MINISTRI KÄSKKIRI
30.10.2018 nr 82
Sotsiaalkaitseministri 11. veebruari 2017. a
käskkirja nr 17 „Sotsiaalkaitseministri 28. mai
2015. a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse
kvaliteedi tõstmine“ 2017.–2018. aasta
tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“
muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 28. mai
2015.a käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1:
muudan perioodi 01.01.2017–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjeldust (lisa
1 vorm A) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 11. veebruari 2017. a käskkirja
nr 17 „Sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine“ 2017.–2018. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine“
seletuskiri
I Sissejuhatus
Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 11. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 17 kinnitatud
2017.–2018. aasta tegevuste kirjelduse dokumenti.
Muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura
Viilup (tel 626 9724,
[email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
II TAT tegevuskava 2017–2018 muudatuste sisu
Muudatused
Muudetakse punkti 2 „Järelhoolduse arendamine“ sõnastust, et alates 2018. aasta sügisest
perepõhise asendushoolduse tugiteenuste koordinaatorite vastutusala laiendada ning lisada
nende tööülesannete hulka ka järelhoolduse arendamisega seotud tegevused koostöös ja
kokkuleppel järelhoolduse projektijuhiga. Muudatuse eesmärk on asendushoolduselt elluastuvate
noorte toetamine ning neile suunatud tugiisikuteenuse pakkumise ja kättesaadavuse tõhustamine
piirkondades. Pakutud lahendus aitab saavutada koordineeritult paremaid tulemusi projekti
eesmärkide täitmiseks.
III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
V TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga.
Sotsiaalkaitseministri ....10.2018
käskkiri nr .....
„Sotsiaalkaitseministri 11. veebruari 2017. a käskkirja nr 17 „Sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015.
a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ 2017.–2018. aasta tegevuste kirjelduse
ja eelarve kinnitamine“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018
1. Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine ja
pakkumine
Tegevus koosneb mitmest tegevussuunast, milleks on asendushoolduse koolitus- ja tugiteenuste
pakkumine, asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu ning üldised
tegevused perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamiseks.
1.1. Asendushoolduse koolitused
Jätkuvad koolitused asendushoolduse pakkujatele kolmel suunal:
1) koolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele,
2) täienduskoolitused asenduskoduteenuse osutajatele,
3) täienduskoolitused asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele,
kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega.
PRIDE arendustegevuste järel alustatakse koolituste pakkumisega, vajaduse korral tehakse
uuendusi vastavalt ilmnevatele puudustele. Vaadatakse üle koolitajate kvalifikatsioon ning
korraldatakse koolitajate koolitust, supervisioonu ja vajaduse korral täienduskoolitust.
Asenduskoduteenuse osutajate täienduskoolitustegevuse raames töötatakse vastavalt analüüsi
tulemustele välja uus koolitusprogramm. Vajaduse korral korraldatakse ka koolitajate koolitus.
Arendustegevuste järel pakutakse arendatud täienduskoolitusi ning vajaduse korral tehakse
uuendusi vastavalt ilmnevatele puudustele.
Asendushoolduse pakkujate ning saatjata alaealistega, inimkaubanduse ja seksuaalse
väärkohtlemise ohvritega tegelevate spetsialistide täienduskoolitustegevustega alustatakse 2016.
aasta asemel 2017. aastal. Selle raames selgitatakse kõigepealt välja koolitusvajadus, mille alusel
koostatakse koolitusprogramm vastavalt sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevusvajadustele
ning leitakse koolitajad. Vajaduse korral kaasatakse väliseksperte väljastpoolt Eestit.
Kõikide koolituste vajaduste analüüsimisel ja arendustegevuste elluviimisel korraldatakse
töögruppe ja koosolekuid, kaasatakse vajaduse korral eksperte ja sihtrühmi. Asendushoolduse
koolitused ja tugiteenused on tugevalt seotud ning peavad teineteist toetama. Koolituse ja
tugiteenuste ühtlustamiseks tehakse asutuste vahel tihedat koostööd, samuti tehakse koostööd
teiste osapoolte ja ekspertidega (sh väliseksperdid ja väliskogemuste saamine).
Tabel 1. Asendushoolduse koolitused ja analüüsid
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus ja lõpp
üldajaraam kirjeldatud perioodil
1.1. Asendushoolduse koolituste 2015–2020
pakkumine
1.1.1. Perepõhise asendushoolduse 2015–2020 01.01.2017–31.12.2018
koolituse PRIDE (sihtrühm: peres
hooldajad, eestkostjad,
lapsendajad) arendamine ja
pakkumine
1.1.1.1. Arendustegevuste kavandamine ja 2017
elluviimine
1.1.1.2. Hanke ettevalmistamine ja 2017–2018
korraldamine koolitajate leidmiseks,
lepingute sõlmimine
1.1.1.3. Koolituste korraldamine ja hindamine 2017–2018
1.1.2. Asenduskoduteenuse pakkujate 2015–2020 01.01.2017–31.12.2018
täienduskoolitus (asenduskodude
kasvatajad ja perevanemad)
1.1.2.1. Arendustegevuste planeerimine ja 2017
elluviimine
1.1.2.2. Hanke ettevalmistamine ja 2017–2018
korraldamine koolitajate leidmiseks,
lepingute sõlmimine
1.1.2.3. Koolituste pakkumine 2017–2018
1.1.3. Täienduskoolitused 2015–2020 01.01.2017–31.12.2018
asendushoolduse pakkujatele ja
võrgustikku kuuluvatele
spetsialistidele tööks saatjata
alaealiste ning inimkaubanduse ja
seksuaalse väärkohtlemise
ohvritega
1.1.3.1. Koolitusvajaduse analüüs 2017
2
1.1.3.2. Arendustegevuste planeerimine ja 2017
elluviimine
1.1.3.3. Koolituse pakkumine 2017–2018
1.2. Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine ning kutselise erihooldusepere teenuse
piloteerimine
Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine
Tugiteenuste pakkumine hõlmab teenuse osutamise arendamist, teenuse vajaduse
väljaselgitamist, teenuse korraldamist, teenuseosutajate leidmist ning teenuse korralduse,
protsessi ja mõju jälgimist nii enne kui pärast tegevuste toimumist ja hindamist. Tugiteenused on
suunatud kahele sihtrühmale: perepõhise asendushoolduse pakkujatele ja asenduskoduteenuse
osutajatele.
Perepõhise asendushoolduse pakkujatele suunatud tugiteenused
2017. aastal jätkatakse peredele nõustamisteenuste (sh telefoni- ja internetinõustamine,
grupinõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine) ja mentorluse pakkumist. 2016.
aastal osutatud teenuste esmase analüüsi põhjal on selgunud, et teenuseosutaja vajab tuge
seoses teenustest teavitamisega piirkondades, eestkoste- ja hooldusperede leidmisel ning
teenusevajaduse väljaselgitamisel. Telefoni- ja inetrnetinõustamine on vähem kasutatavad
teenused, mida oleks võimalik pakkuda asendushoolduse teemavaldkonna spetsialistil. Sellega
seoses on 2017. aastal plaanis värvata asendushoolduse koordinaatorid, kes osutavad telefoni-
ja internetinõustamise teenust ning aitavad koordineerida perepõhiseid tugiteenuseid
piirkondades.
2016. ja 2017. aastal piloteeritud teenuste osutamise järel arendatakse teenuseid vastavalt
sihtrühma vajadustele ning seni kasutatud heale praktikale Eestis ja teistes riikides. Selleks
analüüsitakse muu hulgas perioodil 2016–2017 pakutud teenuseid kogutud mõjuhindamise
andmete põhjal, konsulteeritakse perepõhise asendushoolduse pakkujatega ja teenuseid
pakkuva(te) organisatsiooni(de)ga teenuste vajaduse suhtes nii sihtrühma- kui piirkonnapõhiselt,
mille järel jätkatakse peredele nõustamisteenuste osutamist ning vastavalt vajadusele teiste
tugiteenuste pakkumist.
Asenduskodutöötajatele suunatud tugiteenused
Aastatel 2017–2018 jätkatakse asenduskodutöötajatele tugiteenuste pakkumisega. Teenused
hõlmavad grupisupervisiooni ja individuaalse supervisiooni teenuseid kasvatusalatöötajatele,
tööjuhendamise koolitust ja sellele järgnevaid grupisupervisioone asenduskodu juhtidele ning
kovisiooni koolitust ja sellele järgnevaid grupisupervisioone kasvatusalatöötajatele. Teenuseid
pakutakse vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele.
Aastatel 2016–2018 piloteeritud nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamise järel arendatakse
teenuseid vastavalt sihtrühma vajadustele, mida hinnatakse pakutud teenuste sisu ja korraldust
analüüsides, samuti kliendi tagasisidet arvesse võttes. Valmistutakse sihtrühma vajadustele
kohandatud teenuste pakkumiseks perioodil 2019–2020.
3
Kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine
Kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimise ettevalmistamisega alustatakse asendushoolduse
reformi esmaste arendustegevuste järel koos punktis 1.5 kirjeldatud arendustegevustega.
Ettevalmistuste raames töötatakse välja kutselise erihoolduspere teenuse kirjeldus ja erinõuded
teenust osutavale isikule.
Asendushoolduse arendamise eesmärgil ja parima võimaliku Eesti oludesse sobiva tugiteenuste
paketi loomiseks perioodiks 2018–2020 tehakse vajadustest lähtuvalt järgmisi arendustegevusi:
kutsutakse kokku eksperte ja korraldatakse ümarlaudu, tellitakse tugiteenuste mõju hindamiseks
uuringuid või analüüse, osaletakse koolitustel, temaatilistes töögruppides ja kogemuskohtumistel
nii Eestis kui väljaspool.
Tabel 2. Asendushoolduse tugiteenuste pakkumise ja kutselise erihoolduspere teenuse
piloteerimise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
1.2. Asendushoolduse 2015–2020
tugiteenuste pakkumine ning
kutselise erihooldusepere
teenuse piloteerimine
1.2.1. Tugiteenused perepõhise 2015–2020 01.01.2017–31.12.2018
asendushoolduse pakkujatele
1.2.1.1. Tugiteenuste osutamine 2016–2020
1.2.1.2. Piirkondlike koordinaatorite 2017
värbamine (tugiteenuste
koordineerimine ja osutamine)
1.2.1.3. Teenustega seonduvad 2016–2020
teavitustegevused
Teenuste järelevalve
1.2.1.4. Tugiteenuste osutamise mõjude 2016–2020
hindamiseks andmete kogumine
1.2.2. Tugiteenused asenduskodu 2016–2020 01.01.2017–31.12.2018
kasvatusalatöötajatele ja
perevanematele
1.2.2.1. Tugiteenuste osutamine 2016–2020
4
1.2.2.2. Teenustega seonduvad 2016–2020
teavitustegevused
Teenuste järelevalve
1.2.2.3. Tugiteenuste osutamise mõjude 2016–2020
hindamiseks andmete kogumine
1.2.3. Kutselise erihoolduspere 2017–2020 01.01.2017–31.12.2018
teenuse piloteerimine
1.2.3.1. Piloteerimise ettevalmistused ja 2017–2018
piloteerimine
Tabel 3. Asendushoolduse koolitus- ja tugiteenuste pakkumisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
(2018)
(2023)
Väljundi- Perepõhise 750 1200 Perepõhise asendushoolduse
näitaja asendushoolduse vormide pakkujatena
pakkujate arv arvestatakse nii uusi kui
olemasolevaid pakkujaid
(tegevused 1.1.1, 1.1.3, 1.1.4,
1.1.6). Panustab otseselt
rakenduskava
väljundinäitajasse.
Väljundi- Koolitusel osalenud või 250 500 Asenduskoduteenuse osutajate
näitaja tugiteenust saanud täienduskoolitusel osalejate ja
asenduskoduteenuse tugiteenuse saajate arv.
osutajate ja järelevalve Tegevused 1.1.2, 1.1.3, 1.1.5.
tegijate arv
1.3. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu
Tegevuse tulemusel tagatakse järelevalvetöötajate väljaõpe, et arendada hetkel pigem
sanktsioneeriva iseloomuga järelevalvesüsteemi sisulist poolt ning pakkuda seeläbi ka
teenuseosutajatele tuge järelevalve käigus väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks. Senise pigem
tehnilisele teenusele kehtestatud nõuete üle järelevalve tegemise asemel on vaja keskenduda
teenuse kvaliteedile lähtuvalt lapse õigustest ja huvidest. Tegevuse raames pakutakse laste
asendushoolduse ning teiste asutusepõhiste teenusepakkujate üle järelevalvet tegevatele
ametnikele täiendavaid järelevalvemeetodeid ja juhiseid nende kasutamiseks.
Tegevuse elluviimiseks selgitatakse välja koolitus- ja/või nõustamisvajadus, korraldatakse
järelevalve tegijatele täienduskoolitused või nõustamine ning vajaduse korral koostatakse ja
5
tõlgitakse juhendmaterjalid. Koolitusvajaduse väljaselgitamisega ning koolitus- ja
juhendmaterjalide ettevalmistamisega alustatakse 2018. aastal.
Tabel 4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
kirjeldatud
perioodil
1.3. Asendushoolduse kvaliteedi 2018–2020 01.01.2018–
parandamine järelevalve 31.12.2018
tõhustamise kaudu
1.3.1. Koolitus- ja nõustamisvajaduse 2018
väljaselgitamine, koolitajate ning
koolituste korraldajate leidmine
1.3.2. Tegevuste elluviimine: koolituste 2018–2020
ettevalmistamine, korraldamine,
materjalide koostamine jms
1.3.3. Tegevustega seonduvad 2018–2020
teavitustegevused
Tegevuste järelevalve
1.3.4. Mõjude hindamiseks andmete 2018–2020
kogumine
Tabel 5. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava
(2023)
aastal
(2018)
Väljundi- Koolitusel osalenud 15 45 Näitajas kajastatakse
näitaja või tugiteenust järelevalvemetoodika
saanud koolitustel osalejate arvu.
asenduskoduteenuse
osutajate ja
järelevalve tegijate
arv
1.4. Teavitustegevused
6
Teavituse peamine eesmärk on suurendada ühiskonnas üldist teadlikkust ja kujundada
positiivseid hoiakuid asendushooldusest, samuti anda perepõhisest asendushooldusest positiivne
kuvand, et leida senisest enam peresid, kes oleksid valmis pakkuma oma vanematest ilma jäänud
lastele perepõhist asendushooldust. Esmalt selgitatakse välja täpne sihtrühm, probleemkohad ja
teavitusvajadused, millest tulenevalt koostatakse lähteülesanne, teavitusstrateegia ja
tegevusplaan, mis aitaksid kõige efektiivsemalt kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Teavitusstrateegia koostamist ja teavitustegevuste ettevamistamist alustatakse 2017. aastal.
Täpsed tegevused, sealhulgas sihtrühmaspetsiifilised teavitustegevused ja meetodid määratakse
kindlaks strateegia ettevalmistamisel.
Lähteülesande koostamiseks ning probleemkohtade ja teavitusvajaduse väljaselgitamiseks
korraldatakse koosolekuid ja kaasatakse vajaduse korral eksperte ja sihtrühma esindajaid.
Teavitustegevuste hulka kuulub muu hulgas asendushooldust ja perepõhist asendushooldust
propageeriva ning peresid värbava ja informatiivse sisuga matejalide koostamine, mille juures on
arvesse võetud poliitikakujunduse eesmärki ja suundi, samuti seadusemuudatusi
asendushoolduse valdkonnas.
Enne teavitustegevuste elluviimist toimub aastal 2017 materjali väljatöötamine. Väljatöötatud
materjalid avalikustakse vastavalt vajadusele, muu hulgas tuleb arvestada arengusuundi ja
seadusemuudatusi asendushoolduse valdkonnas (kas samal aastal või sellelele järgnevatel
aastatel).
Tabel 6. Teavitustegevuste ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
1.4. Teavitustegevused 2017–2020 01.01.2017–31.12.2018
1.4.1. Teavitusvajaduse ja sihtrühma 2017
väljaselgitamine
1.4.2. Lähteülesande koostamine 2017
1.4.3. Teavitusstrateegia koostamine 2017
1.4.4. Teavitustegevuste elluviimine 2017–2018
1.5. Arendustegevused
Asendushoolduse valdkonna olulisteks eesmärkideks on asendushoolduse kvaliteedi
parandamine, sealhulgas tugiteenuste arendamine, perepõhise asendushoolduse osatähtsuse
suurendamine ning elluastumise ja järelhoolduse tõhustamine. 2018. aastal rakenduvad
asendushoolduses seadusemuudatused, mis aitavad kaasa asendushoolduse kvaliteedi
paranemisele ja arengule.
