dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 297)

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2018
Viit
1.1-8/3209-2
Registreeritud
29. oktoober 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2018
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎1.1-83209-2 29.10.2018 Väljaminev kiri.bdoc268 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 16.10.2018 nr 2-3/13-297; 7- [email protected] 1.2/18-02005/ Lossi plats 1a Meie 29.10.2018 nr 1.1-8/3209-2 15165, Tallinn Harju maakond Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 297) Lugupeetud Henn Põlluaas Täname, et olete süvenenud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) raames hoolekandeprogrammis välja toodud meetme „Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine“ teenustesse. Alljärgnevalt vastused esitatud küsimustele: 1. Kas võrdse kohtlemise poliitika kujundamise ja rakendamise eelarverealt (teenus 58) toetatakse ka nn kodanikuühiskonda? Milliseid andmeid hakatakse koguma võrdse kohtlemise kohta, kas need saavad olema objektiivselt mõõdetavad või seisnevad nn kodanikuaktivistide subjektiivsete arvamuste kogumises? 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus võrdse kohtlemise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks kavandatud vahenditest ei ole planeeritud korraldada projektikonkursse kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetamiseks. Eelnõu seletuskirjas viidatud võrdse kohtlemise alaste andmete kättesaadavuse ja kogumise parandamiseks on Euroopa Komisjonile esitatud kaasrahastamise taotlus projektile, mille raames soovitakse välja töötada Eesti jaoks sobilik võrdse kohtlemise andmete kogumise metoodika ja teha selle põhjal esinduslik uuring. 2. Millest on tingitud üle kahe korra suurema eelarve vajadus ohvriabipoliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks (teenus 240)? Mitu lisaametnikku selleks on kavandatud palgata ja kuidas nende töö tulemus aitab kaasa ohvrite kaitsele? Mitu inimest tegeleb ohvriabi poliitika kujundamisega ja selle elluviimise korraldamisega juba praegu? Millega nad tegelevad? Teenuse nr 240 sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Ohvriabipoliitikat kujundatakse hoolekandeprogrammi raames. Programmi elluviimise perioodil on fookuses järgmised teemad:  Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud standardiseeritud heatasemelise abi arendamine eri ametkondade koostöös, et tagada abi kättesaadavus seksuaalvägivalla ohvritele ja luua eeldused erialade koostööks ohvrite abistamisel.  Psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteemi arendamine ja kriisisekkumise korraldamine, et tagada õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele heatasemelise vajaduspõhise abi kättesaadavus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2  Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkonna tugevdamiseks Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste kommunikatsiooni tõhustamine, rollide selgitamine ning asjakohaste juhendmaterjalide loomine, samuti spetsialistide koolitamine.  Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga prostitutsiooni kaasatutele suunatud teenuste arendamine naiste prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi arendamine, mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid teenuseid.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabitöötajate rakendatava juhtumikorralduse analüüs, mis annab alusandmed laiema ohvriabisüsteemi analüüsi jaoks.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabisüsteemi analüüs pakutava psühholoogilise abi kulu hüvitise reeglite muutmise vajaduse ning juriidilise abi pakkumise vajalikkuse ja korralduse teemal.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vägivallaohvritele esmase kriisinõustamise kättesaadavuse tõhustamine.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vägivallatsejatele suunatud sotsiaalprogrammide arendamine.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga sotsiaalsüsteemi ja õigussüsteemi andmeregistritega hästi seostatud ohvriabi infosüsteemi arendamine.  Taotlusvoorude ettevalmistamine Norra finantsmehhanismist toetatava projekti „Perevägivald ja sooline vägivald“ raames. Ohvriabipoliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks ei ole plaanis palgata Sotsiaalministeeriumisse täiendavaid ametnikke. Võrdsuspoliitikate osakonnas on ohvriabi teemadega tegelemiseks kaks ametikohta. Küll aga lisandub (vastavate teenuste raames) ametikohti Sotsiaalkindlustusametisse. Teenuse nr 240 eelarve katab lisaks võrdsuspoliitikate osakonna kahe ametniku töötasule Norra projekti kulud (välisabi koos kaasfinantseeringuga), ohvriabisüsteemi analüüsi, spetsialistide koolitamise, samuti vägivallatsejate sotsiaalprogrammi eelarve kasvu ning ministeeriumi töötajate kaudkulude ja struktuurifondide horisontaalse tehnilise abi jaotuse teenusele. 3. Eesti seaduste kohaselt tähendab igasugune teise isiku prostitutsioonile kallutamine, sellele kaasaaitamine või sellest kasusaamine inimkaubandust. Eestil on rahvusvahelised kohustused abistada ainult sundprostitutsiooni ehk meie seaduste kohaselt inimkaubanduse ohvreid (teenus 231). Miks peab Eesti riik vajalikuks toetada nõustamis- ja postrehabilitatsiooniteenuste osutamiseks prostitutsiooni kaasatud isikuid (teenus 102), kui meil ei jätku raha näiteks vägivalda pealt näinud laste nõustamiseks naiste varjupaikades ja varjupaigad koguvad selleks annetusi? Milles seisneb nõustamisteenus prostitutsiooni kaasatud isikutele (teenus 102)? Kui suur protsent nõustamisteenust saanud naistest igal aastal lõpetab prostitutsiooniga tegelemise? Milles seisneb postrehabilitatsioon (teenus 102) ja kui kaua isikud, kes on prostitutsiooniga lõpparve teinud, seda teenust saavad? Eestil on oluliselt laiemad rahvusvahelised kohustused kui ainult inimkaubanduse ohvriks tunnistatud isikute abistamine. Eesti on ühinenud juba 1991. aastal naiste diskrimineerimise kõigi vormide lõpetamise konventsiooniga (CEDAW), mille artikkel 6 kohustab osavõtvaid riike rakendama kõiki vastavaid meetmeid, kaasa arvatud seadusandlikke, et ära hoida igasugune naistega kauplemine ja naiste prostitutsiooni ekspluateerimine. Prostitutsiooni ekspluateerimine siinkohal tähendab ka seksiostu, mitte ainult vahendajate tegutsemist. Meetmete all peetakse silmas selliseid seadusandlikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid vahendeid, mille abil vähendatakse soolist ebavõrdsust, nõudlust seksteenuste järele, naiste halvemat majanduslikku olukorda, töötust jne. Madala läve teenused prostitutsiooni kaasatud isikutele kuuluvad samuti nende meetmete hulka. Seega täidab Eesti sarnaselt teiste riikidega vastavaid teenuseid rahastades ja korraldades oma kohustusi. CEDAW konventsiooni täitmise hindamisel 2016. aastal saime soovitusi, mida me rahapuudusel varem ei saanud 3 täitma hakata. CEDAW komitee soovib näha suuremat ja kindlamat rahastust MTÜ-dele, mis tegelevad prostitutsiooni kaasatud ja kaubitsetud naiste abistamisega, ning tugevamaid programme naiste prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks, sh tööturuga liitumiseks. Samuti soovitakse näha uuringuid prostitutsiooni ja naistega kaubitsemise kohta. Raportis öeldakse selgelt, et riik ei tee piisavalt naiste prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks, samuti seda, et ennetamise ja rehabilitatsiooniga ei tegeleta piisavalt. Nende puudujääkidega saame alates 2019. aastast tõsisemalt tegeleda. Selle aasta lõpuni riigi poolt rahastatavad nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele on järgmised: psühholoogiline, juriidiline ja sotsiaalnõustamine, väljatöö prostitutsiooni kaasatud ja kaubitsetud isikutega kontakti saamiseks ja neile teenuste tutvustamiseks, tervisenõustamine ning järelnõustamine ehk postrehabilitatsioon. Järelnõustamise eesmärk on prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud inimesega vastavalt tema soovile jätkuva kontakti hoidmine ning vajaduse korral toetuse korraldamine ja abistamine iseseisvasse ellu astumisel või teistesse hoolekandesüsteemidesse suunamisel. Alates 2019. aastast lisanduvad tugiisikuteenus, karjäärinõustamine, kogemusnõustamine prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks ja päevakeskuse teenus ning laieneb füüsilise väljatöö tegemise piirkond (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa). Eesmärk on luua terviklik süsteem, et aidata kaasa inimkaubanduse ennetamisele, prostitutsiooni kaasatud isiku prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist. Sellega täidame ühtlasi CEDAW komitee soovitusi, samuti Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu ja teiste ÜRO inimkaubandust käsitlevate konventsioonide ja direktiivide soovitusi. Ka kuriteoohvrite direktiiv näeb ette nõuded kannatanute abistamiseks, prostitutsiooni kui naistevastase ja seksuaalvägivalla ohvreid tuleb käsitleda eriti tundlikult. Riik toetab mitmeid teenuseid, sh madala läve teenused, kuna kõik asjakohased konventsioonid ja direktiivid, samuti USA riik oma iga-aastases raportis (TIP Report) seostab otseselt prostitutsiooni leviku piiramise inimkaubanduse tõkestamisega. Inimkaubandus ja prostitutsioon on otseses seoses, mida tunnistavad nii Eestis kui kogu maailmas tehtud uuringud. Enamus inimkaubandusest kogu maailmas on naiste prostitutsioonis ärakasutamiseks. Sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped (ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu tasandil) tuginevad sellel arusaamal ning üha enam räägitakse inimkaubanduse tõkestamist käsitlevates resolutsioonides ka vajadusest tegeleda rohkem prostitutsiooninõudluse vähendamisega, kuna nõudlus prostitutsiooni järele põhjustab inimkaubandust seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Prostitutsiooni seadustanud riikides moodustavad kolmandatest riikidest, aga ka Ida-Euroopa riikidest prostitueerima toodud naised enamiku. Naised satuvad prostitutsiooni, kuna nad on psühholoogiliselt ja majanduslikult haavatavas olukorras, prostitutsiooniga tegelema hakkamise põhjused ei erine naiste inimkaubanduse ohvriks sattumise põhjustest. Ka prostitutsiooni tagajärjed naiste vaimsele, füüsilisele, seksuaal- ja reproduktiivtervisele on samasugused kui inimkaubanduse ohvritest naistel. Viimastel aastatel on nii Euroopa Liidu kui ÜRO tasandil üha rohkem rõhutatud, kui oluline on näha naistega kaubitsemist kui naistevastast vägivalda ning rakendada sellele naistevastase vägivalla tõkestamise meetmeid. Seega on prostitutsiooni kaasatute abistamine seotud nii arusaamaga prostitutsioonist kui ühest naistevastase vägivalla vormist kui ka tõdemusega, et prostitutsioon ja inimkaubandus on otseselt seotud. Eesti rahastab teenuseid nii inimkaubanduse ohvriks tunnistatud isikutele kui prostitutsiooni kaasatud isikutele, kuna eesmärk on tuvastada kõik võimalikud kaubitsemise ja vägivalla ohvrid, tagada abi võimalikult kiiresti, juba prostitutsiooniga tegelemise alustamise etapis, tagada valdkonna monitoorimine ja kiire sekkumine kõikjal Eestis. Inimkaubanduse ohvreid ei ole võimalik tuvastada, ignoreerides prostitutsioonis toimuvat. Seni valitud poliitika ja meetodid on ennast Eestis õigustanud. Kolmandate osapoolte kõikide tegevuste kriminaliseerimine (inimkaubandus, inimkaubandusele kaasaaitamine, kupeldamine, prostitutsioonile kaasaaitamine, inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil), alaealiselt ja inimkaubanduse ohvrilt seksiostu keelustamine ning mitmekülgsed teenused 4 prostitutsiooni kaasatutele ja inimkaubanduse ohvritele on viinud meid olukorda, kus oleme 2018. aastal esimest korda USA „Trafficking in Persons Report“ hinnangul esimeses riikide grupis (Tier 1) ehk me vastame miinimumnõuetele, mida on vaja täita inimkaubanduse tõhusaks ennetamiseks ja tõkestamiseks. 2017. aastal kontrolliti esimest korda Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooni täitmist Eestis, kontrollikomitee GRETA analüüsis meie praktikat inimkaubanduse tõkestamise vallas. Prostitutsiooni kaasatute abistamine oli üheks punktiks, mida terve nädal kestnud kontrollvisiidil käsitleti. GRETA tegi meile ka hulgaliselt soovitusi, muu hulgas juhiti tähelepanu, et inimkaubanduse või sellega seotud kuriteo elementide tõestamine ei saa olla ohvri abistamise takistuseks – abi tuleb pakkuda igal juhul. Mitmekülgsed teenused prostitutsiooni kaasatud naistele loodi Eestis 2005. aastal riigi ja Euroopa Liidu projekti EQUAL abil. Sel ajal hinnati, et Eestis tegeleb prostitutsiooniga u 10 000 naist. 2018. aastal on politsei ja MTÜ-d ühel meelel, et see arv on u 700, kellest pooled omavad ka regulaarset kontakti jõustruktuuride ja/või abiorganisatsiooniga. Seega on tänu õigesti valitud poliitikale suuremal osal naistest juba õnnestunud prostitutsiooniga tegelemine lõpetada ning igal aastal lõpetab neid veelgi. Paraku, kuna nõudluse vähendamisse on riik endiselt panustanud vähe, on nõudlus prostitutsiooni järele alles ja psühholoogiliselt või majanduslikult haavatavaid naisi meelitatakse jätkuvalt prostitutsiooniga tegelema. Täpselt nagu perevägivallaohvritest naised ei lahku sageli vägivallatseja juurest, kuna puuduvad elatusvahendid, julgus ja usk olukorra paranemise võimalikkusesse, ei ole kerge ka prostitutsiooniga tegelemist lõpetada, sest reeglina on naised kogenud vägivalda juba väga varases eas. Nende eneseväärikus ja psühholoogiline terviklikkus on tõsiselt kahjustatud. Kõrvalise toeta nad iseseisvasse ellu astuda ei suuda. Tuge pakutakse ka prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise järel, kuna jällegi sarnaselt perevägivallaga, mille ohvrid pöörduvad naiste tugikeskusesse korduvalt ja isegi aastaid, võidakse ka prostitutsiooni mõjusfääri tugivõrgustiku toeta tagasi sattuda. Nii nagu naiste tugikeskuse teenust arendati Norra programmi raames aastatel 2014–2016, nii arendati ja katsetati ka prostitutsiooni ja inimkaubanduse valdkondades erinevaid uuringutel põhinevaid lähenemisi, millest osa ressursipuudusel peale Norra projektide lõppu kohe jätkuda ei saanud. Teenused saavad nüüd jätkuda ning tagada selle, et Eesti ei muutu ka tulevikus atraktiivseks nii Euroopast kui kolmandatest riikidest pärit inimkaubitsejatele, kes oma päritoluriikidest naisi Eestisse prostitueerima toovad. Paljudes Euroopa riikides on see igapäevane tegelikkus, aga välismaalastest naisi on raske abistada nii keeleoskuse puudumise kui kultuurierinevuste tõttu, traumaatilisest kogemusest ülesaamine on võõras keskkonnas kordades raskem. Organiseeritud kuritegevus teenib tänu kolmandatest riikidest pärit naistele märkimisväärseid summasid, mida kasutatakse muu hulgas poliitika suunamiseks endale sobivas suunas, rahastatakse terrorismi jne. Eesti on suutnud kõike seda siiani ennetada ja sellise lähenemisega soovime ka jätkata. Kõiki abivajavaid lapsi toetatakse lastekaitsesüsteemi kaudu ning sõltuvalt lapse abivajadusest teenustega, mida korraldavad kas kohalik omavalitsus (erinevad tugiteenused, psühholoogiline nõustamine) või riik (teraapiad, lastele pakutav ohvriabiteenus, sh psühholoogilise abi kulu hüvitis, mida saavad vägivallaohvrite pereliikmed). Naiste tugikeskuse spetsialistide ülesanne on teha tihedat koostööd lastekaitsetöötajatega laste abistamiseks ja neile vajalike teenuste pakkumiseks. 4. Kui mitmes Eesti maakonnas on kättesaadavad nõustamisteenused vägivallatsejatele (teenus 273)? Kas teenuse vajadus on igal pool täielikult kaetud? Miks vägivallatsejate nõustamisprogrammide rahastus ei suurene vähemalt samas mahus kui prostituutidele määratud teenuste rahastus? Vägivallatsejate nõustamine on kättesaadav vanglates, kriminaalhoolduses ja tugigruppides üle Eesti. Peamised vägivalda käsitlevad programmid on „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja „Sisemine kindlus“. Vägivaldne isik võidakse suunata kuriteo riskide vähendamiseks ka hoopis teise programmi, mis on tema jaoks vajalikum (nt sotsiaalsete oskuste treening, kui tema probleem on üldine vähene suhtlemisoskus, või eluviisitreening, kui probleemkäitumine on seotud 5 sõltuvusainetega). Lisaks mainitud programmidele käsitletakse konfliktide ja suhete teemat ka programmides „Õige hetk“, „Võida“, „Equip“ ja „Minu valik“. Harjumaal, Tartumaal ja Läänemaal, alates sügisest ka Narvas ja Rakveres on perevägivalla tõkestamise tugigruppe, mille tegevus põhineb sisemise kindluse programmil, mis sisaldab perekeskset lähenemist, sh vajaduse korral perenõustamist (eraldi või koos, lähtuvalt kliendi vajadusest) ja lastele kriisiabi. Tugigruppide töös tehakse tihedat koostööd prokuratuuri, ohvriabi ja politseiga ning kontaktis peredega, seda nii programmi ajal kui peale tugigruppide programmi lõppemist. Ka kriminaalhooldusest suunatakse Tallinnas ja Tartus kriminaalhooldusaluseid sisemise kindluse programmi. Seega on praegu teenusega kaetud viis piirkonda, teenuse laienemine ja ka arendamine jätkuvad muu hulgas uue Norra programmi raames, kui on võimalik Norra kogemusest õppida ja rakendada Eestis ka sisemise kindluse programmist erinevaid lähenemisi. Lähiaastatel teenuse osutamise piirkonnad tõenäoliselt laienevad. N-ö isepöördujatele suunatud teenuse rahastamist ei olnud veel otstarbekas suurendada, kuna teenus ei ole veel riigi poolt lõplikult välja kujundatud ja teenuse mahud ei ole seetõttu teada. Kui teenus on välja arendatud, on võimalik taotleda vajalikud lisaressursid selle rakendamiseks. Lisaks täpsustame, et teenuseid haavatavatele sihtrühmadele ja teenuseid vägivallatsejatele ei vaadata korrelatsioonis, samamoodi nagu ei kasutata erinevatele haavatavatele sihtrühmadele (perevägivalla ohvrid, seksuaalvägivalla, sh prostitutsiooni ohvrid jne) vajalike ressursside arvestamisel korrelatsioone. Vaadatakse vajadusi ja riigieelarve võimalusi koos. 5. Miks ei vääri 10 aastat tegutsenud vägivalda kogenud naiste tugitelefon enam riiklikku toetust (teenus 198)? Kas 54 000 eurost lisaraha on vaja prostituutide ja inimkaubanduse ohvrite teenustele lisarahastuse tagamiseks või hoopis ohvriabi ja võrdse kohtlemise poliitika kujundamise rahastuse mitmekordistamiseks? Naiste tugikeskuse teenuse kohustuslik komponent on tagada ohvrile ja tema lastele ööpäevaringne esmase kriisinõustamise teenus, samuti peab ohvrile ja tema lastele olema tagatud turvaline majutus ööpäev läbi. Teenus nr 198 „Naiste tugitelefoni teenuse saamine“ liideti 2019. aasta eelarves Sotsiaalkindlustusameti ettepanekul teenusega nr 292 „Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse saamine“. Seletuskirjas on tabeli juures selle kohta ka järgmine selgitus: „6 2019. aastal lisati teenus nr 292 „Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse saamine“, millega liideti 2018. aasta teenus nr 198 „Naiste tugitelefoni teenuse saamine“. Eraldiseisva telefoninõustamisteenuse eelarves väljatoomine ei olnud mõistlik, kuna tegemist on ööpäev läbi toimiva naiste tugikeskuse teenuse olulise osa dubleerimisega. Uus teenus hõlmab ööpäevaringse ohvriabi kriisitelefoni rahastamist. Ohvriabi kriisitelefoni katsetati 2017. detsembrist kuni 2018. aprillini Pärnu katseprojektis, kus perevägivalla all kannatanutele pakuti kohest nõustamist juba sündmuskohal, olenemata kellaajast. Projekti perioodil tehtud kriisikõnede analüüs tõi välja teenuse vajalikkuse ja otsese kasu kannatanutele. Kui naiste tugikeskuste sihtrühm on naistevastase vägivalla ohvrid, siis ohvriabi kriisitelefon hakkab pakkuma abi kõikidele ohvriabi seaduses nimetatud sihtrühmadele, ehk kõikidele kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikutele, nii meestele kui naistele. 6. Kas inimkaubandus Eestis on ligi kaks korda kasvanud, et vastava telefoniliini (teenus 103) ja muude teenuste (teenus 231) rahastust on vaja oluliselt suurendada? Kui palju on sel ja eelmisel aastal Eestis tuvastatud inimkaubanduse ohvreid? Sarnaselt enamiku ohvriabiteenustega ei ole nõuandeliiniteenus pearahapõhine, vaid lähtub laiemalt ühiskondlikust olukorrast. Vastava teenuse osutamine ja sellele rahastuse tagamine on oluline, kui soovime adekvaatset reageerimist tööalase ekspluateerimise juhtumitele või nende katsetele. Kui nõuandeliini kliendid veel aasta tagasi olid enamasti Eesti inimesed (62%), siis nüüd on Eesti kodakondsusega 38% pöördujatest. Pooled pöördujad on 6 Ukrainast, Valgevenest ja Gruusiast. Ka on seoses võõrtöölistega järsult muutunud nõustatavate sooline jaotus – kui 2017. aastal oli mehi ja naisi umbes pooleks, siis 2018. aasta esimesel poolaastal oli 72% kontakteerujatest mehed, kes tegutsesid ehitussektoris. Suurenenud nõudlus välistööjõu Eestisse sissetoomiseks on toonud kaasa välismaalaste ebaseadusliku Eestis töötamise juhtude arvu kasvu. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon kiitnud 17.04.2018 heaks ebaseadusliku Eestis töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava. Sotsiaalministeerium panustab lisaks omalt poolt vastava nõuandeliiniteenuse korraldamisega. Nõuandeliin on lisaks otsese nõustamisteenuse pakkujana väärtuslik ka kui vahelüli ärakasutatud tööjõu ja riigiasutuste vahel. Kuna riik soovib ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku tegevust Eestis, siis on võimalikele tööalase ärakasutamise juhtumitele reageerimine, sh teavitustöö nii välismaalaste suunal kui meie oma inimeste kaitseks hädavajalik. Ka siin on sarnaselt teiste vägivalla tõkestamise valdkondadega oluline kiire reageerimine, sest mida kiiremini probleemidele jaole saadakse, seda suurem (ja riigi jaoks vähem kulukas) on rehabilitatsioon. Vastavalt inimkaubanduse direktiivile on kohustus pakkuda ohvriabiteenuseid nii kriminaalmenetluse eel, selle ajal kui peale menetlust vajaduse äralangemiseni, mistõttu on kulude kokkuhoiu mõttes valmisolek kiirelt reageerida ülioluline. Eesti on majanduslikult juba piisavalt heal järjel, et muutuda välisriikidest pärit kurjategijatele huvipakkuvaks. Vähene reageerimine tähendaks illegaalse migratsiooni kasvu ja juhtumite n-ö kahe silma vahele jätmist. Ainult Tööinspektsiooni või politsei tegevusest ei piisa juhtumiteni jõudmiseks, kodanikuühenduste panus inimkaubanduse tõkestamisse on oluline nii Eestis kui mujal maailmas. Alates uuest aastast on teenuse täiendavaks osaks teavitustegevused, mis põhinevad Eesti olukorra monitoorimisel ja nõuandeliini praktikal. Varem korraldas nt loengute pidamist kutsekoolides Sotsiaalministeerium, alates 2019. aastast eraldi eelarverida selleks pole, teenuseosutaja peab ka sihipärast teavitustööd tegema. Paraku näitavad kõik Eestis tehtud noorte teadlikkust käsitlevad uuringud (2002, 2007, 2016), et noorte arusaam inimkaubandusest on vähene ja ohvriks sattumise võimalused on laialdased. Riik, mis soovib oma noori kaitsta tööalase ja seksuaalse ekspluateerimise, sh nn fiktiivabielude eest, peab panustama teavitusse rohkem. Alates 2019. aastast saamegi seda rohkem teha. Ametlikult registreeriti 2016. aastal 94 inimkaubanduse kuritegu, 2017. aastal registreeriti ametlikult 93 inimkaubanduse juhtumit. Seksuaalse ärakasutamise kuritegudes olid eranditult kannatanuteks naised. MTÜ Living for Tomorrow tegeles 2017. aastal 377 juhtumiga, mis olid peamiselt seotud tööalaste probleemidega. MTÜ Eluliin abistas 2017. aastal 337 klienti. Kannatanuid oli oluliselt rohkem kui kriminaalmenetlusi – nt ühes Vietnami kodanikke puudutavas juhtumis oli kümme kannatanut. Ka Eesti kodanikega seotud juhtumites on kannatanuid ja tunnistajaid alati rohkem. Paraku puudub praegu täpne info kannatanute kohta. Kuna spetsiaalsed teenused inimkaubanduse ohvritele on olemas alles suhteliselt lühikest aega, tuleb kõikidel ametiasutustel teenuseid rohkem tutvustada. Võrdluseks: perevägivalla juhtumites registreeriti 2017. aastal u 12 000 infoteadet, kriminaalmenetlusi u 3000, ohvriabisse jõudis u 4000 ohvrit ja naiste tugikeskusesse u 2000 ohvrit. Kahjuks ei soovi kõik ohvrid abi või ei saa nad abi, kuna ei ole abi olemasolust teadlikud. Ohvriabi võimalustest teadlikkuse suurendamine ning abivajajate julgustamine, et nad pöörduksid abi saama, on meie kõikide kohustus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Kristiina Hunt 6269 262 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel