HMN Nõukogule 16.10.2018 nr 2.1-10/3018
GARANTIIKIRI
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktorina kinnitan, et Ühiskonnateaduste
Instituut tagab projekti "Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse
lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus" omafinantseeringu
projekti rahastusest 19 % ulatuses.
Digitaalselt allkirjastatud
Indrek Grauberg
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor
HMN Nõukogule 16.10.2018 nr 2.1-10/3018
GARANTIIKIRI
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktorina kinnitan, et Ühiskonnateaduste
Instituut tagab projekti "Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse
lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus" omafinantseeringu
projekti rahastusest 19 % ulatuses.
Digitaalselt allkirjastatud
Indrek Grauberg
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor
Lugupeetud Hasartmängumaksu Nõukogu,
Edastan Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna professor
Karmen Torose taotluse ja omafinantseeringu garantiikirja teemal
" Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi
uurimus ja täienduskoolitus".
Kavandatava elluviimisperioodiga: 01.01.2019.-31.12.2019.
HMN-lt taotletav summa: 5811,08 eur.
Omafinantseering: 1360 eur (19%).
Projekti kogumaksumus: 7171.08 eur.
Lugupidamisega,
--
Koidu Saia
Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduste instituut
Teaduskoordinaator
[email protected]
Tel 619 9944
Ruum M-541
Koidu Saia
Tallinn University
School of Governance, Law and Society
Research Coordinator
[email protected]
Phone +372 619 9944
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Tallinna Ülikool
Toetuse saaja
2. Nimi Tallinna Ülikool
3. Registrikood 74000122
4. Juriidiline aadress Narva mnt 25 10120 Tallinn
5. Postiaadress Narva mnt 25 10120 Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE071010002006943007 (AS SEB Pank, EEUHEE2X),
Tornimäe 2. Tallinn
7. Esindaja nimi ja ametikoht Katrin Niglas, teadusprorektor
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Karmen Toros (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi
sotsiaaltöö professor)
9. Telefon 56 617 610
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse
lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja
täienduskoolitus
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 7171,08
14. Hasartmängumaksu 5811.08
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 1360 (19%)
16. Kaasfinantseeringute summa 0
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa,
kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused,
summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused,
kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Katrin Niglas, teadusprorektor Digitaalselt allkirjastatud 16.10.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (EUR)
(finantseerijate lõikes) summa summa /
(EUR) vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 3200 Andmekogumise ja 3200
Nõukogu transkribeerimise tööjõukulud
kõikide maksudega:
40 intervjuud x 8 tundi
läbiviimist ja transkribeerimist
x 10 eur palgafond/tund
Hasartmängumaksu 400 Andmete kogumise 400
Nõukogu sõidukulud: 40 intervjuud x 10
eur/sõit sihtkohta-tagasi
Hasartmängumaksu 194,4 Täienduskoolituse läbiviimise 388,8
Nõukogu tööjõukulud (Karmen Toros,
Ingrid Sindi) kõikide
maksudega: 6 tundi x 64.8 eur
palgafond/tund
Omafinantseering 400 400 eur Täienduskoolituse 400
Garantiikiri lisatud ettevalmistuse
tööjõukulud (Karmen Toros ja
Ingrid Sindi) kõikide
maksudega
Hasartmängumaksu 200 Täienduskoolitusega seotud 200
Nõukogu kulud (sh kohvipaus,
koolitusmaterjalid): 20 in x 10
eur/in
Hasartmängumaksu 960 Projektijuhtimise tööjõukulud 960
Nõukogu kõikide maksudega
Omafinantseering 960 960 eur Projektijuhtimise tööjõukulud 960
Garantiikiri lisatud kõikide maksudega
Hasartmängumaksu 104 Teadusartikli 134
Nõukogu keeletoimetamine: 5000 sõna
Hasartmängumaksu Tallinna Ülikooli 528,3
Nõukogu Ühiskonnateaduste instituudi
üldkululõiv 10%
käibemaksuta,
teenuslepinguteta,
üldkululõivuta eelarveosalt
(teadusassisteerimise,
finantsspetsialisti,
kommunikatsioonispetsialisti
tugi ja ruum seminari jaoks
seotult käesoleva projektiga)
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
TULUD KOKKU 7171,08 KULUD KOKKU 7171,08
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Lastekaitseseadus (2014, §28) sätestab lapse abivajaduse hindamise, kuhu lastekaitsetöötaja või lapsega
töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps
viibib. Lastega seotud kaalutletud otsuste tegemisele viidatakse kui keerulisele protsessile, mis mõjutab last
ja tema perekonda (Broadley, 2015; Davidson-Arad & Benbenishty, 2016). Seetõttu eeldab terviklik lapse
abivajaduse hindamine ning otsuste tegemine lapse ja pere kaasamist. Merkel-Holguin kolleegidega (2015)
näevad kaasamist abistava suhtena kliendi ja spetsialisti vahel, kus spetsialist loob selleks sooja, empaatilise
keskkonna, mis toetab kliendi liikumist positiivsete muutuste poole. Mitmed autorid rõhutavad, et perede
kaasamine on võtmeteguriks paremate tulemuste saavutamiseks laste heaolu edendamisel (Darlington et al.,
2010; Gladstone et al., 2012). Näiteks lastevanemate kaasamine edendab avatud suhtlemist ja vähendab
hirme (Farrell et al., 2012; Gallagher et al., 2011; Kelleher et al., 2012), samuti suurendab motivatsiooni
muutuste elluviimiseks (Chaviano et al., 2016).
Duffy kolleegidega (2018) rõhutavad, et lapse ja pere kaasamine hindamisprotsessi ja otsuste tegemisel on
kriitilise tähtsusega, mis eeldab spetsialistide valmisolekut ja toetust (Duffy et al., 2018). Kuigi kaasamine
on hindamisprotsessis võtmetähtsusega, viitavad rahvusvahelised uuringud (Farrell et al., 2012; Schreiber et
al., 2013; Connolly & Masson, 2014; Thrana & Fauske, 2014), et hindamisprotsessi üks raskemaid aspekte
on pere kaasamine. Eestis on pere kaasamist lastekaitsetöös vähe uuritud (Arbeiter & Toros, 2017; Välba et
al., 2017), peamiselt lastekaitsetöötajate vaatenurgast, kuid olemasolevad uurimistulemused Eestis on
sarnased rahvusvaheliste uuringutega ― lastekaitsetöötajad vajavad endi hinnangul efektiivsemaks
kaasamiseks lisaoskusi ja -teadmisi näiteks eri vanuses lastega suhtlemiseks, samuti usaldussuhte loomiseks
lapse ja perega.
Laste ja perede arengukava 2012-2020 (2011) viitab, et oluliseks lapse õiguseks on osaleda ühiskonnaelus
ning rääkida kaasa tema elu puudutavates küsimustes. Uurijad toovad välja, et laste häält on
hindamisprotsessis ainult osaliselt kuulda (Berrick et al., 2015; van Bijleveld et al. 2015; Cameron &
Freymond, 2015; Munford & Sanders, 2016). Käesoleva projekti keskmes on nii pere kui ka lapse vaatenurk
kaasamise kogemusele hindamisprotsessis. Ayala-Nunes kolleegidega (2014) märgivad, et kliendi tagasiside
küsimine annab neile hääle oma kogemusest teenusekasutajana, sh jõustab. Klientide kogemuste mõistmine
toetab ka teenuse kvaliteedi parendamist (Baker, 2007; Fusco, 2015; Munford & Sanders, 2016), sh on
teadmistepõhise praktika üks komponent (O’Hare, 2005).
Projekt on jätkuks projektile "Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate
refleksioone kliendi kaasamisest" (rahastus: Hasartmängumaksu Nõukogu, 3-3/3516, elluviidud 2016. aastal
Tallinna Ülikoolis). Nimetatud projektis uuriti lastekaitsetöötajate kogemusi perede kaasamisest. Uuringust
selgus, et lastekaitsetöötajad vajavad lisaoskuseid ja -teadmisi lapse kaasamiseks, eelkõige lapse
intervjueerimise valdkonnas, sh peresuhted, suhtlemine eri vanuses lastega, lapse tunnete mõistmine, lapse
kahjustamise vältimine (Välba et al., 2016). Terviklikum pilt kaasamise kogemusest eeldab ka perede endi
vaatenurga uurimist, mis ongi käesoleva projekti fookus ― mõista perede kogemusi kaasamisest ning
seeläbi leida efektiivsemaid viise nende kaasamiseks. Laste hoolekande üks põhimõte on: „parim võimalus
lapse aitamiseks on tema ja ta pere kaasamine“ (Davidson-Arad & Kaznelson, 2010). See eeldab tõhusamate
viiside leidmist laste ja perede kaasamiseks ning samuti selle valdkonna sügavamat uurimist (Appleton et al.,
2015; Harris, 2012; O’Reilly & Dolan, 2015). Projekti raames läbiviidava uuringu tulemused võimaldavad
terviklikumalt mõista pere kaasamist toetavaid ja takistavaid tegureid, mille analüüs on aluseks
lastekaitsetöötajate täienduskoolituse välja töötamisele Tallinna Ülikoolis, sh koolituse piloteerimine.
Kokkuvõtvalt, projekt koosneb kahest osast: (1) sotsiaalvaldkonna erialase tööpraktika kohta tõenduspõhise
teadmiskogumi loomine läbi uuringu, sh uuringutulemuste publitseerimine; (2) lastekaitsetöötajate
kompetentsi tõstmisele suunatud täienduskoolitusprogrammi välja töötamine uuringutulemustele tuginedes;
tellitav täienduskoolituse Tallinna Ülikoolis, sh täienduskoolitusprogrammi piloteerimine
lastekaitsetöötajatele (tasuta) projekti raames. Seega on projektil teaduslik ja praktiline väljund.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projektil on kaks põhieesmärki:
(1) Uurida ja analüüsida perede, sh laste kogemusi osalusest ning kaasamisest lapse abivajaduse
hindamisprotsessis ― antud eesmärk on seotud HMN 2018. aasta sotsiaalvaldkonna prioriteediga 1.1 (Lapse
abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine).
Uurimisküsimused on sõnastatud järgmiselt: (a) Kuidas kirjeldavad respondendid osalemise kogemust
hindamisprotsessis? (b) Kuidas hindavad respondendid rahulolu spetsialisti tegevusega antud protsessis? (c)
Mis suurendab kliendi koostööd kaasamise kontekstis?
(2) Töötada välja lastekaitsetöötajatele täienduskoolitus pere kaasamisest lapse abivajaduse
hindamisprotsessis ― antud eesmärk on seotud HMN 2018. aasta sotsiaalvaldkonna prioriteediga 1.4
(Koolitused, supervisioon ja kovisioon sotsiaaltöötajatele/sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi tõstmiseks)
ning "Laste ja perede arengukava 2012-2020" (2011) 3. strateegilisele eesmärgiga: lapse õigused on tagatud
ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu
toetavat turvalist keskkonda (lastekaitsetöötajate kompetentside edendamine läbi täienduskoolituse
eesmärgiga teadmiste ja oskuste tõstmine abivajava lapse hindamise raames, mille üks komponent on lapse
ja pere kaasamine hindamisprotsessi).
Sihtgruppidena saab välja tuua peamiselt pered ning spetsialistid lastekaitsesüsteemis:
(1) Pered lastekaitsesüsteemis, kel on kogemus lapse abivajaduse hindamisega ― terviklik hindamine eeldab
lapse ja pere kaasamist, hääle andmist sotsiaaltöö haavatavatele sihtgruppidele.
(2) Lastekaitsetöötajad (sh lastekaitse ülesandeid teostavad sotsiaaltöötajad), kes teostavad lapse abivajaduse
hindamisi. Kaasamispraktikaid analüüsides on võimalik kaardistada kaasamist toetavad ja takistavad tegurid,
mis on aluseks spetsialistide täienduskoolitusele, tugevdamaks abivajaduse hindamisega seotud kaasamise
kompetentsi, toetades mh kvaliteetsemat hindamise läbiviimist ning lastekaitsesüsteemi tõhustamist, seeläbi
laste ja perede heaolu edendamist Eestis.
Kvalitatiivse uurimuse käigus viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud peredega kahes Eesti maakonnas,
tuginedes siinkohal projekti "Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate
refleksioone kliendi kaasamisest" (rahastus: Hasartmängumaksu Nõukogu, 3-3/3516, elluviidud 2016. aastal
Tallinna Ülikoolis) valimi moodustamise kriteeriumitele, milles lähtuti 2014. aasta Statistikaameti
statistikale aasta jooksul arvele võetud laste osas. Vastavalt 2014. aasta Statistikaameti statistikale, võrreldes
aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavate laste arvu ja laste üldpopulatsiooni 2014.
aastal maakondade lõikes, oli suurem protsent aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja
abivajavaid lapsi Viljandi maakonnas (2,8%; 8422 last ja 234 aasta jooksul arvele võetud vanemliku
hoolitsuseta ja abivajavat last) ja Harju maakonnas (1,9%; 108 412 last ja 2102 aasta jooksul arvele võetud
vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last). Sellest johtuvalt kutsutakse uuringus osalema Harju- ja
Viljandimaa pered.
Uuringus osalemise puhul kasutatakse kirjalikku uuringus osalemise nõusoleku vormi. Uuringu käigus
selgitatakse vabatahtliku osalemise printsiipi. Arvestades ajaolu, et kliendid on üldjuhul nö sundkliendid,
pööratakse tähelepanu intervjuuküsimuste sõnastusele (lähtudes mh sotsiaaltöö eetikast ja väärtustest:
valikuvõimalus, inimväärsus, inimese austus ja väärtustamine). Laste intervjueerimisel lähtutakse selle
sihtrühma eripärast (Baker & Charvat, 2008). Uurimisandmete kogumisel järgitakse konfidentsiaalsuse ja
anonüümsuse printsiipi (andmete de-identifitseerimine, helifailide kustutamine pärast andmete litereerimist,
turvaline andmehoid, kuhu puudub ligipääs kolmandatel isikutel). Uurimistöö läbiviimiseks taotletakse luba
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt. Andmete analüüsimisel kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi
(Padgett, 2008), mis koosneb korduvate mustrite otsimisest, koodide ja teemade leidmiseks.
Esialgses valimis plaanitakse intervjueerida Harju- ja Viljandimaa omavalitsusüksuste kliente (5 erinevat
omavalitsusüksust mõlemas maakonnas, igast üksusest 2 perekonda, sh lapsevanem ja laps eraldi). Lõplik
valim (omavalitsusüksus ja perede arv) sõltub respondentide vastavusest valikukriteeriumitele ja vastavate
respondentide nõusolekust uuringus osaleda. Uuringus osalevad pered värvatakse lastekaitsetöötajate kaudu
(lastekaitsetöötajate poolne peredega kontakteerumine vastavalt valimi valikukriteeriumitele ja uuringus
osalemise nõusoleku saamine). Perede kaasamise valikukriteeriumid on järgmised: abivajaduse
hindamisjuhtum, kliendiks olemise pikkus (minimaalselt pool aastat), lapse vanus (üle 10-aastased lapsed).
Intervjuus käsitletakse järgmiseid teemavaldkondi: (1) intervjuu lapsevanemaga: kohtumine
lastekaitsetöötajaga (teema näide: esimese kohtumise meenutus, lastekaitsetöötaja eesmärk perega seotud
tegevustes vanema hinnangul), otsustamine (teema näide: erimeelsuste lahendamine), lastekaitsetöötaja
suhtumine (teema näide: väärtustamine lapsevanema ja inimesena); (2) intervjuu lapsega: kohtumine
lastekaitsetöötajaga (teema näide: meenutus kohtumistest), positiivne ja negatiivne lastekaitsetöötaja juures,
lastekaitsetöötaja poolne kasulik/mittekasulik tegevus. Intervjuu lõplik raamistik töötatakse välja projekti
algetapis. Uurimisandmeid koguvad 5 uurijat (Anne Tiko, psühholoogiakandidaat ja lektor, vt CV; Ingrid
Sindi, sotsiaaltöö eriala doktorant ja lektor, vt CV; Karmen Toros, doktorikraad sotsiaalteadustes
(sotsiaaltöö), vt CV ning 2 sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe üliõpilast).
Täienduskoolituse koolitusprogrammis lähtutakse käesoleva projekti uurimistulemustest (perede vaatenurk
kaasamise kogemusele) ning samuti varasemate uuringute uurimistulemustest (lastekaitsetöötajate vaatenurk
perede kaasamise kogemusele, sh vajalikud lisateadmised ja oskused efektiivsemaks kaasamiseks), et saada
terviklik ülevaade spetsialisti ja kliendi kaasamise kogemustest. Täienduskoolitust piloteeritakse 2019. aasta
detsembri alguses (6 tundi), et hinnata koolituse vajalikkust ja kasutegurit lastekaitsetöötajatele. Piloteeritava
koolitusgrupi suuruseks planeeritakse 20 lastekaitsetöötajat. Kutsed piloteeritaval täienduskoolitusel
osalemiseks saadetakse uuringus osalenud perede kohalike omavalitsuse spetsialistidele, seejärel saadetakse
info koolituse kohta ajakirja "Sotsiaaltöö" e-uudiskirja. Täienduskoolitus on spetsialistidele tasuta.
Piloteeritava täienduskoolituse järgselt analüüsitakse koolituse tagasisidet ning täiendatakse
koolitusprogrammi vastavalt. Registreeritud koolitusprogrammi on planeeritud pakkuda avaliku tellitava
koolitusena Tallinna Ülikoolis minimaalselt 2 korda aastas, spetsialistide vajadustest lähtuvalt rohkem.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
(1) Uuring Eestis väheuuritud teemal. Projekti tulemuste kokkuvõte (uurimistulemused ja täienduskoolituse
piloteerimine), mis lisatakse projekti lõpparuandesse.
(2) Avatud seminar uuringutulemuste tutvustamiseks sotsiaaltöö üliõpilastele ja praktikutele 2019. aasta
novembris. Seminari kohta saadetakse info ajakirja "Sotsiaaltöö" e-uudiskirja, kutsudes seminaril osalema ka
eriala praktikuid.
(3) Uurimistulemuste põhjal välja töötatud täienduskoolituse koolitusprogramm lastekaitsetöötajatele, sh
koolituse piloteerimine 2019. aasta detsembris (grupisuurus: 20 lastekaitsetöötajat).
(4) Meediakajastused uurimistulemustest (viide HMN rahastusele), sh "Sotsiaaltöö" " e-uudiskirja, Tallinna
Ülikooli blogisse.
(5) Uurimistulemusi tutvustav artikkel erialaajakirja "Sotsiaaltöö" ilmumiseks 2019. aasta viimases numbris
või 2020. aasta esimeses numbris.
(6) Uuringutulemuste avaldamine rahvusvahelises teadusartiklis, mille kirjutamist alustatakse projekti ajal
ning jätkub peale projekti lõppu. Artiklitele lisatakse viide käesoleva HMN projekti rahastusallikale.
Planeeritud on avaldada vähemalt kaks teadusartiklit Eesti perede kaasamisest lastekaitsesüsteemis.
Teadusartiklid võimaldavad tutvustada Eesti praktikaid rahvusvaheliselt (teise teadusartikli kirjutamine ja
esitamine on plaanis Juuli - September 2020).
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Projektis kavandatud tegevused (01.01.2019.-15.12.2019) on esitatud kuu täpsusega, sh mitmed tegevused
toimuvad paralleelselt.
Detsember 2018: Intervjuu raamistiku välja töötamine (tegevuse algus algab enne projekti ametlikku
tähtaega seoses uuringu jaoks loa taotlemisega eetika komiteelt)
Detsember 2018 - Jaanuar 2019: Uuringu jaoks loa taotlemine Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt
(taotlus esitatakse eetika komiteele enne projekti algust)
Jaanuar-Veebruar 2019: Andmekogumise kavandamine, sh kokkulepped ja nõusoleku saamised
lastekaitsetöötajatelt valimi moodustamiseks
Veebruar 2019: Lastekaitsetöötajate poolne peredega kontakteerumine vastavalt valimi valikukriteeriumitele
ja uuringus osalemise nõusoleku saamine
Veebruar - juuli 2019: Andmete kogumine ja transkribeerimine
Juuli-August 2019: Andmeanalüüs
September 2019: Artikli kirjutamine erialaajakirjale "Sotsiaaltöö"
Oktoober - november: Avatud seminari ettevalmistus ja läbiviimine, sh sihtgrupi teavitamine
September - Detsember: Täienduskoolituse koolitusprogrammi koostamine, koolituse ettevalmistus ja
piloteerimine
September 2019 - Aprill 2020: Inglise keelse teadusartikli kirjutamine ja esitamine
November - Detsember 2019: lõpparuande koostamine ja esitamine