VÕRU VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Võru 19.01.2022 nr 23
Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Võru Vallavolikogu 11.03.2020 otsusega nr 200 algatati Metsajaani katastriüksusel
detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringulahendus
Detailplaneeringu ala asub Võru vallas Kõvera külas Metsajaani katastriüksusel (katastritunnus
54701:002:0058). Planeeringuala pindala on 3284 m². Detailplaneeringu eesmärk on Metsajaani
elamumaa sihtotstarbega maaüksusele ehitusõiguse andmine üksikelamu ja ühe abihoone
ehitamiseks. Detailplaneeringuga on krundile määratud ehitusõigus, mille kohaselt hoonete
suurim lubatud ehitistealune pind on 250 m², kavandatud hoonestusalale on lubatud ehitada üks
üksikelamu (kõrgusega kuni 8,5 m) ja üks abihoone (kõrgusega kuni 6,0 m). Lisaks võib
krundile ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet. Juurdepääs krundile on
kavandatud Kõvera teelt (nr 5470118).
Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringualal endise Orava valla
üldplaneering (kehtestatud Orava Vallavolikogu 25.11.2011 määrusega nr 29). Üldplaneeringu
kohaselt asub Metsajaani maaüksus Piusa-Karisilla rohelise võrgustiku tuumalal ja Kõvera järve
ümber määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek Kõvera järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks 21 meetrini detailplaneeringuga
kavandatud ulatuses. Üldplaneeringu muutmise põhjendus on esitatud seletuskirja punktis 7.1 ja
krundi ehitusõigus ning ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud detailplaneeringu
põhijoonisele (joonis 4). Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivseid
majanduslikke-, sotsiaalseid-, kultuurilisi- ja keskkonnamõjusid.
Detailplaneeringu koostajad on Terav Kera OÜ projektijuht maastikuarhitekt Jane Asper ja
maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg. Planeeringu koostaja vastab planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 6 punktis 10 esitatud nõuetele.
Planeeringu menetlus
Lähtuvalt PlanS § 142 lg-st 2 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisel lähtuda üldplaneeringu menetlemisele seatud nõuetest.
Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Võru Vallavolikogu ning koostamise korraldaja Võru
vallavalitsus. Võru Vallavolikogu 11.03.2020 otsusega nr 200 algatati Kõvera külas Metsajaani
katastriüksuse detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH). Võru vallavalitsus korraldas PlanS kohase detailplaneeringu algatamisest teavitamise.
Vastavalt PlanS § 81 lg-le 1 esitas Võru vallavalitsus (06.04.2020 kiri nr 7-1/1199)
koostöötegijatele ja kaasatud isikutele detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ettepanekute
saamiseks. Ettepanekuid ja küsimusi esitasid Rahandusministeerium, Keskkonnaamet ning
planeeringualaga piirneva Niidu kinnistu omanik. Tuginedes esitatud tagasisidele täiendas Võru
vallavalitsus lähteseisukohtade eelnõud. Lähteseisukohad kinnitati Võru Vallavalitsuse
1
19.05.2020 korraldusega nr 289 “Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade
kinnitamine”.
Võru vallavalitsus korraldas detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajavahemikul
21.10.2020–19.11.2020 ning avaliku arutelu 20.11.2020. Avalikust väljapanekust ning avalikust
arutelust teavitati PlanS-i nõuete kohaselt. Planeeringuga oli võimalik tutvuda Võru valla
veebilehel ja vallavalitsuses. Avalikustamise käigus kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei
esitatud.
Vastavalt PlanS § 142 lg-le 4 esitas Võru vallavalitsus (23.02.2021 kiri nr 7-1/753)
detailplaneeringu eelnõu Rahandusministeeriumile täiendavate koostöö tegijate ja kaasatavate
isikute või asutuste määramiseks. Rahandusministeerium määras 16.03.2021 kirjaga nr 14-
11/1491-2 täiendavaks kooskõlastuse andjaks Põllumajandus- ja Toiduameti. Lähtuvalt PlanS §
85 lg-st 1 esitas Võru vallavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks Päästeametile
(23.02.2021 kiri nr 7-1/755), Põllumajandus- ja Toiduametile (12.04.2021 kiri nr 7-1/1388) ning
arvamuse andmiseks (23.02.2021 kiri nr 7-1/756) Keskkonnaametile, Elektrilevi OÜ-le ja
Riigimetsa Majandamise Keskusele. Detailplaneeringu kooskõlastas Päästeamet (26.03.2021
kooskõlastus nr K-ML/8). Põllumajandus- ja Toiduamet selgitas (26.04.2021 kiri nr 6.2-1/3695-
1), et detailplaneeringus käsitletud alal ei paikne maaparandusseaduse mõistes
maaparandussüsteeme ning PlanS § 4 lg 4 alusel puudub Põllumajandus- ja Toiduametil õiguslik
alus kooskõlastuse väljastamiseks. Keskkonnaamet selgitas (17.03.2021 kiri nr 6-2/21/4105-2),
et amet käsitleb ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist erandina, mida võidakse rakendada
ainult väga selgelt põhjendatud ja motiveeritud juhtudel. Elektrilevi OÜ ja Riigimetsa
Majandamise Keskus Võru vallavalitsusele tähtajaks ei vastanud. Elektrilevi OÜ vastas
detailplaneeringu koostaja taotlusele (06.04.2020 kooskõlastus nr 6246391051).
Võru Vallavolikogu ei võtnud 12.05.2021 toimunud istungil vastu otsust Metsajaani
katastriüksuse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ning Võru vallavalitsus kordas Metsajaani
katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu avalikku väljapanekut. Avalik väljapanek toimus
ajavahemikul 07.06.2021-06.07.2021 Võru vallavalitsuses ja Orava raamatukogus. Võru
vallavalitsus teavitas detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumise
ajast ja kohast planeeringualaga piirnevate kinnisasjade omanikke ja kaasatud asutusi PlanS-i
nõuete kohaselt. Avalikustamise käigus kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
Detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimus 16.07.2021 algusega kell 15.00 Orava
rahvamajas. Arutelul käsitleti eelkõige ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse ja
detailplaneeringu eelnõus määratud hoonestusala suurusega seonduvat. Planeeringust huvitatud
isik nõustus hoonestusala vähendama selliselt, et see asuks 8 meetrit Niidu kinnistu piirist.
Avaliku arutelu ajal ei esitatud kirjalikke vastuväiteid.
Võru Vallavolikogu 11.08.2021 otsusega nr 281 võeti Metsajaani katastriüksuse detailplaneering
vastu. Võru Vallavolikogu tegi Võru vallavalitsusele ülesandeks esitada Keskkonnaametile
ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus ning korraldada avalik väljapanek ja avalikust
väljapanekust teavitamine. Võru vallavalitsus esitas (01.09.2021 kiri nr 7-1/3027)
Keskkonnaametile taotluse Kõvera järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks Metsajaani
katastriüksuse detailplaneeringu alusel. Keskkonnaamet nõustus (24.09.2021 kiri nr 7-
13/21/18641-2) Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega Metsajaani katastriüksuse
detailplaneeringuga kavandatud ulatuses.
Võru vallavalitsus korraldas Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku
ajavahemikul 18.10.2021-16.11.2021. Avalikust väljapanekust teavitati PlanS-i nõuete kohaselt.
Detailplaneeringuga sai tutvuda Võru valla veebilehel ning paberkandjal Võru vallavalitsuses ja
Orava raamatukogus. Avalikustamise käigus kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
Lähtuvalt PlanS § 142 lg-st 5 ja § 90 lg-st 1 esitas (19.11.2021 kiri nr 7-1/4411) Võru
vallavalitsus Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu Rahandusministeeriumile
2
heakskiitmiseks. Rahandusministeerium on (27.12.2021 kiri nr 14-11/8165-2) seisukohal, et
detailplaneeringu koostamisel on lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest
nõuetest ja järgitud PlanS-s sätestatud avaliku menetluse nõudeid. Detailplaneeringu lahenduse
koostamisel on arvestatud Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ rohelise võrgustiku toimimise
säilimise ja maalise piirkonna ruumilist arengut suunavate põhimõtetega. Rahandusministeerium
nõustus endise Orava valla üldplaneeringu muutmise ettepanekuga. Lähtudes PlanS § 142 lõikest
5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153
punktis 2 antud volitust, andis Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna
juhataja heakskiidu Kõvera külas Metsajaani maaüksuste detailplaneeringule ning tagastas
planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle
otsustamiseks.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1,
§ 141 ja § 142 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 46, Võru Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Metsajaani katastriüksuse detailplaneering (Terav Kera OÜ töö nr DP-20-20)
vastavalt käesoleva otsuse lisale.
2. Võru Vallavalitsusel korraldada planeerimisseaduse kohane detailplaneeringu
kehtestamisest teavitamine ning kehtestatud detailplaneeringu edastamine.
3. Võru Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringuga tehtud muudatuste sisseviimine Võru
Vallavolikogu 09.04.2008. a määrusega nr 42 kehtestatud Võru valla üldplaneeringusse.
4. Käesoleva otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast,
millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu
Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle
otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Georg Ruuda
vallavolikogu esimees
3
TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-20-20
VÕRU MAAKOND, VÕRU VALD, KÕVERA KÜLA
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Võru Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Evely Samun
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg
Tartu 2021
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 4
6. Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................... 4
7. Planeeringu lahendus................................................................................................... 5
7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus .................................................................. 5
7.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus ........................................................ 7
7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 9
7.3. Krundi ehitusõigus............................................................................................... 9
7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ..............................................................................10
7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine .........................................................................11
7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................11
7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................11
7.8. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................12
7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................12
7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ................................................................................12
7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................12
7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................13
7.9.4. Soojavarustus ....................................................................................................13
7.9.5. Sidevarustus ......................................................................................................13
7.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................13
7.11. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................14
7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................14
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................15
7.14. Planeeringu rakendamise tingimused.................................................................15
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................16
JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................17
2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................18
3. Olemasolev olukord.....................................................................................................19
4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................20
5. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................21
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Võru Vallavolikogu 11.03.2020.a. otsus nr 200
Kõvera külas Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta ning Võru Vallavalitsuse 19.05.2020.a.
korraldus nr 289 Kõvera külas asuva Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu
lähteseisukohtade kinnitamise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Võru Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuks on Evely Samun.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja
ehitusõiguse andmiseks üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks elamumaa
sihtotstarbega maaüksusele. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele,
heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on 3284 m2.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mistõttu detailplaneeringuga
tehakse ettepanek Orava valla üldplaneeringu muutmiseks.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Metsajaani
katastriüksuse tunnus- 54701:002:0058;
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 3284 m².
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud
Orava vallavolikogu 25.11.2011.a. määrusega nr 29 „Orava valla üldplaneeringu
kehtestamine“ kehtestatud üldplaneering;
Põlva maakonnaplaneering 2030+;
Võru Vallavolikogu 11.03.2020 otsuse nr 200 lisa 2 „Keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang“;
OÜ Armgal maamõõdubüroo (litsents nr EG10439257-0001) poolt 23.11.2018. a.
Koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr. EGA-31/18.
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Võru maakonnas, Võru vallas, Kõvera külas ca 10,7 km kaugusel Värska
aleviku piirist ja ca 7,1 km kaugusel Orava küla keskusest. Planeeringuala asub looduskaunis
kohas, olemasolevate järveäärsete elamute vahel. Planeeringuala naabermaaüksusel asub
puhkemaja ning lõunasuunas ca 460 m kaugusel asub RMK Kõverajärve metsamaja. Lähim
kauplus, kool ja lasteaed asuvad Orava külas planeeritavast alast ca 6,8-7,6 km kaugusel.
Lisaks asuvad Orava külas kultuurimaja ja puhkekeskus. Lähim bussipeatus (Orava
metskond) asub planeeringualast loodesuunas ca 2,0 kilomeetri kaugusel. Lähim rongipeatus
asub samuti loodesuunas ca 3,7 km kaugusel.
Planeeringualast kirde- ja idasuunas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused,
mis on peamiselt metsamaad. Planeeringualast kagus asub hoonestatud elamumaa ja veidi
kaugemal kagus asub hoonestatud maatulundusmaa maaüksus. Edelapiiril asub Kõvera järv.
Loodesuunas asuvad hoonestatud elamumaa maaüksused ja kaugemal loodesuunas asuvad
maatulundusmaad.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt kahekorruselised,
abihooned on ühe- kuni kahekorruselised. Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitlaudist,
maakivi ja palki. Olemasolevatel hoonetel on viilkatused ja katusematerjaliks on valdavalt
eterniit, esineb ka murukatust.
6. Olemasoleva olukorra analüüs
Metsajaani maaüksusel puudub olemasolev hoonestus, maaüksuse edelaosas asub
vundament. Kõrghaljastuse moodustavad maaüksuse kirde- ja kaguosas kasvav puistu,
edelaosas grupis kasvavad lehtpuud ning läänenurgas üksikult kasvavad lehtpuud.
Juurdepääs Metsajaani maaüksusele on kahesuunalise liiklusega Kõvera teelt. Kruusakattega
sõidutee on 3,8 kuni 4,0 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed
puuduvad.
Maapind planeeringualal langeb loodest kagu suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 57.17 (põhjaosa) ja 55.17 meetrit (ala lõunaosa).
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
Läbi Metsajaani maaüksuse põhjaosa kulgeb sidekaabel, mille kaitsevööndi ulatus mõlemal
pool sideehitist on 1 m. Läbi detailplaneeringuala põhja- ja idaosa kulgeb madalpinge
elektrikaabel, mille kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Metsajaani
maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega.
Metsajaani maaüksus piirneb edelast Kõvera järvega, mille kalda veekaitsevöönd 10 m,
ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m ulatuvad planeeringualale. Kagust piirneb
Metsajaani maaüksus Varsaojaga (VEE1007100AK, end. Selise peakraav, valgala 34,4 km²),
mille kalda veekaitsevöönd 10 m ja eesvoolu kaitsevöönd 15 m ulatuvad planeeringualale.
Peakraavil puudub LKS § 38 tähenduses ehituskeeluvöönd, kuna see ei ole
maaparandussüsteemi eesvooluks. Looduskaitseseaduse §38 lg 2 alusel ulatub
ehituskeeluvöönd järve kaldal metsamaal kalda piiranguvööndi piirini. Kõvera järve ja Varsaoja
kallastel on igaühele kasutamiseks avatud 4 meetri laiune kallasrada.
Orava valla üldplaneeringu (kehtestatud Orava Vallavolikogu 25.11.2011 määrusega nr 29)
kohaselt asub Metsajaani katastriüksus Kõvera järve detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal ning Piusa-Karisilla rohelise võrgustiku tuumalal.
Metsajaani maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ning normaalse radooniriskiga alal.
Metsajaani kinnistu ei asu reoveekogumisalal.
Metsajaani maaüksus piirneb kirdest Kõvera tee, kagust Järve maaüksusega, edelast Kõvera
järve ja loodest Niidu maaüksusega.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naabermaaüksuste kohta
on esitatud joonisel 3 Olemasolev olukord.
7. Planeeringu lahendus
7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Elamumaa sihtotstarbega Metsajaani maaüksus asub Kõvera järve idakaldal, hoonestatud
maaüksuste vahel. Detailplaneeringu eesmärk on olemasolevate ehitiste vahele uue
hoonestusala kavandamine üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks.
Metsajaani maaüksus piirneb edelas Kõvera järve ja kagus Varsaojaga. Kõvera järve kalda
ehituskeeluvööndite laius vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 pkt 4 on 50 meetrit.
Looduskaitseseaduse §38 lg 2 alusel ulatub ehituskeeluvöönd järve kaldal metsamaal kalda
piiranguvööndi piirini. Metsajaani maaüksus paikneb Kõvera järve, Varsaoja ja Kõvera tee
vahelisel alal, kus järve kallas kaardub tee suunas, mistõttu jääb maaüksus terves ulatuses
Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndisse. Kalda ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete
ja rajatiste ehitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb soovist võtta
elamumaa sihtotstarbega Metsajaani maaüksus kasutusele sihipäraselt.
Käesoleva detailplaneeringuga taotletakse Kõvera järve ehituskeeluvööndi vähendamist 21-le
meetrile. Kuna antud detailplaneeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist, siis on
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
käesolev detailplaneering Võru valla territooriumil kehtiva endise Orava valla üldplaneeringut
muutev.
Kuigi üldplaneeringu alusel on ala määratud hajaasustusalaks, siis tegelikkuses on Kõvera
järve kirde- ja idakaldaala pigem kompaktse hoonestusega piirkond, kus on välja
väljakujunenud ehitusjoon. Käsitletavas Kõvera järve piirkonnas on olemasolevad
hoonestatud maaüksused oluliselt väiksema pindala ja omavahelise hoonetevahelise
kaugusega, kui kehtiva üldplaneeringuga on määratud hajaasustusalade
maakasutustingimustes.
Planeeringuala
Väljavõte Orava valla üldplaneeringu maakasutustingimused ja piirangud joonisest.
Ehituskeeluvöönd (50 m) tähistatud helesinise joonega.
Ehituskeeluvööndi vähendamine/
planeeritud ehituskeeluvöönd 21 m
Üldplaneeringu muudatuse ettepanek Metsajaani maaüksuse ulatuses.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
Planeeringuala jääb Piusa-Karisilla rohelise võrgustiku tuumalale. Vastavalt üldplaneeringule
peab rohelise võrgustiku alal kavandatav uusasustus jälgima olemasolevat
maakasutusstruktuuri ning sidusust. Rohelise võrgustiku terviklikkuse säilitamiseks tuleb
tagada veekogude ehituskeeluvööndite ja kallaste võimalikult suure ulatuse säilimine ning
kallasradade lahti hoidmine. Planeeritud tegevus aitab tagada ala regulaarse hooldatuse (sh
võsast puhtana hoidmise) läbi kallasraja avatuna hoidmise ning vaba juurdepääsu kallasrajale.
Hoonestus on planeeritud olemasolevate ehitiste vahele väljakujunenud ehitusjoonele.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud üldplaneeringus sätestatud
traditsioonilise maakasutusstruktuuri säilitamise põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on
proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste
määramisel on silmas peetud kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid.
Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeritav ala maalises piirkonnas rohelise
võrgustiku tuumalal. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on tagada iseloomulike
ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide
kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Võrgustiku
funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%.
Detailplaneeringuga kavandatud ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga.
Üldplaneeringu muutmine ja ehituskeeluvööndi vähendamine Metsajaani maaüksusel on
vajalik, et võimaldada elamu ja abihoone rajamist olemasolevale elamumaale lähtudes
looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt joonisele 4 Planeeringu
põhijoonis koos tehnovõrkudega sisse muudatused üldplaneeringu maakasutustingimused ja
piirangud joonisele.
7.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lg 1 võib kalda ehituskeeluvööndit suurendada või
vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute
ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34 alusel on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Maa-ameti ortofoto alusel paiknevad planeeringuala lähiümbruses elamud Kõvera järve kaldal
veepiirist 21 kuni 46 meetri kaugusel, olemasolevad abihooned paiknevad veepiirile oluliselt
lähemal. Metsajaani maaüksuse Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepaneku piirjoone määramise aluseks on võetud väljakujunenud ehitusjoon ja läänepoolsel
Niidu naabermaaüksusel oleva hoone paiknemine veepiirist 21 meetri kaugusel.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Planeeringuala lähipiirkonnas on Kõvera järve kaldaala valdavalt asustatud ning inimtegevuse
poolt mõjutatud. Detailplaneeringuga hõlmatud alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte, alal ei ole
registreeritud kaitstavate liikide kasvukohti ja elupaiku, samuti ei esine planeeringualal ega
selle lähikonnas looduskaitseliselt väärtustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpe. Varsaoja (endine Selise peakraav) on keskkonnaregistri andmetel tugevasti
muudetud veekogu.
Ala põhjaosas tee ja Varsaoja kaldaalal kasvab kõrghaljastus ning Kõvera järve
veekaitsevööndis kasvavad üksikud puud, ülejäänud ala on looduslik rohumaa.
Detailplaneeringuga on ette nähtud säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Kavandatud
ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude raie juurdepääsutee ja tehnovõrkude
rajamiseks, mis selgub projekteerimise käigus. Hoone aluse pinna ettevalmistamisel praegune
murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind
haljastatakse endisel kujul. Reljeefi ei mõjutata (v.a hoonete ja juurdepääsutee ehitamisel),
tallamiskoormus oluliselt ei suurene.
Eelnevat arvestades ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset
negatiivset mõju.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Planeeringualal paiknevad elektri- ja sidekaabel. Lisaks on planeeringualale kavandatud
elektriliitumiskilp, salvkaev, bioloogilise puhastustsükliga omapuhasti ja maaküttesüsteem.
Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule- ja -rajatisele.
Detailplaneeringuga lubatakse paigaldada tehnorajatisi, kuid need ei ulatu Kõvera järve
veekaitsevööndisse ja Varsaoja eesvoolu kaitsevööndisse (v.a. arvatud eesvoolu juhitav
puhastatud heitvesi). Metsajaani maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, kuid
planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis otseselt ohustavad põhjavett. Planeeringualale on
kavandatud juurdepääs riigi omandis olevalt Kõvera teelt. Sademevesi immutatakse omal
krundil. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja
seadusandlusele.
Ühest pereelamust lähtuv inimkoormus, sh tallamiskoormus ei ole nii suur, et see kahjustaks
planeeringuala taimestikku ja pinnast .Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud
ehitusmüra tasemeid, kuid tegemist on mööduvate mõjudega. Maaomaniku kohalviibimisega
tugevneb kontroll tegevuste üle, mis võiksid kallasrada kahjustada (nt vandaalitsemine,
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
liikumine kallasrajal ATV vms sõidukiga jne). Keskkonnanõuete range järgimise korral ei ole
eeldatavalt ohtu põhjavee seisundile, Kõvera järvele ja Varsaojale. Planeeringulahenduse
elluviimine ei suurenda oluliselt inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju juba kasutuses olevas
piirkonnas.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Kalda kaitse eesmärk on kalda eripära arvestava asustuse suunamine.
Kogu elamumaa sihtotstarbega maaüksus jääb ehituskeeluvööndisse ning väljapool
ehituskeeluvööndit ehitamine ei ole võimalik. Kuigi üldplaneeringu alusel on ala määratud
hajaasustusalaks, siis tegelikkuses on Kõvera järve kirde- ja idakaldaala pigem kompaktse
hoonestusega piirkond, kus on välja väljakujunenud ehitusjoon. Arvestades olemasolevat
maakasutusstruktuuri ning sidusust, siis planeeritud hoonestus on kavandatud olemasolevate
ehitiste vahele väljakujunenud ehitusjoonele, tihendades olemasolevat kompaktse
hoonestusega ala. Planeeringulahendus on sellele piirkonnale iseloomulik ja arvestab selle
piirkonna asustuse eripäraga.
Kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Kalda kaitse eesmärk on kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult
kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks,
sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaregistri andmetel on Kõvera järv ja Varsaoja
mõlemad avalikult kasutatavad veekogud. Planeeringulahenduse elluviimine tagab vaba
liikumise kaldal ja juurdepääsu kallasrajale.
7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringualale uusi krunte ei moodustata.
7.3. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Metsajaani krundile on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja 1 abihoone. Lisaks
ehitusõigusega määratud hoonetele võib krundile ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse
pindalaga hoonet.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
Metsajaani krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav.
Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima
piirkonna üldise arhitektuurse ilmega.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema piirkonnale iseloomulikud, väärikad,
kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud.
Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat
värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja
vähedomineerivaid toone.
Keelatud on:
Väga modernsed fassaadikatte materjalid, imiteerivad materjalid.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures
pastelseid toone.
Hoone projekteerimisel planeeritud krundile arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Elamul kuni 2 maapealset korrust (sh teine korrus
katusealune korrus), abihoonel 1 maapealne korrus.
Maa-aluse korruse rajamine on keelatud.
Lubatud katusekalde vahemik 30-45°
Katuseharja kulgemise suund Vaba.
Katuse tüüp Viilkatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, asbestivaba eterniit, sindel, laast
ja murukatus
Põhilised
Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult)
välisviimistlusmaterjalid
Kohustuslik ehitusjoon Puudub.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud
kõrgus on kuni 60 cm maapinnast.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid ja kuni 20 m² suuruse pindalaga hooneid. Väljapoole hoonestusala on
hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate,
tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis
koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete
kuju ja konfiguratsiooni. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava elamu võimalik
illustratiivne paiknemine hoonestusalas.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile lubatud ehitada hoonestusalasse kaks
kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Kuni 20 m² hoonete
asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Sõidusuunad, jalakäijate liikumine kallasrajal ja juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 4
Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Metsajaani maaüksusele on planeeritud juurdepääs Kõvera teelt, juurdepääsutee täpne
asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise
käigus. Tagada tuleb vähemalt 3 parkimiskohta.
7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krunt peab olema heakorrastatud.
Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida
võsa ja otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele
ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.
Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60%
krundi pindalast.
Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
Krunti piirdeaiaga ei piirata.
7.8. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada.
Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude asukohad on kajastatud
joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Metsajaani krundi veevarustus on lahendatud krundi põhjaossa planeeritud salvkaevu baasil.
Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on salvkaevu hooldusala 10 m. Hooldusalal on põhjavee
saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (alus:
Veeseaduse §154 lg 5). Planeeritav arvutuslik veetarbimine on maksimaalselt 0,45 m³/d.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800
m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk
108 m³. Tuletõrje veevarustus on lahendatud Kõvera järve planeeritud tarnetoru ja Kõvera tee
lähedale planeeritud veevõtukaevuga (vt joonis 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega). Tuletõrjevee tagamisel ja veevõtukaevu välja ehitamisel tuleb arvestada
EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega.
7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud kinnisesse bioloogilise
puhastustsükliga omapuhastisse, mille heitvesi juhitakse Varsaojasse (alus Veeseadus § 124
ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4). Heitvee juhtimiseks
maaparandussüsteemi ehk Varsaojasse on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus
maaparandusseaduse kohaselt.
Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on pealt kinnise
või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,45 m³/d.
Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste
muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krundi
siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naabermaaüksustele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee
ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb
tagada sademevee mittevalgumine kõrvalmaaüksustele.
7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 359337.
Metsajaani maaüksuse elektrivarustus on tagatud Kõvera 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV F1 fiidri
baasil. Maaüksuse elektrivarustuseks on olemasoleva jaotuskilbi JK0105 kõrvale planeeritud
0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist
objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi
projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m
kaablist mõlemale poole.
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
7.9.4. Soojavarustus
Krundile on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või
tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas). Päikesepaneele ei ole lubatud
kasutada maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu
laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.
7.9.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
7.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal
krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Võru valla
jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise
projekteerimise käigus. Varjata konteinerid variseina või haljastuse abil nii, et need jääks
märkamatuks.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Heitvesi juhtida suublasse vastavalt Veeseaduse §-s 127 ja §-s 128 nõuetele. Sademevesi
juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
Planeeringualale ulatuva Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndi ja Kõvera järve piiranguvööndi
mõisted ning kitsendused on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 ja 38 (RT I 2004, 38, 258).
Planeeringualale ulatuva Kõvera järve ja Varsaoja kalda veekaitsevööndi mõiste ja piirangud
on toodud Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 17). Planeeringualale ulatuva
Kõvera järve ja Varsaoja kallasraja mõisted ja kitsendused on toodud Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse¹ §-s 38 (RT I, 21.12.2019, 2).
Maaparandussüsteemi eesvoolu (Varsaoja, end. Selise peakraav) kaitsevööndi mõiste ning
kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2 ja §-s 4.
7.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.
Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.
Servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Detailplaneeringualal on vajadus seada tehnovõrgu talumise servituut:
Üle Metsajaani maaüksuse põhjaosa kulgevale sidekaablile.
Üle Metsajaani maaüksuse põhjaosa kulgevale madalpinge elektrikaablile.
7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
alade korrashoid;
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud krundi igakordse omaniku poolt.
7.14. Planeeringu rakendamise tingimused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
maaüksuse sisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga.
Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduametiga
ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool
maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) Varsaojasse. Väljaspool ehitusloa või
muu loa menetlust võib lisavett Varsaojasse juhtida üksnes Põllumajandus- ja
Toiduameti loal (MaaParS §53 lg 1).
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb maaüksuse igakordne omanik või
hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt
Ehitusseadustikule.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, Margo Lempu
26.03.2021. Kooskõlastus nr K-ML/18: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt
detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).
Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:
Elektrilevi OÜ, Maie Erik 06.04.2021 projekti kooskõlastus nr 6246391051: digitaalselt
allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised
kooskõlastada täiendavalt.
Lisaks on tehtud koostööd järgnevate ametkondadega:
Keskkonnaamet, Märt Holtsmann 17.03.2021. Keskkonnaamet osaleb
kooskõlastuste väljastamise protsessis looduskaitseseaduse § 14 lg 1 kohaselt
kaitseala valitsejana, kelle nõusolek on nõutav detailplaneeringu kooskõlastamiseks
kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.
Detailplaneeringuga hõlmatud alale ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti,
kooslusi ega elupaiku. Tegevustega hõlmatud ala ei asu eelnimetatud objektidel, seega
puudub Keskkonnaametil õiguslik alus detailplaneeringu kooskõlastamiseks mistõttu
edastame seisukoha. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad).
Põllumajandus- ja Toiduamet, Peeter Protsin 26.04.2021. Põllumajandus- ja
Toiduamet tuvastas, et detailplaneeringus käsitletud alal maaparandusseaduse
mõistes maaparandussüsteeme ei paikne. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4
alusel puudub Põllumajandus- ja Toiduametil õiguslik alus kooskõlastuse
väljastamiseks. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad).
Võru Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 23.02.2021 Riigimetsa Majandamise
Keskusele arvamuse avaldamiseks. Kuna Riigimetsa Majandamise Keskus 30 päeva
jooksul arvamust ei avaldanud, siis vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel
loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse,
et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada.
TERAV KERA OÜ
METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17
JOONIS 1
1. Situatsiooniskeem
M 1:10 000
PLANEERITAV ALA
TERAV KERA OÜ
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
Kõvera
Riihora
VEEKOGU KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m
VEEKOGU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND
küla
küla
50 m
DETAILPLANEERINGUGA TAOTLETAV
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE
PIIRJOON
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
(tinglik asukoht)
K OLEMASOLEV ELAMUMAA
TE ÕV
E ER OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA
A
OLEMASOLEV TOOTMISMAA
OLEMASOLEV VEEKOGUDE MAA
Kõvera järv OLEMASOLEV TRANSPORDIMAA
OLEMASOLEV HOONE
ELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK
ASUKOHT
PLANEERITUD HOONESTUSALA
E
TE
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
RA
VE
OLEMASOLEV VEEKOGU
KÕ
ROHELISE VÕRGUSTIKU TUUMALA
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
(tinglik asukoht)
UJUMIS-
KOHT Planeeringu koostamise korraldaja
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper FUNKTSIONAALSED SEOSED
MÄRKUSED: Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana
detailplaneeringu seletuskiri. Merit Naruskberg sept. 2021 2 5 1:2000 DP-20-20
OLEMASOLEV OLUKORD
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE
(vt märkused pkt 2)
KÕVERA JÄRVE JA VARSAOJA KALDA KALLASRADA
4 m (vt märkused pkt 3)
KÕVERA JÄRVE JA VARSAOJA KALDA
VEEKAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 2)
KÕVERA JÄRVE EHITUSKEELUVÖÖND 50 m
(vt märkused pkt 2)
VARSAOJA PEAKRAAVI KAITSEVÖÖND 15 m
(vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV TRUUP
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEVA SIDEKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m
OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIKAABLI
KAITSEVÖÖND 1 m
OLEMASOLEV VEEKOGU/ JÄRV, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ Armgal maamõõdubüroo (litsents nr EG10439257-0001) poolt,
23.11.2018. a., töö nr. EGA-31/18. Koordinaadid L-Est süsteemis, kõrgused EH 2000.a. süsteemis. Planeeringu koostamise kooraldaja
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Reg. nr. 11319822
Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2), Sarapuu 2, 50705 Tartu
mis on võetud lähtejooneks kalda veekaitse-, ehituskeeluvööndi, eesvoolu kaitsevööndi ja kallasraja määramisel. e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Looduskaitseseaduse §38 lg 2 alusel ulatub ehituskeeluvöönd järve kaldal metsamaal kalda piiranguvööndi piirini..
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse¹ §38 lg 2 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel
veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD
Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (§38 lg 4). Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Merit Naruskberg sept. 2021 3 5 1:500 DP-20-20
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE
(vt märkused pkt 2)
KÕVERA JÄRVE JA VARSAOJA KALDA KALLASRADA
4 m (vt märkused pkt 3)
KÕVERA JÄRVE JA VARSAOJA KALDA
VEEKAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 2)
VARSAOJA EESVOOLU KAITSEVÖÖND 15 m
(vt märkused pkt 2)
KÕVERA JÄRVE EHITUSKEELUVÖÖND 50 m
(vt märkused pkt 2)
DETAILPLANEERINGUGA TAOTLETAV EHITUS-
KEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE PIIRJOON
(Kõvera järve kaldal 21 m)
JALAKÄIJATE LIIKUMINE KALLASRAJAL
PLANEERITUD SALVKAEVU HOOLDUSALA 10 m
PLANEERITUD PEALT KINNISE OMAPUHASTI KUJA 5 m
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD VEETORU
PLANEERITUD TARNETORU JA TULETÕRJE
VEEVÕTUKAEV
PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD PUHASTATUD HEITVEETORU
DP-ga taotletav Kõvera järve kalda
PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
ehituskeeluvööndi vähendamise
piirjoon 21 m
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
ELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ JÄRV, KRAAV
SERVITUUDI SEADMISE MÄÄRAMISE
VAJADUSE MÄRKIMINE
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ Armgal maamõõdubüroo (litsents nr EG10439257-0001) poolt, 23.11.2018. a., töö nr. EGA-31/18. Koordinaadid L-Est süsteemis, PLANEERITUD MAAKÜTTESÜSTEEMI PAIGALDUSALA
(vt märkused pkt 4)
kõrgused EH 2000.a. süsteemis.
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja OLEMASOLEV/SÄILIV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU
kaitsevööndis tegutsemise kord" §2), mis on võetud lähtejooneks kalda veekaitse-, ehituskeeluvööndi, eesvoolu kaitsevööndi ja kallasraja määramisel. Looduskaitseseaduse §38 lg 2 alusel ulatub
ehituskeeluvöönd järve kaldal metsamaal kalda piiranguvööndi piirini. OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 lg 2 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
põhikaardile kantud veekogu piirist.Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (§38 lg 4).
(tinglik asukoht)
4. Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg 5 pkt 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
5. Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida võsa ja otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.
6. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri augusti 2018. a. määrusest nr 30 "Katastriüksuse moodustamise kord". Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve PLANEERITUD SALVKAEV
on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). PLANEERITUD BIOLOOGILISE PUHASTUSTSÜKLIGA
7. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. KINNINE OMAPUHASTI
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP/
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP
Hoonete lubatud Planeeringu koostamise korraldaja
Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim
Krundi Hoonete lubatud maksimaalne Lubatud
planeeritud kasutamise kasutamise lubatud lubatud
aadress korruselisus katusekalle Reg. nr. 11319822
pindala sihtotstarve sihtotstarve ehitisealune pind arv krundil Sarapuu 2, 50705 Tartu
(maapinnast) e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Elamul kuni 2 maapealset korrust
Elamul kuni Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Metsajaani 3284 m² Üksikelamu maa Elamumaa 100% 250 m² 2 hoonet (sh teine korrus katusealune korrus), 30-45°
8,5 m, Jane Asper
EP (1 üksikelamu abihoonel 1 maapealne korrus.
abihoonel Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
+1 abihoone) Maa-aluse korruse rajamine on
kuni 6,0 m
keelatud. Merit Naruskberg sept. 2021 4 5 1:500 DP-20-20
21
22
Töö nr : DP-20-20 VÕRU MAAKOND, VÕRU VALD , KÕVERA KÜLA METSAJAANI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Võru Vallavalitsus Planeer ingu koostamisest huvitatud isik Evely Samun Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2 0 21 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc68519335 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc68519336 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc68519337 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc68519338 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud PAGEREF _Toc68519339 \h 4 5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc68519340 \h 4 6. Olemasoleva olukorra analüüs PAGEREF _Toc68519341 \h 4 7. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc68519342 \h 5 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus PAGEREF _Toc68519343 \h 5 7.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus PAGEREF _Toc68519344 \h 7 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc68519345 \h 9 7.3. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc68519346 \h 9 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc68519347 \h 10 7.5. Krundi hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc68519348 \h 11 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc68519349 \h 11 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc68519350 \h 11 7.8. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc68519351 \h 12 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc68519352 \h 12 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc68519353 \h 12 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc68519354 \h 12 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc68519355 \h 13 7.9.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc68519356 \h 13 7.9.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc68519357 \h 13 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc68519358 \h 13 7.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc68519359 \h 14 7.12. Kuritegevuse riske vähe ndavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc68519360 \h 14 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc68519361 \h 15 7.14. Planeeringu rakendamise tingimused PAGEREF _Toc68519362 \h 15 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte PAGEREF _Toc68519363 \h 16 JOONISED 1. Situatsiooniskeem PAGEREF _Toc68519365 \h 17 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc68519366 \h 18 3. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc68519367 \h 19 4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega PAGEREF _Toc68519368 \h 20 5. Illustratiivsed vaated PAGEREF _Toc68519369 \h 21 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Võru Vallavolikogu 11.03.2020.a. otsus nr 200 Kõvera külas Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta ning Võru Vallav alitsuse 19 .0 5 . 20 20 .a. korraldus nr 289 Kõvera külas asuva Metsajaani katastri üksuse detailp laneeringu lähteseisukohtade kinnitamise kohta . Planeeringu koostamise korraldajaks on Võru Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isiku ks on Evely Samun . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361 ) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126 ). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja ehitusõiguse andmiseks üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks elamumaa sihtotstarbega maaüksusele. L isaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 3284 m 2 . Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga , mistõttu detail planeeringuga tehakse ettepanek Orava valla üldplaneeringu muutmiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: nimi- Metsajaani katastriüksus e tunnus- 54701:002:0058 ; maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa ; pindala- 3284 m². Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud Orava vallavolikogu 25.11.2011.a. määrusega nr 29 „Orava valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud üldplaneering ; Põlva maakonnaplaneering 2030+; Võru Vallavolikogu 11.03.2020 otsuse nr 200 lisa 2 „Keskkonnamõju stra teegilise hindamise eelhinnang“; OÜ Armgal maamõõdubüroo (litsents nr EG10439257-0001) poolt 23.11.2018. a. Koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr. EGA-31/18. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Võru maakonnas, Võru vallas, Kõvera külas ca 10,7 km kaugusel Värska aleviku piirist ja ca 7,1 km kaugusel Orava küla keskusest . Planeeringuala asub looduskaunis kohas, olemasolevate järveäärsete elamute vahel. Planeeringuala naaber maaüksuse l asub puhkemaja ning lõunasuunas ca 460 m kaugusel asub RMK Kõverajärve metsamaja. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Orava külas planeeritavast alast ca 6,8-7,6 km kaugusel. Lisaks asuvad Orava külas kultuurimaja ja puhkekeskus. Lähim bussipeatus ( Orava metskond ) asub planeeringualast loode suunas ca 2,0 kilomeetri kaugusel. Lähim rongipeatus asub samuti loodesuunas ca 3,7 km kaugusel. Planeeringualast kirde - ja idasuunas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused , mis on peamiselt metsamaad. Planeeringualast kagus asub hoonestatud elamumaa ja veidi kaugemal kagus asub hoo nestatud maatulundusmaa maaüksus . Edela piiril asub Kõvera järv. Loodesuunas asuvad hoonestatud elamumaa maaüksused ja kaugemal loodesuunas asuvad maatulundusmaad. Planeeringuala k ontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt kahekorruselised, abihooned on ühe - kuni kahe korruselised. Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitlaudist , maakivi ja palki . Olemasolevatel hoonetel on viilkatused ja katusematerjaliks on valdavalt eterniit , esineb ka murukatust . Olemasoleva olukorra analüüs Metsajaani maaüksusel puudub olemasolev hoonestus, maaüksuse edelaosas asub vundament . Kõrghaljastus e moodustavad maaüksuse kirde- ja kaguosas kasvav puistu, edelaosas grupis kasvavad lehtpuud ning läänenurgas üksikult kasvavad lehtpuud. Juurdepääs Metsajaani maaüksusele on kahesuunalise liiklusega Kõvera teelt . K ruusa kattega sõidutee on 3,8 kuni 4,0 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasriba d, k õnniteed puuduvad. Maapind planeeringualal langeb loodest kagu suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 57.17 ( põhja osa ) ja 55.17 meetrit (ala l õuna osa). Läbi Metsajaani maaüksuse põhjaosa kulgeb sidekaabel , mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist on 1 m. Läbi detailplaneeringuala põhja- ja idaosa kulgeb madalpinge elektrikaabel , mille kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Metsajaani maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Metsajaani maaüksus piirneb edelast Kõvera järvega, mille kalda veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m ulatuvad planeeringualale. Kagust piirneb Metsajaani maaüksus Varsaojaga ( VEE1007100AK, end. Selise peakraav, valgala 34,4 km²) , mille kalda veekaitsevöönd 10 m ja eesvoolu kaitsevöönd 15 m ulatuvad planeeringualale. Peakraavil puudub LKS § 38 tähenduses ehituskeeluvöönd , kuna see e i ole maaparandussüsteemi eesvooluks . Looduskaitseseaduse §38 lg 2 alusel ulatub ehituskeeluvöönd järve kaldal metsamaal kalda piiranguvööndi piirini. Kõvera järve ja Varsaoja kallastel on igaühele kasutamiseks avatud 4 meetri laiune kallasrada. Orava valla üldplaneeringu (kehtestatud Orava Vallavolikogu 25.11.2011 määrusega nr 29) kohaselt asub Metsajaani katastriüksus Kõvera järve detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning Piusa-Karisilla rohelise võrgustiku tuumalal. Metsajaani maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ning normaalse radooniriskiga alal. Metsajaani kinnistu ei asu reoveekogumisalal. Metsajaani maaüksus piirneb kirdest Kõvera tee, kagust Järve maaüksusega , edelast Kõvera järve ja loodest Niidu maaüksusega . Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja a ndmed planeeringuala naabermaaüksuste kohta on esitatud joonisel 3 Olemasolev olukord . Planeeringu lahendus Üldplaneeringu muutmise põhjendus Elamumaa sihtotstarbega Metsajaani maaüksus asub Kõvera järve idakaldal, hoonestatud maaüksuste vahel. Detailplaneeringu eesmärk on olemasolevate ehitiste vahele uue hoonestusala kavandamine üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Metsajaani maaüksus piirneb edelas Kõvera järve ja kagus Varsaojaga. Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndite laius vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 pkt 4 on 50 meetrit. Looduskaitseseaduse §38 lg 2 alusel ulatub ehituskeeluvöönd järve kaldal metsamaal kalda piiranguvööndi piirini. Metsajaani maaüksus paikneb Kõvera järve, Varsaoja ja Kõvera tee vahelisel alal, kus järve kallas kaardub tee suunas, mistõttu jääb maaüksus terves ulatuses Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndisse. Kalda ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb soovist võtta elamumaa sihtotstarbega Metsajaani maaüksus kasutusele sihipäraselt. Käesoleva detailplaneeringuga taotletakse Kõvera järve ehituskeeluvööndi vähendamist 21-le meetrile. Kuna antud detailplaneeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist, siis on käesolev detailplaneering Võru valla territooriumil kehtiva endise Orava valla üldplaneeringut muutev. Kuigi üldplaneeringu alusel on ala määratud hajaasustus alaks, siis tegelikkuses on Kõvera järve kirde- ja idakalda ala pigem kompaktse hoonestusega piirkond , kus on välja väljakujunenud ehitusjoon. Käsitletavas Kõvera järve piirkonnas on olemasolevad hoonestatud maaüksused oluliselt väiksema pindala ja omavahelise hoonetevahelise kaugusega, kui kehtiva üldpl aneeringu ga on määratud hajaasustusalade maakasutustingimustes . 1223645 1638935 0 0 117475 2473325 Planeeringuala 0 0 Planeeringuala Väljavõte Orava valla üldplaneeringu maakasutustingimused ja piirangud joonises t. Ehituskeeluvöönd (50 m) tähistatud helesinise joonega. 1309370 1635125 0 0 156845 2345691 Ehituskeeluvööndi vähendamine/ planeeritud ehituskeeluvöönd 21 m 0 0 Ehituskeeluvööndi vähendamine/ planeeritud ehituskeeluvöönd 21 m Üldplaneeringu muudatuse ettepanek Metsajaani maaüksuse ulatuses. Planeeringuala jääb Piusa-Karisilla rohelise võrgustiku tuumalale. Vastavalt üldplaneeringule peab rohelise võrgustiku alal kavandatav uusasustus jälgima olemasolevat maakasutusstruktuuri ning sidusust. Rohelise võrgustiku terviklikkuse säilitamiseks tuleb tagada veekogude ehituskeeluvööndite ja kallaste võimalikult suure ulatuse säilimine ning kallasradade lahti hoidmine. Planeeritud tegevus aitab tagada ala regulaarse hooldatuse (sh võsast puhtana hoidmise) läbi kallasraja avatuna hoidmis e ning vaba juurdepääsu kallasrajale. H oonestus on planeeritud olemasolevate ehitiste vahe le väljakujunenud ehitusjoonele . Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud üldplaneeringus sätestatud traditsioonilise maakasutusstruktuuri säilitamise põhimõtetega. K avandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeritav ala maalises piirkonnas rohe lise võrgustiku tuum alal. Rohelise võrgustiku mää ratlemise eesmärgiks on tagada iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. D etailplaneeringuga kavandatud ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu ga . Üldplaneeringu muutmine ja e hituskeeluvööndi vähendamine Metsajaani maaüksusel on vajalik, et võimaldada elamu ja abihoone rajamist olemasolevale elamumaale lähtudes looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt joonisele 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega sisse muudatused üldplaneeringu maakasutustingimused ja piirangud joonisele . Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lg 1 võib kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34 alusel on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Maa-ameti ortofoto alusel paiknevad planeeringuala lähiümbruses elamud Kõvera järve kaldal veepiirist 21 kuni 46 meetri kaugusel, olemasolevad abihooned paiknevad veepiirile oluliselt lähemal. Metsajaani maaüksuse Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku piirjoone määramise aluseks on võetud väljakujunenud ehitusjoon ja läänepoolsel Niidu naabermaaüksusel oleva hoone paiknemine veepiirist 21 meetri kaugusel. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Planeeringuala lähi piirkonnas on Kõvera järve kaldaala valdavalt asustatud ning in imtegevuse poolt mõjutatud . Detailplaneeringuga hõlmatud alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte, alal ei ole registreeritud kaitstavate liikide kasvukohti ja elupaiku, samuti ei esine planeeringualal ega selle lähikonnas looduskaitseliselt väärtustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Varsaoja (endine Selise peakraav) on keskkonnaregistri andmetel tugevasti muudetud veekogu. Ala põh jaosas tee ja Varsaoja kaldaalal kasvab kõrghaljastus ning Kõvera järve veekaitsevööndis kasvavad üksikud puud , ülejäänud ala on looduslik rohumaa . Detailplaneerin guga on ette nähtud säilitada võimalikult palju kõrghaljastust . Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude raie juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamiseks, mis selgub projekteerimise käigus. Hoone aluse pinna ettevalmistamisel praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Reljeefi ei mõjutata (v.a hoonete ja juurdepääsu tee ehitamisel), tallamiskoormus oluliselt ei suurene. Eelnevat arvestades e hituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Plan eeringualal paiknevad elektri- ja sidekaabel. Lisaks on planeeringualale kavandatud elektriliitumiskilp, salvkaev, bi o loogilise puhastustsükliga omapuhasti ja maakü ttesüsteem. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule- ja -rajatisele. Detailplaneeringuga lub atakse paigaldada tehnorajatisi, kuid need e i ulatu Kõvera järve veekaitsevöön d i sse ja Varsaoja eesvoolu kaitsevööndisse (v .a. a rvatud eesvoolu juhitav puhastatud heitvesi). Metsajaani maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala , kuid planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis otseselt ohustavad põhjavett. Planeeringualale on kavandatud juurdepääs ri i gi omandis olevalt Kõvera teelt. Sademevesi immutatakse omal krundil. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Ühest pereelamust lähtuv inimkoormus, sh tallamiskoormus ei ole nii suur, et see kahjustaks planee rin gu ala taimestikku ja pinnast . Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid , kuid t egemist on mööduvate mõjudega. Maaomaniku kohalviibimisega tugevneb kontroll tegevuste üle, mis võiksid kallasrada kahjustada (nt vandaalitsemine , liikumine kallasrajal ATV vms sõidukiga jne ) . Keskkonnanõuete range järgimise korral ei ole eeldatavalt ohtu põhjavee seisundile, Kõvera järvele ja Varsaojale. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda oluliselt inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju juba kasutuses olevas piirkonnas. Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Kalda kaitse eesmärk on kalda eripära arvestava asustuse suunamine. Kogu elamumaa sihtotstarbega maaüksus jääb ehituskeeluvööndisse ning väljapool ehituskeeluvööndit ehitamine ei ole võimalik. Kuigi üldplaneeringu alusel on ala määratud hajaasustusalaks, siis tegelikkuses on Kõvera järve kirde- ja idakaldaala pigem kompaktse hoonestusega piirkond, kus on välja väljakujunenud ehitusjoon. Arvestades olemasolevat maakasutusstruktuuri ning sidusust, siis p laneeritud hoonestus on kavandatud olemasolevate ehitiste vahele väljakujunenud ehitusjoonele, tihendades olemasolevat kompaktse hoonestusega ala . Planeeringulahendus on sellele piirkonnale iseloomulik ja arvestab selle piirkonna asustuse eripäraga. Kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Kalda kaitse eesmärk on kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaregistri andmetel on Kõvera järv ja Varsaoja mõlemad avalikult kasutatav ad veekogu d . Planeeringulahenduse elluviimine tagab vaba liikumis e kaldal ja juurdepääsu kallasrajale. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringu alale uusi krunte ei moodustata. Krun di ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus . Planeeritud krun di ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Metsajaani krundile on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja 1 abihoone. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib krun dile ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoone t . Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. Metsajaani krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Arhitektuurinõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema piirkonnale iseloomulikud, väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on: Väga modernsed fassaadikatte materjalid, i miteerivad materjalid. Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures pastelseid toone. Hoone projekteerimisel planeeritud krun di le arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 2 . Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoone lubatud korruselisus Elamul kuni 2 maapealset korrust (sh teine korrus katusealune korrus), abihoonel 1 maapealne korrus. Maa-aluse korruse rajamine on keelatud . Lubatud katusekalde vahemik 30-45° Katuseharja kulgemise suund Vaba. Katuse tüüp Viilkatus. Katusekatte lubatud materjalid K atuseplekk või – kivi , asbestivaba eterniit, sindel , laast ja murukatus Põhilised välisviimistlusmaterjalid Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) Kohustuslik ehitusjoon Puudub. ±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast . Krun di hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja kuni 20 m² suuruse pindalaga hooneid . Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud . Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krun dil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni . Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava elamu võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile lubatud ehitada hoonestusalasse kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Kuni 20 m² hoonete asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Sõidusuunad, jalakäijate liikumine kallasrajal ja juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Metsajaani maaüksuse le on planeeritud juurdepääs Kõvera teelt , j uurdepääsutee täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Tagada tuleb vähemalt 3 parkimiskohta. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: Krun t pea b olema heakorrastatud. Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida võsa ja otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud. Krun dil peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast . K rundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Tagatud peab olema nähtavus krun dilt väljasõidul. Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Krunti piirdeaiaga ei piirata. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada . Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Veevarustus ja tuletõrjevesi Metsajaani krundi veevarustus on lahendatud krundi põhjaossa planeeritud salvkaevu baasil. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on salvkaevu hooldusala 10 m. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (alus: Veeseaduse §154 lg 5). Planeeritav arvutuslik veetarbimine on maksimaalselt 0,45 m³/d. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³. Tuletõrje veevarustus on lahendatud Kõvera järve planeeritud tarnetoru ja Kõvera tee lähedale planeeritud veevõtukaevuga (vt joonis 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega ). Tuletõrjevee tagamisel ja veevõtukaevu välja ehitamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundi le planeeritud kinnisesse bioloogilise puhastustsükliga oma puhastisse, mille heitvesi juhitakse Varsaojasse (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4). Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi ehk Varsaojasse on vajalik Põllumajandus - ja Toidu ameti kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt. Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 “ § 5 on pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,45 m³/d. Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krun di siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaber maaüksus tele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrval maaüksuste le. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 359337. Metsajaani maaüksuse elektrivarustus on tagatud Kõvera 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV F1 fiidri baasil. Maaüksuse elektrivarustuseks on olemasoleva jaotuskilbi JK0105 kõrvale planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Soojavarustus Krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas). Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. Keskkonnatingimus te seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Võru valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. V arjata konteiner id variseina või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida suublasse vastavalt Veeseaduse §-s 12 7 ja §-s 12 8 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringualale ulatuva Kõvera järve kalda ehituskeeluvööndi ja Kõvera järve piiranguvööndi mõisted ning kitsendused on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 ja 38 (RT I 2004, 38, 258). Planeeringualale ulatuva Kõvera järve ja Varsaoja kalda veekaitsevööndi mõiste ja piirangud on toodud Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 17). Planeeringualale ulatuva Kõvera järve ja Varsaoja kallasraja mõisted ja kitsendused on toodud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse¹ §-s 38 (RT I, 21.12.2019, 2). Maaparandussüsteemi eesvoolu (Varsaoja, end. Selise peakraav) kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2 ja §-s 4. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks. Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Detailplaneeringualal on vajadus seada tehnovõrgu talumise servituut: Üle Metsajaani maaüksuse põhjaosa kulgevale sidekaablile . Üle Metsajaani maaüksuse põhjaosa kulgevale madalpinge elektrikaablile. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. E dasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve); alade korrashoid; krundi siseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvita da koheselt planeeritud krundi igakordse omaniku poolt . Planeeringu rakendamise tingimused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krun di ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos maaüksuse sisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandus - ja Toidu ametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi ( lisavesi) Varsaojasse. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett V arsaojasse juhtida üksnes Põllumajandus - ja Toidu ameti loal (MaaParS §53 lg 1). Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb maaüksuse igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud. Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo , Margo Lempu 26.03 .20 21 . Kooskõlastus nr K-ML/ 18 : digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud: Elektrilevi OÜ , Maie Erik 06.04 .20 21 projekti kooskõlastus nr 6246391051 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Lisaks on tehtud koostööd järgnevate ametkondadega: Keskkonnaamet , Märt Holtsmann 17.03.2021. Keskkonnaamet osaleb kooskõlastuste väljastamise protsessis looduskaitseseaduse § 14 lg 1 kohaselt kaitseala valitsejana, kelle nõusolek on nõutav detailplaneeringu kooskõlastamiseks kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Detailplaneeringuga hõlmatud alale ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti, kooslusi ega elupaiku. Tegevustega hõlmatud ala ei asu eelnimetatud objektidel, seega puudub Keskkonnaametil õiguslik alus detailplaneeringu kooskõlastamiseks mistõttu edastame seisukoha. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad). Põllumajandus- ja Toiduamet , Peeter Protsin 26.04.2021. Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et detailplaneeringus käsitletud alal maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme ei paikne. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel puudub Põllumajandus- ja Toiduametil õiguslik alus kooskõlastuse väljastamiseks. Digitaalselt allkirjatatud kiri (vt planeeringu lisad). Võru Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 23.02.2021 Riigimetsa Majandamise Keskusele arvamuse avaldamiseks. Kuna Riigimetsa Majandamise Keskus 30 päeva jooksul arvamust ei avaldanud, siis vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. JOONIS 1 Situatsiooniskeem M 1: 10 000 2233294 1931670 0 0 506730 6985 PLANEERITAV ALA 0 0 PLANEERITAV ALA Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Olemasolev olukord Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega Illustratiivsed vaated
VÕRU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
Meie 02.02.2022 nr 7-1/432
Kehtestatud detailplaneeringu edastamine
Võru Vallavolikogu kehtestas 19.01.2022 otsusega nr 23 Metsajaani katastriüksuse
detailplaneeringu. Detailplaneeringu lahendusega määratakse ehitusõigus Kõvera külas
Metsajaani katastriüksusele (tunnus 54701:002:0058) üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kõvera järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks 21
meetrini. Keskkonnaamet andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks 24.09.2021 kirjaga
nr 7- 13/21/18641-2.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Orava vallavolikogu 25.11.2011 määrusega nr 29
kehtestatud Orava valla üldplaneeringut. Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu ala on Orava
valla üldplaneeringus määratud elamumaaks. Detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut maa
juhtotstarbe muutmiseks. Muudatus puudutab Kõrvera järve ehituskeeluvööndi ulatust.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulisi majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid ega
negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale.
Lähtudes planeerimisseaduse § 139 lg 4 edastame Võru Vallavolikogu 19.01.2022 otsuse ning
ning sellega kehtestatud detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triinu Jürisaar
planeeringuspetsialist
Lisad
2022-23 Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine.asice,
METSAJAANI DP-03.01.2021.asice
5696 5750
[email protected]
Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008
Võrumõisa tee 4a e-post
[email protected] AS SEB Pank
65605 VÕRU
-85725 -123825 VÕRU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Meie 02.02.2022 nr 7-1/432 Kehtestatud detailplaneeringu edastamine Võru V allavolikogu kehtestas 19.01.2022 otsusega nr 23 Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu. Detailplaneeringu lahendusega määratakse ehitusõigus Kõvera külas Metsajaani katastriüksusele (tunnus 54701:002:0058) üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kõvera järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks 21 meetrini. Ke skkonnaamet andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks 24.09.2021 kirjaga nr 7- 13/21/18641-2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Orava vallavolikogu 25.11.2011 määrusega nr 29 kehtestatud Orava valla üldplaneeringut. Metsajaani katastriüksus e detailplaneeringu ala on Orava valla üldplaneeringus määratud elamumaaks. Detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut maa juhtotstarbe muutmiseks. Muudatus puudutab Kõrvera järve ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulisi majandu slikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid ega negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. Lähtudes planeerimisseaduse § 139 lg 4 edastame Võru Vallavolikogu 19.01.2022 otsuse ning ning sellega kehtestatud detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Jürisaar planeeringuspetsialist Lisad 2022-23 Metsajaani katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine.asice , METSAJAANI DP-03.01.2021.asice 5696 5750
[email protected]