Järva Vallavalitsus Teie 16.12.2021 nr 7-1/2021/40-1
[email protected] Meie 02.02.2022 nr 14-11/9034-3
Arvamus Järva valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
eelnõule ning
täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramine
Järva Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Järva valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
eelnõuga planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50.
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on ühinenud valla territooriumil ühtsete ruumilise
arengu põhimõtete kujundamine järgnevateks aastateks.
Järva maakonna territooriumil kehtib Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-
1/17/329 kehtestatud Järva maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering).
Tutvunud esitatud materjalidega, esitame omapoolse arvamuse üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõudele.
1. Üldised tähelepanekud
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja
üheselt mõistetav.
1.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 26 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused on
alamärkusena toodud, et Mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus
toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Samas on mõistete
peatükis selgitatud mõisteid, mis tulenevad maakonnaplaneeringust. Palume mõisted üle
vaadata ja teha vajalikud täpsustused. Samuti vajab põhjendamist, miks Järva valla
üldplaneeringus on sobiv ja asjakohane kasutada just Pärnu linna üldplaneeringus toodud
mõisteid.
1.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2 Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut
suunavad tingimused on selgitatud Järva valla teenuskeskuste hierarhiat, kuid ei ole selgitatud
mõistete tähendust. Tegemist on maakonnaplaneeringust tulenevate mõistetega. Palume
avada mõistete kohalik keskus ja lähikeskus sisu vastavalt maakonnaplaneeringus toodule.
1.3 Üldplaneeringu seletuskirjas on sageli viidatud valla õigusele. Näiteks: Hoonete lubatud
arv määratakse vallapoolse kaalutlusotsusena arvestades väljakujunenud keskkonda….
Antud piirväärtused väljendavad miinimum piirväärtusi ning Järva vallal on õigus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
projekteerimistingimustega (erandjuhul detailplaneeringus) nõuda…. Palume kasutada valla
asemel mõistet kohalik omavalitsus.
1.4 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 15.7.1 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa on selgitatud, et Järva valla piires kehtib riigi eriplaneeringuna „Põhimaantee nr
2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.
Palume seletuskirjas kasutada teemaplaneeringu nimetusena Järva, Jõgevamaa ja Tartumaa
maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Mitut kohalikku omavalitsust
läbiva joonehitise trassi asukohavaliku teemaplaneeringu käsitlemine riigi eriplaneeringuna
on võimalik lisada täiendava selgitusena.
1.5 Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku
väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse-välja
lülitada, luues parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise
kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida vajalikku infot
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Tulenevalt PlanS § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava
planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse
omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste
arengupõhimõtete ja suundumustega.
2.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3 Tiheasustusalade määramine on selgitatud:
Tiheasustusalade määramisel on arvestatud Järva maakonnaplaneeringuga määratud
linnalise asustusega alasid. Allpool esitatud tiheasustusega alade piire tuleb käsitleda
maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piiride täpsustamisena.
Üldplaneeringuga täpsustatakse tiheasustusalade piire lähtuvalt asustuse kompaktsusest ja
saadavatest sotsiaal-majanduslikest ning taristuga seonduvatest teenustest. Seejärel on
seletuskirjas esitatud nimekiri looduskaitseseaduse mõistes määratud tiheasustusaladest.
Palume viia üldplaneeringus määratud tiheasustusalade loetelu pealkiri vastavusse peatükis
eespool toodud selgitusega. Palume selgitada üldplaneeringu seletuskirjas
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste.
2.2 Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7 Asustuse suunamise tingimused on toodud:
Linnalise asustusega alade suurendamist või vähendamist tuleb põhjendada. Üldplaneeringu
seletuskirjas on selgitatud, et tiheasustusala piiride täpsustamisel on lähtutud asustuse
kompaktsusest, sotsiaal-majanduslikest ning taristuga seonduvatest teenustest. Imavere küla
tiheasustusala on võrreldes maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustuse alaga
suurenenud poole võrra tootmise maa-alade arvelt.
Palume täiendavalt põhjendada Imavere küla tiheasustusala laiendamise vajadust.
2.3 Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud ja joonisel kajastatud rohelise võrgustiku
hierarhilised tasemed. Rohevõrgustiku hierarhia eesmärk on eristada (rõhutada) erinevate
tugialade ja rohekoridoride tähtsust. Asjaolu, et tegemist on riikliku või maakondliku
rohevõrgustiku elemendiga, saab olla lisaargumendiks tingimuste seadmisel või otsuste
langetamisel. Rohevõrgustiku parimaks planeerimiseks on otstarbekas, nii nagu ka
rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018) märgitakse,
seada kohapõhised tingimused rohevõrgustiku toimimiseks. Selline lähenemine tagab
rohevõrgustiku toimivuse parimal viisil.
2
Sellest tulenevalt palume üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas kajastada rohevõrgustiku
tugialad ja koridorid vastavalt hierarhilisele tasemele, võttes aluseks maakonnaplaneeringu.
Palume KSH koosseisu lisada rohevõrgustiku paiknemise skeem, mis selgitab
maakonnaplaneeringu täpsustamise ulatust.
2.4 Maakonnaplaneeringu joonisel on näidatud rohevõrgustiku ristumised maanteega ehk
konfliktikohad. Järva valla osas on nendeks põhiliselt lõikumised Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa ja Pärnu - Rakvere - Sõmeru põhimaanteega.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste
täpsustamine on selgitatud: Riigi põhimaanteede rekonstrueerimisel tuleb
maakonnaplaneeringus esitatud asukohtades lähtuda maakonnaplaneeringukohasest
põhimõttest rohekoridori lõikavate teede mõju leevendamisest.
Leiame, et viitamine maakonnaplaneeringule ei ole asjakohane. Rohevõrgustiku
konfliktikohad maanteedega tuleb fikseerida ja tingimused täpsustada üldplaneeringus.
KSH peatükis 3.2.3 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku täpsustamise kohta selgitatud: Lisaks
arvestati Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses1 esitatud
olulisemate loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti
rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka vähemalt need
loomaõnnetuste esinemise kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt
0,5.
Selgitusest nähtub, et rohevõrgustiku ristumist maanteedega on analüüsitud, kuid jääb
arusaamatuks, miks ei ole käsitletud rohevõrgustiku ja maanteede ristumisi üldplaneeringu
seletuskirjas ja joonisel rohevõrgustiku konfliktikohtadena. KSH aruandest ei selgu, millistest
ristumiskohtadest on jutt ja miks mõjude hindamisel ei peeta vajalikuks leevendavate
meetmete rakendamist loomaõnnetuste koondumiskohtades rohevõrgustikus.
2.5 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 Väärtuslikud maastikud on viie väärtusliku
maastiku kohta toodud, et üldplaneeringuga ei soovita neid alasid väärtusliku maastikuna
määrata, kuna Tegemist on pigem linnalise kui maastikulise alaga ja väärtuste kaitse- ja
kasutustingumused on tagatud muul viisil (näiteks riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste
kaitsetingimustega ja miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimustega).
Peame vajalikuks selgitada väärtuslike maastike määramise põhimõtteid. Järva
maakonnaplaneeringus on väärtuslike maastike määramisel juhindutud
Keskkonnaministeeriumi poolt 2001.a. välja antud metoodilisest materjalist “Väärtuslike
maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas”. Väärtusliku maastiku
määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis- ajalooline, looduslik, esteetiline,
identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik
moodustub erinevatest väärtuste komponentidest vaadeldud alal. Nimetatud väärtusi leidub
vähemal või rohkemal määral igal pool, kuid teatud aladel on need väärtused selgelt
kontsentreerunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on sellised alad
maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikuks maastikuks.
Väärtuslike maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise
asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise
mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike
maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab tugevdada kohalikku
identiteeditunnet ning edendada turismi.
3
Põhjalik väärtuste loetelu, millest lähtuti Järvamaa väärtuslike maastike määramisel,
hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas
2 Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad
(edaspidi maastike register).
Hindamise tulemusel selgitati välja maakonna kõige väärtuslikumad alad, mis jagati kolme
väärtusklassi:
- I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;
- II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad;
- III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku e (piirkondliku) tähtsusega alad.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud: Väärtuslike maastike määratlemise aluseks
üldplaneeringus on maakonnaplaneeringus kehtestatud väärtuslikud maastikud.
Maastikud, mida üldplaneeringus ei soovita väärtukslikuks maastikuks määrata, on järgmised:
- Ambla aleviku maakondliku tähtsusega väärtuslik;
- Koeru-Väinjärve maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik, maastikuna ei soovita määrata
Koeru aleviku osa;
- Käravete piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastik;
- Aravete piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastik;
- Peetri aleviku piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastik.
Koeru-Väinjärve maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku puhul soovitakse välja arvata
aleviku osa. Seletuskirjas on põhjenduseks toodud: Üldplaneering määratleb tingimused
väärtuste säilimiseks miljööväärtusliku ala ja väärtuslike hoonete kaudu. Kuna välja arvatava
osa puhul on tegemist pigem linnalise kui maastikulise alaga ning väärtuste kaitse on tagatud
muul viisil, käsitletakse seda maakonnaplaneeringu täpsustamisena.
Juhime tähelepanu, väärtusliku maastikuna käsitletakse maakonnaplaneeringus valdavalt
kultuurmaastikku ehk inimese poolt ümber kujundatud maastikku, mis võib olla nii linna,
asula kui külamaastik. Seetõttu ei saa selgitust, et tegemist on pigem linnalise kui maastikulise
alaga, pidada põhjendatuks.
Üldplaneeringu jooniselt nähtub, et maakonnaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku
alalt on välja arvatud Koeru alevikust ulatuslikum ala. Selgitatud on ainult Koeru aleviku välja
jätmist. Järva maakonna maastike registri kohaselt on Koeru-Väinjärve väärtused
mitmekesised, seda ka Koeru aleviku osas. Maakonnaplaneeringu koostamisel on koostööd
tehtud kohalike omavalitsustega. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.1
Väärtuslikud maastikud on selgitatud, et Koeru Vallavalitsuse ettepanekul on suurendatud
Koeru-Väinjärve väärtusliku maastiku ala piiri, kuna ala moodustab maastikuliselt ühtse
terviku.
Ambla aleviku maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku ei soovita üldplaneeringus
määrata, kuna väärtuste kaitse on tagatud läbi Pika tänava keskosa miljööväärtusliku ala
määramise ja olemasolevate mälestise kaitsekorra abil. KSH aruandes on täiendavalt
selgitatud: Väärtusliku maastiku kirjelduses olevad väärtused kuuluvad kultuurimälestiste
nimistusse, nende lähiala on kaitstud kultuuriväärtuste kaitsevööndiga.
Maakonnaplaneeringu maastike registri kohaselt on alal väga kõrge kultuuriline ja ajalooline
väärtus ning identiteediväärtus. Ambla aleviku väärtusliku maastiku alale on üldplaneeringus
määratud väärtuslik mets, mida loetakse üldplaneeringus kohaliku tähtsusega maastikuks.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.2 Väärtuslikud metsad on selgitatud: Väärtuslike
metsapiirkondade määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis
edendab rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadeldavate ja intensiivsemalt kasutatavate
4
piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks. Üldplaneeringuga on väärtusliku
metsaala määramisega lisatud täiendav, looduslik väärtus ning tähtsustatud seeläbi väärtusliku
maastiku rekreatiivset ja puhkeväärtust. Ala täiendavaks väärtustamiseks on ka
miljööväärtusliku ala määramine, mis väärtustab Ambla aleviku kitsamat, nn
eluasemepiirkonda.
Tuginedes väärtuslike maastike määramise metoodikale, palume veelkord kaaluda, kas ja
kuidas üksikute väärtuste kaitse- või kasutustingimuste seadmine väärtustab väärtusliku
maastiku ala kui tervikut. Palume KSH koosseisus esitada üldplaneeringuga määratud
väärtuslike maastike paiknemise kohta skeem, mis selgitab maakonnaplaneeringu
täpsustamise ulatust.
Nendime, et PlanS § 75 lõige 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid selline muutmine peab olema igakülgselt
põhjendatud.
2.6 Üldplaneeringus on suurendatud Seidla mõisa piirkondliku tähtsusaega väärtusliku
maastiku ala, kuid seletuskirjas ja KSH aruandes selgitused puuduvad. Palume lisada ala
kirjeldusse (tabel 3) täpsustused täiendavate väärtuste lisandumise kohta.
2.7 Väärtuslike metsade käsitlus Järva valla üldplaneeringus
2.7.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.2 Väärtuslikud metsad on toodud:
Üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsa-
alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas üldiselt metsamajandamiskava
koostamisel ning detailselt maastikupilti muutvate raiete osas. Väärtuslike metsapiirkondade
määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab
rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadeldavate ja intensiivsemalt kasutatavate piirkondade
omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks.
KSH aruande peatükis 3.2.3 Rohevõrgustik on toodud: üldplaneeringuga on tehtud
täiendavad ettepanekud arvata väärtuslike rohealade hulka viis väärtuslikku roheala
(metsaala) ja kaks asula kaitseks määratud metsaala. Selliste väärtuslike rohealade ja
metsade määratlemine (vt ptk 3.3.1; ptk 3.2.3) aitab säilitada olemasolevaid väärtuseid ning
nende poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid, seda isegi kui nad ei ole hõlmatud
rohevõrgustike hulka.
KSH aruande peatukis 3.2.3 Väärtuslikud metsad on selgitatud: Väärtuslikud metsad on Järva
valla üldplaneeringu kohaselt teatud väärtuslikud maastikud, mis omavad elanikkonna
seisukohast puhke- või esteetilist väärtust ning kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida
metsamajandamiskava koostamisel ning detailselt maastikupildi muutvate raiete osas.
Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna määramine vajab selgemat
põhjendamist. Selgusetuks jääb, kas kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik on olemuselt
sama, mis piirkondliku tähtsusega kohalik maastik. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et
mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses väärtusliku maastiku alal.
Palume ühtlustada mõisted.
Palume kaaluda, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust
maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana ning mis
kumbagi osadust põhjendab ja kõige paremini eesmärkidele vastab.
2.7.2 Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus koostada
ja kooskõlastada metsamajandamiskava.
Peame vajalikuks selgitada, et metsa korraldamise juhendi (edaspidi Juhend,
keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2, jõustunud 26.01.2009) kohaselt koostatakse
5
metsamajandamiskava kehtivate või metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse esitatavate
metsa inventeerimisandmete alusel. Metsa inventeerimine on kohustuslik, kohustus
metsamajandamiskava koostada puudub. Metsaseaduse § 11 lõige 43 sätestab – koos metsa
inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul,
kui ta seda ei soovi. Juhendi seletuskiri selgitab samuti, et metsamajandamiskava ei ole
dokument, millel on õiguslik tähendus – tegemist on vaid metsaomaniku tellitud metsa
majandamise suunistega. Lisaks koostatakse metsamajandamiskava üldjuhul juba metsa
inventeerimisel. Seega üldplaneeringul puudub õiguslik alus, millega metsamajandamiskava
kohustuseks seada. Ja kui seda siiski tehakse, siis puudub metsaomanikel õiguslik alus sellist
kohustust järgida.
Lisaks sätestab metsaseaduse § 43 lõige 9, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel
kaasab riigimetsa majanda ja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või
elanikud. Ehk kõrgendatud avaliku huviga metsade osas on riigimetsa majandajal kohustus
teha koostööd.
Soovitame kohalikul omavalitsusel veelkord kaaluda üldplaneeringuga
metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust. Tegemist oleks omavalitsuse enda
poolt seatud tingimusega, mis on siduv ainult kohaliku omavalitsuse enda jaoks.
2.7.3 Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus
kooskõlastada kõik uuendusraiete metsateatised.
Metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks
määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Planeerimisseaduse
mõistes roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui
asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal.
PlanS § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga
rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Tingimus on sobilik (ehk sellel
oleks õigusaktist tugi) eeldusel, et määratud on rohealad planeerimisseaduse mõistes ja need
rohealad asuvad tõesti alevikus ning küla tiheasustusega alal. Järva valla üldplaneeringuga on
määratud tiheasustusaladel roheala juhtotstarbega maa-alad. Väärtuslikud metsad on
üldplaneeringus määratud valdavalt tiheasustusala kõrvale. Väljaspool alevikke ja küla
tiheasustusega ala paiknevate rohealade osas ei ole tingimus ilmselt asjakohane.
Kuna tegu on üldplaneeringus uue käsitlusega, teeme ettepaneku ühiseks aruteluks, et saada
täpsemat teavet käsitluse ajendist ning arutleda väärtuslike metsade, kui väärtusliku maastiku
ühe osa, määramise põhjenduste ja seotud tingimuste seadmise teemal.
2.8 Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4.3 Taastuvenergeetika on toodud põhimõte
tuulikuparkide rajamiseks: Elektrituulikute rajamine väärtuslikule maastikule ei ole üldjuhul
lubatud. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse
mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või
simulatsioone
Palume kaaluda põhimõtte lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
2.9 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.3.2 Täiendavad tingimused päikesepargi, mille
installeeritud võimsus on üle 50 kW, rajamiseks on toodud, et maatulundusmaa metsamaa
kõlvikule, väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale ei ole päikesepargi ehitamine
lubatud. KSH aruande peatükis 3.5.3 on leevendava meetmena lisatud soovitus: päikesepargi
rajamine väärtuslikele põllumajandusmaadele pole välistatud, kuid eelistada tuleks
väheväärtuslikke põllumajandusmaid. Seejuures tuleb säilitada põllumassiivi terviklikkus.
6
Maakonnaplaneeringu peatükis 3.2.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad ja
maaparandussüsteemi maa-alad on väärtuslike põllumajandusmaade säilimise tagamiseks
toodud põhimõte: vältida päikesepaneeli parkide rajamist väärtuslikele
põllumajandusmaadele.
Tulenevalt maakonnaplaneeringus ja KSH aruandes toodud soovitusest, palume kaaluda
täiendava tingimuse lisamist päikesepargi, mille installeeritud võimsus on üle 50 kW,
rajamise kohta väärtuslikule põllumajandusmaale.
3. Üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise tulemustega
KSH aruande peatükis 3.4.3.1 Planeeringulahendus ja sellega kaasnev mõju on analüüsitud
olukordi, kus üldplaneeringuga on määratud elamumaad tootmismaade lähedusse või
vastupidi tootmismaad elamumaade lähedusse (välja on jäetud need olukorrad, kus on
tegemist juba olemasolevate elamute ja tootmismaadega) ja toodud asukohapõhised
ettepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja alajaotuse Tingimused detailplaneeringu
koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks on ettepanekud üldistavalt toodud
(mitte kohapõhiselt).
Palume hinnata, kas KSH aruandes esitatud ettepanekutega arvestamine selliselt on piisav
ning kaaluda ettepanekutele viitamise vajadust üldplaneeringu seletuskirjas. Pärast
vastuvõtmist on planeerimismenetluses tegemist üldplaneeringuga, mille koostamisel on
võetud arvesse mõjude hindamise tulemusi. KSH aruanne ise on planeeringu lisa, seega peab
üldplaneering sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi.
4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Järva Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH
aruande kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Maa-
ametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile (01.01.2021 ühendatud Maanteeamet,
Lennuamet, Veeteede Amet), Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Terviseametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Kaitseliidule, naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks
võrguvaldajatele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Põllumajandusuuringute Keskusele,
Järvamaa Arenduskeskusele, Järva valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja
külaseltsidele, kohalikele kultuuri- ja haridusasutustele, Järva valla ettevõtetele, puudutatud
füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Lisaks on kaasatud asutused ja isikud, kes on selleks
soovi avaldanud.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Järva valla üldplaneeringule täiendavalt
koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid.
Palume tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu
koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
7
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Viljandi talitust kursis üldplaneeringu
menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Anne Karjus 715 5895
[email protected]
8