Konkurentsiamet · 11. aprill 2018
Sisu (failidest)
Konkurentsiamet
Elektrienergia võrgutasude arvutamise
ühtne metoodika
Tallinn 2018
Sisukord
Eessõna ....................................................................................................................................... 3
1. Mõisted ................................................................................................................................ 4
2. Tegevusalade eristamine raamatupidamises ....................................................................... 5
3. Võrgutasude kujunemine .................................................................................................... 7
4. Müügikogus......................................................................................................................... 9
5. Muutuvkulud ..................................................................................................................... 10
6. Tegevuskulud .................................................................................................................... 12
7. Reguleeritav vara ja põhivara kulum ................................................................................ 15
8. Põhjendatud tulukus .......................................................................................................... 21
2
Eessõna
Vastavalt elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 72 lg-le 4 töötab Konkurentsiamet välja ja
avalikustab ELTS § 71 lg 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud
keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude
kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab muu hulgas arvestama §-s 71
sätestatut.
ELTS § 71 lg 1 punktid 3-5 sätestavad, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu
(edaspidi võrgutasud):
1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest;
2) elektrienergia edastamise eest;
3) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest.
ELTS § 71 lg 2 kuni 8 ning § 72 lg 1 kuni 3 sätestavad võrgutasude arvestamise alused, mis on
täpsemalt välja toodud käesolevas metoodikas edaspidi.
ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga ELTS § 71 lg 1
punktides 3–6 nimetatud võrgutasud. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia
transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab
Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja
asjakohaseid tüüptingimusi.
ELTS § 73 lg 3 sätestab, et võrguettevõtjal on õigus esitada Konkurentsiametile
kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Konkurentsiamet
on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses ELTS-iga.
ELTS § 74 lg 1 järgi hakkab võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu kehtima võrguettevõtja
määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei
kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava
edastamistasu suhtes.
ELTS § 93 lg 7 alusel teeb Konkurentsiamet otsuse temale ELTS-i alusel esitatud
kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või
töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda
tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja
möödumist teatada.
ELTS § 93 lg 8 sätestab, et kooskõlastamise menetluse tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni
Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse
tegemiseks vajalik teave.
Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla
kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist
Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika
täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide
3
teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi
juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid
Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument,
millel on haldusväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid
omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi
otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).
Tulenevalt haldusmenetluse seadusest on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse
alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel
elektrienergia võrguteenuse tasude taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite
kujul (vt http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus / Elekter /
Hinnaregulatsioon / Hinnataotluse vormid). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt
konkurentsiseadusest, ELTS-ist ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad
Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud võrgutasude aluseks võetud hinnakomponendid
sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
Käesolev metoodika lähtub ELTS-i võrgutasude kujundamise ja arvutamise põhimõtetest ning
selgitab ja sisustab need põhimõtted.
1. Mõisted
1.1. Investeeringud põhivarasse – ühekordsed kulud põhivara soetamiseks ja
parendamiseks.
1.2. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) – kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite
vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind.
1.3. Kulud – võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud muutuvkulud, tegevuskulud
ja põhivara kulum.
1.4. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab 5% tariifiaasta
lubatud müügitulust.
1.5. Lubatud müügitulu – tariifiaasta arvestuslik müügitulu, mida ettevõtja võib teenida
kooskõlastatud tasudega teenust müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse
põhjendatuks loetud kulud ning põhjendatud tulukus.
1.6. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud – hinnad ja kulud, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja
majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest
(administratiivselt reguleeritavate teenuste hinnad: sisseostetava elektrienergia
võrguteenuse tasud, maagaasi võrguteenuse tasu, vee- ja kanalisatsiooni tasud; riigilõiv,
maamaks, tasu riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise kohustuse täitmise eest jne).
1.7. Mittepõhitegevus – tegevusalad, mis ei ole otseselt seotud elektrienergia võrguteenuse
osutamisega.
1.8. Muutuvkulud – kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest.
1.9. Piiraasta – aasta, millal fikseeriti enne piiraastat soetatud põhivara maksumus
jääkväärtuses.
4
1.10. Põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud võrguteenuse osutamiseks
vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara.
1.11. Põhivara kasulik tehniline eluiga – periood, mille jooksul vara ettevõtja poolt
tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist kulumist ning
põhivara tehnilist või IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist.
1.12. Põhivara kulum (kapitalikulu) – võrgutasudesse lülitatav kulu, mis on seotud soetatud
põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea
jooksul.
1.13. Põhivara kuluminorm (kapitalikulunorm) – põhivara kasuliku tehnilise eluea
pöördväärtus, mille alusel arvutatakse võrgutasudesse lülitatava põhivara kulumi suurus.
1.14. Põhjendatud tulukus – ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara jääkväärtuse ja
kaalutud keskmise kapitali hinna alusel.
1.15. Reguleeritav vara – ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks vajaliku
põhivara jääkväärtuse ja käibekapitali summa.
1.16. Tariifiaasta – 12-kuuline periood, mille prognoositud müügikogus, kulud ning
põhjendatud tulukus on võrgutasude arvutamise aluseks.
12-kuuline periood on võetud võrgutasude arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil
oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on
võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu
andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas ettevõtja poolt koostatud prognooside ning
seeläbi ka võrgutasude arvutamise aluseks olevate kulude, põhivara kulumi ja tulukuse õigsust.
12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et võrgutasud peaksid kehtima 12 kuud.
12 kuu prognoositavad kulud on võrgutasude arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et
kooskõlastuse aluseks olnud kulud, põhivara kulum ja põhjendatud tulukus ei taga enam ELTS
§ 71 lg 1 punktides 3-5 sätestatut, siis võib ta uuesti tulla võrgutasusid kooskõlastama vastava
12 kuu andmete alusel.
1.17. Tegevuskulud – kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.
2. Tegevusalade eristamine raamatupidamises
2.1. ELTS-i regulatsioon:
ELTS § 16 lg 1 sätestab, et kui elektriettevõtjal ei ole ELTS-iga keelatud samal ajal tegutseda
mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise,
ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma
elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate ELTS
§ 22 lg-s 1 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda
kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.
Ettevõtja peab eraldi arvestust immateriaalse (v.a arvutitarkvara ja arvutitarkvara litsentsid
ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused), tagastamatu abi raames ning
liitumistasudest soetatud põhivara osas, samuti põhivara osas, mida ettevõtja ei kasuta
5
võrguteenuse osutamiseks. Kulude jagamise põhimõtteid ja kulude jaotust põhjendab ettevõtja
hinnataotlusele lisatud seletuskirjas.
ELTS § 16 lg 2 kohaselt ei või põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga
ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, elektrienergiat toota ega müüa.
ELTS § 16 lg 3 alusel ei ole ELTS § 16 lg-ga 2 vastuolus, et:
1) põhivõrguettevõtja täidab ELTS-i 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi;
11) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või
süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse
või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi
varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks
katsetamiseks;
2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;
3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel
tegevusaladel.
ELTS § 16 lg 4 järgi ei või põhivõrguettevõtja samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda
ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud
tegevusaladel.
ELTS § 16 lg 41 sätestab, et ELTS § 16 lg-ga 4 ei ole vastuolus, kui põhivõrguettevõtja
moodustab ühisettevõtja teises liikmesriigis põhivõrku omava ja põhivõrguettevõtjana
tegutseva ettevõtjaga või ettevõtjaga, kes on teises liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13
kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama
direktiivi V peatüki tähenduses.
2.2. Võrguettevõtja, kelle aastane müük on üle 100 GWh aastas, lähtub andmete esitamisel
Konkurentsiameti veebilehel avalikustatud juhendist “Hinnataotluse tabelite täitmise
juhend suurtele elektrivõrguettevõtetele (aastane konsolideeritud müügikogus
üle 100 GWh)” ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt Konkurentsiameti
hinnataotluse tabelitele „Küsimustik suurtele võrguettevõtjatele (müük üle 100 GWh)”.
2.3. Võrguettevõtja, kelle aastane müük on alla 100 GWh aastas, lähtub andmete esitamisel
Konkurentsiameti veebilehel avalikustatud juhendist “Aruannete esitamise kord
väikestele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügikogus alla 100 GWh)“
ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt Konkurentsiameti hinnataotluse
tabelitele „Küsimustik väikestele elektrivõrguettevõtjatele (müügikogus alla 100 GWh)”.
2.4. Konkurentsiamet analüüsib kulude jaotust ettevõtja poolt müüdavate erinevate kaupade
ja teenuste vahel ning kontrollib, et kooskõlastamisele esitatud võrgutasud ei sisaldaks
muude tegevusalade kulusid ja tulusid (võrguettevõtja tegevusvaldkonnad ei
ristsubsideeriks üksteist).
6
3. Võrgutasude kujunemine
3.1. ELTS-i regulatsioon:
ELTS § 71 lg 1 punktid 3-6 sätestavad, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu:
1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest;
2) elektrienergia edastamise eest;
3) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest;
4) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.
ELTS § 71 lg 2 ja 3 kohaselt kehtestab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonna võrgutasud
kooskõlas ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning võrgutasude kehtestamisel
aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.
ELTS § 71 lg 4 ja 5 sätestavad, et võrgutasu hinda kujundades peab arvestama varustuskindluse
ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust koos asjaomaste teadus- ja
arendustegevuse kuludega ning võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita
õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse
investeeritud kapitalilt.
ELTS § 71 lg 6 alusel kujundab võrguettevõtja edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja
võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu
süsteemi ulatuses.
ELTS § 71 lg 8 järgi peab põhivõrguettevõtja võrgutasu võimaldama põhivõrguettevõtjal
hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada ELTS §-s 421 nimetatud
andmevahetusplatvormi.
ELTS § 72 lg 1 kohaselt ei või ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas edastamistasu ega
võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.
ELTS § 72 lg 2 ja 3 sätestavad, et võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest
võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja
varustuskindluse tasemest ning moodustada turuosaliste rühmi ja rühmakaupa eristada
võrgutasusid ning võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides ELTS-i muid asjakohaseid
sätteid.
3.2. Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet kulud järgmiselt:
muutuvkulud;
tegevuskulud;
põhivara kulum.
3.3. Lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud
kulude ja põhjendatud tulukuse (ELTS § 71 lg 5 kohane) alusel alljärgneva valemiga:
𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑 = 𝑀𝐾 + 𝑇𝐾 + 𝑃𝐾 + 𝑃𝑇,
7
kus:
Tlubatud - lubatud müügitulu;
MK - muutuvkulud;
TK - tegevuskulud;
PK - põhivara kulum;
PT - põhjendatud tulukus.
Tabel 1. Lubatud müügitulu kujunemine
Hinnakomponendid Ühik Tariifiaasta
Müügikogus (M) MWh 37 590
Muutuvkulud (MK) tuh € 100,08
Tegevuskulud (TK) tuh € 47,47
Põhivara kulum (PK) tuh € 45,00
Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 54,88
Lubatud müügitulu (Tlubatud) tuh € 247,43
Tabelis 1 toodud komponentide arvutamist on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides
3.4. Põhivõrguettevõtja puhul arvestatakse spetsiifilisi tulusid ja kulusid: näiteks
põhivõrguettevõtjate vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi (ITC)
tulusid ja kulusid, vastukaubanduse tulusid ja kulusid jne.
3.5. Võrgutasud tuleb ettevõtjal kujundada nende teenuste osutamiseks vajaliku lubatud
müügitulu alusel nii, et oleks tagatud alljärgnevad põhimõtted:
𝑇𝑛
𝐻𝑛 =
𝑀𝑛
kus:
Hn - n-nda võrguteenuse tasu;
Tn - n-nda võrguteenuse lubatud müügitulu;
Mn - n-nda võrguteenuse müügikogus;
3.6. Kõigi kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste tasude ja mahtude korrutiste summa peab
võrduma lubatud müügituluga.
𝑖 𝑖
𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑 = ∑ 𝑇𝑛 = ∑ 𝐻𝑛 × 𝑀𝑛
𝑛=1 𝑛=1
kus:
i - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv.
8
Tabel 2. Taotletavate võrguteenuste tasude alusel lubatud müügitulu kontroll
Lubatud
Tariifi Koguse
Võrgutasud Tariif Kogus müügitulu,
ühik ühik
tuh €
Edastamistasu pingel 6-10 kV
Päevatariif 0,52 €senti/kWh 15 435 MWh 80,26
Öötariif 0,31 €senti/kWh 17 407 MWh 53,96
Võimsustasu 0,78 €/kW kuus 49 350 kW 38,49
Edastamistasu pingel 0,38 kV
Põhitariif 1,08 €senti/kWh 391 MWh 4,22
Päevatariif 1,29 €senti/kWh 2 196 MWh 28,33
Öötariif 0,75 €senti/kWh 2 161 MWh 16,20
Reaktiivenergia
Reaktiivenergia tarbimine 0,202 €senti/kvarh 10 000 Mvarh 20,20
Reaktiivenergia võrku andmine 0,74 €senti/kvarh 70 Mvarh 0,51
Võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenused
Hinnapaketi vahetus 13,33 €/tk 240 tk 3,20
Plommimine 4,12 €/koht 500 kohta 2,06
Kokku 247,43
Märkus: kogused prognoositakse varasemate aastate tegelike koguste järgi.
Tabelis 2 kokku summeeritud lubatud müügitulu peab olema võrdne tabelis 1 toodud lubatud
müügituluga.
4. Müügikogus
4.1. Tariifiaasta müügikogust võib arvestada MWh-des, Mvarh-des, amprites, kilovattides või
muudes võrguteenuste ja võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenuste müüki
väljendavates ühikutes.
4.2. Müügikoguse prognoosimisel võetakse aluseks viimase kolme majandusaasta
aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse
leidmiseks täiendav analüüs. Müügikoguse võimalikult täpne prognoosimine on oluline,
kuna võrgutasud sõltuvad otseselt teenuste müügikogusest.
Näide: ettevõtja esitab taotluse 6. juulil 2016. aastal. Majandusaasta on perioodil
01.04 kuni 31.03. Seega müügikoguse arvestusse lähevad müügikogused 01.04.2013-
31.03.2014 (600 GWh), 01.04.2014-31.03.2015 (780 GWh) ja 01.04.2015-31.03.2016
(650 GWh). Hinnakujunduse aluseks olev prognoositav müügikogus on seega
(600 + 780 + 650) / 3 = 677 GWh.
4.3. Vajadus müügikoguse täiendava analüüsi järele tekib siis, kui:
võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta;
tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud kolme majandusaasta
jooksul muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on
9
loobunud elektrienergia tarbimisest või on lisandunud uued tarbijad, tööstustoodangu
suurendamine, tööstusettevõtte taaskäivitamine, jms);
Näide: punkti 4.3 näitele lisandub järgmine teave – üks tarbija (keskmise tarbimisega
50 GWh aastas) lõpetab tarbimise. Lisaks on 2015. aastal liitunud võrguga uus tarbija, kelle
prognoositav tarbimine on 80 GWh aastas. Seega põhjendatud müügikogus on 677-50+80 =
707 GWh.
5. Muutuvkulud
5.1. Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks
sisseostetav elektri ülekande- ja/või jaotusteenuse kulu, võrgukadude katteks ostetava
elektrienergia kulu, reaktiivenergia ostukulu jms). Muutuvkulud võivad sisaldada
mittekontrollitavaid kulusid.
5.2. Muutuvkuludes sisalduva võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulu analüüsimisel
rakendatakse punktides 5.2.1 kuni 5.2.4 toodud põhimõtteid.
5.2.1. Võrgukaod koosnevad liinides, kaablites ja alajaamades tekkivast füüsikalisest kaost ja
mõõtmiste ebatäpsusest tingitud kaost. Konkurentsiamet teostab võrgukadude analüüsi
kasutades alljärgnevaid meetodeid:
võrgukadude dünaamika jälgimine ajas;
statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega;
tehniliste näitajate analüüs (nt liinide pikkus, alajaamade arv jms);
investeeringute mõjuanalüüs võrgukaole.
5.2.2. Võrgukadude osas võib sätestada (läbi tegevusloa tingimuste) ettevõtjale
arenduskohustuse konkreetseks ajaperioodiks võrgukadude vähendamiseks.
5.2.3. Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulu ehk võrgukadude elektrienergia kulu
on prognoositava võrgukao koguse ja elektrienergia hinna korrutis.
5.2.4. Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia ehk võrgukadude kompenseerimiseks
ostetava elektri prognoositav hind peab olema põhjendatud ja kuluefektiivne.
Hinna põhjendatuse analüüsi aluseks on taotluse esitamisele eelneva 12 kalendrikuu
Nord Pool Eesti hinnapiirkonna hinna ja võrgukadude koguse alusel saadud kaalutud keskmine
hind, millele lisatakse põhjendatud kulud, mis on vajalikud elektrienergia ostuks. Kaalutud
keskmise hinna arvutamise aluseks on eelpoolnimetatud perioodi päev ette elektrituru
tunnihind ja võrguettevõtja vastava tunni kaoenergia kogus.
Kui võrgukadude kompenseerimiseks ostetava elektri kogus on alla 5 000 MWh aastas, võib
elektrihinna prognoosimisel võtta aluseks elektrienergia tarnelepingu. Sellisel juhul
analüüsitakse hinna põhjendatust ning selle vastavust turuhinnale, seejuures eeldatakse hanke
läbiviimist.
10
5.3. Mittekontrollitavate sisseostuhindade muutumisel võib arvestada kooskõlastatud
võrgutasud ümber alljärgneva valemi alusel:
𝑇𝑛
𝑡𝑛 = 𝑡𝑛−1 × = 𝑡𝑛−1 × 𝐾
𝑇𝑛−1
kus:
tn - uus kooskõlastatav võrgutasu;
tn-1 - Konkurentsiameti kehtiva otsuse järgne tasu;
Tn - uute sisseostuhindade alusel arvestatud lubatud müügitulu;
Tn-1 - Konkurentsiameti kehtiva otsuse järgne lubatud müügitulu;
K - võrgutasu muutuse koefitsient, mis võrdub Tn ja Tn-1 suhtega.
Tabel 3. Mittekontrollitavate sisseostuhindade muutmine
Jrk Varasem
Näitaja Ühik Taotlus
nr otsus
1. Võrguteenuse müügikogus MWh 1 440 1 440
2. Võrguteenuse ostumaht kokku MWh 1 500 1 500
Võrguteenuse ost 6-35 kV liinil
3. Võrguteenuse edastamise ostumaht põhitariifiga MWh 1 500 1 500
4. Võrguteenuse edastamistasu põhitariif €senti/kWh 1,16 1,24
5. Võrguteenuse edastamise ostukulu tuh € 17,4 18,6
Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise
6. kW kuus 390 390
kilovatipõhine maht
Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise
7. €/kW kuus 3,46 3,71
kilovatipõhine tasu
8. Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise ostukulu tuh € 16,19 17,36
9. Võrguteenuse ostukulu kokku tuh € 33,59 35,96
10. Keskmine võrguteenuse ostuhind €senti/kWh 2,24 2,40
Võrgukadu % 4,0 4,0
11. Võrgukadude maht MWh 60 60
12. Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia hind €senti/kWh 4,15 4,15
Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia
13. tuh € 2,49 2,49
ostukulu kokku
Reaktiivenergia 6-35 kV pingel
14. Reaktiivenergia tarbimise maht Mvarh 384 385
15. Reaktiivenergia tarbimise ostuhind €senti/kvarh 0,48 0,51
16. Reaktiivenergia tarbimise kulu tuh € 1,84 1,96
17. Muutuvkulud tuh € 37,93 40,41
18. Tegevuskulud tuh € 18,00 18,00
19. Kapitalikulu tuh € 5,11 5,11
20. Põhjendatud tulukus tuh € 4,34 4,34
21. Lubatud müügitulu tuh € 65,38 67,86
Võrgutasu muutuse koefitsient (K) = 67,86 / 65,38 = 1,03793
11
Tabel 4. Võrgutasude muutmine
Näitaja Mõõtühik Kehtiv tariif K Taotletav tariif
Madalpingel 0,38 kV
Põhitariif €senti/kWh 4,74 1,03793 4,92
Päevatariif €senti/kWh 5,51 1,03793 5,72
Öötariif €senti/kWh 3,37 1,03793 3,50
Punktis 5.3. toodud valemit on võimalik rakendada ainult olukorras, kui nimetatud valemi
alusel arvutatud võrgutasud on kooskõlas ELTS-is sätestatud põhimõtetega.
6. Tegevuskulud
6.1. Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.
Tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid.
6.2. Tegevuskulude hulka arvestatakse üldjuhul järgmised põhjendatud kulud:
ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud;
sisseostetavate tööde ja teenuste kulud;
transpordikulud;
infotehnoloogia ja sidekulud;
tööjõukulud (koos maksudega);
elektrivõrgu tegevusloa eest makstav riigilõiv;
tasud tehnovõrgu või –rajatise talumise eest;
muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada.
6.3. Tegevuskulude lülitamist võrgutasudesse peab võrguettevõtja põhjendama lähtudes
kulude vajalikkusest ja kuluefektiivsusest.
6.4. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest:
kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab ettevõtja tegevuskulude muutuse vaatlemist aastate
lõikes. Üldjuhul ei tohi tegevuskulud suureneda rohkem kui tarbijahinnaindeks (THI).
Varasemate aastate THI väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee, jooksva
aasta THI väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud
veebilehel www.fin.ee.
erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas
eksperthinnangud);
Süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme
viimase majandusaasta lõikes ning prognoosi tariifiaastaks. Lisaks peab ettevõtja põhjendama
taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest
põhimõtetest lähtudes:
12
kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved,
lepingud, makstud palgad jms);
kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude
jaotamine erinevate tegevuste vahel);
kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja
selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse
kvaliteeti);
kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise
dokumendid ja vastused nendele)
Näide: tegevuskulude detailse jaotuse näidis on toodud alljärgnevas tabelis (taotluse
esitusaeg on 2016. aastal). Iga taotleja võib kulude jaotuse teha oma parema
äranägemise järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud andmete piisav detailsus ja
kontrollitavus.
Nimetus 2013 2014 2015 Tariifiaasta
Ettevõtja poolt teostatud võrgu
hooldus- ja remondikulud
Sisseostetavad tööd ja teenused
Müügikulud
Transpordikulud
Rendikulud
Infotehnoloogilised kulud
Sidekulud
Bürookulud
Tööjõukulud kokku
sh palgakulud
sh maksukulud
Muud kulud (loetleda)
ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste ettevõtjate kuludega.
Ettevõtja kulusid ning nende põhjal arvutatud statistilisi näitajaid ehk erikulusid (tegevuskulud
jagatud müügikogusega) võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude erikuluga. Vajadusel
võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate tegevuskuludes sisalduvaid kululiike
ja nende erikulusid (näiteks ettevõtjate tööjõukulud, hooldus- ja remondikulud jms kulud
müügikoguse kohta).
6.5. Võrgutasude kooskõlastamisel ja kontrollimisel Konkurentsiamet ei aktsepteeri
alljärgnevaid kuluartikleid:
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
põhitegevusega mitteseotud kulusid;
õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve, viiviseid, sunnirahasid, kahjude
hüvitamise tasusid jne;
finantskulusid;
13
erisoodustuste kulusid ja nendelt tasutavaid makse;
kahjumit materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest;
kulusid, mida jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule
juurdepääsu pakkumisega ELTS § 701 kohaselt;
muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Konkurentsiamet ei aktsepteeri ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist võrgutasudesse,
kuna ükski korrektselt arveid tasuv tarbija ei nõustu võrgutasu kaudu kinni maksma ettevõtja
võlgnike poolt tasumata arveid. Kui aktsepteerida ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulude
lülitamist võrgutasudesse, võtaks see ettevõtjalt motivatsiooni tegeleda võlgnikega ning senini
korrektsetelt arveid tasunud tarbijad kaotavad omakorda motivatsiooni edaspidi arveid
maksta. Konkurentsiamet on seisukohal, et ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb sisse nõuda
kohtu kaudu. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu on ettevõtja omakapitali risk, mida ei tohi
jaotada kõigi tarbijate vahel.
Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulude teostamine on ettevõtja jaoks vabatahtlik
ega taga osutatavate teenuste kõrgemat kvaliteeti, sest võrguteenuse osutamiseks ei ole
nimetatud kulud vajalikud.
Põhitegevuseks on võrguteenuse osutamine, mistõttu põhitegevusega mitteseotud kulud ei kuulu
põhitegevusega seotud tegevuskulude hulka.
Õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid, viivised, sunnirahad ja kahjude hüvitamise
tasud ei ole seotud võrguteenuse osutamisega, kuivõrd nende kulude tekkepõhjus on reeglina
ettevõtjapoolne seaduste mittetäitmine või puudused nende järgimises. Võrguettevõtja on
kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste mittetäitmisest
tulenevaid trahve, viiviseid, sunnirahasid ja kahjude hüvitamise tasusid ei ole põhjendatud
lülitada võrgutasudesse.
Võrguteenuse hinnakujundus lõpeb põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu
finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud pärast ärikasumit)
võrgutasudesse ei lülitata.
Erisoodustuste kulud (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk
tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis ületavad
tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud
võrguteenuse osutamisega ning ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või
mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat
kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega.
Tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja
muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega
mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud võrguteenuse osutamiseks, mistõttu nende
teostamisel tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida tulukuse arvelt.
Kahjumit materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest ei arvestata
võrgutasudesse, sest selle eesmärgiks võib olla tahtlik kulude suurendamine
(näiteks põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük kasumiga). Põhivara
14
amortiseeritav väärtus tuleb põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul raamatupidamises maha
kirjendada.
ELTS § 701 lõige 1 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja on kohustatud andma füüsilist taristut,
eelkõige elektriposte, teistele ettevõtjatele üldkasutatava, lairiba juurdepääsu teenuseid
kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis võimaldava elektroonilise side võrgu
paigaldamiseks. Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule
juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete
kõrvaldamisele.
ELTS § 701 lõikes 1 sätestatud võrgutaristu rajamise, korrashoiu, hoolduse ja parendamisega
seotud kulud, v.a ELTS § 701 lõike 1 tähenduses otseselt lisanduvad kulud, arvestatakse täies
mahus elektrienergia jaotusteenuse osutamisega seotud kuludeks. Sellisteks kuludeks on
eelkõige elektriliinikoridoride rajamise ning võsast ja puudest puhtana hoidmise ning
elektripostide paigaldamise, hooldamise, parandamise ja väljavahetamisega seotud kulud,
samuti võrgutaristu ümberehitamisega seotud kulud, millest on maha arvatud elektroonilise
side võrgu tõttu ümberehituse maksumusele lisanduvad kulud. Elektroonilise side võrgu
paigaldamise, hooldamise, parandamise ja väljavahetamisega seotud kulud ei ole
elektrienergia jaotusteenuse osutamisega seotud kulud ning nimetatud kulusid ei lülitata
elektrienergia jaotusteenuse tasudesse. Eelmärgitud kulud on elektrienergia jaotusteenust
osutavale võrguettevõtjale kohustatud kompenseerima ELTS § 701 lõikes 1 sätestatu kohaselt
võrgutaristut kasutav ettevõtja.
7. Reguleeritav vara ja põhivara kulum
7.1. ELTS-i regulatsioon:
ELTS § 71 lg 5 sätestab, et võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita
õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse
investeeritud kapitalilt.
7.2. Reguleeritav vara on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks vajaliku
põhivara jääkväärtuse ja käibekapitali summa.
7.3. Põhivara määratlemine ja selle väärtuse leidmine on vajalik põhivara kulumi ja
põhjendatud tulukuse arvutamiseks.
7.4. Põhivara arvestus on järjepidev ning jätkub kõikidel tulevastel tariifiaastatel, sh ettevõtja
või vara omandisuhte muutumisel.
7.5. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja tariifiaastaks prognoositud
põhjendatud investeeringud kooskõlas käesoleva metoodika punktis 7.8 kajastatuga.
Põhitegevuse investeeringud on teatud ajaperioodil kassapõhiselt arvestatud põhivara
soetamise, parendamise ja nendega seotud kulude kogusumma. Näiteks ettevõtjal tuleb
investeerida liini rajamisse 100 mln €. Liini rajamiseks kulub aega kolm aastat. Kassapõhiselt
investeeritakse 20 mln € 2016. aastal, 50 mln € 2017. aastal ja 30 mln € 2018. aastal. Ettevõtja
esitab Konkurentsiametile taotluse võrgutasude kooskõlastamiseks, mida hakatakse rakendama
2017. aastal. Tulenevalt eeltoodust arvestatakse ettevõtja põhivara hulka 2016. aasta
15
investeeringud summas 20 mln € ja 2017. aasta investeeringud summas 50 mln €. 2018. aastal
teostatav investeering summas 30 mln € arvestatakse ettevõtja põhivara hulka, kui ettevõtja
esitab taotluse 2018. aastal kehtima hakkavate võrgutasude kooskõlastamiseks.
7.6. Konkurentsiamet analüüsib nii teostatud kui ka prognoositavate investeeringute
põhjendatust, mis on aluseks põhivara arvestusel. Investeeringute põhjendatuse
kontrollimiseks peab:
põhivõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning
10-aastase perspektiivse investeeringute kava. Investeeringute kava peab sisaldama
investeeringute maksumust, põhjendust, tarbijatele saavutatavat kokkuhoidu,
varustuskindluse parenemise ja kvaliteedi parandamise kriteeriumeid (SAIDI, SAIFI,
CAIDI);
üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku
investeeringute kava ning 10-aastase perspektiivse investeeringute kava.
Investeeringute kava peab sisaldama investeeringute maksumust, põhjendust,
tarbijatele saavutatavat kokkuhoidu, varustuskindluse parenemise ja kvaliteedi
parandamise kriteeriumeid (SAIDI, SAIFI, CAIDI);
alla 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku
investeeringute kava ning 10-aastase perspektiivse investeeringute kava
Konkurentsiameti nõudel.
7.7. Teistele elektrivõrgu ettevõtjatele tasutud liitumistasud arvestatakse põhivara hulka.
7.8. Põhivara hulka ei arvestata pikaajalisi finantsinvesteeringuid, immateriaalset põhivara,
välja arvatud arvutitarkvara ja arvutitarkvara litsentsid ning tehnorajatistega seotud
maade kasutusõigused, tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel)
soetatud põhivara, liitumistasudest soetatud põhivara, mittepõhitegevusega seotud
põhivara, kulusid varade väärtuste muutusest (põhivara väärtuse langus, kahjum
materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, põhivara väärtuse
üleshindlus jms) ega põhivara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta võrguteenuse
osutamiseks.
Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara ja tarbijate poolt
makstud liitumistasudest soetatud põhivara välistamine põhivara hulgast on põhjendatud
lähtuvalt asjaolust, et tagastamatu abi raames soetatud varasse ja tarbijate makstud
liitumistasudest soetatud varasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid vastava vara
soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt eraldatud toetuste arvel või tarbijate poolt,
s.t ettevõtja ei ole nende varade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul, kui põhivara hulka
arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud
liitumistasudest soetatud põhivara, siis oleks ettevõtjal võimalik õigustamatult teenida tulu
varalt, mille soetamiseks kulutusi ta ise tegema ei ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus
põhivara kulumi arvestamise eesmärgiga, milleks on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste
tagasiteenimine - kui ettevõtja konkreetsesse varasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust
arvestada tarbijatele müüdavate võrguteenuste tasudesse vara soetamiseks mittetehtud kulutusi
(põhivara kulumit). Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks võimaldada ettevõtjal teenida
tulukust varalt, mille ta on tagastamatu abi arvel sisuliselt tasuta saanud või mis on tarbijate
poolt makstud liitumistasudest juba kinni makstud, mistõttu välistatakse ettevõtjapoolse
16
topelttasu võtmise võimalus. Jättes põhivara hulgast välja tagastamatu abi raames soetatud
põhivara ja tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara, tagatakse võrgutasude
kujundamine lähtuvalt ettevõtja poolt kantavatest kuludest, mis on kooskõlas ELTS § 71 lg 5
tuleneva võrgutasude kulupõhise kujundamise põhimõttega. Kulupõhisuse põhimõtte kohaselt
ei pea tarbijad võrgutasudes kinni maksma kulutusi, mida ettevõtja ei ole tegelikkuses teinud.
Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse
teostatud ja ka kavandatavate investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta
põhivara hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses
tegelikult ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb
ette reguleeritavalt varalt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on
reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt
eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma et
teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab
Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade
edasimüük bilansilisest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või samasse
omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud põhivarade
üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel müüakse
võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes
varade omanik) ilma et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade väärtuse
suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna
olemasolevasse põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad,
mille väärtus ei vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade
väärtusele (mittepõhjendatud amortisatsiooninormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste
varade turuväärtuse langus, üldine majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning
varast genereeritava tulu vähenemine, varade füüsilise seisundi järsk halvenemine jm).
7.9. Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse põhivarast (v.a maa), mille võrgutasudesse
arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine
võrgutasude kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.
7.10. Kui võrgutasud on Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud, lähtutakse võrgutasude
kooskõlastamisel aluseks olnud põhivara arvestusest ning alljärgnevates lg-tes 1-13
sätestatust.
1) Alates piiraastast toimub võrguettevõtja põhivara jagamine enne piiraastat soetatud
põhivaraks ja pärast piiraastat soetatud põhivaraks;
2) Põhivara kulumi arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne ja pärast piiraastat
soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi põhivara kulumit;
3) Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset kulumi arvestamise meetodit;
4) Korrektsioone põhivara väärtuses ja kuluminormides on õigus teostada, kui ilmneb,
et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja
tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et põhivara
väärtus ja kuluminormid ei ole põhjendatud;
17
Põhivara väärtust korrigeeritakse, kui selgub, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja
tegelikult ei kasuta / või selle vara kasutamine ei ole võrguteenuse osutamisega seotud
tegevustes põhjendatud / või kui põhivara väärtus erineb märkimisväärselt selle põhjendatud
väärtusest.
Põhivara kuluminormid ei ole põhjendatud juhul, kui need erinevad oluliselt sarnase elueaga,
sama kasutusotstarbega ja sarnastele põhivaradele määratud kuluminormidest või kui kulumi
arvestamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust (tehnilisest) elueast.
5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit tema jääkmaksumuse alusel.
Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale kuluminorm(id), mille
alusel toimub võrgutasudesse lülitatava põhivara kulumi arvestus;
6) Alates piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kulumit selle soetusmaksumuse
alusel. Seejuures kehtestatakse alates piiraastast soetatud põhivarale kuluminorm(id),
mille alusel toimub võrgutasudesse lülitatava põhivara kulumi arvestus;
7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid
põhivarade kuluminorme;
8) Võrgutasudesse lülitatav põhivara kulum kujuneb alljärgnevalt:
PKtasud = PKenne p.a + PKpärast p.a
kus:
PKtasud - võrgutasudesse lülitatav põhivara kulum;
PKenne p.a - põhivara kulum enne piiraastat soetatud põhivarale;
PKpärast p.a - põhivara kulum pärast piiraastat soetatud põhivarale.
9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt:
PKenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a
kus:
PVjääkmenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus;
normenne p.a - kuluminorm enne piiraastat soetatud põhivarale.
10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt:
PKpärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 × I) × normpärast p.a
kus:
PVsoetusmpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus;
I - investeeringud põhivarasse;
normpärast p.a - kuluminorm pärast piiraastat soetatud põhivarale.
18
11) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt:
𝑃𝑉0 + 𝑃𝑉1
𝑅𝑉 = + 𝐾𝐾
2
kus:
RV - reguleeritav vara;
PV0 - põhivara jääkväärtus tariifiaasta alguses;
PV1 - põhivara jääkväärtus tariifiaasta lõpus;
KK - käibekapital.
12) Põhivara jääkväärtus tariifiaasta lõpus leitakse alljärgnevalt:
PV1 = PV0 + I – PK – M
kus:
PV1 - põhivara jääkväärtus tariifiaasta lõpus;
PV0 - põhivara jääkväärtus tariifiaasta alguses;
I - investeeringud põhivarasse;
PK - põhivara kulum;
M - müüdud või mahakantud põhivara.
13) Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% tariifiaasta lubatud müügitulust.
Vajadusel teostatakse käibekapitali detailne analüüs. Vertikaalselt integreeritud
kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse.
Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste
eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad.
Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei arvestata
käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus võrguettevõtjad loovad kontserni kuuluva
äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning see teine ettevõtja
müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema
summa.
Näide: Põhivara ja põhivara kulumi arvestus (kui võrgutasud on Konkurentsiametiga eelnevalt
kooskõlastatud):
1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember;
2) Piiraastaks on 2013 (fikseeritakse põhivara raamatupidamislik jääkväärtus).
2013. majandusaasta alguse seisuga on ettevõtja põhivara jääkväärtus 85 tuh €;
PVjääkmenne p.a = 85 tuh €;
3) Enne 2013. majandusaastat soetatud põhivarale kehtestatakse kuluminorm 7,14%;
normenne p.a = 7,14%;
4) 2013., 2014. ja 2015. majandusaastal teostati investeeringuid vastavalt 20 tuh €,
15 tuh € ja 5 tuh € eest. Tariifiaastal prognoositakse investeeringuid 10 tuh €
19
ulatuses. Seega seisuga 01.01.2016 on PVsoetusmpärast p.a = 40 tuh € ning seisuga
01.01.2017 on PVsoetusmpärast p.a = 50 tuh €;
5) Alates 2013. majandusaastast soetatud põhivarale kehtestatakse kuluminorm 2,86%;
normpärast p.a = 2,86%.
Põhivara arvestus Ühik 2013 2014 2015 Tariifiaasta
Põhivara väärtus aasta alguses tuh € 85,00 98,64 106,78 104,64
Vana põhivara algväärtus tuh € 85,00 85,00 85,00 85,00
Uue põhivara soetusväärtus tuh € 0,00 20,00 35,00 40,00
Uue põhivara jääkväärtus tuh € 0,00 19,71 33,93 37,86
Vana põhivara kuluminorm % 7,14 7,14 7,14 7,14
Vana põhivara kulum tuh € 6,07 6,07 6,07 6,07
Investeeringud tuh € 20,00 15,00 5,00 10,00
Uue põhivara kuluminorm % 2,86 2,86 2,86 2,86
Uue põhivara kulum tuh € 0,29 0,79 1,07 1,29
Põhivara kulum kokku tuh € 6,36 6,86 7,14 7,36
Põhivara väärtus aasta lõpus tuh € 98,64 106,78 104,64 107,28
7.11. Kui võrgutasud ei ole Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud, kasutatakse
reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust tariifiaasta
lõpus, võttes arvesse käesolevas metoodika punktis 7.8. sätestatut. Põhivara kulumi
leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud põhivaralt.
Reguleeritav vara tariifiaastal leitakse alljärgnevalt:
RV = PV1 + KK
kus:
RV - reguleeritav vara;
PV1 - põhivara jääkmaksumus tariifiaasta lõpus;
KK - käibekapital.
Põhivara kulumi leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritava
vara osas põhjusel, et raamatupidamiskohuslane peab materiaalse põhivara objektide
amortiseeritava osa amortiseerima kulusse objekti kasuliku eluea jooksul1 ning
raamatupidamiskohuslase poolt valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt
peegeldama vara kasutamisest tema kasuliku eluea jooksul saadava majandusliku kasu
jaotumist ajas2. Seega, kui ettevõtja on lähtunud eeltoodud arvestuspõhimõtetest, siis vastab
ettevõtja reguleeritavas tegevuses kasutatava vara väärtus ettevõtja põhivarade bilansilisele
jääkmaksumusele.
Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% tariifiaasta lubatud müügitulust. Vajadusel
teostatakse käibekapitali detailne analüüs. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate
teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse.
1
Eesti Hea Raamatupidamistava alates 2013, RTJ 5 punkt 22
2
Eesti Hea Raamatupidamistava alates 2013, RTJ 5 punkt 23
20
Näide: Reguleeritava vara ja põhivara kulumi arvestus (kui võrgutasud ei ole
Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud):
1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember;
2) Reguleeritavas tegevuses kasutatavate põhivarade soetusmaksumus on 300 tuh €,
millelt arvestatakse kulumit 9 tuh € (3%); mis on ühtlasi võrgutasudesse lülitatav
põhivara kulumi väärtus; PK = 9 tuh €;
3) 31.12.2015 seisuga on ettevõtja põhivara jääkväärtus 250 tuh €; PV1 = 250 tuh €;
4) Tariifiaasta prognoositav lubatud müügitulu on 30 tuh €, millest (5%)
käibekapitaliks arvestatakse 1,5 tuh €; KK = 1,5 tuh €;
5) Reguleeritav vara kokku on 242,5 tuh €; RV = 250 – 9 + 1,5 = 242,5 tuh €.
8. Põhjendatud tulukus
8.1. ELTS-i regulatsioon:
ELTS § 71 lg 5 sätestab, et võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita
õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse
investeeritud kapitalilt.
8.2. Võrgutasudesse lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamisel lähtutakse põhivarast.
8.3. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara ja põhjendatud tulunormi alusel
alljärgneva valemiga:
𝑃𝑇 = 𝑊𝐴𝐶𝐶 × 𝑅𝑉
kus:
PT - põhjendatud tulukus;
WACC - kaalutud keskmine kapitali hind;
RV - reguleeritav vara.
Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara (sealhulgas ka
mitteamortiseeruv põhivara, milleks on põhitegevuses kasutatav maa) ning põhjendatud
tulunormi ehk kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) alusel.
Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ELTS § 71 lg 5 s.t,
et võrgutasud peavad olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja
poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta
elektrienergia võrguteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas
kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks
eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks
turgu valitseval ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma
regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja
võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.
21
8.4. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse juhendi alusel, mis on
avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud
dokument sisaldab nii WACC-i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade
kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi kehtivusaastal. WACC-i väärtused on
diferentseeritud elektri põhivõrguettevõtjale ja elektri jaotusvõrguettevõtjale.
𝑂𝐾 𝑉𝐾
𝑊𝐴𝐶𝐶 = 𝑘𝑒 × ( ) + 𝑘𝑑 × ( )
𝑉𝐾 + 𝑂𝐾 𝑉𝐾 + 𝑂𝐾
kus:
ke - omakapitali hind (%);
OK - omakapitali osakaal (%).
VK - võlakapitali osakaal (%);
kd - võlakapitali hind (%).
Kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatakse kapitali struktuuri, millest
50% on võlakapital ja 50% omakapital.
Kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutatakse vastavalt üldlevinud praktikale
WACC-is regulatiivset võla- ja omakapitali osakaalu (50/50) ning sama osakaal võetakse
aluseks ka kõikide teiste analoogset teenust (s.t elutähtsat teenust, mida osutatakse turgu
valitseva ettevõtja poolt) osutavate reguleeritavate ettevõtjate puhul (elektrienergia, gaas,
kaugküte, veeteenus). Tegemist on küllaltki suure arvu reguleeritavate ettevõtjatega, millel on
erinev kapitali struktuur alustades 100-protsendilisest omakapitali osakaalust ja lõpetades
kõrge finantsvõimenduse osakaaluga. Regulatiivselt sätestatud võla- ja omakapitali osakaalude
kasutamine tagab nii ettevõtjate kui ka tarbijate võrdse kohtlemise. Siinkohal on oluline
märkida, et tavaliselt on võlakapitali hind väiksem võrreldes omakapitali hinnaga. Seega ei
kasutata võla- ja omakapitali osakaalu määramisel konkreetse ettevõtja bilansilisi näitajaid.
Selline võla- ja omakapitali osakaal (50/50) tagab ettevõtja tasakaalustatud finantseerimise ja
vähendab liigset finantsriski.
Riskivabaks tulumääraks võetakse Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmine
intressimäär, millele liidetakse Eesti riigiriski preemia. Eesti riigivõlakirjade olemasolu korral
võib võtta riskivabaks tulumääraks riigivõlakirja intressimäära.
Kuna Eestil puuduvad järelturul kaubeldavad pikaajalised riigivõlakirjad, siis otsest
kvantitatiivset hinnangut Eesti riigiriskile ei ole võimalik anda. Seda saab teha ainult kaudselt
võrreldes Eestit riikidega, kes on emiteerinud riiklikke võlakirju. Rahandusministeerium on
soovitanud Konkurentsiametil lähtuda reitinguagentuuride (S&P/Moody’s/Fitch) poolt Eestile
antud krediidiriigireitinguga sarnase krediidireitinguga Euroopa riikide umbes 10-aastase
pikkusega võlakirjade keskmisest tootlusest, mida võib kasutada Eesti pikaajaliste
riigivõlakirjade tootluse hindamiseks.
Võlakapitali hind on riskivaba tulumäära (millele on lisatud Eesti riigiriski preemia) ja ettevõtja
võlakapitali riskipreemia summa.
22
Omakapitali hind arvutatakse CAPM (capital assets pricing model) mudeli abil:
𝑘𝑒 = 𝑅𝑓 + 𝑅𝑐 + 𝛽 × 𝑅𝑚
kus:
ke - omakapitali hind;
Rf - riskivaba tulumäär;
Rc - riigiriski preemia;
β - beetakordaja;
Rm - tururiski preemia.
Beetakordaja suurus leitakse teiste Euroopa ja/või USA reguleeritavate ettevõtjate vastavate
näitajate alusel.
Turu riskipreemia leitakse teiste Euroopa ja/või USA ettevõtjate pikaajalise turu riskipreemia
alusel.
Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvestatakse Konkurentsiameti poolt iga-aastaselt ja
avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-i
arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi
kehtivusaastal. WACC-i väärtused on diferentseeritud elektri põhivõrguettevõtjale ja elektri
jaotusvõrguettevõtjale.
Näide põhjendatud tulukuse kujunemise kohta
Põhjendatud tulukus Ühik Tariifiaasta
Põhivara jääkväärtus tariifiaasta alguses (PV0) tuh € 104,64
Investeeringud (I) tuh € 10,00
Põhivara kulum (PK) tuh € 7,36
Netokäive (lubatud müügitulu) tuh € 100,00
Käibekapital = 5% netokäibest (KK) tuh € 5,00
Reguleeritav vara (RV) tuh € 110,96
WACC % 5,02
Põhjendatud tulukus tuh € 5,57
Märkus: näites on kasutatud 2015. aastal elektri jaotusvõrguettevõtjatele kehtinud WACC-i.
Põhjendatud tulukus kujuneb arvutuslikult alljärgnevalt:
PV1 = PV0 + I – PK = 104,64 + 10,00 – 7,36 = 107,28 tuh €;
KK = 100,00 × 0,05 = 5,00 tuh €;
RV = (PV0 + PV1) / 2 + KK = (104,64 + 107,28 ) / 2 + 5,00 = 110,96 tuh €;
Põhjendatud tulukus = WACC × RV = 5,02% / 100 × 110,96 = 5,57 tuh €.
23
KÄSKKIRI
11.04.2018 nr 1-2/2018-008
Metoodilise juhendi „Elektrienergia võrgutasude arvutamise
ühtne metoodika“ kinnitamine
Lähtudes vajadusest reguleerida jaotusvõrguettevõtja kulude jagamist elektrienergia
jaotusteenuse osutamise tegevuse ja elektrituruseaduse § 701 lõikes 1 sätestatud
jaotusvõrguettevõtja füüsilisele võrgutaristule juurdepääsu pakkumisega seotud tegevuse
vahel, et tagada võrguettevõtjate võrdne kohtlemine hinnamenetluses ning justiitsministri
19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus” § 18 lõike 1 alusel
kinnitan
metoodilise juhendi „Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika” (lisatud) alates
01.05.2018. a.
Ülal nimetatud juhend rakendub kõigile turuosalistele alates 01.05.2018. a
Konkurentsiametile elektrituruseaduse § 73 lõike 1 alusel esitatud elektrienergia võrgutasude
kooskõlastamise taotluste menetlustele. Enne nimetatud kuupäeva alanud elektrienergia
võrgutasude kooskõlastamise menetlustele rakendatakse Konkurentsiameti veebilehel
www.konkurentsiamet.ee kuni 30.04.2018. a avalikustatud eelmainitud juhendit.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor