dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Turismistrateegia 2022-2025 kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 2. veebruar 2022
Viit
1.1-11/600-2
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kaire Luht (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎1.1-11600-2 02.02.2022 Väljaminev kiri.asice411 KB

Sisu (failidest)

Andres Sutt Majandus- ja Teie 14.01.2022 nr 1.1-14/2022/337-1 Kommunikatsiooniministeerium ; MKM/22-0045/-1K [email protected] Meie 02.02.2022 nr 1.1-11/600-2 Turismistrateegia 2022-2025 Austatud härra Sutt Olete esitanud Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks visioonidokumendi Turismistrateegia 2022-2025 eelnõu. Rahandusministeerium saab eelnõud toetada juhul, kui enne strateegia kinnitamist leitakse lahendus Statistikaameti poolt tehtud märkustele turismi satelliitkonto rahastamise kohta ning kinnitatakse, et reformide ettevalmistamise rahastu (TSI – Technical Support Instrument) projekt, „Rahvamajanduse arvepidamise ja riigi rahanduse statistika protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine“, mis sai 2021. aasta detsembris esialgse heakskiidu eelarvega 900 000 eurot (leping ei ole siiski veel allkirjastatud) ning mis kestab 2022-2023, katab Statistikaameti poolt viidatud arendusvajadused, mis on eelduseks turismisatelliidikonto jaoks. Kui eelduseks olevad arendusvajadused ei ole selle eelarvega ja ajaraamis lahendatavad, siis vajaksime täiendavat selgitust, et välistada topeltfinantseerimine ning ühtlasi tagada, et arenduste teostamise ajaraam ei mõjuta Turismistrateegia 2022-2025 planeeritud tegevusi. Palume pooltele sobivas lahenduses kokku leppida Statistikaameti esindajatega ning teavitada leitud lahendustest e-kirjaga ka Rahandusministeeriumi. Statistikaameti märkused: Eelnõu lk 11 peatükis 3.1.4 Teadmiste ja oskuste arendamine on ühe olulise tegevusena välja toodud tegevus: "Turismistatistika satelliitkonto koostamise jätkamine". Meie märkus puudutab selle tegevuse elluviimise eeltingimusi ehk mida on vaja selleks, et oleks võimalik koostada turismistatistika satelliitkonto. Turismi satelliitkonto koostamise aluseks on pakkumise ja kasutamise tabelite (edaspidi PKT - pakkumise ja kasutamise tabelid on majandusharude ning toodete kaupa moodustatud maatriksid, mis kirjeldavad detailselt tootmisprotsesse ning kaupade ja teenuste vooge) koostamise süsteem. Nimetatud süsteem on aga täiesti vananenud ja vajab uuesti ülesehitamist. Süsteemi uuesti ülesehitamise arenduskulud on 1,421 mln eurot. Peale seda kui pakkumise- ja kasutamise tabelid on võimalik uuesti teha, on eeldused olemas ka turismisatelliitkonto koostamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaks on turismi satelliitkonto koostamine olnud Euroopa Liidu liikmesriikidele vabatahtlik ning eraldi vahendeid selle töö tegemiseks Statistikaametile eraldatud ei ole. Turismi satelliitkonto koostamiseks on vaja planeerida Statistikaameti eelarvesse püsivalt täiendavaid vahendeid 18 240 eurot aastas. Statistikaamet ei saa enne seda eelnõud esitatud kujul toetada, kui on tagatud vahendid PKT uuesti ülesehitamiseks ja turismi satelliitkonto koostamiseks. Hetkel eelnõus sisalduvad finantsplaanid ei anna kindlust, et nende täiendavate kuludega on arvestatud. Täiendavalt toome välja Rahandusministeeriumi üldisemad tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu täpsustamiseks: 1. Strateegia eesmärgiks on nelja aastaga taassaavutada ja veidi ületada sisuliselt 2019 aasta seis koos paari olulise muudatusega. Pigem on tegemist kriisist väljumise ja kriisieelse olukorra taastamise kavaga, sest kindlust nelja aasta vaates sektoris ei ole, kriiside pikaajaline mõju on teadmata. Üks plaanitav muudatus on suurem turismiteenuste eksport, mille kasvu eelduseks võrreldes kriisieelse perioodiga on kriisiperioodi eripärast tulnud ligi kahekordselt pikem reisi kestus Eestis ja sellest tulenevad suuremad kulutused. Arvestades, et keskmine ööbimiste arv kriisieelsel perioodil ei kasvanud olulisel määral aastaid, siis ei pruugi see eeldus tõeks osutuda ka järgmistel aastatel eeldusel, et reisipiirangud suures osas kaovad. Pigem on tõenäoline, et reisi kestus saavutab kriisieelse tagasihoidlikuma taseme, kui kaob ära vajadus eneseisolatsioonis olla. Reisi pikem kestus on võetud aastateks 2022-2025 eelduseks, mille pealt on prognoositud suuremad Eestis tehtavad kulutused, sisend tuludesse ja ülesehitatud strateegia, kuid samas ei selgu, millel see eeldus põhineb. 2. Eelnõu murekoht on mõõdikud. Mõõdikute valimisel tuleb lähtuda Mõjude hindamise metoodikast ja ka Rahandusministeeriumi koostatud programmi juhendist. Mõõdikud peavad võimaldama mõõta võimalikult täpselt asjassepuutuvaid tulemusi, praegu paljudes kohtades ei ole tegemist mõõdikutega, vaid pigem eesmärgi uuesti sõnastamise või jah/ei mõõdikuga. Asjakohaste mõõdikute valimisel on soovitav teha täiendavat koostööd riigieelarve osakonnaga. Peatükis 3.1.1 “Uuenduslike turismitoodete arendamine“ tulemuse „Eesti on tuntud ja atraktiivne äri- ja konverentsiturismi sihtkoht“ olulisemate tegevuste üks kolmest mõõdikust on Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s aastaks 2030 (Digiühiskonna strateegia 2030). Plaanitav mõõdik ei vasta äri- ja konverentsiturismi tegevuste sisule, ei ole nende otsene tulemus ning kordab digiühiskonna strateegia 2030 mõõdikut. Peatükis 3.3.2 „Tervikliku külastajateekonna arendus“ on kirjeldatud mugava, kvaliteetse ja keskkonnasõbraliku sihtkohtade vahelise transporditeenuse saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused. Viimase tegevuse sõnastus on keeruline, mõte ei tule selgelt välja: „→ Väikesadamate võrgustiku turismiteenuste arendamine ja turundamine on lihtsamini loetav arendamisega paaris“. 2 3. Peatükis 4 „Strateegiline juhtimine, koostöömudel“ eelarve tabelis lk 20 on ekslikult jäänud „Tootearenduse“ tulbas sõnastusse sisse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm“, mis tuleks asendada üldisema nimetusega „Regionaalvaldkonna toetused“. ÜKP rakenduskava 2021-2027 PO5 alt rakendatava meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond ühe abikõlbliku tegevusena toetatakse terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamist sh külastusobjektide ning sihtkoha kui võrgustiku arendamist ja turundamist. Samuti toetatakse maakondlikke turismivaldkonna projekte riigieelarvelisest maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest, piirkondlikke projekte, mis tootearendusse panustavad võib olla ka teistes regionaalvaldkonna meetmetes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Kaire Luht 6113098 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel