Tere
Suur tänu tagasiside eest! Saadan manuses töörühma vastuste ja tehtud parandustega kutsestandardi
kavandi.
Lugupidamisega
Salome Virkus
+3726791759
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: 5. oktoober 2018 11:47
To: Salome Virkus <
[email protected]>
Subject: Tugiisik, tase 4 kutsestandardi arvamusküsitlus
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Tugiisik, tase 4 kutsestandardi arvamusküsitlus
Registreerimise kuupäev: 05.10.2018
Registreerimise number: 4.2-3/2889-2
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee
https://www.sm.ee/ethttps://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium
KUTSESTANDARD
Tugiisik, tase 4
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste,
teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade
koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku
(EKR) tase
Tugiisik, tase 4 4
Võimalikud spetsialiseerumised ja nimetused kutsetunnistusel
Spetsialiseerumine Nimetus kutsetunnistusel
Töö intellektihäire ja vaimse tervise Intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega
probleemidega täiskasvanuga täiskasvanu tugiisik (Tegevusjuhendaja)
Töö abivajadusega (tervisest tuleneva Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega)
erivajadusega) lapsega lapse tugiisik
Töö toimetulekuraskustes isikuga Toimetulekuraskustes isiku tugiisik
Töö rahvusvahelise kaitse saajaga Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik
Töö väärkoheldud isikuga Väärkoheldud isiku tugiisik
Töö toimetulekuraskustes perega Toimetulekuraskustes pere tugiisik
Töö sõltuvushäirega isikuga Sõltuvushäirega isiku tugiisik
1
A-osa
TÖÖ KIRJELDUS
A.1 Töö kirjeldus
Tugiisiku töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine,
juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel
ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Tugiisik võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu,
sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes
isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.
Ettepanekud töö kirjelduse kohta
Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): Ei saa nõustuda eelmisel lehel sulgudes välja toodud
märkusega, et intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu tugiisik on sama, mis
tegevusjuhendaja. Tugiisiku võib spetsialiseeruda küll mainitud sihtgrupile, kuid tegeleb siiski ühe
isikuga, tegevusjuhendaja peab olema võimeline tegutsema mitme isiku/ kliendiga ühiselt.
Vastus: Tegevusjuhendaja kutse saab inimene, kes omandab nii kutsestandardis kirjeldatud
kohustuslikud kompetentsid (oskused, mis kattuvad töötamisel erinevate sihtgruppidega) kui
tegevusjuhendaja spetsialiseerumisega seotud kompetentsid. Grupitööga seotud kompetentsid on
vajalikud ka teiste sihtrühmadega töötamisel.
A.2 Tööosad
A.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine
1. Kliendi toetamine suhtlemisel.
2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel.
3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine.
4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel.
5. Eneseesinduse oskuse toetamine.
A.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine
1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine.
2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine.
3. Tervisekäitumise kujundamine.
4. Kliendi võimestamine.
5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel.
A.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes
1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel.
2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine.
3. Toetamine enese eest hoolitsemisel.
4. Juhendamine majapidamise korraldamisel.
5. Juhendamine toitumisel.
6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse.
A.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda
1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine.
2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel.
3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel.
2
A.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel
1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel.
2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel.
3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel.
4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel.
A.2.6 Võrgustikutöö
1. Koostöö kliendi võrgustikuga.
2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega.
Ettepanekud tööosade kohta
Sotsiaalministeerium (Elen Preimann):
A.2.2. p 1 Võiks täpsustada, mis laadi hindamisega on tegu (kas kasutab SKA toetusvajaduse
hindamisvahendit?), samuti, mis analüüsiga on tegu.
