VILJANDIMAA OMAVALITSUSTE LIIT
Local Authorities Association of Viljandi County
Sotsiaalministeerium 30. oktoober 2018 nr 6-1.2/91
[email protected]
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected]
Sotsiaaltransporditeenuse pilootprojektis osalemisest:
ettepanekud ja arvamused Viljandi maakonna vajadustest tulenevalt
Sotsiaalministeerium on käivitamas sotsiaaltranspordi pilootprojekti testimaks
sotsiaaltransporditeenuse erinevaid korraldusmudeleid. Projekti eesmärgiks on leida võimalus,
kuidas kohalikud omavalitsused läbi maakondlike ühistranspordikeskuste saaksid hakata
teenust ühiselt tellima ja pakkuma ning sõite omavahel või ühistranspordiga ühildama.
Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise projekti üks kõige olulisemaid eesmärke
on toetada nii peamiselt KOV poolt rahastatavate sotsiaalhoolekandeteenuste kui ka
esmatasandi ja ambulatoorse õendusabi tervishoiuteenuste kättesaadavust.
MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus (edaspidi: ÜTK) andis pärast maakonna kohalike
omavalitsustega kooskõlastamist juunis 2018 oma esialgse nõusoleku pilootprojektis
osalemiseks. Nõusoleku andmise järgselt on neli Viljandimaa omavalitsust: Viljandi linn,
Viljandi vald, Põhja-Sakala vald ja Mulgi vald korduvalt arutanud sotsiaaltransporditeenuse
ühiselt korraldamise võimalusi ja praktilist vajadust ning arutelu tulemusena jõuti järgmistele
seisukohtadele:
1. Ka nelja erineva kohaliku omavalitsuse peale ei ole päevas ühildatavaid sõite võimalik
ajalise ja territoriaalse erinevuse tõttu enamasti komplekteerida.
Olukorra põhjendus:
1.1 Meditsiiniteenustele sõidetakse enamasti kas perearstile kohalikku piirkonda
(vallasisene sõit), maakonnakeskusesse Viljandisse või eriarsti juurde Tartusse.
Enamasti sõidetakse perearsti visiidile hommikupoolikuti, mis tähendab, et igas
omavalitsuses on samal ajal vajadus inimestel sõita või kasutada sotsiaaltransporti ühel
ajal (4 erinevat transpordivahendit).
1.2 Maakond on territoriaalselt liiga suur, et koguda üle maakonna kokku sotsiaaltransporti
vajavad inimesed. Sageli ei ole isegi kahe inimese sõidu ühildamine pikkade
vahemaade tõttu ja sõitjate tervislikku seisundit arvesse võttes üle maakondlike piiride
mõeldav.
1.3 Kui sotsiaaltransporti osutavas sõiduvahendis on maksimaalne arv inimesi (isegi kui on
vaid 2 inimest), siis tuleb erinevate tervishoiuteenuste ja protseduuride tõttu haigla
juures kaua oodata, et kõik sotsiaaltransporditeenuse kasutajad oma käigud tehtud
saaksid, et lahkuda sama sõidukiga. Osad kliendid vajavad saatjat nii liiklemiseks
____________________________________________________________________________________________
Vabaduse plats 4 Tel +372 43 33 297 Arvelduskonto EE041010302008920003
71020 Viljandi E-post
[email protected] SEB Pank, Viljandi kontor
ESTONIA www.vol.ee TP 597301
Reg kood 80179941
suurtes tervishoiuasutustes, kui ka raviarsti selgituste mõistmiseks ja täitmiseks
tulevikus.
2. Teenuse administreerimiskulu võib osutuda teenuse kulust suuremaks. Probleemiks võib
osutuda ka asjaolu, et kulukate süsteemide ülalpidamine projekti lõppemise järgselt ei ole
kohalikule omavalitsusele mõistlik ning seega ei osutu projekt juba ette prognoosides
jätkusuutlikuks, mis aga peaks olema üks projekti eesmärke.
3. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 38 lõige 1 sätestab teenuse eesmärgi ja sisu
järgnevalt. Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav
sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2
lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist,
kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või
avalike teenuste kasutamiseks.
Täpsemalt kokku võttes on seaduse järgi sotsiaaltransporditeenust õigus saada isikutel, kellel
puue/tervisekahjustus takistab isikliku või ühistranspordi kasutamist. Viljandi maakonnas on
piisavalt neid eakaid vm liikumis -või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimesi, kellel
puue/tervislik seisund ei takista kasutamast ühistransporti/isiklikku transporti, aga kelleni
ühistransport lihtsalt ei „ulatu“ ja isiklikku transporti neil pole. Nt. hajaasustusega piirkonnad,
kus memmedel on ühistranspordipeatusesse 3-4 km: ehk siis - puue või tervisekahjustus ei
takista neil ühistransporti kasutamast, kuid nad ei saa seda teha ühistranspordi puudumise või
ühistranspordi bussipeatuse väga kauge asukoha tõttu. Tegemist on liikuvate inimestega, kes
saavad ise bussi ja bussi pealt maha, aga raskete toidu- või muu esmavajalikuga täidetud
kottidega pikemat maad kui 500 meetrit või kilomeeter ühistranspordipeatusest koduni liikuda
ei jõua.
Sellise probleemistiku olemasolu maapiirkonnas tekitab varjatud sotsiaalteenuste osutamist
(koduteenus, isiklik abistaja, sotsiaaltransporditeenus jne), milleks inimestel
ühistransporditeenuse puudumise tõttu tegelikku vajadust ei ole ning mis vähendavad
sotsiaalvaldkonna võimekust seadusega pandud kohustusi täita.
Siit ka küsimused:
1. Kes ja kuidas peab tagama transpordi eelpool kirjeldatud isikutele, kes ei vasta SHS §
38 lõikes 1 välja toodud kriteeriumitele, st et nad ei sobitu antud projekti
kriteeriumitega?
2. Kas projektiga liitumisel peaks omavalitsus lisaks projektis nimetatud ja hinnatud
sihtgrupile pakkuma veel teist transporditeenust neile, kes suudavad ise liikuda
väiksemaid vahemaid ja peavad teenustele (pood, perearst, eriarst, postkontor) kuid
sotsiaaltransporditeenust õigustatud saama ei ole?
Kokkuvõtvalt
Neli Viljandimaa omavalitsust on püüdnud leida võimalusi, kuidas ühiselt (sh ÜTK abiga)
sotsiaaltransporditeenust viia kõigi tegelike abivajajateni lähtudes iga sotsiaaltransporditeenuse
saaja tervislikust seisundist selliselt, et kulutused teenuse administreerimisele oleksid
väiksemad, kui kulutused teenuse sisule ning kõikidel juhtudel oleks tagatud operatiivne
tegutsemine nii erandolukorras kui ka pikaajaliselt ette teada sõitude planeerimisel.
2
Üheskoos leiti, et kõik Viljandimaa omavalitsused suudaksid pakkuda
sotsiaaltransporditeenust, kui pilootprojekti raames oleks võimalik soetada transpordivahendeid
ja maksta töötajatele (bussijuhtidele/autojuhtidele) palka pilootprojekti toimumise perioodil.
Selline lähenemine tagaks ka ühtlasi teenuse edasise osutamise jätkusuutlikkuse. Kuna
sotsiaaltöötaja peab iga teenuse soovija puhul abivajaduse hindamise läbi viima ning
korraldama transpordi isiku tervislikust seisundist tulenevalt, siis puuduks ka vajadus kuluka
dubleeriva administratiivkeskuse loomiseks.
Selleks, et Viljandimaa kõik 4 omavalitsust saaksid kaaluda edasist võimalust
sotsiaaltransporditeenuse pilootprojekti parteritena edasi minna, teeme ettepaneku
sotsiaaltransporditeenuse programmitüübi muutmiseks järgnevate ettepanekutega:
- Projektitaotluse esitajaks võib olla iga KOV eraldi või Omavalitsuste Liit
maakonnapõhiselt (mitte ÜTK);
- Võimaldada projektitegevuste raames osta teenuse osutamiseks vajalikke
transpordivahendeid;
- Võimaldada projektitegevuse raames maksta palka bussijuhtidele/autojuhtidele;
- Võimalusel kaasata projekti erinevaid sõidupäeviku ja –jälgimise programme
(ecofleet.com/et; gsmauto.eu jne);
- Tegemist on nõudetranspordiga, mida ei osutata tasuta;
- Kaaluda võimalust ühildada sotsiaaltranspordi pilootprojekt kohalikke omavalitsusi
võimestavate teiste ERF-i struktuuritoetuste projektidega (sh jällegi võimalusega
soetada transpordivahend, palgata autojuht või teenuseosutaja või mõlemad ühes
isikus). See toetaks maapiirkondades sotsiaalhoolekandeteenuste osutamist.
Kinnitame, et meie hinnangul, nimetatud ettepanekute arvestamisel pilootprojekti läbiviimisega
seonduvalt väheneks tunduvalt projekti maksumus üldiselt ja oleks tagatud projekti raames
tekkinud tegevuste (sotsiaaltranspordi teenuse osutamise) jätkumine ehk projekti
jätkusuutlikkus. Hetkel on tekkinud olukord, kus pilootprojekti raames 15% omaosalust
annaks kohalikele omavalitsustele sama võimekuse pigem investeerida omaosaluse ülalpool
nimetatud viisil sotsiaaltransporditeenuse arendamisse kohapeal kui osaleda
sotsiaaltransporditeenuse piloteerimise projektis.
Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Alar Karu Kaupo Kase
Viljandimaa Omavalitsuste Liidu MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskuse
esimees juhatuse liige
3