dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 30. oktoober 2018
Viit
83
Registreeritud
30. oktoober 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎83 30.10.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc1787 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD tervise- ja tööministri …..10.2018 käskkirjaga nr ….. „Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“ Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2014–31.12.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Eesti Töötukassa Sisukord 1. TAT kirjeldus ....................................................................................................................... 3 1.1. Seos rakenduskavaga .................................................................................................. 3 1.1.1. Prioriteetne suund .................................................................................................. 3 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk.................................................................................... 3 1.1.3. Meetme nimetus .................................................................................................... 3 1.1.4. Meetme eesmärk ................................................................................................... 3 1.2. TAT eesmärk ................................................................................................................ 3 1.2.1. TAT tulemus .......................................................................................................... 3 1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus .................................................................................... 3 1.2.3. Eelarve .................................................................................................................. 6 1.2.4. Mõisted .................................................................................................................. 6 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks .................................................................... 6 2.1. Karjäärinõustamine....................................................................................................... 6 2.1.1. Sihtrühm ................................................................................................................ 7 2.1.2. Tegevuse üldajaraam............................................................................................. 7 2.2. Karjääriteenuste arendamine........................................................................................ 7 2.2.1. Sihtrühm ................................................................................................................ 8 2.2.2. Tegevuse üldajaraam............................................................................................. 8 2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ........... 8 2.3.1. Sihtrühm ................................................................................................................ 9 2.3.2. Tegevuse üldajaraam............................................................................................. 9 3. Näitajad .............................................................................................................................. 9 4. TAT mõju läbivatele teemadele ......................................................................................... 11 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ............. 13 6. Seos valdkondlike arengukavadega .................................................................................. 13 7. TAT rakendamine ............................................................................................................. 14 7.1. Toetuse saaja kohustused .......................................................................................... 14 7.2. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................... 14 7.3. Riigiabi ....................................................................................................................... 15 7.4. Toetuse maksmine ..................................................................................................... 15 7.5. TAT muutmine ............................................................................................................ 16 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .............................. 17 7.7. Finantskorrektsioonid ................................................................................................. 18 Lisa: ...................................................................................................................................... 18 2 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul. 1.1.3. Meetme nimetus TAT panustab meetme 1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusse 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ning meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusse 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“. 1.1.4. Meetme eesmärk Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud ja elukestva õppe võtmepädevused paranenud. 1.2. TAT eesmärk Tagada karjääriteenuste kättesaadavus töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele ning noortele, et toetada neid teadlike karjääri- ja haridustee valikute tegemisel, suurendades seeläbi inimeste konkurentsivõimet tööturul. 1.2.1. TAT tulemus Karjäärinõustamise tulemusena langetavad noored teadlikumaid otsuseid ühelt haridusastmelt teisele ja haridusest tööellu liikudes, õpingute katkestamine on vähenenud ning inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu ning teha haridus- ja tööalaseid valikuid on paranenud. Tegevus toetab töötajate sujuvat liikumist ühelt töökohalt teisele, aitab ennetada nende töötuks jäämist ning parandab tööturul ja elukestvas õppes mitteaktiivsete inimeste võimalusi leida kiiremini sobiv töö või haridusvõimalus. Seeläbi paraneb peale noorte, töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste ka nende inimeste konkurentsivõime tööturul, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus Majanduse tsüklilisus muudab tööturu dünaamiliseks. Kiiresti arenev tehnoloogia mõjutab majanduse arengut ning sellega seoses muutub tööjõunõudlus pidevalt. Konkurentsivõime hoidmiseks ja kiireks kohanemiseks tööturu nõudmistega on oluline pakkuda inimestele 3 haridus- ja kutsealast infot karjäärinõustamise kaudu. 1 Kuni 2018. aasta lõpuni osutab karjäärinõustamisteenust töötutele ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijatele 2 Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Lisaks osutab töötukassa käesoleva TAT toel karjäärinõustamisteenust töötavatele ja tööturul mitteaktiivsetele inimestele (sh noortele) ning teistele inimestele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 7–26-aastastele noortele (edaspidi noored) osutavad karjäärinõustamisteenust kuni 31.12.2018 struktuurivahendite toel („Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“) SA Innove Rajaleidja keskused3. Eesmärgiga vähendada karjääriteenuste osutamisel dubleerimist kahe asutuse vahel ning muuta karjääriteenuste süsteem efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks kiitis Vabariigi Valitsus 24.05.2018 heaks karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskava, mille kohaselt ühendatakse SA Innove karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamise süsteem töötukassa karjääriteenuste süsteemiga ning alates 01.01.2019 osutab karjääriteenuseid töötukassa. Reformi tulemusena koonduvad töötukassasse karjäärinõustamisteenus ja karjääriinfo vahendamise teenus ning karjääriteenuste metoodika arendamine. Käesoleva TAT toel jätkab töötukassa karjäärinõustamisteenuse osutamist töötavatele ja tööturul mitteaktiivsetele inimesetele. Täiendavalt toetab TAT karjääriteenuste ümberkorraldamist vastavalt valitsuse heaks kiidetud tegevuskavale ning karjääriteenuste osutamise jätkamist 7– 26-aastastele noortele. Karjääriteenuste süsteemi uuringust4 (edaspidi uuring) ilmnes, et majanduskriisi ja suurenenud tööpuuduse tingimustes on karjääriteenuste kättesaadavusel väga tähtis roll. Karjäärinõustamisteenus peaks olema kättesaadav kogu elanikkonnale hoolimata inimese haridustasemest või muudest teguritest. Teenuse pakkumine aitab suurendada inimeste konkurentsivõimet tööturul. Uuringust selgus ka, et inimeste enda huvi ja vajadus karjääriteenuste järele on suur – 61% tööealisest elanikkonnast (ligikaudu 550 000 inimest vanuses 15–64 aastat) plaanib lähiajal oma töö- või hariduselus teha muutusi ning 90% neist vajab selleks täiendavat infot ja nõustamist. Probleemina toodi välja, et praegu ei ole kõigile elanikkonna sihtrühmadele karjääriteenused kergesti kättesaadavad (40% eestimaalastest jagas seda arvamust). Leiti, et vanemaealistel ja töötutel ning neil, kellel puudub internetile ligipääs ja kes ise aktiivselt infot ei otsi, on keeruline hankida infot tööturul toimuva kohta. Karjäärinõustamine aitab inimestel teha teadlikke otsuseid. Eesti elukestva õppe strateegia 20205 punktis 3.4 tuuakse välja, et teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali parimal moel välja arendada, mis muu hulgas aitab vähendada väljakujunenud ealisi ja soolisi stereotüüpe. Samuti vähendab teadlik erialavalik õpingute katkestamise tõenäosust ning loob eeldused omandatud teadmisi ja oskusi hiljem töömaailmas kasutada. Karjääriteenustel on noorte haridustee ja karjäärivalikute tegemisel oluline roll. Kohe peale põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist kutseõppesse suundunute seas pole positiivset nihet toimunud. 2017. aastal jätkas põhikoolilõpetajatest 6 samal aastal õpinguid kutsehariduses 25,2%, gümnaasiumi järel 9,7%. Samas teevad paljud põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad valiku kutseõppe kasuks hiljem, aasta või rohkem peale lõpetamist, nii jõuab kolme aasta jooksul peale põhikooli lõpetamist kutseõppesse 38% noortest. Viimastel aastatel on 1 TÜ RAKE, karjääriteenuste süsteemi uuring 2011. Hiljem ei ole sarnaseid uuringuid tehtud. 2 Tööturuteenuste ja -toetuste seadus § 14. 3 Perioodil 2014–2017 sai Rajaleidja võrgustiku kaudu individuaalseid karjääriteenuseid põhikooli 3. kooliastmel ligi 40 000 õpilast ning gümnaasiumis ja kutseõppeasutustes ligi 21 000 õppijat. Lisaks sellele on teenust saanud ka u 2100 varakult haridussüsteemist lahkunud noort (SA Innove andmed). 4 TÜ RAKE, karjääriteenuste süsteemi uuring 2011 5 http://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 6 Statsionaarne õpe, riiklik õppekava. 4 kutseõppes oluliselt laienenud töökohapõhise õppe pakkumine. Töökohapõhises õppes osalejad moodustasid 2017. aastal 7% kõigist õppijatest. Peale põhikooli lõpetamist ei suundu samal aastal edasi õppima ca 3% ja pärast gümnaasiumi lõpetamist ca 40% õpilastest (Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) 2017. a andmetel). Kutseõppes tervikuna on katkestamine olnud viimastel aastatel stabiilne (katkestab 19–20% kõigist kutseõppes õppijatest), langustrendis on katkestamine kutsekeskhariduses (2016/2017. õppeaastal 15,6%). Kõrghariduses katkestab keskmiselt 14,5% üliõpilastest, õpingute esimesel aastal 21,2% (2017. a EHISe andmetel). Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased vajavad neile sobival viisil osutatud karjääriteenuseid, et leida endale võimetekohased haridusvõimalused või täiskasvanueas rakenduse tööjõuturul. Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise7 raames tehtud küsitluse järgi leidis 40% vastanutest, et nende koolis ei räägita karjääriplaneerimisest ja -valikute tegemisest piisavalt või üldse. Uuringus intervjueeritud nende noorte tagasisidest, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored), selgus samuti, et karjääritemaatikat puudutati koolis harva ning koolis puudus inimene, kes tegeleks karjäärivaldkonnaga. NEET-noori on võimalik sobivate valikute leidmisel ja elluviimisel suunata professionaalsete karjääriteenuste ja hea võrgustikutööga. Oluline roll noorte valikute kujunemisel on lapsevanematel, kes on noortele esmasteks nõuandjateks haridusteel ja tööelu alustamisel. Seetõttu vajavad lapsevanemad professionaalset tuge oma laste toetamiseks. Sageli sõltuvad alaealise või äsja täisealiseks saanud noore haridusvalikud ja esmane õpitee ennekõike vanemate ootustest ja toetusest. Noortele suunatud karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine aitab kaasa haridustee jätkajate arvu kasvule nii kesk- kui kõrgharidustaseme õppes, sh kutseõppes, samuti kutseõppe ja kõrgharidustaseme õppe katkestamise vähendamisele. Seega suureneb noorte hõivatus ja aktiivsus tööturul. Eestis lahkub lähikümnenditel üha enam inimesi vanuse tõttu tööturult ning süveneb tööjõupuuduse probleem. Seega oleks oluline suunata tööturule tagasi inimesi, kes sealt erinevatel põhjustel eemal on. 2013. aastal oli Eestis tööturu mõistes mitteaktiivseid inimesi (16 aastat kuni pensioniiga) 186 000. Mitteaktiivsete inimeste hulgas on palju neid, kes sooviksid küll tööd teha, kuid ise tööd ei otsi. Mitteaktiivseid töösoovijaid (vanuses 15–74 aastat) oli 34 700, sh pensionärid, õpilased, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olijad, hoolduskoormusega inimesed ja heitunud.8 Tööikka jõudvate nooremate aastakäikude kõrgem haridustase võrreldes põlvkondadega, kelle tööiga on lõppemas, vanaduspensioniea tõus 65. eluaastani ja sellele järgnev pensioniea sidumine keskmise eeldatava eluea pikenemisega, samuti sisserännanute ja nende järeltulijate edasine lõimumine võib sisse- ja väljarände tasakaalu juures korvata kuni poole tööealiste arvu vähenemisest.9 Mitteaktiivsete inimeste tööle naasmise soodustamiseks on oluline tagada neile asjakohane info haridusvõimalustest, tööturu nõudmistest ja vajadusest ning seeläbi suurendada nende töötamise ja õppimise motivatsiooni ja konkurentsivõimet tööturul. Uuringust 10 selgusid ka karjääriteenuste osutamise senised kitsaskohad, mis raskendavad teenuse osutamist kõigile soovijatele. Lisaks teenuse piiratud kättesaadavusele on Eestis karjäärispetsialiste vähe, mistõttu on nende töökoormus suur. Karjäärispetsialistide tasemekoolitust Eestis ei pakuta. Samuti on olemasolevad nõustamisvaldkonna koolitused 7 Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise lõpparuanne: https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_1.pdf 8 Statistikaamet, tööjõu-uuringud, 2013 9 Allan Puur, Magnus Piirits, Luule Sakkeus, Martin Klesment, Raul Eamets "Hõivatud hõivestsenaariumide ja EIA rahvastikuprognoosi taustal", Arenguseire Keskus, 2018 10 TÜ RAKE, karjääriteenuste süsteemi uuring 2011. 5 suunatud enam psühholoogilise nõustamise spetsialistidele. Seetõttu on karjäärispetsialistidele vaja järjepidevalt korraldada baas- ja täienduskoolitusi ning supervisooni erialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks ja arendamiseks. Süsteemsed koolitused loovad eeldused kutsetunnistusega karjäärispetsialistide arvu suurendamiseks ning kindlustavad karjääriteenuste osutamise ühtlase kvaliteedi. Kvaliteetsete karjääriteenuste pakkumiseks vajavad karjäärispetsialistid kaasaegseid metoodilisi materjale täiskasvanutele ja noortele individuaalse ja grupinõustamise ning iseseisva töö tegemiseks. Metoodiliste materjalide väljatöötamisel ja kaasajastamisel võetakse järgnevatel aastatel enam arvesse eri kliendigruppide (sh erivajadustega inimesed, NEET- noored, lapsevanemad jpt) vajadusi ning kaasaegseid teoreetilisi ja tõenduspõhiseid lähenemisi maailmapraktikast. Selleks, et juba töötavad ning tööturul mitteaktiivsed inimesed ja noored oleksid teadlikud karjäärinõustamise võimalusest, on vajalik ette valmistada ja ellu viia sihtrühmapõhiseid kommunikatsioonitegevusi. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 7 698 798 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 358 612 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 9 057 410 100% 1.2.4. Mõisted Karjääriteenused – karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine. Need on teenused, mida inimene saab karjääri planeerimisel kasutada ja mis aitavad kaasa teadliku karjäärivaliku kujunemisele. Karjääriinfo vahendamine – haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutavate korrastatud andmete esitamine kliendile karjääriinfospetsialisti poolt, et toetada riiklikes õppekavades ette nähtud karjääri planeerimise oskuste arendamist. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada kliendi iseseisvate valikute tegemist hariduses ja tööturul (sh õpilase iseseisva infootsioskuse, info analüüsimise oskuse ja digipädevuse arengu toetamine). Seetõttu on oluline luua eeldused, et kliendile oleks kättesaadav info karjääri kujundamisest, õpivõimalustest, tööturu olukorrast, sh info vabatahtliku töö kohta nii Eestis kui välismaal, elukutsetest Eestis ja välismaal, õpirändest jms. Karjäärinõustamine – eesmärk on aidata kliendil iseseisvalt teha teadlikke kutse-, töö- ja haridusvalikuid, et ta saaks hariduses ja tööturul tõhusamalt osaleda ja olla ühiskonnas rohkem sotsiaalselt kaasatud. Karjäärinõustamine toetab üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ja haridusest tööturule. Karjäärispetsialistid – töötukassas töötavad karjäärinõustajad, karjääriinfospetsialistid, juhtivkarjäärispetsialistid ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Karjäärinõustamine Karjäärinõustamisel nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel ja karjääri kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad 6 alates 1. maist 2017 töötavate inimeste koolitusvajadust töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Karjäärinõustamisteenust osutavad ja teenuse osutamist korraldavad töötukassas töötavad karjäärinõustajad, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. Karjäärinõustamine on kavandatud peamiselt individuaalse nõustamisena, grupinõustamisena, online-nõustamisena (Skype, e- post, telefon, chat). 2.1.1. Sihtrühm Töötavad ja mitteaktiivsed 11 inimesed ning muud isikud, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2021 2.2. Karjääriteenuste arendamine Karjääriteenuste arendamise eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu, arvestades kõigi sihtrühmade vajadustega. Aastateks 2019–2021 karjääriteenuste arendamisele kavandatud kulude maht kasvab peaasjalikult karjääriteenuste reformi tõttu, mille tulemusena koondub töötukassasse kogu karjääriteenuste metoodika ning karjäärispetsialistide teadmiste ja oskuste arendamine. Karjääriteenuste arendamine koosneb järgmistest tegevustest: 1) Karjäärispetsialistide koolitamine Karjäärispetsialistide professionaalse taseme tõstmiseks ja karjääriteenuste kvaliteedi parendamiseks toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, rahastatakse baas- ja täienduskoolitusi (sh avatud turu koolitusi), võimaldatakse osalemist supervisioonil ja kovisioonil. Karjäärispetsialistide oskuste ühtlase taseme hoidmise toetamiseks korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, eri maakondade spetsialistidele ühiseid enesearendamis- ja võrgustikukohtumisi ning teabepäevi. Samuti toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste (nt karjääripäevad) korraldamist ja võrgustikutööd (sh lõimitud nõustamine) maakonnas. Valdkonna arendamisse kaasatakse sidusrühmade esindajaid. 2) Karjääriteenuste metoodika arendamine Karjääriteenuste metoodika arendamise tegevussuuna raames arendatakse teenuse pakkumise metoodikat, sh töötatakse välja või kohandatakse individuaalseks ja grupinõustamiseks ning iseseisvaks tööks materjale (nt juhendmaterjalid nõustajatele koos kliendi töölehtedega, töövihikud ning abi- ja hindamisvahendid, sh testid ja nende kasutamiseks vajalikud litsentsid 12 ). Materjalide koostamisel arvestatakse erinevate vajadustega inimestega (nt puudega inimesed, HEV-noored ja nende vanemad). Materjale on kavas tõlkida vene ja inglise keelde. Koostatud või olemasolevaid materjale tiražeeritakse vastavalt tekkivatele vajadustele. 11 Tööturu mõistes mitteaktiivsed inimesed on rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibijad, hoolduskoormusega inimesed, haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal olevad inimesed, heitunud, õpingutega hõivatud ja muudel põhjustel mitteaktiivsed. 12 Karjäärinõustajad vajavad nõustamisel teste (näiteks isiksuse küsimustik, vaimsete võimete skaala, tööalase suundumuse küsimustik, ametialase suundumuse küsimustik). Testide kasutusõigusi on vaja osaliselt uuendada alates 2019. aastast. Samuti tuleb võimaldada uutele tööd alustavatele karjäärinõustajatele testidega seotud koolitused ja litsentsid. 7 Karjäärinõustamise pakkumiseks online-kanalite kaudu arendatakse edasi keskkonda www.minukarjäär.ee. Veebikeskkonda arendatakse ja täiendatakse pidevalt, et see oleks aja- ja asjakohane ning tagaks võimaluse eneseanalüüsiks, mis toetab karjääriplaneerimise oskuste arengut ning õppimise ja töötamisega seotud valikute tegemist (st luuakse kasutamiseks täiendavaid harjutusi vm interaktiivseid lahendusi, vajadusel luuakse ühendusi teiste keskkondadega operatiivseks andmevahetuseks, kaasajastatakse olemasolevate materjalide sisusid jms). Karjääriteenuste kättesaadavuse võimaluste rikastamiseks jätkatakse praegu SA Innove Rajaleidja keskuste pakutava chat’i vormis teenuse osutamist ning luuakse selleks töötukassa juurde vajalik tehniline võimekus. Chat lahenduse kaudu on inimestel võimalik pöörduda oma tööd, haridust ja/või karjääri puudutavate küsimustega läbi online-rakenduse töötukassa karjäärispetsialisti poole. Töötukassa maakondlikes osakondades paiknevad karjäärikeskused, kust saab infot tööotsimise ja õppimisvõimaluste kohta ning nõu ja tuge tööalaste valikute tegemisel. Igas neist on karjääriraamatukogu, mis on avatud kõikidele külastajatele töötukassa lahtiolekuaegadel. Karjääriraamatukogu koondab materjale, mis sisaldavad tööotsimiseks ning õppimis- ja töötamisvõimaluste valimiseks vajalikke infoallikaid (teavikud, raamatud), samuti tööotsinguid abistavaid materjale (nt psühholoogiaalane kirjandus). Perioodil 2019–2021 on kavas karjääriraamatukogusid jätkuvalt edasi arendada (osta täiendavaid materjale), seejuures eraldi tähelepanuga noorte sihtrühma vajadustel. 3) Teavitustegevuste korraldamine Selleks, et teavitada avalikkust töötukassa pakutavatest karjääriteenustest, viiakse sihtrühmades ellu tegevusi teenuse tutvustamiseks ja teadlikkuse hoidmiseks (sh töötatakse välja info- ja teavitusmaterjale): vahendatakse tööturu- ja õppimisvõimaluste infot erinevatele sihtrühmadele suunatud üritustel, tööturu- ja õppimisvõimalusi puudutava info paremaks jagamiseks arendatakse veebilahenduste võimalusi. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks korraldab töötukassa ise teabepäevi, infotube jms ning osaleb samalaadsete ürituste korraldamises. Teavitusel kasutatakse erinevaid meediakanaleid, sh sotsiaalmeediat, flaiereid/infovoldikuid, plakateid, roll-up’e, pastapliiatseid, märkmikke jms. 4) Karjääriteenuste koordineerimine Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutavate karjääriõppe ja karjääriõpet toetavate tegevuste ning töötukassa pakutava karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamisega seotud tegevuste arendamiseks luuakse töötukassa eestvedamisel asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmade esindajatest koostöökogu. Koostöökogus lepitakse kokku eelnimetatud tegevuste ühised arenduseesmärgid ja -tegevused ning korraldatakse seiret. 2.2.1. Sihtrühm Töötukassa karjäärispetsialistid, karjääriteenuste saajad, laiem avalikkus, koostööpartnerid ja sidusrühmad. 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele Karjääriteenuste arendamine hõlmab karjääriteenuste pakkumise ümberkorraldamist vastavalt valitsuse 24.05.2018 heaks kiidetud karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale. Noorte karjäärinõustamisel toetatakse noort iseseisvate ja teadlike kutse-, töö- ja haridusvalikute tegemisel selleks, et vähendada koolist väljalangevust ja toetada üleminekut 8 ühelt haridusastmelt teisele ning haridusest tööturule. Täiendavalt toetatakse noore karjääri kujundamise pädevuse arendamist. Karjäärinõustamine aitab muu hulgas toetada ja jõustada HEV-noort sobivate hariduslike lahenduste ja karjäärivalikute leidmisel ning elluviimisel eri osapooli kaasates. Lapsevanemate puhul annab karjäärinõustamine peamised teadmised ja oskused lapse toetamiseks tema karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) tegemisel ja karjääri kujundamise pädevuse arendamisel. Noorte karjäärinõustamise teenust osutatakse tihedas koostöös koolide ja SA Innove Rajaleidja keskustega. Tegevuse raames hinnatakse uuringute ja analüüside abil karjääriteenuste kvaliteeti ja mõju, et selgitada välja arendusvajadused ning teenuse kasutajate teadlikkus ja rahulolu teenustega. Noorte karjäärinõustamise teenust osutab alates 01.01.2019 töötukassa. Karjäärinõustamist pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või online-nõustamisena (Skype, e-post, telefon, chat). Silmast silma nõustamist tehakse koolides, töötukassas kohapeal (karjäärikeskuses) ja vajaduse korral mujal (nt noortekeskustes). Selleks, et kujundada töötukassa karjäärikeskused atraktiivsemaks, luuakse uuenduslikke lahendusi (nt virtuaalreaalsuse võimalused jms). Nõustamisprotsessis kasutatakse vastavalt vajadusele erinevaid meetodeid ning abi- ja hindamisvahendeid (mh testid, küsimustikud jms). Karjäärinõustamisteenust osutavad ja teenuse osutamist korraldavad töötukassas töötavad karjäärinõustajad, juhtivkarjäärispetsialistid, karjäärikeskuse juht ning karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest vastutavad töötajad. Teavitamaks noori, nende vanemaid, haridussüsteemi töötajaid ning sidusrühmi karjääriteenuste ümberkorraldusest ja Töötukassast kui karjääriteenuste pakkujast, on 2019. aastal kavandatud viia reformiga seonduvalt erinevaid teavitustegevusi. 2.3.1. Sihtrühm Noored vanuses 7–26 eluaastat ja nende vanemad, üldhariduskoolid, noortekeskused. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2021 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (viide TAT punktile, (2018) (202313) missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Töötavatele ja 0 72 000 108 000 Tegevuste 2.1 ja 2.2 väljundinäitaja mitteaktiivsetele tulemusnäitaja (TAT inimestele osutatud tulemusnäitaja) karjäärinõustamise kordade arv Rakenduskava Eesti Töötukassasse 0 20 20 Tegevuste 2.1 ja 2.2 väljundinäitaja on loodud tulemusnäitaja (TAT karjäärinõustaja tulemusnäitaja) ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele 13 Sihttasemed saavutatakse 2020. aastaks. 9 karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Rakenduskava Individuaalseid 0 0 174 930 Näitajasse panustab väljundinäitaja õppenõustamis- ja tegevuse 2.3 näitaja (vt (TAT karjääriteenuseid allpool). Rakenduskava tulemusnäitaja) saanud laste, väljundinäitajasse 14 õppurite ning noorte panustab lisaks HTMi arv õppenõustamise TAT tegevus 47 500 nõustamisjuhtumiga ning kuni 2018. a lõpuni ka karjäärinõustamisega. Käesolev TAT panustab näitajasse üksnes karjäärinõustamise juhtumitega (41 380 alates 2019. a) sh põhikooli 3. 0 0 75 680 Näitajasse panustab kooliastmes tegevus 2.3 (vt allpool) individuaalset 24 680 karjääriteenust nõustamisjuhtumiga alates 2019. a. saanud õppijate arv Ülejäänud 51 000 nõustamisjuhtumi saavutamise eest 2018. a lõpuni vastutavad HTM ja Innove TAT- Tegevus 2.1. Karjäärinõustamine spetsiifilised väljundinäitaja d Väljundinäitaja 2.1.1. Töötavatele ja 0 72 000 108 000 Panustab otseselt mitteaktiivsetele rakenduskava inimestele osutatud väljundinäitajasse karjäärinõustamise kordade arv TAT- Tegevus 2.2. Karjääriteenuste arendamine spetsiifilised väljundinäitaja d Väljundinäitaja Metoodikapakett on 0 - 1 Panustab kaudselt täiendatud, rakenduskava arvestades noorte väljundinäitajasse sihtrühma 14 Töötukassa vastutab individuaalseid õppenõustamis- ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arvu näitaja täitmise eest alates 2019. aastast karjääriteenuste osas (st aastatel 2019–2021 osutab töötukassa individuaalset karjäärinõustamisteenust 41 380 lapsele, õppurile ja noorele). 2018. aasta lõpuks täitmata jääva karjääriteenuste tulemuse eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove. 10 Väljundinäitaja Kutsetunnistusega Fikseeritak - 55% Panustab kaudselt spetsialistide osakaal se 2019 rakenduskava väljundinäitajasse Väljundinäitaja Teadlikkus Mõõdetaks - Algtase Panustab kaudselt töötukassast e 2019 2019 + 6 rakenduskava karjääriteenuste pp väljundinäitajasse pakkujana (osakaal vanuserühmas 15–64 a) TAT- Tegevus 2.3 Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele spetsiifilised ja noortele väljundinäitaja d Väljundinäitaja Individuaalseid 0 0 41 380 Panustab otseselt karjääriteenuseid rakenduskava saanud laste, väljundinäitajasse õppurite ning noorte arv sh põhikooli 3. 0 0 24 680 Panustab otseselt kooliastmes rakenduskava individuaalset väljundinäitajasse karjääriteenust saanud õppijate arv sh gümnaasiumides ja 0 0 16 300 Panustab otseselt kutseõppeasutustes rakenduskava karjääriteenuseid väljundinäitajasse saanud õppijate arv sh varakult 0 0 400 Panustab otseselt haridussüsteemist rakenduskava lahkunud 18-24 väljundinäitajasse aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivatele jm noortele karjääriteenuste osutamine (teenust saanud noorte arv) 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT omab mõju regionaalarengule. Karjäärinõustamisel võetakse arvesse ka regiooni tööturu olukorda, teavitades inimesi millise hariduse ja oskustega tööjõudu vastavas regioonis vajatakse. See võib kaasa aidata inimeste oskuste ja tööturuvajaduste vastavusse viimisele ning seeläbi soodustada piirkondlike erinevuste tasakaalustamist. Karjäärinõustamise teenust arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused ja teenuse kvaliteedi, sõltumata nende elukohast. 11 Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT omab mõju infoühiskonnale. TAT tegevustes sisaldub karjäärinõustamisel kasutatavate e-lahenduste kaasajastamine ja arendamine. See võimaldab osutada avalikku teenust otstarbekalt ning jõuda kliendirühmadeni, kes eelistavad kasutada teenust e-lahenduste abil. Teenuste arendamisel arvestatakse riigis olemasolevate või arendatavate taristuvõimalustega. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, karjäärinõustamisteenuse osutamise küsimust arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi vastava teemaga tegelevate osakondadega ning SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusega. TAT tegevused ise (karjäärinõustamise pakkumine) ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused15 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)16 Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Karjäärinõustamise tulemusena on inimesed teadlikumad töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, sh hoolduskohustustest ja ajakasutusest. TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega 17 TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: Karjäärinõustajad saavad väljaõppe, mis annab neile võimaluse nõustada soolisi stereotüüpe vältides, tutvustada nii meestele kui naistele mittetraditsioonilisi karjäärivalikuid ning julgustada neid tegema sooneutraalseid valikuid, lähtudes nende eeldustest ja isiksuseomadustest. Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): (Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral) Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7 (Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine). 16 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 17 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 12 a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – karjäärinõustamisel on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – töötukassa maakondlikes osakondades on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest 18 – TAT raames osutatakse karjäärinõustamisteenust kõikidele mainitud gruppidele. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT on seotud meetmega 1.1 „ Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“, mille eesmärk on vähendada koolist väljalangemist ning toetada noorte karjäärivalikuid. Meetme raames pakutakse kuni 26-aastastele noortele individuaalset karjäärinõustamist Rajaleidja keskuste vahendusel ning alates 01.01.2019 sama teenust töötukassa kaudu. Töötukassa karjäärinõustamine keskendub seega kogu elanikkonnale, et toetada teadlikke valikuid nii ühelt haridustasemelt teisele liikumiseks, haridusest tööellu siirdumiseks kui ka töökohtade vahetamiseks ideaalolukorras vahepealsel ajal töötust kogemata. Töötukassa karjäärinõustamisteenuse kasutamisele ei ole seatud vanusepiirangut. Eeldatavasti tulevad töötukassa büroosse karjäärinõustamisele peamiselt need noored, kes soovivad tööd leida. Samas hakkab töötukassa karjäärinõustamist pakkuma ka koolides kohapeal, et toetada noorte teadlike valikute tegemist haridussüsteemi sees ja ka sellest välja liikumisel. Töötukassa teenuse osutamisega seotud kommunikatsioon keskendub alates 01.01.2019 kõikidele inimestele, et tagada eri sihtrühmade teadlikkus karjäärinõustamise kasutamise võimalustest töötukassa abil. TAT on seotud meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusega 1.5.1 „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemist saadav info on abiks karjäärinõustajatele, et tutvustada klientidele tööturu olukorda ja tööjõuvajadust. TAT on seotud meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevusega 1.6.1 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“, kuna karjäärinõustamise käigus on võimalik tutvustada meetme raames pakutavaid õppimisvõimalusi ning toetavaid tegevusi õppima asumiseks. Ühtlasi on TAT seotud sama meetme tegevusega 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“. Karjäärinõustamise käigus saab karjäärinõustaja lähtuvalt inimese oskustest, teadmistest ja soovidest soovitada sobivaid täiend- ja ümberõppe võimalusi, mis toetavad inimese kvalifikatsiooni paranemist. TAT on seotud meetmega 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. Kuna karjäärinõustamine on suunatud ka tööturul mitteaktiivsetele inimestele, on teenuse kaudu võimalik tutvustada uuele sihtrühmale (pensioniealised tööotsijad) teenuseid, mida sihtrühmale meetme raames pakutakse. 6. Seos valdkondlike arengukavadega Eesti 2020: 18 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus). 13 - Valitsuse poliitika põhisuund 2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine. Elukestva õppe strateegia 2020: Strateegiline eesmärk 3.4. Eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu eri vanuserühmades ja regioonides. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020: - Eesmärk 1. Vanemaealised on ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed. - Eesmärk 2. Vanemaealised on õpihimulised ja mitmekülgselt aktiivsed õppijad. - Eesmärk 3. Vanemaealised on tööturul aktiivsed ja oma tööeluga rahul. Heaolu Arengukava 2016-2023: - Alaeesmärk 1. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendi peale selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul peale vormi B kinnitamist; esitama esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate 14 kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ja § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 muud kaudsed kulud, mis ei kuulu punktis 7.2.3.2 nimetatud kaudsete kulude alla. 7.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 18 lõigete 1 ja 2 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia hankekorrast; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 15 7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi; 7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT- d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks ja puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.4.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4.11. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ- l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 16 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve esitamist kulukohtade kaupa; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning kui puudusi ei esine, esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11. Kui eelarves esineb puudusi, annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda konkreetse aasta eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande struktuuritoetuse e- keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.6.7. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA- d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 18 Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Tervise ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine“ muudetakse tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirjaga nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) ning kinnitatakse need uues sõnastuses. Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna struktuurivahendite juht Janar Kriiska (tel 626 9185, [email protected]), tööhõive osakonna peaspetsialist Kaisa Lõhmus (tel 626 9197, [email protected]), strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ning Eesti Töötukassa töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja Kerstin Holland (tel 614 2848, [email protected]), juhatuse liige Reelika Leetmaa (tel 614 8500, [email protected]), raamatupidamis- ja finantsosakonna finantsjuht Vilma Mänd (tel 614 8589, [email protected]) ja juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). II. TAT muudatuste sisu Seletuskirjas kirjeldatakse ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2018. a otsusega koondub karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa). Reformi tulemusena lõpetab SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes karjääriteenuste osutamise 31.12.2018. Töötukassa kujundab oma karjääriteenused ümber ning integreerib varem Rajaleidja poolt noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. 2019. aasta 1. jaanuarist pakub töötukassa karjäärinõustamist ning karjääriinfo vahendamist kõigile soovijatele – nii noortele, tööealistele kui vanaduspensioniealistele. TAT muudatuste tulemusena on töötukassa uuteks klientideks 7–15-aastased noored, sh hariduslike erivajadustega noored ja lapsevanemad. Muudatuste tulemusena kasvab töötukassa poolt 7–26-aastastele noortele osutatud individuaalsete karjäärinõustamisteenuste maht, suureneb karjääriteenuste paketis õpilastele pakutavate tööturgu ja tööelu tutvustavate töötubade arv ning hakatakse pakkuma ka individuaalset karjääriinfo vahendamise teenust. Koolinoorte karjäärinõustamisel on prioriteetseteks sihtrühmadeks III kooliastmes, gümnaasiumis ja kutseõppes õppivad noored, NEET-noored, vähenenud töövõimega noored ning hariduslike erivajadustega noored. Tagamaks karjääriteenuste areng, mis lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuundadest ja uurimistulemustest ning arvestab klientide jooksva tagasisidega teenustele, luuakse töötukassasse karjääriteenuste metoodikakeskus, millel on keskne roll metoodiliste materjalide väljaarendamisel ja kohandamisel, e-nõustamiskeskkonna arendamisel, teenuse kvaliteedi ja mõju seiramisel ning karjäärispetsialistide väljaõpetamisel ja toetamisel kutse omandamiseks. Muudatuste tulemusena integreerib töötukassa SA Innove noortele karjäärinõustamiseks ja karjääriinfo vahendamiseks välja töötatud metoodika töötukassas kasutusel olevate metoodikatega. Lisaks jätkab töötukassa SA Innove kasutusele võetud karjääriteenustega rahulolu küsitlusega, kasutades selleks Recommy keskkonda, ning arendab välja võimekuse pakkuda karjääriteenuseid chat-teenusena. Metoodika arendamisel teeb töötukassa tihedat koostööd SA-ga Innove, et tagada karjääriteenuste ja karjääriõppe arendamine ühtsetel alustel, ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes tagab töötukassale karjääriteenuste kontekstis X-tee liidestuse haridusveebi. Karjääriõpe ja karjääriõpet toetavad tegevused jäävad Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab õppekava, õppevara, karjääriõppe metoodika arendamise ja kvaliteedi juhtimise (sh õpetajate ja koolimeeskondade täienduskoolitused, seire ja analüüsitegevused ning kommunikatsioon) eest. Haridus- ja Teadusministeerium panustab täiendavalt karjääriõppe arendamisse eesmärgiga võimestada koole üldoskuste (sh karjääriplaneerimine) kujundamise toetajana. Selle tulemusena väheneb tulevikus vajadus tööturgu ja tööelu tutvustavate töötubade järele üldhariduskoolides. TAT abikõlblikkuse perioodi on pikendatud ühe aasta võrra kuni 31.12.2021. Muudatus on tingitud vabade eelarvevahendite olemasolust ning vajadusest pikendada teenuste osutamist ühe aasta võrra. Kuna muudatuse tulemusel panustab TAT täiendavalt ka meetme 1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusse 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“, on täiendatud punkte 1.1.2–1.1.4 vastavalt prioriteetse suuna eesmärgi, meetme nimetuse ja meetme eesmärgiga. Punktis 1.2 on täiendatud TAT eesmärgi kirjeldust ja punktis 1.2.1 TAT tulemust vastavalt lisandunud ja alljärgnevalt kirjeldatud tegevustele. Punktis 1.2.2 on TAT vajalikkuse põhjendust täiendatud lisanduvate tegevustega ning uuendatud taustainfot ja statistilisi näitajaid. Punktis 1.2.3 on muudetud eelarvet. Meetme tegevuse 1.6.4 osa eelarvest on 5 147 986 eurot, meetme tegevuse 1.1.2 osa eelarvest on 3 909 424 eurot. Meetme 1.6.4 eelarve on vähenenud 1% võrra seoses meetmetes tehtud tehnilise korrektsiooniga. Tegevused 2.1 „Töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste karjäärinõustamine“ (kulurida 1.1) ja 2.2 „Karjääriteenuste arendamine“ (kulurida 1.2) on rahastatud meetme tegevusest 1.6.4 ning tegevus 2.3 „Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“ (kuluread 1.3 ja 1.4) on rahastatud meetme tegevusest 1.1.2. Punktis 2.1 on loetletud karjäärinõustamisteenuse osutajad. Punktis 2.1.2 on pikendatud tegevuse üldajaraami kuni 31.12.2021. Punkti 2.2 tegevuse kirjeldust on täiendatud tulenevalt karjääriteenuste reformist, mille tulemusena koondub töötukassasse kogu karjääriteenuste metoodika ja karjäärispetsialistide teadmiste ja oskuste arendamine. Uue alategevusena on lisandunud karjääriteenuste koordineerimine. Punktis 2.2.2 on pikendatud tegevuse üldajaraami kuni 31.12.2021. Uue punktina on lisandunud 2.3 „Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“. Karjääriteenuste arendamine hõlmab karjääriteenuste pakkumise ümberkorraldamist vastavalt valitsuse 24.05.2018 heaks kiidetud karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale. Punkt sisaldab noorte karjäärinõustamist, karjääriteenuste mõju ja kvaliteedi hindamist, teenuse arendamist ning teavitustegevusi. Punktis 3 on uuendatud näitajate tabelit. Lisandunud on kaks rakenduskavaja väljundinäitajat: 1) „Individuaalseid õppenõustamis- ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“, mille sihttase aastaks 2023 on 174 930. Näitajasse panustab lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi TAT „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ 47 500 nõustamisjuhtumiga ning kuni 2018. a lõpuni ka karjäärinõustamisega. Käesolev TAT panustab näitajasse üksnes karjäärinõustamisjuhtumitega (41 380 alates 2019. a); 2) „sh põhikooli 3. kooliastmes individuaalset karjääriteenust saanud õppijate arv“, mille sihttase aastaks 2023 on 75 680. Alates 2019. a panustab tegevus 2.3 näitajasse 24 680 nõustamisjuhtumiga. Ülejäänud 51 000 nõustamisjuhtumi eest on 2018. a lõpuni vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove. 2 Tegevuse 2.2 alla on lisandunud kaks TAT-spetsiifilist väljundinäitajat: 1) „Kutsetunnistusega spetsialistide osakaal“, mille algtase fikseeritakse 2019. aastal ning mille 2023. aasta sihttase on 55%; 2) „Teadlikkus töötukassast karjääriteenuste pakkujana (osakaal vanuserühmast 15–64 a)“, mille algtase fikseeritakse uuringuga 2019. aastal ning mille 2023. aasta sihttase on algtasemega võrreldes 6 protsendipunkti suurem. Lisandunud on tegevuse 2.3 TAT-spetsiifilised väljundinäitajad: 1) „Individuaalseid karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“, mille sihttase aastaks 2023 on 41 380; 2) „sh põhikooli 3. kooliastmes individuaalset karjääriteenust saanud õppijate arv“, mille sihttase aastaks 2023 on 24 680; 3) „sh gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes karjääriteenuseid saanud õppijate arv“, mille sihttase aastaks 2023 on 16 300; 4) „sh varakult haridussüsteemist lahkunud 18–24-aastastele põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivatele jm noortele karjääriteenuste osutamine (teenust saanud noorte arv)“, mille sihttase aastaks 2023 on 400. Punkti 4 on täiendatud vastavalt sellele, kuidas TAT tegevused omavad mõju regionaalarengule. Karjääriteenuste reformist tulenevalt on punktis 5 täiendatud TAT seost meetmega 1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“. Punktis 6 on lisandunud seosed järgmiste valdkondlike arengukavadega: „Karjääriteenuste kontseptsioon 2013–2020“ (strateegilised eesmärgid 1, 3 ja 4), „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“ (eesmärgid 1, 2 ja 3) ning „Heaolu Arengukava 2016-2013“ (alaeesmärk 1). Punkti 7.1.5 on muudetud selliselt, et toetuse saaja on kohustatud esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande eelmise kuu kohta iga kuu 10. kuupäevaks (oli 7. kuupäevaks). Punktis 7.2.4.3 sätestatakse, et mitteabikõlblikud on muud kaudsed kulud, mis ei kuulu punktis 7.2.3.2 nimetatud kaudsete kulude alla. Lisatud on punkt 7.3, mille kohaselt käesoleva TAT raames antav toetus jääb väljapoole riigiabi, kuna toetuse saaja töötukassa ei tegele selle TAT raames majandustegevusega. Kaudseteks abi saajateks olevad teenusepakkujad leitakse hankemenetlusega, mille tulemusena osutatakse sellist teenust turuhinnaga, mis välistab eelise ja seega ka riigiabi potentsiaalsetele kaudsetele abi saajatele. Kuna TAT raames ei esitata enam eraldi tegevuste kirjeldusi aastate kaupa, on punktidest 7.1.1, 7.5.9.1, 7.5.10 ja 7.5.11 vastavad viited eemaldatud. Muudatus on tingitud abikõlblikkuse perioodi lõpuni jäävast ajaraamist ning asjaolust, et kõik oluline (eesmärk, sisu, tingimused, määrad, tagasinõude sätted jms) on TAT-s ammendavalt kirjeldatud. Punktides 7.6.1 ja 7.6.2 on täpsustatud, et TAT aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel, ning sätestatakse aruannete esitamise tähtajad e-keskkonna tehnilise vea korral. Punktis 7.6.10 sätestatakse, et TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse e- keskkonna seirearuande vormilt. Kuna TAT tegevuste detailset kirjeldust eraldi ei esitata, on TAT-l sellest tulenevalt üks lisa – TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa. Tegevuste detailse kirjelduse esitamise nõudest on loobutud seoses TAT abikõlblikkuse perioodi peatse lõppemisega. TAT muudatusi rakendatakse alates 01.01.2019. 3 III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Eesti elukestva õppe strateegia seab eesmärgiks suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu ja vähendada katkestamist kõigil haridustasemetel. Selleks peab riik tagama kõigile inimestele tööturuinfo ja karjäärinõustamise. Laste ja noorte karjäärivalikute toetamine loob eeldused selleks, et nende haridustee ei katkeks. Lisaks aitab kvaliteetsete karjääriteenuste pakkumine kaasa koolist väljalangemise ja õpingute katkestamise vähenemisele. Karjääriteenuste terviklik ja süsteemne juhtimine tagab ühiskonnas kõrgelt kvalifitseeritud töötajate arvu pideva suurenemise isikute teadlike valikute ja efektiivsemate otsuste tagajärjel, mis omakorda viib tööturu nõudluse ja pakkumise tasakaalustumiseni ning tööturu tõhustumiseni. Karjääriteenuste osutamisel ei ole rollijaotus töötukassa ja SA Innove vahel kõigi sihtrühmade puhul olnud lõpuni selge. See on omakorda viinud ressursside killustatuseni (erinevad standardid, teenuse vormid, kanalid jms) ning mõningatel juhtudel ka teenuste dubleerimiseni. Esineb kattuvusi nii teenuste sisu kui sihtrühmade puhul. TAT muudatuste mõjul koondub teenuste pakkumine ühte asutusse, mille tulemusel tagatakse ühtlane karjääriteenuste kvaliteet üle riigi, lõpetatakse teenuste dubleerimine ning toimub eelarveliste vahendite kokkuhoid, millega välditakse ressursside põhjendamatut kulu. Karjäärispetsialistide tõhusam kasutamine suurendab tõenäoliselt tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti esmatasandil. Teenuste koondamine aitab leevendada spetsialistide vähesust turul ning aitab vältida olukorda, kus asutused konkureerivad spetsialistide pärast. TAT muudatuste tulemusena lisanduvad muu hulgas töötukassa uuteks klientideks lapsevanemad. Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine1 tõi välja, et kuigi lapsed peavad eriti oluliseks perekonna abi edasiõppimise ja elukutse valikute tegemisel, on tänasel päeval arvestatav hulk lapsevanemaid, kes arutavad oma lastega neil teemadel harva või ei tee seda üldse (nende hinnangul peavad lapsed ise otsustama ja oma valikud tegema või on nende arvates lapsed liiga noored selliste teemade käsitlemiseks). Seega on TAT muudatustel oluline mõju lapsevanemate teadlikkuse suurendamisele nende rolli olulisusest lapse toetamisel karjäärivalikute tegemisel. Karjääriteenuste valdkonnas sihtide saavutamiseks lepivad Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja töötukassa kokku ühised eesmärgid, arendus- ja seiretegevused, mis tagavad teenuse kvaliteedi ja valdkondadeülese koostöö. TAT muudatuste mõjul hakkab Haridus- ja Teadusministeerium panustama täiendavalt karjääriõppe arendamisse eesmärgiga võimestada koole üldoskuste (sh karjääriplaneerimine) kujundamise toetajana, mis tähendab, et koolides muutub karjääriõpe süsteemsemaks. V. TAT muudatuste kinnitamine 1 Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine, Civitta Eesti AS, 2017. 4 TAT muudatused kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sihtasutusele Innove. Rahandusministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eesti Töötukassa ja Sihtasutus Innove edastasid omapoolsed kommentaarid. 5 MINISTRI KÄSKKIRI 30.10.2018 nr 83 Tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirjaga nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2019. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel