dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2018
Viit
4.2-3/2889-3
Registreeritud
29. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kutsekoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf518 KB
  • 📎Tugiisik, tase 4_AK_SoM.pdf982 KB

Sisu (failidest)

Tere Suur tänu tagasiside eest! Saadan manuses töörühma vastuste ja tehtud parandustega kutsestandardi kavandi. Lugupidamisega Salome Virkus +3726791759 From: [email protected] <[email protected]> Sent: 5. oktoober 2018 11:47 To: Salome Virkus <[email protected]> Subject: Tugiisik, tase 4 kutsestandardi arvamusküsitlus Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Tugiisik, tase 4 kutsestandardi arvamusküsitlus Registreerimise kuupäev: 05.10.2018 Registreerimise number: 4.2-3/2889-2 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee https://www.sm.ee/ethttps://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium KUTSESTANDARD Tugiisik, tase 4 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase Tugiisik, tase 4 4 Võimalikud spetsialiseerumised ja nimetused kutsetunnistusel Spetsialiseerumine Nimetus kutsetunnistusel Töö intellektihäire ja vaimse tervise Intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega probleemidega täiskasvanuga täiskasvanu tugiisik (Tegevusjuhendaja) Töö abivajadusega (tervisest tuleneva Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) erivajadusega) lapsega lapse tugiisik Töö toimetulekuraskustes isikuga Toimetulekuraskustes isiku tugiisik Töö rahvusvahelise kaitse saajaga Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik Töö väärkoheldud isikuga Väärkoheldud isiku tugiisik Töö toimetulekuraskustes perega Toimetulekuraskustes pere tugiisik Töö sõltuvushäirega isikuga Sõltuvushäirega isiku tugiisik 1 A-osa TÖÖ KIRJELDUS A.1 Töö kirjeldus Tugiisiku töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel. Tugiisik võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega. Ettepanekud töö kirjelduse kohta Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): Ei saa nõustuda eelmisel lehel sulgudes välja toodud märkusega, et intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu tugiisik on sama, mis tegevusjuhendaja. Tugiisiku võib spetsialiseeruda küll mainitud sihtgrupile, kuid tegeleb siiski ühe isikuga, tegevusjuhendaja peab olema võimeline tegutsema mitme isiku/ kliendiga ühiselt. Vastus: Tegevusjuhendaja kutse saab inimene, kes omandab nii kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud kompetentsid (oskused, mis kattuvad töötamisel erinevate sihtgruppidega) kui tegevusjuhendaja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid. Grupitööga seotud kompetentsid on vajalikud ka teiste sihtrühmadega töötamisel. A.2 Tööosad A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Kliendi toetamine suhtlemisel. 2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel. 3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine. 4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel. 5. Eneseesinduse oskuse toetamine. A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine 1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine. 2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine. 3. Tervisekäitumise kujundamine. 4. Kliendi võimestamine. 5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel. A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes 1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel. 2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine. 3. Toetamine enese eest hoolitsemisel. 4. Juhendamine majapidamise korraldamisel. 5. Juhendamine toitumisel. 6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse. A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda 1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine. 2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel. 3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel. 2 A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel 1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel. 2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel. 3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel. 4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel. A.2.6 Võrgustikutöö 1. Koostöö kliendi võrgustikuga. 2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega. Ettepanekud tööosade kohta Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): A.2.2. p 1 Võiks täpsustada, mis laadi hindamisega on tegu (kas kasutab SKA toetusvajaduse hindamisvahendit?), samuti, mis analüüsiga on tegu. Ei arvesta: See on tugiisiku tööülesannete määratlemiseks vajalike igapäevaseks toimetulekuks vajalike tegevuste läbiviimise võimekuse hindamine vm lisaabi vajaduse hindamine ja igapäevaste tegevuste hindamise analüüs. Selleks ei ole vaja spetsiaalset hindamisvahendit, vaid elementaarset oskust oma töö tegevusi hinnata ja mõtestada ning vajadusel pöörduda teise spetsialisti poole. A.2.2. p 4 Võimestamine on äärmiselt suur mõiste. Seda peaks tegema läbivalt läbi kõikide tegevuste. Ma ei tooks seda eraldi siin tegevusvõime all välja. Ei arvesta: võimestamine on sobiv sõna. Võimestamine tähendab võimekaks või suutlikuks tegema, see on kindlasti üheks tugiisku tööülesandeks. Selle killustamine erinevate tegevuste alla ei ole standardi ülesehituse seisukohast mõistlik. A.2.3. p 3 Võiks täpsustada, kas silmas on peetud enesehügieeni eest hoolitsemisel? Tegevus lahti kirjutatud tegevusnäitajas B.2.3.3. A.2.3. p 5 Kui klient iseseisvalt ei söö, kas siis toitmine ei ole tugiisiku töö? Jah, on. Spetsialiseerumisega seotud tööosad Intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu tugiisik (Tegevusjuhendaja) A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga 1. Kliendi toetamine. 2. Tugigruppide toetamine. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. 4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine. 5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine. 6. Ressursside kasutamise planeerimine. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega 1. Lapse toetamine. 2. Koostöö haridusasutusega. 3. Seksuaalkäitumise kujundamine. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga 1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Väärkoheldud isiku tugiisik A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga 1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. Toimetulekuraskustes pere tugiisik A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega 1. Omavahelise suhtluse toetamine. 2. Toetamine laste kasvatamisel. 3. Toetamine asjaajamisel. Sõltuvushäirega isiku tugiisik A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga 1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul. 2. Toetamine asjaajamisel. 3. Toetamine taasühiskonnastamisel. 4. Ressursside kasutamise planeerimine. Ettepanekud tööosade kohta Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): A.2.7 Need tööosad on tegevusjuhendaja töö osad. Vastus: Jah, need on tegevusjuhendaja kompetentsid (tegevusjuhendajaks spetsialiseerumisel tuleb tõendada need kompetentsid lisaks kohustuslikele kompetentsidele). A.2.7 p 3 Tugiisik ei peaks üksuse töö- ja elukorralduse koordineerimisega tegelema. Ta peaks keskenduma ühele kliendile, koordineerimisega tegeleb tegevusjuhendaja. Sellega tegelebki tegevusjuhendaja kui ühele konkreetsele sihtgrupile spetsialiseerunud tugiisik, st need kompetentsid peab omandama tugiisik siis, kui t soovib tegevusjuhendajaks spetsialiseeruda. Teistele sihtrühmadele spetsialiseerunud tegevusjuhendajad neid kompetentse omandama ei pea. A.2.7 p 4 Kliendiga seotud dokumentide haldamine on kliendi või tema eestkostja töö, tugiisik võib haldamise juures olla toeks. Samuti võib klienti, kellel ei ole eestkostet määratud, asjaajamistes aidata tegevusjuhendaja. Sellega tegelebki tegevusjuhendaja, st need kompetentsid peab omandama tugiisik siis, kui t soovib tegevusjuhendajaks spetsialiseeruda. Teistele sihtrühmadele spetsialiseerunud tegevusjuhendajad neid kompetentse omandama ei pea. A.2.7 p 5 Ei saa aru, mis ressursse on silmas peetud. Tööülesande sisu on lahti kirjutatud tegevusnäitajas B.2.7.5. A.3 Töökeskkond ja töö eripära Tugiisik võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses, päevakeskuses ja tugikeskuses. Tugiisik töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja hoolekandeasutuses. Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel. 4 Tugiisik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele. A.4 Töövahendid Tugiisik kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid. A.5 Tööks vajalikud isikuomadused: võimed ja iseloomujooned Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus. A.6 Kutsealane ettevalmistus Tugiisikul on vähemalt põhiharidus, tegevusjuhendajal on vähemalt keskharidus. Ettepanekud kutsealase ettevalmistuse kohta Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): Jällegi üks põhjus, miks ei saa tugiisikut ja tegevusjuhendajat ühte patta panna 😊 TJ peab olema keskharidus. Minu arvates põhjendatult. Tegevusjuhendaja keskhariduse nõue tuleneb SHS-ist, teiste sihtrühmadega töötaval tugiisikul on erinev haridusnõue. A.7 Enamlevinud ametinimetused Tugiisik, tegevusjuhendaja. A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. 5 B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED B.1. Kutse struktuur Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13. B.2 Kompetentsid KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID B.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. juhendab klienti looma ja hoidma suhteid, arvestades kliendi valmisolekut, võimet ja oskust suhelda; viib järjepidevalt läbi suhtlemise tõhustamisele orienteeritud tegevusi; kasutab tegevustes erinevaid alternatiivkommunikatsiooni võimalusi, arvestades kliendi eripära; 2. toetab klienti kohase käitumise õppimisel, kujundades tema üldinimlikke väärtushinnanguid, eneseregulatsiooni ja empaatiat, arvestades üldisi käitumistavasid ja kliendi kultuurilist tausta ning olles ise eeskujuks; 3. märkab tähenduslikku käitumist, jälgides tema tunnete väljendamist erinevates käitumissituatsioonides; toetab klienti tunnete väljendamisel ja nendega toimetulekul, selgitab teiste inimeste tundeid ja käitumist; selgitab erinevaid suhtlemistasandeid (nt sõbrasuhted, perekondlikud, tööalased, seksuaalsed suhted), juhendab klienti erinevates suhetes ja olukordades sobivalt käituma; 4. tunneb ära konflikti, reageerib vastavalt olukorrale ning kaasab konflikti lahendamisel klienti, eestkostjaid, lähedasi, kolleege ja tugispetsialiste; suunab klienti märkama ja ennetama konflikti ning selle tekkides leidma lahendusi; toetab enesekehtestava käitumise õppimisel; 5. toetab eneseesindamise oskust, teadvustades ja tutvustades inimese põhiõigusi; juhendab õiguste teostamiseks vajaliku abi leidmisel ja toetab asjakohaste organisatsioonide poole pöördumisel. B.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. selgitab välja kliendi tugevad küljed ja kõrvalabi vajaduse, analüüsib kliendi tegevus- ja osalusvõime taset, kohandab keskkonna tegevusteks sobivaks vastavalt oma pädevusele; 2. jälgib kliendi terviseseisundit, arvestades teavet kliendi tervise kohta; muutuste korral teavitab asjasse puutuvat spetsialisti (nt õde, pere- ja/või eriarsti ning vajadusel teisi spetsialiste); suunab klienti jälgima oma terviseseisundit, selgitades talle haigusest tulenevaid sümptomeid; 3. kujundab kliendi tervisekäitumist (sh seksuaaltervise), koostades koos kliendiga tema vajadustele vastava päevakava, arvestades tasakaalu töö, huvitegevuse ja liikumise/värskes õhus viibimisel jm vahel; juhendab ja motiveerib klienti järgima tervislikke eluviise, kasutades erinevaid meetodeid; juhendab ja motiveerib ravimite tarvitamist vastavalt arsti poolt määratud raviplaanile, märkab võimalikke kõrvalmõjusid; 4. suunab ja juhendab klienti, lähtudes tema võimekusest püstitada saavutatavaid eesmärke; motiveerib ja julgustab klienti omandatud oskusi järjepidevalt kasutama, toetades kliendile tegevuste sooritamiseks rahuliku ja pingevaba keskkonna loomist; motiveerib ja kaasab 6 klienti osalema tema arengu toetamiseks planeeritud tegevustes (sh töösarnane tegevus) ja tema püstitatud eesmärkide täitmisel; 5. märkab ja selgitab välja abivahendi vajaduse oma pädevuse piires; toetab klienti abivahendi hankimisel; motiveerib ning juhendab klienti abivahendi kasutamisel. B.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. juhendab ja toetab klienti igapäevaelu toimingute planeerimisel, kujundades sobiva päeva- ja nädalarütmi, arvestades kliendi vajadusi; jälgib ja toetab plaanitud tegevuste elluviimist, kohandades tegevusi vastavalt vajaduste ja elukorralduste muutusele; 2. juhendab klienti rahaliste toimingute planeerimisel, arvestades ressursse; aitab kliendil tehingute mõistlikkuse ja vajaduse üle otsustada ning tehinguid teostada; 3. juhendab, toetab ja suunab klienti isikliku hügieeni toimingutel, riietumisel ja teistes enesehooldustoimingutes; motiveerib klienti enda eest hoolitsema; 4. juhendab klienti majapidamistöödel, sh toidu valmistamisel, kodumasinate kasutamisel, eluruumide ning koduümbruse korrashoiuga seotud toimingutel, arvestades tema tegevusvõimet ja järgides tervishoiu-, keskkonna- ning teisi ohutusnõudeid; 5. juhendab ja toetab klienti tasakaalustatud toidu valimisel ja söömisel; jälgib toitumist, lähtudes kliendi seisundist; vajadusel söödab teda; 6. suunab klienti leidma ja osalema talle sobivates vabaajategevustes, arvestades kliendi võimaluste, vajaduste ja soovidega; korraldab vabaajategevustes ja kogukonnaüritustel osalemise, vajadusel osaleb koos kliendiga. B.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab klienti koostöös teiste spetsialistide ja võrgustikuliikmetega sobivate ja võimetekohaste õppimis-, töötamis- või muude hõivevõimaluste leidmisel; märkab hõives osalemise takistusi ja toetab vajalike teenuste ja toetuste kättesaamisel; teeb koostööd õppeasutuse, tööandja või muu organisatsiooniga, selgitades kliendi vajadusi ja toetades klienti korralduslike küsimuste lahendamisel; selgitab kliendile tema tööõigustest tulenevaid õigusi ja kohustusi vastavalt oma pädevusele; 2. toetab klienti õpi- ja/või tööharjumuste kujundamisel, motiveerides, jälgides klienti ja andes soorituste kohta tagasisidet; 3. toetab klienti õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste (nt ajakasutus, töövõtted) õppimisel. B.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab kliendi elukohas (sh majutusüksuses, peremajas) erinevate osapoolte koostööd, selgitades vastastikuseid ootusi, kohustusi ja ühiselureegleid; toetab klienti eluasemega seotud küsimuste lahendamisel; 2. juhendab ja toetab klienti avalike teenuste kasutamisel ja vajadusel selleks vajaliku dokumentatsiooni täitmisel; selgitab isiklike dokumentide vajalikkust ja säilitamise võimalusi; 3. juhendab klienti kogukonnas pakutavate teenuste (nt juuksur, saun, ühistransport) kasutamisel, arvestades kliendi tegevusvõimet; vajadusel saadab klienti; 4. toetab klienti IKT-vahendite kasutamisel; selgitab kliendile digitaalsete seadmete ja andmetega seotud ohtusid ja võimalusi digivahendite turvaliseks kasutamiseks. B.2.6 Võrgustikutöö EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 7 1. vajadusel loob kliendile sobiva võrgustiku; teeb võrgustikuga koostööd, vahetades võrgustikuliikmetega asjakohast teavet; märkab lähedaste kaasamise vajadust ja kliendi nõusolekul loob lähedastega kontakti; teeb koostööd kliendi lähedaste ja eestkostjatega, kaasates neid klienti puudutavatesse küsimustesse, arvestades oma pädevuse piire ja kokkuleppeid osapooltega; 2. teeb koostööd kogukonna ja teiste spetsialistidega vastavalt vajadusele. SPETSIALISEERUMISEGA SEOTUD KOMPETENTSID Intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu tugiisik (Tegevusjuhendaja) B.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. juhendab, toetab ja vajadusel teeb kliendi tegevus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaanist tulenevaid tegevusi, lähtuvalt kliendi terviseseisundist tulenevast eripärast; 2. toetab kliente ja nende lähedasi toetavate gruppide tegutsemist juhendamise ja nõustamise kaudu; 3. toetab klienti seksuaalkäitumise oskuste omandamisel, arvestades kliendi eripära; 4. koordineerib peremaja/majutusüksuse piires töötajate, klientide jt koostööd, hallates ressursse, korraldades majapidamistöid, luues perelaadse õhkkonna, kujundades ja hoides traditsioone, korraldades vaheldusrikkaid ja arendavaid vabaajategevusi jms; 5. korraldab kliendi teenusega seotud dokumendihaldust vastavalt nõuetele, tehes vajadusel koostööd kliendi eestkostjaga; 6. planeerib ja jälgib koostöös kliendi või tema eestkostjaga kliendi isiklike ressursside kasutamist, juhendades ja toetades klienti erinevates toimingutes. Ettepanekud tööosa kohta Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): P 1- 2 nõus, tugiisiku töö P 3- töögraafikuid ei koosta ei tugiisik ega tegevusjuhendaja Arvestatud. Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik B.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab last, arvestades lapse arenguetappe ning märgates ealisi ja terviseseisundist tulenevaid eripärasid; teeb koostööd lapsevanema ja teiste lapsega seotud võrgustikuliikmetega; 2. toetab last õppeprotsessis, tehes koostööd haridusasutusega, sh teeb koostööd õpetaja/juhendajaga, toetades õpetaja tööd; toetab lapsevanema ja haridusasutuse vahelist suhtlemist; 3. toetab last seksuaalkäitumise oskuste omandamisel, arvestades lapse ealisi ja arengulisi eripärasid. Toimetulekuraskustes isiku tugiisik B.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab klienti, arvestades tema eelnevast elukeskkonnast tulenevat tausta; märkab käitumise eripärasid (sh erinevatest sõltuvustest tulenevaid eripärasid) ja teavitab vastavat asutust; 8 2. toetab klienti suhtlemisel võlanõustajate, kohtutäiturite ja töötukassaga, lähtudes nende tööd reguleerivast seadusandlusest ja töökorraldusest; 3. varasemate õigusrikkumiste korral toetab kliendi taasühiskonnastamist, tehes koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik B.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab klienti kultuuriliste eripäradega toimetulekul ja uues elukeskkonnas kohanemisel, arvestades kliendi kultuurilist päritolu; 2. toetab klienti suhtlemisel politsei- ja piirivalveameti ja asjassepuutuvate rahvusvaheliste organisatsioonidega elamisloa, perede taasühendamise ja vabatahtliku tagasipöördumisega seotud tegevustes; toetab klienti asjaajamisel kohaliku omavalitsusega, juhindudes kohaliku omavalitsuse poolt koostatud juhtumiplaanist. Väärkoheldud isiku tugiisik B.2.11 Töö väärkoheldud isikuga EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab klienti, arvestades väärkohtlemise erinevaid vorme (sh soopõhine vägivald ja laste vastu suunatud vägivald), ohumärke ning väärkohtlemisega seotud müüte ja tegelikkust ning ohvriks sattumise põhjuseid, väärkohtlejate motiive ja strateegiaid ning perevägivalla mõju lastele; lähtub abistamisel väärkohtlemise ohvrite abistamise spetsiifikat (sh kaasneda võivad vaimse tervise probleemid); 2. toetab klienti asjaajamisel valdkonnas tegelevates asutustes ja organisatsioonides (sh kohalik omavalitsus, ohvriabi, politsei, prokuratuur, kohus, naiste tugikeskused) ning nende poolt läbi viidavates erinevates menetlustes. Toimetulekuraskustes pere tugiisik B.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab pereliikmete omavahelist suhtlust, arvestades pereelu arengufaase ja dünaamikat; märkab käitumise muutusi ja teavitab vastavat asutust; 2. toetab lapsevanemaid laste kasvatamisel ja haridusasutustega suhtlemisel, arvestades laste ealisi ja tervisest tulenevaid eripärasid; märkab laste kasvatamisel esinevaid takistusi, sh vanemlike oskuste puudumine, sõltuvused, väärkohtlemine; 3. toetab klienti suhtlemisel erinevate asutuste, sh võlanõustajate, kohtutäiturite ja töötukassaga, lähtudes nende tööd reguleerivatest õigusaktidest ja töökorraldusest. Sõltuvushäirega isiku tugiisik B.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. toetab klienti, arvestades sõltuvuse olemust, erinevate uimastite mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele ning sotsiaalsele toimetulekule, tema uimastite kuritarvitamise/sõltuvusega seotud tausta (tarvitamise kestvus, tarvitamisega seotud tagajärjed füüsilisele ja vaimsele tervisele, toimetulekule ja perekondlikele suhetele), tema motivatsiooni uimastite tarvitamisest 9 loobuda ja uimasteid tarvitava inimese käitumise eripärasid; märkab muutusi käitumises, vajadusel motiveerib klienti pöörduma vastava spetsialisti poole; 2. toetab klienti asjaajamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, võlanõustajate, kohtutäiturite ja töötukassaga; toetab klienti suhtlemisel tervishoiu- ja sotsiaalasutustega ning teiste valdkonnas töötavate organisatsioonidega, selgitades nende poolt pakutavaid teenuseid ja kliendi õigusi ning vajadusel saates klienti; 3. õigusrikkumiste, sh varasemate õigusrikkumiste korral toetab kliendi taasühiskonnastamist, tehes koostööd prokuratuuri, politseiametniku ja kriminaalhooldusametnikuga; 4. vajadusel planeerib ja jälgib koostöös kliendiga tema isiklike ressursside kasutamist, juhendades ja toetades klienti erinevates toimingutes. LÄBIVAD KOMPETENTSID B.2.14 Tugiisiku kutset läbiv kompetents EKR tase 4 Tegevusnäitajad: 1. arvestab töös klientidega individuaalse ja grupitöö põhimõtteid; 2. lähtub oma töös asutuse eesmärkidest, arvestab teistega ja täidab oma rolli meeskonnas; 3. suhtleb lugupidavalt ja professionaalselt nii töökaaslaste kui klientidega; kasutab konfliktijuhtimise meetodeid; suhtlemisel kliendiga valib sobiva kommunikatsiooniviisi; 4. järgib oma töös sotsiaalala töötaja eetikakoodeksit (vt lisa 1 "Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks"); 5. hindab enda emotsionaalset võimekust valdkonnas töötada ning kaitseb end negatiivsete mõjude eest; 6. analüüsib oma töö võtteid ja nende tulemusi; 7. märkab ja teavitab abivajavast inimesest vastavalt sotsiaalhoolekande- ja lastekaitseseadusele; 8. hoidub enda ja klientide ohtu seadmisest, arvestades turvariskidega; 9. vajadusel annab esmaabi; 10. kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B1 (vt lisa 2 "Keelte oskustasemete kirjeldused") ja vähemalt ühte võõrkeelt mõistmise ja rääkimise osaoskuse osas vähemalt tasemel A1; 11. kasutab oma töös arvutit DigiComp digioskuste enesehindamise skaala Algtasemel kasutaja tasemel (vt lisa 3). Hindamismeetod(id): Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Ettepanekud tööosa kohta Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): Tugiisik ei pea valdama grupitöö põhimõtteid. Ei arvesta: Tugiisik peab valdama ka grupitöö põhimõtteid. 10 C-osa ÜLDTEAVE JA LISAD C.1 Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile 1. Kutsestandardi tähis kutseregistris Täidab kutseregistri töötaja 2. Kutsestandardi koostajad: Ebeli Berkman, Sotsiaalkindlustusamet Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda Talvi Karbe, Tallinna Perekeskus Christin Kelder, Tallinna Tugikeskus Juks Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituut Silvia Looveer, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Maida Michelson, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus Sirje Pauskar, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Piret Pent, MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit Katrin Tsuiman, Sotsiaalkindlustusamet Agnes Veldemann, SA Perekodu Kaisa Üprus-Tali, Sotsiaalministeerium 3. Kutsestandardi kinnitaja 4. Kutsenõukogu otsuse number 5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev 6. Kutsestandard kehtib kuni 7. Kutsestandardi versiooni number 8. Viide Ametite Klassifikaatorile (ISCO 08) 9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) C.2 Kutsenimetus võõrkeeles Inglise keeles C.3 Lisad Lisa 1 Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks Lisa 2 Keele oskustasemete kirjeldused Lisa 3 DigiComp 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel