Palun registreeri.
Tänud!
Merle
From: SA Innove <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 30, 2018 1:40 PM
To: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Subject: Finantskorrektsiooni otsus
Tere!
Edastame Teile kirja lisas projekti „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“
Abifond.14.01.001.01.15-0001 osas finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468
Vastavalt ühendmääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 loetakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale
kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale edastatud registri vahendusel või saadetud
elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Otsust paberkandjal ei edastata.
Lugupidamisega
Kerli Allik
assistent
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
735 0752,
[email protected]
www.innove.ee
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/468
Toetuse andmise tingimuste “Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise
ja jagamise tingimused” projekti „Toiduainete hankimine ja transport
ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001) osas finantskorrektsiooni otsuse
tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Enim
puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ projekti
„Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001)
raames esitatud maksetaotlustest (edaspidi MT) nr 1-7 ning arvestades 10.09.2018 auditi nr
FEAD-3/2017 lõpparuannet ning toetuse saajaga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi
rakendusüksus või RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja keelduda MT-de nr 1-7 aktsepteerimisest summas
463 291,55 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust
järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust kannatavatele
inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste
(edaspidi TAT) punktile 7.1.1 kohaldub toetuse saajale mh STS § 26, mille lõike 1 kohaselt
on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
1. Asjaolud
Toetuse saaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 ja 189564
nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“.
Hanke nr 157505 tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme eduka pakkujaga – Sanitex OÜ,
Tartu Mill AS ja AS Kaupmees & Ko. Antud raamlepingute alusel läbiviidud
minikonkursside tulemusel sõlmis toetuse saaja Sanitex OÜ-ga kolm hankelepingut
perioodil 20.03.2015-15.11.2017. Hanke nr 157505 hanketeates (edaspidi ka HT) on üheks
tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab omama
hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi ka VTA)
poolt ning pakkujal tuleb esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
08.01.2015 muudeti hanke nr 157505 hankedokumente (edaspidi ka HD) ning HD punkti
5.2.2 muudetud sõnastuse kohaselt peab pakkuja olema täitnud hankelepingu täitmiseks
vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust ning pakkujal tuleb esitada
1
vaid kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V. Hanketeates pole antud
nõude sõnastust muudetud.
Hanke nr 189564 tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme pakkujaga – Sanitex OÜ, Tartu
Mill AS ja Balti Veski AS. Antud raamlepingute alusel läbiviidud minikonkursside
tulemusel sõlmiti Sanitex OÜ-ga perioodiks 18.01-31.12.2018 hankeleping. Hanke nr
189564 HT-s on üheks tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et
pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud
teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise
kohta lisa 2 vormil V.
Rahandusministeerium viis läbi auditi nr FEAD-3/2017, mille raames auditeeriti ka hangete
nr 157505 ja 189564 läbiviimise õiguspärasust. Auditi 10.09.2018 lõpparuandes on
tähelepanekus nr 4.1 välja toodud, et riigihangete nr 157505 ja 189564 hanketeates esitatud
kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult piiravad välispakkujate suhtes.
Audiitorid on aruandes välja toonud järgmised seisukohad:
„Hankija on nõudnud pakkujatelt kinnitust VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise numbrit
ning ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi
analoogset tõendit.“
„Kuna pakkuja peab esitama nõutud kinnitust koos pakkumusega, siis see tähendab, et
pakkumuse esitamiseks peab nimetatud kinnitus VTA’lt juba saadud olema, mis omakorda
tähendab, et välispakkuja ei saa hankes osaleda ilma VTA kinnituseta.“
„Lisaks sellele leiavad audiitorid, et ka muudetud kujul nõue „Pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust“
on piirav, kuna potentsiaalne välispakkuja ei saa osaleda hankes ilma VTA-lt vastava
kinnituse saamist.“
„Pakkuja võimekuse tõendamiseks piisab, kui tal on analoogne tõend väljastatud oma
asukohamaal pädeva asutuse poolt. Sellest tulenevalt on oht, et välispakkuja otsustab mitte
osaleda hankes üksnes selle pärast, et Eesti asutuselt kinnituse saamine võib tundunda
temale liigse koormusena.“
„…kuna teavitus- ja loakohustuse nõude puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusest tuleneva
nõudega, mis kehtib EL üleselt, siis toetuse saaja oleks pidanud kvalifitseerimise tingimustes
võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi
esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva
nõude täitmist.“
2. Toetuse saaja selgitused
Toetuse saaja tõi auditi aruandes välja mh järgmised kommentaarid:
„Hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimus ja hiljem hankedokumendis tehtud
muudatus on sisult samad. Muudatuse tegemisega hankija üksnes loobus VTA numbri
esitamise nõudest, kuna hanke käigus selgus, et hankijal oli võimalik ise saada vastav
number avalikust andmekogust, mistõttu ei olnud vastava nõude sätestamine enam
2
põhjendatud. Mis puutub aga sõna „VTA tunnustuse“ asendamisesse sõnadega „teatamis-
ja loakohustuse“, siis kõnealuse muudatusega toodi selgemini välja, mida hankija mõtleb
VTA tunnustuse all ehk sisuliselt on tegemist täpsustusega.“
„Vaidlust ei ole selle üle, et hankija on 08.01.2015 muutnud hanke kvalifitseerimistingimusi
ning teinud ka vastava muudatuse riigihangete registris, kuid inimliku eksimuse tõttu on
vajalik osa jäänud hanketeates muutmata. Oluline on siinjuures välja tuua, et hankija
teavitas hanketeate muudatusest kõiki potentsiaalseid pakkujaid läbi riigihangete registri
teabevahetuse (14 isikut) ning kõigile pakkujatele, kes hanke vastu huvi tundsid oli teave
tingimuse muudatuse kohta riigihangete registrist kättesaadav ilma selleks eraldi hanke
juurde registreerumata.“
„Ekslikult on auditis jõutud järeldusele, et välispakkuja ei saa hankes osaleda ilma VTA
kinnituseta. Rõhutame, et hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks piisas
teavituskohustuse täitmisest ning loakohustuse menetlus ei pidanud olema lõppenud. Ehk
siis nõudele vastamiseks piisas sellest, et (välis)pakkuja teavitas Veterinaar ja Toiduametit
kirjaga tegevuse alustamisest (nimetatud teade registreeritakse VTAs ning see ei eelda ameti
vastust).
Kuid arvestades rahvusvahelise hanke pakkumuste esitamise tähtaega (minimaalselt 40
päeva) ning toiduseaduses sätestatud loamenetlustähtaega (30 päeva), oli huvitatud ning
kogenud pakkujal võimalik soovi korral kõnealune luba kätte saada pakkumuse esitamise
ajaks. Samuti oli hankes lubatud teha ühispakkumisi ning tugineda alltöövõtja vastavale
kvalifikatsioonile. Kui välispakkuja X oleks kinnitanud, et täidab teavitus ja loakohustuse
alltöövõtja Y abil oleks ta vastanud hanketeates sätestatud nõudele.“
„Õige on ka väide, et hankija peab RHS § 3 punkti 3 kohaselt kohtlema võrdselt kõiki isikuid,
kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Ainuüksi RHS § 3 punkti
3 sõnastus välistab igasuguse võimaluse, et välisriigi pakkujalt ei nõutaks teatamis- või
loakohustuse täitmist võrdselt Eesti ettevõtetega. Kui hankija ei nõuaks välismaistelt
pakkujatelt teatamis- või loakohustuse täitmist rikuks hankija RHS § 3 punkti 3. Eesti
pakkuja oleks võrreldes teise liikmesriigi pakkujaga halvemas olukorras, mis on selges
vastuolus RHS § 3 sätestatuga. Olukorras, kus hankija nõuaks EL määrustest ja
toiduseadusest tulenevate kohustuste täitmist üksnes Eesti pakkujate puhul rikuks hankija
sellega ka EL määrustest tulenevaid nõudeid.“
„Lisaks toome välja, et toiduabi riigihanke 157505 raamlepingu kõik minikonkursid ja
riigihanke189564 esimese minikonkursi võitis OÜ Sanitex, kes kuulub Leedu UAB SANITEX
kontserni ehk sisuliselt täidab hankelepinguid teise liikmesriigi pakkuja.“
„Eelnevast tulenevalt on kõnealustes hangetes sätestatud kriteeriumid ja piirangud
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning võimaldavad hangetes võrdselt
osaleda kõigil isikutel, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmeriigis või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis.“
3
RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu 08.10.2018 toetuse saajale arvamuse avaldamiseks.
Toetuse saaja saatis 22.10.2018 e-kirjaga oma vastuse otsuse eelnõule, milles tõi lisaks
varasematele seisukohtadele välja järgmise:
1) Pakkuja oleks saanud tingimuse täitmiseks tugineda teise isiku vahenditele (Eestis
paiknev tegevusloaga ladu) või esitada ühispakkumuse isikuga, kellel on tegevusluba
juba olemas. Seega ei saa tingimus olla pakkujatele piirav.
2) Lisaks riigihangete regulatsioonile tuleb lähtuda vastava valdkonna
eriregulatsioonist. Teavitus ja loakohustuse nõue on sätestatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikes 3, mille kohaselt peab hankelepingut
täitev pakkuja tagama ettevõtte tunnustamise pädeva asutuse poolt, mis järgneb
vähemalt ühele kohapealsele kontrollkäigule, kuna toitu käideldakse Eestis. Seega
puudus hankijal võimalus kvalifitseerida pakkuja tema asukohariigi tegevusloa
alusel. Eelnevast tulenevalt on väär järeldus, et RHS § 41 lõike 3 ja klassikalise
riigihankedirektiivi punkti 46 koosmõjus tõlgendamisel oleks hankija saanud lubada
lisaks VTA teavitamisele või VTA poolt väljastatud tegevusloale ka pakkuja
asukohariigi tegevusloa esitamist. Kuna pakkujal on kohustus toimetada toit
mitmekümnesse erinevasse sihtkohta üle Eesti, siis toidu ladustamine enne selle
Toidupanka tarnimist on vältimatu. Seega muutub pakkuja toidukäitlejaks, kes peab
täitma ka Eestis loakohustust ning hankijal puudub võimalus aktsepteerida pakkuja
asukohariigi tegevusluba. Kui hankija oleks laiendanud tegevusloa nõuet ja lubanud
pakkuja asukohariigi tegevusluba, oleks hankija rikkunud toiduseadust ning EL
määrusi (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004. Selline järeldus on muuhulgas
kooskõlas ka Maaeluministeeriumi seisukohaga (vt esitatud Maaeluministeeriumi
07.02.0218 e-kiri).
3) RHS § 41 lõige 3 välistab igasuguse kaalutlusõiguse sätte kohaldamisel, seda
järeldust toetab ka RHSi seletuskirjas toodu ning Rahandusministeeriumi
riigihangete nõustamispäringu vastused (kuni 31.08.2017 kehtinud RHS KKK, lk
84). Toetuse saaja hinnangul oleks ta tegevusloa nõude kehtestamata jätmisega
rikkunud RHSi.
4) Toetuse saaja hinnangul ei ole otsuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid antud juhul
asjakohased, kuna käsitlevad olukorda, kus piirangud tulenevad üksnes siseriiklikust
õigusest. Samal põhjusel ei ole ka viidatud Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked.
Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul“ kohaldatav. Ühtlasi juhib
toetuse saaja tähelepanu, et komisjon ei analüüsinud sisuliselt selgitustaotluses
esitatud küsimusi ning jättis sellele vastamata. Audiitorite ja komisjoni kirjavahetust,
kus esitatud küsimusi vaid pealiskaudselt käsitletakse, ei saa lugeda pädevaks
seisukohaks.
5) Toetuse saaja on seisukohal, et raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine hind
oli ligikaudu 30% odavam analoogse toidukorvi ligikaudsest turuhinnast ning 2016.
aastaks korraldatud minikonkursil edukaks tunnistatud pakkuja toidukorv oli
ligikaudu 65% protsenti odavam turuhinnast, mistõttu oleks põhjendamatu arvata, et
suurema hulga pakkujate, sh välisriigi pakkujate osaluse korral, oleks toidukorvi hind
4
olnud turuhinnast odavam rohkem kui 65%. Seega ei esine siinkohal ka teoreetilist
ohtu, et ka hüpoteetiliselt oleks tegevusloa nõue toonud hankes kaasa kahju.
6) Finantskorrektsiooni otsus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest
vaidlusaluseid hankeid on varasemalt mitmel korral auditeeritud ja puuduseid pole
tuvastatud, mistõttu hankija juhindus sellest ka oma edasises tegevuses. Kui
audiitorid leiavad, et nende varasemad seisukohad on ebaõiged, siis tuleks uusi
seisukohti kohaldada üksnes edasiulatuvalt, st 2017. aastal jõustunud RHSi alusel
läbi viidud riigihangetele.
3. Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab
hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused
olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
RHS § 39 lõikes 1 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas HT-s.
Seega peab hankija pakkujate kvalifitseerimisel kontrollima pakkujate vastavust HT-s
sisalduvatele tingimustele, isegi kui HD-s on sellest erinevad tingimused. Seega tuleb hanke
nr 157505 kvalifitseerimise tingimuste puhul lähtuda HT sõnastusest, kuigi HD-s on nõue
teisiti sõnastatud. Samas on ka HD-s sätestatud nõue HT nõudega samasisuline ning
olukorras, kus pakkuja oleks esitanud dokumendid HT-s sätestatud nõudest tulenevalt, oleks
pakkuja vastanud ka muudetud HD nõuetele.
RÜ on seisukohal, et mõlemas hankes on vaidlusalused nõuded sõnastatud
kvalifitseerimisnõudena selliselt, et pakkujad pidid omama VTA tunnustust või olema
täitnud toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse enne pakkumuse esitamist. HT-s
ega HD-s pole välja toodud, et oleks aktsepteeritud ka pooleliolevaid loa- või
teatamisemenetlusi, mistõttu ei saanud potentsiaalsed pakkujad selle võimalusega arvestada.
Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada
välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise
tingimused sellest eeldusest lähtuvalt.
RHS § 41 lg 3 sätestab hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest
tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või
taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse
kohaselt võib hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti
õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase
tõendi esitamist, tuleb nimetatud nõuet tõlgendada asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega,
5
eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, 31. märts 2004,
ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), ning
kohtupraktikaga koosmõjus.
RHS § 41 lg 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise sobivuse
osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja või
taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning
juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust
selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine lause
lubas hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel
või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui
nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või
organisatsiooni kuulumise tõendamist. Hangete nr 157505 ja 189564 puhul oli riigihangete
registris kajastatud hanke andmete (märgitud hanke liik ja CPV koodid) kohaselt tegemist
asjade hankelepinguga, mistõttu klassikalise direktiivi artikkel 46 teise lause kohaselt ei
olnud tõendite nõudmine tegevusloa olemasolu kohta lubatud. Lisaks väärib märkimist, et
ka teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda üksnes pakkuja (ja
mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende
asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist.
Samuti ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus VTA tunnustuse ning
toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse kohta RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse
kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale kodakondsuse alusel diskrimineerimise
keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele
vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda seisukohta toetavad Euroopa Kohtu lahendid
kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15.
Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastavate projektides kõige sagedamini esinevate vigade
vältimist (Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate
vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide
puhul.“) toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste
näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis
tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise
hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla
sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud.
Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et viidatud Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa
Komisjoni toodud juhend antud juhul ei kohaldu. Nii kohtupraktikast tulenevalt kui ka
komisjoni juhendis toodud näite puhul ei ole õiguspärane nõuda hankija asukohariigi
erinõuete täitmist pakkumuse esitamise hetkel ning seda olenemata sellest, kas selline
erinõue on sätestatud siseriiklikes õigusaktides või mitte. Ka antud juhul ei ole asjassepuutuv
see, kas hankes nõutud loa- ja teavituskohustus tulenes siseriiklikust õigusaktist või oli selle
aluseks mõni Euroopa Liidu akt, kuivõrd küsimus ei ole selles, kas edukas pakkuja pidi selle
kohustuse lepingu täitmiseks täitma või mitte, vaid see, et pakkumuse esitamise
kriteeriumina ei ole vastav nõue õiguspärane.
6
Antud seisukohaga on vastavalt auditi lõpparuandele nõustunud ka VTA, kes tõi samuti
välja, et välispakkuja ei pea täitma täiendavaid kohustusi/tegema taotlusi Eestis VTA-le
selleks, et osaleda Eesti hankes, vaid oluline on kontrollida, et välispakkuja on oma
tegutsemisriigis pädeva asutuse kontrollile allutatud ning selleks on võimalus nõuda
pakkujalt asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Lisaks nõustus ka Euroopa Komisjon
toetuse saaja poolt saadetud päringu alusel auditile saadetud vastuses auditi tähelepanekuga.
Seega, kuigi Eestis peab toidu käitlemiseks täitma toiduseaduses sätestatud teavitamis- ja
loakohustust ning nimetatud nõue on hankelepingu täitmiseks vajalik, ei olnud hankijal
RHSist, klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et
pakkuja oleks nimetatud nõudeid pidanud täitma juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ
hinnangul oleks antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate
õigusi vähem riivanud ka see, kui pakkujal oleks vaidlusalused nõuded täidetud olnud
hankelepingu täitmise algusajaks (näiteks kui hankija oleks nõuete täitmise ette näinud
hankelepingu tingimusena).
Lisaks märgib RÜ, et kuigi loamenetluse läbiviimise tähtaeg on 30 päeva, võib menetlus
pikeneda, kui taotluse info on puudulik või kõik nõuded ei ole täidetud. Samuti ei pruugi
info hanke avaldamise kohta jõuda kõikide hankes osalemisest huvitatud isikuteni koheselt
hanke väljakuulutamise päeval, mistõttu ei ole asjakohane võrrelda hankes pakkumuste
esitamise tähtaega toiduseaduses sätestatud loamenetluse ajaga. Seega ei ole tagatud, et kõik
hankes osalemisest huvitatud isikud oleksid jõudnud taotleda loa hankemenetluse kestel ehk
42 päeva jooksul. Kuigi hankes oli võimalik osaleda ka ühispakkujatel ning alltöövõtja
kvalifikatsioonile tugineda, on see pakkujale üksnes võimalus, mitte kohustus ega muuda
seetõttu vaidlusalust tingimust välispakkujate suhtes proportsionaalseks.
Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et mõlemas hankes on kehtestatud kvalifitseerimise
nõudeid, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate
osas, kellel pole tingimuses nõutud Eesti asutuse tunnustust või kes pole täitnud vastavat
Eesti teatamis- ja loakohustust. Seega on hankija rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1.
Olenemata sellest, et pakkujal on kehtestatud tingimust võimalik täita tuginedes teise isiku
vahenditele või esitada ühispakkumus isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei ole tegemist
pakkuja kohustusega, vaid võimalusega. Samuti ei muuda see võimalus seatud tingimust
õiguspäraseks. Need pakkujad, kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele tugineda või
ühispakkumust esitada, võisid loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita nõutud
tingimust pakkumuse esitamise tähtpäevaks.
Rakendusüksus möönab, et arvestades RHS § 41 lg 3 sõnastuse grammatilist mõistetavust,
varasemate auditite seisukohti riigihanke nr 157505 osas ning Rahandusministeeriumi
nõustamisfunktsiooni vastuseid, ei saa eeldada, et toetuse saaja oleks igal juhul pidanud
olema varasemalt teadlik RHSi nõuete rikkumisest. Samuti ei saa hankijale ette heita, et ta
ei rakendanud mõistlikke jõupingutusi seatud kriteeriumi lubatavuse väljaselgitamiseks.
Seega ei saa igal juhul välistada toetuse saaja õiguspärase ootuse varasema olukorra
säilimise osas. Küll tuleb toetuse saaja õiguspärast ootust kõrvutada kolmandate isikute
õigusega osaleda konkurentsipõhistes ning õigusvastaselt piiravate tingimusteta
hankemenetlustes ja avaliku huviga, sh Euroopa Liidu huviga tagada ühisturu tõrgeteta
toimimine läbi konkurentsipõhise hankemenetluse ning ühenduse finantsallikate läbipaistev
7
kasutamine. Antud juhul tuleb kolmandate isikute õigusi ning ühenduse huvisid pidada
kogumina ülekaalukaks avalikuks huviks, mis kaalub üles toetuse saaja võimaliku
õiguspärase ootuse käesoleva otsuse vastu võtmata jätmiseks.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) alusel. Ühendmääruses sätestatud protsendipõhise finantskorrektsiooni
tegemise aluseks on eeldus, et riigihangete rikkumisest võib olla tekkinud finantskahju.
Konkreetse kahjujuhtumi või täpse kahjusumma tuvastamine ei ole sellise korrektsiooni
puhul vajalik ega ka võimalik. Täpsustuseks märgib rakendusüksus, et kirjeldatud
protsendipõhised korrektsioonimäärad tulenevad Euroopa Komisjoni juhisest ning komisjon
on asunud seisukohale, et kui esinevad juhises kirjeldatud rikkumised, siis on kahju igal
juhul tekkinud ja korrektsiooni tegemine on vajalik. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka
toetuse saaja poolt välja toodud minikonkursil pakutud toidukorvi maksumus võrreldes
analoogse toidukorvi turuhinnaga.
Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel
korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel
ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt ühendmääruse (RT I,
02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama
paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude
põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hangete pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukad pakkujad, kui hankija
poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes piiravaid nõudeid.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud
kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11;
RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud
juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.
RÜ võttis hanke nr 157505 rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist
nähtuvalt oli antud hankest huvitatud kaheksa isikut, kellest üks tühistas hanke juurde
registreeringu enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kokku esitas pakkumuse neli isikut,
kellest kolmega sõlmiti raamlepingud. Seega oli antud hankes tagatud teatav konkurents ja
8
erinevate pakkumiste võrdlemine. Lisaks võttis RÜ arvesse, et üks edukas pakkuja (Sanitex
OÜ) on välismaa kontserni Eestis toimetav filiaal. Samas ei saa välistada, et hanke
tingimustes olev VTA tunnustuse nõue oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem
huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. Eelnevast lähtuvalt
on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsioonimäära, kuna see on
proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
RÜ võttis hanke nr 189564 rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist
andmete kohaselt oli antud hankest huvitatud neli isikut, kes kõik ka pakkumuse esitasid
ning kolmega neist sõlmiti raamlepingud. Seega oli antud hankes tagatud teatav konkurents
ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Lisaks võttis RÜ arvesse, et üks edukas pakkuja
(Sanitex OÜ) on välismaa kontserni Eestis toimetav filiaal. Samas ei saa välistada, et hanke
tingimustes nõutud teatamis- ja loakohustus oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem
huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. Eelnevast lähtuvalt
on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsioonimäära, kuna see on
proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Antud hangetega seotud Sanitex OÜ kulud on kajastatud MT-s nr 1-7 tegevuse 2
„Toidukaupade ost“ ja tegevuse 3 „Transport ladustamiskohta“ raames kokku summas
4 632 915,46 eurot, sh Euroopa Abifondi toetus 3 937 978,06 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 694 937,40 eurot. Täpsem summade jaotus MT-de kaupa on välja toodud
allolevas tabelis.
MT nr / Tegevus 2 Tegevus 3 Summa Rikkumisega seotud
SFOS nr kokku € summa € (10%)
1 / 39262 489 639,87 4 896,35 494 536,22 49 453,62
2 / 41402 793 045,87 7 930,47 800 976,34 80 097,64
3 / 42160 698 677,76 6 986,78 705 664,54 70 566,45
4 / 43687 698 177,73 6 981,78 705 159,51 70 515,95
5 / 44840 703 955,78 7 039,56 710 995,34 71 099,54
6 / 47163 630 888,36 6 308,88 637 197,24 63 719,72
7 / 49299 572 659,67 5 726,60 578 386,27 57 838,63
Kokku 4 587 045,04 45 870,42 4 632 915,46 463 291,55
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus MT-s nr 1-7 kajastatud antud hangetega
seotud kulud mitteabikõlblikuks 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk
summas 463 291,55 eurot, sh Euroopa Abifondi toetus 393 797,81 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 69 493,74 eurot.
Lähtuvalt sellest, et RÜ on MT nr 1-7 tegevuste 2 ja 3 osas esitatud kuludest välja maksnud
toetuse 90% ulatuses, st välja on maksmata toetus summas 463 291,55 eurot, siis puudub
vajadus toetuse tagasinõudmiseks.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile.
9
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 189564 kulusid ei
ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus
antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu
raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017,
2) § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool
nimetatud lepingute osas 10% ulatuses.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-s ja haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai teada
või pidi teada saama käesolevast otsusest. Vastavalt TAT punktile 7.7.2. on vaide
menetlejaks rakendusüksus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Sams
toetuste agentuuri juht
Angeelika Põldaru
735 0776
10