KINNITATUD
Siseministri 19.05.2015 käskkirjaga nr 1-3/113
„Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise
protseduurid“
LISA 2
Projektiettepaneku vorm
Ettepanek projekti tegevuskavva lülitamiseks
Projekti nimi : Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos jalgrattaparklatega
1. PROJEKTI ELLUVIIJA (TAOTLEJA) ANDMED
1.1 Taotleja nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X)
Toila Vallavalitsus Kohaliku omavalitsuse üksus x
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Äriühing1
1.2 Kaastaotleja/ partneri nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X)
Jõhvi Vallavalitsus Kohaliku omavalitsuse üksus x
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Äriühing2
1.3 Taotleja esindaja (juhul, kui taotleja esindajaks on kohaliku omavalitsuse asutus, siis märkida selle
nimetus)
Toila Vallavalitsus
1.4 Registrikood (kohaliku omavalitsuse üksuse 1.5 KMKR number, kui taotleja on
puhul linna või valla ametiasutuse registrikood) käibemaksukohuslane
75001477 puudub
1.6 Taotleja postiaadress
Pikk 13a, 41702 Toila, Ida-Virumaa
1.7 Telefon 1.8 E-post 1.9 WWW-aadress
+372 336 9845
[email protected] www.toila.ee
1.10 Taotleja esindajaõiguslik isik põhimääruse/põhikirja/volituse alusel (õige alla joonida)
Nimi: Tiit Kuusmik Telefon: +372 336 9845
Isikukood: 35003032247
E-post:
[email protected]
Ametikoht: vallavanem
2. KAVANDATAVA PROJEKTI ANDMED
1Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul
2Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul
2.1 Projekti asukoht
(kohaliku
omavalitsusüksuse, Toila vald, Jõhvi vald
võimalusel aadressüksuse
täpsusega)
2.2 Projekti tegevuste
Kergliiklustee rajamine Toila aleviku ja Jõhvi linna vahele.
kirjeldus
Valmib kergliikluse ühendus Toila ja Jõhvi vahel kogupikkusega ca 13
kilomeetrit, mille tarbeks rajatakse lõiguti uusi teelõike, rekonstrueeritakse
2.3 Projekti oodatavad kõnniteid ning lõiguti kohandatakse olemasolevaid teid, kus liikluskorraldus
tulemused muudetakse kergliiklejasõbralikumaks. Valmiv kergliiklusühendus varustatakse
selle mõlemas otsas (Toila rannas/sadamas ja Jõhvi raudteejaamas)
jalgrattaparklatega.
Toetuse taotluse
esitamise eeldatav Projekti eeldatav algus Projekti eeldatav lõpp
kuupäev (kuu (kuu täpsusega) (kuu täpsusega)
2.4 Projekti eeldatav
täpsusega)3
elluviimise aeg
September 2016 Jaanuar 2017 Detsember 2017
2.5 Riskid, mis ohustavad Maa omandiga seotud riskid – maa soetuse või servituudi seadmisega seotud
projekti elluviimist riskid, kus maa omanikud ei ole valmis optimaalseima kergliiklustee
trassikoridorile jäävaid kinnistuid kas tee läbimise tõttu poolitama või selle
kasutamist tulevikus piirama.
Tehnoloogilised riskid – ehitustööde käigus ilmnevad asjaolud, mida
projekteerimisel ei olnud teada.
Koostööprojekti elluviimisega seotud riskid – Toila ja Jõhvi ei ole varem
sellelaadset koostööprojekti üheskoos ellu viinud, mistõttu puudub nii põhi-
kui kaastaotlejal kindlus teise poole huvides ning professionaalses asjaajamise
oskuses.
Maa omandiga seotud riske on võimalik maandada professionaalse
tegutsemise ning maaomanikele sobiva lahenduse leidmisega. Samuti on
arvestatud ka võimaliku maa soetamisega kinnistutel, kus servituudi seadmine
ei ole võimalik.
Tehnoloogilisi riske saab maandada läbi hea geodeetilise mõõdistuse, mis
annab selge ülevaate kergliiklustee trassikoridori pinnakihtidest ning peaks
2.6 Riskide
minimeerima ehitustööde käigus juhuslikult ilmnevaid asjaolusid. Projekti
maandamistegevused
maksumusse on arvestatud sisse ettenägematute tööde reserv, mille alt
sellised asjaolud ka lahendatakse.
Koostööga seotud riskid maandatakse läbi aktiivse ja üksteist usaldava ning
professionaalse koostöö. Toila ja Jõhvi vallas on olemas pädevad spetsialistid,
kes kindlasti õpivad ühiselt seatud eesmärgi saavutamisest ning rakendavad
ühisprojekti läbiviimisest saadud kogemust ka tulevikus.
3. Projekti eelarve Summa (eurodes)
3.1 Kogumaksumus (koos
655 000,00
mitteabikõlblike kuludega)
3Põhinimekirja toetuse taotluse hilisemaks kuupäevaks võib olla 31. detsember 2018. aasta, reservnimekirja
projektidele see kuupäev ei kehti. Kui toetuse taotlust soovitakse rakendusüksusele esitada tegevuskavas
märgitud kuupäevast hiljem, tuleb selleks rakendusüksusele esitada uus ajakava, koos kuupäeva muutmise sel-
gitusega.
3.2 Abikõlblike kulude
655 000,00
kogumaksumus
3.3 Toetuseks taotletav summa 556 750,00
3.4 Mitteabikõlblike kulude
0,00
kogumaksumus
3.5 Projekti maksumus kulude kaupa
Abikõlblik kulu Summa (eurodes) Mitteabikõlblik kulu Summa (eurodes)
Ettevalmistavad
tegevused (eskiis- ja
45 000,00
põhiprojekti
koostamine)
Ehitustööd 610 000,00
KOKKU: 655 000,00 KOKKU:
3.6 Omafinantseeringu
98 250,00
summa (eurodes)
3.7 Omafinantseeringu
Toila ja Jõhvi valla eelarvelised vahendid
allikad
4. Taotleja omandisuhe
Suur osa rajatavast kergliiklusteest asub riigimaal, kuid on lõike, mis läbivad ka
projektiga seotud maa,
eraomandis olevaid kinnistuid. Taotlejatel on kavas osaliselt maad soetada ning
ehitiste või rajatisega
teisalt seada servituudid. Eelinfo põhjal ei tohiks maaga seotud küsimused saada
(kui omandisuhe on
kergliiklustee rajamisel takistuseks, kuna teenib avalikku huvi ning on ka kõikide
muutmisel, näidata
maaomanike jaoks atraktiivne.
protsessi hetkeseis)
5. PROJEKTI MÕJU MEETME EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE
Asjakohase alaeesmärgi taha märkida X
5.1 Millise rakenduskava
prioriteetse suuna 9 1.Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu suurendamine4 x
„Linnapiirkondade
2.Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate
jätkusuutlik areng“
linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud5
alaeesmärgi täitmisse
projekt panustab 3.Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates
linnapiirkondades on taaselavdatud6
Toila – Jõhvi kergliiklustee valmimise järgselt kasvab säästvate liikumisviiside
kasutajate arv. Lisaks pakub paremad ühendusvõimalused Jõhvist
5.2 Selgitus, kuidas antud
aiandusühistute „Kotinuka mets” ja „Terviseaed” ning Toilast aiandusühistuni
projekt valitud alaeemärgi ja
„Kalur”, kus kõigis on hakanud hoogustuma suvilate renoveerimine eramuteks
tulemusnäitajate
ning kasvab püsielanike arv. Täna valivad asumite elanikud peamiseks
sihtväärtuste saavutamisse
liikumisviisiks mootorsõiduki, kuid hea ühenduse tagamise järgselt kasvab
panustab
oluliselt kergliiklejate arv. Jalgrattaga Toilast Jõhvi sõit kestab keskmiselt 45 –
60 minutit, sõiduauto või bussiga 15 – 30 minutit.
5.3 Projekti panus meetme Väljundinäitaja Projekti panus väljundinäitajasse
vastava alleesmärgiga (valida sobiv(ad))
4Alaeesmärk Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja:
Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus
suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 48,5%, sihtväärtus (2023) – vähemalt 50%.
5Alaeesmärk Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja: Lapsehoiu- ja lasteaiajärjekordade
pikkus suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 4430, sihtväärtus (2023) – alla 300.
6Alaeesmärk Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonnale. Tulemusnäitaja: Investeeringute tulemusena kasu
saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv. Algväärtus (2013) – 0, sihtväärtus (2023) – vähemalt 30.
Avalik linnaruum, mis on loodud
või taastatud linnapiirkondades
(m2) (liikuvuse seisukohalt olulise
avaliku linnaruumi arendamine)
Rajatud kergliiklusteede pikkus
13 km
(km)
Kogu linnapiirkonna
ühistranspordivõrgustikku
arendavate ning liikuvust
arendavate ja uuenduslike
kergliikluse edendamise
seotud väljundinäitaja(te)
projektide arv7
sihttaseme saavutamisse
Loodud lasteaia- ja
0
lapsehoiukohtade arv
Avalik linnaruum, mis on loodud
või taastatud linnapiirkondades
(m2) (Ida-Virumaa 0
linnapiirkondade alakasutatud
alade taaselavdamine)
Linnapiirkondades ehitatud või
renoveeritud avalikud või
ärihooned (m2) (Ida-Virumaa 0
linnapiirkondade alakasutatud
alade taaselavdamine)
6. PROJEKTI PÕHJENDATUS
6.1 Projekti tulenevus Projekt seostub otseselt linnapiirkonna strateegias kirjeldatud
linnapiirkonna strateegias seatud eesmärkide ja tegevussuundadega – rajatav kergliiklustee ühendab
eesmärgist ja tegevussuunast (sh linnapiirkonna olulised asumid ning loob alternatiivseid
probleemi kirjeldus) liikumisvõimalusi. Väljavõte strateegiast:
4.3 Keskkonnaseisundi ja transpordi valdkonna peamised ja ühised
väljakutsed ja arenguvõimalused.
• Kergliiklusteede väljaarendamine linnapiirkonna
tuumikasumite lähialadel asuvatesse pendelrände, turismi- ja
rekreatsioonipiirkondadesse vähendaks keskkonnakoormust
elanike ja turistide väiksema autokasutuse tulemusel.
Piirkonna suuremate asumite ühendamine teedega, millelt
saab liikuda piirkonna tuumikasumitesse. Raudteejaamade
ühendamine kergliiklusvõrku võimaldab elanike ja tööjõu
paremat mobiilsust.
4.4 Keskkonnaseisundi ja transpordi valdkonna arengueesmärgid ning
strateegilised tegevussuunad.
Eesmärk: toimib läbimõeldud, eri transpordiliike lõimiv, elanike ja
ettevõtjate vajadusi arvestav transpordivõrgustik (sh ühistransport).
Linnapiirkonna asumeid ühendab elanike, külastajate ja ettevõtjate
vajadustele vastav rongi-, maantee- ja kergliiklust ühendav süsteem.
Süsteemi iseloomustab perioodilisel analüüsil toimiv paindlik,
hooajalisust (sh ilmastikku), suurüritusi ja tursmivoogusid arvestav
tööpõhimõte.
Aastast aastasse on suurenenud rattaga liiklemine Toila – Jõhvi vahelisel
teel. Käesoleval hetkel on ainus võimalus kasutada Tallinn – Narva mnt I
7Siin all mõeldakse liikuvuse projekte, mis ei ole jalg- ja jalgrattateede rajamise projektid.
klassi maanteed, kus on suur liiklusvoog ning kitsad teepeenrad.
Jalgrattaga liiklemine on ohtlik ning seetõttu ei ole ka sellise
liikumisvõimaluse kasutamine antud vahemaa läbimiseks laialt levinud.
Ohtlikkusele viitab ka asjaolu, et viimastel aastatel on maanteel sõitnud
ratturitega toimunud ka mitmeid õnnetusi, ka surmaga lõppevaid
juhtumeid.
Toila on Jõhvi elanikele lähim rekreatsiooniala, kus asuvad aktiivselt
kasutatavad terviserajad, suurim avalik rannaala Ida-Virumaa
keskregioonis ning muud mugavusteenused, mida Jõhvi piirkonna
elanikud meeleldi tarbivad. Jõhvi on Toila elanikele aga peamine
kaupade ja teenuste tarbimise kohaks, lisaks veel oluliseks transpordi
sõlmkohaks. Kergliiklustee rajamine kahe olulise linnapiirkonna asumi
ühendamiseks on vajalik ka seetõttu, et tagada ühendus kolme
aiandusühistuga – seda nii Jõhvi kui Toila poolt, kuna aiandusühistutes
toimetavad inimesed eelistavad kergtransporti oluliselt enam.
6.2 Projekti panus linnapiirkonna Projekt panustab otseselt linnapiirkonna strateegias seatud eesmärgi
strateegias seatud eesmärgi täitumisse, kuna ühendab kergliiklusteega kaks olulist linnapiirkonna
(eesmärkide) suunas edenemisse asumit. Kergliiklustee ühendab omavahel Toilast sadama/avaliku ranna
(võimalusel kvantitatiivselt) ning Jõhvist raudteejaama, tagades seeläbi parema jätkuühenduse.
7. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVSUS
Toila on Jõhvi mõistes suvituspiirkond, kus asub Ida-Viru keskregiooni
ainuke avalik rannaala ning muud aktiivse vaba aja veetmise
võimalused. Jõhvi on Toila mõistes halduskeskus, kus käiakse tööl ning
tarbitakse kaupu ja teenuseid. Mõlema asustusüksuse elanike mõistes
7.1 Kuivõrd kestev on vajadus
on kergliiklustee olemasolu kestev vajadus, mis perspektiivis on
projekti tulemuste järele?
kindlasti kasvav. Kergliiklusteele jäävad ka kolm aiandusühistut, mis
järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusele püsielukohtadena ja
vajadus kergliikluse ühenduse järgi on juba praegu ilmne ning ajas
suurenev.
7.2 Kuidas on tagatud projektiga Kergliiklustee edasine haldamine toimub kahepoolselt – kumbki partner
loodu edasine haldamine, hooldab seda oma haldusterritooriumi ulatuses ning lepitakse kokku
ülalpidamine? ühtsetes põhimõtetes (nt talvine hooldus üheaegselt jne).
7.3 Kuivõrd põhjendatud ja Toila – Jõhvi kergliiklustee trassikoridor on valitud just selliselt, et see
kuluefektiivsed on projekti võimaldaks hoida kokku kulusid – suur osa teest on täna olemas, mis
lahendused projekti tulemuste küll kohati on kasutatav ka sõiduteena, kuid kus sõiduautode liikumine
elluviimiseks? (kirjeldada)8 on minimaalne. Vältimaks dubleerimist, lahendatakse osadel sõiduteega
lõikudel ohutus liikluskorralduslike võtetega (õueala-tee märgistus,
künniste paigaldamine jms).
8. TOETUSE TAOTLEJA JA PARTNERI(TE) SUUTLIKKUS PROJEKTI ELLU VIIA
8.1 Kirjeldada taotleja ja parterite Toila – Jõhvi kergliiklustee rajamine ei ole tehnoloogilises plaanis
suutlikkust projekti kavandatud keeruline ning nii projekti põhi- kui kaastaotleja on oma varasemas
kujul ellu viia (organisatsiooni(de) tegevuses viinud ellu mitmeid sarnaseid projekte. Toila ja Jõhvi koos
kogemus valdkonnas, sarnaste teiste naaberomavalitsustega on kergliiklusteede võrku ka varasemalt
projektide juhtimise kogemus, ühiselt kavandanud ning viinud sel teemal läbi mitmeid seminare ning
projektimeeskond, rahalised koostanud erinevaid alusplaane / eskiise.
ressursid) Toila valla viimatine kergliiklustee ehitamise kogemus pärineb Oru pargi
terviseraja projektist, kus võrdlemisi komplitseeritud asupaika, oma
looduskaitseliste eripärade näol, rajati kõikidele standarditele vastav
kergliiklustee. Jõhvi valla viimatisteks kogemuseks võib pidada Jõhvi –
Tammiku vahelise kergliiklustee ja Jõhvi kesklinna promenaadi ning
kergliiklustee rajamist, mis mõlemad on tänaseks väga aktiivses
kasutuses.
8Kuluefektiivsuse all tuua välja, kuivõrd projekti eelarve ja kuluartiklid on mõistlikud, arvestades sarnaste tegevuste tavalist
kulukust ja konkreetse projektiettepaneku võimalikke eripärasid.
Projektimeeskonna moodustavad Toila ja Jõhvi poolt valdade
arendusnõunikud – Mehis Luus ja Rein Luuse, kes mõlemad omavad
pikaajalist projektide planeerimise ja elluviimise kogemust. Lisaks
projektijuhtidele kaasatakse vajalikke spetsialiste mõlemast
vallavalitsusest.
Nii Toila kui Jõhvi vald on rahaliselt valmis projekti ellu viima ning
garanteerima projekti oma- ja kaasfinantseeringu.
Projektiettepaneku esitamise hetkeks on paika saanud trassikoridor, mis
on saanud esialgse heakskiidu RMK Ida-Viru metskonnalt, kui ühelt
suuremalt maavaldajalt kergliiklustee trassil. Algatatud on
konsultatsioonid maaomanikega, kelle kinnistud jäävad kavandatud
8.2 Ettepaneku esitamise hetkeks trassikoridorile.
läbi viidud ja planeeritavad Edasised ettevalmistustööd järjestatakse selliselt:
ettevalmistustööd, mis on vajalikud - eskiisprojekti koostamine;
projekti alustamiseks (nt nõutavad - kooskõlastused maaomanike ja teiste asjasse puutuvate
planeeringud, ehitusprojekt, load ja organisatsioonidega;
kooskõlastused, analüüside - projekteerimistingimuste väljastamine;
olemasolu projekti teostatavuse ja - ehitusprojekti koostamine, tasuvusanalüüsi koostamine ning selle
tasuvuse kohta). alusel projekti maksumusplaanimine;
- kooskõlastused maaomanike ja teiste asjasse puutuvate
organisatsioonidega; servituudide seadmine ja/või maa omandamine,
- ehituslubade väljastamine;
- projekti ehituslik realiseerimine.
9. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE9
Kirjeldada projekti mõju läbivale teemale
Kergliiklustee rajamine Toila – Jõhvi vahelisele alale soodustab
9.1 Keskkonnahoid ja kliima tervislikke eluviise ning aktiivset liikumist, mis on keskkonda hoidev,
kuna pakub alternatiivi keskkonda saastvale mootortranspordile.
Toila – Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine ei mõjuta otseselt ei
soolise võrdsuse tagamist, vanuselist võrdset kohtlemist ega
rahvuslikust kuuluvusest tulenevat. Projekt viiakse ellu eesmärgiga
tagada turvaline kergliiklemine Toila – Jõhvi vahelisel lõigul ning
parandada kahe asustusüksuse ligipääsetavust.
9.2 Võrdsete võimaluste tagamisele
Tänane ühendus maanteid pidi ei ole inimeste aktiivse liikumise
(sooline võrdsus; erinevas vanuses
mõistes piisav, kuna kitsal maanteel võivad inimesed jalgsi, ratta või
inimeste võrdne kohtlemine;
mõne muu mitte mootori jõul liikuva vahendiga ohtu sattuda – näitena
võrdsed õigused ja võimalused
on tuua mitmed surmaga lõppenud liiklusõnnetused.
puudega inimestele; võrdsete
Kergliiklustee projekt tagab võrdsed võimalused kergliiklejatele. Suure
võimaluste tagamine sõltumata
mõjuga on projekt võrdsete võimaluste edendamisel puuetega
rahvuslikust kuuluvusest).
inimeste jaoks – liikumis- ja nägemispuudega inimeste jaoks suureneb
oluliselt liiklusohutus, arvestades et juba täna toimub aktiivne
liiklemine nii Toila kui Jõhvi suunalt hõlmatud aiandusühistutesse ning
kuna ühistransporti antud lõikudel praktiliselt pole, kasutab osa inimesi
ka kergliiklusvahendeid või liiklevad jalakäijatena.
9.3 Infoühiskonna edendamisele
(IKT nutikas kasutamine valdkondlike
väljakutsete lahendamisele; IKT Infoühiskonna edendamisele käesolev projekt mõju ei avalda.
kasutuselevõtu eelduste
edendamine).
9Abistavaks materjaliks Rahandusministeeriumi juhendmaterjal arengukava koostajale „Läbivad teemad
valdkonna arengukavas“; kättesaadav: http://www.fin.ee/doc.php?110806
Kuupäev Allkiri
Kuupäev digiallkirjal / allkirjastatud digitaalselt /
Toila Vallavalitsus Meie 02.02.2022 nr 9.2-13.8.2/1334-1
[email protected]
Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna
reservprojektist
Kaardistame perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik
areng“ Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna reservprojektide elluviimise võimalusi 2023. aasta
31. augustiks. Palume reservprojekti „Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos
jalgrattaparklatega“ osas täpsustada:
- kas esialgses ettepanekus kavandatud kergliiklustee lõigud on täielikult või osaliselt
ehitamata. Kui osaliselt ehitamata, siis millises lõigus;
- milline on kavandatud kergliiklustee projekti ettevalmistatuse seis sh tuua välja
kergliiklustee aluse maa omandi- või kasutusõiguse kuuluvus või vajadusel selle taotleja
kasuks seadmise ajakava; ehitusliku projektdokumentatsiooni olemasolu või koostamise
ajakava; prognoos ehitustööde hanke korraldamise ja ehitustööde teostamise ajakava kohta;
arvestades eeldusega, et projektile taotlemisõiguse andmine võib selguda märts 2022;
- kas taotleja on valmis realiseerima projekti osalise rahastusega ja kui siis millise minimaalse
toetusega.
Palume esitada info võimalusel kahe nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priidu Ristkok
regionaalarengu osakonna juhataja
Lisa: projekti „Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos jalgrattaparklatega“
ettepanek
Lisaadressaadid: Jõhvi Vallavalitsus
Andres Heldring 6113106
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272