Saatja: Ville Tamm <
[email protected]>
Saadetud: 02.02.2022 14:58
Adressaat: Kadri Vaher <
[email protected]>
Koopia: Triin Pärsim <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Jõgeva üldplaneering
02.22.2022 nr 1.1-7/2507-12
Tere
Kadri Vaher, Skepast&Puhkim OÜ
Sama:
Triin Pärsim, Jõgeva Vallavalitsus
Sama:
Rahandusministeeriumi planeeringute osakond
Jõgeva valla üldplaneeringust
Täname seoses Jõgeva valla üldplaneeringuga 05.01.2022 saadetud küsimuste
eest Kuremaa mõisa pargi kaitsevööndis kavandatavast elamumaast ja Jõgeva
valla arheoloogiatundlikest aladest.
Elamumaadena on silmas on peetud järgmisi üldplaneeringus märgitud
katastriüksusi:Palamuse tee 1a (24801:001:0744)
Palamuse tee (24805:001:0199)
Järvepargi (24805:001:0176; Palamuse tee 7a, 7, 9 ja 14136 Kuremaa-
Soomevere tee vaheline üldkasutatav maa)
Pera (24801:001:0803)
Palamuse tee 7a (24801:001:0804)
Palamuse tee 5 (24805:001:0254)
Palamuse tee 3 (24805:001:0253)
Jõgeva vallas Mooritsa külas asuva Järvepargi kinnistu osaline
detailplaneering on Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata, algatatud
14.08.2006, kehtestatud 25.01.2007.
Edastame lisaks 15.07.2021 > saadetud
„jogeva_valla_arheoloogiatundlikud_alad.zip kaartidele
(Muinsuskaitseameti dokumendiregistri nr 1.1-7/2140) täiendavalt
arheoloogiapärandi seletuskirja ja kaardimaterjali. Vabandame
seletuskirja viibimise pärast.
Lisad: „Seletuskiri_arheoloogiapärand_Jõgeva_valla_ÜP.pdf; joonis_1.pdf;
joonis_2.pdf; jogeva_valla_arheoloogiatundlikud_alad.zip
Head lumekuud
Ville TammJõgevamaa nõunikMuinsuskaitseamettel 5912 5880
From: Kadri Vaher <
[email protected]> Sent: Wednesday, January 5,
2022 3:39 PMTo: Ville Tamm
<
[email protected]>Subject: [VÄLJAST] Jõgeva
üldplaneering
Tere
Soovin Jõgeva üldplaneeringu raames täpsustada allolevaid teemasid
Muinsuskaitseameti poolt esitatud märkustest tulenevalt.
1. MKA: Täiendada üldplaneeringu lahenduse mõju analüüsi
kultuuripärandile ja hinnata kavandatud elamumaa mõju Kuremaa mõisa
kompleksile.
Palume täpsustada millist kavandatavat elamumaad Kuremaa mõisa läheduses
silmas peetakse. Täpsustame, et ÜPga sinna piirkonda uusi elamumaid ei
kavandata, tegu on olemasolevate alade markeerimisega ning ükski neist ei
paikne mõisale sellises läheduses, et võiks sellele negatiivset mõju
avaldada.
2. MKA: Palume lisada seletuskirja: Muinsuskaitseamet on prognoosiva
meetodina analüüsinud võimalikke arheoloogiatundlikke alasid ning need
kaardile kandnud. Selle abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi
hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Palume lisada
prognoositud arheoloogiatundlikud alad üldplaneeringu kaardile.
Palume edastada meile MKA poolt koostatud arheoloogiatundlikke alade info
kaardikujul loetavas formaadis, et saaksime tutvuda nende aladega ning
kaaluda nende lisamist ÜPsse. Hetkel ei ole arusaadav, millisele kaardile
viidatud on.
Tervitades
Kadri Vaher
9453
.
9445
94519452
9443
9441 9442 9454
9444
9437
9436 9447
9216 9438
9431
9213 9430 9439
9214
92129235
9215 9236
9429
94579455 9450
91949202 9239 9456 9449
9242 9208 9209 94349435
9211 9237 9225 9458
9193 9201 92419243 9428
9221
9199 9220
9200 9219 9238 9448
9226
91979198 9217 9446
9240
9245
9244 9205
9207
9206
9223 9294
9302
9234 9295 9305
9303
9224 9222 92279228 9304
9272 9275
9232 9277 9276
9231
9279
9229 9230
9203 9287 9293
9268 9292
93099308 9204 9291
9282
93149317 9269 Arheoloogiamälestis
9316 9280 9300 9301
93119312 9288 9297 Valla piir
9270 9298
9289
9286 9271
9284
93249326
9325 0 2 4 Km
9306
9290
31.01.2022
Muinsuskaitseamet
Aluskaart: Maa-amet 2021
9453
.
9445
94519452
9443
9441 9442 9454
9444
9437
9436 9447
9216 9438
9431
9213 9430 9439
9214
92129235
9215 9236
9429
94579455 9450
91949202 9239 9456 9449
9242 9208 9209 94349435
9211 9237 9225 9458
9193 9201 92419243 9428
9221
9199 9220
9200 9219 9238 9448
9226
91979198 9217 9446
9240
9245
9244 9205
9207
9206
9223 9294
9302
9234 9295 9305
9303
9224 9222 92279228 9304
9272 9275
9232 9277 9276
9231
9279
9229 9230
9203 9287 9293
9268 9292 Arheoloogiamälestis
93099308 9204 9291
9282
93149317 9269 Arheoloogiatundlik ala
9316 9280 9300 9301
93119312 9288 9297 Valla piir
9270 9298
9289
9286 9271
9284
93249326
9325 0 2 4 Km
9306
9290
31.01.2022
Muinsuskaitseamet
Aluskaart: Maa-amet 2021
Muinsuskaitseamet
Jõgeva valla arheoloogiapärand
Seletuskiri Jõgeva valla üldplaneeringu juurde
Ulla Kadakas, Helena Kaldre, Martti Veldi (Muinsuskaitseamet)
Joonis 1. Jõgeva valla arheoloogiamälestised.
Jõgeva valla arheoloogiamälestised
Jõgeva vallas on 2022. aasta jaanuari seisuga riigi kaitse all 136 arheoloogiamälestist (joonis 1,
lisa 1).
Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli
Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse
nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning
mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate
kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete
kontrollimine jõudis lõpule 1997.–1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised
(taas) riigi kaitse alla.
Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist
võtta vaid vähesed.
1
Muinsuskaitseamet
Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Jõgeva vallas võetud elupaikasid (53), matmispaikasid (50)
ning kultusekive (12). Nendele lisandub 8 kindlustatud paika ning kolm töö-ja suhtluspaika (vt
lisa 1; tabel 1).
Mälestise tüüp Arv
Elupaigad 53
Matmispaigad 50
Looduslikud pühapaigad 10
Kultusekivid 12
Kindlustatud paigad 8
Töö-ja suhtluspaigad 3
Tabel 1. Jõgeva valla arheoloogiamälestised tüüpide kaupa.
Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise
hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed
maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on
rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja
suhtluspaigad).
Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning
töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja
leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste
säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi
teabemahukus ajalooallikana.
Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid
võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks
tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad
mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude
pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise
arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema
ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine),
väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa,
karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised
aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on
oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks.
Jõgeva valla arheoloogiatundlike alade analüüs
Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal
aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo
kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame
2
Muinsuskaitseamet
teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks
täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem
on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine.
Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed,
mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste
elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli
viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1-5 cm suurused töödeldud või töötlemata
kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid.
Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle
pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase
rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei
jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks
võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid.
Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate
põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud
arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu
mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud
kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest
maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise
käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade
äärealadele.
Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on
aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli,
kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud
ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii
põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik
matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute
juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid
künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena.
Andmestik
Jõgeva valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu
Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate
otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti
geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste
looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale.
Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste
muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks
juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete
1 Informatsioon Muinsuskaitseametis
2 Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/
3 peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884)
3
Muinsuskaitseamet
asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike
Joonis 2. Jõgeva valla arheoloogiatundlikud alad.
pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega
piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud.
Eesti kohanimeraamatu andmeil on Jõgeva valla varaseimate külade esmamainimine 15.
sajandi esimesest poolest. Mitmete külade esmamainimine allikates on toimunud ka 16. ja 17.
sajandi dokumentides, enamasti seoses maade jagamisega. Paljusid külasid on mainitud
esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil. Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse
esmajoones külad, mille esmamainimine jääb 13.–17. sajandisse.
Alates 2011. aastast on Jõgeva vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille
hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on
arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad.
1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile
teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Jõgeva vallast saadetud enam kui 115.
Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 67 suuremat või väiksemat piirkonda
(joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe
avastamise tõenäosus on suur.
Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule
Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas
kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal
4
Muinsuskaitseamet
maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline
kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10–50 cm) ja
asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest
tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal
ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse
suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade
jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini.
Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all
olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste
tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla
võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada
meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).
Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik
vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid
arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka
väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse)
alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (45 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel
küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise
uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².
Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette
nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021.
aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast
infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.
5
Muinsuskaitseamet
LISA 1. Jõgeva valla arheoloogiamälestised ning nende kaitse alla võtmise otsused/määrused.
Reg-nr Nimi Kaitse alla Otsus/määrus Kaitse all 1925-
võetud 1940
9193 Asulakoht 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 34
9194 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9195 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9196 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9197 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9198 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9199 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9200 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9201 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 34
9202 Ohvrikivi 11.06.1975 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 117
9203 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9204 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9205 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9206 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
6
Muinsuskaitseamet
9207 Linnus "Siimusti 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Linnamägi" Nõukogu määrus nr
573
9208 Asulakoht 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
346
9209 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9210 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9211 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9212 Linnus "Ripuka 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Punamägi" Nõukogu määrus nr
573
9213 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9214 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9215 Kivikalme 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
346
9216 Pakktee 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9217 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9218 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9219 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9220 Ohvriallikas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9221 Ohvrikivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
7
Muinsuskaitseamet
9222 Asulakoht 11.06.1975 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 117
9223 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9224 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Kangur" Nõukogu määrus nr
573
9225 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9226 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9227 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9228 Kalmistu
9229 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 34
9230 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 34
9231 Kultusekivi 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 34
9232 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9233 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
„Kassinurme Nõukogu määrus nr
Kalevipoja säng" 573
9234 Rauasulatuskoht 11.06.1975 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 117
9235 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9236 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
8
Muinsuskaitseamet
9237 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9238 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9239 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9240 Asulakoht 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 23
9241 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9242 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9243 Kultusekivi 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9244 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9245 Ohvriallikas 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
"Laiuse Täitevkomitee
Siniallikas" otsus nr 43
9268 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9269 Ohvrikivi 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 23
9270 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9271 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Kalevipoja Nõukogu määrus nr
säng" 573
9272 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9273 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9
Muinsuskaitseamet
9274 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9275 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9276 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9277 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9278 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9279 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9280 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9281 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9282 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9283 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9284 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9285 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9286 Kivikalme 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9287 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9288 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
10
Muinsuskaitseamet
9289 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9290 Kalmistu "Järve 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN
kalme" Täitevkomitee
otsus nr 23
9291 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9292 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9293 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9294 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9295 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9296 Asulakoht 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 23
9297 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9298 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9299 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Kirikuase", Nõukogu määrus nr
"Rootsi kalme" 573
9300 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9301 Ohvriallikas 17.12.1975 Jõgeva Rajooni RSN 1926, reg-kaart
"Silmaallikas", Täitevkomitee
"Kärsa allikas" otsus nr 204
9302 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9303 Kalmistu 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 34
11
Muinsuskaitseamet
9304 Pelgupaik 14.02.1979 Jõgeva Rajooni RSN
"Varbevere Täitevkomitee
kants", "Kõrtsi otsus nr 34
kants"
9305 Rauasulatuskoht
9306 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9308 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9309 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9310 Asulakoht
9311 Kalmistu
9312 Kalmistu
9314 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9315 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9316 Kivikalme 01.08.1973 Eesti NSV Ministrite
"Hiiemägi" Nõukogu määrus nr
346
9317 Ohvrikivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9324 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9325 Kalmistu 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
"Kabelimägi" Täitevkomitee
otsus nr 43
9326 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9428 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9429 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
12
Muinsuskaitseamet
9430 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9431 Ohvrikivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Kirjadega kivi", Nõukogu määrus nr
"Kalevipoja luisk" 573
9432 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9433 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9434 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9435 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Kohtumõistmise Nõukogu määrus nr
paik" 573
9436 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9437 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9438 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9439 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9440 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9441 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9442 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Kalmuorg" Nõukogu määrus nr
573
9443 Kultusekivi 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
13
Muinsuskaitseamet
9444 Linnus 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
Nõukogu määrus nr
573
9445 Ohvriallikas 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Kuldallikas" Nõukogu määrus nr
573
9446 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9447 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9448 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9449 Asulakoht 24.04.1985 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 98
9450 Kivikalme 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
"Kääbas" Nõukogu määrus nr
573
9451 Asulakoht 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9452 Kalmistu 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrus nr
573
9453 Pelgupaik 31.12.1964 Eesti NSV Ministrite 1926, reg-kaart
"Kukesaar" Nõukogu määrus nr
573
9454 Asulakoht 18.02.1987 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 43
9455 Kivikalme 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 23
9456 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9457 Kultusekivi 15.12.1982 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 240
9458 Ohvrikivi 15.02.1978 Jõgeva Rajooni RSN
Täitevkomitee
otsus nr 23
14
Muinsuskaitseamet
23928 Laiuse kirikuaed
15
Muinsuskaitseamet
Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks.
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL
TEGEVUSED
LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU
Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi
SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine.
SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas
LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel
KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine.
ASULA/KESKAEGNE
KINDLUSTATUD KOHAD
MEETMED
LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms);
MAAKASUTUSE
Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
NEGATIIVSE MÕJU
Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine.
LEEVENDAMISEKS
Sobib kultuuri- ja loodusturismi
objektiks; maa senine sihtotstarbeline
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate
SOBILIKUD,
olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate
VAJALIKUD
jalgradade korrashoid, infotahvlite
PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid
MEETMED
MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine;
Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine.
LEEVENDAMISEKS
maa senisel
sihtotstarbelisel
maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel
kasutamisel
SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi
arheoloogilisi väärtusi
SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega
säilitavate erisustega
VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene
arvestamine, otsene
ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub
hooldusvajadus puudub;
külaplatsina kasutamine;
MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute
MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb
NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada
ELUPAIGAD
LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring.
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite
SOBILIKUD,
paigaldamine ja korrashoid.
VAJALIKUD
Üldjuhul uusi ehitisi
KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte
MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
kavandada,
MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada
olemasoleva
NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid
keskkonna
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
säilitamine
uuring.
MEETMED
MAAKASUTUSE Mitte teostada
JÄRVEASULA
NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid
LEEVENDAMISEKS
16
Muinsuskaitseamet
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate
SOOVITAVAD,
erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed
SOBILIKUD,
hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste
VAJALIKUD
piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid
Kivikalmete / kääbaste alal on
KIVIKALME / KÄÄBAS / maaharimine keelatud.
KALMEVÄLI Vähemalt 5 m mälestise
MEETMED
Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda.
MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise
tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa
NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada
Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte
LEEVENDAMISEKS
kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid
MATMISPAIGAD
võib eemaldada kaasates
arheoloogi.
Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel
Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel
SOOVITAVAD,
senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel
SOBILIKUD,
arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi
VAJALIKUD
võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega
ja pinnase erodeerumist. arvestamine
KALMISTU
Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi
MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
Töödel maapinna mitte
MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste
kahjustamine;
NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb
Ehitisi mitte kavandada.
LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring.
17
Muinsuskaitseamet
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL
TEGEVUSED
LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU
SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja
SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise
VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist
AJALOOLISED Metsase keskkonna
LOODUSLIKUD säilitamine;
PÜHAPAIGAD ajalooliste teede
(OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30
Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis
ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada
teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute
HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid
kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada.
rajatiste
planeerimise
vältimine.
PÜHAPAIGAD
SOOVITAVAD,
Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine;
SOBILIKUD,
infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid.
VAJALIKUD
Künnitegevus suunata mälestisest
minimaalselt 5 m kaugusele;
piirata puude ja põõsaste kasvu
Piirata puude ja põõsaste
KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida
kasvu vahetult kivi
LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist,
läheduses, et vältida
MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning
juurtest tingitud
NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist;
lõhkumist, huumuse
LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi
kuhjumist kivile ning
juurde põllukive, pinnast jm risu
vaadeldavuse kadumist
mitte kuhjata. Juba kuhjatud
põllukivid võib eemaldada
kaasates arheoloogi.
SOOVITAVAD,
SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub
VAJALIKUD
TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD
SADAMAKOHT / Üldjuhul uusi ehitisi
RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on
/ MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste
NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb
LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada
uuring.
SOOVITAVAD,
SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub
VAJALIKUD
MUISTNE TEE /
PAKKTEE MEETMED
Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada.
MAAKASUTUSE
Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada.
NEGATIIVSE MÕJU
Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud.
LEEVENDAMISEKS
18