VÄIKE-MAARJA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Väike-Maarja 26. jaanuar 2022 nr 34
Detailplaneeringu kehtestamine, Tagaküla tee
1
Planeeringu koostamise lähtedokumentideks on Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2012 otsus
nr 1 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 06.03.2012
korraldus nr 101 „Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa „Lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks“.
Planeeringuala pindalaga ca 0,6 ha hõlmab Tagaküla tee 1 katastriüksuse ja sellega külgneva riigi
maantee nr 22 ning Tagaküla tee osa. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus
politsei- ja päästehoone ehitamiseks. Planeeritud tegevuse näol on tegemist kaaluka avaliku huviga
objekti planeerimisega, kuna see tagab elanikele ohutuse sh politsei institutsioon loob turvatunde ja
Päästeamet päästab elu, vara ja keskkonda ning ennetab õnnetusi.
Detailplaneeringu koostas OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 20003570.
Väike-Maarja Vallavalitsuse 29.09.2021 korraldusega nr 681 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja
avalikule väljapanekule esitamine, Tagaküla tee 1 Väike-Maarja alevik“ võeti vastu Väike-Maarja
vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.11 – 14.11.2021 Väike-Maarja
raamatukogus ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal laekus üks arvamus detailplaneeringu
kohta, mis sisaldas ühte ettepanekut.
Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 06.12.2021 Väike-Maarja seltsimajas.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena korrigeeriti planeeringulahendust
Jaama tänavale planeeritud ülekäigukoha asukoha nihutamisega lõunasuunda. Lahenduse
kooskõlastasid Transpordiamet ja Elektrilevi OÜ. Tegemist ei ole planeeringu põhilahenduse
muutmisega, mistõttu täiendav avalikustamine ei ole vajalik.
Väike-Maarja Vallavalitsus on seisukohal, et Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 asuvale maa-
alale detailplaneeringuga kavandatava arendusprojekti vastu on olemas kaalukas avalik huvi ja see
teenib Väike-Maarja valla arengu vajadusi. Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise
arengu eesmärkidele.
Lisaks eeltoodud kaalutlustele arvestab vallavalitsus korralduse andmisel ka kõiki teisi vallavalitsuse
seisukohti, mis on välja toodud Väike-Maarja Vallavalitsuse 29.09.2021 korralduses nr 681
„Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule esitamine, Tagaküla tee 1 Väike-Maarja
alevik“.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1, kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseaduse § 24 lõike 3 ja Väike-Maarja Vallavolikogu 05.01.2018 määrusega nr 4
kehtestatud „Väike-Maarja valla ehitusmääruse“ § 3 punkti 2 ning eelneva alusel annab Väike-
Maarja Vallavalitsus korralduse:
1. Kehtestada Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse
(92702:002:0242) detailplaneering.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Väike-
Maarja Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Kesküla Maris Kõrgmäe
vallavanem vallasekretär
Versioon 21.01.2022 /// Töö nr 20003570
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja
alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 20003570 Tartu 2021-2022
Merlin Kalle
Projektijuht-planeerija
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Siseministeerium
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
Sisukord
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................. 5
1.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ..................................................................................5
1.2 Väike-Maarja valla üldplaneering .............................................................................................6
1.3 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 .7
2. PLANEERINGUALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI OLEMASOLEVA
OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS .................................................................. 7
2.1 Planeeringuala kontaktvöönd ...................................................................................................7
2.2 Planeeringuala..........................................................................................................................8
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 9
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .......................................................9
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................... 10
3.3 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste, kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine
10
3.4 Krundi hoonestusala määramine..................................................................................................... 11
3.5 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks avalikule teele juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtete määramine ..................................... 11
3.6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ...................................................................... 12
3.7 Kuja määramine .................................................................................................................... 13
3.8 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste
võimaliku asukoha määramine .............................................................................................................. 13
3.8.1. Veevarustus......................................................................................................................... 13
3.8.2. Olmereoveekanalisatsioon .................................................................................................. 13
3.8.3. Sademevee ärajuhtimine ..................................................................................................... 14
3.8.4. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 14
3.8.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................ 15
3.8.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 16
3.8.7. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 17
3.9. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ........................................................ 18
3.10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ................................................................... 19
3.10.1 Müra, vibratsioon ........................................................................................................................ 19
3.10.2 Insolatsioon ................................................................................................................................ 21
3.10.3 Radoon, elektromagnetväli......................................................................................................... 21
3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 21
3.10.5 Kliimamuutused .......................................................................................................................... 22
3.10.6 Jäätmed ...................................................................................................................................... 23
3.11. Piirangud ............................................................................................................................... 23
3.11.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine ..................................................... 23
3.11.2 Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused ............................................................................... 23
3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 24
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude planeering M 1 : 500
KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2012 otsus
nr 1 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 06.03.2012 korraldus
nr 101 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine ning selle lisa Lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeringuala pindalaga ca 0,6 ha hõlmab Tagaküla tee 1 katastriüksuse ja sellega külgneva riigitee
nr 22 ning Tagaküla tee osa.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/30);
▪ Väike-Maarja valla üldplaneeringut (kehtestatud 26.11.2008 määrusega nr 14);
▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia
Inseneribüroo (REIB) OÜ, september 2020, (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on esitatud
L- EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ja katastriüksuse piirid Maa-ameti andmetel seisuga
22.10.2020;
▪ Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030
(vastu võetud Väike-Maarja Vallavolikogu 28.02.2019 määrusega nr 8);
▪ Põhiprojekti Jaama tn 17 kinnistul õhuliinide asendamine maakaabel liinidega (KSM Projekt OÜ,
töö nr EP_19_13, 07.02.2020);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus politsei- ja päästehoone ehitamiseks.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
1.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletavad olulisemad teemad on asustuse paiknemine,
teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus, looduskeskkonna väärtused, tehniline
taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Kõikide teemade osas on välja töötatud üldised põhimõtted ja
tingimused maakonna ruumilise arengu kavandamiseks.
Kehtiv maakonnaplaneering määratleb Väike-Maarja aleviku piirkondliku keskusena, kus muuhulgas on
kättesaadavate teenustena välja toodud päästekomando ja konstaablipunkt. Seega näeb riikliku tasandi
pikaajaline ruumiline arengudokument vajadust arendada teenuseid Väike-Maarjas.
6 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
1.2 Väike-Maarja valla üldplaneering
Väike-Maarja valla üldplaneeringus on määratud kompaktse asustusega maa-alad, kus kavandatava
ehitustegevuse korral on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Väike-Maarja alevik on muuhulgas
määratud kompaktse asustusega maa-alaks ja planeeringualal uushoonestuse ehitamiseks on vajalik
koostada detailplaneering.
Üldplaneeringuga on määratud maa-aladele maakasutuse juhtfunktsioonid1. Tagaküla tee 1
katastriüksusele on määratud planeeritud elamumaa juhtfunktsioon (vt skeem 1.2.1). Vastavalt
üldplaneeringule võivad määratud elamumaadel paikneda ka elamupiirkonda teenindavad asutused,
väiksemad kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid ja teised elamupiirkondi teenindavad
objektid (ehitised ja rajatised).
Planeeringualale on kavandatud politsei- ja päästehoone ehitamine, st elamupiirkonda teenindav
asutus. Seega on koostatav detailplaneering üldplaneeringu kohane 2.
Skeem 1.2.1 Väljavõte Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhijoonisest, kus planeeringuala on tähistatud musta
täpina.
Väike-Maarja valla üldplaneeringus on rõhutatud Väike-Maarja aleviku rolli maakonna lõunapiirkonna
tõmbekeskusena. Tõmbekeskus tähendab eelkõige teenuste olemasolu. Politsei- ja päästehoone
kavandamise näol on tegemist olemasolevate väärtuste tugevdamisega, kuna arendatakse edasi
elutähtsat kohalikku teenust. Teenuse iseloom annab suunised hoone asukohale ja mahule.
1 planeerimisseaduse § 6 p 9: maakasutuse juhtfunktsioon (-otstarve) on üldplaneeringuga määratav maa-ala
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad
2 planeerimisseaduse § 142 lg 1: kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,
detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 7
1.3 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava aastateks 2019-2030
Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) kohaselt on
planeeringualast lõunasuunda kavandatud uue sademeveetorustiku ehitamine lühiajalise programmi
raames. Planeeritud sademeveetorustikuga kogutav sademevesi on kavandatud immutada pinnasesse
(vt skeem 1.3.1).
Skeem 1.3.1 Väljavõte Väike-Maarja aleviku ja Ebavere küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
skeemist, kus planeeringuala on tähistatud punase ringina.
ÜVKA perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi, kus lühiajaline programm hõlmab perioodi 2019-
2024 ja sisaldab endas investeeringuid, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele
prioriteetseimad. Teine ehk pikaajaline programm hõlmab perioodi 2025-2030 ja kajastab kaugemas
perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud ÜVKA lühiajalises programmis kavandatud uue
sademeveetorustiku rajamisega.
2. PLANEERINGUALA JA SELLE
KONTAKTVÖÖNDI OLEMASOLEVA
OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS
2.1 Planeeringuala kontaktvöönd
Tagaküla tee 1 katastriüksuse asub Väike-Maarja aleviku keskusest ca 1 km kaugusel põhjasuunas
riigitee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ääres.
Planeeringuala hõlmab lisaks Tagaküla tee 1 katastriüksusele sellega külgneva riigitee nr 22 ning
kohaliku tee nr 9270132 ehk Tagaküla tee osa. Tagaküla tee 1 katastriüksus külgneb põhja- ja
8 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
idasuunast elamumaadega, kus asuvad kahekorruselised viilkatusega elamud rohelusse uppuvate
aedadega. Idasuunas asuvale Jaama tn 17 kinnistule on kinnistu lõunaossa rajatud päikesepaneelid.
Teisel pool riigiteed nr 22 asub ca 25 m laiune haljasala katastriüksus, mis on eraldusribaks selle ääres
kulgeva kergliiklustee ja riigitee nr 22 vahel. Teisel pool Tagaküla teed asuvad samuti elamumaad, millel
asetsevad kahekorruselised viilkatusega korterelamud. Vaid kagusuunas asub üks tootmismaa kinnistu
(Tagaküla tee 2 (kt 92702:002:2400)). Ka planeeringualast kaugemal on valdavalt elamumaad.
Erinevad kaubandus- ja teenindusettevõtted asuvad planeeringuala mõjualast kaugemal aleviku
keskuses.
Planeeringuala asukoht Väike-Maarja alevikus on vaadeldav joonisel nr 1.
2.2 Planeeringuala
Planeeringualaks on 4 376 m² suurune ja 100% elamumaa sihtotstarbega Tagaküla tee 1 katastriüksus
(kt 92702:002:0242) ning tervikliku ruumilahenduse tagamiseks nimetatud katastriüksusega külgnevad
transpordimaa osad: 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee (kt 92702:002:2490, planeeringualasse jääb
katastriüksusest 1 325 m²) ja Tagaküla tee (kt 92702:002:0256, planeeringualasse jääb katastriüksusest
540 m²).
Tagaküla tee 1 katastriüksus on hoonestamata kõrghaljastuseta rohumaa. Katastriüksus külgneb
läänesuunast riigiteega nr 22, mis tänavana kannab nime Jaama tänav. Käsitletavas maanteelõigus oli
2019 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3622, millest 92% moodustasid sõidu- ja pakiautod,
2% veoautod ja autobussid ning 6% autorongid.
Riigiteel on Väike-Maarja alevikus kaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m
ja väljaspool linna, alevit või alevikku kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m.
Seega ulatub Tagaküla tee 1 katastriüksusele Jaama tänava kaitsevöönd ulatusega 10 m.
Lõunasuunast külgneb Tagaküla tee 1 katastriüksus tänavaga Tagaküla tee, millel on samuti
kaitsevööndi ulatus äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m, mis ulatub Tagaküla tee 1
katastriüksusele. Tänava kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning
vähendab tänavalt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid 3.
Jaama tänav on asfaltkattelise ca 8 m sõiduteeosa laiusega kahesuunalise liiklusega tänav, mille ääres
kõnniteed puuduvad. Kergliiklejad liiguvad tänavast läänesuunda jääval kergliiklusteel. Tagaküla tee
asfaltkattelise sõiduteeosa laius jääb vahemikku 3,5-4 m. Samuti on tänav kahesuunalise liiklusega, kus
puuduvad jalgteed. Jalakäijad saavad liikuda sõidutee äärsel lõunapoolsel kruusakattelisel teepeenral,
mille laius on ca 1,3 m.
Tagaküla tee 1 katastriüksusele on mootorsõidukiga juurdepääs tagatud katastriüksuse põhjaosas
kulgevalt riigiteelt nr 22 mahasõitu omavalt ca 2,2 m laiuselt kruusakatteliselt teelt. Nimetatud tee tagab
juurdepääsu ka naaberkinnistule Jaama tn 17.
Tehnovõrguühendused Tagaküla tee 1 katastriüksusel puuduvad, kuid planeeringualal asuvad
tehnovõrgutrassid, millest lähtuvad alale järgmised kaitsevööndid:
▪ sideliin, 1 m mõlemal pool sideehitist;
▪ madalpinge elektriõhuliin, 2 m mõlemal pool liini telge;
▪ keskpinge elektriõhuliin, 10 m mõlemal pool liini telge;
▪ veetorustik, torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m;
▪ kanalisatsioonitorustik, torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m;
▪ survekanalisatsioonitorustik, torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m.
3 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 9
Kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul
kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud
ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks4.
Tagaküla tee 1 katastriüksuse rohumaa maapinna kõrgused jäävad vahemikku 109,52-110,93 m/abs.
Põhjaosas asuva juurdepääsutee kõrgus on keskmiselt ca 109 m/abs, riigitee katte kõrgus keskmiselt
111 m/abs ning Tagaküla teel 110,5 m/abs.
Ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kuid nitraaditundliku ala staatus
majandustegevusele (väljaarvatud põllumajandus ja tegevus oluliste allikate ja karstialade
lähiümbruses) olulisi tegevuspiiranguid ei sea.
Olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
3. DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Planeeringualal on
üldplaneeringu kohaselt reserveeritud maa elamumaana, sh võivad määratud elamumaadel paikneda
elamupiirkonda teenindavad ehitised.
Planeeringualale on kavandatud politsei- ja päästehoone ning selle abihoone ehitamine, st
elamupiirkonda teenindav asutus. Politsei- ja päästehoone sobilikuim asukoht on inimeste elu- ja
töötegevusega seotud piirkonnas olles piirkonna sihtgrupile võimalikult lähedal ning tagades piirkonna
põlengute ja teiste õnnetuste korral päästevõimekuse efektiivseimalt. Tagaküla tee 1 katastriüksuse
asukoht on seega planeeritud tegevuseks sobiv ja objekti vajalikkus avalikkuse seisukohalt on suur.
Kavandatud ühishoone tõstab piirkonna turvalisust, suurendab komando päästevõimekust ning tagab
ka töötajatele tänapäevased töötingimused (eeldatavalt kolib komando Ebavere külast Väike-Maarja
alevikku). Sealjuures on Päästeametile väga oluline kiire ligipääs maanteele ja sealt edasi hargnedes
operatiivselt objektile, mis oli väljakutse aluseks. Planeeringualaga külgnev riigitee ning Tagaküla tee
võimaldavad operatiivse väljasõidu.
Planeeringulahendus tagab kavandatud otstarbele vajalikud tingimused: võimaldab rajada hoone juurde
laia platsi, mis tagab operatiivsõidukite takistusteta väljasõidu; võimaldab katastriüksusele kaks
juurdepääsu operatiivsõidukite segamatuks liikumiseks ning määratud ehitusõigus võimaldab luua
hoone ühiskasutuse politseiga. Planeeritud hoone suuruse määramisel arvestati naabruses asuvate
hoonete näitajatega ja lähtuti ühishoone ruumivajadusest. Hoonestades teede ristumise äärse
nurgakinnistu, luuakse jätkuva hoonestusega tänavaruum, mis on alevikule kohane. Samaaegselt on
tegemist keskkonnasäästliku planeerimisega, kuna planeeritud hoonestust teenindab olemasolev
taristu (olemasolevad tänavad, mitte uued ehitatavad; tehnovõrkudega varustatus tagatakse
tsentraalselt, mitte omalahendustega).
Planeeritud tegevuse näol on tegemist kaaluka avaliku huviga objekti planeerimisega, kuna see tagab
elanikele ohutuse sh politsei institutsioon loob turvatunde ja Päästeamet päästab elu, vara ja keskkonda
ning ennetab õnnetusi.
4 ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2
10 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega planeeringualale jäävate katastriüksuste piire ei muudeta.
3.3 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste,
kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine
Planeeringuga on Tagaküla tee 1 krundile määratud ehitusõigus ühe politsei- ja päästehoone ning
sellele ühe abihoone ehitamiseks. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud päästeteenistuse ja
korrakaitse asutuse maa5, sellele vastav katastriüksuse sihtotstarve on riigikaitsemaa 6. Krundi
ehitusõigus on toodud joonisel nr 3.
Krundi ehitusõiguses on hoonete lubatud maksimaalne kõrgus määratud lähtudes kontaktvööndi
olemasoleva hoonestuse kõrgusest (st kaks korrust) ja hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
lähtuvalt kasutusotstarbe ruumivajadusest. Põhihoone valdava mahu lubatud maksimaalne kõrgus on
9 m, lisaks on lubatud kuni 12 m kõrguse tehnoseadmeid varjestava hooneosa ehitamine maksimaalselt
100 m² pinna ulatuses; abihoone lubatud maksimaalne kõrgus on 5 m.
Ehitusõigusega lubatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb
rajada hoonestusala piirides ning tuleb arvestada ehitisealuse pinna sisse. Hoonestuse suurima lubatud
ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikku hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, kaldteed,
tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis7 nimetatud hooneosi. Hoonestuse tehnilised
seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende
kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega projekteerimisel.
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine lisaks planeeritud
hoonestusele ei ole lubatud.
Hoonestuse olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
▪ planeeritud hoonestuse arhitektuurne tase peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt ja
ümbritsevat keskkonda arvestavana;
▪ kuna planeeritud hoonestuse kolm külge piirnevad avalikult kasutatava teealaga, siis peavad
hoone põhja-, lõuna- ja läänekülg olema esindusliku välimusega (mh ei ole lubatud paigaldada
arhitektuurselt sobimatuid tehnoseadmeid; vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete
võtetega sobiv varjatud lahendus);
▪ planeeritud hoonestuse põhja- ja idakülje fassaadile ei ole lubatud kavandada valgusekraane;
▪ katusekalded- 0°-30°;
▪ katusetüüp: lamekatus, kaldkatus;
▪ katusekatte- ja välisviimistlusmaterjalid: esinduslikud, kaasaegsed, kvaliteetsed ja piirkonda
sobivad; keelatud on ümarpalk ja imiteerivad materjalid;
▪ tehnoseadmeid varjestavale hooneosale ei ole lubatud kavandada aknaid.
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest normdokumentidest, mis
käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme mõõtmise, määramise ning hindamise
meetodeid; müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni
piirväärtuseid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid.
Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva vibratsiooni
tasemel, mis ei kahjusta ümbritsevaid hooneid , sh võimaliku ehituse ajal tekkiva vibratsiooni käigus.
5 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise
leppemärgid 2013
6 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 7
7 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused § 19 lg 6
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 11
Arvestades ptk-s 3.10 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise
võimalusi. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile, päikesevarjuna akende kohale
vmt.
3.4 Krundi hoonestusala määramine
Tagaküla tee 1 krundi hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooned)
piiritlemisel on lähtutud tänavate kaitsevööndi ulatusest, perspektiivsest liikluskorraldusest, sh Jaama tn
17 kinnistule juurdepääsutee säilitamisest ning arvestusega, et katastriüksusel asuv keskpinge õhuliin
asendatakse maakaabelliiniga ning vee- ja kanalisatsioonitorustikke on võimalik ümber tõsta.
Hoonestusala on määratud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab valida
hoonete paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse
jm rajatisi ja istutada puid ning põõsaid. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole hoonestusala arvestades
naabrusõigusi. Joonisele nr 3 on kantud illustratiivne maksimaalne uushoonestuse asukoht ja kuju, mida
projekteerimisel võib muuta lähtuvalt seatud ehitusõigusest.
Hoonestusala sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.5 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtete
määramine
Planeeringualasse on haaratud kaks tänavamaa katastriüksust ja olemasolev juurdepääsutee Jaama tn
17 kinnistule, mis asub Tagaküla tee 1 krundil. Jaama tänav kuulub riigiteede nimistusse III klassi
maanteena. Planeeringu koostamisel on arvestatud Jaama tänava kaitsevööndi ulatusega 10 m, kuna
teed loetakse aleviku sees tänavaks. Samuti on hoonestuse kavandamisel arvestatud Tagaküla tee
kaitsevööndi ulatusega. Tänava kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku (EhS)
§ 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei
vähenda ehitise ohutust. (EhS § 70 lg 3). Nii Jaama tänava kui Tagaküla tee kaitsevööndisse on
kavandatud kergliiklejate ülekäigukoht ning Tagaküla tee 1 krundile võimalik põhimõtteline krundisisene
jalgtee.
Planeeringulahendusega on säilitatud olemasolev mahasõit Jaama tänavalt, mis tagab sõidukitega
juurdepääsu nii Jaama tn 17 kinnistule kui Tagaküla tee 1 krundile. Täiendavaid ristumiskohti
riigiteele/Jaama tänavale planeeritud ei ole.
Kuna planeeritud politsei- ja päästehoone ehitustingimused näevad ette kahe juurdepääsu olemasolu,
on teine juurdepääs Tagaküla tee 1 katastriüksusele kavandatud Tagaküla teelt. Samuti on
päästehoonel vajalik 20 m laiuse vaba ruumi olemasolu garaažide ees, et komplekteeritud
operatiivsõidukid saaksid kohe väljakutsele sõita. Liiklusohutusest lähtuvalt pole Jaama tänava poole
väljasõiduplatsi ja sellele juurdepääsu võimalik kavandada ning plats koos võimalike parkimiskohtadega
on kavandatud Tagaküla tee kaitsevööndisse. Kuna platsi ja väikesemahulise parkla näol pole tegemist
avalikult kasutatava tee osaga, siis ei ole tegemist kaitsevööndisse ehitusloakohustusliku ehitise
kavandamisega.
12 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
Seega on kavandatud päästeautode juurdepääs Tagaküla tee 1 krundi lõunaossa avalikult tänavamaalt-
Tagaküla teelt ja politseisõidukite juurdepääs krundi põhjaossa krundisisese tee kaudu. Selliselt on
tagatud, et erineva kasutusotstarbega sõidukid ei takista üksteist.
Lähtuvalt kavandatud transpordi lahendusest on politsei- ja päästehoone põhimaht kavandatud
Tagaküla tee 1 krundi põhjaossa ning hoonestuse asukoht ei takista naaberkinnistule Jaama tn 17
rajatud päikesepaneelide tööd.
Kuna nii Tagaküla tee kui Tagaküla tee 1 krundil asuv juurdepääsutee on kitsa sõiduteeosaga, on vajalik
teid laiendada. Planeeringus on kavandatud krundisisese tee sõiduteeosa laiendada ca 5 m laiuseks ja
Tagaküla tee osa planeeritava krundiga külgnevas osas ca 6 m laiuseks. Perspektiivsed sõidutee osade
laiused tuleb täpsustada projekteerimisel.
Planeeringualal riigitee km 27,654 asuval Tagaküla teega ristumiskohal (olemasolev säiliv ristumiskoht)
on tagatud normatiivne nähtavuskolmnurk 10 x 120 m (rahuldav norm kiirusel 50 km/h, vt joonis nr 3)
ning külgnähtavusalas nähtavust piiravaid takistusi ei ole.
Tagaküla tee 1 parkimine (parkimiskohtade arv, paigutus ning parklate konfiguratsioon) tuleb lahendada
krundi siseselt ja määratleda projekteerimisel olenevalt tegelikust parkimiskohtade vajadusest.
Planeeringujoonisel on kujutatud illustratiivne parkimislahendus lähtuvalt eeldatavast parkimiskohtade
vajadusest hoone töötajatele ja külastajatele, kus hoonesisesena on kavandatud kaheksa päästesõiduki
paakauto parkimine ja lõunapoolsel platsil kuue päästeteenistuse töötaja sõiduauto parkimine. Krundi
põhjaossa on kavandatud 11 parkimiskohta, mh politsei hooneosa töötajatele/külastajatele ja üks
politseibussi parkimiskoht. Illustreerivat lahendust on lubatud projekteerimisel muuta. Riigiteel ei ole
parkimist ega manööverdamist ette nähtud.
Projekteerimisel tuleb krundile ette näha jalgrataste parkla/hoidla, soovitatavalt katusealusena või
hoone mahus.
Jaama tänaval kõnniteed puuduvad ning kergliiklejad liiguvad tänavast läänesuunda jääval
kergliiklusteel. Lähim olemasolev ülekäigurada riigiteel asub põhjasuunas ca 450 m kaugusel.
Tagamaks kergliiklejatele ohutu liikumise Tagaküla teele ning vajadusel pääste- ja politseihoonesse on
planeeringuga kavandatud Jaama tänavale ja Tagaküla teele hea nähtavusega asukohta võimalik
valgustatud ülekäigukoht8. Projekteerimisel on lubatud ülekäigukoha asukohta täpsustada.
Krundisisesed jalgteed tuleb siduda nii kavandatud ülekäigukoha kui hoone ja parklakohtadega.
3.6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Tagaküla tee 1 krundil kõrghaljastus puudub. Kuna tegemist on põhimõtteliselt teenindusotstarbelise
ehitisega, tuleb vastavalt Väike-Maarja valla üldplaneeringule krundi pindalast 20% haljastada.
Planeeringuga on haljastuse osakaal tagatud. Haljastuslahendus tuleb esitada hoonestuse
ehitusprojekti mahus.
Planeeritud krundi õueala on lubatud piirata piirdeaiaga. Piirdeaed peab olema metallist, läbi nähtav
ning selle suurim lubatud kõrgus on 2 m. Jaama tn 17 ja Tagaküla tee 1 krundi ühisel piiril on lubatud
ka võrkaed, sealjuures peab tagatud olema Jaama tn 17 kinnistule juurdepääs.
Planeeringuala vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimisel, kusjuures sademe- ega
lumesulamisvesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuala väljaarendamisel tuleb vältida
olukorda, kus pinnase tihendamise vmt käigus muutub oluliselt vee tase pinnases naaberkinnistutel
(rajada korrektne drenaažisüsteem jmt).
8 Vastavalt liiklusseaduse § 2 lg 99 on ülekäigukoht jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks
ettenähtud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud
juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 13
3.7 Kuja määramine
Planeeritud ehitise tuleohutuse tagamiseks on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatud
tuleohutusnõuetega9.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse
üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi,
mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires
lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste
hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete
puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Planeeritud hoonestusala on kavandatud naaberhoonetest normatiivsele kaugusele.
Minimaalne hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
Tehnovõrkude ehk rajatiste kujad võrduvad nende kaitsevöönditega, mis on toodud ptk- s 3.11.2.
3.8 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku
asukoha määramine
Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Konkreetsed võrkude
asukohad täpsustuvad projekteerimisel.
Ehitustööde käigus, haljastuse rajamisel ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate
ja planeeritud tehnovõrkude kaitse (vt ptk 3.11.2).
Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb projekteerida ja ehitada kinnisel meetodil.
3.8.1.Veevarustus
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on OÜ Pandivere Vesi 22.01.2021 liitumistingimused
(kehtivad kuni 31.12.2021).
Planeeringuala läbib põhja-lõuna suunaliselt veetorustik. Kuna krundile on määratud ehitusõigus
hoonete ehitamiseks, on kavandatud veetorustiku senisest asukohast ümbertõstmine krundi idakülge.
Planeeritud hoonestuse veevarustus tagatakse ümbertõstetavast olemasolevast torustikust
ühendustoruga keskmise ööpäevatarbega 2,0 m3/ ööp.
Säilitada tuleb Jaama tn 17 kinnistu veeühendus ümbertõstetavast torust.
Veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendustorustiku projekt tuleb
kooskõlastada OÜ-ga Pandivere Vesi ja Väike-Maarja Vallavalitsusega.
3.8.2.Olmereoveekanalisatsioon
Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on OÜ Pandivere Vesi 22.01.2021
liitumistingimused (kehtivad kuni 31.12.2021).
Planeeringuala läbib põhja-lõuna suunaliselt isevoolne olmereoveekanalisatsiooni torustik. Kuna
krundile on määratud ehitusõigus hoonete ehitamiseks, on kavandatud reoveekanalisatsioonitorustiku
9 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
14 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
senisest asukohast ümbertõstmine krundi idakülge. Planeeritud hoonestuse reovesi juhitakse
ühendustoruga ümbertõstetavasse olemasolevasse torustikku arvestusega, et liitumispunktis asuva
kaevu väljavool on absoluutkõrgusel 109,07 m.
Säilitada tuleb Jaama tn 17 kinnistu olmereoveekanalisatsiooni ühendus ümbertõstetavas torus.
Veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendustorustiku projekt tuleb
kooskõlastada OÜ-ga Pandivere Vesi ja Väike-Maarja Vallavalitsusega.
Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Tagaküla tee 1 krundi lõunapiiri vahetus läheduses Tagaküla tee kinnistul kulgeb ida-läänesuunaliselt
survekanalisatsiooni torustik, millega tuleb arvestada nii planeeritud krundi ehitustöödel kui krundi
kasutamisel.
3.8.3.Sademevee ärajuhtimine
Piirkonnas puudub sademeveetorustik. Väike-Maarja valla ÜVKA kohaselt on planeeringualast
põhjasuunda kavandatud uue sademeveetorustiku ehitamine. Planeeringulahenduses on kavandatava
sademeveetorustikuga arvestatud ning Tagaküla tee 1 krundi parkla- ja teealade sademevesi ning
krundi drenaaži vesi on kavandatud juhtida ÜVKA kohasesse torustikku. Parklate sademevesi tuleb
puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris. Haljasalade sademevesi juhitakse kasvupinnasesse; hoonete
katuselt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada
või immutada haljaspinnal.
Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada
läbilaskearvutused.
3.8.4.Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus planeeringualal liigitub tuleohutuse järgi V (kontorid sh päästeteenistuse hoone,
politseihoone) kasutusviisi alla10.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht11, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Vastavalt OÜ Pandivere Vesi liitumistingimustes esitatud infole on Väike-Maarja aleviku ühisveevärk
välja ehitatud selliselt, et tuletõrjehüdrantide paigaldamine olemasolevale trassile pole võimalik. Väike-
Maarja alevik on varustatud tuletõrje veevõtumahutitega. Planeeringuala lähimaks tuletõrje
veevõtukohaks on Ehitajate tee 4 (kt 92702:002:1190) kinnistul asuv veevõtukoht nr 845, mahuga
100 m3, mis asub planeeringualast ca 0,6 km kaugusel kirdesuunas.
Vastavalt määrusele nr 1012 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
10 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
11 veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks
ning veekahuri täitmiseks
12 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 15
Seega on lähtuvalt ülalnimetatud määrusest planeeringuala tuletõrjeveega varustamiseks Tagaküla tee
1 krundile kavandatud maa-alune tehislik tuletõrjeveehoidla väliskustutusvee normvooluhulgaga 10 l/s
arvestusliku tulekahju kestvusega kolm tundi.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
Päästeauto juurdepääs planeeringualale on tagatud Jaama tänavalt ja Tagaküla teelt.
Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
Päästeautode veetankimine toimub käesolevalt Ebavere külas asuvast pumbajaamast.
3.8.5.Elektrivarustus, välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 12.02.2021 tehnilised tingimused
nr 368463 (kehtivad kuni 12.02.2023). Samuti on arvestatud põhiprojektiga Jaama tn 17 kinnistul
õhuliinide asendamine maakaabel liinidega.
Planeeritud krundi elektrivarustus on kavandatud 0,4 kV maakaabelliiniga Kaarma elamud:(V- Maarja)
alajaamast (asukoht vt joonis nr 1 ja skeem 3.8.5.1). Krundi piirile on kavandatud liitumiskilp. Liitumiskilp
peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist elektripaigaldise peakilbini on ette nähtud
maakaabliga.
Planeeringuala läbib ida-läänesuunaliselt keskpinge õhuliin. Kuna krundile on määratud ehitusõigus
hoonete ehitamiseks, eeldab see õhuliini likvideerimist ning asendamist maakaabelliiniga. Kuna ka
Tagaküla tee 1 krundi naaberkinnistul Jaama tn 17 toimub arendustegevus (päikesepaneelid), on
koostatud projekt õhuliini asendamiseks maakaabelliiniga (mast nr 18-21, vt skeem 3.8.5.1).
Projektlahendus hõlmab seega ka planeeringualale jäävat õhuliiniosa. Planeeringu koostamisel
korrigeeriti planeeringualale kavandatud projektlahendust projekteeritud keskpinge maakaabelliini
asukoha osas, kuna projektlahenduses ei arvestatud ida-läänesuunalise reovee survekanalisatsiooni
torustiku asukohaga. Vastavalt projektlahendusele on kavandatud keskpinge õhuliin likvideerida ning
selle asemele Jaama tn 17 ja Pähkli tn 4 kinnistu lõunaserva rajada keskpinge maakaabelliin, mis kulgeb
ka üle riigitee posti nr 18. Planeeringualal on keskpinge maakaabelliin kavandatud Tagaküla tee 1 krundi
lõunaossa normatiivsele kaugusele reovee survekanalisatsiooni torustikust.
Kuna Jaama tn 17 kinnistul on vastavalt projektile ette nähtud ka madalpinge õhuliini (mille post nr 6
asub planeeringuala kagunurgas) likvideerimine ja selle asendamine maakaabelliiniga (mast nr 4-6, vt
skeem 3.8.5.1), on ka madalpinge maakaabelliin kavandatud Jaama tn 17 ja Pähkli tn 4 kinnistu
lõunaserva ning sealt Tagaküla tee 1 krundil asuvasse posti nr 6. Seetõttu tuleb planeeringualal ehitiste
ja haljastuse paigutamisel/ehitamisel arvestada säiliva õhuliinipostiga ja sellega seotud liinidega (sh
Jaama tn 19 ja Tagaküla tee 2 kinnistutele kulgevate madalpinge õhuliinidega).
16 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
Skeem 3.8.5.1 Elektrivarustuse planeerimise skeem (alus Maa-ameti põhikaart wms teenusena)
Tagaküla tee 1 krundi sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos
ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida
naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda
Elektrilevi OÜ poole.
3.8.6.Soojavarustus
Planeeringuala ei asu Väike-Maarja aleviku kaugküttepiirkonnas ning läheduses ei asu
kaugküttetorustikke.
Planeeringuala soojavarustuse lahenduse aluseks on AS Gaasivõrk 05.03.2021 tehnilised tingimused
nr 3-5/88-21 (kehtivad kuni 05.03.2023).
Planeeritud krundi soojavarustus on kavandatud gaasivõrgust. Selleks on kavandatud gaasitorustik
Gaasialajaama tee (kt 92702:002:0261) kinnistul paiknevalt Väike-Maarja B4 B-kategooria
gaasijaotustorustikult PE 160x14,6; 4,0 bar (ca 435 m kaugusel idasuunas) üldkasutatavale Tagaküla
tee äärde (vt skeem 3.8.6.1). Ka kappregulaator tuleb paigaldada teemaale. Liitumispunkt on
kavandatud krundipiirile ja planeeritud on ühendustoru hoonestusele.
Skeem 3.8.6.1 Gaasitorustiku planeerimise skeem (alus Maa-ameti põhikaart wms teenusena)
Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab
AS Gaasivõrk vastuvõetud detailplaneeringu, tellija liitumisavalduse ja eelnevalt sõlmitava
liitumislepingu alusel.
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 17
Alternatiivina on lubatud lokaalkütte kasutamine kasutades süsteeme, mis on energiasäästlikud ning
minimaalselt keskkonda saastavad.
3.8.7.Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala sidevarustuse kavandamisel on arvestatud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse
(ELA SA) 19.01.2021 väljastatud tehniliste tingimustega nr TT1237LV (kehtivad kuni 19.01.2022) ja
Telia Eesti AS 03.02.2021 tehniliste tingimustega nr 34801700 (kehtivad kuni 02.02.2022).
Planeeringuala lääneosas riigitee ääres kulgeb ELA SA fiiberoptilne sidetrass. Planeeritud krundi
sidevarustus on kavandatud nimetatud trassist. Selleks on vajalik ELA SA sidetrassile paigaldada
pealtpaigaldatav sidekaev (Vesimentor). ELA SA’le kuuluva sidekaevu paigaldamine Transpordiameti
teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui kaevu paigaldamine ELA SA
sidetrassile ei ole Transpordiameti poolt lubatud, siis tuleb kaev paigaldada ELA SA sidetrassi kõrvale.
Tuleb rajada sidetoru sidekaevuni ning kaevus katkestada ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru
(oranž). Kaevu paigaldamisel ELA SA sidetrassi kõrvale tuleb pikendada ELA SA katkestatud oranže
mikrotorusid 4-avalise multitoruga paigaldatud sidekaevuni. Seejärel tuleb ühendada katkestatud
oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun) ja mikrotorud 1 ja 3
sulgeda hermeetiliselt. Vähemalt 24-kiuline kaabel puhuda ELA SA sidekapi ja paigaldatud sidekaevu
vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Sidekaevust puhuda kaabel edasi mööda
paigaldatud sidetoru sihtkohta. Sidekappi tuleb jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu jätta kaablivaru 30 m.
Tööde teostamine ELA SA sidevõrgus võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti,
järelevalve töötaja juuresolekul. Paigaldatud sidekaev, ELA SA sidetrassi ja paigaldatud sidekaevu
vaheline 4-avaline multitoru (juhul, kui on paigaldatud), ELA SA mikrotorus, sidekapis ja sidekaevus olev
kaabel jääb ELA SA omandisse. Piiritluspunkt on sidekaevu kaevusein.
Väljapoole olemasolevat kasutusala jääv ELA SA sidetrass (sh sidekaev) seadustada ELA SA kasuks.
Juhul, kui seoses uue siderajatise paigaldamisega ELA SA sidetrassile või selle lähedusse sama
katastriüksuse piires tekib vajadus olemasoleva kasutusala suurendamiseks/laiendamiseks, tuleb
puudutatud katastriüksuse piires koostada üks ühine dgn või dwg formaadis nõuetekohane
kasutusalaplaan, millel on näidatud kõik sellel katastriüksusel olevad kehtivad kasutusalad ja mis
asendab kõiki seni kehtinud antud katastriüksusega seotud kasutusalaplaane. Uus kasutusalaplaan dgn
või dwg formaadis (ja vajadusel ka uus IKÕ leping) edastatakse ELA SA-le läbi ELA-12 andmebaasi
koos KLT töö dokumentatsiooniga.
Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse
tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis
hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu
rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid
teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le.
Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 059M12 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt
klienditellimus KLT. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos
KLT tööga).
ELA SA sidetrassile paigaldatud sidekaevu ELA SA nõuetekohane teostusjoonis, seadustamise
dokumendid (juhul, kui on teostatud) ja ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või
kulgemise skeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette
näha järgmised punktid:
▪ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist (elektroonilise side seadus, peatükk 11).
18 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
▪ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate
kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
▪ Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt
[email protected] või
paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.
▪ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt
kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
▪ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded vastava
tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste
tööde tegemiseks:
▪ mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45
meetrit;
▪ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;
▪ puude istutamine ja langetamine;
▪ vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki
ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,
veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;
▪ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade
rajamine;
▪ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
▪ EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata:
www.connecto.ee. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste
kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.
Valida tuleb sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator.
Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele tuleb Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise
võimaldamiseks projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone
sisevõrguühendus(jaotus)kohani. Seega on Tagaküla tee 1 krundi liitumiseks Telia AS teenusega
planeeritud liitumine ELASA fiiberoptilise trassiga maantee ääres. Liitumiskohas ELA SA-ga maantee
ääres on kavandatud paigaldada OPTO kaev, millest tuleb ehitada 4- avaline multitorustik hoonesse.
Kaevust tuleb viia hoonesse torustikus 24-kiuline SingleMode fiiberoptika, kus see otsastada sobival
otsastusseadmel. Kaevu tuleb jätta kaablile varu liitumiseks 15 m kerasse.
Seega tuleb lisaks ELA SA tehnilistes tingimustes määratud sidekaevule paigaldada teinegi sidekaev
ning kaevud siduda omavahel 4-avalise multitoruga. Kaabli vajalikud ühendused kaevudes teostab
Telia AS. Sisevõrk hoones tuleb projekteerida fiiberoptiliste kaablitega (Telia AS dokument
Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/juhendid).
Riigitee ääres kulgeb samuti Telia Eesti AS sideliin, mis vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele
tuleb säilitada ja sellele seada servituut.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia AS järelevalvega (info
järelevalve kohta telefoninumbril 3224705). Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega
sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada
enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali
(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu.
3.9. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Territooriumi õueala on ette nähtud piirata piirdeaiaga. Projekteerimisel on soovitatav ette näha
sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus, kavandada konkreetsed ja selgelt eristatavad
liikumisteed ning selgelt eristada avalik- ja eraala. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 19
materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonete kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada
kiired parandustööd. Soovitatav on kasutada ka videovalvet.
3.10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja
vara.
Tegevusega kaasneda võivad mõjud (nt jäätmeteke, müra, vibratsioon), peamiselt ehitustegevuse ajal,
on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustööde teostamisel kaasnevaid mõjusid saab leevendada vastavaid
töövõtteid kasutades. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
3.10.1 Müra, vibratsioon
Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22 (Rakvere - Väike-Maarja – Vägeva, Jaama tänav), seega võib
alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik
(Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
võimalikkusest ning tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeringuga kavandatava hoonestusala (politsei- ja päästehoone koos abihoonega) puhul ei ole
sisuliselt tegemist müra (samuti vibratsiooni) suhtes suure tundlikkusega objektiga 13. Kavandatud
sihtotstarbega asutuste rajamine teede ning tänavate äärde on üldjuhul sobilik ning ülemäärast
häiringute esinemist ei ole ette näha. Planeeritav hoonestusala jääb äärmise sõiduraja servast ca 10 m
kaugusele, hoonete tegelik asukoht võib jääda ka teest kaugemale.
Planeeringuala müraolukorra hindamisel võib kõige asjakohasemaks lugeda III-IV kategooria (keskuse
maa-alad, ühiskondlike hoonete maa-alad) normide rakendamise. Vastavalt keskkonnaministri
16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute
hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse
nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete
teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel.
Planeeringuala müraolukorda mõjutab peamiselt ainult alaga piirnev Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva
maantee (Jaama tänav). Transpordiameti 2019. a liiklusloenduse kohaselt on teelõigu aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus 3622 a/ööp, sh 8% raskeliiklust ning piirkiirus 50 km/h.
Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (2019. a) esineb kavandatava hoonestusala teepoolsel küljel
(ca 10 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) arvutuslikult 14 müra hinnatud tase, mis jääb päeval (Ld)
vahemikku 63…64 dB ja öösel (Ln) suurusjärku 55 dB. Liikluskoormuse kasv nt 50% võrra toob kaasa
ca 1,7…1,8 dB võrra suurema mürataseme kui olemasolevas olukorras, kuid sedavõrd suurt kasvu ei
ole antud piirkonna ning tee puhul pigem ette näha. Seega on ka perspektiivses olukorras tagatud III-IV
kategooria alade liiklusmüra piirväärtusest (70 dB päeval/60 dB öösel) selgelt madalam müratase
kavandatava põhihoone teepoolsel küljel.
Lähtudes asjaolust, et planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkuse objekte, ei ole liiklusmüra
piiramise meetmed välisõhus vajalikud. Ehitusperioodil ja ehitatud hoone kasutamisega suurenenud
liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel
13 Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest.
14 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt
kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB -Routes-96“.
20 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
ületada määruse nr 71 liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme piirväärtusi
(60/6515 dB päeval//55/6014 dB öösel).
Siseruumides heade tingimuste tagamiseks on soovitatav uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS
842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt:
Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide sh, teenindusasutused jms rajamisel
on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus 35-40 dB
(arvestades ka võimalikku liikluskoormuste kasvu).
Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud välisõhu saasteainete
kontsentratsioonid. Antud liikluskoormuste korral ei ole ka kõige kriitilisemate saasteainete (sh PM10,
NO2, CO) puhul väljaspool teeala tervisekaitsest lähtuvalt kehtestatud saastatuse taseme piirväärtuse
ületamist ette näha. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud
hoonestusala piiril, mistõttu ei ole rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks otstarbekas seada. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid
ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra.
Heas seisukorras teede korral ei ole ka linnatänava vahetus läheduses põhjust eeldada liiklusest tingitud
vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi
olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede vahetus läheduses võib
samas raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui
vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus.
Kavandatud hoonestuse puhul on siseruumides nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamine
saavutatav tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisel.
Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid §-s 3 sätestatud piirväärtusi.
Kavandatava tegevuse realiseerimise korral võib potentsiaalsete uute müraallikatena välja tuua
operatiivsõidukite alarmhelid (sireenid). Siiski võib alarmsireene lugeda pigem erandlikuks häiringute
põhjustajaks, kuna alarmi kasutatakse reeglina vaid siis, kui kaasliiklejad operatiivsõidukite vilkuritele ei
reageeri või alarmsõiduki sõidusuunas läheneb piiratud nähtavusega teelõik, nt ristmik. Öisel ajal
(planeeringuala naabrusesse jäävate elanike elutingimuste kontekstis kõige olulisem ning vaikust
nõudev puhkeaeg) sireeni üldjuhul ei kasutata, kasutusel on ainult vilkurid. Samas ei ole välistatud, et
juhul kui liiklusolukord seda nõuab, kasutatakse siiski ka alarmseadmeid, kuid sel juhul on pigem
tegemist üksikjuhtumiga (ning vähetõenäoline, et öine liiklusolukord nõuaks sireeni kasutamist).
Planeeringuala juurdepääsude juurde on soovitav paigaldada liiklusmärk, mis tähistab operatiivsõiduki
väljasõitu ning vähendab alarmsireenide kasutamise vajadust.
Teatud määral võib planeeringualal esineda ka täiendavat liiklusmüra (sh mootorimüra) ja õhusaastet
(nt töötava mootoriga sõidukite paigal seismise korral), kuid eeldatav liikluskoormus ning seisakute aeg
on siiski piisavalt väike, mis ei põhjusta normväärtuste lähedast või tervisele ohtlikku müra ja/või
õhusaaste olukorda naaberaladel. Liiklusseaduses §13 lg 5 on sätestatud, et õuealal ja lähemal kui
kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.
Kuigi planeeringuala kõrvalkinnistute eluhooned asuvad planeeritava hoone asukohast rohkem kui
25 m kaugusel, tuleb ka teoreetiliste häiringute minimeerimise seisukohalt võimalusel automootoreid
töötada lasta nii vähe kui võimalik (ja vajalik)16.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel tagab müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei
levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeritud hoone ehitamine on kavandatud aleviku
territooriumile, tuleb projekti koostamisel, sh ehitatavate hoonete fassaadile ventilatsiooni- ja
15
müratundliku hoone teepoolsel küljel
16 Peatüki koostas keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 21
kliimaseadmete paigaldamise planeerimisel, arvestada, et ehitatud hoonete kasutamisel
tehnoseadmete tööst tekkiv müra ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel
ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud mürataseme normatiive.
Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00
ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
3.10.2 Insolatsioon
Insolatsiooni kestust arvutatakse hoonete eluruumides ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini.
Väljaspool nimetatud perioodi insolatsiooni kestust normeeritud ei ole.
Päikese otsekiirgust loetakse insolatsiooniks asjakohase juhendi 17 mõistes, kui päikese
tõusunurk on vähemalt 6 kraadi ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel on
vähemalt 10 kraadi. Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni
22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrv alekalle insolatsiooni kestuse
arvutamisel on +/- 5 minutit.
Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine
katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või
enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja
kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on
tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul
kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul, kus päike saab paista kõikidesse
tubadesse, võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Planeerimisel ja
projekteerimisel tuleb olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates ruumides tagada
piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50%
esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh. korteri) insolatsioon ei ole piisav, siis
insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole vajalik.
Planeerimisel on tagatud ja projekteerimisel tuleb tagada naaberhoonete olemasolevates, insolatsiooni
kestuse rakendusalas olevates ruumides piisava insolatsiooni säilimine.
3.10.3 Radoon, elektromagnetväli
Eesti Geoloogiakeskuse veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus kohaselt jääb
planeeringuala kõrge radooniriskiga piirkonda, kus ehitusel tuleb vajadusel kasutusele võtta radooniohtu
minimeerivad meetmed. Ehitatava hoonestuse siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond.
Vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
Elektromagnetvälja (alajaam) tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi 18. Samad
piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu
soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju
inimese tervisele ei kaasne.
3.10.4 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika
17 Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalid – MKM. Insolatsiooni kestuse arvutamise juhend. Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/et/ehitus-ja-elamuvaldkonna-juhendmaterjalid
18 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud Sotsiaal ministri 21.02.2002 määrusega nr 38
Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides
ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine
22 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult
ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui
asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel
tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha
ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline
lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide
kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja
piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid
on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega
(kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil.
Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse
sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest
lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja
elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)
kasutamine.
Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
▪ Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse
nõuetele ja asjakohastele standarditele;
▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
3.10.5 Kliimamuutused
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,
võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,
sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine19. Seetõttu tuleb meil
kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata
mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist 20.
Planeeringuala haljasalade kujundamisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel
maastikukujundamise kaudu leida lahendusi sademevee kogumiseks, immutamiseks (nt alale
kujundatud nõgu vm) ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks.
Planeeringuala haljasalasid saab kasutada sademevee pinnasesse immutamiseks, kõvakattega
parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ning enne
ÜVKA programmis ette nähtud sademeveetorustikku suunamist tuleb vesi puhastada püüdurites.
19 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aas tani_2030_1.pdf
20 veeseadus
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 23
Jalgteede, platside jm katendiks valida soovitatavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist
võimaldav viis.
3.10.6 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Väike-Maarja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks kavandada suletavad jäätmemahutid, mis
peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest
vähemalt 2 m kaugusel. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs. Jäätmemahutite
asukoht katastriüksusel tuleb anda projekteerimise käigus.
3.11. Piirangud
3.11.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine
19.05.2020 sõlmiti isikliku kasutusõiguse leping Elering OÜ kasuks asendamaks Tagaküla tee 1
katastriüksust läbiv elektri õhuliin maakaabelliiniga 21. Kuna planeeringus projekteeritud keskpinge
maakaabelliini asukohta korrigeeriti, on vajalik määrata uus isiklik kasutusõigus Elering OÜ kasuks.
Täiendavalt on vajalik seada servituudid järgmiselt:
▪ Tagaküla tee 1 katastriüksusele Jaama tn 17 kinnistu kasuks selliselt, et Jaama tn 17 kinnistu
omanikul, külalistel jm on õigus kasutada Tagaküla tee 1 katastriüksuse põhjaosas asuvat
sissesõiduteed;
▪ Tagaküla tee 1 katastriüksusele Jaama tn 17 kinnistu kasuks selliselt, et Jaama tn 17 kinnistu
omanikul on õigus kasutada Tagaküla tee 1 katastriüksusele jäävaid vee- ja
olmereoveekanalisatsiooni rajatisi, et tagada omale veevarustus ja ära juhtida reovett;
▪ Tagaküla tee 1 katastriüksusele säilivate Jaama tn 19 ja Tagaküla tee 2 kinnistutele kulgevate
elektri õhuliinide valdaja kasuks;
▪ Jaama tn 17 ja Pähkli tn 4 kinnistule projekteeritud elektri maakaabelliinide valdaja kasuks.
Tehnovõrkudele seatakse vajadusel täiendavad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses
võrguvaldajate kasuks.
Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.
3.11.2 Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused
▪ Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): kuni 1 kV nimipingega (kaasa
arvatud) õhuliinide korral 2 m mõlemal pool liini telge; maakaabelliinidel 1 m kaablist;
alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest;
▪ Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt
elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;
▪ Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale
poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m,
torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele
– 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele
21 Põhiprojekt Jaama tn 17 kinnistul õhuliinide asendamine maakaabel liinidega
24 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
– 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m
sügavusele – 3 m; maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm
siseläbimõõduga torustikul 2 m;
▪ Tegevuse piirangud gaasipaigaldise kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): A- ja B-kategooria
gaasipaigaldiste korral mõlemal pool gaasitorustiku välimisest mõõtmest 1 m.
3.12. Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et planeeritud ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise
käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju
põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamisel. Koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule (EhS).
Planeeritud arendusega seotud teed tuleb rajada/rekonstrueerida enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud planeeritud jalakäijate ülekäigukoha projekteerimine ja
rajamine toimub kohaliku omavalitsuse ja arengutegevusest huvitatud isiku koostööl.
Tehnovõrkude rajamine/ümberehitamine toimub krundi omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Servituudilepingud
sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.
Elektrivarustuse tööjooniste staadiumiks tuleb taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud
koormustega ning tööjoonised kooskõlastada täiendavalt OÜ-ga Elektrilevi.
Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasi jaotustorustike kaitsevööndis kavandatud ehitustöödeks vajalik
geodeetiline alusplaan ja projektid tuleb esitada tehniliste tingimuste ja nõusolekute saamiseks e-
aadressile
[email protected]. Gaasitorustike ja -paigaldiste projekteerimist ja/või töid võib teostada
üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuste registris gaasi projekteerijana/gaasitööde
teostajana. Nõutav on 7. taseme kutse omamine gaasiseadmete- ja paigaldiste projekteerimise osas.
Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS
Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja eelnevalt sõlmitava maagaasi
võrguteenuse lepingu alusel. Gaasiga liitumiseks on vajalik esitada avaldus:
https://www.gaas.ee/ettevottest/gaasivork/gaasivorguga-liitumine/.
Sideliinide ehitusprojekt(id) tuleb kooskõlastada ELA SA haldusega. ELA SA siderajatise kaitsevööndis
tegutsemisel tuleb lähtuda 19.01.2021 väljastatud elektroonilise side alastest tehnilistest tingimustest nr
TT1237LV.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada
vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse
korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires
väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju inimeste tervisele ja tagatud peab
olema võimalike ohutegurite ärahoidmine.
www.hendrikson.ee
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 25
B - JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude planeering M 1 : 500
Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 27
C - KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse
nr organisatsioon kuupäev ja nr asukoht
1. Terviseamet 16.07.2021 nr Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Väike-Maarja alevikus Kooskõlastuskiri asub
9.3-1/21/7851- Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneeringu. planeeringu lisade kaustas,
2 digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
digitaalsete materjalide hulgas.
2. Transpordiamet 20.01.2022 nr Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) kooskõlastame planeeringu. Kooskõlastuskiri asub
7.2-2/22/1375- Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga . planeeringu lisade kaustas,
2 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
esitada meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
digitaalsete materjalide hulgas.
alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole
selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile
lähteseisukohtade uuendamiseks.
3. Päästeamet 01.08.2021 nr Päästeseaduse § 5 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lõiked 1 ja 2 ning § 133 Kooskõlastuskiri asub
7.2-3.3/5745-2 alusel kooskõlastab Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo planeeringu lisade kaustas,
ehituskontrolli teenuse nõunik Kristina Kazmin Hendrikson & Ko poolt koostatud Väike - digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering (tö ö
digitaalsete materjalide hulgas.
nr 20003570) tuleohutusosa.
Detailplaneeringu kooskõlastus on märgitud detailplaneeringu digitaalses konteineris,
resolutsiooniga tuleohutusosa kooskõlastatus nr 2179 -2021-2.
4. Telia Eesti AS 17.06.2021 nr Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Kooskõlastuskiri asub
35274709 Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele planeeringu lisade kaustas,
tingimustele: jah (Tehn. tingimused nr. 34801700) digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah
digitaalsete materjalide hulgas.
Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah
Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 5107291
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Side maakaabel
Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga: jah
Kooskõlastus kehtib kuni 16.06.2022
5. Elektrilevi OÜ 11.01.2022 nr Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastuskiri asub
2664531045 Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega . planeeringu lisade kaustas,
Eelmine kooskõlastus 10.08.2021 nr 8055920548 on annulleeritud . digitaalselt allkirjastatud
28 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering
Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse
nr organisatsioon kuupäev ja nr asukoht
kooskõlastuskonteiner asub
digitaalsete materjalide hulgas.
6. AS Gaasivõrk 05.07.2021 nr Detailplaneeringu poolt hõlmataval alal paiknevad järgmised Gaasivõrk AS -le kuuluvad Kooskõlastuskiri asub
3-7/537-21 gaasitorustikud: a. B-kategooria gaasitorustik PE160x14,6 planeeringu lisade kaustas,
Käesolev nõusolek on üldist laadi ja ei ole tegutsemisluba Gaasivõrk AS-le kuuluvate digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
jaotustorustike kaitsevööndis tegutsemiseks. Jaotustorustiku kaitsevööndis on
digitaalsete materjalide hulgas.
võrguvaldaja loata keelatud igasugune tegevus, mis ohustab gaasitorustikke ja -
paigaldisi.
Nõusoleku märkused:
1. Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasi jaotustorustike kaitsevööndis kavandatud
ehitustöödeks vajalik geodeetiline alusplaan ja projektid tuleb esitada tehniliste
tingimuste ja nõusolekute saamiseks e-aadressile
[email protected]
2. Gaasitorustike ja -paigaldiste projekteerimist ja/või töid võib teostada üksn es ettevõte,
kes on registreeritud majandustegevuste registris gaasi projekteerijana/gaasitööde
teostajana. Nõutav on 7. taseme kutse omamine gaasiseadmete - ja paigaldiste
projekteerimise osas.
3. Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalik ud tehnilised lähteandmed
väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja
eelnevalt sõlmitava maagaasi võrguteenuse lepingu alusel.
4. Gaasiga liitumiseks on vajalik esitada avaldus:
https://www.gaas.ee/ettevottest/gaasi vork/gaasivorguga-liitumine/
Nõusolek kehtib üks aasta alates väljastamise kuupäevast.
7. Eesti Lairiba 04.08.2021 nr Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud. Kooskõlastuskiri asub
Arenduse KK3138LV Ehitusprojekt(id) kooskõlastada ELA SA haldusega. planeeringu lisade kaustas,
Sihtasutus ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 19.01.2021 väljastatud digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub
AS Connecto Eesti Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1237LV
digitaalsete materjalide hulgas.
Täiendav info telefonil 5336 4150
Kooskõlastus kehtib kuni 04.08.2023
8. Pandivere Vesi OÜ 09.08.2021 OÜ Pandivere Vesi kooskõlastab Väike-Maarja aleviku Tagaküla tee 1 katastriüksuse Kooskõlastuskiri asub
detailplaneeringu (töö nr 20003570, joonis nr 4). planeeringu lisade kaustas
www.hendrikson.ee
Jaama haljasala 2
92702:002:0268
Jaama tn 15 LEPPEMÄRGID:
Üldkasutatav maa 100% Jaama tn 15a
92702:002:1960 Planeeringuala piir N
5 413 m² 92702:002:1470
111.10
111.24
111.15
Elamumaa 100%
Elamumaa 100% Katastriüksuse piir
2 241 m²
110.07 110.52 3 373 m²
110.16
Planeeritud hoonestusala
110.45
vmpa 111.12
109.92 111.04
110.42
110.60
111.30 Planeeritud hoone / lubatud suurima kõrgusega S
110.99
vmpa
osa asukoht (põhim.)
111.14
111.04
110.34
1
10.
87
Kr
110.29 1
10.
43
1
10. 111.20
88 1
10.
76 1
10.
68
110.89 Olemasolev rekonstrueeritav sõidutee
1
10.
69 110.
82
109.82
1
10.74 Kr 111
.03
Planeeritud jalgtee (põhim.)
ee
1
10.95 1
110.23 11.
20
1
11
Vägeva t
1
11.
1 .1
8
0
109.74 1 P 12
Kr
11.09
A
P 12
110.92 Planeeritud parkimisala kohtade arvuga (põhim.)
X= 6555750
Planeeritud istutatav madalhaljastus (põhim.)
110.93
111.05
110.88
Y= 628800
a-
Planeeritud haljasmaa (põhim.)
j
M aar
110.63 2
110.27 3
1
Ümbertõstetav objekt
tn
1
109.86
ke-
Jaam a
109.79
Likvideeritav objekt
109.62
Väi
Olemasolev elektri keskpinge õhuliin
109.49
e-
110.87
110.97
110.95
110.87
Olemasolev elektri madalpinge õhuliin
r
22 Rakve
110.23
Olemasolev sideliin
110.79
109.73
110.56
P 8 Jaama tn 17 Olemasolev kanalisatsioonitrass
109.70 109.71 92702:002:1070
Olemasolev veetrass
Elamumaa 100%
P 6
110.76
Mittetöötav tehnorajatis
110.91
3 438 m²
110.79
109.57 110.27
Planeeritud elektri maakaabelliin/-id (põhim.)
110.53
110.39
Planeeritud elektri liitumiskilp (põhim.)
110.64
A
109.82
TV 110.02 Planeeritud sideliin (põhim.)
110.75
110.86
109.52
Planeeritud veetrass (põhim.)
11
TV
0.
110.32
78
ori
ent.
110.69 Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass (põhim.)
110.13
110.07
110.56
110.02 Planeeritud sademevee kanalisatsioonitrass (põhim.)
1
10.
40
1
ori
ent.
10.
36
60
110.37
1
10.38 Tag 1
10. Kr ÜVKA kohane sademevee kanalisatsioonitrass (põhim.)
Kr
ak 55
10. 110.37 ül
a t
e
1 1
10.
33
e 1
10.
110.
58 68
110.75
A
5
Kr 1
10.53 110. 1
70 10.
Planeeritud gaasitrass liitumispunktiga (põhim.)
4
8
78
Tagaküla tee
110.
.7
Kr 1
10.69 1
10.
96
A
0
11
0.
11
81
1 1
10.
96
10.80
92702:002:0256 TV Planeeritud maa-aluste tuletõrjeveemahutite ala/
Jaama tn 19 1
10.
90
TV
22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee Transpordimaa 100% veevõtukoht (põhim.)
92702:002:0143
92702:002:2490 3674 m²
Elamumaa 100% Tagaküla tee 2 Projekteeritud elektri keskpinge maakaabelliin/-id
Transpordimaa 100%
3 662 m² 92702:002:2400
26 711 m² Projekteeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id
Tootmismaa 100%
1 245 m² Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
Siseministeerium Väike-Maarja vald
Raekoja plats 8
Merlin Kalle Väike-Maarja alevik
MÄRKUSED: Tartu 51004
Töö nimetus
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ poolt septembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani Koostaja
täpsusastmega M 1:500 (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga Tagaküla tee 1 katastriüksuse
Merlin Kalle
22.10.2020.a. tel 740 9800 detailplaneering
2. Planeeritud hoonete asukoht ja kuju hoonestusalal, krundisiseste teede/parklate ja haljastuse lahendus on joonisel põhimõtteline ja täpsustub vastavas ehitusprojektis.
[email protected] Kuupäev
Joonisel on kujutatud planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind. Joonis
07.12.2021
3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
Tehnovõrkude planeering
4. Planeeringuala olemasolevatel säilivatel ja planeeritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, millega tuleb arvestada.
Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
5. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 4
Jaama haljasala 2
92702:002:0268
Jaama tn 15 TAGAKÜLA TEE 1 KRUNDI EHITUSÕIGUS
Üldkasutatav maa 100% Jaama tn 15a Krundi kasutamise sihtotstarve:
92702:002:1960 Päästeteenistuse ja korrakaitse N
5 413 m² 92702:002:1470
111.10
111.24
asutuse maa*
111.15
Elamumaa 100% * Vastavalt juhendileRuumilise planeerimise leppemärgid 2013
Elamumaa 100% Hoonete Hoonete
Hoonete ** Põhihoone 12 m kõrguse tehnoseadmeid varjestava hooneosa suurim lubatud
2 241 m² lubatud suurim
suurim pind on 100 m²; põhihoone valdava mahu lubatud maksimaalne kõrgus on 9 m;
110.07 110.52 3 373 m² maksimaalne lubatud
lubatud abihoone lubatud maksimaalne kõrgus on 5 m
110.16 kõrgus ehitisealune
arv
110.45 (suht.) pind
vmpa 111.12
109.92 111.04 2
110.42
110.60
111.30 12 m/9 m/5 m** 1 220 m² S
110.99
vmpa
111.14
111.04
110.34 Krundi pindala:4 376 m²
1
10.
87
Kr
110.29 1
10.
43
8.5
1
10. 1 111.20
88 10.
76 110.89
1
10.
68
1
10.
69 110.
82
109.82
1
10. Kr
7.1
74
5
111
.03
8
ee
15.5
1
110.23
10.95 1
11.
20 LEPPEMÄRGID:
1
11
Vägeva t
1
11 .1
8
2.2
.
10
109.74 1
Kr
11.09
A
19.5
8.6
110.92
P 12 Planeeringuala piir
X= 6555750
5
110.93
Katastriüksuse piir
111.05
110.88
2.
6 4
Y= 628800
a-
9
Planeeritud hoonestusala
j
M aar
110.63 2
110.27 3
1
Planeeritud hoone / lubatud suurima kõrgusega
tn
1
109.86
osa asukoht (põhim.)
ke-
4
Jaam a
109.79
109.62
Väi
4.
6
Olemasolev rekonstrueeritav sõidutee
109.49
e-
29.7
110.87
18
110.97
110.95
Planeeritud jalakäijate liikumise suund (põhim.)
110.87
r
22 Rakve
13
110.23 Planeeritud ülekäigukoht (põhim.)
110.79
109.73
49.6
110.56
10 Sõidusuunad
P 8 Jaama tn 17
109.70 109.71 92702:002:1070 Planeeritud transpordi juurdepääs katastriüksusele (põhim.)
50.
2
Elamumaa 100%
P 6 Olemasolev transpordi juurdepääs
110.76
110.91
3 438 m²
2.7
110.79
109.57 110.27 P 12
Planeeritud parkimisala kohtade arvuga (põhim.)
22.1
5
110.53
110.39
Planeeritud istutatav madalhaljastus (põhim.)
3.6
Tagaküla tee 1
21.1
110.64
A
109.82
Planeeritud haljasmaa (põhim.)
110.02
110.75
110.86
109.52 Planeeritud piirdeaed (põhim.)
11
7.2
0.
56 110.32
.
2
78
ori
ent.
110.69
Ümbertõstetav objekt
110.13
110.07
110.02
110.56 Likvideeritav objekt
10 25.
7
1
10.
40
ori
ent.
110.37
110.
36 Servituudi seadmise vajadus
1
1
60 0.38 Tag 1
10. Kr
Kr
ak 55
10. 110.37 ül
a t
e
1 1
10.
33
e 1
10.
110.
58 68
110.75
A
5
Kr 1
10.53 110. 1
70 10.
4
8
78
Tagaküla tee
110.
.7
6
A Kr 1
10.69 1
10.
96 Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m
0
11
0.
11
81
1 1
10.
96
10.80
92702:002:0256
Jaama tn 19 1
10.
9 0
Nähtavuskolmnurk maanteele (120 m, 50 km/h, rahuldav)
22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee Transpordimaa 100%
92702:002:0143
92702:002:2490 3674 m²
Elamumaa 100% Tagaküla tee 2
Transpordimaa 100%
3 662 m² 92702:002:2400
26 711 m²
Tootmismaa 100%
1 245 m²
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
Siseministeerium Väike-Maarja vald
Raekoja plats 8
Merlin Kalle Väike-Maarja alevik
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja
MÄRKUSED: Tagaküla tee 1 katastriüksuse
Merlin Kalle
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ poolt septembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani tel 740 9800 detailplaneering
täpsusastmega M 1:500 (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga
[email protected] Kuupäev
22.10.2020.a. Joonis
07.12.2021
2. Planeeritud hoonete asukoht ja kuju hoonestusalal, krundisiseste teede/parklate ja haljastuse lahendus on joonisel põhimõtteline ja täpsustub vastavas ehitusprojektis.
Põhijoonis
Joonisel on kujutatud planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.
3. Planeeringuala olemasolevatel säilivatel ja planeeritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, millega tuleb arvestada.
4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 3
Jaama haljasala 2
92702:002:0268
Jaama tn 15
Üldkasutatav maa 100% Jaama tn 15a
92702:002:1960 N
5 413 m² 92702:002:1470
111.10
111.24
111.15
Elamumaa 100%
Elamumaa 100%
2 241 m²
110.07 110.52 3 373 m²
110.16
110.45
vmpa 111.12
109.92 111.04
110.42
110.60
111.30 S
110.99
vmpa
111.14
111.04
110.34
1
10.
87
Kr
110.29 1
10.
43
1
10. 1 111.20
88 10.
76 110.89
1
10.
68
1
10.
69 110.
82
109.82
1
10.74 Kr 111
.03
ee
1
10.95 1
110.23 11.
20
1
11 LEPPEMÄRGID:
Vägeva t
1
11.
1 .1
8
0
109.74 1
Kr
11.09
A
110.92
Planeeringuala piir
X= 6555750
110.93
111.05
110.88
Katastriüksuse piir
Y= 628800
j
M aara-
110.27
110.63 2
3
Põõsas, rohumaa
1
tn
1
109.86 Transpordi juurdepääs katastriüksusele
ke-
Jaam a
109.79
109.62
Asfaltkattega tee
Väi
109.49
Tagaküla tee 1
e-
Kruusakattega tee
110.87
110.97
110.95
110.87
92702:002:0242
r
22 Rakve
Elamumaa 100% Sõidusuunad
110.23
109.73 4 376 m² 110.79
110.56
Jaama tn 17
109.70 109.71 92702:002:1070 Elektri keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10 m
Elamumaa 100%
Elektri madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m
110.76
110.91
3 438 m²
110.79
109.57 110.27
Sideliin kaitsevööndiga 1 m
110.53
110.39 Kanalisatsioonitrass kaitsevööndiga
110.64
A
109.82
Veetrass kaitsevööndiga
110.02
Mittetöötav tehnorajatis
110.75
110.86
109.52
11
0.
110.32
Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m
78
ori
ent.
110.69
110.13
110.07
110.56
110.02
Tagaküla tee 1 Katastriüksuse aadress,
1
10.
40
110.
36
ori
ent. 92702:002:0242 tunnus,
110.37
60
1
10.38 T agak 1
10. Kr sihtotstarve,
Kr
55
10. 110.37 ül
a t
e
1 1
10.
33
e
110.
58 1
10.
68 Elamumaa 100% pindala
110.75
A
5
Kr 1
10.53 110. 1
70 10.
4
8
78
Tagaküla tee 4 376 m²
110.
.7
Kr 1
10.69 1
10.
96
A
0
11
0.
11
81
1 1
10.
96
10.80
92702:002:0256
Jaama tn 19 1
10.
90
22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee Transpordimaa 100%
92702:002:0143
92702:002:2490 3674 m²
Elamumaa 100% Tagaküla tee 2
Transpordimaa 100%
3 662 m² 92702:002:2400
26 711 m²
Tootmismaa 100%
1 245 m²
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
Siseministeerium Väike-Maarja vald
Raekoja plats 8
Merlin Kalle Väike-Maarja alevik
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja
Tagaküla tee 1 katastriüksuse
Merlin Kalle
tel 740 9800 detailplaneering
[email protected] Kuupäev
MÄRKUSED: 23.03.2021 Joonis
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ poolt septembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani Tugijoonis
täpsusastmega M 1:500 (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga
22.10.2020.a.
Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 2
2. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.02.2022 15:28
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-1/10-76 Kehtestatud detailplaneeringu esitamine, Tagaküla tee 1
Väike-Maarjas
Tere!Lp riigihalduse ministerVäike-Maarja Vallavalitsuse 26.01.2022
korraldusega nr 34 kehtestati Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1
asuvale ligikaudu 0,6 ha suurusele planeeringualale koostatud
detailplaneering. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus
politsei- ja päästehoone ehitamiseks. Tuginedes planeerimisseaduse § 139
lõikele 4 saadame kehtestatud detailplaneeringu.LugupidamisegaDiana
SeepterVäike-Maarja Vallavalitsusmaakorraldusspetsialist329 5755