – 2021 on kavas keskkonda eneseanalüüsi ülesannete ja harjutuste mitmekesistamisega edasi arendada ning lähtuvalt karjääriteenuste reformist on kavas välja arendada noortele suunatud vaade ja võimalused. Toote arendamiseks sõlmitakse vajaduse korral töövõtuleping. Aastaseks arendus-, hooldus- ja majutustööde kuluks on arvestatud keskmiselt 65 000 eurot 2019. aastal, 67 316 eurot 2020. aastal ja 65 000 eurot 2021. aastal. Kogukuluks perioodil 2019 – 2021 on kavandatud 197 316 eurot. Karjääriraamatukogude edasiarendamine karjäärikeskustes. Täiendame olemasolevaid karjääriraamatukogusid tööotsimise, õppimisvõimaluste ja tööotsinguid abistavate materjalidega. Seejuures pöörame eraldi tähelepanu noorte sihtrühma vajadustele. Töötukassa karjäärikeskuste täiendavaks sisustamiseks perioodil 2019– 2021 kulub kokku 5000 eurot. 2019. aastast on töötukassas kavas kasutusele võtta karjääriteenuste pakkumine täiendava e-kanali kaudu chat -lahendusena. 2019. aastal toimub litsentsi esmakordne kasutuselevõtt ning selle arendus töötukassa veebilahenduse külge. 2019. aasta kuluks on arvestatud 3500 eurot. 2020. ja 2021. aastal jätkub lahenduse kasutamine kasutuslitsentsi alusel. Aastaseks kuluks on siis arvestatud 1800 eurot. Aastatel 2019–2021 kulub chat -lahenduse kasutuses hoidmisele 7100 eurot. Karjäärinõustamisel kasutavad karjäärinõustajad teste vastavalt klientide vajadusele kas eesti, vene või inglise keeles. Töötukassaga liituvatel uutel karjäärinõustajatel tuleb läbida koolitus testimise litsentsi omandamiseks. 2019. aasta lõpuks aegub töötukassa karjäärinõustamisel kasutatavate testide litsentsi leping ja sellega seoses on vajalik teha uus hange testikasutuse lepingu sõlmimiseks aastateks 2020–2021. Aastatel 2019–2021 kulub testimisega seotud litsentsidele ning kaasnevatele koolitustele/supervisiooniseminaridele 110 000 eurot. 2019 2020 2021 KOKKU Materjalide täiendamine, kujundamine, trükk 14 000 19 000 19 000 52 000 Veebileht minukarjäär.ee 65 000 67 316 65 000 197 316 Karjääriraamatukogu 0 3 000 2 000 5 000 Chat -lahenduse kasutuselevõtt 3 500 1 800 1 800 7 100 Testid 30 000 40 000 40 000 110 000 KOKKU 112 500 131 116 127 800 371 416 Karjäärispetsialistide metoodika ja materjalide kulu kokku perioodil 2019–2021 on 371 416 eurot. Teavitustegevuste korraldamine Teavitustegevusi on planeeritud perioodil 2019–2021 ellu viia erinevate meediakanalite, sh sotsiaalmeedia kaudu. Teavitamisel planeeritakse kasutada abistavate vahenditena lisaks otsesele teavitustööle flaiereid/infovoldikuid, plakateid, roll-up `e, pastapliiatseid, märkmikke jms. Teabepäevi jms üritusi korraldatakse selleks, et toetada sihtrühma teadlikkuse kasvu karjäärinõustamisest töötukassa karjäärikeskuste kaudu. Iga-aastasele teavitusele on planeeritud 5000 eurot. Kokku on perioodil 2019–2021 kavandatud teavituskuludeks 15 000 eurot. 2019 2020 2021 KOKKU Teavitustegevused 5 000 5 000 5 000 15 000 Kokku on karjääriteenuste arendamise kuludeks aastatel 2019–2021 kavandatud 817 176 eurot. Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele Otsene personalikulu ja karjäärinõustamisega seotud sõidukulu 3 043 622 eurot Otsene personalikulu 2 924 966 eurot Vastavalt 24.05.2018 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale võtab töötukassa üle karjääriteenuste metoodika arendamise, sh metoodiliste materjalide väljaarendamise ja kohandamise, e-nõustamiskeskkonna arendamise, teenuse kvaliteedi ja mõju seiramise ning karjäärispetsialistide väljaõpetamise ja toetamise kutse omandamiseks. Metoodika arendamise eest hakkab vastutama karjääriteenuste metoodik . , kelle ametikoht luuakse alates 01.01.2019. Lisaks kaetakse selle tegevuse raames kolme karjääriteenuste arendamisega seotud peaspetsialisti (vastutavad karjääriteenuste koolituste korraldamise, metoodika arenduse toetamise, kvaliteedijuhtimise ja noorte sihtrühmadega tegelemise eest) tööjõukulud. Nimetatud peaspetsialistid võtab töötukassa üle SA Innove karjääriteenuste agentuurist. Peaspetsialistide tööülesanded kujundatakse ümber vastavalt muutunud vajadustele. Karjääriteenuste ümberkorraldamise tulemusena kasvab oluliselt töötukassa karjäärispetsialistide arv, mistõttu luuakse suurematesse maakondadesse juhtivkarjäärispetsialisti ametikoht (kokku 6 ametikohta). Juhtivkarjäärispetsialisti põhivastutus on osakonna karjäärispetsialistide tiimi juhtimine ja arendamine, vastutamine igapäevase töökorralduse ja eesmärkide saavutamise eest. Juhtivkarjäärispetsialist osaleb ka karjääriteenuste arendamises ning planeerib karjääriteenuste osutamist. Juhtivkarjäärispetsialistid asuvad tööle 01.01.2019 ning nende tööjõukulud kaetakse tegevuse 1.3.1 raames. Käesoleva tegevuse raames kaetakse ka noorte ja lapsevanemate (lapse karjäärivalikute toetamiseks) karjäärinõustamisega seotud tööjõukulud. Vastavalt prognoosile kulub kokku lepitud arvu noorte nõustamiseks 25 karjäärinõustaja tööaeg. Kuna ü Ü mberkorralduse tulemusena nõustavad karjäärinõustajad kõiki sihtrühmi, seega jagatakse karjäärinõustajate töötasu eri finantseerimisallikate vahel vastavalt nõustatud sihtrühmade proportsioonile (vt Tabel 1 ) . Personalikulu arvestamisel eeldatakse, et karjäärispetsialistide ametikohad on pidevalt täidetud. Eelarverea prognoosimisel on lähtutud töötukassa üldisest palgasüsteemist. Koos tööjõumaksudega on palgakulu (sh metoodiku, uute karjääriteenuste arendamisega tegelevate peaspetsialistide ja juhtivkarjäärispetsialistide personalikulu ning karjäärinõustajate personalikulu proportsionaalselt sihtrühmade osakaalule) 2019. aastal 895 095 eurot, 2020. aastal 948 801 eurot ja 2021. aastal 963 619 eurot, kokku perioodil 2019–2021 on personalikuludeks arvestatud 2 807 515 eurot. Tulenevalt karjääriteenuste ümberkorraldamisest ja töökorralduse muutumisest (karjäärispetsialistid nõustavad erinevaid sihtrühmi) väheneb karjäärispetsialistide koguvajadus. Seetõttu võib osutuda vajalikuks osa karjäärispetsialistide koondamine töötukassast ja SA Innove Rajaleidja keskustest. Koondamisega seotud võimalikud maksimaalsed kulud ulatuvad prognoosi kohaselt 2019. aastal 117 451 euroni ning kaetakse käesoleva tegevusrea alt. 2019 2020 2021 KOKKU Otsene personalikulu 895 095 948 801 963 619 2 807 515 Koondamiskulu 117 451 117 451 KOKKU 1 012 546 948 801 963 619 2 924 966 Karjäärinõustamisega seotud sõidukulud Seoses karjääriteenuste reformiga, millega laieneb töötukassa karjäärinõustamisteenuse sihtrühm noorte suunal, on arvestatud teenuse osutamise asukohana töötukassa karjäärikeskuste kõrval ka koolid, noortekeskused jms, kuhu töötukassa karjäärinõustajal tuleb teenuse osutamiseks kohale sõita. 2019. aastal on karjäärinõustamisega seotud sõidukuludele arvestatud 57 600 eurot ning 2020. aastal 61 056 eurot. Kokku on nimetatud tegevuseks kavandatud käesoleva TAT eelarvest 118 656 eurot. 2019 2020 2021 KOKKU Karjäärinõustamisega seotud sõidukulud 57 600 61 056 0 118 656 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele Sisutegevuse muud kulud 571 600 eurot Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele Seoses karjääriteenuste reformiga, millest tulenevalt suureneb töötukassa karjääriteenuse klientide hulgas noorte osakaal, on kavas suurendada töötukassa praeguste karjääriinfotubade ja tulevaste karjäärikeskuste atraktiivsust ning luua neisse erinevad kaasaegsed lahendused karjääri kujundamise võimaluste, eri ametite jms tutvustamiseks. 2019. aastal on karjääriteenuste arendustöödeks arvestatud 328 500 eurot ja 2020. aastal 229 100 eurot. Kokku on selleks tegevuseks käesolevast TAT-st arvestatud 557 600 eurot. Lisaks võetakse alates 2019. aastast kasutusele osutatavate karjääriteenuste kvaliteedi ja mõju hindamiseks rahulolu-uuringu tööriist. Iga-aastaseks kuluks on arvestatud 3000 eurot, perioodi 2019–2021 peale kokku on kogukuluks tööriista kasutuselevõtul arvestatud 9000 eurot. 2019. aastal on karjääriteenuste arendamiseks noorte sihtrühma vajadustega arvestades kavandatud 331 500 eurot, 2020. aastal 232 100 eurot ning 2021. aastal 3000 eurot. Kokku on tegevuse 1.4.1 rahastuseks kavandatud 566 600 eurot. 2019 2020 2021 KOKKU Karjääriteenuste arendamine 328 500 229 100 0 557 600 Rahulolu-uuringu kasutuselevõtt 3 000 3 000 3 000 9 000 KOKKU 331 500 232 100 3 000 566 600 Teavitustegevus Teavitamaks noori, nende vanemaid, haridussüsteemi töötajaid ja sidusrühmi karjääriteenuste ümberkorraldusest ja töötukassast kui karjääriteenuste pakkujast, on 2019. aastal kavandatud ellu viia mitmeid teavitustegevusi. Erilist tähelepanu pööratakse teavitustegevuse raames nii karjäärikeskuste kontseptsioonile kui ka asjaolule, et kõik inimesed on oodatud töötukassast tasuta karjäärinõu saama. Karjääriteenuste reformiga lisanduva sihtrühma teavitustegevustega seotud kuludeks on arvestatud 2019. aastal 5000 eurot. Tegevus 2 019 2 020 2 021 KOKKU Teavituskulud 5 000 0 0 5 000 * Sisaldab koondamiskulusid Kaudsed kulud ühtse määra alusel (15% otsestest personalikuludest) TAT administreerimisega seotud kulud arvutatakse ühtse määra alusel TAT otsestest personalikuludest. Kokku on perioodil 2019–2021 kaudsed kulud tegevusrea 1.1.1 kohta 445 442 eurot ja tegevusrea 1.3.1.1. kohta 294 202 eurot.
KINNITATUD tervise- ja tööministri …..10.2018 käskkirjaga nr ….. „Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“ Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2014–31.12.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Eesti Töötukassa Sisukord TAT kirjeldus ....................................................................................................................... 3 Seos rakenduskavaga .................................................................................................. 3 Prioriteetne suund .................................................................................................. 3 Prioriteetse suuna eesmärk.................................................................................... 3 Meetme nimetus .................................................................................................... 3 Meetme eesmärk ................................................................................................... 3 TAT eesmärk ................................................................................................................ 3 TAT tulemus .......................................................................................................... 3 TAT vajalikkuse põhjendus .................................................................................... 3 Eelarve .................................................................................................................. 6 Mõisted .................................................................................................................. 6 Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks .................................................................... 6 Töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste karjäärinõustamine................................. 6 Sihtrühm ................................................................................................................ 7 Tegevuse üldajaraam ............................................................................................. 7 Karjääriteenuste arendamine ........................................................................................ 7 Sihtrühm ................................................................................................................ 8 Tegevuse üldajaraam ............................................................................................. 8 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ......... 8 Sihtrühm ................................................................................................................ 9 Tegevuse üldajaraam ............................................................................................. 9 Näitajad .............................................................................................................................. 9 TAT mõju läbivatele teemadele ......................................................................................... 11 Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ................. 12 Seos valdkondlike arengukavadega .................................................................................. 13 TAT rakendamine ............................................................................................................. 13 Toetuse saaja kohustused .......................................................................................... 13 Kulude abikõlblikkus ................................................................................................... 14 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ............................................................................... 14 Toetuse maksmine ..................................................................................................... 14 TAT muutmine ............................................................................................................ 16 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .............................. 17 Finantskorrektsioonid ................................................................................................. 17 Lisad ..................................................................................................................................... 18 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus ) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul. 1.1.3. Meetme nimetus TAT panustab meetme 1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusse 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ning meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusse 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“. 1.1.4. Meetme eesmärk Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud ja elukestva õppe võtmepädevused paranenud. 1.2. TAT eesmärk Tagada karjääriteenuste kättesaadavus töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele ning noortele, et toetada neid teadlike karjääri- ja haridustee valikute tegemisel, suurendades seeläbi inimeste konkurentsivõimet tööturul. 1.2.1. TAT tulemus Karjäärinõustamise tulemusena langetavad noored teadlikumaid otsuseid ühelt haridusastmelt teisele ja haridusest tööellu liikudes, õpingute katkestamine on vähenenud ning inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu ning teha haridus- ja tööalaseid valikuid on paranenud. Tegevus toetab töötajate sujuvat liikumist ühelt töökohalt teisele, aitab ennetada nende töötuks jäämist ning parandab tööturul ja elukestvas õppes mitteaktiivsete inimeste võimalusi leida kiiremini sobiv töö või haridusvõimalus. Seeläbi paraneb peale noorte, töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste ka nende inimeste konkurentsivõime tööturul, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus Majanduse tsüklilisus muudab tööturu dünaamiliseks. Kiiresti arenev tehnoloogia mõjutab majanduse arengut ning sellega seoses muutub tööjõunõudlus pidevalt. Konkurentsivõime hoidmiseks ja kiireks kohanemiseks tööturu nõudmistega on oluline pakkuda inimestele haridus- ja kutsealast infot karjäärinõustamise kaudu. Kuni 2018. aasta lõpuni osutab karjäärinõustamisteenust töötutele ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijatele Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa ) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Lisaks osutab töötukassa käesoleva TAT toel karjäärinõustamisteenust töötavatele ja tööturul mitteaktiivsetele inimestele (sh noortele) ning teistele inimestele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 7–26-aastastele noortele (edaspidi noored ) osutavad karjäärinõustamisteenust kuni 31.12.2018 struktuurivahendite toel („Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“) SA Innove Rajaleidja keskused . Eesmärgiga vähendada karjääriteenuste osutamisel dubleerimist kahe asutuse vahel ning muuta karjääriteenuste süsteem efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks kiitis Vabariigi Valitsus 24.05.2018 heaks karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskava, mille kohaselt ühendatakse SA Innove karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamise süsteem töötukassa karjääriteenuste süsteemiga ning alates 01.01.2019 osutab karjääriteenuseid töötukassa. Reformi tulemusena koonduvad töötukassasse karjäärinõustamisteenus ja karjääriinfo vahendamise teenus ning karjääriteenuste metoodika arendamine. Käesoleva TAT toel jätkab töötukassa karjäärinõustamisteenuse osutamist töötavatele ja tööturul mitteaktiivsetele inimesetele. Täiendavalt toetab TAT karjääriteenuste ümberkorraldamist vastavalt valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuskavale ning karjääriteenuste osutamise jätkamist 7–26-aastastele noortele. Karjääriteenuste süsteemi uuringust (edaspidi uuring) ilmnes, et majanduskriisi ja suurenenud tööpuuduse tingimustes on karjääriteenuste kättesaadavusel väga tähtis roll. Karjäärinõustamisteenus peaks olema kättesaadav kogu elanikkonnale hoolimata inimese haridustasemest või muudest teguritest. Teenuse pakkumine aitab suurendada inimeste konkurentsivõimet tööturul. Uuringust selgus ka, et inimeste enda huvi ja vajadus karjääriteenuste järele on suur – 61% tööealisest elanikkonnast (ligikaudu 550 000 inimest vanuses 15–64 aastat) plaanib lähiajal oma töö- või hariduselus teha muutusi ning 90% neist vajab selleks täiendavat infot ja nõustamist. Probleemina toodi välja, et praegu ei ole kõigile elanikkonna sihtrühmadele karjääriteenused kergesti kättesaadavad (40% eestimaalastest jagas seda arvamust). Leiti, et vanemaealistel ja töötutel ning neil, kellel puudub internetile ligipääs ja kes ise aktiivselt infot ei otsi, on keeruline hankida infot tööturul toimuva kohta. Karjäärinõustamine aitab inimestel teha teadlikke otsuseid. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 punktis 3.4 tuuakse välja, et teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali parimal moel välja arendada, mis muu hulgas aitab vähendada väljakujunenud ealisi ja soolisi stereotüüpe. Samuti vähendab teadlik erialavalik õpingute katkestamise tõenäosust ning loob eeldused omandatud teadmisi ja oskusi hiljem töömaailmas kasutada. Karjääriteenustel on noorte haridustee ja karjäärivalikute tegemisel oluline roll. Kohe peale põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist kutseõppesse suundunute seas pole positiivset nihet toimunud. 2017. aastal jätkas põhikoolilõpetajatest samal aastal õpinguid kutsehariduses 25,2%, gümnaasiumi järel 9,7%. Samas teevad paljud põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad valiku kutseõppe kasuks hiljem, aasta või rohkem peale lõpetamist, nii jõuab kolme aasta jooksul peale põhikooli lõpetamist kutseõppesse 38% noortest. Viimastel aastatel on kutseõppes oluliselt laienenud töökohapõhise õppe pakkumine. Töökohapõhises õppes osalejad moodustasid 2017. aastal 7% kõigist õppijatest. Peale põhikooli lõpetamist ei suundu samal aastal edasi õppima ca 3% ja pärast gümnaasiumi lõpetamist ca 40% õpilastest (Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) 2017. a andmetel). Kutseõppes tervikuna on katkestamine olnud viimastel aastatel stabiilne (katkestab 19–20% kõigist kutseõppes õppijatest), langustrendis on katkestamine kutsekeskhariduses (2016/2017. õppeaastal 15,6%). Kõrghariduses katkestab keskmiselt 14,5% üliõpilastest, õpingute esimesel aastal 21,2% (2017. a EHISe andmetel). Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased vajavad neile sobival viisil osutatud karjääriteenuseid, et leida endale võimetekohased haridusvõimalused või täiskasvanueas rakenduse tööjõuturul. Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise raames tehtud küsitluse järgi leidis 40% vastanutest, et nende koolis ei räägita karjääriplaneerimisest ja -valikute tegemisest piisavalt või üldse. Uuringus intervjueeritud nende noorte tagasisidest, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored), selgus samuti, et karjääritemaatikat puudutati koolis harva ning koolis puudus inimene, kes tegeleks karjäärivaldkonnaga. NEET-noori on võimalik sobivate valikute leidmisel ja elluviimisel suunata professionaalsete karjääriteenuste ja hea võrgustikutööga. Oluline roll noorte valikute kujunemisel on lapsevanematel, kes on noortele esmasteks nõuandjateks haridusteel ja tööelu alustamisel. Seetõttu vajavad lapsevanemad professionaalset tuge oma laste toetamiseks. Sageli sõltuvad alaealise või äsja täisealiseks saanud noore haridusvalikud ja esmane õpitee ennekõike vanemate ootustest ja toetusest. Noortele suunatud karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine aitab kaasa haridustee jätkajate arvu kasvule nii kesk- kui kõrgharidustaseme õppes, sh kutseõppes, samuti kutseõppe ja kõrgharidustaseme õppe katkestamise vähendamisele. Seega suureneb noorte hõivatus ja aktiivsus tööturul. Eestis lahkub lähikümnenditel üha enam inimesi vanuse tõttu tööturult ning süveneb tööjõupuuduse probleem. Seega oleks oluline suunata tööturule tagasi inimesi, kes sealt erinevatel põhjustel eemal on. 2013. aastal oli Eestis tööturu mõistes mitteaktiivseid inimesi (16 aastat kuni pensioniiga) 186 000. Mitteaktiivsete inimeste hulgas on palju neid, kes sooviksid küll tööd teha, kuid ise tööd ei otsi. Mitteaktiivseid töösoovijaid (vanuses 15–74 aastat) oli 34 700, sh pensionärid, õpilased, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olijad, hoolduskoormusega inimesed ja heitunud. Tööikka jõudvate nooremate aastakäikude kõrgem haridustase võrreldes põlvkondadega, kelle tööiga on lõppemas, vanaduspensioniea tõus 65. eluaastani ja sellele järgnev pensioniea sidumine keskmise eeldatava eluea pikenemisega, samuti sisserännanute ja nende järeltulijate edasine lõimumine võib sisse- ja väljarände tasakaalu juures korvata kuni poole tööealiste arvu vähenemisest. Mitteaktiivsete inimeste tööle naasmise soodustamiseks on oluline tagada neile asjakohane info haridusvõimalustest, tööturu nõudmistest ja vajadusest ning seeläbi suurendada nende töötamise ja õppimise motivatsiooni ja konkurentsivõimet tööturul. Uuringust selgusid ka karjääriteenuste osutamise senised kitsaskohad, mis raskendavad teenuse osutamist kõigile soovijatele. Lisaks teenuse piiratud kättesaadavusele on Eestis karjäärispetsialiste vähe, mistõttu on nende töökoormus suur. Karjäärispetsialistide tasemekoolitust Eestis ei pakuta. Samuti on olemasolevad nõustamisvaldkonna koolitused suunatud enam psühholoogilise nõustamise spetsialistidele. Seetõttu on karjäärispetsialistidele vaja järjepidevalt korraldada baas- ja täienduskoolitusi ning supervisooni erialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks ja arendamiseks. Süsteemsed koolitused loovad eeldused kutsetunnistusega karjäärispetsialistide arvu suurendamiseks ning kindlustavad karjääriteenuste osutamise ühtlase kvaliteedi. Kvaliteetsete karjääriteenuste pakkumiseks vajavad karjäärispetsialistid kaasaegseid metoodilisi materjale täiskasvanutele ja noortele individuaalse ja grupinõustamise ning iseseisva töö tegemiseks. Metoodiliste materjalide väljatöötamisel ja kaasajastamisel võetakse järgnevatel aastatel enam arvesse eri kliendigruppide (sh erivajadustega inimesed, NEETnoored , lapsevanemad jpt) vajadusi ning kaasaegseid teoreetilisi ja tõenduspõhiseid lähenemisi maailmapraktikast. Selleks, et juba töötavad ning tööturul mitteaktiivsed inimesed ja noored oleksid teadlikud karjäärinõustamise võimalusest, on vajalik ette valmistada ja ellu viia sihtrühmapõhiseid kommunikatsioonitegevusi. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 7 698 798 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 358 612 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 9 057 410 100% 1.2.4. Mõisted Karjääriteenused – karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine. Need on teenused, mida inimene saab karjääri planeerimisel kasutada ja mis aitavad kaasa teadliku karjäärivaliku kujunemisele. Karjääriinfo vahendamine – haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutavate korrastatud andmete esitamine kliendile karjääriinfospetsialisti poolt, et toetada riiklikes õppekavades ette nähtud karjääri planeerimise oskuste arendamist. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada kliendi iseseisvate valikute tegemist hariduses ja tööturul (sh õpilase iseseisva infootsioskuse , info analüüsimise oskuse ja digipädevuse arengu toetamine). Seetõttu on oluline luua eeldused, et kliendile oleks kättesaadav info karjääri kujundamisest, õpivõimalustest, tööturu olukorrast, sh info vabatahtliku töö kohta nii Eestis kui välismaal, elukutsetest Eestis ja välismaal, õpirändest jms. Karjäärinõustamine – eesmärk on aidata kliendil iseseisvalt teha teadlikke kutse-, töö- ja haridusvalikuid, et ta saaks hariduses ja tööturul tõhusamalt osaleda ja olla ühiskonnas rohkem sotsiaalselt kaasatud. Karjäärinõustamine toetab üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ja haridusest tööturule. Karjäärispetsialistid – töötukassas töötavad karjäärinõustajad, karjääriinfospetsialistid, juhtivkarjäärispetsialistid ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste karjäärinõustamine Karjäärinõustamisel nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel ja karjääri kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad alates 1. maist 2017 töötavate inimeste koolitusvajadust töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Karjäärinõustamisteenust osutavad ja teenuse osutamist korraldavad töötukassas töötavad karjäärinõustajad, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. Karjäärinõustamine on kavandatud peamiselt individuaalse nõustamisena, grupinõustamisena, online -nõustamisena (Skype, e - post, telefon, chat ). 2.1.1. Sihtrühm Töötavad ja mitteaktiivsed inimesed ning muud isikud, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2021 2.2. Karjääriteenuste arendamine Karjääriteenuste arendamise eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu, arvestades kõigi sihtrühmade vajadustega. Aastateks 2019–2021 karjääriteenuste arendamisele kavandatud kulude maht kasvab peaasjalikult karjääriteenuste reformi tõttu, mille tulemusena koondub töötukassasse kogu karjääriteenuste metoodika ning karjäärispetsialistide teadmiste ja oskuste arendamine. Karjääriteenuste arendamine koosneb järgmistest tegevustest: Karjäärispetsialistide koolitamine Karjäärispetsialistide professionaalse taseme tõstmiseks ja karjääriteenuste kvaliteedi parendamiseks toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, rahastatakse baas- ja täienduskoolitusi (sh avatud turu koolitusi), võimaldatakse osalemist supervisioonil ja kovisioonil . Karjäärispetsialistide oskuste ühtlase taseme hoidmise toetamiseks korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, eri maakondade spetsialistidele ühiseid enesearendamis- ja võrgustikukohtumisi ning teabepäevi. Samuti toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste (nt karjääripäevad) korraldamist ja võrgustikutööd (sh lõimitud nõustamine) maakonnas. Valdkonna arendamisse kaasatakse sidusrühmade esindajaid. Karjääriteenuste metoodika arendamine Karjääriteenuste metoodika arendamise tegevussuuna raames arendatakse teenuse pakkumise metoodikat, sh töötatakse välja või kohandatakse individuaalseks ja grupinõustamiseks ning iseseisvaks tööks materjale (nt juhendmaterjalid nõustajatele koos kliendi töölehtedega, töövihikud ning abi- ja hindamisvahendid, sh testid ja nende kasutamiseks vajalikud litsentsid ). Materjalide koostamisel arvestatakse erinevate vajadustega inimestega (nt puudega inimesed, HEV-noored ja nende vanemad). Materjale on kavas tõlkida vene ja inglise keelde. Koostatud või olemasolevaid materjale tiražeeritakse vastavalt tekkivatele vajadustele. Karjäärinõustamise pakkumiseks online -kanalite kaudu arendatakse edasi keskkonda www.minukarjäär.ee . Veebikeskkonda arendatakse ja täiendatakse pidevalt, et see oleks aja- ja asjakohane ning tagaks võimaluse eneseanalüüsiks, mis toetab karjääriplaneerimise oskuste arengut ning õppimise ja töötamisega seotud valikute tegemist (st luuakse kasutamiseks täiendavaid harjutus i vm interaktiivseid lahendusi, vajadusel luuakse ühendusi teiste keskkondadega operatiivseks andmevahetuseks, kaasajastatakse olemasolevate materjalide sisusid jms) . Karjääriteenuste kättesaadavuse võimaluste rikastamiseks jätkatakse praegu SA Innove Rajaleidja keskuste poolt pakutava chat ’i vormis teenuse osutamist ning luuakse selleks töötukassa juurde vajalik tehniline võimekus. Chat lahenduse kaudu on inimestel võimalik pöörduda oma tööd, haridust ja/või karjääri puudutavate küsimustega läbi online-rakenduse töötukassa karjäärispetsialisti poole . Töötukassa maakondlikes osakondades paiknevad karjäärikeskused, kust saab infot tööotsimise ja õppimisvõimaluste kohta ning nõu ja tuge tööalaste valikute tegemisel. Igas neist on karjääriraamatukogu, mis on avatud kõikidele külastajatele töötukassa lahtiolekuaegadel. Karjääriraamatukogu koondab materjale, mis sisaldavad tööotsimiseks ning õppimis- ja töötamisvõimaluste valimiseks vajalikke infoallikaid (teavikud, raamatud), samuti tööotsinguid abistavaid materjale (nt psühholoogiaalane kirjandus). Perioodil 2019–2021 on kavas karjääriraamatukogusid jätkuvalt edasi arendada (osta täiendavaid materjale), seejuures eraldi tähelepanuga noorte sihtrühma vajadustel. Teavitustegevuste korraldamine Selleks, et teavitada avalikkust töötukassa pakutavatest karjääriteenustest, viiakse sihtrühmades ellu tegevusi teenuse tutvustamiseks ja teadlikkuse hoidmiseks (sh töötatakse välja info- ja teavitusmaterjale): vahendatakse tööturu- ja õppimisvõimaluste infot erinevatele sihtrühmadele suunatud üritustel, tööturu- ja õppimisvõimalusi puudutava info paremaks jagamiseks arendatakse veebilahenduste võimalusi. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks korraldab töötukassa ise teabepäevi, infotube jms ning osaleb samalaadsete ürituste korraldamises. Teavitusel kasutatakse erinevaid meediakanaleid, sh sotsiaalmeediat, flaiereid/infovoldikuid, plakateid, roll- up ’e , pastapliiatseid, märkmikke jms. Karjääriteenuste koordineerimine Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutavate karjääriõppe ja karjääriõpet toetavate tegevuste ning töötukassa pakutava karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamisega seotud tegevuste arendamiseks luuakse töötukassa eestvedamisel asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmade esindajatest koostöökogu. Koostöökogus lepitakse kokku eelnimetatud tegevuste ühised arenduseesmärgid ja -tegevused ning korraldatakse seiret. 2.2.1. Sihtrühm Töötukassa karjäärispetsialistid, karjääriteenuste saajad, laiem avalikkus, koostööpartnerid ja sidusrühmad. 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele Karjääriteenuste arendamine hõlmab karjääriteenuste pakkumise ümberkorraldamist vastavalt valitsuse poolt 24.05.2018 heaks kiidetud karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale. Noorte karjäärinõustamisel toetatakse noort iseseisvate ja teadlike kutse-, töö- ja haridusvalikute tegemisel selleks, et vähendada koolist väljalangevust ja toetada üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ning haridusest tööturule. Täiendavalt toetatakse noore karjääri kujundamise pädevuse arendamist. Karjäärinõustamine aitab muu hulgas toetada ja jõustada HEV-noort sobivate hariduslike lahenduste ja karjäärivalikute leidmisel ning elluviimisel eri osapooli kaasates. Lapsevanemate puhul annab karjäärinõustamine peamised teadmised ja oskused lapse toetamiseks tema karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) tegemisel ja karjääri kujundamise pädevuse arendamisel. Noorte karjäärinõustamise teenust osutatakse tihedas koostöös koolide ja SA Innove Rajaleidja keskustega. Tegevuse raames hinnatakse uuringute ja analüüside abil karjääriteenuste kvaliteeti ja mõju, et selgitada välja arendusvajadused ning teenuse kasutajate teadlikkus ja rahulolu teenustega. Noorte karjäärinõustamise teenust osutab alates 01.01.2019 töötukassa. Karjäärinõustamist pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või online -nõustamisena (Skype, e-post, telefon, chat ). Silmast silma nõustamist tehakse koolides, töötukassas kohapeal (karjäärikeskuses) ja vajaduse korral mujal (nt noortekeskustes). Selleks, et kujundada töötukassa karjäärikeskused atraktiivsemaks, luuakse uuenduslikke lahendusi (nt virtuaalreaalsuse võimalused jms). Nõustamisprotsessis kasutatakse vastavalt vajadusele erinevaid meetodeid ning abi- ja hindamisvahendeid (mh testid, küsimustikud jms). Karjäärinõustamisteenust osutavad ja teenuse osutamist korraldavad töötukassas töötavad karjäärinõustajad, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. Teavitamaks noori, nende vanemaid, haridussüsteemi töötajaid ning sidusrühmi karjääriteenuste ümberkorraldusest ja Töötukassast kui karjääriteenuste pakkujast, on 2019. aastal kavandatud viia reformiga seonduvalt erinevaid teavitustegevusi. 2.3.1. Sihtrühm Noored vanuses 7–26 eluaastat ja nende vanemad, üldhariduskoolid, noortekeskused. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2021 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus (viide TAT punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Algtase Sihttase (2018) Sihttase (2023 ) Selgitus Rakenduskava väljundinäitaja (TAT tulemusnäitaja) Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele osutatud karjäärinõustamise kordade arv 0 72 000 108 000 Tegevuste 2.1 ja 2.2 tulemusnäitaja Rakenduskava väljundinäitaja (TAT tulemusnäitaja) Eesti Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks 0 20 20 Tegevuste 2.1 ja 2.2 tulemusnäitaja Rakenduskava väljundinäitaja (TAT tulemusnäitaja) Individuaalseid õppenõustamis- ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv 0 0 174 930 Näitajasse panustab tegevuse 2.3 näitaja (vt allpool). Rakenduskava väljundinäitajasse panustab lisaks HTMi õppenõustamise TAT tegevus 47 500 nõustamisjuhtumiga ning kuni 2018. a lõpuni ka karjäärinõustamisega. Käesolev TAT panustab näitajasse üksnes karjäärinõustamise juhtumitega (41 380 alates 2019. a) sh põhikooli 3. kooliastmes individuaalset karjääriteenust saanud õppijate arv 0 0 75 680 Näitajasse panustab tegevus 2.3 (vt allpool) 24 680 nõustamisjuhtumiga alates 2019. aastast. Ülejäänud 51 000 nõustamisjuhtumi saavutamise eest 2018. a lõpuni vastutavad HTM ja Innove TAT- spetsiifilised väljundinäitajad Tegevus 2.1. Töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste karjäärinõustamine Väljundinäitaja 2.1.1. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele osutatud karjäärinõustamise kordade arv 0 72 000 108 000 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse TAT- spetsiifilised väljundinäitaja d Tegevus 2.2. Karjääriteenuste arendamine Väljundinäitaja Metoodikapakett on täiendatud, arvestades noorte sihtrühma 0 - 1 Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse Väljundinäitaja Kutsetunnistusega spetsialistide osakaal Fikseeritakse 2019 - 55% Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse Väljundinäitaja Teadlikkus töötukassast karjääriteenuste pakkujana (osakaal vanuserühmas 15–64 a) Mõõdetakse 2019 - Algtase 2019 + 6 pp Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse TAT- spetsiifilised väljundinäitaja d Tegevus 2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele Väljundinäitaja Individuaalseid karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv 0 0 41 380 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse sh põhikooli 3. kooliastmes individuaalset karjääriteenust saanud õppijate arv 0 0 24 680 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse sh gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes karjääriteenuseid saanud õppijate arv 0 0 16 300 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse sh varakult haridussüsteemist lahkunud 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivatele jm noortele karjääriteenuste osutamine (teenust saanud noorte arv) 0 0 400 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): 1838960 9525 Regionaalareng jah ei TAT omab kaudset mõju regionaalarengule. Karjäärinõustamisel võetakse arvesse ka regiooni tööturu olukorda, teavitades inimesi millise hariduse ja oskustega tööjõudu vastavas regioonis vajatakse. See võib kaasa aidata inimeste oskuste ja tööturuvajaduste vastavusse viimisele ning seeläbi soodustada piirkondlike erinevuste tasakaalustamist. 1829435 9525 Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. 1828165 15240 Infoühiskond jah ei TAT omab mõju infoühiskonnale. TAT tegevustes sisaldub karjäärinõustamisel kasutatavate e-lahenduste kaasajastamine ja arendamine. See võimaldab osutada avalikku teenust otstarbekalt ning jõuda kliendirühmadeni, kes eelistavad kasutada teenust e-lahenduste abil. Teenuste arendamisel arvestatakse riigis olemasolevate või arendatavate taristuvõimalustega. 1829435 10795 Riigivalitsemine jah ei TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, karjäärinõustamisteenuse osutamise küsimust arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi vastava teemaga tegelevate osakondadega ning SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusega. TAT tegevused ise (karjäärinõustamise pakkumine) ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. 2452370 32633 Võrdsed võimalused jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral 229819 159733 TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Karjäärinõustamise tulemusena on inimesed teadlikumad töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, sh hoolduskohustustest ja ajakasutusest. 249631 317049 TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse j ah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: Karjäärinõustajad saavad väljaõppe, mis annab neile võimaluse nõustada soolisi stereotüüpe vältides, tutvustada nii meestele kui naistele mittetraditsioonilisi karjäärivalikuid ning julgustada neid tegema sooneutraalseid valikuid, lähtudes nende eeldustest ja isiksuseomadustest. 269443 141064 Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): (Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral) Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – karjäärinõustamisel on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine; puudega inimeste võrdne kohtlemine – töötukassa maakondlikes osakondades on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele; võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest – TAT raames osutatakse karjäärinõustamisteenust kõikidele mainitud gruppidele. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT on seotud meetmega 1.1 „ Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“, mille eesmärk on vähendada koolist väljalangemist ning toetada noorte karjäärivalikuid. Meetme raames pakutakse kuni 26-aastastele noortele individuaalset karjäärinõustamist Rajaleidja keskuste vahendusel ning alates 01.01.2019 sama teenust töötukassa kaudu. Töötukassa karjäärinõustamine keskendub seega kogu elanikkonnale, et toetada teadlikke valikuid nii ühelt haridustasemelt teisele liikumiseks, haridusest tööellu siirdumiseks kui ka töökohtade vahetamiseks ideaalolukorras vahepealsel ajal töötust kogemata. Töötukassa karjäärinõustamisteenuse kasutamisele ei ole seatud vanusepiirangut. Eeldatavasti tulevad töötukassa büroosse karjäärinõustamisele peamiselt need noored, kes soovivad tööd leida. Samas hakkab töötukassa karjäärinõustamist pakkuma ka koolides kohapeal, et toetada noorte teadlike valikute tegemist haridussüsteemi sees ja ka sellest välja liikumisel. Töötukassa teenuse osutamisega seotud kommunikatsioon keskendub alates 01.01.2019 kõikidele inimestele, et tagada eri sihtrühmade teadlikkus karjäärinõustamise kasutamise võimalustest töötukassa abil. TAT on seotud meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusega 1.5.1 „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemist saadav info on abiks karjäärinõustajatele, et tutvustada klientidele tööturu olukorda ja tööjõuvajadust. TAT on seotud meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusega 1.6.1 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“, kuna karjäärinõustamise käigus on võimalik tutvustada meetme raames pakutavaid õppimisvõimalusi ning toetavaid tegevusi õppima asumiseks. Ühtlasi on TAT seotud sama meetme tegevusega 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“. Karjäärinõustamise käigus saab karjäärinõustaja lähtuvalt inimese oskustest, teadmistest ja soovidest soovitada sobivaid täiend- ja ümberõppe võimalusi, mis toetavad inimese kvalifikatsiooni paranemist. TAT on seotud meetmega 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. Kuna karjäärinõustamine on suunatud ka tööturul mitteaktiivsetele inimestele, on teenuse kaudu võimalik tutvustada uuele sihtrühmale (pensioniealised tööotsijad) teenuseid, mida sihtrühmale meetme raames pakutakse. 6. Seos valdkondlike arengukavadega Eesti 2020: Valitsuse poliitika põhisuund 2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine. Elukestva õppe strateegia 2020: Strateegiline eesmärk 3.4. Eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu eri vanuserühmades ja regioonides. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 : Eesmärk 1. Vanemaealised on ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed. Eesmärk 2. Vanemaealised on õpihimulised ja mitmekülgselt aktiivsed õppijad. Eesmärk 3. Vanemaealised on tööturul aktiivsed ja oma tööeluga rahul. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis (t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendi peale selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 7 10 . kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul peale vormi B kinnitamist; esitama esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ja § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 muud kaudsed kulud, mis ei kuulu punktis 7.2.3.2 nimetatud kaudsete kulude alla. 7.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 18 lõigete 1 ja 2 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le : 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia hankekorrast; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi; 7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TATd ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega . 7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks ja puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.4.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4.11. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le . RÜl on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis (t)e eelarveaasta(te) eelarve esitamist kulukohtade kaupa; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning kui puudusi ei esine, esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11. Kui eelarves esineb puudusi, annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda konkreetse aasta eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le . 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande struktuuritoetuse ekeskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne ) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d . RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.6.7. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA- d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B