KINNITATUD
Siseministri 19.05.2015 käskkirjaga nr 1-3/113
„Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise
protseduurid“
LISA 2
Projektiettepaneku vorm
Ettepanek projekti tegevuskavva lülitamiseks
Projekti nimi: Jõhvi kesklinna promenaadi ja kergliiklustee
„harud“ kesklinnas
1. PROJEKTI ELLUVIIJA (TAOTLEJA) ANDMED
1.1 Taotleja nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X)
Jõhvi vald Kohaliku omavalitsuse üksus x
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Äriühing1
1.2 Kaastaotleja/ partneri nimi Juriidiline vorm (märkida kasti X)
Kohaliku omavalitsuse üksus
Mittetulundusühing
Sihtasutus
Äriühing2
1.3 Taotleja esindaja (juhul, kui taotleja esindajaks on kohaliku omavalitsuse asutus, siis
märkida selle nimetus)
Jõhvi Vallavalitsus
1.4 Registrikood (kohaliku omavalitsuse 1.5 KMKR number, kui taotleja on
üksuse puhul linna või valla ametiasutuse käibemaksukohuslane
registrikood)
75033483 -
1.6 Taotleja postiaadress
Kooli 2, 41595, Jõhvi linn, Jõhvi vald
1.7 Telefon 1.8 E-post 1.9 WWW-aadress
3363740
[email protected] www.johvi.ee
1.10 Taotleja esindajaõiguslik isik põhimääruse/põhikirja/volituse alusel (õige alla
joonida)
Nimi: Aivar Surva Telefon: 3363740
Isikukood: 36203270325 E-post:
[email protected]
1
Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul
2
Kehtib meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ puhul
Ametikoht: vallavanem
2. KAVANDATAVA PROJEKTI ANDMED
2.1 Projekti asukoht Jõhvi vald, Jõhvi linn, lõigud A. H. Tammsaare, Rahu, Jaama
(kohaliku ja Sompa tänavatel.
omavalitsusüksuse,
võimalusel
aadressüksuse
täpsusega)
2.2 Projekti tegevuste Projektiga täiendatakse EL toetusvahendite 2007 – 2013
kirjeldus perioodil rakendatud projekti „Jõhvi kesklinna jalakäijate
promenaad ja kergliiklustee“ tulemit, kus Jõhvi linna loode- ja
keskosasse tekkis nn kergliikluse magistraal. Projekti käigus
rajatakse nn promenaadi harud, mis toimivad kui kogujateed,
ühendades kergliikluse tuiksoone olulisemate asutuste ja
paikadega ning linna loodeosa elamukvartalitega.
Rekonstrueeritakse kõnnitee lõigud A. H. Tammsaare, Rahu,
Jaama ja Sompa tänavatel.
2.3 Projekti oodatavad Kergliiklejatele paraneb märgatavalt ligipääs kesklinna
tulemused promenaadile ja kergliiklusteele, viimase kasutusintensiivsus
suureneb veelgi ning enam inimesi loobub autotranspordi
kasutamisest nii linnasiseses liikumises kui väljapoole, sest
paraneb ligipääs ka ühistranspordisõlmedele.
2.4 Projekti eeldatav Toetuse taotluse Projekti eeldatav Projekti eeldatav
elluviimise aeg esitamise eeldatav algus (kuu lõpp (kuu
kuupäev (kuu täpsusega) täpsusega)
täpsusega)3
02.2016 05.2016 10.2017
2.5 Riskid, mis Tehnoloogilised riskid – ehitustööde käigus ilmnevad asjaolud,
ohustavad projekti mida projekteerimisel ei olnud teada.
elluviimist Hinnatõus ehitusturul – arvestades suure koguse toetusrahade
kasutuselevõttu Eestis aastatel 2016 – 2018, on tõenäoline
ehitushindade kasv.
2.6 Riskide Tehnoloogilised riskid maandatakse läbi ajakohase geodeetilise
maandamistegevused mõõdistuse ja kvaliteetse projekteerimisprotsessi, mis peaks
minimeerima ehitustööde käigus juhuslikult ilmnevaid
asjaolusid. Projekti maksumusse on arvestatud sisse
ettenägematute tööde reserv.
Hinnatõusu risk maandatakse vajadusel omafinanseeringu osa
suurendamisega.
3
Põhinimekirja toetuse taotluse hilisemaks kuupäevaks võib olla 31. detsember 2018. aasta, reservnimekirja projektidele see kuupäev ei
kehti. Kui toetuse taotlust soovitakse rakendusüksusele esitada tegevuskavas märgitud kuupäevast hiljem, tuleb selleks rakendusüksusele
esitada uus ajakava, koos kuupäeva muutmise selgitusega.
3. Projekti eelarve Summa (eurodes)
3.1 Kogumaksumus (koos 710000.-
mitteabikõlblike kuludega)
3.2 Abikõlblike kulude 710000.-
kogumaksumus
3.3 Toetuseks taotletav 603500.-
summa
3.4 Mitteabikõlblike kulude -
kogumaksumus
3.5 Projekti maksumus kulude kaupa
Abikõlblik kulu Summa (eurodes) Mitteabikõlblik Summa (eurodes)
kulu
Projekteerimine 35 500.- - 35 500.-
Ehitustöödja 674500.- - 674500.-
omanikujärelvalve
KOKKU: 710000.- KOKKU: 710000.-
3.6 106500.-
Omafinantseeringu
summa (eurodes)
3.7 Valla eelarve
Omafinantseeringu
allikad
4. Taotleja Taotleja on projektiga seotud maade omanik.
omandisuhe
projektiga seotud
maa, ehitiste või
rajatisega (kui
omandisuhe on
muutmisel, näidata
protsessi hetkeseis)
5. PROJEKTI MÕJU MEETME EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE
5.1 Millise Asjakohase alaeesmärgi taha märkida X
rakenduskava
prioriteetse suuna 9 1.Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu X
„Linnapiirkondade suurendamine4
jätkusuutlik 2.Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused
areng“ alaeesmärgi suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud5
4
Alaeesmärk Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja:
Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus
suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 48,5%, sihtväärtus (2023) – vähemalt 50%.
5
Alaeesmärk Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. Tulemusnäitaja: Lapsehoiu- ja lasteaiajärjekordade
pikkus suuremates linnapiirkondades. Algväärtus (2012) – 4430, sihtväärtus (2023) – alla 300.
täitmisse projekt 3.Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa
panustab suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud6
5.2 Selgitus, kuidas Tekib juurde 3,2 km jalgratta- ja rattatee võrgustikku, mis
antud projekt valitud võimaldab senised amortiseerunud kõnniteed muuta
alaeemärgi ja kergliiklusteeks, kus on piisavalt ruumi lisaks jalakäijatele ka
tulemusnäitajate kergliiklusvahenditega liiklejatele. Samuti rekonstrueeritakse 3,2
sihtväärtuste km kõnniteed taotluses nimetatud tänavate teisel pool. Kokku
saavutamisse panustab rekonstrueeritakse 6,4 km kergliiklusvõrgustikku.
5.3 Projekti panus Väljundinäitaja Projekti panus
meetme vastava väljundinäitajasse (valida
alleesmärgiga seotud sobiv(ad))
väljundinäitaja(te) Avalik linnaruum, mis on
sihttaseme loodud või taastatud
saavutamisse linnapiirkondades (m2)
(liikuvuse seisukohalt
olulise avaliku linnaruumi
arendamine)
Rajatud kergliiklusteede 6,4 km
pikkus (km)
Kogu linnapiirkonna
ühistranspordivõrgustikku
arendavate ning liikuvust
arendavate ja uuenduslike
kergliikluse edendamise
projektide arv7
Loodud lasteaia- ja
lapsehoiukohtade arv
Avalik linnaruum, mis on
loodud või taastatud
linnapiirkondades (m2)
(Ida-Virumaa
linnapiirkondade
alakasutatud alade
taaselavdamine)
Linnapiirkondades
ehitatud või renoveeritud
avalikud või ärihooned (m2)
(Ida-Virumaa
linnapiirkondade
alakasutatud alade
taaselavdamine)
6. PROJEKTI PÕHJENDATUS
6
Alaeesmärk Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonnale. Tulemusnäitaja: Investeeringute tulemusena kasu
saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv. Algväärtus (2013) – 0, sihtväärtus (2023) – vähemalt 30.
7
Siin all mõeldakse liikuvuse projekte, mis ei ole jalg- ja jalgrattateede rajamise projektid.
6.1 Projekti tulenevus Projekt tuleneb linnapiirkonna strateegia peatükist 4.4
linnapiirkonna „Keskkonnaseisundi ja transpordi valdkonna arengueesmärgid ning
strateegias seatud stateegilised tegevussuunad“, milles on öeldud:
eesmärgist ja Eesmärk: toimib läbi mõeldud, eri transpordiliike lõimiv, elanike ja
tegevussuunast (sh ettevõtjate vajadusi arvestav transpordivõrgustik (sh.
probleemi kirjeldus) ühistransport).
Alaeesmärk: asumid on ühendatud kergliiklusteede
võrgustikuga
Strateegilised tegevussuunad:
Kergliiklusvõrgustiku väljaarendamine linnapiirkonna
asumite vahel
Projekt rakendatakse tänavatel, mis on välja ehitatud 1940 –
1960ndatel aastatel ning kus tänaseks on säilinud vaid kitsad ning
amortiseerunud kõnniteed. Takistatud on kergliiklejate normaalne
liiklus elamukvartalitest linna kergliikluse tuiksoonele (kesklinna
promenaadile) ning samuti vastupidises suunas – promeaadilt
projektiga hõlmatud tänavatel paiknevatesse asutustesse ja
ettevõtetesse.
6.2 Projekti panus Tekib juurde 3,2 km jalgratta- ja rattatee võrgustikku, mis
linnapiirkonna võimaldab senised amortiseerunud kõnniteed muuta
strateegias seatud kergliiklusteeks, kus on piisavalt ruumi lisaks jalakäijatele ka
eesmärgi (eesmärkide) kergliiklusvahenditega liiklejatele. Samuti rekonstrueeritakse 3,2
suunas edenemisse km kõnniteed taotluses nimetatud tänavate teisel pool. Kokku
(võimalusel rekonstrueeritakse 6,4 km kergliiklusvõrgustikku. Suureneb oma
kvantitatiivselt) igapäevasteks liikumisteks kergliiklust eelistavate inimeste arv.
7. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVSUS
7.1 Kuivõrd kestev on Kuna valdav osa Jõhvi linnaruumist pärineb nõukogude ajast ning
vajadus projekti taasiseseisvumise järgselt on jõutud rekonstrueerida kogusummas
tulemuste järele? vaid väike osa linna kergliiklusvõrgustikust, on nõudlus
kaasaegselt väljaarendatud liikluskeskkonna järele püsiv.
7.2 Kuidas on tagatud Projektiga loodu võtab Jõhvi vald oma hooldusele ning tagab selle
projektiga loodu edasise korrashoiu ning eesmärgipärase kasutamise. Ülalpidamine
edasine haldamine, toimub Jõhvi valla eelarveliste vahendite arvel.
ülalpidamine?
7.3 Kuivõrd Projekti tegevuste planeerimisel on lähtutud viimastest
põhjendatud ja ehitustendentsidest ning taotleja viimatistest kogemustest
kuluefektiivsed on analoogsete projektide rakendamisel (eeskätt „Jõhvi kesklinna
projekti lahendused jalakäijate promenaadi rajamine“, mis viidi ellu etappide kaupa
projekti tulemuste aastatel 2009 – 2013.
elluviimiseks?
(kirjeldada)8
8. TOETUSE TAOTLEJA JA PARTNERI(TE) SUUTLIKKUS PROJEKTI ELLU VIIA
8.1 Kirjeldada taotleja Jõhvi Vallavalitsusel on projekti realiseerimiseks kogenud
ja parterite suutlikkust meeskond, millisel on varasemad kogemused struktuurifondide ja
8
Kuluefektiivsuse all tuua välja, kuivõrd projekti eelarve ja kuluartiklid on mõistlikud, arvestades sarnaste tegevuste tavalist
kulukust ja konkreetse projektiettepaneku võimalikke eripärasid.
projekti kavandatud teiste toetusfondide poolt rahastatud projektidega.
kujul ellu viia Jõhvi vald on võimeline tagama projekti omafinantseeringu ning
(organisatsiooni(de) vajalikud käibvahendid maksete tegemiseks enne toetusosade
kogemus valdkonnas, laekumist.
sarnaste projektide
juhtimise kogemus,
projektimeeskond,
rahalised ressursid)
8.2 Ettepaneku Analüüsitud on sarnaste objektide rajamise ja käitamise kogemust
esitamise hetkeks läbi nii taotleja enese varasemast praktikast kui muudes. Lõiguti on
viidud ja planeeritavad tänaseks olemas juba põhiprojektid, ülejäänud osade kohta
ettevalmistustööd, mis
on vajalikud projekti käivitatakse peatselt projekteerimine. Projektiettepanek on
alustamiseks (nt kooskõlas ala kohta kehtivate planeeringutega.
nõutavad
planeeringud,
ehitusprojekt, load ja
kooskõlastused,
analüüside olemasolu
projekti teostatavuse ja
tasuvuse kohta).
9. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE9
Kirjeldada projekti mõju läbivale teemale
9.1 Keskkonnahoid ja kliima Projektil on mõju keskkonnahoiule ja kliimapoliitika
eesmärkide saavutamisele – projekt tekitab võimalusi
spordi- ja liikumisharrastuse populariseerumiseks, juhib
inimesi liikuma pigem jala või kasutama liikluseks
kergliiklusvahendeid. Eelöeldu aitab vähendada CO2
paiskumist atmosfääri, andes inimestele võimaluse eelistada
autotranspordi asemel kergliiklust.
9.2 Võrdsete võimaluste Projekt loob piirkonna elanikele võrdsed võimalused, sh
tagamisele (sooline võrdsus; erivajadustega inimestele, kuna lahendustes kasutatakse
erinevas vanuses inimeste universaalse disaini põhimõtteid – kõik kasutatavad tooted
võrdne kohtlemine; võrdsed ja teenused on disainitud viisil, mis muudab nad kõigile
õigused ja võimalused puudega inimestele (sh erinevas vanuses ja puudega inimesed)
inimestele; võrdsete võrdsetel võimalustel kasutatavaks.
võimaluste tagamine sõltumata
rahvuslikust kuuluvusest).
9.3 Infoühiskonna Otsene mõju puudub.
edendamisele (IKT nutikas
kasutamine valdkondlike
väljakutsete lahendamisele;
IKT kasutuselevõtu eelduste
edendamine).
9
Abistavaks materjaliks Rahandusministeeriumi juhendmaterjal arengukava koostajale „Läbivad teemad
valdkonna arengukavas“; kättesaadav: http://www.fin.ee/doc.php?110806
Kuupäev Allkiri
Kuupäev digiallkirjal Aivar Surva, vallavanem
Allkirjastatud
digitaalselt
Jõhvi Vallavalitsus
[email protected] Meie 02.02.2022 nr 9.2-13.8.2/1333-1
Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna
reservprojektist
Kaardistame perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik
areng“ Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna reservprojektide elluviimise võimalusi 2023. aasta
31. augustiks. Palume reservprojekti „Jõhvi kesklinna promenaadi ja kergliiklustee „harud“
kesklinnas“ osas täpsustada:
- kas esialgses ettepanekus kavandatud kergliiklustee lõigud on täielikult või osaliselt
ehitamata. Kui osaliselt ehitamata, siis millistes lõikudes;
- milline on kavandatud kergliiklustee projekti ettevalmistatuse seis sh tuua välja
kergliiklustee aluse maa omandi- või kasutusõiguse kuuluvus või vajadusel selle taotleja
kasuks seadmise ajakava; ehitusliku projektdokumentatsiooni olemasolu või koostamise
ajakava; prognoos ehitustööde hanke korraldamise ja ehitustööde teostamise ajakava kohta;
- kas taotleja on valmis realiseerima projekti osalise rahastusega ja kui siis millise minimaalse
toetusega.
Palume saata vastus võimalusel kahe nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priidu Ristkok
regionaalarengu osakonna juhataja
Lisa: projekti „Jõhvi kesklinna promenaadi ja kergliiklustee „harud“ kesklinnas“ ettepanek
Andres Heldring 6113106
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272