dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 6. aprill 2018
Viit
5-4/18-0069-037-4
Registreeritud
6. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/18-0069
Vastutaja
Maris Kado (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelvalveosakond)

Failid

  • 📎Konkurentsiameti arvamus haldusasjades 3-15-1445 ja 3-15-2937.bdoc206 KB

Sisu (failidest)

Riigikohus Halduskolleegium Lossi 17 50093 Tartu [email protected] 06.04.2018 nr 5-4/18-0069-037-4 Konkurentsiameti arvamus haldusasjades 3-15-1445 ja 3-15-2937 Austatud kolleegiumi esimees Riigikohtu halduskolleegium edastas Konkurentsiametile ja teistele menetlusosalistele küsimused, mis tulevad arutamisele kohtuasjade nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937 09.04.2018 suulistel istungitel. Riigikohus palus vastused neile küsimustele esitada hiljemalt 06.04.2018. Konkurentsiamet ei ole MsüS-i kõne all olevate spetsiifiliste üksikasjadega praktikas kokku puutunud, mistõttu meil puuduvad selles osas piisavad kogemused ja teadmised. Seetõttu ei pea me otstarbekaks esitada omapoolseid üksikasjalikke tõlgendusi küsimustes 1, 2 ja 3 märgitud sätetele ja seadusandja eesmärkidele. Konkurentsiamet väljastab paljusid tegevuslubasid (hetkel kehtivaid tegevuslubasid on üle 300), kuid me ei ole kunagi nõudnud tegevuskoha muutmisel uut tegevusluba. Lähim näide seadusega sätestatud tegevuskohale on EltS § 62 kohaselt jaotusvõrgu ettevõtjale ette nähtud teeninduspiirkond, kuid EltS § 32 lg 2 p 3 liigitab selle kõrvaltingimuste hulka. Konkurentsiamet esitab vastused küsimustele 4, 5 ja 6, lähtudes eelkõige konkurentsi vaatest. Kuivõrd Konkurentsiamet on kaasatud menetlustesse alles Riigikohtu poolt, siis ei ole amet detailideni kursis käesolevate kohtuasjade asjaoludega, mistõttu ei pruugi vastused lähtuda konkreetselt nende kohtuasjade vaatest. 4. RavS § 1163 ja § 1167 lg 2 tõlgendamine Mis on RavS § 1163 ja § 1167 lg 2 eesmärk? Kas vertikaalselt integreeritud või omandipiirangutele mittevastavate isikute üldapteekide tegevuskoha muutmine, sh haruapteegi asutamine üleminekuajal on kooskõlas RavS § 1163 ja § 1167 lg 2 eesmärgiga? Konkurentsiameti vastus: RavS § 1163 ja § 1167 lg 2 näol on tegemist rakendussätetega, mis näevad ette üleminekuaja neile olemasolevate üldapteekide tegevuslubade omajatele, kelle tegevusload ei vasta RavS § 41 lg-tes 2-5 ja § 42 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Rakendussätted annavad nõuetele mittevastavatele ettevõtjatele aja oma tegevuse ümberkorraldamiseks ja uute reeglitega kooskõlla viimiseks. Rakendussätete eesmärki ei ole õige samastada RavS § 41 lg-te Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 2-5 ja § 42 lg 5 ehk apteegireformi eesmärkidega. Konkreetsete rakendussätete eesmärk ei ole vertikaalse integratsiooni välistamine ja üleminek proviisoriapteekidele, vaid tagada üleminekul õiguskindlus ja apteegiomanike õiguspärase ootuse kaitse. Seega ei ole § 1163 ja § 1167 lg 2 eesmärk üldse üldapteekide tegevuskoha muutmise või haruapteegi asutamise keelamine. Apteekide kolimine ühest asukohast teise ja haruapteegi avamine üleminekuajal võib aidata kaasa ravimite kättesaadavuse tagamisele. Konkurentsi seisukohalt on pigem positiivne, et üleminekuajal on apteekide avamiseks jäetud mõnevõrra avaramad võimalused. 5. RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 põhiseaduspärasus Kui tõlgendada RavS § 1163 ja § 1167 lg-t 2 selliselt, et nad ei võimalda üleminekuajal vertikaalselt integreeritud või omandipiirangutele mittevastava isiku üldapteegi tegevuskohta muuta, siis kas RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 on vastavas osas (tegevuskoha muutmise keeld) ja praeguste kohtuvaidluste asjaoludel põhiseaduspärased? Konkurentsiameti vastus: Põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada eelkõige omandipõhiõigust (PS § 32), ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja võrdsuspõhiõigust (PS § 12). Omandi seisukohalt on oluline, et kui riik on pannud tähtajalise kohustuse apteek müüa ning samal ajal on välistatud apteegi asukoha muutmine, siis see võib tähendada apteegi väärtuse olulist vähenemist või apteegi väärtuse tõstmise välistamist ja selle müügist õiglase hinna teenimise takistamist. 5-aastane üleminekuaeg on niivõrd pikk, et ka selle aja kestel võib ettevõtjal tekkida objektiivne vajadus äritegevuse asukohta muuta (rajatakse kaubakeskuseid, inimeste tarbimisharjumused muutuvad jne). Konkurentsiamet ei oska hinnata, kas see on praegusel juhul nii, kuid vähemalt mõnel juhul võib olla tegemist lubamatult intensiivse omandipõhiõiguse riivega. Ettevõtjate võrdse kohtlemise seisukohast võib ühelt poolt tunduda, et olemasolevad ja nõuetele mittevastavad tegevusloa omajad saavad kolimise võimaldamisega justkui eelise turule alles siseneda soovivate ettevõtjate ees. Teisalt, kui välistada kolimisvõimalus, siis jäävad halvemasse olukorda olemasolevad ja nõuetele mittevastavad apteegid, sest neil pole võimalik kasumlikku ja nõudlusest lähtuvat tegevuskohta valida. Leiame, et kuna üleminekuperioodi andmine on põhiseaduse kohaselt vältimatu, siis peaks see üleminekuperiood tagama nõuetele mittevastavatele apteekidele ka kohased vahendid oma tegevuse arendamisel üleminekuperioodi vältel. Üheks selliseks vahendiks on kahtlemata ka õigus asukohta muuta, kui selleks objektiivne vajadus tekib. Kärpides õigust asukohta muuta võib üleminekuperiood mõne apteegi suhtes üksnes näiliseks muutuda, kui apteegil ei ole mingil põhjusel enam võimalik samas asukohas jätkata. Konkurentsiamet leiab, et esitatud küsimust on tegelikult keeruline ja kunstlik hinnata analüüsimata kas § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 on tervikuna põhiseaduspärased. Hinnang, mil määral on tegevuskoha muutmine üleminekuperioodil lubatav, on Konkurentsiameti hinnangul loogiliselt seotud küsimusega, millised kaalutlused õigustavad tervikuna RavS §-i 41 lg 3 ja §- i 42 lg 5. Kui asuda seisukohale, et apteegireform tervikuna ei ole põhjendatud, siis langeb ka küsimus rakendussätete põhjendatusest ära. Konkurentsiamet on nii RavS §-i 41 lg 3 ja §-i 42 lg 5 väljatöötamise ajal kui ka nende sätete jõustumise järgselt läbivalt väljendanud oma kahtlusi reformi põhjendatuse osas 1. Lühidalt kokku võttes, ehkki reformi eesmärgid (rahvatervise ja konkurentsi edendamine) on kahtlemata 1 Vt näiteks http://www.konkurentsiamet.ee/public/Seisukohad_ja_arvamused/Konkurentsiameti_ettepanek_ravimiseaduse_k ohta.pdf 2 (4) legitiimsed, siis on kaheldav, kas reform reaalselt neid eesmärke teenib. Konkurentsiameti hinnangul ei ole veenvalt ära näidatud, et mitteproviisoritele kuuluvad apteegid praktikas Eestis kehvemat teenust osutaksid, ning RavS § 41 lg 3 põhjendatus on võrdlemisi teoreetiliseks jäänud. Teiseks, Konkurentsiameti hinnangul ei ole selge, et reformi tulemusena konkurentsiolukord paraneks, kusjuures see võib ka hoopis halveneda. Vertikaalne eristamine on mittemonopoolsetel tegevusaladel konkurentsipoliitiliselt võrdlemisi tundmatu. Reformi tulemusena tükeldatakse jaetasand paljudeks väikeettevõteteks, samas kui on ennustamatu, mis suunas see hulgitasandi kontsentratsiooni mõjutab. Hulgitasandi ettevõtjatel säilivad ka §-i 41 lg 3 ja §-i 42 lg 5 nõudeid täites head võimalused apteeke „siduda“, nii et reaalset sõltumatust ei pruugi tekkida. Lisaks, olemasolevate menetluslike vahendite juures on Konkurentsiametil äärmiselt keeruline valitseva mõju olemasolu kontrollida. 6. Haruapteegi konkurentsieelis Kas haruapteegil on leebematest nõuetest tulenevalt konkurentsieelis samas piirkonnas tegutseva teise isiku üldapteegiga võrreldes? Konkurentsiameti vastus: Vastus sellele küsimusele on iseenesest lihtne – kuna nõuded on leebemad, siis loomulikult on haruapteegil võrreldes üldapteegiga mõningane konkurentsieelis vähemalt kulude pinnal. Võib samas vaielda, kui suur ja kaalukas on see konkurentsieelis. Üldapteegil kui eeldatavalt suuremal teenusepakkujal tarbija seisukohalt jälle omad konkurentsieelised. Kumba apteegi konkurentsieelis konkreetses olukorras kaalukamaks kujuneb, sõltub konkreetse asukoha tarbijate eelistustest. Konkurentsiamet leiab, et palju olulisem küsimus on siinkohal, kas selline konkurentsieelis on probleemne. Paljudel elualadel on erinevatel ettevõtjatel erinevad konkurentsieelised ning konkurentsipoliitika eesmärgiks ei ole iseenesest selliste erinevuste lauskaotamine. Konkurentsipoliitika eesmärgiks on üldtunnustatult vaba konkurentsi kui toimemehhanismi kaitsmine (vt. KonkS § 1), et seeläbi kaitsta tarbijate heaolu. Absoluutselt võrdsete tingimuste loomine kõigile konkurentidele võib teatud tingimustel tarbijate huvisid hoopis kahjustada. Tarbijate eelistused on erinevad – mõned soovivad kvaliteetsemat ja mõned odavamat teenust. Kui riik nõuaks võrdsuse huvides, et kõik teenuseosutajad peavad osutama täpselt samasugust teenust, siis see küll tagab konkurentidele täiesti võrdse stardipositsiooni, kuid tarbija huvid saavad kahjustatud. Mingi grupp tarbijaid ei saa enam tarbida täpselt sellist teenust, nagu nad soovivad. Eeltoodut silmas pidades ei ole Konkurentsiameti hinnangul mitte kuidagi taunitav, et seadusandja on ette näinud kaks mõnevõrra (ehkki mitte kardinaalselt) erinevat apteegi pidamise formaati – üldapteegi ja haruapteegi. Samuti ei ole mitte kuidagi taunitav, kui mõnes piirkonnas prevaleerivad üldapteegid ja mõnes teises (näiteks maapiirkondades) haruapteegid. Tegemist on tarbija eelistuse küsimusega ning kui mõne piirkonna oludele sobib paremini haruapteek, siis võib väita, et haruapteegil on seal konkurentsieelis, kusjuures tal on täielik õigus seda kasutada. Tegemist on, nagu öeldud, tarbijate eelistuste küsimusega, ning kindlasti ei saa seadusandjat siinkohal süüdlaseks pidada, et haruapteegile on taunitav konkurentsieelis loodud. Vastupidi, tegelikult on tervitatav, et seaduses sisaldub paindlik regulatsioon, mis võimaldab sõltuvalt oludest erinevate apteegi pidamise formaatide vahel valida. Analoogilisi näiteid leiab seadusandlusest palju (n erinevad taksoveo formaadid ÜtS-s, advokaadibürood vs õigusbürood advokatuuriseaduse kontekstis jne) ja kui pidada neist tõusetuvaid konkurentsieeliseid iseenesest taunitavaks, siis tuleks kaaluda ilmselt väga paljude seaduste muutmist. 3 (4) Konkurentsiamet peab siinkohal oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et kui üldapteegi pidaja leiab, et haruapteegil on olulised konkurentsieelised, siis kindlasti tõusetub küsimus, kas üldapteegi pidaja saaks ka ise hoopis haruapteegi tegevusformaati kasutada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar Konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja 4 (4)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel