dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna reservprojektist

Rahandusministeerium · 2. veebruar 2022
Viit
9.2-13.8.2/1334-1
Registreeritud
2. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Toila Vallavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-13.8.2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmed (REGO)
Toimik
9.2-13.8.2/2022
Vastutaja
Andres Heldring (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎9.2-13.8.21334-1 02.02.2022 Väljaminev kiri.asice455 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD Siseministri 19.05.2015 käskkirjaga nr 1-3/113 „Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid“ LISA 2 Projektiettepaneku vorm Ettepanek projekti tegevuskavva lülitamiseks Projekti nimi : Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos jalgrattaparklatega 1. PROJEKTI ELLUVIIJA (TAOTLEJA) ANDMED 1.1 Taotleja nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X) Toila Vallavalitsus Kohaliku omavalitsuse üksus x Mittetulundusühing Sihtasutus Äriühing1 1.2 Kaastaotleja/ partneri nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X) Jõhvi Vallavalitsus Kohaliku omavalitsuse üksus x Mittetulundusühing Sihtasutus Äriühing2 1.3 Taotleja esindaja (juhul, kui taotleja esindajaks on kohaliku omavalitsuse asutus, siis märkida selle nimetus) Toila Vallavalitsus 1.4 Registrikood (kohaliku omavalitsuse üksuse 1.5 KMKR number, kui taotleja on puhul linna või valla ametiasutuse registrikood) käibemaksukohuslane 75001477 puudub 1.6 Taotleja postiaadress Pikk 13a, 41702 Toila, Ida-Virumaa 1.7 Telefon 1.8 E-post 1.9 WWW-aadress +372 336 9845 [email protected] www.toila.ee 1.10 Taotleja esindajaõiguslik isik põhimääruse/põhikirja/volituse alusel (õige alla joonida) Nimi: Tiit Kuusmik Telefon: +372 336 9845 Isikukood: 35003032247 E-post: [email protected] Ametikoht: vallavanem 2. KAVANDATAVA PROJEKTI ANDMED 1Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul 2Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul 2.1 Projekti asukoht (kohaliku omavalitsusüksuse, Toila vald, Jõhvi vald võimalusel aadressüksuse täpsusega) 2.2 Projekti tegevuste Kergliiklustee rajamine Toila aleviku ja Jõhvi linna vahele. kirjeldus Valmib kergliikluse ühendus Toila ja Jõhvi vahel kogupikkusega ca 13 kilomeetrit, mille tarbeks rajatakse lõiguti uusi teelõike, rekonstrueeritakse 2.3 Projekti oodatavad kõnniteid ning lõiguti kohandatakse olemasolevaid teid, kus liikluskorraldus tulemused muudetakse kergliiklejasõbralikumaks. Valmiv kergliiklusühendus varustatakse selle mõlemas otsas (Toila rannas/sadamas ja Jõhvi raudteejaamas) jalgrattaparklatega. Toetuse taotluse esitamise eeldatav Projekti eeldatav algus Projekti eeldatav lõpp kuupäev (kuu (kuu täpsusega) (kuu täpsusega) 2.4 Projekti eeldatav täpsusega)3 elluviimise aeg September 2016 Jaanuar 2017 Detsember 2017 2.5 Riskid, mis ohustavad Maa omandiga seotud riskid – maa soetuse või servituudi seadmisega seotud projekti elluviimist riskid, kus maa omanikud ei ole valmis optimaalseima kergliiklustee trassikoridorile jäävaid kinnistuid kas tee läbimise tõttu poolitama või selle kasutamist tulevikus piirama. Tehnoloogilised riskid – ehitustööde käigus ilmnevad asjaolud, mida projekteerimisel ei olnud teada. Koostööprojekti elluviimisega seotud riskid – Toila ja Jõhvi ei ole varem sellelaadset koostööprojekti üheskoos ellu viinud, mistõttu puudub nii põhi- kui kaastaotlejal kindlus teise poole huvides ning professionaalses asjaajamise oskuses. Maa omandiga seotud riske on võimalik maandada professionaalse tegutsemise ning maaomanikele sobiva lahenduse leidmisega. Samuti on arvestatud ka võimaliku maa soetamisega kinnistutel, kus servituudi seadmine ei ole võimalik. Tehnoloogilisi riske saab maandada läbi hea geodeetilise mõõdistuse, mis annab selge ülevaate kergliiklustee trassikoridori pinnakihtidest ning peaks 2.6 Riskide minimeerima ehitustööde käigus juhuslikult ilmnevaid asjaolusid. Projekti maandamistegevused maksumusse on arvestatud sisse ettenägematute tööde reserv, mille alt sellised asjaolud ka lahendatakse. Koostööga seotud riskid maandatakse läbi aktiivse ja üksteist usaldava ning professionaalse koostöö. Toila ja Jõhvi vallas on olemas pädevad spetsialistid, kes kindlasti õpivad ühiselt seatud eesmärgi saavutamisest ning rakendavad ühisprojekti läbiviimisest saadud kogemust ka tulevikus. 3. Projekti eelarve Summa (eurodes) 3.1 Kogumaksumus (koos 655 000,00 mitteabikõlblike kuludega) 3Põhinimekirja toetuse taotluse hilisemaks kuupäevaks võib olla 31. detsember 2018. aasta, reservnimekirja projektidele see kuupäev ei kehti. Kui toetuse taotlust soovitakse rakendusüksusele esitada tegevuskavas märgitud kuupäevast hiljem, tuleb selleks rakendusüksusele esitada uus ajakava, koos kuupäeva muutmise sel- gitusega. 3.2 Abikõlblike kulude 655 000,00 kogumaksumus 3.3 Toetuseks taotletav summa 556 750,00 3.4 Mitteabikõlblike kulude 0,00 kogumaksumus 3.5 Projekti maksumus kulude kaupa Abikõlblik kulu Summa (eurodes) Mitteabikõlblik kulu Summa (eurodes) Ettevalmistavad tegevused (eskiis- ja 45 000,00 põhiprojekti koostamine) Ehitustööd 610 000,00 KOKKU: 655 000,00 KOKKU: 3.6 Omafinantseeringu 98 250,00 summa (eurodes) 3.7 Omafinantseeringu Toila ja Jõhvi valla eelarvelised vahendid allikad 4. Taotleja omandisuhe Suur osa rajatavast kergliiklusteest asub riigimaal, kuid on lõike, mis läbivad ka projektiga seotud maa, eraomandis olevaid kinnistuid. Taotlejatel on kavas osaliselt maad soetada ning ehitiste või rajatisega teisalt seada servituudid. Eelinfo põhjal ei tohiks maaga seotud küsimused saada (kui omandisuhe on kergliiklustee rajamisel takistuseks, kuna teenib avalikku huvi ning on ka kõikide muutmisel, näidata maaomanike jaoks atraktiivne. protsessi hetkeseis) 5. PROJEKTI MÕJU MEETME EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE Asjakohase alaeesmärgi taha märkida X 5.1 Millise rakenduskava prioriteetse suuna 9 1.Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu suurendamine4 x „Linnapiirkondade 2.Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate jätkusuutlik areng“ linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud5 alaeesmärgi täitmisse projekt panustab 3.Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud6 Toila – Jõhvi kergliiklustee valmimise järgselt kasvab säästvate liikumisviiside kasutajate arv. Lisaks pakub paremad ühendusvõimalused Jõhvist 5.2 Selgitus, kuidas antud aiandusühistute „Kotinuka mets” ja „Terviseaed” ning Toilast aiandusühistuni projekt valitud alaeemärgi ja „Kalur”, kus kõigis on hakanud hoogustuma suvilate renoveerimine eramuteks tulemusnäitajate ning kasvab püsielanike arv. Täna valivad asumite elanikud peamiseks sihtväärtuste saavutamisse liikumisviisiks mootorsõiduki, kuid hea ühenduse tagamise järgselt kasvab panustab oluliselt kergliiklejate arv. Jalgrattaga Toilast Jõhvi sõit kestab keskmiselt 45 – 60 minutit, sõiduauto või bussiga 15 – 30 minutit. 5.3 Projekti panus meetme Väljundinäitaja Projekti panus väljundinäitajasse vastava alleesmärgiga (valida sobiv(ad)) 4Alaeesmärk Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja: Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 48,5%, sihtväärtus (2023) – vähemalt 50%. 5Alaeesmärk Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja: Lapsehoiu- ja lasteaiajärjekordade pikkus suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 4430, sihtväärtus (2023) – alla 300. 6Alaeesmärk Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonnale. Tulemusnäitaja: Investeeringute tulemusena kasu saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv. Algväärtus (2013) – 0, sihtväärtus (2023) – vähemalt 30. Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades (m2) (liikuvuse seisukohalt olulise avaliku linnaruumi arendamine) Rajatud kergliiklusteede pikkus 13 km (km) Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendavate ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise seotud väljundinäitaja(te) projektide arv7 sihttaseme saavutamisse Loodud lasteaia- ja 0 lapsehoiukohtade arv Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades (m2) (Ida-Virumaa 0 linnapiirkondade alakasutatud alade taaselavdamine) Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned (m2) (Ida-Virumaa 0 linnapiirkondade alakasutatud alade taaselavdamine) 6. PROJEKTI PÕHJENDATUS 6.1 Projekti tulenevus Projekt seostub otseselt linnapiirkonna strateegias kirjeldatud linnapiirkonna strateegias seatud eesmärkide ja tegevussuundadega – rajatav kergliiklustee ühendab eesmärgist ja tegevussuunast (sh linnapiirkonna olulised asumid ning loob alternatiivseid probleemi kirjeldus) liikumisvõimalusi. Väljavõte strateegiast: 4.3 Keskkonnaseisundi ja transpordi valdkonna peamised ja ühised väljakutsed ja arenguvõimalused. • Kergliiklusteede väljaarendamine linnapiirkonna tuumikasumite lähialadel asuvatesse pendelrände, turismi- ja rekreatsioonipiirkondadesse vähendaks keskkonnakoormust elanike ja turistide väiksema autokasutuse tulemusel. Piirkonna suuremate asumite ühendamine teedega, millelt saab liikuda piirkonna tuumikasumitesse. Raudteejaamade ühendamine kergliiklusvõrku võimaldab elanike ja tööjõu paremat mobiilsust. 4.4 Keskkonnaseisundi ja transpordi valdkonna arengueesmärgid ning strateegilised tegevussuunad. Eesmärk: toimib läbimõeldud, eri transpordiliike lõimiv, elanike ja ettevõtjate vajadusi arvestav transpordivõrgustik (sh ühistransport). Linnapiirkonna asumeid ühendab elanike, külastajate ja ettevõtjate vajadustele vastav rongi-, maantee- ja kergliiklust ühendav süsteem. Süsteemi iseloomustab perioodilisel analüüsil toimiv paindlik, hooajalisust (sh ilmastikku), suurüritusi ja tursmivoogusid arvestav tööpõhimõte. Aastast aastasse on suurenenud rattaga liiklemine Toila – Jõhvi vahelisel teel. Käesoleval hetkel on ainus võimalus kasutada Tallinn – Narva mnt I 7Siin all mõeldakse liikuvuse projekte, mis ei ole jalg- ja jalgrattateede rajamise projektid. klassi maanteed, kus on suur liiklusvoog ning kitsad teepeenrad. Jalgrattaga liiklemine on ohtlik ning seetõttu ei ole ka sellise liikumisvõimaluse kasutamine antud vahemaa läbimiseks laialt levinud. Ohtlikkusele viitab ka asjaolu, et viimastel aastatel on maanteel sõitnud ratturitega toimunud ka mitmeid õnnetusi, ka surmaga lõppevaid juhtumeid. Toila on Jõhvi elanikele lähim rekreatsiooniala, kus asuvad aktiivselt kasutatavad terviserajad, suurim avalik rannaala Ida-Virumaa keskregioonis ning muud mugavusteenused, mida Jõhvi piirkonna elanikud meeleldi tarbivad. Jõhvi on Toila elanikele aga peamine kaupade ja teenuste tarbimise kohaks, lisaks veel oluliseks transpordi sõlmkohaks. Kergliiklustee rajamine kahe olulise linnapiirkonna asumi ühendamiseks on vajalik ka seetõttu, et tagada ühendus kolme aiandusühistuga – seda nii Jõhvi kui Toila poolt, kuna aiandusühistutes toimetavad inimesed eelistavad kergtransporti oluliselt enam. 6.2 Projekti panus linnapiirkonna Projekt panustab otseselt linnapiirkonna strateegias seatud eesmärgi strateegias seatud eesmärgi täitumisse, kuna ühendab kergliiklusteega kaks olulist linnapiirkonna (eesmärkide) suunas edenemisse asumit. Kergliiklustee ühendab omavahel Toilast sadama/avaliku ranna (võimalusel kvantitatiivselt) ning Jõhvist raudteejaama, tagades seeläbi parema jätkuühenduse. 7. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVSUS Toila on Jõhvi mõistes suvituspiirkond, kus asub Ida-Viru keskregiooni ainuke avalik rannaala ning muud aktiivse vaba aja veetmise võimalused. Jõhvi on Toila mõistes halduskeskus, kus käiakse tööl ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Mõlema asustusüksuse elanike mõistes 7.1 Kuivõrd kestev on vajadus on kergliiklustee olemasolu kestev vajadus, mis perspektiivis on projekti tulemuste järele? kindlasti kasvav. Kergliiklusteele jäävad ka kolm aiandusühistut, mis järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusele püsielukohtadena ja vajadus kergliikluse ühenduse järgi on juba praegu ilmne ning ajas suurenev. 7.2 Kuidas on tagatud projektiga Kergliiklustee edasine haldamine toimub kahepoolselt – kumbki partner loodu edasine haldamine, hooldab seda oma haldusterritooriumi ulatuses ning lepitakse kokku ülalpidamine? ühtsetes põhimõtetes (nt talvine hooldus üheaegselt jne). 7.3 Kuivõrd põhjendatud ja Toila – Jõhvi kergliiklustee trassikoridor on valitud just selliselt, et see kuluefektiivsed on projekti võimaldaks hoida kokku kulusid – suur osa teest on täna olemas, mis lahendused projekti tulemuste küll kohati on kasutatav ka sõiduteena, kuid kus sõiduautode liikumine elluviimiseks? (kirjeldada)8 on minimaalne. Vältimaks dubleerimist, lahendatakse osadel sõiduteega lõikudel ohutus liikluskorralduslike võtetega (õueala-tee märgistus, künniste paigaldamine jms). 8. TOETUSE TAOTLEJA JA PARTNERI(TE) SUUTLIKKUS PROJEKTI ELLU VIIA 8.1 Kirjeldada taotleja ja parterite Toila – Jõhvi kergliiklustee rajamine ei ole tehnoloogilises plaanis suutlikkust projekti kavandatud keeruline ning nii projekti põhi- kui kaastaotleja on oma varasemas kujul ellu viia (organisatsiooni(de) tegevuses viinud ellu mitmeid sarnaseid projekte. Toila ja Jõhvi koos kogemus valdkonnas, sarnaste teiste naaberomavalitsustega on kergliiklusteede võrku ka varasemalt projektide juhtimise kogemus, ühiselt kavandanud ning viinud sel teemal läbi mitmeid seminare ning projektimeeskond, rahalised koostanud erinevaid alusplaane / eskiise. ressursid) Toila valla viimatine kergliiklustee ehitamise kogemus pärineb Oru pargi terviseraja projektist, kus võrdlemisi komplitseeritud asupaika, oma looduskaitseliste eripärade näol, rajati kõikidele standarditele vastav kergliiklustee. Jõhvi valla viimatisteks kogemuseks võib pidada Jõhvi – Tammiku vahelise kergliiklustee ja Jõhvi kesklinna promenaadi ning kergliiklustee rajamist, mis mõlemad on tänaseks väga aktiivses kasutuses. 8Kuluefektiivsuse all tuua välja, kuivõrd projekti eelarve ja kuluartiklid on mõistlikud, arvestades sarnaste tegevuste tavalist kulukust ja konkreetse projektiettepaneku võimalikke eripärasid. Projektimeeskonna moodustavad Toila ja Jõhvi poolt valdade arendusnõunikud – Mehis Luus ja Rein Luuse, kes mõlemad omavad pikaajalist projektide planeerimise ja elluviimise kogemust. Lisaks projektijuhtidele kaasatakse vajalikke spetsialiste mõlemast vallavalitsusest. Nii Toila kui Jõhvi vald on rahaliselt valmis projekti ellu viima ning garanteerima projekti oma- ja kaasfinantseeringu. Projektiettepaneku esitamise hetkeks on paika saanud trassikoridor, mis on saanud esialgse heakskiidu RMK Ida-Viru metskonnalt, kui ühelt suuremalt maavaldajalt kergliiklustee trassil. Algatatud on konsultatsioonid maaomanikega, kelle kinnistud jäävad kavandatud 8.2 Ettepaneku esitamise hetkeks trassikoridorile. läbi viidud ja planeeritavad Edasised ettevalmistustööd järjestatakse selliselt: ettevalmistustööd, mis on vajalikud - eskiisprojekti koostamine; projekti alustamiseks (nt nõutavad - kooskõlastused maaomanike ja teiste asjasse puutuvate planeeringud, ehitusprojekt, load ja organisatsioonidega; kooskõlastused, analüüside - projekteerimistingimuste väljastamine; olemasolu projekti teostatavuse ja - ehitusprojekti koostamine, tasuvusanalüüsi koostamine ning selle tasuvuse kohta). alusel projekti maksumusplaanimine; - kooskõlastused maaomanike ja teiste asjasse puutuvate organisatsioonidega; servituudide seadmine ja/või maa omandamine, - ehituslubade väljastamine; - projekti ehituslik realiseerimine. 9. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE9 Kirjeldada projekti mõju läbivale teemale Kergliiklustee rajamine Toila – Jõhvi vahelisele alale soodustab 9.1 Keskkonnahoid ja kliima tervislikke eluviise ning aktiivset liikumist, mis on keskkonda hoidev, kuna pakub alternatiivi keskkonda saastvale mootortranspordile. Toila – Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine ei mõjuta otseselt ei soolise võrdsuse tagamist, vanuselist võrdset kohtlemist ega rahvuslikust kuuluvusest tulenevat. Projekt viiakse ellu eesmärgiga tagada turvaline kergliiklemine Toila – Jõhvi vahelisel lõigul ning parandada kahe asustusüksuse ligipääsetavust. 9.2 Võrdsete võimaluste tagamisele Tänane ühendus maanteid pidi ei ole inimeste aktiivse liikumise (sooline võrdsus; erinevas vanuses mõistes piisav, kuna kitsal maanteel võivad inimesed jalgsi, ratta või inimeste võrdne kohtlemine; mõne muu mitte mootori jõul liikuva vahendiga ohtu sattuda – näitena võrdsed õigused ja võimalused on tuua mitmed surmaga lõppenud liiklusõnnetused. puudega inimestele; võrdsete Kergliiklustee projekt tagab võrdsed võimalused kergliiklejatele. Suure võimaluste tagamine sõltumata mõjuga on projekt võrdsete võimaluste edendamisel puuetega rahvuslikust kuuluvusest). inimeste jaoks – liikumis- ja nägemispuudega inimeste jaoks suureneb oluliselt liiklusohutus, arvestades et juba täna toimub aktiivne liiklemine nii Toila kui Jõhvi suunalt hõlmatud aiandusühistutesse ning kuna ühistransporti antud lõikudel praktiliselt pole, kasutab osa inimesi ka kergliiklusvahendeid või liiklevad jalakäijatena. 9.3 Infoühiskonna edendamisele (IKT nutikas kasutamine valdkondlike väljakutsete lahendamisele; IKT Infoühiskonna edendamisele käesolev projekt mõju ei avalda. kasutuselevõtu eelduste edendamine). 9Abistavaks materjaliks Rahandusministeeriumi juhendmaterjal arengukava koostajale „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“; kättesaadav: http://www.fin.ee/doc.php?110806 Kuupäev Allkiri Kuupäev digiallkirjal / allkirjastatud digitaalselt / Toila Vallavalitsus Meie 02.02.2022 nr 9.2-13.8.2/1334-1 [email protected] Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna reservprojektist Kaardistame perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna reservprojektide elluviimise võimalusi 2023. aasta 31. augustiks. Palume reservprojekti „Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos jalgrattaparklatega“ osas täpsustada: - kas esialgses ettepanekus kavandatud kergliiklustee lõigud on täielikult või osaliselt ehitamata. Kui osaliselt ehitamata, siis millises lõigus; - milline on kavandatud kergliiklustee projekti ettevalmistatuse seis sh tuua välja kergliiklustee aluse maa omandi- või kasutusõiguse kuuluvus või vajadusel selle taotleja kasuks seadmise ajakava; ehitusliku projektdokumentatsiooni olemasolu või koostamise ajakava; prognoos ehitustööde hanke korraldamise ja ehitustööde teostamise ajakava kohta; arvestades eeldusega, et projektile taotlemisõiguse andmine võib selguda märts 2022; - kas taotleja on valmis realiseerima projekti osalise rahastusega ja kui siis millise minimaalse toetusega. Palume esitada info võimalusel kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priidu Ristkok regionaalarengu osakonna juhataja Lisa: projekti „Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos jalgrattaparklatega“ ettepanek Lisaadressaadid: Jõhvi Vallavalitsus Andres Heldring 6113106 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel