dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringu esitamine, Tagaküla tee 1 Väike-Maarjas

Rahandusministeerium · 2. veebruar 2022
Viit
15-3/1351-1
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Väike-Maarja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
4. märts 2022

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kehtestamine Tagaküla tee 1.asice6737 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

VÄIKE-MAARJA VALLAVALITSUS KORRALDUS Väike-Maarja 26. jaanuar 2022 nr 34 Detailplaneeringu kehtestamine, Tagaküla tee 1 Planeeringu koostamise lähtedokumentideks on Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 1 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 06.03.2012 korraldus nr 101 „Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks“. Planeeringuala pindalaga ca 0,6 ha hõlmab Tagaküla tee 1 katastriüksuse ja sellega külgneva riigi maantee nr 22 ning Tagaküla tee osa. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus politsei- ja päästehoone ehitamiseks. Planeeritud tegevuse näol on tegemist kaaluka avaliku huviga objekti planeerimisega, kuna see tagab elanikele ohutuse sh politsei institutsioon loob turvatunde ja Päästeamet päästab elu, vara ja keskkonda ning ennetab õnnetusi. Detailplaneeringu koostas OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 20003570. Väike-Maarja Vallavalitsuse 29.09.2021 korraldusega nr 681 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule esitamine, Tagaküla tee 1 Väike-Maarja alevik“ võeti vastu Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.11 – 14.11.2021 Väike-Maarja raamatukogus ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal laekus üks arvamus detailplaneeringu kohta, mis sisaldas ühte ettepanekut. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 06.12.2021 Väike-Maarja seltsimajas. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena korrigeeriti planeeringulahendust Jaama tänavale planeeritud ülekäigukoha asukoha nihutamisega lõunasuunda. Lahenduse kooskõlastasid Transpordiamet ja Elektrilevi OÜ. Tegemist ei ole planeeringu põhilahenduse muutmisega, mistõttu täiendav avalikustamine ei ole vajalik. Väike-Maarja Vallavalitsus on seisukohal, et Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 asuvale maa- alale detailplaneeringuga kavandatava arendusprojekti vastu on olemas kaalukas avalik huvi ja see teenib Väike-Maarja valla arengu vajadusi. Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Lisaks eeltoodud kaalutlustele arvestab vallavalitsus korralduse andmisel ka kõiki teisi vallavalitsuse seisukohti, mis on välja toodud Väike-Maarja Vallavalitsuse 29.09.2021 korralduses nr 681 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule esitamine, Tagaküla tee 1 Väike-Maarja alevik“. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõike 3 ja Väike-Maarja Vallavolikogu 05.01.2018 määrusega nr 4 kehtestatud „Väike-Maarja valla ehitusmääruse“ § 3 punkti 2 ning eelneva alusel annab Väike- Maarja Vallavalitsus korralduse: 1. Kehtestada Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse (92702:002:0242) detailplaneering. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Väike- Maarja Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Kesküla Maris Kõrgmäe vallavanem vallasekretär Versioon 21.01.2022 /// Töö nr 20003570 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 20003570 Tartu 2021-2022 Merlin Kalle Projektijuht-planeerija Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361) Siseministeerium Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering Sisukord 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................. 5 1.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ..................................................................................5 1.2 Väike-Maarja valla üldplaneering .............................................................................................6 1.3 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 .7 2. PLANEERINGUALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS .................................................................. 7 2.1 Planeeringuala kontaktvöönd ...................................................................................................7 2.2 Planeeringuala..........................................................................................................................8 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 9 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .......................................................9 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................... 10 3.3 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste, kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine 10 3.4 Krundi hoonestusala määramine..................................................................................................... 11 3.5 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtete määramine ..................................... 11 3.6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ...................................................................... 12 3.7 Kuja määramine .................................................................................................................... 13 3.8 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku asukoha määramine .............................................................................................................. 13 3.8.1. Veevarustus......................................................................................................................... 13 3.8.2. Olmereoveekanalisatsioon .................................................................................................. 13 3.8.3. Sademevee ärajuhtimine ..................................................................................................... 14 3.8.4. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 14 3.8.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................ 15 3.8.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 16 3.8.7. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 17 3.9. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ........................................................ 18 3.10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ................................................................... 19 3.10.1 Müra, vibratsioon ........................................................................................................................ 19 3.10.2 Insolatsioon ................................................................................................................................ 21 3.10.3 Radoon, elektromagnetväli......................................................................................................... 21 3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 21 3.10.5 Kliimamuutused .......................................................................................................................... 22 3.10.6 Jäätmed ...................................................................................................................................... 23 3.11. Piirangud ............................................................................................................................... 23 3.11.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine ..................................................... 23 3.11.2 Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused ............................................................................... 23 3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 24 JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrkude planeering M 1 : 500 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 5 A – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 1 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 06.03.2012 korraldus nr 101 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine ning selle lisa Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringuala pindalaga ca 0,6 ha hõlmab Tagaküla tee 1 katastriüksuse ja sellega külgneva riigitee nr 22 ning Tagaküla tee osa. Alusdokumentatsioonina on kasutatud: ▪ Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30); ▪ Väike-Maarja valla üldplaneeringut (kehtestatud 26.11.2008 määrusega nr 14); ▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ, september 2020, (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on esitatud L- EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ja katastriüksuse piirid Maa-ameti andmetel seisuga 22.10.2020; ▪ Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 (vastu võetud Väike-Maarja Vallavolikogu 28.02.2019 määrusega nr 8); ▪ Põhiprojekti Jaama tn 17 kinnistul õhuliinide asendamine maakaabel liinidega (KSM Projekt OÜ, töö nr EP_19_13, 07.02.2020); ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus politsei- ja päästehoone ehitamiseks. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. 1.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletavad olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus, looduskeskkonna väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Kõikide teemade osas on välja töötatud üldised põhimõtted ja tingimused maakonna ruumilise arengu kavandamiseks. Kehtiv maakonnaplaneering määratleb Väike-Maarja aleviku piirkondliku keskusena, kus muuhulgas on kättesaadavate teenustena välja toodud päästekomando ja konstaablipunkt. Seega näeb riikliku tasandi pikaajaline ruumiline arengudokument vajadust arendada teenuseid Väike-Maarjas. 6 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 1.2 Väike-Maarja valla üldplaneering Väike-Maarja valla üldplaneeringus on määratud kompaktse asustusega maa-alad, kus kavandatava ehitustegevuse korral on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Väike-Maarja alevik on muuhulgas määratud kompaktse asustusega maa-alaks ja planeeringualal uushoonestuse ehitamiseks on vajalik koostada detailplaneering. Üldplaneeringuga on määratud maa-aladele maakasutuse juhtfunktsioonid1. Tagaküla tee 1 katastriüksusele on määratud planeeritud elamumaa juhtfunktsioon (vt skeem 1.2.1). Vastavalt üldplaneeringule võivad määratud elamumaadel paikneda ka elamupiirkonda teenindavad asutused, väiksemad kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid ja teised elamupiirkondi teenindavad objektid (ehitised ja rajatised). Planeeringualale on kavandatud politsei- ja päästehoone ehitamine, st elamupiirkonda teenindav asutus. Seega on koostatav detailplaneering üldplaneeringu kohane 2. Skeem 1.2.1 Väljavõte Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhijoonisest, kus planeeringuala on tähistatud musta täpina. Väike-Maarja valla üldplaneeringus on rõhutatud Väike-Maarja aleviku rolli maakonna lõunapiirkonna tõmbekeskusena. Tõmbekeskus tähendab eelkõige teenuste olemasolu. Politsei- ja päästehoone kavandamise näol on tegemist olemasolevate väärtuste tugevdamisega, kuna arendatakse edasi elutähtsat kohalikku teenust. Teenuse iseloom annab suunised hoone asukohale ja mahule. 1 planeerimisseaduse § 6 p 9: maakasutuse juhtfunktsioon (-otstarve) on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad 2 planeerimisseaduse § 142 lg 1: kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 7 1.3 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) kohaselt on planeeringualast lõunasuunda kavandatud uue sademeveetorustiku ehitamine lühiajalise programmi raames. Planeeritud sademeveetorustikuga kogutav sademevesi on kavandatud immutada pinnasesse (vt skeem 1.3.1). Skeem 1.3.1 Väljavõte Väike-Maarja aleviku ja Ebavere küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava skeemist, kus planeeringuala on tähistatud punase ringina. ÜVKA perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi, kus lühiajaline programm hõlmab perioodi 2019- 2024 ja sisaldab endas investeeringuid, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad. Teine ehk pikaajaline programm hõlmab perioodi 2025-2030 ja kajastab kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud ÜVKA lühiajalises programmis kavandatud uue sademeveetorustiku rajamisega. 2. PLANEERINGUALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS 2.1 Planeeringuala kontaktvöönd Tagaküla tee 1 katastriüksuse asub Väike-Maarja aleviku keskusest ca 1 km kaugusel põhjasuunas riigitee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ääres. Planeeringuala hõlmab lisaks Tagaküla tee 1 katastriüksusele sellega külgneva riigitee nr 22 ning kohaliku tee nr 9270132 ehk Tagaküla tee osa. Tagaküla tee 1 katastriüksus külgneb põhja- ja 8 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering idasuunast elamumaadega, kus asuvad kahekorruselised viilkatusega elamud rohelusse uppuvate aedadega. Idasuunas asuvale Jaama tn 17 kinnistule on kinnistu lõunaossa rajatud päikesepaneelid. Teisel pool riigiteed nr 22 asub ca 25 m laiune haljasala katastriüksus, mis on eraldusribaks selle ääres kulgeva kergliiklustee ja riigitee nr 22 vahel. Teisel pool Tagaküla teed asuvad samuti elamumaad, millel asetsevad kahekorruselised viilkatusega korterelamud. Vaid kagusuunas asub üks tootmismaa kinnistu (Tagaküla tee 2 (kt 92702:002:2400)). Ka planeeringualast kaugemal on valdavalt elamumaad. Erinevad kaubandus- ja teenindusettevõtted asuvad planeeringuala mõjualast kaugemal aleviku keskuses. Planeeringuala asukoht Väike-Maarja alevikus on vaadeldav joonisel nr 1. 2.2 Planeeringuala Planeeringualaks on 4 376 m² suurune ja 100% elamumaa sihtotstarbega Tagaküla tee 1 katastriüksus (kt 92702:002:0242) ning tervikliku ruumilahenduse tagamiseks nimetatud katastriüksusega külgnevad transpordimaa osad: 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee (kt 92702:002:2490, planeeringualasse jääb katastriüksusest 1 325 m²) ja Tagaküla tee (kt 92702:002:0256, planeeringualasse jääb katastriüksusest 540 m²). Tagaküla tee 1 katastriüksus on hoonestamata kõrghaljastuseta rohumaa. Katastriüksus külgneb läänesuunast riigiteega nr 22, mis tänavana kannab nime Jaama tänav. Käsitletavas maanteelõigus oli 2019 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3622, millest 92% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 6% autorongid. Riigiteel on Väike-Maarja alevikus kaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m ja väljaspool linna, alevit või alevikku kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Seega ulatub Tagaküla tee 1 katastriüksusele Jaama tänava kaitsevöönd ulatusega 10 m. Lõunasuunast külgneb Tagaküla tee 1 katastriüksus tänavaga Tagaküla tee, millel on samuti kaitsevööndi ulatus äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m, mis ulatub Tagaküla tee 1 katastriüksusele. Tänava kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab tänavalt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid 3. Jaama tänav on asfaltkattelise ca 8 m sõiduteeosa laiusega kahesuunalise liiklusega tänav, mille ääres kõnniteed puuduvad. Kergliiklejad liiguvad tänavast läänesuunda jääval kergliiklusteel. Tagaküla tee asfaltkattelise sõiduteeosa laius jääb vahemikku 3,5-4 m. Samuti on tänav kahesuunalise liiklusega, kus puuduvad jalgteed. Jalakäijad saavad liikuda sõidutee äärsel lõunapoolsel kruusakattelisel teepeenral, mille laius on ca 1,3 m. Tagaküla tee 1 katastriüksusele on mootorsõidukiga juurdepääs tagatud katastriüksuse põhjaosas kulgevalt riigiteelt nr 22 mahasõitu omavalt ca 2,2 m laiuselt kruusakatteliselt teelt. Nimetatud tee tagab juurdepääsu ka naaberkinnistule Jaama tn 17. Tehnovõrguühendused Tagaküla tee 1 katastriüksusel puuduvad, kuid planeeringualal asuvad tehnovõrgutrassid, millest lähtuvad alale järgmised kaitsevööndid: ▪ sideliin, 1 m mõlemal pool sideehitist; ▪ madalpinge elektriõhuliin, 2 m mõlemal pool liini telge; ▪ keskpinge elektriõhuliin, 10 m mõlemal pool liini telge; ▪ veetorustik, torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m; ▪ kanalisatsioonitorustik, torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m; ▪ survekanalisatsioonitorustik, torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m. 3 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72 www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 9 Kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks4. Tagaküla tee 1 katastriüksuse rohumaa maapinna kõrgused jäävad vahemikku 109,52-110,93 m/abs. Põhjaosas asuva juurdepääsutee kõrgus on keskmiselt ca 109 m/abs, riigitee katte kõrgus keskmiselt 111 m/abs ning Tagaküla teel 110,5 m/abs. Ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kuid nitraaditundliku ala staatus majandustegevusele (väljaarvatud põllumajandus ja tegevus oluliste allikate ja karstialade lähiümbruses) olulisi tegevuspiiranguid ei sea. Olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2. 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Planeeringualal on üldplaneeringu kohaselt reserveeritud maa elamumaana, sh võivad määratud elamumaadel paikneda elamupiirkonda teenindavad ehitised. Planeeringualale on kavandatud politsei- ja päästehoone ning selle abihoone ehitamine, st elamupiirkonda teenindav asutus. Politsei- ja päästehoone sobilikuim asukoht on inimeste elu- ja töötegevusega seotud piirkonnas olles piirkonna sihtgrupile võimalikult lähedal ning tagades piirkonna põlengute ja teiste õnnetuste korral päästevõimekuse efektiivseimalt. Tagaküla tee 1 katastriüksuse asukoht on seega planeeritud tegevuseks sobiv ja objekti vajalikkus avalikkuse seisukohalt on suur. Kavandatud ühishoone tõstab piirkonna turvalisust, suurendab komando päästevõimekust ning tagab ka töötajatele tänapäevased töötingimused (eeldatavalt kolib komando Ebavere külast Väike-Maarja alevikku). Sealjuures on Päästeametile väga oluline kiire ligipääs maanteele ja sealt edasi hargnedes operatiivselt objektile, mis oli väljakutse aluseks. Planeeringualaga külgnev riigitee ning Tagaküla tee võimaldavad operatiivse väljasõidu. Planeeringulahendus tagab kavandatud otstarbele vajalikud tingimused: võimaldab rajada hoone juurde laia platsi, mis tagab operatiivsõidukite takistusteta väljasõidu; võimaldab katastriüksusele kaks juurdepääsu operatiivsõidukite segamatuks liikumiseks ning määratud ehitusõigus võimaldab luua hoone ühiskasutuse politseiga. Planeeritud hoone suuruse määramisel arvestati naabruses asuvate hoonete näitajatega ja lähtuti ühishoone ruumivajadusest. Hoonestades teede ristumise äärse nurgakinnistu, luuakse jätkuva hoonestusega tänavaruum, mis on alevikule kohane. Samaaegselt on tegemist keskkonnasäästliku planeerimisega, kuna planeeritud hoonestust teenindab olemasolev taristu (olemasolevad tänavad, mitte uued ehitatavad; tehnovõrkudega varustatus tagatakse tsentraalselt, mitte omalahendustega). Planeeritud tegevuse näol on tegemist kaaluka avaliku huviga objekti planeerimisega, kuna see tagab elanikele ohutuse sh politsei institutsioon loob turvatunde ja Päästeamet päästab elu, vara ja keskkonda ning ennetab õnnetusi. 4 ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2 10 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega planeeringualale jäävate katastriüksuste piire ei muudeta. 3.3 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste, kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine Planeeringuga on Tagaküla tee 1 krundile määratud ehitusõigus ühe politsei- ja päästehoone ning sellele ühe abihoone ehitamiseks. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud päästeteenistuse ja korrakaitse asutuse maa5, sellele vastav katastriüksuse sihtotstarve on riigikaitsemaa 6. Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 3. Krundi ehitusõiguses on hoonete lubatud maksimaalne kõrgus määratud lähtudes kontaktvööndi olemasoleva hoonestuse kõrgusest (st kaks korrust) ja hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtuvalt kasutusotstarbe ruumivajadusest. Põhihoone valdava mahu lubatud maksimaalne kõrgus on 9 m, lisaks on lubatud kuni 12 m kõrguse tehnoseadmeid varjestava hooneosa ehitamine maksimaalselt 100 m² pinna ulatuses; abihoone lubatud maksimaalne kõrgus on 5 m. Ehitusõigusega lubatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb rajada hoonestusala piirides ning tuleb arvestada ehitisealuse pinna sisse. Hoonestuse suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikku hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, kaldteed, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis7 nimetatud hooneosi. Hoonestuse tehnilised seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega projekteerimisel. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine lisaks planeeritud hoonestusele ei ole lubatud. Hoonestuse olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded: ▪ planeeritud hoonestuse arhitektuurne tase peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt ja ümbritsevat keskkonda arvestavana; ▪ kuna planeeritud hoonestuse kolm külge piirnevad avalikult kasutatava teealaga, siis peavad hoone põhja-, lõuna- ja läänekülg olema esindusliku välimusega (mh ei ole lubatud paigaldada arhitektuurselt sobimatuid tehnoseadmeid; vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus); ▪ planeeritud hoonestuse põhja- ja idakülje fassaadile ei ole lubatud kavandada valgusekraane; ▪ katusekalded- 0°-30°; ▪ katusetüüp: lamekatus, kaldkatus; ▪ katusekatte- ja välisviimistlusmaterjalid: esinduslikud, kaasaegsed, kvaliteetsed ja piirkonda sobivad; keelatud on ümarpalk ja imiteerivad materjalid; ▪ tehnoseadmeid varjestavale hooneosale ei ole lubatud kavandada aknaid. Planeeritud hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest normdokumentidest, mis käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme mõõtmise, määramise ning hindamise meetodeid; müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni piirväärtuseid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid. Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva vibratsiooni tasemel, mis ei kahjusta ümbritsevaid hooneid , sh võimaliku ehituse ajal tekkiva vibratsiooni käigus. 5 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 6 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 7 7 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 11 Arvestades ptk-s 3.10 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile, päikesevarjuna akende kohale vmt. 3.4 Krundi hoonestusala määramine Tagaküla tee 1 krundi hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooned) piiritlemisel on lähtutud tänavate kaitsevööndi ulatusest, perspektiivsest liikluskorraldusest, sh Jaama tn 17 kinnistule juurdepääsutee säilitamisest ning arvestusega, et katastriüksusel asuv keskpinge õhuliin asendatakse maakaabelliiniga ning vee- ja kanalisatsioonitorustikke on võimalik ümber tõsta. Hoonestusala on määratud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab valida hoonete paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse jm rajatisi ja istutada puid ning põõsaid. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole hoonestusala arvestades naabrusõigusi. Joonisele nr 3 on kantud illustratiivne maksimaalne uushoonestuse asukoht ja kuju, mida projekteerimisel võib muuta lähtuvalt seatud ehitusõigusest. Hoonestusala sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel nr 3. 3.5 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringualasse on haaratud kaks tänavamaa katastriüksust ja olemasolev juurdepääsutee Jaama tn 17 kinnistule, mis asub Tagaküla tee 1 krundil. Jaama tänav kuulub riigiteede nimistusse III klassi maanteena. Planeeringu koostamisel on arvestatud Jaama tänava kaitsevööndi ulatusega 10 m, kuna teed loetakse aleviku sees tänavaks. Samuti on hoonestuse kavandamisel arvestatud Tagaküla tee kaitsevööndi ulatusega. Tänava kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. (EhS § 70 lg 3). Nii Jaama tänava kui Tagaküla tee kaitsevööndisse on kavandatud kergliiklejate ülekäigukoht ning Tagaküla tee 1 krundile võimalik põhimõtteline krundisisene jalgtee. Planeeringulahendusega on säilitatud olemasolev mahasõit Jaama tänavalt, mis tagab sõidukitega juurdepääsu nii Jaama tn 17 kinnistule kui Tagaküla tee 1 krundile. Täiendavaid ristumiskohti riigiteele/Jaama tänavale planeeritud ei ole. Kuna planeeritud politsei- ja päästehoone ehitustingimused näevad ette kahe juurdepääsu olemasolu, on teine juurdepääs Tagaküla tee 1 katastriüksusele kavandatud Tagaküla teelt. Samuti on päästehoonel vajalik 20 m laiuse vaba ruumi olemasolu garaažide ees, et komplekteeritud operatiivsõidukid saaksid kohe väljakutsele sõita. Liiklusohutusest lähtuvalt pole Jaama tänava poole väljasõiduplatsi ja sellele juurdepääsu võimalik kavandada ning plats koos võimalike parkimiskohtadega on kavandatud Tagaküla tee kaitsevööndisse. Kuna platsi ja väikesemahulise parkla näol pole tegemist avalikult kasutatava tee osaga, siis ei ole tegemist kaitsevööndisse ehitusloakohustusliku ehitise kavandamisega. 12 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering Seega on kavandatud päästeautode juurdepääs Tagaküla tee 1 krundi lõunaossa avalikult tänavamaalt- Tagaküla teelt ja politseisõidukite juurdepääs krundi põhjaossa krundisisese tee kaudu. Selliselt on tagatud, et erineva kasutusotstarbega sõidukid ei takista üksteist. Lähtuvalt kavandatud transpordi lahendusest on politsei- ja päästehoone põhimaht kavandatud Tagaküla tee 1 krundi põhjaossa ning hoonestuse asukoht ei takista naaberkinnistule Jaama tn 17 rajatud päikesepaneelide tööd. Kuna nii Tagaküla tee kui Tagaküla tee 1 krundil asuv juurdepääsutee on kitsa sõiduteeosaga, on vajalik teid laiendada. Planeeringus on kavandatud krundisisese tee sõiduteeosa laiendada ca 5 m laiuseks ja Tagaküla tee osa planeeritava krundiga külgnevas osas ca 6 m laiuseks. Perspektiivsed sõidutee osade laiused tuleb täpsustada projekteerimisel. Planeeringualal riigitee km 27,654 asuval Tagaküla teega ristumiskohal (olemasolev säiliv ristumiskoht) on tagatud normatiivne nähtavuskolmnurk 10 x 120 m (rahuldav norm kiirusel 50 km/h, vt joonis nr 3) ning külgnähtavusalas nähtavust piiravaid takistusi ei ole. Tagaküla tee 1 parkimine (parkimiskohtade arv, paigutus ning parklate konfiguratsioon) tuleb lahendada krundi siseselt ja määratleda projekteerimisel olenevalt tegelikust parkimiskohtade vajadusest. Planeeringujoonisel on kujutatud illustratiivne parkimislahendus lähtuvalt eeldatavast parkimiskohtade vajadusest hoone töötajatele ja külastajatele, kus hoonesisesena on kavandatud kaheksa päästesõiduki paakauto parkimine ja lõunapoolsel platsil kuue päästeteenistuse töötaja sõiduauto parkimine. Krundi põhjaossa on kavandatud 11 parkimiskohta, mh politsei hooneosa töötajatele/külastajatele ja üks politseibussi parkimiskoht. Illustreerivat lahendust on lubatud projekteerimisel muuta. Riigiteel ei ole parkimist ega manööverdamist ette nähtud. Projekteerimisel tuleb krundile ette näha jalgrataste parkla/hoidla, soovitatavalt katusealusena või hoone mahus. Jaama tänaval kõnniteed puuduvad ning kergliiklejad liiguvad tänavast läänesuunda jääval kergliiklusteel. Lähim olemasolev ülekäigurada riigiteel asub põhjasuunas ca 450 m kaugusel. Tagamaks kergliiklejatele ohutu liikumise Tagaküla teele ning vajadusel pääste- ja politseihoonesse on planeeringuga kavandatud Jaama tänavale ja Tagaküla teele hea nähtavusega asukohta võimalik valgustatud ülekäigukoht8. Projekteerimisel on lubatud ülekäigukoha asukohta täpsustada. Krundisisesed jalgteed tuleb siduda nii kavandatud ülekäigukoha kui hoone ja parklakohtadega. 3.6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Tagaküla tee 1 krundil kõrghaljastus puudub. Kuna tegemist on põhimõtteliselt teenindusotstarbelise ehitisega, tuleb vastavalt Väike-Maarja valla üldplaneeringule krundi pindalast 20% haljastada. Planeeringuga on haljastuse osakaal tagatud. Haljastuslahendus tuleb esitada hoonestuse ehitusprojekti mahus. Planeeritud krundi õueala on lubatud piirata piirdeaiaga. Piirdeaed peab olema metallist, läbi nähtav ning selle suurim lubatud kõrgus on 2 m. Jaama tn 17 ja Tagaküla tee 1 krundi ühisel piiril on lubatud ka võrkaed, sealjuures peab tagatud olema Jaama tn 17 kinnistule juurdepääs. Planeeringuala vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimisel, kusjuures sademe- ega lumesulamisvesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuala väljaarendamisel tuleb vältida olukorda, kus pinnase tihendamise vmt käigus muutub oluliselt vee tase pinnases naaberkinnistutel (rajada korrektne drenaažisüsteem jmt). 8 Vastavalt liiklusseaduse § 2 lg 99 on ülekäigukoht jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 13 3.7 Kuja määramine Planeeritud ehitise tuleohutuse tagamiseks on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatud tuleohutusnõuetega9. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonestusala on kavandatud naaberhoonetest normatiivsele kaugusele. Minimaalne hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis. Tehnovõrkude ehk rajatiste kujad võrduvad nende kaitsevöönditega, mis on toodud ptk- s 3.11.2. 3.8 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku asukoha määramine Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Konkreetsed võrkude asukohad täpsustuvad projekteerimisel. Ehitustööde käigus, haljastuse rajamisel ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse (vt ptk 3.11.2). Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb projekteerida ja ehitada kinnisel meetodil. 3.8.1.Veevarustus Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on OÜ Pandivere Vesi 22.01.2021 liitumistingimused (kehtivad kuni 31.12.2021). Planeeringuala läbib põhja-lõuna suunaliselt veetorustik. Kuna krundile on määratud ehitusõigus hoonete ehitamiseks, on kavandatud veetorustiku senisest asukohast ümbertõstmine krundi idakülge. Planeeritud hoonestuse veevarustus tagatakse ümbertõstetavast olemasolevast torustikust ühendustoruga keskmise ööpäevatarbega 2,0 m3/ ööp. Säilitada tuleb Jaama tn 17 kinnistu veeühendus ümbertõstetavast torust. Veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendustorustiku projekt tuleb kooskõlastada OÜ-ga Pandivere Vesi ja Väike-Maarja Vallavalitsusega. 3.8.2.Olmereoveekanalisatsioon Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on OÜ Pandivere Vesi 22.01.2021 liitumistingimused (kehtivad kuni 31.12.2021). Planeeringuala läbib põhja-lõuna suunaliselt isevoolne olmereoveekanalisatsiooni torustik. Kuna krundile on määratud ehitusõigus hoonete ehitamiseks, on kavandatud reoveekanalisatsioonitorustiku 9 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele 14 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering senisest asukohast ümbertõstmine krundi idakülge. Planeeritud hoonestuse reovesi juhitakse ühendustoruga ümbertõstetavasse olemasolevasse torustikku arvestusega, et liitumispunktis asuva kaevu väljavool on absoluutkõrgusel 109,07 m. Säilitada tuleb Jaama tn 17 kinnistu olmereoveekanalisatsiooni ühendus ümbertõstetavas torus. Veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendustorustiku projekt tuleb kooskõlastada OÜ-ga Pandivere Vesi ja Väike-Maarja Vallavalitsusega. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud. Tagaküla tee 1 krundi lõunapiiri vahetus läheduses Tagaküla tee kinnistul kulgeb ida-läänesuunaliselt survekanalisatsiooni torustik, millega tuleb arvestada nii planeeritud krundi ehitustöödel kui krundi kasutamisel. 3.8.3.Sademevee ärajuhtimine Piirkonnas puudub sademeveetorustik. Väike-Maarja valla ÜVKA kohaselt on planeeringualast põhjasuunda kavandatud uue sademeveetorustiku ehitamine. Planeeringulahenduses on kavandatava sademeveetorustikuga arvestatud ning Tagaküla tee 1 krundi parkla- ja teealade sademevesi ning krundi drenaaži vesi on kavandatud juhtida ÜVKA kohasesse torustikku. Parklate sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris. Haljasalade sademevesi juhitakse kasvupinnasesse; hoonete katuselt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada või immutada haljaspinnal. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused. 3.8.4.Tuletõrje veevarustus Planeeritud tegevus planeeringualal liigitub tuleohutuse järgi V (kontorid sh päästeteenistuse hoone, politseihoone) kasutusviisi alla10. Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht11, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Vastavalt OÜ Pandivere Vesi liitumistingimustes esitatud infole on Väike-Maarja aleviku ühisveevärk välja ehitatud selliselt, et tuletõrjehüdrantide paigaldamine olemasolevale trassile pole võimalik. Väike- Maarja alevik on varustatud tuletõrje veevõtumahutitega. Planeeringuala lähimaks tuletõrje veevõtukohaks on Ehitajate tee 4 (kt 92702:002:1190) kinnistul asuv veevõtukoht nr 845, mahuga 100 m3, mis asub planeeringualast ca 0,6 km kaugusel kirdesuunas. Vastavalt määrusele nr 1012 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. 10 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele 11 veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks 12 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7 www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 15 Seega on lähtuvalt ülalnimetatud määrusest planeeringuala tuletõrjeveega varustamiseks Tagaküla tee 1 krundile kavandatud maa-alune tehislik tuletõrjeveehoidla väliskustutusvee normvooluhulgaga 10 l/s arvestusliku tulekahju kestvusega kolm tundi. Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis). Päästeauto juurdepääs planeeringualale on tagatud Jaama tänavalt ja Tagaküla teelt. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Päästeautode veetankimine toimub käesolevalt Ebavere külas asuvast pumbajaamast. 3.8.5.Elektrivarustus, välisvalgustus Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 12.02.2021 tehnilised tingimused nr 368463 (kehtivad kuni 12.02.2023). Samuti on arvestatud põhiprojektiga Jaama tn 17 kinnistul õhuliinide asendamine maakaabel liinidega. Planeeritud krundi elektrivarustus on kavandatud 0,4 kV maakaabelliiniga Kaarma elamud:(V- Maarja) alajaamast (asukoht vt joonis nr 1 ja skeem 3.8.5.1). Krundi piirile on kavandatud liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist elektripaigaldise peakilbini on ette nähtud maakaabliga. Planeeringuala läbib ida-läänesuunaliselt keskpinge õhuliin. Kuna krundile on määratud ehitusõigus hoonete ehitamiseks, eeldab see õhuliini likvideerimist ning asendamist maakaabelliiniga. Kuna ka Tagaküla tee 1 krundi naaberkinnistul Jaama tn 17 toimub arendustegevus (päikesepaneelid), on koostatud projekt õhuliini asendamiseks maakaabelliiniga (mast nr 18-21, vt skeem 3.8.5.1). Projektlahendus hõlmab seega ka planeeringualale jäävat õhuliiniosa. Planeeringu koostamisel korrigeeriti planeeringualale kavandatud projektlahendust projekteeritud keskpinge maakaabelliini asukoha osas, kuna projektlahenduses ei arvestatud ida-läänesuunalise reovee survekanalisatsiooni torustiku asukohaga. Vastavalt projektlahendusele on kavandatud keskpinge õhuliin likvideerida ning selle asemele Jaama tn 17 ja Pähkli tn 4 kinnistu lõunaserva rajada keskpinge maakaabelliin, mis kulgeb ka üle riigitee posti nr 18. Planeeringualal on keskpinge maakaabelliin kavandatud Tagaküla tee 1 krundi lõunaossa normatiivsele kaugusele reovee survekanalisatsiooni torustikust. Kuna Jaama tn 17 kinnistul on vastavalt projektile ette nähtud ka madalpinge õhuliini (mille post nr 6 asub planeeringuala kagunurgas) likvideerimine ja selle asendamine maakaabelliiniga (mast nr 4-6, vt skeem 3.8.5.1), on ka madalpinge maakaabelliin kavandatud Jaama tn 17 ja Pähkli tn 4 kinnistu lõunaserva ning sealt Tagaküla tee 1 krundil asuvasse posti nr 6. Seetõttu tuleb planeeringualal ehitiste ja haljastuse paigutamisel/ehitamisel arvestada säiliva õhuliinipostiga ja sellega seotud liinidega (sh Jaama tn 19 ja Tagaküla tee 2 kinnistutele kulgevate madalpinge õhuliinidega). 16 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering Skeem 3.8.5.1 Elektrivarustuse planeerimise skeem (alus Maa-ameti põhikaart wms teenusena) Tagaküla tee 1 krundi sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 3.8.6.Soojavarustus Planeeringuala ei asu Väike-Maarja aleviku kaugküttepiirkonnas ning läheduses ei asu kaugküttetorustikke. Planeeringuala soojavarustuse lahenduse aluseks on AS Gaasivõrk 05.03.2021 tehnilised tingimused nr 3-5/88-21 (kehtivad kuni 05.03.2023). Planeeritud krundi soojavarustus on kavandatud gaasivõrgust. Selleks on kavandatud gaasitorustik Gaasialajaama tee (kt 92702:002:0261) kinnistul paiknevalt Väike-Maarja B4 B-kategooria gaasijaotustorustikult PE 160x14,6; 4,0 bar (ca 435 m kaugusel idasuunas) üldkasutatavale Tagaküla tee äärde (vt skeem 3.8.6.1). Ka kappregulaator tuleb paigaldada teemaale. Liitumispunkt on kavandatud krundipiirile ja planeeritud on ühendustoru hoonestusele. Skeem 3.8.6.1 Gaasitorustiku planeerimise skeem (alus Maa-ameti põhikaart wms teenusena) Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrk vastuvõetud detailplaneeringu, tellija liitumisavalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel. www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 17 Alternatiivina on lubatud lokaalkütte kasutamine kasutades süsteeme, mis on energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. 3.8.7.Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala sidevarustuse kavandamisel on arvestatud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) 19.01.2021 väljastatud tehniliste tingimustega nr TT1237LV (kehtivad kuni 19.01.2022) ja Telia Eesti AS 03.02.2021 tehniliste tingimustega nr 34801700 (kehtivad kuni 02.02.2022). Planeeringuala lääneosas riigitee ääres kulgeb ELA SA fiiberoptilne sidetrass. Planeeritud krundi sidevarustus on kavandatud nimetatud trassist. Selleks on vajalik ELA SA sidetrassile paigaldada pealtpaigaldatav sidekaev (Vesimentor). ELA SA’le kuuluva sidekaevu paigaldamine Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui kaevu paigaldamine ELA SA sidetrassile ei ole Transpordiameti poolt lubatud, siis tuleb kaev paigaldada ELA SA sidetrassi kõrvale. Tuleb rajada sidetoru sidekaevuni ning kaevus katkestada ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž). Kaevu paigaldamisel ELA SA sidetrassi kõrvale tuleb pikendada ELA SA katkestatud oranže mikrotorusid 4-avalise multitoruga paigaldatud sidekaevuni. Seejärel tuleb ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun) ja mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Vähemalt 24-kiuline kaabel puhuda ELA SA sidekapi ja paigaldatud sidekaevu vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Sidekaevust puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta. Sidekappi tuleb jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu jätta kaablivaru 30 m. Tööde teostamine ELA SA sidevõrgus võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul. Paigaldatud sidekaev, ELA SA sidetrassi ja paigaldatud sidekaevu vaheline 4-avaline multitoru (juhul, kui on paigaldatud), ELA SA mikrotorus, sidekapis ja sidekaevus olev kaabel jääb ELA SA omandisse. Piiritluspunkt on sidekaevu kaevusein. Väljapoole olemasolevat kasutusala jääv ELA SA sidetrass (sh sidekaev) seadustada ELA SA kasuks. Juhul, kui seoses uue siderajatise paigaldamisega ELA SA sidetrassile või selle lähedusse sama katastriüksuse piires tekib vajadus olemasoleva kasutusala suurendamiseks/laiendamiseks, tuleb puudutatud katastriüksuse piires koostada üks ühine dgn või dwg formaadis nõuetekohane kasutusalaplaan, millel on näidatud kõik sellel katastriüksusel olevad kehtivad kasutusalad ja mis asendab kõiki seni kehtinud antud katastriüksusega seotud kasutusalaplaane. Uus kasutusalaplaan dgn või dwg formaadis (ja vajadusel ka uus IKÕ leping) edastatakse ELA SA-le läbi ELA-12 andmebaasi koos KLT töö dokumentatsiooniga. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 059M12 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA SA sidetrassile paigaldatud sidekaevu ELA SA nõuetekohane teostusjoonis, seadustamise dokumendid (juhul, kui on teostatud) ja ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid: ▪ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (elektroonilise side seadus, peatükk 11). 18 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering ▪ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. ▪ Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“. ▪ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. ▪ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: ▪ mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; ▪ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; ▪ puude istutamine ja langetamine; ▪ vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; ▪ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; ▪ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. ▪ EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. Valida tuleb sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator. Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele tuleb Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrguühendus(jaotus)kohani. Seega on Tagaküla tee 1 krundi liitumiseks Telia AS teenusega planeeritud liitumine ELASA fiiberoptilise trassiga maantee ääres. Liitumiskohas ELA SA-ga maantee ääres on kavandatud paigaldada OPTO kaev, millest tuleb ehitada 4- avaline multitorustik hoonesse. Kaevust tuleb viia hoonesse torustikus 24-kiuline SingleMode fiiberoptika, kus see otsastada sobival otsastusseadmel. Kaevu tuleb jätta kaablile varu liitumiseks 15 m kerasse. Seega tuleb lisaks ELA SA tehnilistes tingimustes määratud sidekaevule paigaldada teinegi sidekaev ning kaevud siduda omavahel 4-avalise multitoruga. Kaabli vajalikud ühendused kaevudes teostab Telia AS. Sisevõrk hoones tuleb projekteerida fiiberoptiliste kaablitega (Telia AS dokument Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/juhendid). Riigitee ääres kulgeb samuti Telia Eesti AS sideliin, mis vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele tuleb säilitada ja sellele seada servituut. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia AS järelevalvega (info järelevalve kohta telefoninumbril 3224705). Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu. 3.9. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Territooriumi õueala on ette nähtud piirata piirdeaiaga. Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus, kavandada konkreetsed ja selgelt eristatavad liikumisteed ning selgelt eristada avalik- ja eraala. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 19 materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonete kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Soovitatav on kasutada ka videovalvet. 3.10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara. Tegevusega kaasneda võivad mõjud (nt jäätmeteke, müra, vibratsioon), peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde teostamisel kaasnevaid mõjusid saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. Ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke. 3.10.1 Müra, vibratsioon Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22 (Rakvere - Väike-Maarja – Vägeva, Jaama tänav), seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringute võimalikkusest ning tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringuga kavandatava hoonestusala (politsei- ja päästehoone koos abihoonega) puhul ei ole sisuliselt tegemist müra (samuti vibratsiooni) suhtes suure tundlikkusega objektiga 13. Kavandatud sihtotstarbega asutuste rajamine teede ning tänavate äärde on üldjuhul sobilik ning ülemäärast häiringute esinemist ei ole ette näha. Planeeritav hoonestusala jääb äärmise sõiduraja servast ca 10 m kaugusele, hoonete tegelik asukoht võib jääda ka teest kaugemale. Planeeringuala müraolukorra hindamisel võib kõige asjakohasemaks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maa-alad) normide rakendamise. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel. Planeeringuala müraolukorda mõjutab peamiselt ainult alaga piirnev Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva maantee (Jaama tänav). Transpordiameti 2019. a liiklusloenduse kohaselt on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3622 a/ööp, sh 8% raskeliiklust ning piirkiirus 50 km/h. Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (2019. a) esineb kavandatava hoonestusala teepoolsel küljel (ca 10 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) arvutuslikult 14 müra hinnatud tase, mis jääb päeval (Ld) vahemikku 63…64 dB ja öösel (Ln) suurusjärku 55 dB. Liikluskoormuse kasv nt 50% võrra toob kaasa ca 1,7…1,8 dB võrra suurema mürataseme kui olemasolevas olukorras, kuid sedavõrd suurt kasvu ei ole antud piirkonna ning tee puhul pigem ette näha. Seega on ka perspektiivses olukorras tagatud III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtusest (70 dB päeval/60 dB öösel) selgelt madalam müratase kavandatava põhihoone teepoolsel küljel. Lähtudes asjaolust, et planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkuse objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud. Ehitusperioodil ja ehitatud hoone kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel 13 Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. 14 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB -Routes-96“. 20 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering ületada määruse nr 71 liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme piirväärtusi (60/6515 dB päeval//55/6014 dB öösel). Siseruumides heade tingimuste tagamiseks on soovitatav uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt: Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide sh, teenindusasutused jms rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus 35-40 dB (arvestades ka võimalikku liikluskoormuste kasvu). Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud välisõhu saasteainete kontsentratsioonid. Antud liikluskoormuste korral ei ole ka kõige kriitilisemate saasteainete (sh PM10, NO2, CO) puhul väljaspool teeala tervisekaitsest lähtuvalt kehtestatud saastatuse taseme piirväärtuse ületamist ette näha. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud hoonestusala piiril, mistõttu ei ole rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks otstarbekas seada. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole ka linnatänava vahetus läheduses põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede vahetus läheduses võib samas raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus. Kavandatud hoonestuse puhul on siseruumides nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamine saavutatav tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisel. Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid §-s 3 sätestatud piirväärtusi. Kavandatava tegevuse realiseerimise korral võib potentsiaalsete uute müraallikatena välja tuua operatiivsõidukite alarmhelid (sireenid). Siiski võib alarmsireene lugeda pigem erandlikuks häiringute põhjustajaks, kuna alarmi kasutatakse reeglina vaid siis, kui kaasliiklejad operatiivsõidukite vilkuritele ei reageeri või alarmsõiduki sõidusuunas läheneb piiratud nähtavusega teelõik, nt ristmik. Öisel ajal (planeeringuala naabrusesse jäävate elanike elutingimuste kontekstis kõige olulisem ning vaikust nõudev puhkeaeg) sireeni üldjuhul ei kasutata, kasutusel on ainult vilkurid. Samas ei ole välistatud, et juhul kui liiklusolukord seda nõuab, kasutatakse siiski ka alarmseadmeid, kuid sel juhul on pigem tegemist üksikjuhtumiga (ning vähetõenäoline, et öine liiklusolukord nõuaks sireeni kasutamist). Planeeringuala juurdepääsude juurde on soovitav paigaldada liiklusmärk, mis tähistab operatiivsõiduki väljasõitu ning vähendab alarmsireenide kasutamise vajadust. Teatud määral võib planeeringualal esineda ka täiendavat liiklusmüra (sh mootorimüra) ja õhusaastet (nt töötava mootoriga sõidukite paigal seismise korral), kuid eeldatav liikluskoormus ning seisakute aeg on siiski piisavalt väike, mis ei põhjusta normväärtuste lähedast või tervisele ohtlikku müra ja/või õhusaaste olukorda naaberaladel. Liiklusseaduses §13 lg 5 on sätestatud, et õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Kuigi planeeringuala kõrvalkinnistute eluhooned asuvad planeeritava hoone asukohast rohkem kui 25 m kaugusel, tuleb ka teoreetiliste häiringute minimeerimise seisukohalt võimalusel automootoreid töötada lasta nii vähe kui võimalik (ja vajalik)16. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel tagab müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeritud hoone ehitamine on kavandatud aleviku territooriumile, tuleb projekti koostamisel, sh ehitatavate hoonete fassaadile ventilatsiooni- ja 15 müratundliku hoone teepoolsel küljel 16 Peatüki koostas keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 21 kliimaseadmete paigaldamise planeerimisel, arvestada, et ehitatud hoonete kasutamisel tehnoseadmete tööst tekkiv müra ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 3.10.2 Insolatsioon Insolatsiooni kestust arvutatakse hoonete eluruumides ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Väljaspool nimetatud perioodi insolatsiooni kestust normeeritud ei ole. Päikese otsekiirgust loetakse insolatsiooniks asjakohase juhendi 17 mõistes, kui päikese tõusunurk on vähemalt 6 kraadi ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10 kraadi. Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrv alekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul, kus päike saab paista kõikidesse tubadesse, võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh. korteri) insolatsioon ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole vajalik. Planeerimisel on tagatud ja projekteerimisel tuleb tagada naaberhoonete olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates ruumides piisava insolatsiooni säilimine. 3.10.3 Radoon, elektromagnetväli Eesti Geoloogiakeskuse veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus kohaselt jääb planeeringuala kõrge radooniriskiga piirkonda, kus ehitusel tuleb vajadusel kasutusele võtta radooniohtu minimeerivad meetmed. Ehitatava hoonestuse siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Elektromagnetvälja (alajaam) tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi 18. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. 3.10.4 Energiatõhusus Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika 17 Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalid – MKM. Insolatsiooni kestuse arvutamise juhend. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/et/ehitus-ja-elamuvaldkonna-juhendmaterjalid 18 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud Sotsiaal ministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine 22 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja. Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: ▪ Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele; ▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; ▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; ▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. 3.10.5 Kliimamuutused Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine19. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist 20. Planeeringuala haljasalade kujundamisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel maastikukujundamise kaudu leida lahendusi sademevee kogumiseks, immutamiseks (nt alale kujundatud nõgu vm) ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. Planeeringuala haljasalasid saab kasutada sademevee pinnasesse immutamiseks, kõvakattega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ning enne ÜVKA programmis ette nähtud sademeveetorustikku suunamist tuleb vesi puhastada püüdurites. 19 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aas tani_2030_1.pdf 20 veeseadus www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 23 Jalgteede, platside jm katendiks valida soovitatavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis. 3.10.6 Jäätmed Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks kavandada suletavad jäätmemahutid, mis peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs. Jäätmemahutite asukoht katastriüksusel tuleb anda projekteerimise käigus. 3.11. Piirangud 3.11.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine 19.05.2020 sõlmiti isikliku kasutusõiguse leping Elering OÜ kasuks asendamaks Tagaküla tee 1 katastriüksust läbiv elektri õhuliin maakaabelliiniga 21. Kuna planeeringus projekteeritud keskpinge maakaabelliini asukohta korrigeeriti, on vajalik määrata uus isiklik kasutusõigus Elering OÜ kasuks. Täiendavalt on vajalik seada servituudid järgmiselt: ▪ Tagaküla tee 1 katastriüksusele Jaama tn 17 kinnistu kasuks selliselt, et Jaama tn 17 kinnistu omanikul, külalistel jm on õigus kasutada Tagaküla tee 1 katastriüksuse põhjaosas asuvat sissesõiduteed; ▪ Tagaküla tee 1 katastriüksusele Jaama tn 17 kinnistu kasuks selliselt, et Jaama tn 17 kinnistu omanikul on õigus kasutada Tagaküla tee 1 katastriüksusele jäävaid vee- ja olmereoveekanalisatsiooni rajatisi, et tagada omale veevarustus ja ära juhtida reovett; ▪ Tagaküla tee 1 katastriüksusele säilivate Jaama tn 19 ja Tagaküla tee 2 kinnistutele kulgevate elektri õhuliinide valdaja kasuks; ▪ Jaama tn 17 ja Pähkli tn 4 kinnistule projekteeritud elektri maakaabelliinide valdaja kasuks. Tehnovõrkudele seatakse vajadusel täiendavad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses võrguvaldajate kasuks. Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. 3.11.2 Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused ▪ Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) õhuliinide korral 2 m mõlemal pool liini telge; maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest; ▪ Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni; ▪ Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele 21 Põhiprojekt Jaama tn 17 kinnistul õhuliinide asendamine maakaabel liinidega 24 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; ▪ Tegevuse piirangud gaasipaigaldise kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral mõlemal pool gaasitorustiku välimisest mõõtmest 1 m. 3.12. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et planeeritud ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamisel. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule (EhS). Planeeritud arendusega seotud teed tuleb rajada/rekonstrueerida enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud planeeritud jalakäijate ülekäigukoha projekteerimine ja rajamine toimub kohaliku omavalitsuse ja arengutegevusest huvitatud isiku koostööl. Tehnovõrkude rajamine/ümberehitamine toimub krundi omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Elektrivarustuse tööjooniste staadiumiks tuleb taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega ning tööjoonised kooskõlastada täiendavalt OÜ-ga Elektrilevi. Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasi jaotustorustike kaitsevööndis kavandatud ehitustöödeks vajalik geodeetiline alusplaan ja projektid tuleb esitada tehniliste tingimuste ja nõusolekute saamiseks e- aadressile [email protected]. Gaasitorustike ja -paigaldiste projekteerimist ja/või töid võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuste registris gaasi projekteerijana/gaasitööde teostajana. Nõutav on 7. taseme kutse omamine gaasiseadmete- ja paigaldiste projekteerimise osas. Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja eelnevalt sõlmitava maagaasi võrguteenuse lepingu alusel. Gaasiga liitumiseks on vajalik esitada avaldus: https://www.gaas.ee/ettevottest/gaasivork/gaasivorguga-liitumine/. Sideliinide ehitusprojekt(id) tuleb kooskõlastada ELA SA haldusega. ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel tuleb lähtuda 19.01.2021 väljastatud elektroonilise side alastest tehnilistest tingimustest nr TT1237LV. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse. Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju inimeste tervisele ja tagatud peab olema võimalike ohutegurite ärahoidmine. www.hendrikson.ee Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 25 B - JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrkude planeering M 1 : 500 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering 27 C - KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse nr organisatsioon kuupäev ja nr asukoht 1. Terviseamet 16.07.2021 nr Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Väike-Maarja alevikus Kooskõlastuskiri asub 9.3-1/21/7851- Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneeringu. planeeringu lisade kaustas, 2 digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. 2. Transpordiamet 20.01.2022 nr Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) kooskõlastame planeeringu. Kooskõlastuskiri asub 7.2-2/22/1375- Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga . planeeringu lisade kaustas, 2 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub esitada meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 digitaalsete materjalide hulgas. alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. 3. Päästeamet 01.08.2021 nr Päästeseaduse § 5 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lõiked 1 ja 2 ning § 133 Kooskõlastuskiri asub 7.2-3.3/5745-2 alusel kooskõlastab Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo planeeringu lisade kaustas, ehituskontrolli teenuse nõunik Kristina Kazmin Hendrikson & Ko poolt koostatud Väike - digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering (tö ö digitaalsete materjalide hulgas. nr 20003570) tuleohutusosa. Detailplaneeringu kooskõlastus on märgitud detailplaneeringu digitaalses konteineris, resolutsiooniga tuleohutusosa kooskõlastatus nr 2179 -2021-2. 4. Telia Eesti AS 17.06.2021 nr Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Kooskõlastuskiri asub 35274709 Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele planeeringu lisade kaustas, tingimustele: jah (Tehn. tingimused nr. 34801700) digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah digitaalsete materjalide hulgas. Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 5107291 Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Side maakaabel Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga: jah Kooskõlastus kehtib kuni 16.06.2022 5. Elektrilevi OÜ 11.01.2022 nr Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastuskiri asub 2664531045 Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega . planeeringu lisade kaustas, Eelmine kooskõlastus 10.08.2021 nr 8055920548 on annulleeritud . digitaalselt allkirjastatud 28 Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 katastriüksuse detailplaneering Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse nr organisatsioon kuupäev ja nr asukoht kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. 6. AS Gaasivõrk 05.07.2021 nr Detailplaneeringu poolt hõlmataval alal paiknevad järgmised Gaasivõrk AS -le kuuluvad Kooskõlastuskiri asub 3-7/537-21 gaasitorustikud: a. B-kategooria gaasitorustik PE160x14,6 planeeringu lisade kaustas, Käesolev nõusolek on üldist laadi ja ei ole tegutsemisluba Gaasivõrk AS-le kuuluvate digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub jaotustorustike kaitsevööndis tegutsemiseks. Jaotustorustiku kaitsevööndis on digitaalsete materjalide hulgas. võrguvaldaja loata keelatud igasugune tegevus, mis ohustab gaasitorustikke ja - paigaldisi. Nõusoleku märkused: 1. Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasi jaotustorustike kaitsevööndis kavandatud ehitustöödeks vajalik geodeetiline alusplaan ja projektid tuleb esitada tehniliste tingimuste ja nõusolekute saamiseks e-aadressile [email protected] 2. Gaasitorustike ja -paigaldiste projekteerimist ja/või töid võib teostada üksn es ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuste registris gaasi projekteerijana/gaasitööde teostajana. Nõutav on 7. taseme kutse omamine gaasiseadmete - ja paigaldiste projekteerimise osas. 3. Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalik ud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja eelnevalt sõlmitava maagaasi võrguteenuse lepingu alusel. 4. Gaasiga liitumiseks on vajalik esitada avaldus: https://www.gaas.ee/ettevottest/gaasi vork/gaasivorguga-liitumine/ Nõusolek kehtib üks aasta alates väljastamise kuupäevast. 7. Eesti Lairiba 04.08.2021 nr Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud. Kooskõlastuskiri asub Arenduse KK3138LV Ehitusprojekt(id) kooskõlastada ELA SA haldusega. planeeringu lisade kaustas, Sihtasutus ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 19.01.2021 väljastatud digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub AS Connecto Eesti Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1237LV digitaalsete materjalide hulgas. Täiendav info telefonil 5336 4150 Kooskõlastus kehtib kuni 04.08.2023 8. Pandivere Vesi OÜ 09.08.2021 OÜ Pandivere Vesi kooskõlastab Väike-Maarja aleviku Tagaküla tee 1 katastriüksuse Kooskõlastuskiri asub detailplaneeringu (töö nr 20003570, joonis nr 4). planeeringu lisade kaustas www.hendrikson.ee Jaama haljasala 2 92702:002:0268 Jaama tn 15 LEPPEMÄRGID: Üldkasutatav maa 100% Jaama tn 15a 92702:002:1960 Planeeringuala piir N 5 413 m² 92702:002:1470 111.10 111.24 111.15 Elamumaa 100% Elamumaa 100% Katastriüksuse piir 2 241 m² 110.07 110.52 3 373 m² 110.16 Planeeritud hoonestusala 110.45 vmpa 111.12 109.92 111.04 110.42 110.60 111.30 Planeeritud hoone / lubatud suurima kõrgusega S 110.99 vmpa osa asukoht (põhim.) 111.14 111.04 110.34 1 10. 87 Kr 110.29 1 10. 43 1 10. 111.20 88 1 10. 76 1 10. 68 110.89 Olemasolev rekonstrueeritav sõidutee 1 10. 69 110. 82 109.82 1 10.74 Kr 111 .03 Planeeritud jalgtee (põhim.) ee 1 10.95 1 110.23 11. 20 1 11 Vägeva t 1 11. 1 .1 8 0 109.74 1 P 12 Kr 11.09 A P 12 110.92 Planeeritud parkimisala kohtade arvuga (põhim.) X= 6555750 Planeeritud istutatav madalhaljastus (põhim.) 110.93 111.05 110.88 Y= 628800 a- Planeeritud haljasmaa (põhim.) j M aar 110.63 2 110.27 3 1 Ümbertõstetav objekt tn 1 109.86 ke- Jaam a 109.79 Likvideeritav objekt 109.62 Väi Olemasolev elektri keskpinge õhuliin 109.49 e- 110.87 110.97 110.95 110.87 Olemasolev elektri madalpinge õhuliin r 22 Rakve 110.23 Olemasolev sideliin 110.79 109.73 110.56 P 8 Jaama tn 17 Olemasolev kanalisatsioonitrass 109.70 109.71 92702:002:1070 Olemasolev veetrass Elamumaa 100% P 6 110.76 Mittetöötav tehnorajatis 110.91 3 438 m² 110.79 109.57 110.27 Planeeritud elektri maakaabelliin/-id (põhim.) 110.53 110.39 Planeeritud elektri liitumiskilp (põhim.) 110.64 A 109.82 TV 110.02 Planeeritud sideliin (põhim.) 110.75 110.86 109.52 Planeeritud veetrass (põhim.) 11 TV 0. 110.32 78 ori ent. 110.69 Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass (põhim.) 110.13 110.07 110.56 110.02 Planeeritud sademevee kanalisatsioonitrass (põhim.) 1 10. 40 1 ori ent. 10. 36 60 110.37 1 10.38 Tag 1 10. Kr ÜVKA kohane sademevee kanalisatsioonitrass (põhim.) Kr ak 55 10. 110.37 ül a t e 1 1 10. 33 e 1 10. 110. 58 68 110.75 A 5 Kr 1 10.53 110. 1 70 10. Planeeritud gaasitrass liitumispunktiga (põhim.) 4 8 78 Tagaküla tee 110. .7 Kr 1 10.69 1 10. 96 A 0 11 0. 11 81 1 1 10. 96 10.80 92702:002:0256 TV Planeeritud maa-aluste tuletõrjeveemahutite ala/ Jaama tn 19 1 10. 90 TV 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee Transpordimaa 100% veevõtukoht (põhim.) 92702:002:0143 92702:002:2490 3674 m² Elamumaa 100% Tagaküla tee 2 Projekteeritud elektri keskpinge maakaabelliin/-id Transpordimaa 100% 3 662 m² 92702:002:2400 26 711 m² Projekteeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id Tootmismaa 100% 1 245 m² Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht Siseministeerium Väike-Maarja vald Raekoja plats 8 Merlin Kalle Väike-Maarja alevik MÄRKUSED: Tartu 51004 Töö nimetus 1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ poolt septembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani Koostaja täpsusastmega M 1:500 (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga Tagaküla tee 1 katastriüksuse Merlin Kalle 22.10.2020.a. tel 740 9800 detailplaneering 2. Planeeritud hoonete asukoht ja kuju hoonestusalal, krundisiseste teede/parklate ja haljastuse lahendus on joonisel põhimõtteline ja täpsustub vastavas ehitusprojektis. [email protected] Kuupäev Joonisel on kujutatud planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind. Joonis 07.12.2021 3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel. Tehnovõrkude planeering 4. Planeeringuala olemasolevatel säilivatel ja planeeritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, millega tuleb arvestada. Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole. 5. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 4 Jaama haljasala 2 92702:002:0268 Jaama tn 15 TAGAKÜLA TEE 1 KRUNDI EHITUSÕIGUS Üldkasutatav maa 100% Jaama tn 15a Krundi kasutamise sihtotstarve: 92702:002:1960 Päästeteenistuse ja korrakaitse N 5 413 m² 92702:002:1470 111.10 111.24 asutuse maa* 111.15 Elamumaa 100% * Vastavalt juhendileRuumilise planeerimise leppemärgid 2013 Elamumaa 100% Hoonete Hoonete Hoonete ** Põhihoone 12 m kõrguse tehnoseadmeid varjestava hooneosa suurim lubatud 2 241 m² lubatud suurim suurim pind on 100 m²; põhihoone valdava mahu lubatud maksimaalne kõrgus on 9 m; 110.07 110.52 3 373 m² maksimaalne lubatud lubatud abihoone lubatud maksimaalne kõrgus on 5 m 110.16 kõrgus ehitisealune arv 110.45 (suht.) pind vmpa 111.12 109.92 111.04 2 110.42 110.60 111.30 12 m/9 m/5 m** 1 220 m² S 110.99 vmpa 111.14 111.04 110.34 Krundi pindala:4 376 m² 1 10. 87 Kr 110.29 1 10. 43 8.5 1 10. 1 111.20 88 10. 76 110.89 1 10. 68 1 10. 69 110. 82 109.82 1 10. Kr 7.1 74 5 111 .03 8 ee 15.5 1 110.23 10.95 1 11. 20 LEPPEMÄRGID: 1 11 Vägeva t 1 11 .1 8 2.2 . 10 109.74 1 Kr 11.09 A 19.5 8.6 110.92 P 12 Planeeringuala piir X= 6555750 5 110.93 Katastriüksuse piir 111.05 110.88 2. 6 4 Y= 628800 a- 9 Planeeritud hoonestusala j M aar 110.63 2 110.27 3 1 Planeeritud hoone / lubatud suurima kõrgusega tn 1 109.86 osa asukoht (põhim.) ke- 4 Jaam a 109.79 109.62 Väi 4. 6 Olemasolev rekonstrueeritav sõidutee 109.49 e- 29.7 110.87 18 110.97 110.95 Planeeritud jalakäijate liikumise suund (põhim.) 110.87 r 22 Rakve 13 110.23 Planeeritud ülekäigukoht (põhim.) 110.79 109.73 49.6 110.56 10 Sõidusuunad P 8 Jaama tn 17 109.70 109.71 92702:002:1070 Planeeritud transpordi juurdepääs katastriüksusele (põhim.) 50. 2 Elamumaa 100% P 6 Olemasolev transpordi juurdepääs 110.76 110.91 3 438 m² 2.7 110.79 109.57 110.27 P 12 Planeeritud parkimisala kohtade arvuga (põhim.) 22.1 5 110.53 110.39 Planeeritud istutatav madalhaljastus (põhim.) 3.6 Tagaküla tee 1 21.1 110.64 A 109.82 Planeeritud haljasmaa (põhim.) 110.02 110.75 110.86 109.52 Planeeritud piirdeaed (põhim.) 11 7.2 0. 56 110.32 . 2 78 ori ent. 110.69 Ümbertõstetav objekt 110.13 110.07 110.02 110.56 Likvideeritav objekt 10 25. 7 1 10. 40 ori ent. 110.37 110. 36 Servituudi seadmise vajadus 1 1 60 0.38 Tag 1 10. Kr Kr ak 55 10. 110.37 ül a t e 1 1 10. 33 e 1 10. 110. 58 68 110.75 A 5 Kr 1 10.53 110. 1 70 10. 4 8 78 Tagaküla tee 110. .7 6 A Kr 1 10.69 1 10. 96 Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m 0 11 0. 11 81 1 1 10. 96 10.80 92702:002:0256 Jaama tn 19 1 10. 9 0 Nähtavuskolmnurk maanteele (120 m, 50 km/h, rahuldav) 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee Transpordimaa 100% 92702:002:0143 92702:002:2490 3674 m² Elamumaa 100% Tagaküla tee 2 Transpordimaa 100% 3 662 m² 92702:002:2400 26 711 m² Tootmismaa 100% 1 245 m² Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht Siseministeerium Väike-Maarja vald Raekoja plats 8 Merlin Kalle Väike-Maarja alevik Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja MÄRKUSED: Tagaküla tee 1 katastriüksuse Merlin Kalle 1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ poolt septembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani tel 740 9800 detailplaneering täpsusastmega M 1:500 (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga [email protected] Kuupäev 22.10.2020.a. Joonis 07.12.2021 2. Planeeritud hoonete asukoht ja kuju hoonestusalal, krundisiseste teede/parklate ja haljastuse lahendus on joonisel põhimõtteline ja täpsustub vastavas ehitusprojektis. Põhijoonis Joonisel on kujutatud planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind. 3. Planeeringuala olemasolevatel säilivatel ja planeeritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, millega tuleb arvestada. 4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 3 Jaama haljasala 2 92702:002:0268 Jaama tn 15 Üldkasutatav maa 100% Jaama tn 15a 92702:002:1960 N 5 413 m² 92702:002:1470 111.10 111.24 111.15 Elamumaa 100% Elamumaa 100% 2 241 m² 110.07 110.52 3 373 m² 110.16 110.45 vmpa 111.12 109.92 111.04 110.42 110.60 111.30 S 110.99 vmpa 111.14 111.04 110.34 1 10. 87 Kr 110.29 1 10. 43 1 10. 1 111.20 88 10. 76 110.89 1 10. 68 1 10. 69 110. 82 109.82 1 10.74 Kr 111 .03 ee 1 10.95 1 110.23 11. 20 1 11 LEPPEMÄRGID: Vägeva t 1 11. 1 .1 8 0 109.74 1 Kr 11.09 A 110.92 Planeeringuala piir X= 6555750 110.93 111.05 110.88 Katastriüksuse piir Y= 628800 j M aara- 110.27 110.63 2 3 Põõsas, rohumaa 1 tn 1 109.86 Transpordi juurdepääs katastriüksusele ke- Jaam a 109.79 109.62 Asfaltkattega tee Väi 109.49 Tagaküla tee 1 e- Kruusakattega tee 110.87 110.97 110.95 110.87 92702:002:0242 r 22 Rakve Elamumaa 100% Sõidusuunad 110.23 109.73 4 376 m² 110.79 110.56 Jaama tn 17 109.70 109.71 92702:002:1070 Elektri keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10 m Elamumaa 100% Elektri madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m 110.76 110.91 3 438 m² 110.79 109.57 110.27 Sideliin kaitsevööndiga 1 m 110.53 110.39 Kanalisatsioonitrass kaitsevööndiga 110.64 A 109.82 Veetrass kaitsevööndiga 110.02 Mittetöötav tehnorajatis 110.75 110.86 109.52 11 0. 110.32 Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m 78 ori ent. 110.69 110.13 110.07 110.56 110.02 Tagaküla tee 1 Katastriüksuse aadress, 1 10. 40 110. 36 ori ent. 92702:002:0242 tunnus, 110.37 60 1 10.38 T agak 1 10. Kr sihtotstarve, Kr 55 10. 110.37 ül a t e 1 1 10. 33 e 110. 58 1 10. 68 Elamumaa 100% pindala 110.75 A 5 Kr 1 10.53 110. 1 70 10. 4 8 78 Tagaküla tee 4 376 m² 110. .7 Kr 1 10.69 1 10. 96 A 0 11 0. 11 81 1 1 10. 96 10.80 92702:002:0256 Jaama tn 19 1 10. 90 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee Transpordimaa 100% 92702:002:0143 92702:002:2490 3674 m² Elamumaa 100% Tagaküla tee 2 Transpordimaa 100% 3 662 m² 92702:002:2400 26 711 m² Tootmismaa 100% 1 245 m² Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht Siseministeerium Väike-Maarja vald Raekoja plats 8 Merlin Kalle Väike-Maarja alevik Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja Tagaküla tee 1 katastriüksuse Merlin Kalle tel 740 9800 detailplaneering [email protected] Kuupäev MÄRKUSED: 23.03.2021 Joonis 1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ poolt septembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani Tugijoonis täpsusastmega M 1:500 (töö nr TT-2957-1), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 22.10.2020.a. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 2 2. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.02.2022 15:28 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-1/10-76 Kehtestatud detailplaneeringu esitamine, Tagaküla tee 1 Väike-Maarjas Tere!Lp riigihalduse ministerVäike-Maarja Vallavalitsuse 26.01.2022 korraldusega nr 34 kehtestati Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 asuvale ligikaudu 0,6 ha suurusele planeeringualale koostatud detailplaneering. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus politsei- ja päästehoone ehitamiseks. Tuginedes planeerimisseaduse § 139 lõikele 4 saadame kehtestatud detailplaneeringu.LugupidamisegaDiana SeepterVäike-Maarja Vallavalitsusmaakorraldusspetsialist329 5755
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel