Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.02.2022 13:23
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
Lugupeetavad
Edastan Swedbank AS selgitustaotluse seoses rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seadusega.
Palun kinnitada selgitustaotluse vastuvõtmist.
Mihkel RuubasjuristIgapäevapanganduse teenuste valdkond
Swedbank ASLiivalaia 8, 15040 Tallinn, Harjumaa
Sõnum võib sisaldada konfidentsiaalset infot või isikuandmeid. Kui olete
sõnumi saanud eksituse tõttu, palun informeerige saatjat, klõpsates nuppu
"Vasta" ("Reply"), seejärel kustutage sõnum oma
arvutist. Ärge tehke sõnumist koopiaid, ärge levitage ega säilitage seda.
Kuigi me usume, et sõnum ja ka selle võimalikud manused on vabad
viirustest, mis võivad arvutit või IT süsteemi kahjustada, avate sõnumi
või selle manuse(d) siiski omal vastutusel. Meie ei vastuta kahjude ega
probleemide eest, mis võivad tekkida selle sõnumi või manus(t)e avamise
tagajärjel.Swedbank töötleb isikuandmeid vastavalt Kliendiandmete
Töötlemise Põhimõtetele, mis on kättesaadavad meie internetipangas.Säästa
loodust, ära prindi seda sõnumit välja!
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 02.02.2022 nr A01.10-200-02/191
10122 Tallinn
[email protected]
SELGITUSTAOTLUS
Austatud rahandusminister,
Pöördume Teie poole selgitustaotlusega vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p-le 2. MSVS § 3 kohaselt annab riigi-
ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktidele,
nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja
õigusloome tegevuse kohta. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi
RahaPTS) puhul on MSVS § 2 lg 2 p 2 ja § 3 kohaselt õigusalaste selgituste andmise puhul
pädevaks asutuseks Rahandusministeerium.
RahaPTS § 9 lg 1 p 2 sätestab järgmist:
„Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle huvides, kasuks või nimel
tehing või toiming tehakse.“
RahaPTS § 9 lg 1 p 2 seletuskiri toob välja järgmist:
„Kehtiva RahaPTS § 9 lõike 1 kohaselt on tegelik kasusaaja: „füüsiline isik, kes teeb oma mõju
ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku
üle JA kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse“. Samas, direktiivi kohaselt on
tegelik kasusaaja „füüsiline isik (füüsilised isikud), kes on kliendi lõplik omanik (lõplikud
omanikud) või kes teda lõplikult kontrollib (kontrollivad), JA/VÕI füüsiline isik (füüsilised isikud),
kelle nimel tehing või toiming tehakse“. Ka vastav FATF juhend17 rõhutab: „Another essential
element to the FATF definition of beneficial owner is that it includes natural persons on whose
behalf a transaction is being conducted, even where that person does not have actual or legal
ownership or control over the customer.“
Seega ei nõua direktiiv ega FATF soovitused mõlema tingimuse täidetust, vaid, vastupidi,
rõhutatakse asjaolu, et need ei pruugi esineda samaaegselt. Kehtiv definitsioon koosmõjus
terminiga „tegelik kasusaaja“ on põhjustanud rahulolematust mh ka usuliste ühenduste ja
mittetulundusühingute seas, milliste „tegelikud kasusaajad“ vastavatest ühingutest reeglina
isiklikku kasu ei saa.
Seetõttu sõnastatakse ümber § 9 lõiked 1 ja 2. Lõikes 1 asendatakse sõna ja sõnaga või. „Või“ on
siinkohal ühendav: samaaegselt võivad eksisteerida kaks isikut, kellest üks omab mõju kindla
juriidilise või füüsilise isiku (kliendi) üle (§ 9 lõige 1 punkt 1) ja teine, kelle huvides, kasuks või
arvel tehakse teatav tehing või toiming (§ 9 lõige 1 punkt 2). Sellised juhul vastavad mõlemad
neist tegeliku kasusaaja definitsioonile – esimene seoses kliendiga, teine seoses tehinguga.“
Eeltoodud viidete ja esitatu põhjal palume Rahandusministeeriumil kinnitada, et RahaPTS § 9 lg
1 p 2 puhul on tegeliku kasusaaja tuvastamine sättes välja toodud viisil asjakohane vaid juhuti
tehingute puhul, mitte seletuskirjas üldiselt viidatud tehingute puhul. See tähendab, et
selgitustaotlusega palume kinnitust faktile, et RahaPTS § 9 lg 1 p 2 sätestatud viisil ei tuvastata
tegelikku kasusaajat ärisuhte raames, sealhulgas ärisuhte raames tehtavate tehingute puhul, vaid
selliselt tuvastatakse tegelik kasusaaja ainult juhuti tehingute osas, tuvastades isiku, kelle huvides,
kasuks või nimel juhuti tehing või juhuti toiming tehakse.
Omades RahaPTS § 9 lg 1 p 2 sätestatu osas teistsugust tõlgendust, ehk juhul, kui
Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb sellisel viisil tegelik kasusaaja tuvastada ka ärisuhte
raames, palume õiguslikku põhjendust hoolsusmeetmete kohaldamise ulatusele ja võimalikkusele
RahaPTS § 20 lg 6 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet järgides ning kooskõlas
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud „Juhis tegeliku kasusaaja tuvastamiseks“. Kuidas peab
kohustatud isik tuvastama tegeliku kasusaaja, kui tegelik kasusaaja võib sellise tuvastamise kaudu
iga ärisuhte raames tehtava tehingu puhul muutuda, mis kohustab kohustatud isikut tegeliku
kasusaaja tuvastama enne igat tehingut ja kohaldama selleks kohustuslikke hoolsusmeetmeid, ehk
lükkama tehingu edasi kuni on tuvastatud tehingu tegelik kasusaaja ning kogutud selleks piisavalt
infot, et mõista tegeliku kasusaaja kontrollstruktuuri?
Lugupidamisega
Mihkel Ruubas
Jurist
Swedbank AS