Hiiumaa Vald Kõrgessaare Osavalla Teie 19.01.2022 nr 8-3/37-3
Valitsus Meie 02.02.2022 nr 14-11/785-2
[email protected]
Arvamus ning täiendavate
koostöötegijate ja kaastavate
määramine Meretooma
detailplaneeringule
Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 19.01.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Kiduspe külas
Meretooma kinnistu detailplaneeringu (DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo töö nr 21–09;
edaspidi detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 210. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt
oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 11.08.2020
kirjas nr 6-2/20/13257-2.
Planeeringuala on Meretooma kinnistu (39201:001:0646, 3,16 ha, elamumaa, kõlvikuliselt
koosseisult mets, rohumaa ja muu maa) ja kaitsemuul meres (0,02 ha). Planeeringualal on
hoone ehitisealuse pinnaga 59 m² ning slipp ja kaitsemuul meres. Juurdepääs planeeringualale
on Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu (12138) riigimaanteelt ja erateelt üle Tooma kinnistu.
Planeeringu koostamise eesmärk on määrata hoonestusala, ehitusõigus ja ehituslikud
tingimused kuni 9,4 m kõrguse elamu ja nelja kuni 8 m kõrguse abihoone rajamiseks
ehitisealuse pinnaga kokku 1200 m2. Keldrikorruse lubatud suurim maa-alune ehitisealune
pind on 700 m2. Ehituskeeluvööndis paiknevat paadikuuri laiendatakse kuni 33%. Samuti
määratakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee asukohad, liikluskorraldus, olulisemad
arhitektuurinõuded, haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu (kehtestatud 17.01.2003) kohaselt asub planeeringuala
elamuehituse reservmaal ja väärtusliku külamiljööga alal, kus eramaja võib olla kuni 8 m
kõrgune. Üldplaneeringuga on ehituskeeluvööndi ulatust vähendatud.
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist:
1. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub
planeeringuala II klassi kohaliku tähtsusega Kiduspe küla väärtuslikul maastikul.
Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib see suvituskülaks, kuid uusi hooneid tuleb
senisest paremini maastikku sobitada. Vältida tuleks metsaistutamist teeäärsetele
põllu- ja rohumaadele, tuleks teega piirnevaid põlde ja rohumaid niita ja karjatada,
vanemaid männikuid tuleks majandada püsimetsana ja taastada endisi puisniite.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Palume detailplaneeringus järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitus,
samuti soovitame täiendavalt hinnata rajatava kompleksi sobivust väärtuslikule
maastikule.
2. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb valdav osa planeeringualast rohelise
võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada
majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või
planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume
detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja
kasutustingimustega.
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Haldusmenetluse seaduse §
55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. PlanS § 126 lõikes
1 on nimetatud detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded, sh punktides 1-5
nimetatud ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik.
Seletuskirja lk 6 1.4.PLANEERINGUJÄRGSE KRUNDI TABEL on jagatud
planeeringuala kaheks krundiks. Krundile Pos 1. Meretooma (3,16 ha, elamumaa)
määratakse ehitusõigus. Krunt Pos 2 Meretooma* (0,02 ha) on kaitsemuul meres,
ehitusõigust ei määrata. Samuti on märgitud: *Perspektiivselt liidetakse Meretooma
maaüksus ning ajutine krunt (st Pos 2) üheks maaüksuseks.
Põhijoonisel on nii tabelis kui ka joonisel määratud kolm krunti, kolmas krunt Pos 3
Tooma paikneb väljaspool planeeringuala.
Seletuskirja lk 4 on märgitud: Planeeringuala suurus kokku koos merre ulatuva
kivimuuliga on 3,18 ha.
Märgime, et detailplaneeringu algatamise otsuses on planeeringualana määratletud
Meretooma katastriüksus pindalaga 3,16 ha. Lähteseisukohtade P 5.1 on märgitud
Maaüksust ei krundita.
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringus ei selgu arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt
planeeringuala suurus ja paiknemine, samuti kuidas ja kas toimub selle kruntideks
jagamine. Juhime tähelepanu, et krunte ei saa määrata väljapoole planeeringuala,
samuti ei saa määrata nn ajutisi krunte. Lisame, et planeeringuala ei pea kruntideks
jagama, määrata võib ka ainult ühe krundi. Palume detailplaneeringut täpsustada ja
õigusaktidega kooskõlla viia.
4. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada
ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud
tingimustel tagama. Detailplaneeringu kohaselt on planeeringualal kallasrada raskesti
läbitav, seetõttu on kavandatud läbipääs mööda lähedalasuvaid radasid ja sõiduteed.
Palume detailplaneeringus täpsustada kuidas ja millistel tingimustel läbipääs
tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks rakendada.
5. Seletuskirja lk 11 on märgitud Juurdepääsuks Meretooma maaüksusele seatakse
vajadusel juurdepääsu reaalservituut Tooma maaüksusel olevale erateed kasutava
1
Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
2
Meretooma maaüksuse kasuks. Samuti on märgitud: Eelnimetatud
juurdepääsuservituudid on kõik juba varasemalt seatud notari juures.
Lk 11 1.13.PLANEERINGU REALISEERIMINE on märgitud Krundile/maaüksusele
seada vajadusel krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed
kasutava krundi/maaüksuse kasuks.
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringust ei selgu üheselt mõistetavalt, kas
reaalservituut juurdepääsuks planeeringualale on juba sõlmitud või tuleb seda teha.
Palume detailplaneeringut täpsustada.
6. Detailplaneeringu ja samuti Maa-ameti katastrikaardi andmetel on Meretooma
kinnistu katastritunnus 39201:001:0646. Kinnistusraamatu andmetel on Meretooma
kinnistu katastritunnus 39201:001:0643, eelpoolnimetatud katastritunnus puudub.
Samale on tähelepanu juhtinud Keskkonnaamet oma 08.12.2021 kirjas nr 6-
2/21/22629-2. Palume andmeid kontrollida ja võimalusel täpsustada.
7. Seletuskirja lk 5 1.2.4.ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUS on
märgitud: Seoses muutustega ehitusseaduses ja arvestades pinna reljeefi, muutusid
hoone kõrguse arvestamise alused, mille kohaselt on tänases arvestuses sama hoone
kõrgus 9,4 m.
Märgime, et detailplaneeringu kohaselt on elamu suurim lubatud absoluutne kõrgus
(kõrgus maapinnast) 9,4 m ja suurim lubatud kõrgus merepinnast 19 m. Juhime
tähelepanu, et üleminekuga Euroopa kõrgussüsteemile 01.01.2018.a muutus
kõrgussüsteemi lähtenivoo2 ja see mõjutas hoone kõrgust merepinnast.
Üldplaneeringuga lubatud suurim elamu kõrgus maapinnast võib olla 8 m, seega ei saa
kõrgussüsteemi muutumine olla põhjenduseks üldplaneeringu muutmise vajadusele.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üldplaneeringu muutmise vajadust
detailplaneeringus piisavalt põhjendatud. Palume üldplaneeringu muutmise vajadust
igakülgselt põhjendada.
PlanS § 142 lõikes 7 on toodud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koosseisu peab kuuluma üldplaneeringu teksti
ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
Lähteseisukohtade kohaselt Meretooma kinnistu detailplaneeringu koostamisel on tehtud
koostööd Päästeameti Lääne Päästekeskusega ning kaasatud on Rahandusministeerium,
Elektrilevi OÜ, naaberkinnistute omanikud ja isikud, kes selleks soovi avaldavad.
Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 antud volitusest, määran täiendavalt asutusteks Keskkonnaameti
(ehituskeeluvöönd) ja Transpordiameti (kaitsemuul, slipp), kellega Meretooma kinnistu
detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada.
Lisaks lähteseisukohtades nimetatutele ei pea Rahandusministeerium vajalikuks
määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, keda Meretooma kinnistu detailplaneeringu
koostamisel kaasata.
2
veetaseme keskmine väärtus, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1.09.1683 kuni 1.09.1684
3
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
4