01 . 06 . 2018 Alkoholi seadus e muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Käesolev as alkoholiseaduse (edaspidi AlkS ) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses kajastatakse nelja teemat: r iikliku alkoholiregistri pidamise vajalikkus; k atseprotokolli nõude vajalikkus ; a lkoholi ringluse dokumen teerimine ; t opeltteavit amise kohustus . Probleem sihtrühm ja eesmärk R iiklik u a lkoholiregistri pidamise vajalikkus 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Riiklik a lkoholiregister (edaspidi alkoholiregister ) on andmekogu Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholist . Alkoholir egister loodi Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1994. a määrusega “Eestis toodetava ja Eestisse imporditava alkoholi markide andmepanga pidamise eeskirjad”. Alkoholiregistr i eesmärk oli 1 994. a koguda ja hallata infot Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust . Kaasajal on a lkoholiregistri peamiseks ülesandeks AlkS § 8 lõikes 1 määratud ülesannete täitmine e hk alkoholi kohta käivate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine. AlkS § 8 lõike 2 alusel on alkoholiregistri vastutav aks töötleja ks Maaeluministeerium (edaspidi MeM ) ning volitatud töötleja ks Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA ). Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusest, mistõttu teistes liikmesriikidest selliste ülesannetega register puudub. Veidi sarnane register on Soomes ja Rootsis, kuid mõlemas riigis on register käitleja põhine , seotud seal se alkoholi jaemüügi monopoliga ning sisaldab oluliselt ulatuslikumat informatsiooni . Eesti a lkoholiregistri eripäraks on see, et see on toote mitte käitleja põhine. Alkoholi registrikande taotluse peab tegema isik, kelle nimel alkohol Eestis tarbimisse lubatakse. Üsna sageli arvatakse, et alkoholiregister kajastab registrisse kantud alkoholiga teostatavaid tehinguid e hk alkoholi käitlemisega seotud tegevusi või registrikanne garanteerib Eesti turul oleva alkoholi nõuetele vastavust . Kuid registrikannetest ei selgu registreeritud alkoholi partiipõhi sed ega koguselised liikumised , samuti ei kontrolli VTA esitatud andmete õigsust . Registrisse kandmisel kontrollitakse andmete õigsust esitatud dokumentide alusel, tootenäidiseid taotlejalt ei nõuta ning enne alkoholi registreerimist ei tehta ka alkoholist laboratoorseid analüüse. Turule pääsemise eelset kontrolli ei teostata muuhulgas ka ühegi teise toidu puhul. Põhimõtteliselt on alkoholiregister nimekiri Eesti turul olevast piiritusest ja alkohoolsetest jookidest. Kõige enam kasutab alkoholiregistri andmeid Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ). MTA kange alkoholi maksumärgistamise andmebaas saab x-tee kaudu alkoholiregistrist järgmised andmed: toote nimi, alkoholisisaldus ja maht ning võrdleb järelevalve käigus registris olevaid andmeid kontrollitava kaubaga. Osaliselt põhineb VTA järelevalveplaan registri andmetel, oluliselt vähem kasutab alkoholiregistri andmeid Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) ning Tarbijakaitseamet (edaspidi TKA ) , kes järelevalve teostamise käigus võetud näidiseid võrdleb registrisse kantud näidiste või nende kirjelduste, fotode või esitatud etikettidega. Erasektorist kasutavad registrit peamiselt kaubandusega tegelevad ettevõtjad, kelle hinnangul vaadatakse vähemalt kord kuus alkoholiregistris olevaid andmeid kauba kontrollimiseks. Andmete kattuvus Toote kandmiseks a lkoholiregistrisse peab registrikande taotleja esitama taotluse, millel kajastuvad andmed on esitatud tabelis 1 . Alkoholiregistris säilitatud andmete kattuvus teistes registrites või andmebaasides talletatud andmetega Andmed alkoholiregistris Andmed teistes registrites Märkused Taotleja e hk toote tootja või maaletooja nimi ning kontaktandmed (telefon, faks või elektronposti aadress) Majandustegevuse register ( edaspidi MTR ) ; Riigi toidu- ja söödaregistrisse ( edaspidi R TSR ) ; aktsiisikaupade liikumise kontrollisüsteem ( edaspidi EMCS); tollideklaratsioonide töötlemise süsteem ( edaspidi COMPLEX ); transiidi automatiseeritud andmevahetuse süsteem ( edaspidi NCTS ); tolli- ja aktsiisilubade süsteem ( edaspidi LUBA ) M TR s ja TSR s on kaj astatud alkoholi käitleja; EMCSis ja NCTSi s saatja/vastuvõtja andmed; LUBA s aktsiisiloa omaja andmed ( AlkS kohaselt tohib Eestis alkoholi toota ainult aktsiisilaos) Aktsiisilao tegevusloa nr, kui registrikande tegemist taotleb selle alkoholi tootja EMCS; iseriiklik aktsiisisaatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem ( edaspidi SADHES ); maksumärkide infosüsteem ( edaspidi MAIS ); aktsiisilaopidajate register ( edaspidi SEED ); aktsiisideklaratsioon; LUBA Tegevusloa otsuse tegemise kuupäev ja number toiduseaduse (edaspidi ToiduS ) tähenduses, kui registrikande tegemist taotleb selle alkoholi tootja R TSR ja MTR Kuivõrd alkoholi puhul on tegemist toiduga, siis Eesti turul tegutsemiseks peab alkoholi k äitleja olema kantud lisaks MTR ile ka R TSR i Majandustegevuse registreerimise nr Toote (alkohoolse joogi) nimi EMCS; COMPLEX; SADHES; MAIS* EMCSis, SADHESis ja COMPLEX is on see vabakirjas tootekirjelduse väljal; Toote päritolumaa COMPLEX MAIS is saadakse andmed liidestatult alkoholiregistrist; Toote liik (nt viski, viin, õlu jne) EMCS, SADHES, MAIS, COMPLEX; ADEK; SEED liik EMCSis ADEKs ja SEED s, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (edaspidi ATKEAS ) mõistes; Tootja, pakendaja või ELis asutatud müüja nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed (telefon, faks või elektronposti aadress) COMPLEX; R TSR müüja andmed, mis võivad olla ka tootja rollis R TSR s ainult tootja puhul Tootjamaa, pakendaja asukohariik või ELis asutatud müüja asukohariik COMPLEX ; RTSR R TSRs ainult tootja ja pakendaja puhul Importija nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed (telefon, faks või elektronposti aadress) imporditud veini puhul COMPLEX; MAIS tegu võib olla ka teenuse-pakkuja ga, mitte kauba omanikuga; MAIS is vaid juhul kui maksumärgistamine toimub tollilaos Tarbijapakendi maht tarbijapakendisse pakendatud alkoholi puhul EMCS; SADHES; COMPLEX; MAIS; NCTS NCTSi s ja COMPLEX is kauba bruto/neto massina Toote etanoolisisaldus EMCS; SADHES; COMPLEX; MAIS Toote kaheksakohaline kood vastavalt kombineeritud nomenklatuurile EMCS; SADHES; COMPLEX; NCTS Tarbijapakendi või pakendi materjal EMCS; SADHE S; COMPLEX EMCSis, SADHEASis ja COMPLEX is pakendi liigina Tarbijapakendi või pakendi etikettide arv tegemist ei ole alkohoolse joogi märgistuse kohustusliku teabega AlkS § 15 lõike 1 tähenduse s . Nimetatud andmete muutmisel ei ole taotlejal kohustust registrikannet uuendada Pudeli kuju ja värvus Korgi materjal Korgi värvus Korgi kuju Suka olemasolul sellekohane märge Suka värvus Esietiketi olemasolul sellekohane märge Tagaetiketi olemasolul sellekohane märge Muu etiketi olemasolul sellekohane märge * MAIS is saadakse alkoholi puutuvad andmed liidestatult alkoholiregistrist; Kuigi alkoholiregister on tootepõhine, ei kajast a regist er registreeritud alkoholi kohta kõiki andmeid. Nt puudub info joogi koostise, kasutatud lisaainete ja allergeenide kohta, puudub ka märge kui tegemist on mahetootega v õi kui toode kannab ELi ülest kvaliteedimärki . Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse s (edaspidi M sü S ) on sätestatud, et iga majandustegevusega tegelev isik Eestis ei ole kohustatud esitama enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade t asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta või taotlema tegevusluba enne teatud tegevusalal majandustegevuse alustamist. Kui MsüS i s sätestatud nõuete kohaselt on luba või teade nõutud , siis ü ldjuhul on s elliseks registriks, kus ettevõtted registreeritakse , MTR . MsüS i kohaselt võib registriks olla ka muu seadusega sätestatud samalaadne register, mis ToiduS ja söödaseaduse mõistes on R TSR. Mõlema registri näol on tegemist andmekogu ga , mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. Eesti turul tegutsemiseks peab alkoholi käitleja olema kantud nii RTSR i kui MTR i . Kuivõrd alkoholi tootja või maaletooja on ühtlasi aktsiisitoote käitlejana ka aktsiisilaopidaja, peab ta omama registreeringut aktsiisilao pidajate registris. Lisaks alkoholiregistri le sisaldavad MTA pädevusse kuuluvates registrites ja andmebaasides alkoholi kohta järgmised andmed: saadetud kauba kogus ( EMCS, SADHES, COMPLEX, LUBA ) , saadetud kauba maksumus ( COMPLEX ) ning erinevad maksustamisega seotud andmed . Üldine j ärelevalve korraldus Riikliku järelevalve üldised põhimõtted tulenevad EL õigusest baseerudes riskipõhisusel. Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja ning igasugune alkoholi liikumine peab olema dokumenteeritud . ToiduS sätestab, et k äitleja on kohustatud kontrollima ja analüüsima oma tooteid, et need vastaksid kõikides asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele (enesekontrollikohustus) . Toidu ohutuse ja kvaliteedi tagab ning seda kontrollib käitleja , riski põhiselt teeb järelevalvet VTA. AlkS § 49 alusel teeb VTA järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete üle . J ärelevalvet teostatakse tootmis-, hulgikaubandus- , jaekaubandus- ja toitlustamisetappides. Kontrollvisiidi käigus hindab VTA toidu, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete, nende materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise ning ettevõtte ja käitlemise vastavust nõuetele. Lisaks pööratakse alkoholi järelevalve tegemisel tähelepanu nii toidu üldiste kui konkreetselt alkohoolse joogi määratlemise ning toidualase teabe esitamise nõuete täitmisele. Seejuures teostab VTA järelevalvet üksnes turul oleva legaalse alkoholi üle ning alkoholiregistrisse kantakse vaid legaalne alkohol, mistõttu alkoholiregister oma olemuselt ei ole il legaalse alkoholi turule pääsu takistav instrument ega oma rolli il legaalse alkoholi vastu võitlemisel. Iga käitleja riskitaseme määramiseks hinnatakse käitleja tegevusvaldkonda ning tootmise ja toodangu riske ja ohutust. Nende näitajate põhjal koostatakse järelevalveplaan e hk iga aastane kontrollide läbiviimise sagedus . Iga kontroll visiidi käigus VTA proove laboratoorsete analüüside tegemiseks ei võta . P roovide võtmi n e või mitte võtmine oleneb ettevõtte tüübist ning pannakse paika järelevalve aasta plaaniga . E namus proove võetakse tootjat elt. Konkreetse tootja juures on proovi valiku tegemisel peamiseks kriteeriumiks tootja poolt konkreetsele tootetele tehtud alkoholiregistri registreeringute arv , toote tegelikku tootmismahtu seejuures ei arvestata. H ulgi- ja jaeettevõtja te juurest võetavate proovide arv oleneb konkreetse ettevõtja toote sortimendi suuruse st ning on juhuslikum . Kuna hulgi- või jaeettevõtja ei ole üldjuhul alkoholiregistrikande taotleja, siis registrikannete arv, proovide võtmise l aluseks ei ole. Järelevalve käigus teostatud kontrollitud toodete ning nõuetele mittevastavuste * arv ja laboratoorselt analüüsitud mittevastavate proovide arv Käitlemisetapp / vastavused Tootmis-ettevõtted Ladustamis-ettevõtted Jaekaubandus-ettevõtted Toitlustus-ettevõtted K OKKU 2013 Kontrollitud 37 108 1115 210 1470 Mittevastav 3 7 330 40 380 Ebakorrektsed analüüsid 2 0 0 0 2 2014 Kontrollitud 41 117 1233 218 1609 Mittevastav 5 20 261 39 325 Ebakorrektsed analüüsid 2 1 0 0 3 2015 Kontrollitud 48 43 780 173 1044 Mittevastav 7 8 106 43 164 Ebakorrektsed analüüsid 3 4 0 0 7 2016 Kontrollitud 65 51 715 204 1035 Mittevastav 12 3 116 25 156 Ebakorrektsed analüüsid 5 0 0 0 5 *Mittevastavaks on tooted, mille analüüsitulemus või toote märgistus ei v asta nõuetele, puudub märge MTR s, tooteliik on vale, puudub alkoholiregistri kanne või esineb puudusi saatedokumendis. Tabeli 2 põhjal võib öelda, et alkoholi nõuetele mittevastavust tuleb ette harva ning mittevastavuse puhul ei ole tegemist olnud inimesele ohtlikku toiduohutust puudutava proovi tuvastamisega. Lisaks VTAle, teostavad alkoholi järelevalvet AlkS § 49 ja ToiduS § 47 alusel oma pädevuse piires: MTA – alkoholi käitlemisega seonduvad nõuded v a VTA pädevusesse kuuluvad teemad; TKA – AlkS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuded ; ToiduS tulenevad teabe es itamise kohta kehtestatud nõuded ja esitatud teabe õigsus jaekaubandusettevõttes ; PPA – alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangud; Kohalik omavalitsus (edaspidi KOV ) – alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvad nõuded ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimine oma haldusterritooriumil . Igasugune alkoholi liikumine, sh riigipiiri ületamine (mh import kolmandatest riikidest), ettevõtjate-vaheline kauplemine või müük tarbijale, peab olema dokumenteeritud. Alkoholi hulgimüügi ja ekspordi puhul tuleb vormistada normikohaselt täidetud saatedokument, milles kajastatakse saatja ja vastuvõtja andmed ning toote identifitseerimiseks olulisemad rekvisiidid. Muuhulgas sätestab EL määruse nr 178/2002 artikkel 18, et toit ning iga aine, mis on ette nähtud toidu koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse, peab olema jälgitav kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. Toidu käitlejad peavad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt toit on tarnitud ning peavad kasutama süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kõnealuse teabe pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha. Lisaks peab turule viidav toit olema varustatud nõuetekohase etiketi või märgisega, mis hõlbustab toidu jälgitavust. Halduskoormus ja töökoormus AlkS § 4 lõike 1 alusel peab käitlemiseks lubatud alkohol olema kantud alkoholiregistrisse. Esmakordsel taotlemisel tuleb registri volitatud töötlejale esitada AlkS § - s 10 nimetatud dokumendid: volitatud labori väljastatud katseprotokoll; alkohoolse joogi tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod; tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaal tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul); Eestisse toimetatud liidu alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütus e- ja elektriaktsiisi seaduse § - s 45 sätestatud saateleht ning tootja kirjalik nõusolek kui täpsustatakse või muul viisil täiendatakse alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul). Juhul kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel muudetakse esitatud kohustuslikku teavet (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse või selle asukoha muutumisel) kuulub alkohoolne jook uuesti alkoholiregistrisse kandmisele. Kuna AlkS § 13 1 alusel kehtib registrikanne viis aastat, peab ettevõtja, kes esitas volitatud töötlejale esmakordse registreerimistaotluse, avaldama 30 päeva enne registrikande lõppemist soovi registrikannet pikendada. Alkoholiregistrikande taotluse läbivaatamise eest tuleb taotlejal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) § - le 257. Riigilõivumäär ühe toote kohta registrikan de esmakordsel tegemisel on 10 eurot , k ehtivusaja pikendamise puhul 4 eurot . Alkoholiregistrisse kandmis e d aastatel 201 1 – 2018 Registrisse kanded 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 2017 Esmakordsed e uued 7682 9792 10339 10799 10281 9540 9129 Pikendatud 654 880 743 1273 1389 1445 1773 KOKKU 8336 10672 11082 12072 11670 10985 10902 Väljakanded e kehtetuks tunnistamised 1 4 6 6 7 * 01.07.2015 AlkS redaktsiooniga muudeti § 15 lõiget 1, mille kohaselt tuleb teha uus alkoholiregistri kanne kui muutub alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatud kohustuslik teave Alkoholi registreerimisel tasutud riigilõivud 201 1 – 2018, eurodes 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018* 77 486,11 97 016,57 103 118,17 107 329,21 110 288,72 103 060 99 376,63 18 384,24 * 31. märtsi seisuga Andmete esitamine, seejuures kohustus esitada sarnaseid andmeid mitmele registrile ja andmebaasile ning riigilõivu tasumine, on ettevõtja jaoks lisakohustus. Seejuures on paljud andmed enne registrikande taotlemist mingis andmebaasis või süsteemis juba olemas. Eelkõige on siin mõeldud saatelehtede või - dokumentide vahetamise süsteeme ja andmebaase. Registrikande nõuet võib tõlgendada mh ka kaupade vaba liikumise ühe piirangu na , sest turule pääsemiseks peab taotleja esitama dokumendid ning mõnedel juhtudel tellima alkoholi kohta analüüse, mida teistes Liidu riikides käitlejalt ei nõuta. Registrikande nõue piirab ka majandustegevuse vabadust, sest käidelda võib ainult sellist alkoholi, mis on kantud alkoholiregistrisse. M eMi jaoks on registriga seotud kulud eelkõige seotud IT-alase hoolduse ja arendusega. Kuivõrd tänase seisuga on register tehnoloogili selt vana nenud , tuleb läbi viia süsteemi põhjalik uuendamine. 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on alkoho li käitlejad , kes taotlevad alkoholi registrikannet; alkoholiregistri volitatud töötleja ja pädevuse piires riikliku järelevalve teostajad. Tabelis 5 on välja toodud alkoholiregistri taotluse teinud ettevõtjate arv perioodil 2010–2017 . Taotlust esitavate ettevõtjate arv kasvab pidevalt , 2017. a oli neid 307, kellest 57 ettevõtjat olid kohalikud tootjad. Alkoholiregistri taotluse teinud ettevõtjate arv perioodil 2010– 2017 2017. a seisuga tegutses Eestis 74 tegevusloaga alkoholi tootjat , uusi tootjaid lisandus 12 . Eelmisel aastal esitas 74 st tootjast registritaotluse 57 ettevõtjat. Eesti tootja te poolt tehtud taotlused 2017. a Kõige suurem alkoholiregistri andmete kasutaja on MTA, kes impordib alkoholiregistrist andmeid kange alkoholi kohta MAIS i . MAIS saab x-tee kaudu alkoholiregistrist järgmised andmed: toote nimi, alkoholisisaldus ja maht ning võrdleb järelevalve käigus registris olevaid andmeid kontrollitava kaubaga. 2017. a tehti alkoholiregistrisse kokku 10902 erinevat kannet, millest kanget alkoholi puudutas 1156 kannet. Erasektorist kasutavad registrit peamiselt kaubandusega tegelevad ettevõtjad, kelle hinnangul vaadatakse vähemalt kord kuus alkoholiregistris olevaid andmeid kauba kontrollimiseks. Alkoholiregistri andmete kasutajad Pädev asutus Andmete kasutamise eesmärk Andmete kasutamise sagedus VTA Järelevalve plaani koostamisel on registrikannete arv üheks teguriks riskitaseme määramisel Kord aastas järelevalveplaani koostamisel Järelevalve teostamise käigus võetud näidiseid võrreldakse alkoholiregistri andmetega J uhtumipõhine MTA MAIS on liidestatud alkoholiregistriga e hk andmed saadakse otse alkoholiregistrist MAIS i imporditakse andmed vastavalt alkoholiregistrisse kantud kange alkoholi sagedusele Järelevalve teostamise käigus võetud näidiseid võrreldakse alkoholiregistri andmetega Järelevalves kasutamise sagedus on juhtumipõhine PPA Järelevalve teostamise käigus võetud näidiseid kontrolli takse Juhtumipõhine TKA Järelevalve teostamise käigus võetud näidiseid kontrolli takse Aastas korra või vähem Kõige enam kasutab a lkoholiregistri andmeid MTA. Osaliselt kasutab järelevalveplaani koostamisel registriandmeid VTA . Oluliselt vähem kasutab alkoholiregistri andmeid PPA ning TKA , kes järelevalve teostamise käigus võetud näidise id võrdle vad registrisse kantud näidiste või nende kirjelduste, fotode või esitatud etikettidega . Erasektorist kasutavad registrit peamiselt kaubandusega tegelevad ettevõtjad kauba korrektsuse kontrollimiseks. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Võrreldes erinevates andmebaaside ja registrites olevaid erinevaid andmeid alkoholi kohta (vt tabel 1) , võib öelda, et alkoholi käitlejat ning osaliselt toodet iseloomustav info on lisaks alkoholiregistrile talletatud teisteski registrites ja andmebaasides ning võib öelda, et vajadusel on see info kättesaadav muudest kanali test. Korrakaitseseaduse § 10 lõige 1 sätestab põhimõtte, et korrakaitseorganid teevad koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Seetõttu tuleb korrakaitseorganile teha võimalikuks andmetele ligipääs või kättesaadavus tema pädevuse piires. Korrakaitseseaduse korrakaitseorganite koostöö põhimõttest tulenevalt on andmete jagamise ja vahetamise vajadus ta gatud ka halduskoostööseaduse § - ga 18. Riikliku järelevalve põhimõtted on aastatega muutunud ning nüüdseks baseerub järelevalve riskipõhisusel . Iga käitleja riskitaseme määramisel hinnatakse käitleja tegevusvaldkonda ning tootmisprotsessi ja too te ohutust. Alkoholiregistri andmed ei ole toidu järelevalve tagamiseks vajalikud , muude järelevalvet teostavate ametite puhul on oluline andmete kättesaadavuse tagamine olenemata infokanali kohast. S eetõttu Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine kui alkoholiregistri peamine ülesanne, on tänaseks oma vajaduse minetanud ning registri pidami s e lõpeta mine on põhjendatud. Katseprotokolli nõue 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus AlkS § 4 lõike 1 kohaselt peab Eestis käideldav alkohol vastama alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll ) märgitud näitajatele. Volitatud labori väljastatud katseprotokoll tuleb koos registritaotlusega esitada a lkoholi kandmisel alkoholiregistrisse ( AlkS § 10). Katseprotokolli nõue on kehtestatud 19. detsembril 2001. a vastu võetud AlkS redaktsiooniga . Sel list nõuete ei sätesta ükski EL i õigusakt. Katseprotokolli nõudes võib näha mh ka kaupade vaba liikumise ühte piirangut, sest turule pääsemiseks peab taotleja lisaks alkoholiregistri kande taotlemisel esitama koos taotlusega katsepr otokolli ( AlkS § 10 lõike 1 p unkt 3). Samuti piirab see nõue majandustegevuse vabadust, sest ilma katseprotokollita ei saa alkoholi registrisse kanda ja sellist alkoholi, mida ei ole registrisse kantud, ei või käidelda. K atseprotokollis sisaldavate andmete loetelu on kehtesta n ud 4. juunil 2004. a vastu võetud ministri määrusega nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“ . Määrus sätestab, et v astavalt alkoholi liigile tuleb määratleda järgmised näitajad: aldehüüdid, askorbiinhape, bensoehape ja bensoaadid, estrid, fruktoos, furfurool, glükoos, kuivekstrakt, kuivjääk, lenduvad aluselised lämmastikühendid, lenduvad happed, lenduvate ainete sisaldus, metanool, puskariõlid, sahharoos, sidrunhape, sorbiinhape ja sorbaadid, summaarne etanoolisisaldus, süsihappegaas, tegelik etanoolisisaldus, üldhappesus, üldsuhkur, jääksuhkrusisaldus, suhkrusisaldus invertsuhkruna, sulfitid, kõrgemad alkoholid, munakollane ning vesiniktsüaniidhape. N endele p eaasjalikult kvaliteeti puudutavate le analüüside le on EL i määrustes kehtestatud piirnormid ning nende järgimine üht s e rakendamise põhimõttest tulenevalt on käitlejale kohustuslik . EL i määrustes kehtestatud piirmäärad on aluseks ka riikliku järelevalve teostajale. Samas ei ole katseprotokollis nõutav esitada kõiki näitajaid, millele on samuti erinevate õigusaktidega piirmäärad kehtestatud . Alkoholi registrikande tegemisel kontrollib VTA andmete õigsust esitatud dokumentide alusel, tootenäidiseid taotlejalt ei nõuta. VTA ei tee ka enne registrikande tegemist alkoholist füüsilisi analüüse ehk ei kontrollita katseprotokolli andmete vastavust registrisse kantava toote katseprotokollis või sertifikaadis esitatud andemete ga. Alkohol nagu iga teinegi toit, peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastavalt ToiduS , vastutab toidu kvaliteedi ja ohutuse nõuetekoh a suse eest toidukäitleja. Seejuures peab käitleja määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused. Samuti on käitleja kohustatud kontrollima ja analüüsima oma tooteid. Lisaks sätestab ToiduS § 24 nõude, mille kohaselt peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid. Toidu tehniline kirjeldus on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid: nimetus; valmistoode ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad; kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast; nõuetekohasuse hindamise meetodid; pakendi ja toidualase teabe kirjeldus; veo- ja säilitamistingimused. 2. Sihtrühm Katseprotokolli puudutava probleemi s ihtrühmaks on alkoholi käitlejad , eelkõige Eestis tegutsevad alkoholi tootjad , alkoholiregistri vastutav töötleja (MeM) , volitatud töötleja (VTA) ja laborid, kes katseprotokolle väljastasid . ToiduS alusel järelevalveanalüüsideks volitatud laborid Eestis on: Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ; Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklabor . 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Seoses muutunud toidu käitlemise nõuetega, mille kohaselt toiduohutuse ja kvaliteedi tagab ning seda kontrollib käitleja, kes peab omama ja järgima toidu tehnilist kirjeldust, on katseprotokolli nõue tänaseks oma vajaduse minetanud ning nõue tuleks AlkS tunnistada kehtetuks . Alkoholi ringluse dokumenteerimine 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kaubandustegevuse seadus (edaspidi KaubTS ) sätestab kaubandustegevuse üldised alused ja korra. KaubTS § 4 ja § 8 kehtesta vad nõude, mille kohaselt peab kaupleja omama kauba saatedokumenti. AlkS 4. jagu reguleerib alkoholi ringluse dokumenteerimise ning k uivõrd alkoholi puhul on tegemist aktsiisikaubaga, sätestab mh ka ATKEAS § 45 nõude aktsiisikauba ringluse dokumenteerimise kohta. Andmekoosseis Saatedokument KaubTS kohaselt on kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifitseerida. KaubTS ei kehtesta erinõudeid andmete koosseisu, dokumendi vormi ja esitamise viisi (paberkandjal, elektrooniline vms) või kaupade liigi kohta. Ka ATKEAS ei täpsustata nõutavat andmekoosseisu. Andmed, mida kauba saatedokument peab sisaldama tulenevad raamatupidamise seaduses § - st 7 ja on järgmised: dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirje l davat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab majandustehingu toimumist ning vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Saatedokumendi omamise kohustus ja seal kajastavate andmete koosseisu puhul on tegemist üldise nõudega. AlkS § 21 lõi gete 1 ja 2 alusel on erinõu dena sätestatud, et alkoholi hulgimüügi ja ekspordi korral tuleb saatedokumendil esitada alkoholi määratlusena järgmised andmed: toote liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused. Euroopa Liidu direktiivi 2011/91/EL kohaselt peab toit sh alkohoolne jook omama tähistust, mis võimaldab tuvastada partiid, millesse toit kuulub. Toidupartii tähistuseta toitu ei ole lubatud turustada. Eestis on toidupartii tähistamise nõuded kehtestatud ToiduS § 38 lõike 4 alusel määrusega nr 109 „Toidupartii tähistamise nõuded 1 “ . Seejuures ei ole ToiduS sätestatud, et tootjapool ne partii tähis peab olema kajastatud saatedokumendil. Oluline on, et toidu käitleja tagab toidu jälgitavuse kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel ning käitlejad peavad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt on toit tarnitud. Seejuures peab käitleja tagama meetmed või süsteemid, kuidas tuvastada millisest partiist on toit pärit. EL i õigusega on üksikasjalikult reguleeritud põllumajandustoodete sh veinituru ühine korraldus , mis sätestab muuhulgas nõuded ka saatedokumendile. EL i liikmesriigis tarbimisse lubatud veinitoodete liikumisel on äridokumendina lubatud kasutada lihtsustatud saatedokumenti. Veinide saatedokumendi osas kehtestatud eriregulatsioon id Euroopa Komisjoni määrus 436/2009 ja rakendusmäärus 314/2012 , milledes partiinumbri ega alkoholi registrikande numbri märkimist ette ei nä hta , mistõttu AlkS sätestatud saatedokumendile kantav andmekoosseis ületab eelpool nimetatud määrustes sätestatust. Dokumendid alkoholi ekspordil ja impordil AlkS § 18 ja 19 sätesta vad nõuded alkoholi dokumendile impordil ning ekspordil. Alkoholi impordil ja ekspordil tuleb tollideklaratsioonil kajastada kauba kirjeldusena AlkS § 21 lõike 1 mõistes alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused). Lisaks muudele andmetele peab alkoholi impordil deklaratsioonis kajastama ning tolliametnik kontrollima ka alkoholiregistrikande olemasolu. Registrikannet ei pea dokumenteerima juhul kui tegemist on tootenäidisega AlkS § 6 lõi gete 2 ja 3 mõistes. Iga deklaratsiooni vastavust MTA eraldi ei kontrolli, sest kontrolli põhimõte järgib riskihindamise põhimõtet e hk riskitase pannakse paika teatud välja töötatud kriteeriumite alusel. Kuigi märge alkoholiregistri olemasolu või selle puudumise selgitus on tollideklaratsioonil nõutav, siis kontrolli kas sisestatud number on kehtiv ning seejuures vastavuses importija ja deklareeritud alkoholiga üldjuhul ei toimu. Registrikande märkimise kohustuse nõue ei anna seejuures tollideklaratsioonile ka mingit lisandväärtust. Toimingud kauba tolliterritooriumile toomisel ja sealt väljaviimisel ning kauba deklareerimine on reguleeritud 31. mail 2017. a vastu võetud tolliseadusega. Täpsustavad juhised tolliseadus es ja selle rakend usaktides sätestatud tollideklaratsiooni esitamiseks on kehtestatud rahandusministri määrusega nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ (edaspidi määrus nr 37 ) . Tollideklaratsioonil kajastatakse üksikasjalikult andmed , mis puudutavad kauba lähte- ja sihtriiki ning kauba teekonda; transpordiga seonduvaid üksikasju; andmeid müüja ja ostja kohta ning nende suhete kohta; kindlustust jmt. Kauba kohta kajastatakse deklaratsioonis : päritoluriik ; bruto - ja netomass ning kogus; kvoot; kauba hind ; hindamismeetod ; kauba töötlemisega seonduv info ; pakendiga seonduv info ning erinevad kaubaga seotud kulud ja makseviisid ning kauba kood, lisakood ja kirjeldus. Kauba l isakood tollideklaratsioonis tähendab alkoholi puhul alkoholi liiki ATKEAS mõistes e hk järgnevat liigitust: õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol . Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341 sätestab tolli deklaratsiooni täitmise põhimõtted ja deklaratsiooni vormid. M ääruse (EL) 2016/341 9. lisa, lii t e A punkt is 4 andmeelemente selgitavates märkustes sätestatakse , et ülddeklaratsiooni kauba kirjelduse laht r is tuleb edasi anda vabalt sõnastatud kirjeldus, mis on piisavalt üksikasjalik, et toll saaks kauba identifitseerida. MTA on seisukohal , et Eesti õigusaktides on vajalik säilitada täpsustav selgitus, mida peab kajastama alkoholi kaubakirjelduses ning MTA hinnangul peaks jääma vastav kirjeldus AlkS § 21 lõike 1 punkti 1 . 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on kõik Eesti turul tegutseva alkoholi käitlejad, sest igasugune alkoholi müük või üleandmine tuleb dokumenteerida. Lisaks kuulub sihtrühma alkoholi järelevalve teostajad. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Saavutatava olukorra eesmärk on vältida topeltregulatsiooni. AlkS § 18 l õige 2 sätestab andmekoosseisu kauba kirjeldamiseks tollideklaratsioonis ning vastavalt § 21 lõike 1 punktile 2 tuleb alkoholi saatedokumendile märkida käideldava alkoholi registrikande number ja partiitähis . Kuivõrd Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341 sätestab deklaratsiooni täitmise põhimõtted ja deklaratsiooni vormid ning r iigisiseselt antakse täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks kehtestatud määrusega nr 37 , esitatakse tollideklaratsiooni kogu andmekoosseis riigisisese määrusega . Seetõttu tunnistatakse kehtetuks AlkS § - d 18 ja 19. Alkoholi saatedokumentidel (§ 21) ei ole edaspidi nõutav registrikande numbri märkimine. Käitlejate ning järelevalve teostajate hinnangul on AlkS nõue esitada partiitähis saatedokumendil asjakohane, sest lihtsustab toodete jälgitavust ning seetõttu peaks erisäte kehtima jääma. Topeltteavit amise kohustus 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus MsüS § - s 14 sätestatakse teatamiskohustuse nõue ja § - s 16 loakohustuse nõue, mille kohaselt peab majandustegevusega tegelev isik Eestis esitama asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta registripidajale vastava teate või mõningatel juhtudel taotlema luba, kui seda näeb ette MsüSi § 4 . Üldjuhul registreeritakse teatamis- või loakohuslasest ettevõtted MTR s või muu seadusega sätestatud samalaads e s registr is. Toidu puhul on selliseks samalaadseks registriks ToiduS mõistes R TSR . Nii MTRi kui RTSR i näol on tegemist andmekoguga, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. AlkS ja ToiduS sätestatud nõuete alusel toimub topeltteavitamine järgmiselt: j ae- ja hulgikaubanduse ( tootja on AlkS mõistes hulgikaupleja ) ning toitlustuse tegevusaladel tegutsev ettevõtja p eab AlkS § 6 ja § 23 alusel esitama majandustegevusteate MTR i ja k uivõrd eelpool nimetatud ettevõtjad on enamasti ToiduS alusel ka muu toidu käitlejad, peavad nad esitama majandustegevusteate või taotlema tegevusluba ka R TSR i ; a inult alkoholi käitlejad peavad AlkS § 23 alusel esitama majandustegevusteate MTRi ja ToiduS § 7 alusel majandustegevusteate RSTR i ; ainult alkoholi käitlejad peavad AlkS § 23 alusel esitama majandustegevusteate MTRi ja tegevusluba taotlema ToiduS § 8 alusel. Topeltteavitamine on vastuolus MsüS i § 13 lõikega 1 , mille kohaselt ei või majandushaldusasutus ettevõtjalt nõuda ning ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja ettevõtja kontaktandmed . Alkoholi jär elevalve seisukohalt ei ole MTR i andmed järelevalve teostamiseks alati kasutatavad . Eelkõige on puudusi ilmnenud ettevõtjate tegevuskoha andmetega. Kontrolli käigus on selgunud, et MTR s kajastatud tegevuskoht ei lange sageli kokku ettevõtja esitatud tegevuskohaga , kusjuures peamiseks probleemiks on siinkohal asjaolu, et MTR s kajastatavate andmete õigsuse osas kontroll praktiliselt puudub . 2. Sihtrühm Kõik a lkoholi käitlejad , alkoholi järelevalve teostajad ning MTR i ja RTR S i vastutavad ja volitatud töötlejad. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus K ehtiva korra alusel peab alkoholi käitleja Eesti turul tegutsemiseks olema kantud mõlemasse registrisse ( nii MTRi kui RTSR i). Selline topeltteavitamise kohustus ei ole kooskõlas MsüS i üldise põhimõttega ning dubleeriv nõue tuleb likvideerida. Kuivõrd alkoholi käitlejad on ToiduS mõistes toidu käitlejad ning enamus alkoholi käitlejad on samal ajal ka muu toidu käitlejad, peaksid nad majandustegevu se teatise esitama edaspidi MTR i asemel RTR S i. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 meede 2.3 Nullbürokraatia programmi raames on loodud nullbürokraatia projekt , mille käivitamisel koguti ettevõt ja telt ja organisatsioonidelt ettepanekuid, kuidas tuleks nende arvates vähendada bürokraatiat ja halduskoormust. Alkoholi puudutavates ettepanekutes soovitati lihtsustada alkoholi registreerimise protsessi ning vähendada aruandluskohustust alkoholi käitlejale. Lisaks on EL i ülese Lissaboni strateegia , mis oli Euroopa Liidu tegevus - ja arenguplaan aastateks 2000– 2010, ü ks eesmärkidest õigusaktide lihtsustamine ja nii halduskulude kui ka ettevõtjate halduskoormuse vähendamine , millega tegeletakse siiani . Samuti Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” kohaselt tuleb vältida valdkonnas üle reguleeritust. Probleem 1. Riikliku a lkoholiregistri pidamise vajalikkus ; Probleem 2. Katseprotokolli nõue Riiklik alkoholiregist r i üldised alused on sätestatud AlkS , lisaks on registriga seotud ka RLS ja ATKEAS. 10. detsembril 2014. a vastu võetud RLS § 257 sätestab riikliku alkoholiregistri toiming uteks riigilõivu määrad. ATKEAS § 27 lõige 2 1 annab aktsiisivabastuse alkoholile, mis esitatakse riiklikku alkoholiregistrisse kandmise eesmärgil akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse analüüsimiseks ning § 49 1 lõike 4 punkt 4 sätestab mh, et registrisse esitamisel ei pea alkohol olema maksumärgistatud. AlkS rakendamist reguleeritakse järgmiste õigusaktidega: Riikliku alkoholiregistri olemus ja toimimise alused sätestatakse AlkS ning registri ülesehitus, sinna kantavad andmed ning andmete töötlemise korda reguleeritakse vastavalt 06. augustil 2002. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 249 „Riikliku alkoholiregistri pidamise põhimäärus“ ; Registreerimistaotluse vorminõuded sätestatakse 21. augustil 2002. a vastu võetud ministri määrusega nr 69 „Riiklikku alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded“; 10. detsembril 2004. a vastu võetud ministri määrus nr 183 „Veini kohta aruande esitamise kord ja aruande vorminõuded“ kehtestab nõude, millega veini käitleja poolt ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta tuleb iga kuu 15. kuupäevaks riikliku alkoholiregistri volit atud töötlejale esitada aruanne; 4. juunil 2004. a vastu võetud ministri määrus nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“ sätestab alkoholianalüüside tulemuste kohta koostatavas katseprotokollis sätestatud andmete koosseisu. Probleem 3. Alkoholi ringluse dokumenteerimine AlkS 4. jagu reguleerib alkoholi ringluse dokumenteerimise. Kuivõrd alkohol on aktsiisikaup, sätestatakse nõuded aktsiisikauba ringluse dokumenteerimise kohta ATKEAS § - ga 45. KaubTS , mis sätestab kaubandustegevuse üldised alused ja korra, sätestab § 4 ja § 8 alusel nõude, mille kohaselt peab kaupleja omama kauba saatedokumenti. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341 sätestab deklaratsiooni täitmise põhimõtted ja deklaratsiooni vormid ning 19. juunil 2017. a vastu võetud minist ri määrusega nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ , milles sätestatakse tollideklaratsioonis esitatavate andmete koosseis. Probleem 4. Topelt teavitamise kohustus AlkS § 6 ja § 23 sätestavad nõude, mille kohaselt jae- ja hulgikaubanduse ning toitlustuse tegevusaladel tegutsev ettevõtja peab e sitama majandustegevusteate MTR i volitatud töötlejale. Msü S i § 14 ja § 16 sätestavad ettevõtja teavitamise või teatud juhtudel loa taotlemise kohustuse MTR s . Toid u käitlemiseks peab käitleja VT A le esitama majandustegevuseteate v õi teatud juhtudel taotlema VTA lt tegevusluba ToiduS § 7 ja 8 alusel. 5 . Tehtud uuringud VTA poolt ajavahemikul 08.08.2017 – 12.09.2017 läbi viidud „Riikliku alkoholiregistri kliendiküsitluse kokkuvõte“, mille eesmärk oli välja selgitada alkoholiregistri vajalikkus e hinnang ettevõtjate seas . Samuti VTA koostatud ülevaated „Riiklik Alkoholiregister 2017“ ning „Alkoholi järelevalve 2017 kokkuvõte“. MeM i koo s tatud ülevaade „Riiklik Alkoholiregister 2017. a“, milles kirjeldatakse alkoholiregistri olemust, andmete kattuvust teiste registrite ja andmebaasidega, alkoholi järelevalve korraldust, registri ülalpidamise kulusid ning hinnatakse mõjusid juhul kui register lõpetab tegevuse. VTA j a MeM i koostatud ülevaat e d ei ole avalikult kättesaadavad, kuid täpsemalt võib küsida M eMi põllumajanduspoliitika osakonnast. 6 . Kaasatud osapooled 11. märts 2015. a kutsus M eM kokku „Riikliku Alkoholiregistri roll ja vajalikkus alkoholivaldkonna reguleerimisel“ ümarlaua, kuhu riigiasutustena olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ) , Rahandusministeerium (edaspidi RahM ) , Siseministeerium (edaspidi SiM ) , MTA, TKA ning VTA. Sama aasta 20. mail toimus M eM i juhtimisel ümarlaud „Alkoholi puudutavad saatedokumendid“. Kutsutute seas olid MKM, RahM , MTA , Eesti Kaupmeeste Liit , Eesti Toiduainetööstuse Liit , Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit . 15. mail 2017. a andis M eM teada MK M le , RahM le, Si M le , Sotsiaalministeeriumile (edaspidi SoM ) ning VTA le, et on analüüsinud alkoholiregistri vajadust käesoleval ajal ning leiab, et alkoholiregister on tänaseks minetanud oma vajalikkuse ning seetõttu tuleb selle pidamine lõpetada. Antud kirjaga pöördu s MeM võimalike huvitatud ministeeriumite poole, et nad esitaksid asjaolusid, mis võiksid välistada alkoholiregistri kaotamise ning seisukohta põhjend ada . Ministeeriumite poolt tõstatatud küsimuste selgitamiseks korraldas MeM ministeeriumitele ümarlaua 29. a ugustil . 19. juulil 2017. a teavitati asjast huvitatud erialaliite ministeeriumi kavatsusest algatada alkoholiregistri töö lõpetami ne ning palut i selles küsimuses liitude arvamust. Kiri saadeti järgmistele esindusorganisatsioonidele: Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Eesti Õlletootjate Liit MTÜ, Eesti Väikepruulijate Liit MTÜ, Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Kaupmeeste Liit. Alkoholivaldkonnaga kokku puutuvate järelevalveasutustega toimus ümarlaud 7. märtsil 2018. a. MeM s. Ümarlaual andsid erinevad asutused ülevaate järelevalve teostamisest ning kaardistati, kust ja kuidas on järelevalve käigus vajamineva id andme id võimalik kätte saada olukorras kui alkoholiregistri tegevus on lõpetatud. Ümarlaual osalesid VTA, T KA , MTA ja SiM . Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused Probleem 1. Alkoholi andmekogu riiklik pidamise vajalikkus 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine JAH Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine EI Muu EI 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Tarvidus alkoholiregistri , Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumise, töötlemise ja säilitamise ning tootenäidiste võrdlemi s e , järele on kaasajal minetanud vajaduse. Erinevaid andmeid alkoholi kohta hangitakse ja talletatakse mitmes erinevas andmebaasi s ja süsteemis ning selline info topeltkogumise kohustus ei ole õiguslikult ja majanduslikult ratsionaalne. Riikliku järelevalve põhi aluseks on riskipõhi ne hindamine . Riskipõhisus baseerub käitleja riskitase mel , mille puhul hinnatakse käitleja tegevusvaldkonda, tootmise ja toodangu riske ning ohutust. Alkoholiregistri pidamise jätkamine ei ole kaasajal põhjendatav ning registri tegevuse lõpetamiseks tuleb muuta AlkS . 7 .2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatu sest A ndmed, mis on kogutud a lkoholiregistrisse, on olemas erineval kujul mitmes teises registris , süsteemis ja andmebaasis . Seejuures t ootepõhine alkoholiregister ei kajasta alkoholi enda kohta kogu võimalikku infot. T ulenevalt M sü Si § 13 lõikest 1 ei tohi majandushaldusasutus ettevõtjalt nõuda ning ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja ettevõtja kontaktandmed. Kuivõrd a lkoholire gistri olemus ja tegevus on sätestatud AlkS , tuleb registri lõpetamiseks muuta AlkS ning kõik registrit puudutavad sätted tunnistada kehtetuks või sõnastada ümber. 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusest, mistõttu teistes liikmesriikidest selliste ülesannetega alkoholiregister puudub. Mõningasel määral sarnane register on Soomes ja Rootsis . M õlemas riigis on register ülesehituselt tootjapõhine, sisaldades andmeid alkoholi tootjate litsentside , tootmismahtude ja järelevalve käigus kogutud teabe kohta. Lisaks on nii Soomes kui Rootsis kehtestatud jaemüügi monopol , mis samut i sealse alkoholiregistriga on seotud. Tegevuspõhisusest lähtuvalt ei ole Eesti alkoholi register võrreldav Soomes ja Rootsis kasutatavaga. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus De-regulatsioon AlkS 3. jagu sätestab alkoholiregistri ülesanded ja toimimise alused. Seaduse muudatusega lõpetatakse alkoholiregistri tegevus ning tunnistatakse kehtetuks registriga seotud sätted . O sa d sätted sõnastatakse ümber . Seoses alkoholiregistri tegevuse lõpetamisega tuleb l isaks AlkS 3. jaole muuta kehtetuks AlkS järgmised sätted: § 4 lõike 1 p unkti 2 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse. Muudatusega kaotatakse kaupade vaba liikumist piirav säte ning edaspidi ei pea Eesti turule sisenemiseks alkohol omama registrikannet. Käideldav alkohol peab edaspidigi vastama kõikidele erinevate õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sama lõike punkt 5 sätestab, et käideldav alkohol peab vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele. § 4 lõige 4 p unkt 5 ; § 6 l õige 1 ; § 6 l õige 2 ; § 6 l õi g e 3 ning § 6 l õi g e 6 sätestavad tingimused käitlemiseks lubatud alkoholile ning erandid piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi le. § - s 6 kirjeldatakse tingimusi, millistel juhtudel on lubatud käidelda alkoholiregistrisse kan dmata alkoholi. Vastavalt § 6 lõikele 1 võib sellist alkoholi käidelda ettevõtja tootearendamise eesmärgil alkoholi katsetuste käigus. § 6 lõigete 2 ja 3 alusel võib jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja käidelda toote näidiseid, mis esitatakse alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks või volitatud laborile analüüside tegemiseks ning toote tutvustamiseks kolmandale isikule. § 4 kehtestab tingimused käitlemiseks lubatud alkoholile , lõige 4 punkt 5 viitab § - s 6 sätestatud erisus tele piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile ning § 6 l õi g e 6 sätestab, et saatedokument piiratud alkoholi käitlemiseks peab kajastama, mis alusel vastav piirang on antud. § 21 lõike 1 p unkti 2 järgi pea b lisaks alkoholi määratlemisele esitama alkoholi saatedokumendil käideldava alkoholi alkoholiregistrikande number. Alkoholi määratlusena tuleb saatedokumendil esitada järgmised andmed : alkoholi liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus ning tootjapoolne partii tähistus. Saatedokumendil esitatav alkoholi määratluse andmekoosseis on piisav, et võimaldada kaupa ja selle partiid identifitseerida. § - s 50 esitatakse riikliku järelevalve erisused, mille kohaselt vastavalt lõike 2 punktile 3 on korrakaitseorganil täiendavalt õigus saada alkoholiregistrist ametialaseks kasutamiseks kõiki andmeid. Korra kaitseseaduse § 10 lõige 1 sätestab põhimõtte, et korrakaitseorganid teevad koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Seetõttu ei pea AlkS k e htestama e raldi nõude, et korrakaitseorgani tele teha võimalikuks andmetele ligipääs või kättesaadavus vastavalt tema pädevuse piires. Andmete jagamise ja vahetamise vajadusel võib tugineda korrakaitseseaduse korrakaitseorganite koostöö põhimõtte üldisele alusele või vajadusel sätestada tingimused muu õigusaktiga . § 76 1 on otseselt seotud alkoholiregistri toimimise aluse sätetega, mis on esitatud AlkS 3. jaos. Registrikande ajalise piirangu kehtestamisega 2004. a tuli ette näha aeg, millisest hetkest enne 2004. aasta 1. juunit tehtud registrikanded kaotavad kehtivuse ning sätestada võimaluse, et enne 1. j uunit 2004. a tehtud registrikandeid võib § 13 1 alusel pikendada. Seoses alkoholiregistri tegevuse lõpetamisega tuleb teha muudatused AlkS järgmistes sätetes: § 17 lõike 2 kohaselt peab veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta. Lõikes 4 sätestatakse, et nimetatud aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 49 lõige sätestab alkoholi riikliku järelevalve alused. Lõi gete 1 ja 3 kohaselt on alkoholiregistri toimingutega seotud nõuete täitmise üle järelevalve teostajaks VTA. Mõlemas sättes tuleb eemaldada viide alkoholiregistrile , järelevalve teostajad ja nende pädevusega seotud piiritlust ei muudeta. § 76 l õigetes 3 ja 3 1 tuleb sõnastada säte selliselt, et senised alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidised, mis ei ole ettevõtjale tagastatud , hoitakse edaspidi VTA s . Seoses alkoholiregistri tegevuse kaotamisega on vaja muuta ka RLS ja ATKEAS . H etkel on sätestatud RLS § -s 257 riigilõivu määrad, mis tuleb tasuda alkoholiregistri toimingute eest. Sellest tulenevalt on vaja § 257 kehtetuks tunnistada. ATKEAS § 27 lõi ge 1 punkt 2 1 sätestab aktsiisivabastuse alkoholile, mis esitatakse alkoholiregistrisse kandmise eesmärg il laborisse analüüsiks. ATKEAS § 49 1 lõige 4 punkt 4 sätestab, et alkoholiregistri kande tegemiseks esitatav alkohol ei pea olema maksumärgistatud . Mainitud punktid on vaja kehtetuks tunnistada. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene EL i õigusest. Kavandatav muudatus on kooskõlas EL i aluslepingu artikliga 28, mis sätestab L R dest pärit kaupade ja EL s vabas ringluses olevate kolmandatest riikidest pärit kaupade vaba liikumise õiguse ning põhiseaduse § - s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Probleem 2. Katseprotokolli nõude vajalikkus 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine EI Muu EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Toit sh alkohol peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. ToiduS § 24 sätestab, et käitleja peab järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid. ToiduS § 24 lõikes 2 esitatud andmekoosseis toidu tehnilis e kirjeldus e kohta sisaldab samu andmeid, mis katseprotokoll ( AlkS § 4 lõige 3) , kuid on sellega võrreldes olulisemalt detailsem. Alkoholi tootja seisukohalt, tuleb tootjal vormistada kaks sarnast dokumenti: AlkS mõistes katseprotokoll ning ToiduS mõistes toidu tehniline kirjeldus. Importija aga peab alkoholiregistrile esitama katseprotokolli, mida ei nõua ü k ski ELi LR, sest katseprotokolli nõue koos täpselt määratletud analüüsidega ei tulene ühestki EL õigusaktist. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Probleemi lahendamine ei ole mitteregulatiivsete lahendusega võimalik, kuna AlkS § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb alkoholiregistrisse kandmise taotlemisel esitada muude dokumentide seas ka katseprotokoll. 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Katseprotokolli vormistamise ja selle alkoholiregistrile esitamise nõue ei tulene EL i õigus aktist , mistõttu teistes LRdes selline kohustus puudub. Katseprotokolli nõudes võib näha mh ka kaupade vaba liikumise ühte piirangut. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus De-regulatsioon Katseprotokolli nõue on kehtestatud enne Eesti liitumist EL ga . Alkohol kui inimtarbeks mõeldud toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. ToiduS § 24 järgi peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid. Toidu tehniline kirjeldus on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis on olemuselt sama , mis alkoholi katseprotokoll , kuid laiem . Seoses katseprotokolli nõude välja jätmisega AlkS tuleb lisaks alkoholiregistri tegevuse lõpetamisega tehtavatele muudatustele muuta kehtetuks ka järgmised sätted: § 4 lõike 1 p unkti 4 kohaselt peab käitlemiseks lubatud alkohol vastama alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele. § 4 lõige 3 sätestab, et katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Katseprotokolli nõue ei tulene otseselt ühestki EL õigusaktist. Alkohol nagu iga teinegi toit, peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Kavandatav muudatus on kooskõlas ELi aluslepingu artikliga 28 ning põhiseaduse § - s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Probleem 3. Alkoholi ringluse dokumenteerimine 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine EI Muu ( De-regulatsioon ) JAH 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Alkoholi ringluse dokumenteerimine on reguleeritud AlkS 4. jao alusel. Alkoholi ekspordi ja impordi dokumendiks on § 18 ja 19 järgi tollideklaratsioon, mille nõuded sätestatakse nii EL Komisjoni delegeeritud määrusega kui ka riigisisese rahandusministri määrusega. Alkoholiregistri kaotamisega tuleb muuta ekspordi ja impordi dokumente selliselt , et alkoholiregistrikan de olemasolu ei pea dokumendid kajastama . Ka r iigisisene alkoholi saatedokumendi l tuleb esitada alkoholiregistrikande number ja partii tähis . 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest V älja töötatava eelnõu peamiseks eesmärgiks on alkoholiregistri tegevuse lõpetamine . A lkoholi saatedokumendil on kohustus esitada alkoholiregistri number. Seetõttu tuleb saatedokumente puudutavates AlkS sätete s teha muudatus ning vastav nõue tunnistada kehtetuks. 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene ELi õigusest, mistõttu teistes LR des puudub kohustus saatedokumendil registri number märkida. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus De-regulatsioon ja regulatsiooni parandus Nõuded saatedokumendi lahtrite täitmiseks vajal iku infoga tulenevad mitmest EL i õigusaktist. Samas ei sätesta üheski õigusakt täpseid juhiseid saatelehe lahtrile „kauba kirjeldus“. Kuivõrd saatedokumendil ning tollideklaratsiooni l viidatakse kauba kirjeldamisel AlkS § 21 l õike 1 punktis 1 sätestatud alkoholi määratlemisele, tuleks nimetatud AlkS säte selguse mõttes alles jätta või sätestada nõuded riigisisese rahandusministri määrusega . Kehtiva AlkS § 21 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb alkoholi määratlusena esitada järgmised andmed: liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused. Kuna tootja ja partii tähistuse märkimise reegleid on muudetud, tuleb muuta ka vastavalt alkoholi määratlemisena kajastatavat andmekoosseisu vastavalt: liik; nimi; tootja, pakendaja või Euroopa Liidus asutatud müüja; müügipakendi maht; etanoolisisaldus; tootjapoolne partii tähistus. Muuhulgas tuleb alkoholi saatedokumendil esitada alkoholiregistrikande number. Alkoholiregistri tegevuse lõpetamisel tuleb vastav nõue tunnistada kehtetuks. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatav muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingu artikliga 28, mis sätestab L R dest pärit kaupade ja LR s vabas ringluses olevate kolmandatest riikidest pärit kaupade vaba liikumise õiguse ning põhiseaduse § - s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Probleem 4. Topeltteavit amise kohustus 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine EI Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs MsüS i rakendamisega tekitati olukor d, mille tõttu on alkoholi käitleja kohustatud Eesti turul tegutsemiseks esitama majandustegevusteatise (erandkorras taotlema luba) kahte erinevasse registrisse , mis andemete topelt esitamise keelust olenevalt on vastuolus hea õigusloome praktikaga. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Ettevõtja topelt teavituse kohustusest vabastamiseks tuleb muuta AlkS , sest AlkS § 23 sätestab, et alkoholi müügiga tegelemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate MTRi ning alkoholi tootja peab vastama ToiduS sätestatud nõuetele (§ 9 lõige 2) . 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduva määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike le 2 on iga EL s tegutsev toidu käitleja kohustatud teavitama asjakohast pädevat asutust viimase nõutavas vormis igast tema juhitavast ettevõttest, mille tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi, pidades silmas iga sellise ettevõtte registreerimist. Sama artikli lõige 3 punktide b ja c kohane toidu käitleja peab enne tegevuse alustamist taotlema vastavalt pädevalt asutuselt tegevusluba. Eestis on asjakohaseks pädevaks asutuseks VTA . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus T opeltteavit amise kohustusest vabastamiseks tuleb m uuta AlkS § 23 . Lõikes 1 asendatakse sõnastus viitega ToiduS , mis sätestab nii teavitamise kui loa kohustuse nõuded käitlejale laiemalt. Kehtiv seadus sätestab teavitamisekohustuse vaid alkoholi müügiga tegelemiseks. ToiduS § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 3 alusel kehtestatud ministrimääruse nr 63 lisadega I ja II täpsustatakse käitlemisvaldkon nad ja toidugruppide täpsustatud loetelu , mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate (lisa I) või taotlema tegevusluba (lisa II). AlkS § 23 lõikes 4 ning § -s 29 tuleb MTR asendada r iigi RSTRga . 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikele 2 ning lõige 3 punktide b ja c kohaselt peab iga toidukäitleja asjakohast pädevat asutust oma tegevusest teavitanud või taotlema pädevalt asutuselt tegevuseks luba. Kavandatavad muudatused on kooskõlas põhisea duse § - s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus R iiklik u alkoholiregistri pidamise vajalikkus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Muudatus: Riikliku alkoholiregistri pidamise lõpetamine Alkoholregistri kaotamine avaldab eelkõige mõju majandusvaldkonnas ning läbi majandusvaldkonna mõjutatakse vähesel määral tööturgu ja regionaalarengut. Muudele sotsiaalvaldkonna teguritele ning loodus- ja elukeskkonna valdkonna teguritele mõju puudub. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele ning m õju m ajandus ele Alkoholiregistriga seotud kulud ja tulud võib jagada kaheks peamiseks vald k onnaks: 1. registri haldamisega seotud kulud ning 2. alkoholiregistri kande taotluse läbivaatamise ja registrikande tegemise eest määratud riigilõiv u tasumine ettevõtja poolt . Esimese valdkonna puhul on eelkõige mõju avaliku sektori kuludele ning teine valdkond mõjutab samaaegselt avaliku sektori tulusid ja ettevõtluse kulusid. Alkoholiregistriga haldamisega seotud kulud võib jagada kaheks: personaliga seotud kulud ning IT valdkonda kuuluvad registri tehnilised haldamise sh hoolduse ning arendamise kulud. 2018. a 1 . aprilli seisuga tööta s VTA Alkoholibüroos kolm inimest, nendest ühe töötaja otsene vastutusvaldkond on alkoholiregist e r . 1. aprilli seisuga oli büroo põhipalk kokku 4308 eurot kuus (1286; 1286 ja 1736 eurot inimese kohta). Alkoholiregistriga seotud IT-alased kulud on seotu d eelkõige registri haldamisega. P eamisteks tegevusteks on registri hooldus, arendus ja majutus. All olevas tabelis 8 on välja toodud registriga seotud IT-alased kulud aastatel 2014– 2018. MeM i infotehnoloogia osakonna töötajate ajast kulub alkoholiregistri serveri majutamise ja hooldusega seotud tegevusteks hinnanguliselt 3% tööajast, mis 2017. a astal oli 1908 eurot ning 2018. a 2088 eurot. Kuivõrd tänase seisuga on register t ehnoloogiliselt vana, tuleb läbi viia süsteemi põhjalik uuendamine . MeM i i nfotehnoloogia osakonna hinnangul maksab uue infosüsteemi arendus orienteeruvalt 300 000 – 400 000 eurot, sõltudes süsteemi funktsionaalsusest. Alkoholiregistri hoolduse ja arenduse kulud 2014– 2018, eurodes 2014 2015 2016 2017 2018 *** Hooldus* 11 088 11 088 21 600 10800 18324 Arendus* 12144 2 400 3 792 15360 - Majutus MeMs** 2577 2577 2577 2865 3045 tellimisel 7 392 KOKKU 25809 16065 35361 29025 21369 * spetsiaalselt alkoholiregistri jaoks väljast poolt maja tellitud teenus ** serveri ülalpidamise ja hooldamise kulud ministeeriumis. Alkoholiregister moodustab hinnanguliselt kõigist MeMi infosüsteemidest 1%. Hinnang baseerub põhiliselt kettamassiivi kasutuse proport sioonil) ehk amortisatsioon 449eurot/a, tugi 508eurot /a, tööjõuku lud 2016. a 1620eurot /a, 2017. a 1908 eurot /a ja 2018. a 2 088 eurot /a. *** eelarves planeeritud summa AlkS § 9 lõike 41 kohaselt tuleb alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv RLS sätestatud määra alusel . Andmete esitamine mitmele registrile ja andmebaasile seejuures riigilõivu tasumine, on ettevõtja jaoks lisakohustus . Eelpool toodud tabeli tes 4 ja 5 on välja toodud vastavalt nii esmakordselt tehtud kui ka pikendatud registrikanded aastatel 2011 ‒ 2017 ning samal perioodil tasutud riigilõiv. Alkoholiregistrikande taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv , mis RLS § 257 alusel on vastavalt ühe toote kohta esmakordsel registrikande taotlemisel 10 eurot ning kehtivusaja pikendamise l 4 eurot . Lisaks riigilõivule peavad eelkõige Eesti tootjatest ettevõtjad tellima katseprotokolli jaoks laboratoorsed analüüsid registreeritavale alkoholile , mill e maksumus ühe proovi kohta on 8 0– 220 eurot . Kui r egistrikohustusest loobumine võimaldab tootjatel kergekäelisemalt katsetada turul uusi , hooajalisi ja väikesekoguselisi tooteid ning ettevõtja jaoks väheneb alkoholiregistri tegevuse lõpetamisel maksukoormus, jääb riigil riigilõivudena saamata samaväärne summa riigieelarves . Mõju r iigiasutuste korraldus ele Muudatusel on keskmine mõju riigiasutuste korraldusele . Kõige enam mõjutab a lkoholiregistri tegevuse lõpetamine AlkS järgset volitatud töötlejat ehk VTA d . Samuti puudutab mõningasel määral registri tegevuse lõpetamine teisi alkoholi järelevalve teostajaid , nendest kõige enam MTA d . N ende töökorralduses muutub andmetele juurdepääsu kanal . E elpool toodud tabeli s 1 esitatud info põhjal võib öelda, et alkoholi käitlejat ning osaliselt alkohoolset jooki iseloomustav teave on lisaks alkoholiregistrile talletatud teisteski registrites ja andmebaasides . Seetõttu on järelevalve protseduurides vaja teha muudatus vaid nende kätte saamise koha ja viisi kohta , mitte aga muuta kogu menetlusprotsessi . Lisaks tagavad k orrakaitseseaduse § 10 lõige 1 ja halduskoostööseaduse § 18 põhimõtte, mille kohaselt teevad korrakaitseorganid koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. 2017. a tehti alkoholiregistrisse kokku 10902 erinevat kannet (nii uued kui pikendamise kanded). 9746 kannet tehti kuni 22% alkoholisisaldusega alkohoolsete jookide kohta ning 1156 puudutasid kangeid alates 22% alkoholisisaldusega jooke. MTA jaoks , kes impordib kangeid alkohoolseid jooke puudutavad andmed alkoholiregistrist otse MAISi , tähendab alkoholiregistri kaotamine MAIS is tehnilise muudatuse tegemise vajadust. Kuivõrd MTA haldab järgmisi elektroonseid andmesüsteeme (vt ka tabelit 1 ) nagu aktsiisikaupade liikumise kontrollisüsteem (EMCS); tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (COMPLEX); siseriiklik aktsiisisaatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (SADHES) ning aktsiisilaopidajate register (SEED) tuleb tulevikus MAIS liidestada andmete saamiseks nimetatud süsteemidega. Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja, r iskipõhiselt teostavad alkoholi järelevalvet kõik selleks pädevad asutused. Järelevalve üldised põhimõtted tulenevad EL õigusest baseerudes riskipõhisusel, mille kohaselt määratakse igale käitleja riskitase ning vastavalt riskitasemele koostatakse järelevalveplaan e hk kontrollide läbiviimise sagedus T abelis 3 t oidu järelevalve käigus teostatud kontrollid; toodete ja nende nõuetele mittevastavuste arv; laboratoorselt analüüsitud mittevastavate proovide arv , andemetest saab järeldada, et turul esineb vähe nõuetele mittevastavaid tooteid. Pigem on järelevalve käigus tuvastatud märgistusele mitte vastavusi või on ettevõtja jätnud esi tamata majandustegevusteate MTR ile; puudub alkoholiregistri kanne või on kontrolli käigus avastatud puudusi saatedokumentides. Registri kaotamisega ei kaasne muutus ed järelevalve üldistes põhimõtetes. 2017. a teostas VTA poolt alkoholi järelevalve toiminguid 56 järelevalveametnikku ning koostati 256 kontrollakti. Registri lõpetamisega ei kaasne järelevalvetoimingute vähendamine. 1. aprilli 2018. a seisuga kuulus VTA Alkoholi büroo kooseisu kolm inimest, kellest üks on otseselt seotud alkoholiregistri tööga. Mõju t öötur ule Ettevõtete arvu kasv ja uute töökohtade loomine mõjutab tööhõivet eriti maapiirkondades omades positiivset mõju tööturule. Toodete väärindamisel ja seeläbi konkurentsivõime suurenemisel on mõju suurem väikeettevõtete tekkimiseks või olemasolevate ettevõtete tegevuse laiendamiseks . AlkS muudatustega tekib võimalus väiksema tootmismahuga ettevõtetel rohkem katsetada tootearendamisel ning paisata turule uusi tooteid sa amaks tarbi jatelt lihtsamalt tagasisidet, kuivõrd turule pääsemiseks ei ole alkoholiregistri näol tõkendit ning turule pääsemiseks või väikeses toot e muudatuses ei kaasne riigilõivu tasumise kohustus . 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Mõju ettevõtja halduskoormusele on mh kirjeldatud esimeses peatükis (lk 5). Alkoholiregistrikande taotlemine alkoholi turule pääsemisek s on EL i mõistes ainulaadne kohustus . Andmete esitamine mitmele registrile ja andmebaasile ning lisaks riigilõivu tasumine, on ettevõtja jaoks lisakohustus. Kavandatud muudatuse koondmõju on ettevõtjate halduskoormusele positiivne . Tootjad võivad kergemalt katsetada uusi tooteid, sest iga tootmisega seotud muudatusega ei kaasne vajadus uueks registrikandeks. Eelkõige on selline registreerimise kohustus majandus likult koormav väikeettevõtjale. Näiteks 2018 . a alustanud üks uus ettevõtja, kes taotles alkoholiregistrisse kandmist perioodil jaanuarist maini kaheksale uuele tootele ning tellides neile lisaks katseprotokolli jaoks analüüsid, maksis registriga seotud erinevate toimingute eest sel perioodil kokku 1200 eurot. Põhimõtteliselt tähendab see uuele ettevõtjale , et ühe toote registreerimine maksab 150 eurot . S amas kui väljas pool Eestit tegutsev ettevõtja on kohustatud maksma uue toote registreerimise eest vaid 10 eurot , sest enamus juhtudel ei kaasne registreeringuga kohustust teha analüüsid katseprotokolli jaoks . 2017. a tegi alkoholiregistrisse registreeringu 30 7 erinevat ettevõtjat. N endest uusi ettevõtjaid, kes taotlesid registrisse kandmist esmakordselt, oli 63. Kokku tehti 2017. a 10 902 registreeringut (nii esmakordsed kui uued) ning maksti riigilõivu 99 376,63 eurot ( vt tabel id 4 ja 5). Lisaks riigilõivu tasumisele võivad ettevõtja le kaasneda registreerimisega muud ki kulud. Nt kulu katseprotokolli tarbeks vajaminevate analüüsid e tellimiseks, seda juhul kui tegemist on Eesti tootjaga või kui maaletoojal ei ole esitada tootjapoolset tootesertifikaati. Samuti võivad kaasneda alkoholi ladustamise kulud kauba hoiustamisel aktsiisi- või tollilaos , sest enne registreeringu t omamata ei saa ettevõtja alkoholi Eestis turustada. Kuigi registreerimiskinnituse ootamise aeg ettevõtjale võib kiirematel juhtudel olla tundides, sätestab registri põhimääruse § 14 lõi g e 1 , et registri volitatud töötleja otsustab alkoholi registrisse kandmise 10 tööpäeva jooksul alusdokumentide ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates. Alkoholi registrisse kandmise kohustus tekib muuhulgas olukorras kui ettevõtja impordib alkoholi Liiduvälistest riikidest kasutades Liidu piiri ületamiseks Eestis asetsevat tolliladu plaanimata alkoholi turustada Eesti territooriumil. Käesoleva mõjuhinnangu puhul viidi pilootprojekti korras läbi h alduskoormuse mõõtmi n e kasutades standardkulu mudeli t. A rvutuse aluseks oli üheksa ettevõtja küsitlusandmed . 2017. a tegid need ettevõtjad kokku 1523 registrikannet . Ettevõtjate profiilid olid erinevad . V astanute seas olid nii suured kui väikesed ettevõtjad , nii alkoholi tootjad kui maaletoojad. E ttevõtjatel paluti vastata järgmistele küsimustele: K ui palju läheb aega alkoholiregistrikande tegemiseks? Kui sagedasti peate registrikannet tegema? Mitu inimest tegeleb registrikannete tegemisega? Kui suur osa tööajast moodustavad registrikannetega seo tud tege vused ning kui suu on töökohaga seotud palgakulu? Millised on muud kulud, mis seonduvad registrikandega? Halduskoormuse standard kulu = registri kannete arv x registreerimiseks kulunud aeg tundides x tööjõukulu (eurot /h) Kuna e ttevõtjate hinnangud registrikande tegemiseks kuluv a aja ning ütlused registrikan dega seotud inimes te töötasud kohta olid väga erinevad, oli mõttekam esitada halduskoormuse standard mudeli arvutuse ülemine ja alumine määr. Halduskoormuse standard kulu min = 10902 x 0,25 x 8,74 = 23 820,87 eurot aastas Halduskoormus standard kulu max = 10902 x 4 x 12,41 = 54 206,88 eurot aastas Vastanute sõnul kulus r egistrikande elektroons eks sisestamiseks keskmiselt 10– 30 minutit , seda juhul kui ettevõtjal olid kõik dokumendid olemas. Mitu ettevõtjat tõid välja, et dokumentide kokku panemiseks läheb neil keskmiselt pooltundi . Alkoholi maaletoojast ettevõtjad tõid e kstreemsemate juhtu mitena välja olukorra kui selline tegevust võttis aega mitu nädalat , sest ettevõtjal tuli oma koostööpartnerile selgitada, miks ta l on vajalik esitada riiklikule pädevale asutusele katseprotokoll. Tootjate hinnangul pikendab registrikandele kuluvat aega ka analüüside tellimine, sest seadusest tuleneva kohustusena ei saa nad katseprotokollis esitada oma laboris saadud andmeid vaid peavad selleks tellima analüüsid sõltumatu lt labori l t. Kui võtta arvesse lisaks halduskoormuse standardmudeli abil arvutatud personali kulu sid ning lisada muud registrikandega seotud kulud, võib öelda, et halduskoormuskulu aastas on keskmiselt 140 tuh at eurot. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgiks vähendada dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite vahel, ülereguleerimist ja bürokraatiat avalikus sektoris. Näiteks toetuste taotlemiseks on Eestis enam kui 10 erinevat infosüsteemi, mida paralleelselt arendatakse ja millele vahendeid suunatakse, samas need pakuvad kas osaliselt või täielikult sarnast teenust. See on riigile kulukas ja ebaefektiivne ning kliendi vaatest selgelt ebamõistlik. Samu vahendeid saaks kasutada sisulise teenuse pakkumiseks. Sama põhimõte kehtib ka erinevate andmebaaside osas. Teabe koondamine ja andmebaaside liidestamine lihtsustab kokkuvõttes riigiga suhtlemist ettevõtete seisukohast ja muudab riigi tegevust selles suhtes kuluefektiivsemaks. Alkoholiregistri tegevuse lõpetamisega ei kaasne riigile otseselt eeldatavat tulu ja alguses kaasneb kulusid, kuid hiljem kaasneb see-eest kokkuhoid. Eelkõige on muudatusest mõju riigieelarvele laekumata riigilõivude näol (vt Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele ning mõju majandusele, peatükk V lk 20). Lisaks toovad muudatused riigile kaasa kulud, kui MKM peab MAISi liidestama teiste registritega, et saada jätkuvalt vajalikke andmeid järelevalveks. Alkoholiregistri ülalpidamiskulude kadumise näol on tegemist kulude kokkuhoiuga riigile. Kirjeldatud muudatustega ei kaasne KOVle kulusid ega kulusid. Probleem 2. Katseprotokolli nõude vajalikkus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Muudatus: Katseprotokolli esitamise nõude kaotamine Katseprotokolli esitamise nõude kaotamine avaldab teatavat mõju majandusvaldkonnas ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele . Katseprotokolli nõue kaotab võimaliku piirangu kaupade vabaks liikumiseks, sest turule pääsemiseks ei pea taotleja esitama pädevale asutusele katseprotokolli ( AlkS § 10 lõige 1 p unkt 3). Katseprotokolli vormistamise nõue ei tulene ühestki ELi õigusaktist , samas peab tootja omama toidu tehnilist kirjeldust ( ToiduS § 24) . Alkohol nagu iga teinegi toit, peab olema ohutu ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Sealhulgas peab alkoholi käitlejast ettevõtja järgima spetsiifilisi alkoholi puudutavaid nõudeid, mis on kehtestatud nii Eesti kui EL i õigusaktide ga . Katseprotokolli esitamise nõude kaotamine ei avalda m õju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonna valdkonnale puudub, samuti ei ole sotsiaalseid sh demograafilisi mõjusid. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele AlkS § 4 lõike 1 kohaselt peab Eestis käideldav alkohol vastama alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele. Volitatud labori väljastatud katseprotokoll tuleb koos registritaotlusega esitada alkoholi kandmisel alkoholiregistrisse ( AlkS § 10). Eelkõige on katseprotokolli nõue koormav kohalikule tootjale, sest katseprotokollis esitatavad analüüsid tuleb tellida selleks akrediteeritud sõltumatult laborilt. Samas kui mujal toodetud alkoholi puhul sellist nõuet ei ole. Alkoholiregistri halduskoormuse mõõtmise standardkulu mudeli arvutusel osalenud ettevõtjatelt küsiti samad küsimused katseprotokolli kohta. Peamiselt alkoholi maaletoomisega tegelevate ettevõtjate hinnangul esitasid nemad alkoholi registrile katseprotokollina enamasti tootjapoolt esitatud dokumendi. Vaid paaril korral aastal tekkis alkoholi maaletoojatest ettevõtja tel vajadus tellida analüüsid katseprotokolli jaoks Eestist. Eesti tootjate sõnul tuli analüüsid katseprotokollide jaoks tellida kas pooltel või enamikel kordadel enne kui esitati taotlus alkoholi registreerimiseks . Alkoholitootjate sõnul ei tulnud neil katseprotokolli uuendada j uhtudel kui registrikande muutmise põhjus eks oli toote pakendisuuruse muudatus . Katseprotokollis sisaldavate andmete loetelu ehk nõud ed analüüsid e kohta olevalt alkoholi liigi st on kehtestanud 4. juunil 2004. a vastu võetud ministri määrusega nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“. Olenevalt alkoholi liigist on ühe proovi maksumus 80 ‒ 22 0 eurot. Katseprotokolli nõude kaotamine ei vähenda alkoholi käitleja vastutust toodete nõuetekohasuse osas. Ka e daspidi on alkoholi käitleja kohustatud kontrol lima ja analüüsima oma tooteid tagamaks, et need vastaksid kõikides asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele (enesekontrollikohustus). Katseprotokolli nõudest loobumise puhul ei ole Eesti tootjal kohustust tellida nõuetekohasuse kontrollimiseks alkoholi analüüse sõltumatult laborilt juhul kui tal endal on selleks võimekus olemas. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kirjeldatud muudatusega ei kaasne kulusid ja tulusid riigile ega ka KOV le . Probleem 3 Alkoholi ringluse dokumenteerimine 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Muudatus: Alkoholi ringluse dokumenteerimise ajakohastamine Alkoholi ringlus e dokumenteerimis t puudutavate sätete m uudatuse eesmärk on vältida topelt regulatsiooni. Tegemist ei ole põhimõttelise sisulise muudatusega, mistõttu mõju peamistes mõjuvaldkondades puudub. Mõningast mõju võivad muudatused avaldada majandusvaldkonnas ja riigiasutuste korralduses. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Alkoholi ringluse dokumenteerimist puudutavate sätete muudatus mõjutab ettevõtete halduskoormust väga vähesel määral. Alkoholi import ja eksport ning riigisisesed liikumised peavad tulevikuski olema dokumenteeritud, kuid dokumen dil ei pea edaspidi märkima alkoholireg istri registrikande olemasolu. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kirjeldatud muudatusega ei kaasne kulusid ja tulusid riigile ega ka KOV le. Probleem 4 Topelt teavitamis e kohustus 11 . Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Muudatus: Topeltteavitamis e kohustuse likvideerimine Topeltteavitamis e kohustuse nõude likvideerimine avaldab eelkõige mõju majandusvaldkonnas ettevõtjate halduskoormusele ning riigiasutuste töökorraldusele. Teistele majandusvaldkonna teguritele ning muudele mõjuvaldkondadele nagu regionaalareng, loodus- ja elukeskkon d, sots i aalvaldkond mõju puudub. Muudatusettepanek vähendab ettevõtja jaoks halduskoormust, sest edaspidi ei ole kohustust esitada majandustegevuse teatis t kahele registripidajale. A lkoholi käitleja l on edaspidi kohustus esitada majandustegevu s teade ainult RTRS le . Sama kehtib ka tegevusloa nõude korral. Riigi töökorralduses muutub edaspidi järelevalve teostajatele info saamise kanal ning neile tuleb võimaldada ligipääs RTRS i andmetele. Muus osas ei ole töökorralduslike muudatusi ette näha. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõtete ja /või kodanike halduskoormusele Alkoholi käitleja ei ole edaspidi kohustatud esitada majandustegevuse teatis t kahele registripidajale. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kirjeldatud muudatusega ei kaasne kulusid KOVle, sest nendel on ligipääs RSTRi olemas , et saada andmed, mida varem MTRst vaadati . Tulusid KOVle antud muudatusega ei kaasne. Kirjeldatud muudatusega ei kaasne kulusid ja tulusid riigile. 14 . Edasine mõjude analüüs Edasist mõjude analüüsi ei ole kavandatud, kuna plaanitavad muudatused avaldavad otsesele sihtrühmale positiivset mõju. Samuti on need kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 meede 2.3 Nullbürokraatia programmi raames loodud nullbürokraatia projekti eesmärkidega. Lisaks on E L i ülese Lissaboni strateegia , mis oli Euroopa Liidu tegevus- ja arenguplaan aastateks 2000 – 2010, üks eesmär k i de ks õigusaktide lihtsustamine ja nii halduskulude kui ka ettevõtjate halduskoormuse vähendamine . Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” kohaselt tuleb vältida valdkonnas üle reguleeritust. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus Riikliku alkoholiregistri pidamise lõpetamine Alkoholiregistri andmed ei ole toidu järelevalve tagamiseks vajalikud. Muud alkoholi järelevalvega seotud valdkondade puhul on neile vajalikud andmed võimalik teha kättesaadavaks muudest andmekanalitest. Ettevõtja jaoks on alkoholi registrikande tegemise kohustus lisakoormus ning registrikande nõuet võib tõlgendada mh ka kaupade vaba liikumise ühe piirangu na kui ka majandustegevuse vabaduse piiranguna . Seejuures on Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine alkoholiregistris, tänaseks oma vajaduse minetanud ning registri pidamise lõpetamiseks muudetakse registrit puudutavad sätted AlkS kehtetuks. Katseprotokolli esitamise nõude kaotamine ToiduS § 24 sätestab toidu tootjale kohustuse omada toidu tehnilist kirjeldust, mis andmete koosseisult on laiem kui AlkS nõutav katseprotokoll. Kuna katseprotokolli kohustus ei tulene otseselt ka üheski ELi õigusaktist, on tegemist teatud mõttes kaupade vaba liikumise piiranguga ja majandustegevuse vabaduse piiranguga . Toidu nõuetekohasuse eest vastutab toidu käitleja. Katseprotokolli nõudest loobumiseks tuleb muuta vastavad AlkS sätted kehtetuks. Alkoholi ringluse dokumenteerimise ajakohastamine AlkS § 18 lõige 2 sätestab andmekoosseisu kauba kirjeldamiseks tollideklaratsioonis ning vastavalt § 21 lõike 1 punktile 2 tuleb alkoholi saatedokumendile märkida käideldava alkoholi registrikande number. Tollideklaratsioonide üldised põhimõtted kehtestatakse Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/341, riigisiseselt antakse täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks kehtestatud määrusega nr 37. Sätted tollideklaratsiooni andmekooseisule mitmes erinevad õigusaktis ei ole mõttekas ning topeltregulatsiooni tuleb vältida. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks AlkS § - d 18 ja 19. Kuna alkoholiregistri tegevus lõpetatakse ei ole edaspidi nõutav alkoholi saatedokumentidel märkida registrikande olemasolu. Topeltteavitamis e kohustuse likvideerimine AlkS § 23 alusel tuleb alkoholi müügiga tegelemiseks majandustegevusteate esitama ettevõtja kes tegutseb jaekaubanduses, hulgikaubanduses ning toitlustamises. Alkoholitootja peab vastama ToiduS sätestatud nõuetele (§ 9 lõige 2) ning esitama majandustegevusteatise või taotlema tegutsemiseks luba ( ToiduS § 7 ja 8). Kehtivate regulatsioonide tulemusena on Eesti turul tegutsev alkoholi käitleja kohustatud esitama majandustegevusteatise nii MTRi kui RTRS i . Olukorra muutmiseks tuleb teha vastavasisuline muudatus AlkS . 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus ei 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris jah 1 5 .3 Selgitus Kavandatavad muudatused ei ole nii ulatuslikud, et oleks põhjendatud uue tervikteksti koostamine 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid AlkS ; RLS ; ATKEAS ; ToiduS 06. augustil 2002. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 249 „Riikliku alkoholiregistri pidamise põhimäärus“; 21. augustil 2002. a vastu võetud maaelu ministri määrusega nr 69 „Riiklikku alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded“; 10. detsembril 2004. a vastu võetud maaelu ministri määrus nr 183 „Veini kohta aruande esitamise kord ja aruande vorminõuded“; 4. juunil 2004. a vastu võetud maaelu ministri määrus nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“ ; 19. juunil 2017. a vastu võetud rahandusminister määrusega nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ . 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK, seaduse eelnõu ja seletuskiri ning sellega seotud maaeluministri määruste eelnõud saadetakse tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks MKMle , RahMle, SiMle, SoMle , Justiits ministeeriumitele, VTAle , Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule, Eesti Väikepruulijate Liidule, Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule ning Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Vastavalt esitatud ettepanekutele korraldatakse kokkusaamis ed ja arutelud. 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei teostata. 1 9 . Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lõige 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Kontseptsiooni ei koostata 20 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 2019 21 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020 22 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Tuuli Sooäär-Säde 6256 288
[email protected] Janeli Tikk 6256299
[email protected] Diana Rammul 6256259
[email protected]
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie: 16.10.2018 nr 1.4/1/1322
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Justiitsministeerium
Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks
esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks alkoholiseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamise kavatsuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Lisa:
Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, AlkS_VTK.docx
Tuuli Sooäär-Säde
625 6199
[email protected]
Diana Rammul
625 6259
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/18-1065 - alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.11.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4803d49-ce2d-407b-abb8-
9d9f951a1cfb
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4803d49-ce2d-407b-abb8-
9d9f951a1cfb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main