7
Sellega seoses on vajadus mitmete oluliste arendustegevuste järele, mida teeb
Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet koostab lähtuvalt asendushooldust
puudutavatest seadusemuudatustest vajaduse korral tööprotsesside kirjeldusi ja juhendmaterjale,
annab soovitusi asendushooldusel olevate laste heaolu ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning
teavitab ja nõustab siht- ja sidusrühmi.
Tabel 7. Arendustegevuste ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
1.5. Arendustegevused 2017–2020 01.08.2017–31.12.2018
1.5.1. Tegevuste planeerimine ja spetsialisti 2017
värbamine
1.5.2. Juhendmaterjalide, soovituste ja 2017–2020
kirjelduste koostamine
1.5.3. Siht- ja sidusrühmade teavitamine ja 2017–2020
nõustamine
8
2. Järelhoolduse arendamine
Asendushoolduselt elluastuvatele noortele professionaalse tugiisiku teenuse pakkumine
Tegevus on seotud asendushoolduse ühe strateegilise eesmärgiga, milleks on asendushoolduselt
elluastumise ettevalmistamise ja järelhoolduse tõhustamine, mis aitab kaasa sellele, et
asendushoolduselt lahkuvad noored tuleksid iseseisvalt hästi toime. Tegevuste eesmärk on
asendushoolduselt lahkuvate noorte elluastumise toetamine, sotsiaalsete ja eluoskuste
arendamine ning võimalikult iseseisva toimetuleku tagamine, sealhulgas tööturule suundumise
hõlbustamine ja tööturul püsimise toetamine.
Jätkatakse asendushoolduselt elluastuvatele noortele professionaalse tugiisiku teenuse
pakkumisega, millega alustati 2016. aastal. 2018. aasta alguses tehakse uus riigihange
järelhooldusteenuste pakkumiseks kuni 2020. aastani.
2016. aastal tellis Sotsiaalministeerium uuringu asendushoolduselt elluastunud noorte hulgas, et
saada infot nende toimetuleku ja vajaduste kohta elluastumisel. Uuringu tulemuste alusel
analüüsitakse Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös täiendavate tugiteenuste
pakkumise ettepanekuid ja võimalusi ning vajaduse korral alustatakse täiendavate tugiteenuste
ettevalmistamist ja pakkumist.
2018. aasta lõpust laiendatakse piirkondlike perepõhise asendushoolduse tugiteenuste
koordinaatorite töövaldkonda ning lisatakse nende tööülesannete hulka ka järelhoolduse
arendamisega seotud tegevused oma piirkonnas koostöös ja kokkuleppel järelhoolduse
projektijuhiga. Muudatuse eesmärk on järelhoolduse arendamine ning asendushoolduselt
elluastuvate noorte toetamine ja neile suunatud tugiisikuteenuse pakkumise ja kättesaadavuse
tõhustamine.
Tegevuste elluviimiseks korraldatakse vajaduse korral töögruppe ning kasutatakse
eksperdinõustamist, tellitakse uuringuid või analüüse tegevuste tulemuslikkuse ja mõju
hindamiseks, osaletakse koolitustel, temaatilistes töögruppides ja kogemuskohtumistel nii Eestis
kui väljaspool.
Tabel 8. Järelhoolduse arendamine
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
2. Järelhoolduse arendamine 2015–2020
2.1. Tugiteenuste arendamine ja 2017–2020 01.01.2017–31.12.2018
osutamine asendushoolduselt
elluastujatele
2.1.1. Tugiisikuteenuse osutamine 2016–2020
Riigihanke korraldamine tugiisikuteenuse
osutamiseks
2.1.2. Mõjude hindamiseks andmete kogumine 2016–2020
9
2.1.3. Teenustega seonduvad 2016–2020
teavitustegevused
Teenuste järelevalve
2.1.4. Vajaduse korral täiendavate tugiteenuste 2016–2020
valimine ning tegevuste ettevalmistamine
ja pakkumine
Tabel 9. Järelhoolduse arendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava
(2023)
aastal (2018)
Tugiteenuseid saanud
Väljundi- 245 445
asendushoolduselt ellu astuvate
näitaja
noorte arv
10