dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 2. veebruar 2022
Viit
15-3/1350-1
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
4. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf81 KB
  • 📎image002.png
  • 📎image003.png
  • 📎image005.jpg
  • 📎image008.jpg
  • 📎image009.png
  • 📎jogeva_valla_arheoloogiatundlikud_alad.zip10 KB
  • 📎joonis_1.pdf3481 KB
  • 📎joonis_2.pdf3528 KB
  • 📎Seletuskiri_arheoloogiapärand_Jõgeva_valla_ÜP.pdf895 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ville Tamm <[email protected]> Saadetud: 02.02.2022 14:58 Adressaat: Kadri Vaher <[email protected]> Koopia: Triin Pärsim <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Jõgeva üldplaneering 02.22.2022 nr 1.1-7/2507-12 Tere Kadri Vaher, Skepast&amp;Puhkim OÜ Sama: Triin Pärsim, Jõgeva Vallavalitsus Sama: Rahandusministeeriumi planeeringute osakond Jõgeva valla üldplaneeringust Täname seoses Jõgeva valla üldplaneeringuga 05.01.2022 saadetud küsimuste eest Kuremaa mõisa pargi kaitsevööndis kavandatavast elamumaast ja Jõgeva valla arheoloogiatundlikest aladest. Elamumaadena on silmas on peetud järgmisi üldplaneeringus märgitud katastriüksusi:Palamuse tee 1a (24801:001:0744) Palamuse tee (24805:001:0199) Järvepargi (24805:001:0176; Palamuse tee 7a, 7, 9 ja 14136 Kuremaa- Soomevere tee vaheline üldkasutatav maa) Pera (24801:001:0803) Palamuse tee 7a (24801:001:0804) Palamuse tee 5 (24805:001:0254) Palamuse tee 3 (24805:001:0253) Jõgeva vallas Mooritsa külas asuva Järvepargi kinnistu osaline detailplaneering on Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata, algatatud 14.08.2006, kehtestatud 25.01.2007. Edastame lisaks 15.07.2021 &gt; saadetud „jogeva_valla_arheoloogiatundlikud_alad.zip kaartidele (Muinsuskaitseameti dokumendiregistri nr 1.1-7/2140) täiendavalt arheoloogiapärandi seletuskirja ja kaardimaterjali. Vabandame seletuskirja viibimise pärast. Lisad: „Seletuskiri_arheoloogiapärand_Jõgeva_valla_ÜP.pdf; joonis_1.pdf; joonis_2.pdf; jogeva_valla_arheoloogiatundlikud_alad.zip Head lumekuud Ville TammJõgevamaa nõunikMuinsuskaitseamettel 5912 5880 From: Kadri Vaher &lt;[email protected]&gt; Sent: Wednesday, January 5, 2022 3:39 PMTo: Ville Tamm &lt;[email protected]&gt;Subject: [VÄLJAST] Jõgeva üldplaneering Tere Soovin Jõgeva üldplaneeringu raames täpsustada allolevaid teemasid Muinsuskaitseameti poolt esitatud märkustest tulenevalt. 1. MKA: Täiendada üldplaneeringu lahenduse mõju analüüsi kultuuripärandile ja hinnata kavandatud elamumaa mõju Kuremaa mõisa kompleksile. Palume täpsustada millist kavandatavat elamumaad Kuremaa mõisa läheduses silmas peetakse. Täpsustame, et ÜPga sinna piirkonda uusi elamumaid ei kavandata, tegu on olemasolevate alade markeerimisega ning ükski neist ei paikne mõisale sellises läheduses, et võiks sellele negatiivset mõju avaldada. 2. MKA: Palume lisada seletuskirja: Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud võimalikke arheoloogiatundlikke alasid ning need kaardile kandnud. Selle abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Palume lisada prognoositud arheoloogiatundlikud alad üldplaneeringu kaardile. Palume edastada meile MKA poolt koostatud arheoloogiatundlikke alade info kaardikujul loetavas formaadis, et saaksime tutvuda nende aladega ning kaaluda nende lisamist ÜPsse. Hetkel ei ole arusaadav, millisele kaardile viidatud on. Tervitades Kadri Vaher 9453 . 9445 94519452 9443 9441 9442 9454 9444 9437 9436 9447 9216 9438 9431 9213 9430 9439 9214 92129235 9215 9236 9429 94579455 9450 91949202 9239 9456 9449 9242 9208 9209 94349435 9211 9237 9225 9458 9193 9201 92419243 9428 9221 9199 9220 9200 9219 9238 9448 9226 91979198 9217 9446 9240 9245 9244 9205 9207 9206 9223 9294 9302 9234 9295 9305 9303 9224 9222 92279228 9304 9272 9275 9232 9277 9276 9231 9279 9229 9230 9203 9287 9293 9268 9292 93099308 9204 9291 9282 93149317 9269 Arheoloogiamälestis 9316 9280 9300 9301 93119312 9288 9297 Valla piir 9270 9298 9289 9286 9271 9284 93249326 9325 0 2 4 Km 9306 9290 31.01.2022 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021 9453 . 9445 94519452 9443 9441 9442 9454 9444 9437 9436 9447 9216 9438 9431 9213 9430 9439 9214 92129235 9215 9236 9429 94579455 9450 91949202 9239 9456 9449 9242 9208 9209 94349435 9211 9237 9225 9458 9193 9201 92419243 9428 9221 9199 9220 9200 9219 9238 9448 9226 91979198 9217 9446 9240 9245 9244 9205 9207 9206 9223 9294 9302 9234 9295 9305 9303 9224 9222 92279228 9304 9272 9275 9232 9277 9276 9231 9279 9229 9230 9203 9287 9293 9268 9292 Arheoloogiamälestis 93099308 9204 9291 9282 93149317 9269 Arheoloogiatundlik ala 9316 9280 9300 9301 93119312 9288 9297 Valla piir 9270 9298 9289 9286 9271 9284 93249326 9325 0 2 4 Km 9306 9290 31.01.2022 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2021 Muinsuskaitseamet Jõgeva valla arheoloogiapärand Seletuskiri Jõgeva valla üldplaneeringu juurde Ulla Kadakas, Helena Kaldre, Martti Veldi (Muinsuskaitseamet) Joonis 1. Jõgeva valla arheoloogiamälestised. Jõgeva valla arheoloogiamälestised Jõgeva vallas on 2022. aasta jaanuari seisuga riigi kaitse all 136 arheoloogiamälestist (joonis 1, lisa 1). Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete kontrollimine jõudis lõpule 1997.–1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised (taas) riigi kaitse alla. Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist võtta vaid vähesed. 1 Muinsuskaitseamet Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Jõgeva vallas võetud elupaikasid (53), matmispaikasid (50) ning kultusekive (12). Nendele lisandub 8 kindlustatud paika ning kolm töö-ja suhtluspaika (vt lisa 1; tabel 1). Mälestise tüüp Arv Elupaigad 53 Matmispaigad 50 Looduslikud pühapaigad 10 Kultusekivid 12 Kindlustatud paigad 8 Töö-ja suhtluspaigad 3 Tabel 1. Jõgeva valla arheoloogiamälestised tüüpide kaupa. Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja suhtluspaigad). Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine), väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa, karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks. Jõgeva valla arheoloogiatundlike alade analüüs Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame 2 Muinsuskaitseamet teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine. Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1-5 cm suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid. Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade äärealadele. Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli, kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena. Andmestik Jõgeva valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale. Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete 1 Informatsioon Muinsuskaitseametis 2 Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/ 3 peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884) 3 Muinsuskaitseamet asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike Joonis 2. Jõgeva valla arheoloogiatundlikud alad. pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud. Eesti kohanimeraamatu andmeil on Jõgeva valla varaseimate külade esmamainimine 15. sajandi esimesest poolest. Mitmete külade esmamainimine allikates on toimunud ka 16. ja 17. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil. Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine jääb 13.–17. sajandisse. Alates 2011. aastast on Jõgeva vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad. 1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Jõgeva vallast saadetud enam kui 115. Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 67 suuremat või väiksemat piirkonda (joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe avastamise tõenäosus on suur. Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal 4 Muinsuskaitseamet maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10–50 cm) ja asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini. Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (45 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. 5 Muinsuskaitseamet LISA 1. Jõgeva valla arheoloogiamälestised ning nende kaitse alla võtmise otsused/määrused. Reg-nr Nimi Kaitse alla Otsus/määrus Kaitse all 1925- võetud 1940 9193 Asulakoht 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 34 9194 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9195 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9196 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9197 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9198 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9199 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9200 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9201 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 34 9202 Ohvrikivi 11.06.1975 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 117 9203 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9204 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9205 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9206 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 6 Muinsuskaitseamet 9207 Linnus "Siimusti 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Linnamägi" Nõukogu määrus nr 573 9208 Asulakoht 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 346 9209 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9210 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9211 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9212 Linnus "Ripuka 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Punamägi" Nõukogu määrus nr 573 9213 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9214 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9215 Kivikalme 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 346 9216 Pakktee 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9217 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9218 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9219 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9220 Ohvriallikas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9221 Ohvrikivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 7 Muinsuskaitseamet 9222 Asulakoht 11.06.1975 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 117 9223 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9224 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Kangur" Nõukogu määrus nr 573 9225 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9226 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9227 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9228 Kalmistu 9229 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 34 9230 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 34 9231 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 34 9232 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9233 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart „Kassinurme Nõukogu määrus nr Kalevipoja säng" 573 9234 Rauasulatuskoht 11.06.1975 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 117 9235 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9236 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 8 Muinsuskaitseamet 9237 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9238 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9239 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9240 Asulakoht 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 23 9241 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9242 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9243 Kultusekivi 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9244 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9245 Ohvriallikas 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN "Laiuse Täitevkomitee Siniallikas" otsus nr 43 9268 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9269 Ohvrikivi 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 23 9270 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9271 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Kalevipoja Nõukogu määrus nr säng" 573 9272 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9273 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9 Muinsuskaitseamet 9274 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9275 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9276 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9277 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9278 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9279 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9280 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9281 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9282 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9283 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9284 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9285 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9286 Kivikalme 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9287 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9288 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 10 Muinsuskaitseamet 9289 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9290 Kalmistu "Järve 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN kalme" Täitevkomitee otsus nr 23 9291 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9292 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9293 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9294 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9295 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9296 Asulakoht 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 23 9297 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9298 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9299 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Kirikuase", Nõukogu määrus nr "Rootsi kalme" 573 9300 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9301 Ohvriallikas 17.12.1975 Jõgeva Rajooni RSN 1926, reg-kaart "Silmaallikas", Täitevkomitee "Kärsa allikas" otsus nr 204 9302 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9303 Kalmistu 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 34 11 Muinsuskaitseamet 9304 Pelgupaik 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN "Varbevere Täitevkomitee kants", "Kõrtsi otsus nr 34 kants" 9305 Rauasulatuskoht 9306 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9308 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9309 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9310 Asulakoht 9311 Kalmistu 9312 Kalmistu 9314 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9315 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9316 Kivikalme 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite "Hiiemägi" Nõukogu määrus nr 346 9317 Ohvrikivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9324 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9325 Kalmistu 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN "Kabelimägi" Täitevkomitee otsus nr 43 9326 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9428 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9429 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 12 Muinsuskaitseamet 9430 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9431 Ohvrikivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Kirjadega kivi", Nõukogu määrus nr "Kalevipoja luisk" 573 9432 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9433 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9434 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9435 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Kohtumõistmise Nõukogu määrus nr paik" 573 9436 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9437 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9438 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9439 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9440 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9441 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9442 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Kalmuorg" Nõukogu määrus nr 573 9443 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 13 Muinsuskaitseamet 9444 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart Nõukogu määrus nr 573 9445 Ohvriallikas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Kuldallikas" Nõukogu määrus nr 573 9446 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9447 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9448 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9449 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 98 9450 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite "Kääbas" Nõukogu määrus nr 573 9451 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9452 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 573 9453 Pelgupaik 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart "Kukesaar" Nõukogu määrus nr 573 9454 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 43 9455 Kivikalme 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 23 9456 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9457 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 240 9458 Ohvrikivi 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsus nr 23 14 Muinsuskaitseamet 23928 Laiuse kirikuaed 15 Muinsuskaitseamet Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks. ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine. SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine. ASULA/KESKAEGNE KINDLUSTATUD KOHAD MEETMED LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); MAAKASUTUSE Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine. LEEVENDAMISEKS Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senine sihtotstarbeline SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate SOBILIKUD, olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate VAJALIKUD jalgradade korrashoid, infotahvlite PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid MEETMED MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine; Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. LEEVENDAMISEKS maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi arheoloogilisi väärtusi SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene arvestamine, otsene ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub hooldusvajadus puudub; külaplatsina kasutamine; MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada ELUPAIGAD LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring. SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite SOBILIKUD, paigaldamine ja korrashoid. VAJALIKUD Üldjuhul uusi ehitisi KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on kavandada, MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada olemasoleva NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid keskkonna LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada säilitamine uuring. MEETMED MAAKASUTUSE Mitte teostada JÄRVEASULA NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid LEEVENDAMISEKS 16 Muinsuskaitseamet Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate SOOVITAVAD, erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed SOBILIKUD, hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste VAJALIKUD piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid Kivikalmete / kääbaste alal on KIVIKALME / KÄÄBAS / maaharimine keelatud. KALMEVÄLI Vähemalt 5 m mälestise MEETMED Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda. MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte LEEVENDAMISEKS kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid MATMISPAIGAD võib eemaldada kaasates arheoloogi. Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel SOOVITAVAD, senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel SOBILIKUD, arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi VAJALIKUD võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega ja pinnase erodeerumist. arvestamine KALMISTU Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on Töödel maapinna mitte MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste kahjustamine; NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb Ehitisi mitte kavandada. LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring. 17 Muinsuskaitseamet ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist AJALOOLISED Metsase keskkonna LOODUSLIKUD säilitamine; PÜHAPAIGAD ajalooliste teede (OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. rajatiste planeerimise vältimine. PÜHAPAIGAD SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; SOBILIKUD, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid. VAJALIKUD Künnitegevus suunata mälestisest minimaalselt 5 m kaugusele; piirata puude ja põõsaste kasvu Piirata puude ja põõsaste KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida kasvu vahetult kivi LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist, läheduses, et vältida MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning juurtest tingitud NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist; lõhkumist, huumuse LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi kuhjumist kivile ning juurde põllukive, pinnast jm risu vaadeldavuse kadumist mitte kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD SADAMAKOHT / Üldjuhul uusi ehitisi RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on / MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada uuring. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD MUISTNE TEE / PAKKTEE MEETMED Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada. MAAKASUTUSE Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada. NEGATIIVSE MÕJU Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud. LEEVENDAMISEKS 18
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel