dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2018
Viit
3-1/3340
Registreeritud
29. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. november 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf203 KB
  • 📎Garantiikiri_HMN (1).bdoc240 KB
  • 📎HMN_taotlus_KToros_16102018.bdoc257 KB

Sisu (failidest)

HMN Nõukogule 16.10.2018 nr 2.1-10/3018 GARANTIIKIRI Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktorina kinnitan, et Ühiskonnateaduste Instituut tagab projekti "Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus" omafinantseeringu projekti rahastusest 19 % ulatuses. Digitaalselt allkirjastatud Indrek Grauberg Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor HMN Nõukogule 16.10.2018 nr 2.1-10/3018 GARANTIIKIRI Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktorina kinnitan, et Ühiskonnateaduste Instituut tagab projekti "Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus" omafinantseeringu projekti rahastusest 19 % ulatuses. Digitaalselt allkirjastatud Indrek Grauberg Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Lugupeetud Hasartmängumaksu Nõukogu, Edastan Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna professor Karmen Torose taotluse ja omafinantseeringu garantiikirja teemal " Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus". Kavandatava elluviimisperioodiga: 01.01.2019.-31.12.2019. HMN-lt taotletav summa: 5811,08 eur. Omafinantseering: 1360 eur (19%). Projekti kogumaksumus: 7171.08 eur. Lugupidamisega, -- Koidu Saia Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Teaduskoordinaator [email protected] Tel 619 9944 Ruum M-541 Koidu Saia Tallinn University School of Governance, Law and Society Research Coordinator [email protected] Phone +372 619 9944 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Tallinna Ülikool Toetuse saaja 2. Nimi Tallinna Ülikool 3. Registrikood 74000122 4. Juriidiline aadress Narva mnt 25 10120 Tallinn 5. Postiaadress Narva mnt 25 10120 Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE071010002006943007 (AS SEB Pank, EEUHEE2X), Tornimäe 2. Tallinn 7. Esindaja nimi ja ametikoht Katrin Niglas, teadusprorektor *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Karmen Toros (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor) 9. Telefon 56 617 610 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 7171,08 14. Hasartmängumaksu 5811.08 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 1360 (19%) 16. Kaasfinantseeringute summa 0 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Katrin Niglas, teadusprorektor Digitaalselt allkirjastatud 16.10.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (EUR) (finantseerijate lõikes) summa summa / (EUR) vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 3200 Andmekogumise ja 3200 Nõukogu transkribeerimise tööjõukulud kõikide maksudega: 40 intervjuud x 8 tundi läbiviimist ja transkribeerimist x 10 eur palgafond/tund Hasartmängumaksu 400 Andmete kogumise 400 Nõukogu sõidukulud: 40 intervjuud x 10 eur/sõit sihtkohta-tagasi Hasartmängumaksu 194,4 Täienduskoolituse läbiviimise 388,8 Nõukogu tööjõukulud (Karmen Toros, Ingrid Sindi) kõikide maksudega: 6 tundi x 64.8 eur palgafond/tund Omafinantseering 400 400 eur Täienduskoolituse 400 Garantiikiri lisatud ettevalmistuse tööjõukulud (Karmen Toros ja Ingrid Sindi) kõikide maksudega Hasartmängumaksu 200 Täienduskoolitusega seotud 200 Nõukogu kulud (sh kohvipaus, koolitusmaterjalid): 20 in x 10 eur/in Hasartmängumaksu 960 Projektijuhtimise tööjõukulud 960 Nõukogu kõikide maksudega Omafinantseering 960 960 eur Projektijuhtimise tööjõukulud 960 Garantiikiri lisatud kõikide maksudega Hasartmängumaksu 104 Teadusartikli 134 Nõukogu keeletoimetamine: 5000 sõna Hasartmängumaksu Tallinna Ülikooli 528,3 Nõukogu Ühiskonnateaduste instituudi üldkululõiv 10% käibemaksuta, teenuslepinguteta, üldkululõivuta eelarveosalt (teadusassisteerimise, finantsspetsialisti, kommunikatsioonispetsialisti tugi ja ruum seminari jaoks seotult käesoleva projektiga) Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) TULUD KOKKU 7171,08 KULUD KOKKU 7171,08 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Lastekaitseseadus (2014, §28) sätestab lapse abivajaduse hindamise, kuhu lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib. Lastega seotud kaalutletud otsuste tegemisele viidatakse kui keerulisele protsessile, mis mõjutab last ja tema perekonda (Broadley, 2015; Davidson-Arad & Benbenishty, 2016). Seetõttu eeldab terviklik lapse abivajaduse hindamine ning otsuste tegemine lapse ja pere kaasamist. Merkel-Holguin kolleegidega (2015) näevad kaasamist abistava suhtena kliendi ja spetsialisti vahel, kus spetsialist loob selleks sooja, empaatilise keskkonna, mis toetab kliendi liikumist positiivsete muutuste poole. Mitmed autorid rõhutavad, et perede kaasamine on võtmeteguriks paremate tulemuste saavutamiseks laste heaolu edendamisel (Darlington et al., 2010; Gladstone et al., 2012). Näiteks lastevanemate kaasamine edendab avatud suhtlemist ja vähendab hirme (Farrell et al., 2012; Gallagher et al., 2011; Kelleher et al., 2012), samuti suurendab motivatsiooni muutuste elluviimiseks (Chaviano et al., 2016). Duffy kolleegidega (2018) rõhutavad, et lapse ja pere kaasamine hindamisprotsessi ja otsuste tegemisel on kriitilise tähtsusega, mis eeldab spetsialistide valmisolekut ja toetust (Duffy et al., 2018). Kuigi kaasamine on hindamisprotsessis võtmetähtsusega, viitavad rahvusvahelised uuringud (Farrell et al., 2012; Schreiber et al., 2013; Connolly & Masson, 2014; Thrana & Fauske, 2014), et hindamisprotsessi üks raskemaid aspekte on pere kaasamine. Eestis on pere kaasamist lastekaitsetöös vähe uuritud (Arbeiter & Toros, 2017; Välba et al., 2017), peamiselt lastekaitsetöötajate vaatenurgast, kuid olemasolevad uurimistulemused Eestis on sarnased rahvusvaheliste uuringutega ― lastekaitsetöötajad vajavad endi hinnangul efektiivsemaks kaasamiseks lisaoskusi ja -teadmisi näiteks eri vanuses lastega suhtlemiseks, samuti usaldussuhte loomiseks lapse ja perega. Laste ja perede arengukava 2012-2020 (2011) viitab, et oluliseks lapse õiguseks on osaleda ühiskonnaelus ning rääkida kaasa tema elu puudutavates küsimustes. Uurijad toovad välja, et laste häält on hindamisprotsessis ainult osaliselt kuulda (Berrick et al., 2015; van Bijleveld et al. 2015; Cameron & Freymond, 2015; Munford & Sanders, 2016). Käesoleva projekti keskmes on nii pere kui ka lapse vaatenurk kaasamise kogemusele hindamisprotsessis. Ayala-Nunes kolleegidega (2014) märgivad, et kliendi tagasiside küsimine annab neile hääle oma kogemusest teenusekasutajana, sh jõustab. Klientide kogemuste mõistmine toetab ka teenuse kvaliteedi parendamist (Baker, 2007; Fusco, 2015; Munford & Sanders, 2016), sh on teadmistepõhise praktika üks komponent (O’Hare, 2005). Projekt on jätkuks projektile "Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest" (rahastus: Hasartmängumaksu Nõukogu, 3-3/3516, elluviidud 2016. aastal Tallinna Ülikoolis). Nimetatud projektis uuriti lastekaitsetöötajate kogemusi perede kaasamisest. Uuringust selgus, et lastekaitsetöötajad vajavad lisaoskuseid ja -teadmisi lapse kaasamiseks, eelkõige lapse intervjueerimise valdkonnas, sh peresuhted, suhtlemine eri vanuses lastega, lapse tunnete mõistmine, lapse kahjustamise vältimine (Välba et al., 2016). Terviklikum pilt kaasamise kogemusest eeldab ka perede endi vaatenurga uurimist, mis ongi käesoleva projekti fookus ― mõista perede kogemusi kaasamisest ning seeläbi leida efektiivsemaid viise nende kaasamiseks. Laste hoolekande üks põhimõte on: „parim võimalus lapse aitamiseks on tema ja ta pere kaasamine“ (Davidson-Arad & Kaznelson, 2010). See eeldab tõhusamate viiside leidmist laste ja perede kaasamiseks ning samuti selle valdkonna sügavamat uurimist (Appleton et al., 2015; Harris, 2012; O’Reilly & Dolan, 2015). Projekti raames läbiviidava uuringu tulemused võimaldavad terviklikumalt mõista pere kaasamist toetavaid ja takistavaid tegureid, mille analüüs on aluseks lastekaitsetöötajate täienduskoolituse välja töötamisele Tallinna Ülikoolis, sh koolituse piloteerimine. Kokkuvõtvalt, projekt koosneb kahest osast: (1) sotsiaalvaldkonna erialase tööpraktika kohta tõenduspõhise teadmiskogumi loomine läbi uuringu, sh uuringutulemuste publitseerimine; (2) lastekaitsetöötajate kompetentsi tõstmisele suunatud täienduskoolitusprogrammi välja töötamine uuringutulemustele tuginedes; tellitav täienduskoolituse Tallinna Ülikoolis, sh täienduskoolitusprogrammi piloteerimine lastekaitsetöötajatele (tasuta) projekti raames. Seega on projektil teaduslik ja praktiline väljund. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projektil on kaks põhieesmärki: (1) Uurida ja analüüsida perede, sh laste kogemusi osalusest ning kaasamisest lapse abivajaduse hindamisprotsessis ― antud eesmärk on seotud HMN 2018. aasta sotsiaalvaldkonna prioriteediga 1.1 (Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine). Uurimisküsimused on sõnastatud järgmiselt: (a) Kuidas kirjeldavad respondendid osalemise kogemust hindamisprotsessis? (b) Kuidas hindavad respondendid rahulolu spetsialisti tegevusega antud protsessis? (c) Mis suurendab kliendi koostööd kaasamise kontekstis? (2) Töötada välja lastekaitsetöötajatele täienduskoolitus pere kaasamisest lapse abivajaduse hindamisprotsessis ― antud eesmärk on seotud HMN 2018. aasta sotsiaalvaldkonna prioriteediga 1.4 (Koolitused, supervisioon ja kovisioon sotsiaaltöötajatele/sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi tõstmiseks) ning "Laste ja perede arengukava 2012-2020" (2011) 3. strateegilisele eesmärgiga: lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda (lastekaitsetöötajate kompetentside edendamine läbi täienduskoolituse eesmärgiga teadmiste ja oskuste tõstmine abivajava lapse hindamise raames, mille üks komponent on lapse ja pere kaasamine hindamisprotsessi). Sihtgruppidena saab välja tuua peamiselt pered ning spetsialistid lastekaitsesüsteemis: (1) Pered lastekaitsesüsteemis, kel on kogemus lapse abivajaduse hindamisega ― terviklik hindamine eeldab lapse ja pere kaasamist, hääle andmist sotsiaaltöö haavatavatele sihtgruppidele. (2) Lastekaitsetöötajad (sh lastekaitse ülesandeid teostavad sotsiaaltöötajad), kes teostavad lapse abivajaduse hindamisi. Kaasamispraktikaid analüüsides on võimalik kaardistada kaasamist toetavad ja takistavad tegurid, mis on aluseks spetsialistide täienduskoolitusele, tugevdamaks abivajaduse hindamisega seotud kaasamise kompetentsi, toetades mh kvaliteetsemat hindamise läbiviimist ning lastekaitsesüsteemi tõhustamist, seeläbi laste ja perede heaolu edendamist Eestis. Kvalitatiivse uurimuse käigus viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud peredega kahes Eesti maakonnas, tuginedes siinkohal projekti "Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest" (rahastus: Hasartmängumaksu Nõukogu, 3-3/3516, elluviidud 2016. aastal Tallinna Ülikoolis) valimi moodustamise kriteeriumitele, milles lähtuti 2014. aasta Statistikaameti statistikale aasta jooksul arvele võetud laste osas. Vastavalt 2014. aasta Statistikaameti statistikale, võrreldes aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavate laste arvu ja laste üldpopulatsiooni 2014. aastal maakondade lõikes, oli suurem protsent aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavaid lapsi Viljandi maakonnas (2,8%; 8422 last ja 234 aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last) ja Harju maakonnas (1,9%; 108 412 last ja 2102 aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last). Sellest johtuvalt kutsutakse uuringus osalema Harju- ja Viljandimaa pered. Uuringus osalemise puhul kasutatakse kirjalikku uuringus osalemise nõusoleku vormi. Uuringu käigus selgitatakse vabatahtliku osalemise printsiipi. Arvestades ajaolu, et kliendid on üldjuhul nö sundkliendid, pööratakse tähelepanu intervjuuküsimuste sõnastusele (lähtudes mh sotsiaaltöö eetikast ja väärtustest: valikuvõimalus, inimväärsus, inimese austus ja väärtustamine). Laste intervjueerimisel lähtutakse selle sihtrühma eripärast (Baker & Charvat, 2008). Uurimisandmete kogumisel järgitakse konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse printsiipi (andmete de-identifitseerimine, helifailide kustutamine pärast andmete litereerimist, turvaline andmehoid, kuhu puudub ligipääs kolmandatel isikutel). Uurimistöö läbiviimiseks taotletakse luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt. Andmete analüüsimisel kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi (Padgett, 2008), mis koosneb korduvate mustrite otsimisest, koodide ja teemade leidmiseks. Esialgses valimis plaanitakse intervjueerida Harju- ja Viljandimaa omavalitsusüksuste kliente (5 erinevat omavalitsusüksust mõlemas maakonnas, igast üksusest 2 perekonda, sh lapsevanem ja laps eraldi). Lõplik valim (omavalitsusüksus ja perede arv) sõltub respondentide vastavusest valikukriteeriumitele ja vastavate respondentide nõusolekust uuringus osaleda. Uuringus osalevad pered värvatakse lastekaitsetöötajate kaudu (lastekaitsetöötajate poolne peredega kontakteerumine vastavalt valimi valikukriteeriumitele ja uuringus osalemise nõusoleku saamine). Perede kaasamise valikukriteeriumid on järgmised: abivajaduse hindamisjuhtum, kliendiks olemise pikkus (minimaalselt pool aastat), lapse vanus (üle 10-aastased lapsed). Intervjuus käsitletakse järgmiseid teemavaldkondi: (1) intervjuu lapsevanemaga: kohtumine lastekaitsetöötajaga (teema näide: esimese kohtumise meenutus, lastekaitsetöötaja eesmärk perega seotud tegevustes vanema hinnangul), otsustamine (teema näide: erimeelsuste lahendamine), lastekaitsetöötaja suhtumine (teema näide: väärtustamine lapsevanema ja inimesena); (2) intervjuu lapsega: kohtumine lastekaitsetöötajaga (teema näide: meenutus kohtumistest), positiivne ja negatiivne lastekaitsetöötaja juures, lastekaitsetöötaja poolne kasulik/mittekasulik tegevus. Intervjuu lõplik raamistik töötatakse välja projekti algetapis. Uurimisandmeid koguvad 5 uurijat (Anne Tiko, psühholoogiakandidaat ja lektor, vt CV; Ingrid Sindi, sotsiaaltöö eriala doktorant ja lektor, vt CV; Karmen Toros, doktorikraad sotsiaalteadustes (sotsiaaltöö), vt CV ning 2 sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe üliõpilast). Täienduskoolituse koolitusprogrammis lähtutakse käesoleva projekti uurimistulemustest (perede vaatenurk kaasamise kogemusele) ning samuti varasemate uuringute uurimistulemustest (lastekaitsetöötajate vaatenurk perede kaasamise kogemusele, sh vajalikud lisateadmised ja oskused efektiivsemaks kaasamiseks), et saada terviklik ülevaade spetsialisti ja kliendi kaasamise kogemustest. Täienduskoolitust piloteeritakse 2019. aasta detsembri alguses (6 tundi), et hinnata koolituse vajalikkust ja kasutegurit lastekaitsetöötajatele. Piloteeritava koolitusgrupi suuruseks planeeritakse 20 lastekaitsetöötajat. Kutsed piloteeritaval täienduskoolitusel osalemiseks saadetakse uuringus osalenud perede kohalike omavalitsuse spetsialistidele, seejärel saadetakse info koolituse kohta ajakirja "Sotsiaaltöö" e-uudiskirja. Täienduskoolitus on spetsialistidele tasuta. Piloteeritava täienduskoolituse järgselt analüüsitakse koolituse tagasisidet ning täiendatakse koolitusprogrammi vastavalt. Registreeritud koolitusprogrammi on planeeritud pakkuda avaliku tellitava koolitusena Tallinna Ülikoolis minimaalselt 2 korda aastas, spetsialistide vajadustest lähtuvalt rohkem. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused (1) Uuring Eestis väheuuritud teemal. Projekti tulemuste kokkuvõte (uurimistulemused ja täienduskoolituse piloteerimine), mis lisatakse projekti lõpparuandesse. (2) Avatud seminar uuringutulemuste tutvustamiseks sotsiaaltöö üliõpilastele ja praktikutele 2019. aasta novembris. Seminari kohta saadetakse info ajakirja "Sotsiaaltöö" e-uudiskirja, kutsudes seminaril osalema ka eriala praktikuid. (3) Uurimistulemuste põhjal välja töötatud täienduskoolituse koolitusprogramm lastekaitsetöötajatele, sh koolituse piloteerimine 2019. aasta detsembris (grupisuurus: 20 lastekaitsetöötajat). (4) Meediakajastused uurimistulemustest (viide HMN rahastusele), sh "Sotsiaaltöö" " e-uudiskirja, Tallinna Ülikooli blogisse. (5) Uurimistulemusi tutvustav artikkel erialaajakirja "Sotsiaaltöö" ilmumiseks 2019. aasta viimases numbris või 2020. aasta esimeses numbris. (6) Uuringutulemuste avaldamine rahvusvahelises teadusartiklis, mille kirjutamist alustatakse projekti ajal ning jätkub peale projekti lõppu. Artiklitele lisatakse viide käesoleva HMN projekti rahastusallikale. Planeeritud on avaldada vähemalt kaks teadusartiklit Eesti perede kaasamisest lastekaitsesüsteemis. Teadusartiklid võimaldavad tutvustada Eesti praktikaid rahvusvaheliselt (teise teadusartikli kirjutamine ja esitamine on plaanis Juuli - September 2020). 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Projektis kavandatud tegevused (01.01.2019.-15.12.2019) on esitatud kuu täpsusega, sh mitmed tegevused toimuvad paralleelselt. Detsember 2018: Intervjuu raamistiku välja töötamine (tegevuse algus algab enne projekti ametlikku tähtaega seoses uuringu jaoks loa taotlemisega eetika komiteelt) Detsember 2018 - Jaanuar 2019: Uuringu jaoks loa taotlemine Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt (taotlus esitatakse eetika komiteele enne projekti algust) Jaanuar-Veebruar 2019: Andmekogumise kavandamine, sh kokkulepped ja nõusoleku saamised lastekaitsetöötajatelt valimi moodustamiseks Veebruar 2019: Lastekaitsetöötajate poolne peredega kontakteerumine vastavalt valimi valikukriteeriumitele ja uuringus osalemise nõusoleku saamine Veebruar - juuli 2019: Andmete kogumine ja transkribeerimine Juuli-August 2019: Andmeanalüüs September 2019: Artikli kirjutamine erialaajakirjale "Sotsiaaltöö" Oktoober - november: Avatud seminari ettevalmistus ja läbiviimine, sh sihtgrupi teavitamine September - Detsember: Täienduskoolituse koolitusprogrammi koostamine, koolituse ettevalmistus ja piloteerimine September 2019 - Aprill 2020: Inglise keelse teadusartikli kirjutamine ja esitamine November - Detsember 2019: lõpparuande koostamine ja esitamine
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel