Sotsiaalministeerium Teie: 09.07.2018 nr 1.2-1/2370-1
Suur-Ameerika 1a
10122 Tallinn Meie:07.09.2018 nr 1-2-1/5412-3
[email protected]
Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Terviseamet kooskõlastab Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse alljärgnevate
tähelepanekutega:
1) Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse (edaspidi kavatsus) lk 24 on öeldud, et tööandja saab hinnata
kaugtööga kaasnevaid potentsiaalseid riske üldistatud kujul, st tööandja kaardistab
kaugtöötajale mõjuvad ohutegurid ning nende võimaliku mõju tervisele. Lisaks peab
tööandja juhendama IKT-põhist kaugtööd tegevat töötajat tööga seotud ohuteguritest ning
vajalikest abinõudest ohuteguri kahjuliku mõju ärahoidmiseks või vähendamiseks.
Amet selgitab, et tööandjal on kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus
selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid
ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi
iseärasusi ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.
Ettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse olukorda kirjeldavad valdkonna riikliku järelevalve
tulemused. Iga-aastased järelevalve tulemused näitavad, et riskianalüüsiga seotud tegevused
ettevõttes on suureks probleemiks - näiteks on töökeskkonna riskianalüüs korraldamata,
riske on alahinnatud jne.
Amet on arvamusel, et tulenevalt eeltoodust on vajalik kaaluda õigusaktide tasandil
riskianalüüsiga seotud tegevuste regulatsiooni muutmist ja/või tõhustamist, arvestades
sealjuures, et IKT-põhist kaugtööd tegevate töötajate arv on tõusuteel;
2) Kavatsuses on öeldud, et maksuõiguse aspektid mõjutavad ka käsundus- ja töövõtulepingu
sõlmimist. Nii peab täna tööandja töölepingu alusel töötava isiku puhul maksma
sotsiaalmaksu reeglina vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära miinimumilt, olenemata tegelikust
töökoormusest. Selline sotsiaalmaksu erisus ei soosi täna osalise ajaga töötaja värbamist,
sest see on tööandjale kulukas, kui makstav tasu on väiksem riigi poolt kehtestatud töötasu
alammäärast.
Amet on arvamusel, et tulenevalt eeltoodust on vajalik kaaluda võimalust maksta tööandjal
sotsiaalmaksu üksnes väljamakstavalt töötasult. Sellisel juhul langeks tööandja
maksukoormus ja planeeritav paindlik tööajakasutus hakkaks oodatult arenema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Sillar
peadirektori asetäitja
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799