Kiri

K liimaministeerium Teadmiseks: Tarb i jakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Justiitsministeerium Keskkonnainvesteeringute Keskus Rahandusministeerium 16 .10 .2023 ELWIND-i hoonestusloa taotlusest OÜ Utilitas Wind ( „Utilitas Wind“ ) pöördus 06.09.2023 Kliimaministeeriumi ( „KLIM“ ) poole kirjaga, milles selgitasime kokkuvõtlikult, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ( „KIK“ ) poolt toonase Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( „MKM“ ) nimel 20.03.2023 esitatud ELWIND-i hoonestusloa taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada, kuna samale alale on Utilitas Wind varasemalt esitanud Sõrve hoonestusloa taotluse . ELWIND-i projekti õiguslik realiseerimatus ja realistlik ajakava ei võimalda sel panustada 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidesse , mis omakorda mõjutab või muudab võimatuks uuringute rahastami s e Euroopa Komisjoni piiriüleste taastuvenergia projektide meetmest (CB-RES) ning kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahend itest. KLIM-i 09.10.2023 vastuskirjas nr 16-3/23/3839-3 märgitakse kokkuvõtlikult, et Utilitas Windi seisukoht ei olevat põhjendatud, ELWIND-i hoonestusloa taotlus ol la õiguspärane ning hoonestusloa menetluse algatamine ja uuringute rahastamine võimalik. Paraku põhineb KLIM-i 09.10.2023 vastuskiri mitmel vääral eeldusel ja tõlgendusel, millega me kuidagi nõus olla ei saa. Jääme seisukohale, et ELWIND-i taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada, m illel (koosmõjus ajalise mõõtmega) on projekti uuringute rahastust mõjutav tagajärg. I EhS § 113 2 on erinorm ja ainus võimalik õiguslik alus riigi hoonestusloa taotluse esitamiseks. EhS § 113 2 ei võimalda riigil konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada. KLIM väidab , et riik võib esitada konkureeriva hoonestusloa taotluse , kuna „huvitatud isikuks“ võib olla ka riik. Riigiasutus ei pidavatki tegelikult avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba taotlema ning järelikult ei olevat põhjendatud seisukoht, et riik ei saanud enne 07.05.2022 jõustunud EhS -i sätteid (k.a § 113 2 ) hoonestusloa taotlust esitada . Riigiasutus ei vajavat eraldi volitusnormi taotluse esitamiseks, riigiasutus võib ka näiteks ehitus-, kasutus ja keskkonnkaitseluba taotleda. KLIM-i käsitlus on alljärgnevatel põhjustel ilmselgelt vastuolus seadusega. A. Toonase MKM-i enda koostatud eelnõu 430 SE seletuskiri kinnitab, et r iigi hoonestusloa taotlus e saab esitada ainult EhS § 113 2 erinormi alusel ja piires. Esiteks , PS § 3 lg 1 nõuab riigi tegevusteks õiguslikku alust . EhS § 113 2 aluseks oleva e elnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas lk 2 ja 10 on märgitud : „ Tehakse muudatus ehitusseadustikus selliselt, et riik ise saab alustada vette ehitamise hoonestusloa menetlusega ja panna hoonestusload enam- või valikpakkumisele. Kehtiv regulatsioon seda ei võimalda ja sellega seonduvalt ei ole võimalik aidata kaasa vesiviljeluse arendamisele või meretuuleenergia tootmisele. /---/ Antud säte lisamine annab võimaluse riigil endal teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning panna hoonestusload enampakkumisele või valikpakkumisele. /---/ Paragrahv 113 2 annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile võimaluse taotleda konkreetsele merealale hoonestusloa menetluse alustamist ja hoonestusluba panna enampakkumisele või valikpakkumisele koos kohustusega rajada sinna tuulepark. “ Järelikult mööndi, et kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS-i 8. peatüki 3. jao ega alates 07.05.2022 kehtiva EhS-i 12. peatüki 3. jao üldalustel riik hoonestusloa taotlust esitada ei saa nud ega saaks . Vastasel juhul ei olnuks EhS § -l 113 2 mingit mõtet ega eesmärki. Teiseks, kuivõrd riik üldalustel hoonestusloa taotlust esitada ei saa, kujutab EhS § 113 2 endast erinormi. Teisisõnu peab riik hoonestusloa taotlust esitades jääma EhS §-s 113 2 määratud piiridesse. B. Riik võib hoonestusloa taotluseta püstitada ehitisi ainult avalik-õiguslikuks kasutuseks. Esiteks jääb arusaamatuks, mis mõte on KLIM-i teoreetilisel arutelul riigi väidetava õiguse üle hoonestusloa taotlust mitte esitada . ELWIND-i projektile on 20.03.2023 esitatud hoonestusloa taotlus. Teiseks , ka teoreetiliselt ei saaks ELWIND-i meretuuleparki arendada hoonestusloa taotlust esitamata ja hoonestusloa menetlust algatamata. N ii VeeS § 217 lg 1 kui ka EhS § 113 1 lg 1 sätestavad tõepoolest põhimõtte, et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba taotlema . Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas on lk 9 -10 on selgitatud : „ Juhul kui riik kasutab merre ehitamisel ehitatavat objekti ise, siis hoonestusluba taotlema ei pea. Sellisteks ehitisteks võivad olla näiteks riigikaitselised vm ehitised. /---/ hoonestusloa menetlust ei kohaldata näiteks riigikaitseobjektidele ja sellistele ehitistele, mida riik ise ehitab ja mis jäävad riigi käsutusse ning nende puhul kohandub § 113 1 lõikes 1 sätestatu, et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. Lõikes 1 reguleeritakse hoonestusloa menetlust vaid seal nimetatud ehitistele, mille haldajaks riik ise ei jää. Riik ei hakka ise arendama vesiviljelust ega ehitama meretuuleparke, vaid teeb vaid hoonestusloa menetlusega seonduvad tegevused. “ Arvestades, et ELWIND-i meretuulepargi näol ei saa olema tegu riigi ehitatava ega hallatava ehitisega , ei ole rajamine võimalik ilma hoonestusloata (elik ka hoonestusloa taotluse ja menetluseta ). I lma hoonestusloata ei oleks riigil ka midagi tulevasele arendajale võõrandada ja tulevasel arendajal (kes ei ole riik), puuduks õiguslik alus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks ja vastava tuulepargi omamiseks (EhS § 113 1 lg 1 -2 ja VeeS § 217 lg 1-2) . C. KLIM möönab, et ELWIND on Utilitas Windi Sõrve taotlusele esitatud täiendav/k onkureeriv taotlus . Kehtiv õigus ei võimalda aga riigil täiendavat/konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada. Esiteks, k ordame, et EhS § 113 2 on riigi hoonestusloa taotlust reguleeriv , piiritlev ja õiguslikku alust andev erinorm. EhS § 113 2 ei näe ette riigi poolt eraarendaja taotluse peale esitatavat täiendavat/konkureerivat hoonestusloa taotlust . Vastupidi – näiteks EhS § 113 2 lg- st 5 tuleneb , et riigi esitatud hoonestusloa taotluse kohta ei avaldata teadet, mille peale oleks võimalik täiendavaid/konkureerivaid taotlusi esitada. S eadusandja ei ole seega pidanud võimalikuks r iigi ja eraarendaja hoonestusloa taotluse omavahelist konkureerimist . Vastav nägemus on ka ainuvõimalik, kuivõrd riigi ja eraarendaja konkureerimine hoonestusloa menetluse algatamise nimel viib juba eos ebavõrdse kohtlemiseni (vt allpool p IV). Järelikult oleks riigi poolt eraarendaja taotluse peale esitatav täiendav/konkureeriv hoonestusloa taotlus õigusliku aluseta. Teiseks , viide ehitus-, kasutus- ja keskkonnakaitseloa analoogile ei ole asjakohane. Nimetatud taotluste puhul ei ole tegemist olemuslikult konkureerivate menetlustega ning k itsalt asjaolu, et ehitusloa taotlejaks on riik, mitte eraarendaja, ei saa seega kellegi õigusi riivata . Hoonestusloa menetluse puhul on olukord teistsugune, sest menetlus e algatamine on konkureeriv ning r iigi esitatud konkureeriv taotlus viib vältimatult eraarendaja ebavõrdse kohtlemiseni (vt allpool p IV) . II Isegi kui riik saaks teoreetiliselt konkureeriva hoonestusloa taotluse esitada , oleks vastava võimaluse kasutamine enne 07.05.2022 esitatud esmataotluste aladel põhiseadusvastane. KLIM väidab, et ELWIND-i taotlusele ei rakendu EhSRS § 25 1 , mis näeb ette enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlustele VeeS-i 8. peatüki 3. jao kohaldamise. Kõnealune regulatsioon kehtivat ainult Utilitas Windi Sõrve taotlusele. Järelikult polevat Utilitas Windil õigust nõuda, et riik kehtiva EhS-i alusel konkureerivat taotlust ei esitada ei võiks. Esiteks, väär on väide, justkui ELWIND-i hoonestusloa taotlusele kohaldub (tervikuna) EhS 12. peatüki 3. jao regulatsioon. Tegemist on Utilitas Windi 29.04.2020 Sõrve taotlusele esitatud täiendava/konkureeriva taotlusega. Konkureerivale hoonestusloa taotlusele kohaldub esmataotlusega sama õiguslik režiim (antud juhul EhSRS § 25 1 lg 1 kaudu kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS 8. peatüki 3. jagu) . Erandid on sätestatud EhSRS §-s 25 1 lg-tes 2- 6 (näiteks peab täiendav hoonestusloa taotlus vastama EhS § 113 3 sisunõuetele ). TTJA on samuti näiteks oma 12.09.2023 kirjas nr 16-7/20-07598-078 asunud seisukohale, et: „ olukorras, kus hoonestusloa algatamise menetlusele kohaldub VeeS regulatsioon, kohaldub see ka täiendavatele hoonestusloa taotlustele .“ Erinevate õiguslike režiimide taotlusi ei saaks ju ka konkureerivana menetleda. Teiseks – kas ELWIND-i taotlust reguleerib EhSRS § 25 1 koos VeeS 8. peatüki 3. jaoga või hoopis EhS 12. peatüki 3. jagu, ei olegi tegelikult määrava tähendusega. Oluline on, et Utilitas Windi 29.04.2020 Sõrve hoonestusloa taotlusele kohaldub EhRS § 25 1 lg 1 järgi vaieldamatult VeeS 8. peatüki 3. jagu (nagu KLIM-gi oma kirjas välja tõi). VeeS 8. peatüki 3. jagu ei näinud ette riigi hoonestusloa taotlust (ammugi riigi konkureerivat hoonestusloa taotlust) . Teisisõnu – isegi kui alates 07.05.2022 kehtiv EhS 12. peatüki 3. jagu võimaldaks riigi konkureeriva hoonestusloa taotluse esitamist (millega me küll ei nõustu) , kujutaks riigi konkureeriv tao tl us Utilitas Windile ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Nimelt, r iigi konkureeriv hoonestusloa taotlus tekita ks esmataotlejat ebavõrdselt kohtleva olukorra , mida teiste eraarendajatega konkureerides ei tekiks (vt allpool p IV). T agasiulatuvat ebasoodsat mõju enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlustele pidas Riigikogu ja ka MKM ise eelnõu 430 SE menetluses otsesõnu põhiseadusvastaseks (vt meie kirja 06.09.2023 kirja p I.C ) . Justiitsministeerium gi on leidnud, et Utilitas Windil on EhSRS §-st 25 1 tulenev õiguspärane ootus, et tema taotlus lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud VeeS-i kohaselt , mis riigi taotlust ette ei näinud . II I Isegi kui ELWIND-i konkureeriv hoonestusloa taotlus oleks võimalik, ei ole erinevus Sõrve taotluse ala paigutusest ja pindalast lubatav. KLIM väidab, et teatud eristused Utilitas Windi Sõrve ja konkureeriva ELWIND-i hoonestusloa taotluse piiride ja pindala vahel ei ole vat „märkimisväärsed“ ega mõjutavat menetlust. Mingit tähtsust ei oma, kas taotluste alade erisused on „märkimisväärsed“ või mitte. Täiendava/konkureeriva hoonestusloa taotluse saab esitada esmataotlusega täpselt samale , mitte enam-vähem samale alale (VeeS § 219 lg 4 ja EhS § 113 7 lg 1) . TTJA on oma halduspraktikas l ähtunud läbivalt samast tõlgendusest . IV Konkurss (enampakkumine) riigi ja eraarendaja vahel viib juba eos ebavõrdse kohtlemiseni. KLIM kirjutab, et TTJA tagab Utilitas Windi Sõrve ja ELWIND-i hoonestusloa taotlus te menetlemisel taotlejate võrdse kohtlemise, sh konkursi korraldamisel. KLIM nõustub Utilitas Windiga, et EhS § 113 2 lg 4, mis võimaldab pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale alale esitatud taotlused tagastada, antud juhul ei kohaldu. ELWIND-i taotlust ei saavat eelistada põhjendamatult üksnes põhjusel, et tegu on riigi hoonestusloa taotlusega. Arvestades, et EhS § 113 2 lg 4 (ega ka ükski muu Utilitas Windi Sõrve hoonestusloa taotluse tagastamist võimaldav säte) antud juhul ei kohaldu (vt ka meie 06.09.2023 kirja p I .D) , tuleks riigi konkureeriva taotluse võimalikkuse korral Sõrve ja E LWIND-i hoonestusloa taotlusi hinnata (EhSRS § 25 1 lg 5 ja EhS § 113 9 lg 2 ) . Järeldame KLIM-i kirjast, et KLIM- gi on seisukohal, et EhS § 113 9 lg 2 p 11 hindamiskriteeriumi ( riigi eelistuse d avaliku veekogu ala kasutamisel) ei saa õiguspäraselt tõlgendada nõnda, et rii k „eelistab“ iseenda taotlust. Oleme vastavad põhjendused esitanud 06.09.2023 kirja p-s I.F ning jääme nende juurde. Samas ei ole KLIM-i kirjas sõnagi juttu, kuidas – eeldusel, et ELWIND-i taotluse esitamine konkureeriva taotlusena oli üldse võimalik – saaks edasine menetlus toimuda Utilitas Windi õigusi rikkumata. Nimel t , kui TTJA peaks otsustama, et mõlemad taotlused vastava d samaväärselt EhS § 113 9 lg-s 2 sätestatud hindamise „aspektidele“, tuleb läbi viia konkurss enampakkumise alusel ( EhSRS § 25 1 lg 6, EhS § 113 10 lg 1) , mis on hinnapõhine (EhS § 113 10 lg 10) . Konkursil ei saaks ju kuidagi Utilitas Windi riigiga võrdselt kohelda, kuna riik tasu ks hinna sõna otseses mõttes iseendale. V Utilitas Wind on igati nõus teiste ettevõtjatega hoonestusloa menetluse algatamise eel konkureerima. KLIM kirjutab, et Utilitas Windil polevat õigustatud ootust eeldada, et hoonestusloa menetlus algatatakse just tema taotluse põhjal või et keegi teine (k.a riik) ei saaks konkureerivat taotlust esitada. Me ei ole kordagi väitnud, justkui Utilitas Windil oleks õiguspärane ootus eeldada, et hoonestusloa menetlus algatatakse just tema kasuks (tema taotluse alusel) ega ka, et konkureerivaid hoonestusloa taotlusi esitada ei peaks saama. Vastupidi – Utilitas Wind rõhutas oma 06.09.2023 kirjas korduvalt, et tal on õigus nõuda, et tema esitatud hoonestusloa taotlus t menetletaks asjakohase kehtiva õiguse kohaselt , mis tähendab muu hulgas teate avaldamist ja konkureerivate (eraarendajate) hoonestusloa taotluste esitamis e võimalust . Küll aga rikuks konkreetselt riigi poolt esitatav hoonestusloa taotlus Utilitas Windi õigusi (vt eespool). V I ELWIND-i uuringute rahastus ei saa põhineda valedel eeldustel. KLIM leiab, et ELWIND-i projekt on teostatav ning sõltumata, kas tuulepark valmib 2030. aastaks või hiljem, panustab projekt igal juhul CEF-i eesmärkide täitmisesse. Esiteks, Utilitas Wind kordab, et rõhuasetus on küsimusel, kas Euroopa Komisjon teadis määrusega nr 2022/2202 ELWIND-i projekti CB-RES nimekirja kandes ning järgnevalt uuringute toetuse taotlust 18,8 miljoni euro ulatuses rahuldades , et ELWIND-i projekt ei ole õiguslikult realiseeritav (või minimaalselt vastavast vaidlusest ) ega jõua ajaliselt panustada 2030. aasta eesmärkidesse. Juhul, kui Euroopa Komisjon rajas oma otsused puudulikule infole, ei oma mingit tähtsust, millis t laiemat eesmärki KLIM silmas peab. E i saa ju ometigi eitada, et projekti realiseeritavus ja tegelik ajakava on olulised aspektid. Niisuguse s olukorras on paratamatult risk vastavate otsustuste ümbervaatamiseks . Teiseks, KLIM ei ole olenemata eeltoodust ümber lükanud, et igal juhul ei ole võimalik ELWIND-i projekti uuringute ülejäänud osa rahastada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahenditest , kuna AÕKS § 161 lg 4 p 2 kohaselt on nimetatud rahastamisallikas mõeldud otsesõnu vaid ja ainult 2030. aasta eesmärkide täitmise saavutamiseks. *** Utilitas Wind on valmis eeltoodut arutama ning vastab KLIM võimalikele täiendavatele küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist OÜ Utilitas Wind juhatuse lii ge Saatja: Rene Tammist <[email protected]> Saadetud: 16.10.2023 18:06 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <"JM info Shared MB">; <"RAM Info"> Teema: ELWIND-i projektist Manused: image001.png; ELWIND-i projektist_UW_2023 10 16.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! OÜ Utilitas Wind („Utilitas Wind“) pöördus 06.09.2023 Kliimaministeeriumi („KLIM“) poole kirjaga, milles selgitasime kokkuvõtlikult, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus („KIK“) poolt toonase Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi („MKM“) nimel 20.03.2023 esitatud ELWIND-i hoonestusloa taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada, kuna samale alale on Utilitas Wind varasemalt esitanud Sõrve hoonestusloa taotluse. ELWIND-i projekti õiguslik realiseerimatus ja realistlik ajakava ei võimalda sel panustada 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidesse, mis omakorda mõjutab või muudab võimatuks uuringute rahastamise Euroopa Komisjoni piiriüleste taastuvenergia projektide meetmest (CB-RES) ning kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahenditest. KLIM-i 09.10.2023 vastuskirjas nr 16-3/23/3839-3 märgitakse kokkuvõtlikult, et Utilitas Windi seisukoht ei olevat põhjendatud, ELWIND-i hoonestusloa taotlus olla õiguspärane ning hoonestusloa menetluse algatamine ja uuringute rahastamine võimalik. Paraku põhineb KLIM-i 09.10.2023 vastuskiri mitmel vääral eeldusel ja tõlgendusel, millega me kuidagi nõus olla ei saa. Jääme seisukohale, et ELWIND-i taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada, millel (koosmõjus ajalise mõõtmega) on projekti uuringute rahastust mõjutav tagajärg. Lugupidamisega, Rene Tammist Juhatuse liige/ Member of the Board OÜ Utilitas Wind Tel: +372 5649 0670 Maakri 19/1, 10145 Tallinn [email protected] Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means.