Ei arvesta: See on tugiisiku tööülesannete määratlemiseks vajalike igapäevaseks toimetulekuks
vajalike tegevuste läbiviimise võimekuse hindamine vm lisaabi vajaduse hindamine ja igapäevaste
tegevuste hindamise analüüs. Selleks ei ole vaja spetsiaalset hindamisvahendit, vaid elementaarset
oskust oma töö tegevusi hinnata ja mõtestada ning vajadusel pöörduda teise spetsialisti poole.
A.2.2. p 4 Võimestamine on äärmiselt suur mõiste. Seda peaks tegema läbivalt läbi kõikide tegevuste.
Ma ei tooks seda eraldi siin tegevusvõime all välja.
Ei arvesta: võimestamine on sobiv sõna. Võimestamine tähendab võimekaks või suutlikuks tegema,
see on kindlasti üheks tugiisku tööülesandeks. Selle killustamine erinevate tegevuste alla ei ole
standardi ülesehituse seisukohast mõistlik.
A.2.3. p 3 Võiks täpsustada, kas silmas on peetud enesehügieeni eest hoolitsemisel?
Tegevus lahti kirjutatud tegevusnäitajas B.2.3.3.
A.2.3. p 5 Kui klient iseseisvalt ei söö, kas siis toitmine ei ole tugiisiku töö?
Jah, on.
Spetsialiseerumisega seotud tööosad
Intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu tugiisik (Tegevusjuhendaja)
A.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga
1. Kliendi toetamine.
2. Tugigruppide toetamine.
3. Seksuaalkäitumise kujundamine.
4. Peremaja/majutusüksuse töö- ja elukorralduse koordineerimine.
5. Kliendiga seotud dokumentide haldamine.
6. Ressursside kasutamise planeerimine.
Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik
A.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega
1. Lapse toetamine.
2. Koostöö haridusasutusega.
3. Seksuaalkäitumise kujundamine.
Toimetulekuraskustes isiku tugiisik
A.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga
1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul.
2. Toetamine asjaajamisel.
3
3. Toetamine taasühiskonnastamisel.
Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik
A.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga
1. Toetamine kultuuriliste eripäradega toimetulekul.
2. Toetamine asjaajamisel.
Väärkoheldud isiku tugiisik
A.2.11 Töö väärkoheldud isikuga
1. Toetamine väärkohtlemise tagajärgedega toimetulekul.
2. Toetamine asjaajamisel.
Toimetulekuraskustes pere tugiisik
A.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega
1. Omavahelise suhtluse toetamine.
2. Toetamine laste kasvatamisel.
3. Toetamine asjaajamisel.
Sõltuvushäirega isiku tugiisik
A.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga
1. Toetamine käitumise eripäradega toimetulekul.
2. Toetamine asjaajamisel.
3. Toetamine taasühiskonnastamisel.
4. Ressursside kasutamise planeerimine.
Ettepanekud tööosade kohta
Sotsiaalministeerium (Elen Preimann):
A.2.7 Need tööosad on tegevusjuhendaja töö osad.
Vastus: Jah, need on tegevusjuhendaja kompetentsid (tegevusjuhendajaks spetsialiseerumisel tuleb
tõendada need kompetentsid lisaks kohustuslikele kompetentsidele).
A.2.7 p 3 Tugiisik ei peaks üksuse töö- ja elukorralduse koordineerimisega tegelema. Ta peaks
keskenduma ühele kliendile, koordineerimisega tegeleb tegevusjuhendaja.
Sellega tegelebki tegevusjuhendaja kui ühele konkreetsele sihtgrupile spetsialiseerunud tugiisik, st
need kompetentsid peab omandama tugiisik siis, kui t soovib tegevusjuhendajaks spetsialiseeruda.
Teistele sihtrühmadele spetsialiseerunud tegevusjuhendajad neid kompetentse omandama ei pea.
A.2.7 p 4 Kliendiga seotud dokumentide haldamine on kliendi või tema eestkostja töö, tugiisik võib
haldamise juures olla toeks. Samuti võib klienti, kellel ei ole eestkostet määratud, asjaajamistes aidata
tegevusjuhendaja.
Sellega tegelebki tegevusjuhendaja, st need kompetentsid peab omandama tugiisik siis, kui t soovib
tegevusjuhendajaks spetsialiseeruda. Teistele sihtrühmadele spetsialiseerunud tegevusjuhendajad
neid kompetentse omandama ei pea.
A.2.7 p 5 Ei saa aru, mis ressursse on silmas peetud.
Tööülesande sisu on lahti kirjutatud tegevusnäitajas B.2.7.5.
A.3 Töökeskkond ja töö eripära
Tugiisik võib töötada nii era- kui avalikus sektoris, nt kohalikus omavalitsuses, haridusasutuses,
päevakeskuses ja tugikeskuses. Tugiisik töötab seal, kus on klient, näiteks kliendi kodus, koolis ja
hoolekandeasutuses.
Tööaeg on paindlik, töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel.
4
Tugiisik võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud
emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad avaldada mõju tema elule ja/või tervisele.
A.4 Töövahendid
Tugiisik kasutab oma töös infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, kodu- ja
majapidamistehnikat ning -vahendeid, vajadusel abi- ja hooldusvahendeid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused: võimed ja iseloomujooned
Tugiisiku töös on olulised empaatia- ja vastutusvõimelisus, hoolivus, usaldusväärsus ja ausus. Tugiisik
peab olema koostööaldis ja hea suhtleja. Töö eeldab kohusetundlikkust, pingetaluvust, inimkeskseid
väärtushoiakuid ja tolerantsust. Samuti on tähtsad (enese)kehtestamisoskus, analüüsivõime,
sihikindlus ja järjepidevus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Tugiisikul on vähemalt põhiharidus, tegevusjuhendajal on vähemalt keskharidus.
Ettepanekud kutsealase ettevalmistuse kohta
Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): Jällegi üks põhjus, miks ei saa tugiisikut ja tegevusjuhendajat
ühte patta panna 😊 TJ peab olema keskharidus. Minu arvates põhjendatult.
Tegevusjuhendaja keskhariduse nõue tuleneb SHS-ist, teiste sihtrühmadega töötaval tugiisikul on
erinev haridusnõue.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Tugiisik, tegevusjuhendaja.
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega.
5
B-osa
KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1. Kutse struktuur
Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6, läbiv kompetents
B.2.14. Lisaks tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.7-B.2.13.
B.2 Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.2.1 Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. juhendab klienti looma ja hoidma suhteid, arvestades kliendi valmisolekut, võimet ja oskust
suhelda; viib järjepidevalt läbi suhtlemise tõhustamisele orienteeritud tegevusi; kasutab
tegevustes erinevaid alternatiivkommunikatsiooni võimalusi, arvestades kliendi eripära;
2. toetab klienti kohase käitumise õppimisel, kujundades tema üldinimlikke väärtushinnanguid,
eneseregulatsiooni ja empaatiat, arvestades üldisi käitumistavasid ja kliendi kultuurilist tausta
ning olles ise eeskujuks;
3. märkab tähenduslikku käitumist, jälgides tema tunnete väljendamist erinevates
käitumissituatsioonides; toetab klienti tunnete väljendamisel ja nendega toimetulekul,
selgitab teiste inimeste tundeid ja käitumist; selgitab erinevaid suhtlemistasandeid (nt
sõbrasuhted, perekondlikud, tööalased, seksuaalsed suhted), juhendab klienti erinevates
suhetes ja olukordades sobivalt käituma;
4. tunneb ära konflikti, reageerib vastavalt olukorrale ning kaasab konflikti lahendamisel klienti,
eestkostjaid, lähedasi, kolleege ja tugispetsialiste; suunab klienti märkama ja ennetama
konflikti ning selle tekkides leidma lahendusi; toetab enesekehtestava käitumise õppimisel;
5. toetab eneseesindamise oskust, teadvustades ja tutvustades inimese põhiõigusi; juhendab
õiguste teostamiseks vajaliku abi leidmisel ja toetab asjakohaste organisatsioonide poole
pöördumisel.
B.2.2 Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. selgitab välja kliendi tugevad küljed ja kõrvalabi vajaduse, analüüsib kliendi tegevus- ja
osalusvõime taset, kohandab keskkonna tegevusteks sobivaks vastavalt oma pädevusele;
2. jälgib kliendi terviseseisundit, arvestades teavet kliendi tervise kohta; muutuste korral
teavitab asjasse puutuvat spetsialisti (nt õde, pere- ja/või eriarsti ning vajadusel teisi
spetsialiste); suunab klienti jälgima oma terviseseisundit, selgitades talle haigusest tulenevaid
sümptomeid;
3. kujundab kliendi tervisekäitumist (sh seksuaaltervise), koostades koos kliendiga tema
vajadustele vastava päevakava, arvestades tasakaalu töö, huvitegevuse ja liikumise/värskes
õhus viibimisel jm vahel; juhendab ja motiveerib klienti järgima tervislikke eluviise, kasutades
erinevaid meetodeid; juhendab ja motiveerib ravimite tarvitamist vastavalt arsti poolt
määratud raviplaanile, märkab võimalikke kõrvalmõjusid;
4. suunab ja juhendab klienti, lähtudes tema võimekusest püstitada saavutatavaid eesmärke;
motiveerib ja julgustab klienti omandatud oskusi järjepidevalt kasutama, toetades kliendile
tegevuste sooritamiseks rahuliku ja pingevaba keskkonna loomist; motiveerib ja kaasab
6
klienti osalema tema arengu toetamiseks planeeritud tegevustes (sh töösarnane tegevus) ja
tema püstitatud eesmärkide täitmisel;
5. märkab ja selgitab välja abivahendi vajaduse oma pädevuse piires; toetab klienti abivahendi
hankimisel; motiveerib ning juhendab klienti abivahendi kasutamisel.
B.2.3 Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. juhendab ja toetab klienti igapäevaelu toimingute planeerimisel, kujundades sobiva päeva- ja
nädalarütmi, arvestades kliendi vajadusi; jälgib ja toetab plaanitud tegevuste elluviimist,
kohandades tegevusi vastavalt vajaduste ja elukorralduste muutusele;
2. juhendab klienti rahaliste toimingute planeerimisel, arvestades ressursse; aitab kliendil
tehingute mõistlikkuse ja vajaduse üle otsustada ning tehinguid teostada;
3. juhendab, toetab ja suunab klienti isikliku hügieeni toimingutel, riietumisel ja teistes
enesehooldustoimingutes; motiveerib klienti enda eest hoolitsema;
4. juhendab klienti majapidamistöödel, sh toidu valmistamisel, kodumasinate kasutamisel,
eluruumide ning koduümbruse korrashoiuga seotud toimingutel, arvestades tema
tegevusvõimet ja järgides tervishoiu-, keskkonna- ning teisi ohutusnõudeid;
5. juhendab ja toetab klienti tasakaalustatud toidu valimisel ja söömisel; jälgib toitumist,
lähtudes kliendi seisundist; vajadusel söödab teda;
6. suunab klienti leidma ja osalema talle sobivates vabaajategevustes, arvestades kliendi
võimaluste, vajaduste ja soovidega; korraldab vabaajategevustes ja kogukonnaüritustel
osalemise, vajadusel osaleb koos kliendiga.
B.2.4 Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab klienti koostöös teiste spetsialistide ja võrgustikuliikmetega sobivate ja
võimetekohaste õppimis-, töötamis- või muude hõivevõimaluste leidmisel; märkab hõives
osalemise takistusi ja toetab vajalike teenuste ja toetuste kättesaamisel; teeb koostööd
õppeasutuse, tööandja või muu organisatsiooniga, selgitades kliendi vajadusi ja toetades
klienti korralduslike küsimuste lahendamisel; selgitab kliendile tema tööõigustest tulenevaid
õigusi ja kohustusi vastavalt oma pädevusele;
2. toetab klienti õpi- ja/või tööharjumuste kujundamisel, motiveerides, jälgides klienti ja andes
soorituste kohta tagasisidet;
3. toetab klienti õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste (nt ajakasutus,
töövõtted) õppimisel.
B.2.5 Toetamine asjaajamise korraldamisel EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab kliendi elukohas (sh majutusüksuses, peremajas) erinevate osapoolte koostööd,
selgitades vastastikuseid ootusi, kohustusi ja ühiselureegleid; toetab klienti eluasemega
seotud küsimuste lahendamisel;
2. juhendab ja toetab klienti avalike teenuste kasutamisel ja vajadusel selleks vajaliku
dokumentatsiooni täitmisel; selgitab isiklike dokumentide vajalikkust ja säilitamise võimalusi;
3. juhendab klienti kogukonnas pakutavate teenuste (nt juuksur, saun, ühistransport)
kasutamisel, arvestades kliendi tegevusvõimet; vajadusel saadab klienti;
4. toetab klienti IKT-vahendite kasutamisel; selgitab kliendile digitaalsete seadmete ja
andmetega seotud ohtusid ja võimalusi digivahendite turvaliseks kasutamiseks.
B.2.6 Võrgustikutöö EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
7
1. vajadusel loob kliendile sobiva võrgustiku; teeb võrgustikuga koostööd, vahetades
võrgustikuliikmetega asjakohast teavet; märkab lähedaste kaasamise vajadust ja kliendi
nõusolekul loob lähedastega kontakti; teeb koostööd kliendi lähedaste ja eestkostjatega,
kaasates neid klienti puudutavatesse küsimustesse, arvestades oma pädevuse piire ja
kokkuleppeid osapooltega;
2. teeb koostööd kogukonna ja teiste spetsialistidega vastavalt vajadusele.
SPETSIALISEERUMISEGA SEOTUD KOMPETENTSID
Intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu tugiisik (Tegevusjuhendaja)
B.2.7 Töö intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanuga EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. juhendab, toetab ja vajadusel teeb kliendi tegevus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaanist
tulenevaid tegevusi, lähtuvalt kliendi terviseseisundist tulenevast eripärast;
2. toetab kliente ja nende lähedasi toetavate gruppide tegutsemist juhendamise ja nõustamise
kaudu;
3. toetab klienti seksuaalkäitumise oskuste omandamisel, arvestades kliendi eripära;
4. koordineerib peremaja/majutusüksuse piires töötajate, klientide jt koostööd, hallates
ressursse, korraldades majapidamistöid, luues perelaadse õhkkonna, kujundades ja hoides
traditsioone, korraldades vaheldusrikkaid ja arendavaid vabaajategevusi jms;
5. korraldab kliendi teenusega seotud dokumendihaldust vastavalt nõuetele, tehes vajadusel
koostööd kliendi eestkostjaga;
6. planeerib ja jälgib koostöös kliendi või tema eestkostjaga kliendi isiklike ressursside
kasutamist, juhendades ja toetades klienti erinevates toimingutes.
Ettepanekud tööosa kohta
Sotsiaalministeerium (Elen Preimann):
P 1- 2 nõus, tugiisiku töö
P 3- töögraafikuid ei koosta ei tugiisik ega tegevusjuhendaja
Arvestatud.
Abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse tugiisik
B.2.8 Töö abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapsega EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab last, arvestades lapse arenguetappe ning märgates ealisi ja terviseseisundist
tulenevaid eripärasid; teeb koostööd lapsevanema ja teiste lapsega seotud
võrgustikuliikmetega;
2. toetab last õppeprotsessis, tehes koostööd haridusasutusega, sh teeb koostööd
õpetaja/juhendajaga, toetades õpetaja tööd; toetab lapsevanema ja haridusasutuse vahelist
suhtlemist;
3. toetab last seksuaalkäitumise oskuste omandamisel, arvestades lapse ealisi ja arengulisi
eripärasid.
Toimetulekuraskustes isiku tugiisik
B.2.9 Töö toimetulekuraskustes isikuga EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab klienti, arvestades tema eelnevast elukeskkonnast tulenevat tausta; märkab käitumise
eripärasid (sh erinevatest sõltuvustest tulenevaid eripärasid) ja teavitab vastavat asutust;
8
2. toetab klienti suhtlemisel võlanõustajate, kohtutäiturite ja töötukassaga, lähtudes nende tööd
reguleerivast seadusandlusest ja töökorraldusest;
3. varasemate õigusrikkumiste korral toetab kliendi taasühiskonnastamist, tehes koostööd
kriminaalhooldusametnikuga.
Rahvusvahelise kaitse saaja tugiisik
B.2.10 Töö rahvusvahelise kaitse saajaga EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab klienti kultuuriliste eripäradega toimetulekul ja uues elukeskkonnas kohanemisel,
arvestades kliendi kultuurilist päritolu;
2. toetab klienti suhtlemisel politsei- ja piirivalveameti ja asjassepuutuvate rahvusvaheliste
organisatsioonidega elamisloa, perede taasühendamise ja vabatahtliku tagasipöördumisega
seotud tegevustes; toetab klienti asjaajamisel kohaliku omavalitsusega, juhindudes kohaliku
omavalitsuse poolt koostatud juhtumiplaanist.
Väärkoheldud isiku tugiisik
B.2.11 Töö väärkoheldud isikuga EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab klienti, arvestades väärkohtlemise erinevaid vorme (sh soopõhine vägivald ja laste
vastu suunatud vägivald), ohumärke ning väärkohtlemisega seotud müüte ja tegelikkust ning
ohvriks sattumise põhjuseid, väärkohtlejate motiive ja strateegiaid ning perevägivalla mõju
lastele; lähtub abistamisel väärkohtlemise ohvrite abistamise spetsiifikat (sh kaasneda võivad
vaimse tervise probleemid);
2. toetab klienti asjaajamisel valdkonnas tegelevates asutustes ja organisatsioonides (sh kohalik
omavalitsus, ohvriabi, politsei, prokuratuur, kohus, naiste tugikeskused) ning nende poolt läbi
viidavates erinevates menetlustes.
Toimetulekuraskustes pere tugiisik
B.2.12 Töö toimetulekuraskustes perega EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab pereliikmete omavahelist suhtlust, arvestades pereelu arengufaase ja dünaamikat;
märkab käitumise muutusi ja teavitab vastavat asutust;
2. toetab lapsevanemaid laste kasvatamisel ja haridusasutustega suhtlemisel, arvestades laste
ealisi ja tervisest tulenevaid eripärasid; märkab laste kasvatamisel esinevaid takistusi, sh
vanemlike oskuste puudumine, sõltuvused, väärkohtlemine;
3. toetab klienti suhtlemisel erinevate asutuste, sh võlanõustajate, kohtutäiturite ja
töötukassaga, lähtudes nende tööd reguleerivatest õigusaktidest ja töökorraldusest.
Sõltuvushäirega isiku tugiisik
B.2.13 Töö sõltuvushäirega isikuga EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. toetab klienti, arvestades sõltuvuse olemust, erinevate uimastite mõju vaimsele ja füüsilisele
tervisele ning sotsiaalsele toimetulekule, tema uimastite kuritarvitamise/sõltuvusega seotud
tausta (tarvitamise kestvus, tarvitamisega seotud tagajärjed füüsilisele ja vaimsele tervisele,
toimetulekule ja perekondlikele suhetele), tema motivatsiooni uimastite tarvitamisest
9
loobuda ja uimasteid tarvitava inimese käitumise eripärasid; märkab muutusi käitumises,
vajadusel motiveerib klienti pöörduma vastava spetsialisti poole;
2. toetab klienti asjaajamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, võlanõustajate,
kohtutäiturite ja töötukassaga; toetab klienti suhtlemisel tervishoiu- ja sotsiaalasutustega
ning teiste valdkonnas töötavate organisatsioonidega, selgitades nende poolt pakutavaid
teenuseid ja kliendi õigusi ning vajadusel saates klienti;
3. õigusrikkumiste, sh varasemate õigusrikkumiste korral toetab kliendi taasühiskonnastamist,
tehes koostööd prokuratuuri, politseiametniku ja kriminaalhooldusametnikuga;
4. vajadusel planeerib ja jälgib koostöös kliendiga tema isiklike ressursside kasutamist,
juhendades ja toetades klienti erinevates toimingutes.
LÄBIVAD KOMPETENTSID
B.2.14 Tugiisiku kutset läbiv kompetents EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
1. arvestab töös klientidega individuaalse ja grupitöö põhimõtteid;
2. lähtub oma töös asutuse eesmärkidest, arvestab teistega ja täidab oma rolli meeskonnas;
3. suhtleb lugupidavalt ja professionaalselt nii töökaaslaste kui klientidega; kasutab
konfliktijuhtimise meetodeid; suhtlemisel kliendiga valib sobiva kommunikatsiooniviisi;
4. järgib oma töös sotsiaalala töötaja eetikakoodeksit (vt lisa 1 "Sotsiaalala töötaja
eetikakoodeks");
5. hindab enda emotsionaalset võimekust valdkonnas töötada ning kaitseb end negatiivsete
mõjude eest;
6. analüüsib oma töö võtteid ja nende tulemusi;
7. märkab ja teavitab abivajavast inimesest vastavalt sotsiaalhoolekande- ja
lastekaitseseadusele;
8. hoidub enda ja klientide ohtu seadmisest, arvestades turvariskidega;
9. vajadusel annab esmaabi;
10. kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B1 (vt lisa 2 "Keelte oskustasemete
kirjeldused") ja vähemalt ühte võõrkeelt mõistmise ja rääkimise osaoskuse osas vähemalt
tasemel A1;
11. kasutab oma töös arvutit DigiComp digioskuste enesehindamise skaala Algtasemel kasutaja
tasemel (vt lisa 3).
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
Ettepanekud tööosa kohta
Sotsiaalministeerium (Elen Preimann): Tugiisik ei pea valdama grupitöö põhimõtteid.
Ei arvesta: Tugiisik peab valdama ka grupitöö põhimõtteid.
10
C-osa
ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1 Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
1. Kutsestandardi tähis kutseregistris Täidab kutseregistri töötaja
2. Kutsestandardi koostajad: Ebeli Berkman, Sotsiaalkindlustusamet
Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda
Talvi Karbe, Tallinna Perekeskus
Christin Kelder, Tallinna Tugikeskus Juks
Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituut
Silvia Looveer, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Maida Michelson, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Sirje Pauskar, Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Piret Pent, MTÜ Eesti Tegevusjuhendajate Liit
Katrin Tsuiman, Sotsiaalkindlustusamet
Agnes Veldemann, SA Perekodu
Kaisa Üprus-Tali, Sotsiaalministeerium
3. Kutsestandardi kinnitaja
4. Kutsenõukogu otsuse number
5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev
6. Kutsestandard kehtib kuni
7. Kutsestandardi versiooni number
8. Viide Ametite Klassifikaatorile (ISCO 08)
9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)
C.2 Kutsenimetus võõrkeeles
Inglise keeles
C.3 Lisad
Lisa 1 Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks
Lisa 2 Keele oskustasemete kirjeldused
Lisa 3 DigiComp
11