Tere!
Edastan väikeprojekti taotluse.
Lugupidamisega,
Teele Reiljan
-
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE
TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Tartu Psõhhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
3. Registrikood 80333709
4. Juriidiline aadress Aru 19 50303
5. Postiaadress Aru 19 50303
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE192200221053659818
7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg- Pikksööt, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Teele Reiljan
9. Telefon 37253400096
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Autismi spektri häiretega laste vanemate üle-eestiline
nõustamine Minudoc keskkonna vahendusel
12. Toetuse kasutamise ajavahemik nov 2018-august 2019
13. Projekti üldmaksumus 6698
14. Hasartmängumaksu 5998
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa
16. Kaasfinantseeringute summa 700
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Triinu Niiberg-Pikkesööt,juhatuse liige digitaalselt 31.10.18
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise
kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 5998 MinuDoc keskkond 750
Nõukogu
Nõustaja töötasu 4338
(palgafond).
Projektijuhi töötasu, 850
palgafond (töö
koordineerimine kliendi ja
terapeudi ja Minudoc vahel,
teavitustöö organiseerimine).
Teavitustöö (FB keskkonna 60
reklaam, erialalistid)
Nõustamisruumi rent (100h*7Eur/h) 700
Omafinantseering X
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Katriito OÜ (ruumide 700
rent)
TULUD KOKKU 6698 KULUD KOKKU 6698
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Sissejuhatus
Projekti sisuks on nõustamisteenuse pakkumine lapsevanematele, kelle lapsel on diagnoositud autismi
spektri häire läbi Minudoc keskkonna (Minudoc keskkond on Eesti juhtiv veebipõhine tervisenõustamise
platvorm), et parandada teenuse kättesaadavust. Projekti mahuks on nõustamisteenuse pakkumine 100 tunni
ulatuses, igale perele kuni 4 nõustamist, seega kokku saaksid teenust 25 peret. Nõustamisteenus on suunatud
autismiga laste vanemate teadmiste parandamisele ja kinnitamisele ning seeläbi laste toimetulekuoskuste
parandamisele. Antud projekt annab lapsevanematele terviklikumad teadmised autismi spektri häirest ning
sekkumismeetoditest.
Autism on arenguhäire, mis avaldub iseärasustena lapse suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autistlikule
lapsele on iseloomulik vähene kontakti otsimine lähedaste ja eakaaslastega, ta ei pruugi reageerida kõnele
ning eelistab olla nö. oma maailmas. Tema kõne ei arene või esineb omapärane keelekasutus, tihti võib
esineda kajakõnet. Autistlik laps armastab rutiini ja võib reageerida väga tugevalt ümbruses toimuvatele
ootamatutele muutustele. Tema võime teiste tunnetest ja mõtetest aru saada on puudulik. Paljudel autismiga
lastel esineb vaimset mahajäämust ja tugevaid käitumisprobleeme, millega on lähedastel raske toime tulla.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et on lapsed asuvad oma häire raskusega kontiinumi peal. On neid,
kellel eelnimetatud omadused on tugevalt esindatud, aga ka lapsi, kes asuvad spektri kergemas otsas. Sel
juhul on tegu Aspergeri sündroomiga. Selle sündroomiga lastel on võrreldes teiste autismi spektri häiretega
kõne ja intellekti areng normikohane. Tugevalt märgatav on aga sotsiaalsete oskuste puudujääk, mis kerkib
esile peamisel põhikooli alguses. Lisaks esineb käitumise, huvide ja tegevuse korduvus ja stereotüüpsus.
Projekti vajaduse põhjendus
Laste- ja noorukitepsühhiaatria arengut on aastaid pidurdanud spetsialistide vähesus. Seda nii
lastepsühhiaatrite kui ka nende ravimeeskonnas hädavajalike kliiniliste lastepsühholoogide, loovterapeutide,
logopeedide ja psühhiaatriaõdede osas. Spetsialistide puudus ja piiratud võimalused haigekassa teenuste näol
on kujundanud olukorra, kus lastepsühhiaatriline abi on kättesaadav piiratud hulgale patsientidele ja
kättesaadavust on võimatu tõsta. Abi suudetakse tagada ainult suuremates keskustes, prioriteetset
ambulatoorset abi ja võrdset regionaalset kättesaadavust kesk- ja regionaalhaiglate tasemel on praktikas
võimatu edasi arendada (allikas: Eesti Vaimse tervise arengu strateegia 2016-2025).
Eesti lapsed saavad valdavalt oma diagnoosi Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus. Sealsed
spetsialistid on meie kohtumistel välja toonud, et neil ei ole piisavalt ressurssi põhjaliku nõustamise
läbiviimiseks. Ka ei ole enamustel lapsevanematel võimalik saada nõustamist teistest allikatest kuna
psühholoogide vastuvõtu järjekorrad on pikad või on teenus liiga kallis. Praegu ei saa lapsevanemad ühest
küljest piisavat toetust, et antud diagnoosiga kohaneda ega ole ka piisavalt nõustatud erinevates selle häirega
seonduvates küsimustes. Samuti puudub neil enamasti teave, milliste spetsialistide poole edasi pöörduda ja
kuidas oma last võimalikult hästi toetada.
Haigla poolt soovitatakse lapsevanemal pöörduda Eesti Autismiühingu poole. Ühingul on muuhulgas
informatsiooni vahendamise roll läbi oma melilisti, kuid nad ei paku individuaalset nõustamist, mida need
lapsevanemad vajavad. Seega jäävad värskelt diagnoosi saanud lapse vanemad üle Eesti endiselt oma
muredega üksi, saamata nii tuge kui ka infot, kuidas oma erivajadusega last edasi kasvatada. Eesti
Autismiühingu Facebook lehel ja meililistis läbi viidud küsitluse tulemusel saime teada, et 95% 70st
vastanust leiab, et meie poolt kirjeldatud teenust on väga vaja ning oleks nõus nõustamisel osalema.
Käesoleva projekti nõustamiseteenus võimaldab pakkuda toetust lapsevanematele, kelle laps on hiljuti
diagnoosi saanud, aidata neid leppimisel teadmisega, et nende laps on erivajadusega. Eriti keeruline
diagnoosiga kohanemise juures on see, et siiani ei teata, miks antud häire mõnel lapsel välja kujuneb ning
lähtuvalt sellest pole võimalik ka selle häire ravi. Sellise teadmatusega leppimisel vajavad lapsevanemad
toetamist, mida saab nõustamiskohtumistel psühholoog väga hästi pakkuda. Kui antud teenus puudub, siis
jäävad lapsevanemad oma murega tihti üksi ja lapse häirega leppimine ja lapsele abi otsimine võib venida
isegi aastatepikkuseks. Samas on antud häire puhul äärmiselt oluline just väga varajane ja mitmekülgne
sekkumine, mis võib jääda paljudel juhtudel tegemata. Lisaks saame me ka öelda, et ilma psühholoogilise
toetuseta kujuneb erivajadusega laste vanematel sageli välja depressioon ning võib kaasneda ka pere
lagunemine.
Autistliku lapse omapära ja esinevad käitumisprobleemid on väga erinevad tavalapse omadest ja vajavad
eelkõige mõistmist ja alles siis sekkumist. Tavalapsele rakendatavad meetodid pole nende laste puhul sageli
tõhusad ning võivad häiret pigem süvendada kui leevendada.
Individuaalne nõustamine annab unikaalse võimaluse keskenduda konkreetsele lapsevanemale ning lähtuvalt
probleemidest koostada sekkumisvõimalused, mida lapsevanem saab juba iseseisvalt oma lapsele rakendada.
Teemad, millega vanemad pärast leppimise faasi pöörduvad on tualetikasutamise probleemid, valiv söömine,
motivatsiooniprobleemid ning sageli ka väga tugevad afektihood, mis tulenevad tihti sellest, kui lapse
keskkond on talle liialt stressi tekitav. Selliste destruktiivsete hoogudega on lapse lähedastel äärmiselt raske
toime tulla, seda enam, et tihti puudub neil arusaam, miks need hood tekivad ning teadmised, kuidas lapsega
selle ajal õigesti käituda.
Paraalleelselt eelnimetatule tekitab alati küsimusi lasteaia-, kooli- ja elukutsevaliku osas. Lisaks kodule,
tekib erivajadusega lapsel raskusi ka lasteaias või koolis. Sellest problemaatikast lähtuvalt saab
nõustamisprotsessis ideaalselt läbi viia kohtumisi, kus viibivad nii lapsevanemad kui spetsialistid, kes
lapsega kooliväliselt tegelevad- õpetajad, kasvatajad, sotsiaalpedagoogid, tugiisikud või psühholoogid. Kuna
tihti on neil vähesed teadmised antud häirest, siis on taoliste kohtumiste kasutegur mitmekülgne. See tagab
põhjalikuma arusaama lapse probleemidest erinevates keskkondades ning annab võimalusi toetada antud last
nii kodus kui väljaspool, kindlustades parema arengu. Lisaks soodustavad sellised kohtumised tugevama
koostöö tekkimist lapsevanema ja vastava spetsialisti vahel ka tulevikus. Harides ja toetades spetsialiste,
tagame paremad võimalused teistele arenguhäiretega lastele. Eriti arvesse võttes, et autistlike joontega lapsi
on aina rohkem.
Lapsevanemad, kes jõuavad nõustamisse, on oma vajadustelt väga erineval tasemel - mõnedele piisab võib-
olla kahest kohtumisest, mõnel jääb kindlasti neljast väheseks. Üheks põhjuseks siinjuures on see, milline on
lapsevanema tugivõrgustik, aga ka lapsevanema enda psüühiline tervis. Lapsevanemal esinevad
psüühikahäired raskendavad lapse toetamist ja aitamist. Nõustamist läbi viival psühholoogil on lisaks
psühholoogiaharidusele läbitud kognitiiv-käitumisteraapia põhikoolitus. See annab suurepärase võimaluse
viia läbi eraldi teraapia lapsevanemaga ja alles hiljem tegeleda lapse häirega seotud nõustamisega.
Ühe kohtumise kestvuseks on 60 minutit. Esimesel kohtumisel lapsevanemaga kaardistatakse konkreetsed
vajadused, millega hakatakse järgmistel kohtumistel tegelema. Piisav aeg ja järjepidevad kohtumised
annavad väga hea võimaluse sisuliseks ja tulemuslikuks tööks. Igal kohtumisel saab keskenduda
konkreetsele lapsele ja tema omapäradele ja nii luua täpselt temale sobivad sekkumismeetodid.
Lapsevanematega rääkides joonistuvad alati välja teatud hulk sarnaseid probleeme, praktika aga näitab, et
nendele probleemidele ei ole alati ühte universaalset lahendit, vaid alati tuleb sekkumisviisi leides
keskenduda konkreetse lapse omapäradele.
Senises nõustamistöös oleme näinud, et vajadus nõustamisteenuse järgi on olemas üle Eesti. Vastuvõtule
Tartusse ja Tallinna on tulnud lapsevanemaid Rakverest, Saaremaalt, Narvast ja muudest linnadest. Kahjuks
on vahemaa tõttu jäänud need kohtumised väheseks, kuna transpordi ja muud kulud on puudega laste
vanematele liiga suured. Seetõttu oleme otsustanud selle projekti luua internetipõhise, kus lapsevanemale
tuleb see teenus otseses mõttes koju kätte ja ei nõua lisakulutusi.
Rahastusena on käesoleval hetkel Hasartmängumaksu Nõukogu väikeprojekti rahastus antud projekti jaoks
ainsaks võimaluseks. Meile teadaolevalt puuduvad käesoleval hetkel antud sihtgrupile suunatud võimalused
rahastuse taotlemiseks muudest allikatest.
Nõustamise läbiviijaks on Liis Nõupuu. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe psühholoogia erialal ja
täiendanud end õpingute ajal Varssavi ja Amsterdami Ülikooli juures, keskendudes oma uurimustöödes
autismi spektri häire käitumisteraapiale. Liis on töötanud üle kahe aasta Londonis autistlike laste
käitumisterapeudina erinevates teraapiakeskustes. Viimased kaheksa aastat on ta töötanud eestis autistlike
laste vanemate nõustajana ja viinud läbi hulgaliselt koolitusi ja supervisioone autistlike lastega töötavatale
spetsialistidele. Lisaks antud spetsialiseerumisele on tal läbitud ka kognitiivse käitumisteraapia põhikoolitus,
mis annab ka võimaluse töötada eraldi lapsevanemal esinevate psühholoogiliste probleemidega.
MinuDoc keskkond
Minudoc.ee on Eesti juhtiv tervisenõustamise platvorm, kus klient saab videokonsultatsiooni käigus oma
terviseküsimustele vastused arstilt, psühholoogilt, füsioterapeudilt või tervisespetsialistilt. Erinevatel
hinnangutel on 60%-70% esmatasandi ambulatoorsetest visiitidest sellised, mida on võimalik teostada
kaugteel. Minudoc platvormil pakuvad teenust ainult litsentseeritud või diplomiga tervishoiu- ja
tervisetöötajad. Ühe nõustamistunni hinnaks kliendile on käesolevalt olnud Minudoc keskkonnas 50 eurot.
Minudoc koostööpartnerina sõlmib lepingulise suhte teenuse osutajaga ning määrab kindlaks protsendi,
mille ulatuses Minudoc nõustamisteenuse eest tasu võtab, antud projekti raames on kokkuleppeline protsent
15%. (Minudoc keskkond kinnitab seda koostööpartnerina garantiikirjaga).
Oktoobri kuu jooksul osales Liis Nõupuu Minudoc programmi poolt läbi viidud tasuta psühholoogilist
nõustamist pakkuvas projektis, kus pakkus lapsevanematele sarnast teenust, kuid lühiajalisemalt.
Vastuvõttude vastu oli suur huvi, ühe nädala jooksul broneeris endale vastuvõtuks aja kümmekond
lapsevanemat üle Eesti. Tagasiside vastuvõttudele oli väga positiivne ning kiideti just teenuse
kättesaadavuse lihtsust.
Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikumi lasteosakonnaga ja Tartu
Ülikooli Lastekliinikumi töötajatega. Lisaks on koostööpartneriteks ka Eesti Autismiühing, Tallinna ja
Harjumaa Autismiühing ning Herbert Masingu Kool.
Klientide isikuandmed ja delikaatne informatsioon
Minudoc ja MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus lähtuvad isikuandmete töötlemisel Euroopa
Komisjoni Isikuandmete kaitse üldmäärusest. Nõustamisteenuse käigus lähtutakse kõikidest
nõustamisteenuse pakkuja ja kliendi vahelise priviligeeritud kommunikatsiooni headest tavadest ja
konfidentsiaalsuskohustusest. Teenuse turvalisuse huvides on kasutusel spetsiaalne nõustamisruum, millel
on helikindel uks.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Eesmärgid
Käesoleva projekti eesmärgiks on teenuse kättesaadavuse parandamine ja autismi spektri häirega laste
vanemate nõustamine oma lapse häirest, nende toetamine häirega kohanemisel ja sekkumisalase teabe
jagamine konkreetsetele probleemidele. Eesmärgi saavutamiseks viib psühholoog lapsevanematega läbi 4
kohtumist Minudoc keskkonna vahendusel.
Lähtuvalt eelmisest projektist („Autismi spektri häirega laste vanemate nõustamine lapse häirega
kohanemisel ja lapse arendamisel”, 2012) selgunud vajadustest, oleme käesoleva teenuse loonud
internetipõhise, kus tasuta vastuvõtule pääsevad lapsevanemat üle Eesti. Nõustamist pakume koos
lapsevanemaga ka lapsega tegelevatele spetsialistidele, tagades nii parema ja jätkusuutlikuma koostöö
lapsevanema ja antud spetsialisti vahel. Vajadusel saab nõustamisi läbi viiv psühholoog pakkuda
psühholoogilist nõustamist lapsevanemal endal esinevate probleemide osas.
Sihtgrupp
Projekti sihtgrupiks on autismi spektri häirega laste vanemad üle Eesti. Hetkel puudub täpne statistika Eestis
viimaste aastate jooksul diagnoositud juhtude kohta, kuid erinevate uuringute kohaselt on viimase kümnendi
jooksul esinenud autismi spektri häireid vähemalt ühel lapsel sajast.
Korraga saab nõustamisel osaleda üks või mõlemad lapsevanemad, vajadusel koos last toetavate
spetsialistidega (õpetaja, lasteaia kasvataja, sotsiaalpedagoog, psühholoog jne.).
Teenus on mõeldud nii lapsevanematele, kelle laps on hiljuti saanud diagnoosi, aga ka neile, kelle laps on
juba ammu diagnoosi saanud, sest lapse kasvades häire ei kao, vaid tekib uut laadi probleeme.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Projekti tulemusena:
Paraneb diagnoosi saanud laste vanema(te) teadlikkus autismi spektri häiretest.
Suureneb tajutud kontrollitunne ja emotsionaalne toimetulek antud häirega toimetulekul.
Lapsevanem omandab oskusi diagnoosi saanud lapse(lastega) paremaks toimetulekuks.
Lapsevanem mõistab paremini oma lapse eripära ning oskab ennetada ja toime tulla agressiivse käitumisega.
Paraneb lapsevanema koostöö kooli/lasteaia/tugispetsialistidega.
Mõõdetavus
Projekti mõõdetavuse jaoks koostatakse spetsiaalne ankeet, mis hindab kliendi/pere teadlikkust ja
emotsionaalset toimetulekut autismi spektri häirega lapse kasvatamisel ning mida palutakse kliendil täita
enne ja pärast nõustamisteenuse läbiviimist.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Novembri lõpp 2018- teavitustööga alustamine
Detsember 2018 kuni juuli 2019- nõustamisteenuse pakkumine Minudoc keskkonna vahendusel
August 2019- kokkuvõtete tegemine, aruandlus