dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 2. veebruar 2022
Viit
14-11/9034-3
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Järva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Anne Karjus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Viljandi talitus (Järva ja Viljandi maakond))

Failid

  • 📎14-119034-3 02.02.2022 Väljaminev kiri.asice471 KB

Sisu (failidest)

Järva Vallavalitsus Teie 16.12.2021 nr 7-1/2021/40-1 [email protected] Meie 02.02.2022 nr 14-11/9034-3 Arvamus Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Järva Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Järva valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on ühinenud valla territooriumil ühtsete ruumilise arengu põhimõtete kujundamine järgnevateks aastateks. Järva maakonna territooriumil kehtib Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1- 1/17/329 kehtestatud Järva maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering). Tutvunud esitatud materjalidega, esitame omapoolse arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele. 1. Üldised tähelepanekud Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 1.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 26 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused on alamärkusena toodud, et Mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Samas on mõistete peatükis selgitatud mõisteid, mis tulenevad maakonnaplaneeringust. Palume mõisted üle vaadata ja teha vajalikud täpsustused. Samuti vajab põhjendamist, miks Järva valla üldplaneeringus on sobiv ja asjakohane kasutada just Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisteid. 1.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2 Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut suunavad tingimused on selgitatud Järva valla teenuskeskuste hierarhiat, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Tegemist on maakonnaplaneeringust tulenevate mõistetega. Palume avada mõistete kohalik keskus ja lähikeskus sisu vastavalt maakonnaplaneeringus toodule. 1.3 Üldplaneeringu seletuskirjas on sageli viidatud valla õigusele. Näiteks: Hoonete lubatud arv määratakse vallapoolse kaalutlusotsusena arvestades väljakujunenud keskkonda…. Antud piirväärtused väljendavad miinimum piirväärtusi ning Järva vallal on õigus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 projekteerimistingimustega (erandjuhul detailplaneeringus) nõuda…. Palume kasutada valla asemel mõistet kohalik omavalitsus. 1.4 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 15.7.1 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa on selgitatud, et Järva valla piires kehtib riigi eriplaneeringuna „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Palume seletuskirjas kasutada teemaplaneeringu nimetusena Järva, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku teemaplaneeringu käsitlemine riigi eriplaneeringuna on võimalik lisada täiendava selgitusena. 1.5 Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse-välja lülitada, luues parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida vajalikku infot 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Tulenevalt PlanS § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. 2.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3 Tiheasustusalade määramine on selgitatud: Tiheasustusalade määramisel on arvestatud Järva maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega alasid. Allpool esitatud tiheasustusega alade piire tuleb käsitleda maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piiride täpsustamisena. Üldplaneeringuga täpsustatakse tiheasustusalade piire lähtuvalt asustuse kompaktsusest ja saadavatest sotsiaal-majanduslikest ning taristuga seonduvatest teenustest. Seejärel on seletuskirjas esitatud nimekiri looduskaitseseaduse mõistes määratud tiheasustusaladest. Palume viia üldplaneeringus määratud tiheasustusalade loetelu pealkiri vastavusse peatükis eespool toodud selgitusega. Palume selgitada üldplaneeringu seletuskirjas maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste. 2.2 Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7 Asustuse suunamise tingimused on toodud: Linnalise asustusega alade suurendamist või vähendamist tuleb põhjendada. Üldplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et tiheasustusala piiride täpsustamisel on lähtutud asustuse kompaktsusest, sotsiaal-majanduslikest ning taristuga seonduvatest teenustest. Imavere küla tiheasustusala on võrreldes maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustuse alaga suurenenud poole võrra tootmise maa-alade arvelt. Palume täiendavalt põhjendada Imavere küla tiheasustusala laiendamise vajadust. 2.3 Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud ja joonisel kajastatud rohelise võrgustiku hierarhilised tasemed. Rohevõrgustiku hierarhia eesmärk on eristada (rõhutada) erinevate tugialade ja rohekoridoride tähtsust. Asjaolu, et tegemist on riikliku või maakondliku rohevõrgustiku elemendiga, saab olla lisaargumendiks tingimuste seadmisel või otsuste langetamisel. Rohevõrgustiku parimaks planeerimiseks on otstarbekas, nii nagu ka rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018) märgitakse, seada kohapõhised tingimused rohevõrgustiku toimimiseks. Selline lähenemine tagab rohevõrgustiku toimivuse parimal viisil. 2 Sellest tulenevalt palume üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas kajastada rohevõrgustiku tugialad ja koridorid vastavalt hierarhilisele tasemele, võttes aluseks maakonnaplaneeringu. Palume KSH koosseisu lisada rohevõrgustiku paiknemise skeem, mis selgitab maakonnaplaneeringu täpsustamise ulatust. 2.4 Maakonnaplaneeringu joonisel on näidatud rohevõrgustiku ristumised maanteega ehk konfliktikohad. Järva valla osas on nendeks põhiliselt lõikumised Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa ja Pärnu - Rakvere - Sõmeru põhimaanteega. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine on selgitatud: Riigi põhimaanteede rekonstrueerimisel tuleb maakonnaplaneeringus esitatud asukohtades lähtuda maakonnaplaneeringukohasest põhimõttest rohekoridori lõikavate teede mõju leevendamisest. Leiame, et viitamine maakonnaplaneeringule ei ole asjakohane. Rohevõrgustiku konfliktikohad maanteedega tuleb fikseerida ja tingimused täpsustada üldplaneeringus. KSH peatükis 3.2.3 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku täpsustamise kohta selgitatud: Lisaks arvestati Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses1 esitatud olulisemate loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka vähemalt need loomaõnnetuste esinemise kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,5. Selgitusest nähtub, et rohevõrgustiku ristumist maanteedega on analüüsitud, kuid jääb arusaamatuks, miks ei ole käsitletud rohevõrgustiku ja maanteede ristumisi üldplaneeringu seletuskirjas ja joonisel rohevõrgustiku konfliktikohtadena. KSH aruandest ei selgu, millistest ristumiskohtadest on jutt ja miks mõjude hindamisel ei peeta vajalikuks leevendavate meetmete rakendamist loomaõnnetuste koondumiskohtades rohevõrgustikus. 2.5 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 Väärtuslikud maastikud on viie väärtusliku maastiku kohta toodud, et üldplaneeringuga ei soovita neid alasid väärtusliku maastikuna määrata, kuna Tegemist on pigem linnalise kui maastikulise alaga ja väärtuste kaitse- ja kasutustingumused on tagatud muul viisil (näiteks riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitsetingimustega ja miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimustega). Peame vajalikuks selgitada väärtuslike maastike määramise põhimõtteid. Järva maakonnaplaneeringus on väärtuslike maastike määramisel juhindutud Keskkonnaministeeriumi poolt 2001.a. välja antud metoodilisest materjalist “Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas”. Väärtusliku maastiku määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis- ajalooline, looduslik, esteetiline, identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik moodustub erinevatest väärtuste komponentidest vaadeldud alal. Nimetatud väärtusi leidub vähemal või rohkemal määral igal pool, kuid teatud aladel on need väärtused selgelt kontsentreerunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on sellised alad maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikuks maastikuks. Väärtuslike maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab tugevdada kohalikku identiteeditunnet ning edendada turismi. 3 Põhjalik väärtuste loetelu, millest lähtuti Järvamaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 2 Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad (edaspidi maastike register). Hindamise tulemusel selgitati välja maakonna kõige väärtuslikumad alad, mis jagati kolme väärtusklassi: - I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad; - II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad; - III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku e (piirkondliku) tähtsusega alad. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud: Väärtuslike maastike määratlemise aluseks üldplaneeringus on maakonnaplaneeringus kehtestatud väärtuslikud maastikud. Maastikud, mida üldplaneeringus ei soovita väärtukslikuks maastikuks määrata, on järgmised: - Ambla aleviku maakondliku tähtsusega väärtuslik; - Koeru-Väinjärve maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik, maastikuna ei soovita määrata Koeru aleviku osa; - Käravete piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastik; - Aravete piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastik; - Peetri aleviku piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastik. Koeru-Väinjärve maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku puhul soovitakse välja arvata aleviku osa. Seletuskirjas on põhjenduseks toodud: Üldplaneering määratleb tingimused väärtuste säilimiseks miljööväärtusliku ala ja väärtuslike hoonete kaudu. Kuna välja arvatava osa puhul on tegemist pigem linnalise kui maastikulise alaga ning väärtuste kaitse on tagatud muul viisil, käsitletakse seda maakonnaplaneeringu täpsustamisena. Juhime tähelepanu, väärtusliku maastikuna käsitletakse maakonnaplaneeringus valdavalt kultuurmaastikku ehk inimese poolt ümber kujundatud maastikku, mis võib olla nii linna, asula kui külamaastik. Seetõttu ei saa selgitust, et tegemist on pigem linnalise kui maastikulise alaga, pidada põhjendatuks. Üldplaneeringu jooniselt nähtub, et maakonnaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku alalt on välja arvatud Koeru alevikust ulatuslikum ala. Selgitatud on ainult Koeru aleviku välja jätmist. Järva maakonna maastike registri kohaselt on Koeru-Väinjärve väärtused mitmekesised, seda ka Koeru aleviku osas. Maakonnaplaneeringu koostamisel on koostööd tehtud kohalike omavalitsustega. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.1 Väärtuslikud maastikud on selgitatud, et Koeru Vallavalitsuse ettepanekul on suurendatud Koeru-Väinjärve väärtusliku maastiku ala piiri, kuna ala moodustab maastikuliselt ühtse terviku. Ambla aleviku maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku ei soovita üldplaneeringus määrata, kuna väärtuste kaitse on tagatud läbi Pika tänava keskosa miljööväärtusliku ala määramise ja olemasolevate mälestise kaitsekorra abil. KSH aruandes on täiendavalt selgitatud: Väärtusliku maastiku kirjelduses olevad väärtused kuuluvad kultuurimälestiste nimistusse, nende lähiala on kaitstud kultuuriväärtuste kaitsevööndiga. Maakonnaplaneeringu maastike registri kohaselt on alal väga kõrge kultuuriline ja ajalooline väärtus ning identiteediväärtus. Ambla aleviku väärtusliku maastiku alale on üldplaneeringus määratud väärtuslik mets, mida loetakse üldplaneeringus kohaliku tähtsusega maastikuks. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.2 Väärtuslikud metsad on selgitatud: Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadeldavate ja intensiivsemalt kasutatavate 4 piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks. Üldplaneeringuga on väärtusliku metsaala määramisega lisatud täiendav, looduslik väärtus ning tähtsustatud seeläbi väärtusliku maastiku rekreatiivset ja puhkeväärtust. Ala täiendavaks väärtustamiseks on ka miljööväärtusliku ala määramine, mis väärtustab Ambla aleviku kitsamat, nn eluasemepiirkonda. Tuginedes väärtuslike maastike määramise metoodikale, palume veelkord kaaluda, kas ja kuidas üksikute väärtuste kaitse- või kasutustingimuste seadmine väärtustab väärtusliku maastiku ala kui tervikut. Palume KSH koosseisus esitada üldplaneeringuga määratud väärtuslike maastike paiknemise kohta skeem, mis selgitab maakonnaplaneeringu täpsustamise ulatust. Nendime, et PlanS § 75 lõige 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid selline muutmine peab olema igakülgselt põhjendatud. 2.6 Üldplaneeringus on suurendatud Seidla mõisa piirkondliku tähtsusaega väärtusliku maastiku ala, kuid seletuskirjas ja KSH aruandes selgitused puuduvad. Palume lisada ala kirjeldusse (tabel 3) täpsustused täiendavate väärtuste lisandumise kohta. 2.7 Väärtuslike metsade käsitlus Järva valla üldplaneeringus 2.7.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.2 Väärtuslikud metsad on toodud: Üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsa- alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas üldiselt metsamajandamiskava koostamisel ning detailselt maastikupilti muutvate raiete osas. Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadeldavate ja intensiivsemalt kasutatavate piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks. KSH aruande peatükis 3.2.3 Rohevõrgustik on toodud: üldplaneeringuga on tehtud täiendavad ettepanekud arvata väärtuslike rohealade hulka viis väärtuslikku roheala (metsaala) ja kaks asula kaitseks määratud metsaala. Selliste väärtuslike rohealade ja metsade määratlemine (vt ptk 3.3.1; ptk 3.2.3) aitab säilitada olemasolevaid väärtuseid ning nende poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid, seda isegi kui nad ei ole hõlmatud rohevõrgustike hulka. KSH aruande peatukis 3.2.3 Väärtuslikud metsad on selgitatud: Väärtuslikud metsad on Järva valla üldplaneeringu kohaselt teatud väärtuslikud maastikud, mis omavad elanikkonna seisukohast puhke- või esteetilist väärtust ning kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida metsamajandamiskava koostamisel ning detailselt maastikupildi muutvate raiete osas. Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna määramine vajab selgemat põhjendamist. Selgusetuks jääb, kas kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik on olemuselt sama, mis piirkondliku tähtsusega kohalik maastik. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses väärtusliku maastiku alal. Palume ühtlustada mõisted. Palume kaaluda, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana ning mis kumbagi osadust põhjendab ja kõige paremini eesmärkidele vastab. 2.7.2 Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus koostada ja kooskõlastada metsamajandamiskava. Peame vajalikuks selgitada, et metsa korraldamise juhendi (edaspidi Juhend, keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2, jõustunud 26.01.2009) kohaselt koostatakse 5 metsamajandamiskava kehtivate või metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse esitatavate metsa inventeerimisandmete alusel. Metsa inventeerimine on kohustuslik, kohustus metsamajandamiskava koostada puudub. Metsaseaduse § 11 lõige 43 sätestab – koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Juhendi seletuskiri selgitab samuti, et metsamajandamiskava ei ole dokument, millel on õiguslik tähendus – tegemist on vaid metsaomaniku tellitud metsa majandamise suunistega. Lisaks koostatakse metsamajandamiskava üldjuhul juba metsa inventeerimisel. Seega üldplaneeringul puudub õiguslik alus, millega metsamajandamiskava kohustuseks seada. Ja kui seda siiski tehakse, siis puudub metsaomanikel õiguslik alus sellist kohustust järgida. Lisaks sätestab metsaseaduse § 43 lõige 9, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majanda ja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Ehk kõrgendatud avaliku huviga metsade osas on riigimetsa majandajal kohustus teha koostööd. Soovitame kohalikul omavalitsusel veelkord kaaluda üldplaneeringuga metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust. Tegemist oleks omavalitsuse enda poolt seatud tingimusega, mis on siduv ainult kohaliku omavalitsuse enda jaoks. 2.7.3 Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus kooskõlastada kõik uuendusraiete metsateatised. Metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Planeerimisseaduse mõistes roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal. PlanS § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Tingimus on sobilik (ehk sellel oleks õigusaktist tugi) eeldusel, et määratud on rohealad planeerimisseaduse mõistes ja need rohealad asuvad tõesti alevikus ning küla tiheasustusega alal. Järva valla üldplaneeringuga on määratud tiheasustusaladel roheala juhtotstarbega maa-alad. Väärtuslikud metsad on üldplaneeringus määratud valdavalt tiheasustusala kõrvale. Väljaspool alevikke ja küla tiheasustusega ala paiknevate rohealade osas ei ole tingimus ilmselt asjakohane. Kuna tegu on üldplaneeringus uue käsitlusega, teeme ettepaneku ühiseks aruteluks, et saada täpsemat teavet käsitluse ajendist ning arutleda väärtuslike metsade, kui väärtusliku maastiku ühe osa, määramise põhjenduste ja seotud tingimuste seadmise teemal. 2.8 Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4.3 Taastuvenergeetika on toodud põhimõte tuulikuparkide rajamiseks: Elektrituulikute rajamine väärtuslikule maastikule ei ole üldjuhul lubatud. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone Palume kaaluda põhimõtte lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 2.9 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.3.2 Täiendavad tingimused päikesepargi, mille installeeritud võimsus on üle 50 kW, rajamiseks on toodud, et maatulundusmaa metsamaa kõlvikule, väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale ei ole päikesepargi ehitamine lubatud. KSH aruande peatükis 3.5.3 on leevendava meetmena lisatud soovitus: päikesepargi rajamine väärtuslikele põllumajandusmaadele pole välistatud, kuid eelistada tuleks väheväärtuslikke põllumajandusmaid. Seejuures tuleb säilitada põllumassiivi terviklikkus. 6 Maakonnaplaneeringu peatükis 3.2.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad ja maaparandussüsteemi maa-alad on väärtuslike põllumajandusmaade säilimise tagamiseks toodud põhimõte: vältida päikesepaneeli parkide rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Tulenevalt maakonnaplaneeringus ja KSH aruandes toodud soovitusest, palume kaaluda täiendava tingimuse lisamist päikesepargi, mille installeeritud võimsus on üle 50 kW, rajamise kohta väärtuslikule põllumajandusmaale. 3. Üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise tulemustega KSH aruande peatükis 3.4.3.1 Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju on analüüsitud olukordi, kus üldplaneeringuga on määratud elamumaad tootmismaade lähedusse või vastupidi tootmismaad elamumaade lähedusse (välja on jäetud need olukorrad, kus on tegemist juba olemasolevate elamute ja tootmismaadega) ja toodud asukohapõhised ettepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja alajaotuse Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks on ettepanekud üldistavalt toodud (mitte kohapõhiselt). Palume hinnata, kas KSH aruandes esitatud ettepanekutega arvestamine selliselt on piisav ning kaaluda ettepanekutele viitamise vajadust üldplaneeringu seletuskirjas. Pärast vastuvõtmist on planeerimismenetluses tegemist üldplaneeringuga, mille koostamisel on võetud arvesse mõjude hindamise tulemusi. KSH aruanne ise on planeeringu lisa, seega peab üldplaneering sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi. 4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Planeeringumaterjalidest nähtub, et Järva Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Maa- ametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile (01.01.2021 ühendatud Maanteeamet, Lennuamet, Veeteede Amet), Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitseliidule, naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Põllumajandusuuringute Keskusele, Järvamaa Arenduskeskusele, Järva valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja külaseltsidele, kohalikele kultuuri- ja haridusasutustele, Järva valla ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Lisaks on kaasatud asutused ja isikud, kes on selleks soovi avaldanud. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Järva valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid. Palume tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. 7 Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Viljandi talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Anne Karjus 715 5895 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →