Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2018
Sisu (failidest)
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 25.10.2018
C(2018) 6943 final
KOMISJONI OTSUS,
25.10.2018,
meetme kohta, mille Prantsusmaa võttis vastavalt nõukogu direktiivile 93/42/EMÜ ja
mis käsitleb meditsiiniseadmeid Terrafor ja Defiligne
(EMPs kohaldatav tekst)
ET ET
KOMISJONI OTSUS,
25.10.2018,
meetme kohta, mille Prantsusmaa võttis vastavalt nõukogu direktiivile 93/42/EMÜ ja
mis käsitleb meditsiiniseadmeid Terrafor ja Defiligne
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta,
eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) 16. augustil 2016 võtsid Prantsuse ametiasutused meditsiiniseadmeid käsitleva
nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ1 (edaspidi „direktiiv 93/42/EMÜ“
või „direktiiv“) üle võtvate siseriiklike sätete alusel vastu otsuse, milles käsitletakse
kaht meditsiiniseadet, mis on sama koostisega, sama manustamisviisi ja sama
eesmärgiga, mida turustatakse nimede „Terrafor“ või „Defiligne“ all (edaspidi
„seade“) ja mille tootja on Laboratoire Claytone-Terrafor (edaspidi „tootja“).
(2) Kõnealuse seadme näol on tegemist suukaudsete kapslitega, mis pakendi infolehe
kohaselt võimaldavad „vältida seedehäireid, leevendada seedevaevusi, hõlbustada
seedimist ja vähendada vööümbermõõtu“. Seadme tootmisel kasutatav aine on
Octalite, mis on looduslik mineraalainekompleks (savi).
(3) Prantsuse ametiasutuste otsuse kohaselt võib seade, arvestades direktiivi olulisi
nõudeid ja võttes arvesse plii sisaldust seadmes, olla kasutajate tervisele ohtlik. Seega
nähakse otsuses ette, et „meditsiiniseadmete Terrafor ja Defiligne [...] tootmine,
turuleviimine, levitamine, eksport ja kasutamine peatatakse, kuni tooted on viidud
vastavusse nende suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega“; lisaks „peab
Laboratoire Claytone-Terrafor meditsiiniseadmed Terrafor ja Defiligne kõigi
asjaomaste müüjate puhul turult kõrvaldama“.
(4) Prantsuse ametiasutused teatasid 4. oktoobri 2016. aasta kirjas komisjonile oma
16. augusti 2016. aasta otsusest seoses direktiiviga 93/42/EMÜ.
(5) Direktiivi 93/42/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide raames palusid
komisjoni talitused 26. oktoobri 2016. aasta elektronkirjaga tootjal esitada oma
seisukoht Prantsuse ametiasutuste otsuse kohta.
(6) 30. novembri 2016. aasta kirjaga saatis tootja komisjoni talitustele memorandumi,
milles ta selgitas põhjusi, miks ta oli vaidlustanud Prantsuse ametiasutuste otsuse.
(7) 19. detsembril 2016 toimus tootja taotlusel tootja ja komisjoni talituste vaheline
kohtumine.
1
EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.
ET 1 ET
(8) 2017. aasta jooksul vahetasid tootja ja komisjoni talitused arvukalt elektronkirju.
Eelkõige soovitasid komisjoni talitused tootjal korduvalt võtta ühendust Prantsuse
ametiasutustega, et selgitada välja, mida oleks vaja teha kõnealuse otsuse
tühistamiseks.
(9) 20. märtsi 2017. aasta elektronkirjaga edastas tootja komisjonile NAMSA
laboratooriumi aruande,2 mis tootja väitel tõendab seadme ohutust. Komisjoni
talitused kutsusid tootjat korduvalt üles edastama selle dokumendi Prantsuse
ametiasutustele; tootja tegi seda mitu kuud hiljem, augustis 2017. Samal ajal vahetasid
komisjoni talitused elektronkirju Prantsuse ametiasutustega, et saada täiendavat teavet.
(10) Juulis 2017 esitas tootja Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses komisjoni otsuse
hilinenud vastuvõtmisega. 5. aprillil 2018 otsustas ombudsman lõpetada juhtumi
menetlemise, olles jõudnud järeldusele, et komisjon ei ole toimikuga tegelemisel
kasutanud haldusomavoli.
(11) 20. novembril 2017 teatasid Belgia ametiasutused komisjonile elektronkirjaga oma
28. oktoobri 2016. aasta otsusest keelata meditsiiniseadme Terrafor turuleviimine,
kasutuselevõtt, levitamine ja import ning nõuda nimetatud seadme turult kõrvaldamist.
(12) 7. veebruaril 2018 toimus tootja taotlusel kohtumine, kus osalesid tootja, Prantsuse ja
Belgia ametiasutused, NAMSA laboratoorium ja komisjoni talitused.
(13) Märtsis 2018 saatsid komisjoni talitused täiendavad küsimused tootjale, tema
teavitatud asutusele (TÜV Rheinland LGA Products GMBH) ning Belgia ja Prantsuse
ametiasutustele, kes vastasid nendele küsimustele 2018. aasta märtsi ja aprillikuu
jooksul.
2. MEETME PÕHJENDATUSE KONTROLL
(14) Direktiiviga 93/42/EMÜ on kehtestatud süsteem, mille kohaselt peavad
meditsiiniseadmed vastama nende kohta kehtivatele I lisas sätestatud olulistele
nõuetele (artikli 3 esimene lõik). Et tõendada vastavust kõnealustele olulistele
nõuetele, peab tootja järgima üht direktiiviga ette nähtud vastavushindamise
menetlustest, mis võimaldab kinnitada seadmele CE-märgise (artikkel 11 ja artikli 17
lõige 1). Seadmed, millel on CE-märgis, mis näitab, et nad on läbinud
vastavushindamise, võivad Euroopa Liidu piires vabalt liikuda (artikli 4 lõige 1).
(15) Direktiivi 93/42/EMÜ artiklis 8 (kaitseklausel) on siiski sätestatud, et „kui liikmesriik
teeb kindlaks, et [...] seadmed võivad nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja
sihtotstarbelise kasutamise korral seada ohtu patsientide, kasutajate või võimaluse
korral teiste isikute tervise ja/või ohutuse, võtab ta kõik asjakohased ajutised meetmed,
et sellised seadmed turult kõrvaldada või keelata nende turuleviimine või
kasutuselevõtt või seda piirata. Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist
sellistest meetmetest, viidates oma otsuse põhjustele [...]“ (artikli 8 lõige 1). Seejärel
peab komisjon välja selgitama, kas meetmed on põhjendatud või mitte (artikli 8
lõige 2). Seega peavad liikmesriigid hindama, kas toode võib ohustada inimeste tervist
või ohutust ning kui jah, siis võtma vajalikud meetmed. Selline tegevus võib eeldada
liikmesriigi ametisutuste poolt keerulist tehnilist või teaduslikku hindamist. Komisjoni
ülesanne on kontrollida kõnealuste meetmete põhjendatust, eelkõige nende
2
Aruande pealkiri on „Addendum to risk assessment N°.164726 from 17 February 2017“.
ET 2 ET
vastuvõtmist tinginud õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjendatust. Seejuures on
komisjonil väga ulatuslik kaalutlusõigus3.
(16) Käesoleval juhul leidsid Prantsuse ametiasutused 4. oktoobril 2016 teatavaks tehtud
otsuses ja märgukirjas, et kõnealused seadmed „võivad kujutada ohtu tervisele“ ja „ei
vasta olulistele nõuetele“. Oht inimeste tervisele ja/või ohutusele, eelkõige seoses
direktiivi 93/42/EMÜ I lisas osutatud oluliste nõuete rikkumisega eeldab kaitseklausli
menetluse algatamist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikele 14. Sellest
tulenevalt kohaldatakse käesolevas asjas kaitseklauslit, nii et komisjon peab kindlaks
tegema, kas Prantsuse ametiasutuste võetud meede on põhjendatud või mitte.
(17) Prantsuse ametiasutuste otsusega nähakse ette seadme „tootmise, turuleviimise,
levitamise, ekspordi ja kasutamise“ peatamine ning seadme turult kõrvaldamine kõigi
asjaomaste müüjate puhul. Arvestades, et direktiivis 93/42/EMÜ on sisuliselt ette
nähtud, et meditsiiniseadmeid võib turule viia ja/või kasutusele võtta ainult siis, kui
need vastavad direktiivi nõuetele (artikkel 2) ja et liikmesriigid ei või takistada selliste
seadmete turuleviimist ja kasutuselevõttu, mis on läbinud vastavushindamise, et
tõendada seadmete vastavust direktiivi nõuetele (artikkel 4), ning arvestades, et
direktiivi artikli 8 kohaselt peab asjaomane liikmesriik juhul, kui esineb oht tervisele
või ohutusele, võtma meetmeid, „et sellised seadmed turult kõrvaldada või keelata
nende turuleviimine või kasutuselevõtt või seda piirata“, ja komisjon peab kontrollima
selliste meetmete põhjendatust, käsitletakse käesolevas komisjoni otsuses Prantsuse
ametiasutuste meetmeid, millega piiratakse kõnealuse seadme kättesaadavust turul.
(18) Prantsuse ametiasutuste poolt teatavaks tehtud otsusest ja huvitatud isikutega
konsulteerimisest selgub, et kahtluse alla on seatud riski ja kasu suhtega ning riski
minimeerimisega seotud direktiivi oluliste nõuete rikkumine ja standardite
nõuetekohane kohaldamine.
2.1. Oluliste nõuete rikkumine
2.1.1. Ohtude ja kasu suhtega seotud olulised nõuded
(19) Direktiivi 93/42/EMÜ I lisa punktis 1 on sätestatud: „Meditsiiniseadmed peavad
olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise ja ettenähtud tingimustes
kasutamisel ei seaks ohtu patsientide kliinilist seisundit või ohutust või kasutajate ning
vajaduse korral muude isikute ohutust või tervist, tingimusel et kõik nende
sihtotstarbelise kasutamisega seotud ohud on aktsepteeritavad võrreldes sellest
patsiendile tuleneva kasuga ning nad on kooskõlas tervisekaitse ja ohutuse kõrge
tasemega [...]“. Direktiivi I lisa punktis 6 on sätestatud: „Kõikidest soovimatutest
kõrvaltoimetest tulenev oht peab olema aktsepteeritav ettenähtud toimivustasemega
võrreldes“.
(20) Seoses ohtudega tuleb ennekõike märkida, et plii allaneelamisest tulenev oht on hästi
dokumenteeritud, eelkõige inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise
ühtlustamisnõukogu (ICH) koostatud juhendis „Guideline for elemental impurities –
Q3D“ tsiteeritud väljaannetes,5 Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
ministeeriumi aruandes „Report on Carcinogens, fourteenth edition“, Euroopa
3
Vt eelkõige, seoses masinaid käsitleva direktiivi 2006/42/EÜ kaitseklausliga, Üldkohtu 15. juuli
2015. aasta otsus kohtuasjas CSF vs. komisjon, T-337/13, ECLI:EU:T:2015:502, punktid 46, 79 ja 80.
4
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. aprill 2015, Klein vs. komisjon C-120/14 P, ECLI:EU:C:2015:252,
punkt 71.
5
Agency for Toxic Substances and Disease Registry, Public Health Service, U.S. Department of Health
and Human Services, „Toxicological profile for lead“, 2007; National Toxicology Program, U.S.
Department of Health and Human Services, „Monograph on health effects of low-level lead“, 2012.
ET 3 ET
Toiduohutusameti (EFSA) arvamuses „Scientific Opinion on Lead in Food“ ning
väljaannetes, mida on tsiteeritud komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ)
nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes6.
Käesoleval juhul sisaldab seade pliid ja on ette nähtud allaneelamiseks.
(21) Seejärel tuleb märkida, et elanikkond puutub pliiga kokku mitmel moel (õhk, vesi,
toiduained), nii et igasugune täiendav kokkupuude, näiteks seoses kõnealuse seadme
kasutamisega, suurendab kokkupuutest pliiga tulenevat ohtu.
(22) Prantsuse ametiasutused osutavad inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise
ühtlustamisnõukogu (ICH) koostatud juhendile „Guideline for elemental impurities –
Q3D“ (edaspidi „ICH juhend Q3D”), mille Euroopa Ravimiamet võttis vastu
detsembris 2014 ja mida ta rakendab uute ravimite müügiloataotluste suhtes alates
juunist 2016 ja olemasolevate ravimite müügilubade suhtes alates detsembrist 2017.
Juhendis käsitletakse ravimites sisalduvaid lisandeid, st aineid, mis ei too patsiendile
ravi seisukohast kasu, nii et nende tase peab jääma lubatavuse piiridesse. Selles on
määratletud lubatud päevase kokkupuute tase elementide puhul, mis on
toksikoloogiliselt problemaatilised. Plii kohta on juhendis märgitud, et kokkupuude
selle elemendiga võib põhjustada neuroloogilisi häireid, reproduktiivprobleeme ning
immuunsüsteemi, südame-veresoonkonna ja neeruhaigusi; lubatud päevase
kokkupuute tasemeks on määratud 5 μg päevas sõltumata manustamisviisist.
(23) Prantsuse ametiasutuste osundatud analüüsid näitavad, et plii tase seadmes oli 16–22,9
µg/g. Kuuest 335 mg kapslist päevas (st 2 g päevas) koosneva ravikuuri puhul, nagu
on ette nähtud kasutusjuhendis, on allaneelatud plii kogus 32–46 µg päevas, mis on
mitu korda suurem kui võrdlustase 5 µg päevas.
(24) ICH juhendi Q3D kasutamise küsimuses tuleb märkida, et kuigi ametlikult
kohaldatakse juhendit ravimite suhtes, käsitleb see selliste elementide (sealhulgas plii)
sisaldust, mis ei too ravi seisukohast kasu (lisandid) ja mis põhjustavad
toksikoloogilisi probleeme, muu hulgas suu kaudu manustatavates toodetes. Seega
võib seda pidada asjakohaseks, et hinnata sellise meditsiiniseadme kasutamisega
seotud riski, mis sisaldab lisandina pliid ja mida manustatakse suu kaudu.
(25) Veel tuleb märkida, et tootja ei vaidlusta plii sisaldust seadmes. Samuti ei vaidlusta
tootja plii eraldumist seadmest, kuigi tema väitel eraldub seda vaid vähesel määral.
Lisaks märgib tootja, et Prantsuse ametiasutuste osundatud aruannetes välja toodud
ohtusid (nimelt plii kardiovaskulaarne, neuroloogiline ja nefrotoksiline toime
inimesele) on seadme kasutusjuhendis esitatud soovituste kaudu arvesse võetud, nii et
direktiivi I lisa punkti 1 oluline nõue on täidetud; tootja tunnistab seega, et seadme
kasutamine põhjustab ohtu, kuid leiab, et see oht on vastuvõetaval tasemel. Samuti
tunnistab tootja osundatud NAMSA laboratooriumi aruanne, et plii sisaldus seadmes
toob kaasa ohu, kuid kirjeldab ohtu väiksena.
(26) Neist elementidest järeldub, et seadme kasutamine seab ohtu patsientide tervise või
ohutuse ning tootja peab hoidma selle ohu vastuvõetavates piirides võrreldes seadme
kasulikkusega.
(27) Mis puudutab kasulikkust, siis kasutusjuhendi kohaselt on seade mõeldud selleks, et
„vältida seedehäireid, leevendada seedevaevusi, hõlbustada seedimist ja vähendada
vööümbermõõtu“. Tuleb meenutada, et direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt peab
meditsiiniseade olema mõeldud meditsiiniliseks otstarbeks. Käesoleval juhul näib, et
kasutusjuhendi neljast väitest võib meditsiinilisena käsitleda vaid seda, mis on seotud
6
ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.
ET 4 ET
„seedehäirete vältimisega“. Kuna kasutusjuhendis või tehnilises dokumentatsioonis
puuduvad täpsustused ning arvestades teisi väiteid ja asjaolu, et seadme reklaamis
keskendutakse „lameda kõhu“ saavutamisele, on alust arvata, et kõnealused
seedehäired ei ole kuigi tõsised. Kokkuvõtteks tundub seadme meditsiiniline kasu
väike.
(28) Neid asjaolusid arvestades võisid Prantsuse ametiasutused järeldada, et seade ei vasta
direktiivi olulistele nõuetele seoses kasu ja ohtude suhtega.
(29) Seda järeldust kinnitab kliinilise hindamisega seotud olulise nõude täitmata jätmine.
Direktiivi 93/42/EMÜ I lisa punktis 6a on sätestatud: „Olulistele nõuetele vastavuse
näitamine peab hõlmama kliinilist hinnangut kooskõlas X lisaga“. Direktiivi X lisa
(Kliiniline hinnang) punktis 1.1 täpsustatakse: „Üldjuhul põhineb I lisa punktides 1 ja
3 nimetatud omadusi ja funktsioonivõimet käsitlevatele nõuetele vastavuse kinnitus
seadme tavalistes kasutustingimustes ning kõrvaltoimete ja I lisa punktis 6 nimetatud
kaasneva kasu ja ohtude suhte hindamine kliinilistel andmetel“.
(30) Käesoleval juhul, nagu eespool seoses kasulikkusega märgitud, on seade mõeldud
selleks, et „vältida seedehäireid, leevendada seedevaevusi, hõlbustada seedimist ja
vähendada vööümbermõõtu“. Tootja taotlusel NAMSA laboratooriumi poolt koostatud
kliinilise hindamise aruande järeldustes7, mis hõlmavad kõiki kättesaadavaid andmeid,
on märgitud, et uuriti kolme kliinilist väidet („vähendab seedevaevusi, aitab
vähendada vööümbermõõtu, võimaldab kiiresti seedimist hõlbustada“) ning kliinilised
andmed toetavad ainult kaht väidet, mis on seotud seedevaevuste leevendamise ja
vööümbermõõdu vähendamisega. Neljandat väidet, mis on seotud seedehäirete
vältimisega, ei ole kliinilise hindamise aruande järeldustes mainitud. Tootja ei ole
seega esitanud kliinilisi andmeid, mis tõendavad kõigi väidetavate kasutegurite
olemasolu, eelkõige kasulikkust seedehäirete vältimise seisukohast. Sellest tuleneb, et
kliiniliste andmete hindamine ei kinnita, et seade vastab kasu ja ohtude suhtega seotud
olulisele nõudele.
(31) Neid asjaolusid arvesse võttes võib järeldada, et seade ei vasta kliinilise hindamisega
seotud olulisele nõudele seoses kasu ja ohtude suhtega seotud olulise nõudega.
2.1.2. Ohtude minimeerimisega seotud olulised nõuded
(32) Direktiivi 93/42/EMÜ I lisa punktis 7.2 on sätestatud: „Seadmed peavad olema
kavandatud, valmistatud ja pakendatud nii, et minimeerida saaste- ja jääkainetest
põhjustatud oht seadmete veos, ladustamises ja kasutamises osalevatele isikutele,
võttes arvesse seadmete sihtotstarvet. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõjutatud
kudedele ning mõjutuse kestusele ja sagedusele.“ Direktiivi I lisa punktis 7.5 on
sätestatud: „Seadmed peavad olema kavandatud ja valmistatud nii, et ainete lekke oht
seadmest oleks minimeeritud. Erilist tähelepanu pööratakse ainetele, mis nõukogu
27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja
märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, I lisa kohaselt on
kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised [...].“ Direktiivi
67/548/EMÜ I lisast on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri
2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (ainete ja segude klassifitseerimise,
märgistamise ja pakendamise kohta) VI lisa 3. osa8.
7
Aruande pealkiri on „Project 164726 – Clinical evaluation report - Ventre plat devices - Version: V2
final May 24, 2016“.
8
ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
ET 5 ET
(33) Eespool öeldust tuleneb, et seadme kasutamine kujutab ohtu patsientide tervisele või
ohutusele (punktid 20–26) ning tootja peab viima selle miinimumini. Lisaks on plii
klassifitseeritud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas reproduktiivtoksiliseks
aineks ning Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) käsitleb seda „väga ohtliku ainena“9; see
selgitab ainele osutatud erilist tähelepanu.
(34) Eespool osutatud olulised nõuded võivad tähendada, et meditsiiniseadme tootja peab
valima sellised lähteainepartiid, mis on toksiliste ainete sisalduse poolest kõige vähem
ohtlikud, st tootja peab kontrollima kahjuliku aine kontsentratsiooni erinevates
lähteaine partiides ja valima sellised partiid, kus kontsentratsioon vastab tehnika
nüüdistasemele. Kõnealusel juhul on seadme lähteaine savi, milles kahjulike ainete,
eelkõige plii kontsentratsioon võib olla väga varieeruv, kuna tegemist on looduslikku
päritolu lähteainega. Prantsuse ja Belgia ametiasutused on välja toonud, et seadme eri
partiide kapslite plii sisaldus on väga erinev. Tootjal on olnud võimalus kontrollida
enne tootmist savi erinevate partiide pliisisaldust ja valida ainult sellised partiid, mille
väike pliisisaldus oleks taganud, et sellest lähteainest valmistatud kapslite plii
kontsentratsioon on väiksem ICH juhendi Q3D lävendist. Vastavalt tootja ja tarnija
vahelisele lepingule aga kontrolliti lähteaine partiisid pliisisalduse suhtes ja tootja
aktsepteeris partiisid, mille plii sisaldus ei ületa 15 ppm. 15 ppm võrdub 15 µg/g.
Arvestades, et päevane annus 6 kapslit on 2 g, võis patsientide poolt sisse võetud plii
kogus olla kuni 30 µg päevas, mis ületab tunduvalt lävendit 5 µg päevas. Seega ei
vähendanud tootja plii sisalduse ohtu seadmes nii palju kui võimalik, sest ta ei valinud
sellised lähteaine partiid, mis oleksid võimaldanud toota seadet, mille pliisisaldus
oleks väiksem ICH juhendis Q3D määratud lävendist.
(35) Eespool osutatud olulised nõuded võivad samuti tähendada, et seadme tootja võib
valida mitmesuguste lähteainete seast sellise, mis on toksiliste ainete sisalduse poolest
kõige vähem ohtlik. Direktiivi I lisa punktis 7.1 on sätestatud, et „erilist tähelepanu
tuleb pöörata kasutatavate materjalide valikule eeskätt seoses toksilisusega [...].
Käesoleval juhul on olemas teisi lähteaineid (näiteks aktiivsüsi, simetikoon või
dimetikoon), millel on samasugused omadused nagu savil ja millega võiks saavutada
sama meditsiinilise eesmärgi, mida tootja oma seadme puhul välja tõi, nimelt „vältida
seedehäireid“. Need teised lähteained teadaolevalt pliid ei sisalda ega põhjusta seetõttu
kõnealuse seadmega seonduvaid ohte. Ometi ei püüdnud tootja leida alternatiivset
lähteainet, mis ei oleks saastatud toksiliste ainetega (vt tema 30. märtsi 2018. aasta
elektronkiri). Järelikult ei vähendanud ta selle vahendi abil nii palju kui võimalik ohtu,
mis on seotud plii sisaldusega seadmes.
(36) Neid asjaolusid arvestades võisid Prantsuse ametiasutused järeldada, et seade ei vasta
direktiivi olulistele nõuetele seoses ohtude minimeerimisega.
2.1.3. Tootja esitatud vastuväited seoses oluliste nõuete täitmata jätmisega
(37) Tootja seab kahtluse alla ICH juhendi Q3D kasutamise. Ta väidab eelkõige, et juhend
ei ole kohaldatav ratione materiae – see kehtib ravimite suhtes – ja ratione temporis –
see kehtib uute ravimite müügiloataotluste suhtes alates juunist 2016 ja olemasolevate
ravimite müügilubade suhtes alates detsembrist 2017 – ning et selle kohaldamine on
vastuolus õiguspärasuse ja õiguskindluse põhimõttega.
(38) Siiski põhineb ICH juhendi Q3D kasutamine direktiivi artikli 8 lõikel 1, mille kohaselt
peab liikmesriik võtma teatavaid ajutisi meetmeid, kui ta leiab, et meditsiiniseade
kujutab endast ohtu turvalisusele ja/või tervisele, ning mis ei piira asjaolusid, millele
9
https://echa.europa.eu/substance-information/-/substanceinfo/100.028.273.
ET 6 ET
liikmesriigid võivad tugineda, et tõendada sellise ohu olemasolu. Eespool nimetatud
põhjustel (punkt 24) on juhend, mis on küll ametlikult kohaldatav ravimite suhtes,
siiski asjakohane, et tuvastada ohtu, mis on seotud plii sisaldusega ravimiga
võrreldavas meditsiiniseadmes. Sellest järeldub, et juhendi kasutamine on nii
juriidiliselt põhjendatud kui ka prognoositav.
(39) Tootja seab kahtluse alla riski hindamiseks kasutatud meetodi. Ta väidab eelkõige, et
see meetod, mis põhineb seadmes sisalduva plii kogusel, ei ole asjakohane, et hinnata
vastavust seadmest eralduvaid aineid käsitlevatele olulistele nõuetele, ning et see ei
sobi savil põhineva seadme korral, mis oma elemente ei vabasta.
(40) Kõnealuses olukorras aga, kui puuduvad in vivo uuringud, mis võimaldaksid hinnata
tegelikult seadmest eraldunud plii kogust, võimaldab seadmes sisalduva toksilise aine
kogusel põhinev meetod siiski kindlaks määrata koguse, mis võib organismi imbuda,
ning hinnata seeläbi seadmest eraldunud ainetest põhjustatud ohtu. Samuti tuleks
märkida, et ühest küljest ei vaidlustata teatavat plii eraldumist seadmest (eelkõige
ilmneb see tootja enda korraldatud katsetest) ning teisest küljest, kuigi tootja käsitleb
seda eraldumist väheolulisena, on sellele tulemusele jõudmiseks kasutatud meetod
vaidlustatav (vt allpool punktid 47 jj).
(41) Tootja väidab, et isegi kui kasutada ICH juhendit Q3D, oleks eraldunud plii kogus
(30. novembri 2016. aasta kirja kohaselt hinnanguliselt 3,126 µg päevas ja NAMSA
laboratooriumi 2017. aasta veebruari aruande kohaselt 3,96 µg päevas) väiksem ICH
juhendis Q3D esitatud lävendist (5 µg päevas).
(42) Meetod, mida tootja kasutas seadmest eraldunud plii koguse kindlaksmääramiseks, on
vaieldav (vt allpool punktid 47 jj) ja seega ei ole võimalik kinnitada, et selle meetodi
järgi kindlaksmääratud kogus on nii väike, et see ei kujuta endast mingit ohtu, võttes
arvesse ICH juhendit Q3D ja muid taustdokumente.
(43) Tootja märgib, et Prantsuse ametiasutuste poolt välja toodud ohtusid
(kardiovaskulaarne, neuroloogiline ja nefrotoksiline toime) on seadme kasutusjuhendis
esitatud soovituste kaudu arvesse võetud, nii et direktiivi I lisa punkti 1 oluline nõue
on täidetud. Samuti väidab ta, et ülemäärast kokkupuudet pliiga on võimalik vältida
tootja võetud meetmetega, näiteks kasutusjuhendisse märkuste lisamisega, nii et
ametiasutuste meede, millega muu hulgas on keelatud seadet turule viia ja nõutakse
selle turult kõrvaldamist, on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
(44) Ometi ei võimalda tootja poolt kasutusjuhendisse lisatud märkused, millega piiratakse
seadme kasutamist teatavate patsientide puhul (lapsed, rasedad ja neeruhaigustega
inimesed), kõrvaldada pliimürgituse ohtu, mis puudutab kõiki inimesi. In vivo uuring,
mis näitaks, et tegelikult seadmest eraldunud plii kogus on väiksem juhendis määratud
lävendist, aitaks välistada ülemäärase pliiga kokkupuute ohu.
(45) Direktiivi 93/42/EMÜ artikli 8 lõikes 1 võetakse arvesse proportsionaalsuse
põhimõtet, sätestades, et kui tehakse kindlaks oht inimeste tervisele ja/või ohutusele,
tuleb võtta asjakohased ja ajutised meetmed, et seadmed turult kõrvaldada või keelata
nende turuleviimine või seda piirata. Käesoleval juhul tuleneb sellest, et kui Prantsuse
ametiasutused toovad sellise ohu esile, on meede, mis seisneb seadme turuleviimise
peatamises ja seadme turult kõrvaldamises, kuni nõuete täitmiseni, vastavuses ühtaegu
direktiivi artikli 8 lõikega 1 ja proportsionaalsuse põhimõttega.
(46) Neid asjaolusid arvestades ei sea tootja poolt esitatud vastuväited kahtluse alla
Prantsuse ametiasutuste seisukohta, et seade ei vasta teatavatele direktiivi olulistele
nõuetele.
ET 7 ET
2.2. Standardite ebaõige kohaldamine
(47) Direktiivi 93/42/EMÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt võib oht, mis sunnib liikmesriike
meetmeid võtma, tuleneda direktiivi artiklis 5 nimetatud standardite ebaõigest
kohaldamisest, kui neid on väidetavalt kohaldatud.
(48) Tootja väidab, et seadet hinnati ja see loeti vastavaks teatavatele ühtlustatud
standarditele, mis käsitlevad meditsiiniseadmete bioloogilist hindamist (eelkõige
standardid EN ISO 10993-1 2009/AC: 2010, EN ISO 10993-12 2012, EN ISO 10993-
17 2009 ja EN ISO 10993-18 2009), mis vastavad direktiivi teatavatele olulistele
nõuetele ja mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; seega tuleks eeldada, et
seade vastab kõnealustele olulistele nõuetele.
(49) Kõnealustes meditsiiniseadmete bioloogilist hindamist käsitlevates standardites
nähakse eelkõige ette, et kasutatud meetod peab jäljendama meditsiiniseadme
tegelikke kasutustingimusi ning et võib olla vaja teha teisi katseid kui standardis
kirjeldatud, nagu nähtub allpool toodud sätetest.
– Standard EN ISO 10993-1 2010: meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine –
hindamine ja katsed riskijuhtimise protsessi raames
Standardi sissejuhatuses on eelkõige märgitud: „Selle lähenemisviisi korral
uuritakse ja hinnatakse kõiki olemasolevaid andmeid ja vajaduse korral
valitakse ja korraldatakse täiendavad katsed, et hinnata iga meditsiiniseadme
puhul põhjalikult kõiki bioloogilisi näitajaid seadme kasutamise ohutuse
seisukohast“; „bioloogiline hindamine põhineb muu hulgas in vitro ja in vivo
katsemeetoditel ja loomkatsetel“; „ISO 10993 eesmärk ei ole pakkuda jäika
katsemeetodite komplekti koos vastuvõtmise või keeldumise kriteeriumitega”;
seda tuleb kasutada, „võttes arvesse kõiki seadmega seotud tegureid, selle
ettenähtud kasutust ja olemasolevaid teadmisi meditsiiniseadme kohta, mis on
saadud teadusliku kirjandusega tutvumise ja varasematest kliinilistest
kogemuste kaudu“.
Standardi punktis 4.4 on märgitud, et „bioloogilise hindamise jaoks vajalike
katsete ja andmete valiku ja nende tõlgendamise puhul peab arvesse võtma
materjalide keemilist koostist, sealhulgas kokkupuutetingimusi, ning inimkeha
seadme või selle osadega kokkupuute laadi, taset, sagedust ja kestust, et
võimaldada seadmete liigitamist, mis lihtsustaks asjakohaste katsete valikut
(...). Bioloogilise hindamise jaoks vajalik täpsus sõltub peamiselt kokkupuute
laadist, tasemest, kestusest ja sagedusest ning materjaliga seoses kindlakstehtud
ohtudest.“
Standardi punktis 6.1 on eelkõige märgitud, et „riskihindamise tulemused
võivad [sic] viia järeldusele, et materjalide omadusi on vaja täpsemalt
kirjeldada, näiteks kui ohutusvaru ei saa pidada piisavaks juhul, kui eralduma
peaks kogu kemikaal. Sellisel juhul võib vajalik olla kliinilist kokkupuudet
jäljendav ekstraktsioonikatse, et hinnata keemilise koostisainega kliinilise
kokkupuute taset.“
Standardi punktis 6.2.2, mis käsitleb katsete kirjeldust, on märgitud, et „katsete
puhul tuleb tingimata võtta arvesse iga seadme eriomadusi. [A lisa] tabelis
nimetamata lisakatsed võivad olla vajalikud“ (punkt 6.2.2.1), „in vivo katsed
võivad olla vajalikud, et hinnata aine biolagunemist“ (punkt 6.2.2.13) ja „tuleb
kaaluda toksikokineetika uuringuid, kui (...) on kindel või võimalik, et
meditsiiniseadmest eraldub inimkehasse kliinilise kasutamise korral
ET 8 ET
märkimisväärses koguses uhtaineid ja potentsiaalselt toksilisi või reaktiivseid
lagunemissaaduseid.“ (punkt 6.2.2.14).
Standardi A lisa (informatiivne), mis sisaldab tabelit, kus kirjeldatakse
bioloogilise hindamise katseid, mida tuleb arvesse võtta seoses inimkehaga
kokkupuute laadi ja kestusega, ei hõlma sõnaselgelt allaneelatavaid
meditsiiniseadmeid. Selles on märgitud: „tabel A.1 on raamistik
hindamisprogrammi väljatöötamiseks, mitte kontrollnimekiri“ ning: „lisaks
tabelis A.1 esitatud raamistikule tuleb riskianalüüsi põhjal arvesse võtta
järgnevat [nimelt läbiviidavaid katseid] (...)“.
– Standard EN ISO 10993-12 2012: meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine –
proovide ettevalmistamine ja etalonained
Standardi punktis 10.3.2, milles käsitletakse ekstraheerimise tingimusi ja
meetodeid, on märgitud, et tuleb „viia läbi ekstraktsioon, kasutades asjakohast
ekstraheerivat solventi ja aja/temperatuuri tingimusi, mis võimaldavad
jäljendada liigset kokkupuudet, kui see on võimalik. Võib juhtuda, et
otstarbekas on täielik lahustamine.“
Standardi C lisas (informatiivne), mis käsitleb proovi ekstraheerimise
põhimõtteid, on punktis C.1 märgitud: „ideaaljuhul peaksid ekstraheerimise
tingimused ja ekstrakti kasutamine katsesüsteemis kajastama mitte ainult toote
tegelikke kasutustingimusi, vaid ka katsete eesmärki ja prognoositavust“ ning:
„bioloogilised katsed tehakse, et selgitada välja ohtlikud nähtused ja hinnata
riske liialdatud ja/või tegelikel kasutustingimustel (...). Liialdatud
ekstraheerimine või ammendav ekstraheerimine on sobivad ohtlike nähtuste
väljaselgitamiseks.“
– Standard EN ISO 10993-18 2009: meditsiiniseadmete bioloogiline hindamine –
materjalide keemiline iseloomustus
Standardi punktis 5 on märgitud: „selleks, et hinnata toote koostisosadest
tulenevat ohtu, on siiski vaja koguda teavet, mis võimaldaks näidata
koostisosade kättesaadavuse ulatust lõpptoote tegelike kasutustingimuste
puhul“.
(50) Käesoleval juhul näib, et tootja on kasutanud katsemeetodit, mis ei kajasta seadme
tegelikke kasutustingimusi. Eelkõige ei vasta eraldunud plii koguse
kindlaksmääramiseks kasutatud meetod, mille puhul ekstrahendi maht on ainult 12 ml
vett ja kasutatakse ainult hapestatud vett ilma maosisu ja asjakohase (dünaamilise)
keskkonnata, seadme tegelikele kasutustingimustele, st allaneelamine suurema
veekogusega, maosisu olemasolu ja kogu seedetrakti läbimine. Lisaks tundub, et tootja
ei ole kasutanud alternatiivset katsemeetodit, nimelt katset inimeste peal (in vivo), mis
võimaldaks kindlaks teha tegelikult vereringes leiduva plii taseme. Sellest järeldub, et
tootja ei ole tõendanud, et eraldunud plii kogus on väike ja/või väiksem ICH juhendi
Q3D võrdlusmäärast.
(51) Neid asjaolusid arvesse võttes võib järeldada, et direktiivi artiklis 5 osutatud
standardeid, mida on väidetavalt kohaldatud, on kohaldatud valesti, mistõttu ei ole
välistatud seadmes sisalduva pliiga seonduvat ohtu.
2.3. Järeldus
(52) Prantsuse ametiasutuste poolt teatavaks tehtud otsusest ja huvitatud isikutega
konsulteerimisest saadud teabe alusel ja kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades oli
ET 9 ET
Prantsuse ametiasutustel alust arvata, et seade võib ohustada inimeste tervist ja/või
ohutust, ja nad võisid seega võtta ajutise meetme, et seadet enam turule ei viidaks ja
see kõrvaldataks turult müüjate tasandil,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Prantsuse ametiasutuste poolt 16. augustil 2016 seoses meditsiiniseadmetega Terrafor ja
Defiligne võetud meetmed, millega peatatakse seadmete turuleviimine ja nähakse ette nende
turult kõrvaldamine, on põhjendatud.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 25.10.2018
Komisjoni nimel
Elżbieta BIEŃKOWSKA
komisjoni liige
ET 10 ET
Tere
Edastan Komisjoni otsuse.
Reg. number: 10.2-11/1705
Reg. kuupäev: 26.10.2018
Sisu: Komisjoni otsus 25.10.2018, meetme kohta, mille Prantsusmaa võttis vastavalt nõukogu
direktiivile 93/42/EMÜ ja
mis käsitleb meditsiiniseadmeid Terrafor ja Defiligne
Heade soovidega
Tiiu Noobel
sekretär EV AEEL juures