dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 30. oktoober 2018
Viit
46
Registreeritud
30. oktoober 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Raimo Saadi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎46 30.10.2018 Ministri määrus.bdoc464 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1. jaanuaril 2016. a jõustus sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus). Nimetatud määrusega reguleeriti kokkuvõtlikult abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimusi ja korda. Käesoleva määrusega muudetakse abivahendite teenuse korralduse põhimõtet nõnda, et alates 1. novembrist 2018. a võib esmakordne taotleja esitada abivahendi soodustingimustel ostmiseks või üürimiseks taotluse SKA-le ka ilma tõendit lisamata, kuid peab seda tegema abivahendit müüvas või üürivas ettevõttes. Määrus on kehtestatud SHS § 47 lõigete 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõike 3 alusel. Loetletud alused annavad volituse reguleerida sotsiaalkaitseministri määrusega abivahendite loetelu täpsustatud tingimusi, tasu maksmise kohustust, piirmäära ja piirhinda, taotlusele kantavate andmete loetelu, erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korda ning abivahendi kaardi andmekoosseisu. Sellest tulenevalt tehakse määrusega eespool kirjeldatud ja edaspidi täpsemalt selgitatud muudatus. Määruse eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi (626 9224, [email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.12.2017, 20. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 täpsustatakse, et inimene lisab abivahendi müüja või üürija poole pöördumisel taotlusele perearsti, eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi või 1 rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse kohta. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt peab abivahendi esmakordne taotleja esitama tõendi koos taotlusega SKA-le, mis enamasti eeldab, et inimene peab klienditeenindusse kohale minema. Seni on olnud võimalik esmakordsel taotlejal esitada taotlus ka elektroonselt, kuid see on eeldanud, et inimene peab esitama tõendi skaneeritult, mis on abivahendi kasutajate sihtrühma arvestades olnud tihti elektroonse menetluse piiravaks toiminguks. Muudatuse järel võib esmakordne taotleja esitada taotluse SKA-le ka ilma tõendit lisamata, kuid peab seda tegema abivahendit müüvas või üürivas ettevõttes. Ilma tõendita soodustingimustel abivahendile inimesel õigust ei ole. Muudatus soodustab abivahendi taotluse elektroonset menetlust, vähendab inimeste jaoks bürokraatiat ning vajadust ise klienditeenindusse kohale minna. Samuti vähendab see SKA klienditeeninduste töökoormust. SKA väljastab igal aastal ca 20 000 isikliku abivahendi kaarti, millest 95% väljastatakse klienditeeninduses. See on potentsiaalne sihtrühm, keda muudatus positiivselt mõjutab. Samas on inimesel endiselt valikuvabadus ning ta võib soovi korral pöörduda ka SKA klienditeenindusse. Ühtlasi vähendab muudatus SKA halduskulusid, kuna elektroonne menetlus on vähem kulukas kui kontakt kliendiga klienditeeninduses. Ühe kliendikontakti maksumus klienditeeninduses on arvestuslikult 4,79 eurot, kuid ühe isikliku abivahendi kaardi saatmine tähtkirjaga maksab 3,33 eurot. Ühtlasi kaotatakse määrusest osalise või puuduva töövõimega isiku kohustus lisada taotlusele töövõime hindamise otsus. Nimetatud vajadus – lisada taotlusele dokument – puudub, kuna SKA saab vajalikud andmed isiku kohta elektroonse päringu teel. Määruse punktiga 2 lisatakse määruse § 2 lõikele 3 punkt 4, et täiendada abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi taotlemisel taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Täiendus on vajalik, kuna käesoleva määruse punktiga 3 kaotatakse üldine nõue koos taotlusega esitada ka abivahendi vajadust tõendav tõend või rehabilitatsiooniplaan. Edaspidi on tavapärase menetluse puhul inimesel kohustus esitada perearsti, eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõend või rehabilitatsiooniplaan abivahendi vajaduse kohta abivahendi müüja või üürija juures. Erimenetluste puhul on aga oluline, et koos taotlusega esitatakse SKA-le ka tõend, mis annaks vajaliku selgituse erimenetluse põhjendatuse kohta. Kui erimenetluse aluseks on põhjendus rehabilitatsiooniplaanis olemas, siis inimene erimenetluse puhul SKA-le tõendit esitama ei pea, kuna vastav info on SKA-l olemas. Lähtuvalt tõendil olevast ning muudest taotlusega seotud asjasse puutuvatest dokumentidest teeb SKA erimenetluse taotluse suhtes otsuse. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määrusega tehtavad muudatused riigieelarvet, puuetega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusega tehtavad muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalsed mõjud Määruse muudatusega kaasneb inimestele oluline positiivne mõju. Mõju avaldub paremas abivahendite kättesaadavuses tõendi esitamise nõude lihtsustumisel. See parandab inimeste 2 toimetulekuvõimet nii koduses kui ka avatud ruumis, mis omakorda suurendab ühelt poolt nende iseseisvust ning teiselt poolt vähendab lähedaste või määratud hooldajate hoolduskoormust. Lisaks suureneb inimeste sotsialiseerumine ning kaasarääkimine ühiskonnas. Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju majandusele puudutab eelkõige SKA töökoormust ning inimesele bürokraatia vähenemist. Mõlema puhul saab muudatustega täheldada positiivset mõju. Muudatusega vähenevad SKA halduskulud, kuna elektroonne menetlus on vähem kulukas kui kontakt kliendiga klienditeeninduses. Ühe kliendikontakti maksumus klienditeeninduses on arvestuslikult 4,79 eurot, kuid ühe isikliku abivahendi kaardi saatmine tähtkirjaga maksab 3,33 eurot. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muudatusega seotud riigi ehk SKA kulusid on kirjeldatud seletuskirja eelmises mõjude punktis. Muudatused ei too kaasa mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. Täiendavaid olulisi kulusid riigieelarvele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus ei ole kooskõlastatud teiste ministeeriumite, sihtgruppide esindusorganisatsioonidega ega abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetega, kuna määrusega ei kaasne negatiivseid mõjusid ei riigile ega abivahendit vajavale inimesele. Ühtlasi on tegu kiireloomulise muudatusega, et vältida olukorda, kus SKA teenuse korralduse praktika oleks vastuolus kehtiva regulatsiooniga. 3 MINISTRI MÄÄRUS 30.10.2018 nr 46 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ja § 55 lõike 3 alusel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isik esitab abivahendi müüja või üürija poole pöördumisel perearsti, eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse kohta ISO-koodi täpsusega.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) lõikes 2 nimetatud tõendi abivahendi vajaduse kohta.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →