dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaaltransporditeenuse pilootprojektis osalemisest

Sotsiaalministeerium · 31. oktoober 2018
Viit
4.2-3/3396-1
Registreeritud
31. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Triin Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
30. november 2018

Failid

  • 📎Sotsiaaltranspordist.bdoc307 KB

Sisu (failidest)

VILJANDIMAA OMAVALITSUSTE LIIT Local Authorities Association of Viljandi County Sotsiaalministeerium 30. oktoober 2018 nr 6-1.2/91 [email protected] Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Sotsiaaltransporditeenuse pilootprojektis osalemisest: ettepanekud ja arvamused Viljandi maakonna vajadustest tulenevalt Sotsiaalministeerium on käivitamas sotsiaaltranspordi pilootprojekti testimaks sotsiaaltransporditeenuse erinevaid korraldusmudeleid. Projekti eesmärgiks on leida võimalus, kuidas kohalikud omavalitsused läbi maakondlike ühistranspordikeskuste saaksid hakata teenust ühiselt tellima ja pakkuma ning sõite omavahel või ühistranspordiga ühildama. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise projekti üks kõige olulisemaid eesmärke on toetada nii peamiselt KOV poolt rahastatavate sotsiaalhoolekandeteenuste kui ka esmatasandi ja ambulatoorse õendusabi tervishoiuteenuste kättesaadavust. MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus (edaspidi: ÜTK) andis pärast maakonna kohalike omavalitsustega kooskõlastamist juunis 2018 oma esialgse nõusoleku pilootprojektis osalemiseks. Nõusoleku andmise järgselt on neli Viljandimaa omavalitsust: Viljandi linn, Viljandi vald, Põhja-Sakala vald ja Mulgi vald korduvalt arutanud sotsiaaltransporditeenuse ühiselt korraldamise võimalusi ja praktilist vajadust ning arutelu tulemusena jõuti järgmistele seisukohtadele: 1. Ka nelja erineva kohaliku omavalitsuse peale ei ole päevas ühildatavaid sõite võimalik ajalise ja territoriaalse erinevuse tõttu enamasti komplekteerida. Olukorra põhjendus: 1.1 Meditsiiniteenustele sõidetakse enamasti kas perearstile kohalikku piirkonda (vallasisene sõit), maakonnakeskusesse Viljandisse või eriarsti juurde Tartusse. Enamasti sõidetakse perearsti visiidile hommikupoolikuti, mis tähendab, et igas omavalitsuses on samal ajal vajadus inimestel sõita või kasutada sotsiaaltransporti ühel ajal (4 erinevat transpordivahendit). 1.2 Maakond on territoriaalselt liiga suur, et koguda üle maakonna kokku sotsiaaltransporti vajavad inimesed. Sageli ei ole isegi kahe inimese sõidu ühildamine pikkade vahemaade tõttu ja sõitjate tervislikku seisundit arvesse võttes üle maakondlike piiride mõeldav. 1.3 Kui sotsiaaltransporti osutavas sõiduvahendis on maksimaalne arv inimesi (isegi kui on vaid 2 inimest), siis tuleb erinevate tervishoiuteenuste ja protseduuride tõttu haigla juures kaua oodata, et kõik sotsiaaltransporditeenuse kasutajad oma käigud tehtud saaksid, et lahkuda sama sõidukiga. Osad kliendid vajavad saatjat nii liiklemiseks ____________________________________________________________________________________________ Vabaduse plats 4 Tel +372 43 33 297 Arvelduskonto EE041010302008920003 71020 Viljandi E-post [email protected] SEB Pank, Viljandi kontor ESTONIA www.vol.ee TP 597301 Reg kood 80179941 suurtes tervishoiuasutustes, kui ka raviarsti selgituste mõistmiseks ja täitmiseks tulevikus. 2. Teenuse administreerimiskulu võib osutuda teenuse kulust suuremaks. Probleemiks võib osutuda ka asjaolu, et kulukate süsteemide ülalpidamine projekti lõppemise järgselt ei ole kohalikule omavalitsusele mõistlik ning seega ei osutu projekt juba ette prognoosides jätkusuutlikuks, mis aga peaks olema üks projekti eesmärke. 3. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 38 lõige 1 sätestab teenuse eesmärgi ja sisu järgnevalt. Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Täpsemalt kokku võttes on seaduse järgi sotsiaaltransporditeenust õigus saada isikutel, kellel puue/tervisekahjustus takistab isikliku või ühistranspordi kasutamist. Viljandi maakonnas on piisavalt neid eakaid vm liikumis -või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimesi, kellel puue/tervislik seisund ei takista kasutamast ühistransporti/isiklikku transporti, aga kelleni ühistransport lihtsalt ei „ulatu“ ja isiklikku transporti neil pole. Nt. hajaasustusega piirkonnad, kus memmedel on ühistranspordipeatusesse 3-4 km: ehk siis - puue või tervisekahjustus ei takista neil ühistransporti kasutamast, kuid nad ei saa seda teha ühistranspordi puudumise või ühistranspordi bussipeatuse väga kauge asukoha tõttu. Tegemist on liikuvate inimestega, kes saavad ise bussi ja bussi pealt maha, aga raskete toidu- või muu esmavajalikuga täidetud kottidega pikemat maad kui 500 meetrit või kilomeeter ühistranspordipeatusest koduni liikuda ei jõua. Sellise probleemistiku olemasolu maapiirkonnas tekitab varjatud sotsiaalteenuste osutamist (koduteenus, isiklik abistaja, sotsiaaltransporditeenus jne), milleks inimestel ühistransporditeenuse puudumise tõttu tegelikku vajadust ei ole ning mis vähendavad sotsiaalvaldkonna võimekust seadusega pandud kohustusi täita. Siit ka küsimused: 1. Kes ja kuidas peab tagama transpordi eelpool kirjeldatud isikutele, kes ei vasta SHS § 38 lõikes 1 välja toodud kriteeriumitele, st et nad ei sobitu antud projekti kriteeriumitega? 2. Kas projektiga liitumisel peaks omavalitsus lisaks projektis nimetatud ja hinnatud sihtgrupile pakkuma veel teist transporditeenust neile, kes suudavad ise liikuda väiksemaid vahemaid ja peavad teenustele (pood, perearst, eriarst, postkontor) kuid sotsiaaltransporditeenust õigustatud saama ei ole? Kokkuvõtvalt Neli Viljandimaa omavalitsust on püüdnud leida võimalusi, kuidas ühiselt (sh ÜTK abiga) sotsiaaltransporditeenust viia kõigi tegelike abivajajateni lähtudes iga sotsiaaltransporditeenuse saaja tervislikust seisundist selliselt, et kulutused teenuse administreerimisele oleksid väiksemad, kui kulutused teenuse sisule ning kõikidel juhtudel oleks tagatud operatiivne tegutsemine nii erandolukorras kui ka pikaajaliselt ette teada sõitude planeerimisel. 2 Üheskoos leiti, et kõik Viljandimaa omavalitsused suudaksid pakkuda sotsiaaltransporditeenust, kui pilootprojekti raames oleks võimalik soetada transpordivahendeid ja maksta töötajatele (bussijuhtidele/autojuhtidele) palka pilootprojekti toimumise perioodil. Selline lähenemine tagaks ka ühtlasi teenuse edasise osutamise jätkusuutlikkuse. Kuna sotsiaaltöötaja peab iga teenuse soovija puhul abivajaduse hindamise läbi viima ning korraldama transpordi isiku tervislikust seisundist tulenevalt, siis puuduks ka vajadus kuluka dubleeriva administratiivkeskuse loomiseks. Selleks, et Viljandimaa kõik 4 omavalitsust saaksid kaaluda edasist võimalust sotsiaaltransporditeenuse pilootprojekti parteritena edasi minna, teeme ettepaneku sotsiaaltransporditeenuse programmitüübi muutmiseks järgnevate ettepanekutega: - Projektitaotluse esitajaks võib olla iga KOV eraldi või Omavalitsuste Liit maakonnapõhiselt (mitte ÜTK); - Võimaldada projektitegevuste raames osta teenuse osutamiseks vajalikke transpordivahendeid; - Võimaldada projektitegevuse raames maksta palka bussijuhtidele/autojuhtidele; - Võimalusel kaasata projekti erinevaid sõidupäeviku ja –jälgimise programme (ecofleet.com/et; gsmauto.eu jne); - Tegemist on nõudetranspordiga, mida ei osutata tasuta; - Kaaluda võimalust ühildada sotsiaaltranspordi pilootprojekt kohalikke omavalitsusi võimestavate teiste ERF-i struktuuritoetuste projektidega (sh jällegi võimalusega soetada transpordivahend, palgata autojuht või teenuseosutaja või mõlemad ühes isikus). See toetaks maapiirkondades sotsiaalhoolekandeteenuste osutamist. Kinnitame, et meie hinnangul, nimetatud ettepanekute arvestamisel pilootprojekti läbiviimisega seonduvalt väheneks tunduvalt projekti maksumus üldiselt ja oleks tagatud projekti raames tekkinud tegevuste (sotsiaaltranspordi teenuse osutamise) jätkumine ehk projekti jätkusuutlikkus. Hetkel on tekkinud olukord, kus pilootprojekti raames 15% omaosalust annaks kohalikele omavalitsustele sama võimekuse pigem investeerida omaosaluse ülalpool nimetatud viisil sotsiaaltransporditeenuse arendamisse kohapeal kui osaleda sotsiaaltransporditeenuse piloteerimise projektis. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Alar Karu Kaupo Kase Viljandimaa Omavalitsuste Liidu MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskuse esimees juhatuse liige 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel