dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele kohalike omavalitsuste hallatavatel kalmistutel

Rahandusministeerium · 1. veebruar 2022
Viit
14-1/40-3
Registreeritud
1. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Õiguskantsler - päring Omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele.asice213 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 03.01.2022 nr 6-4/212254/2200029 Õiguskantsler Meie 01.02.2022 nr 1-7/5-2 [email protected] Omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele kohalike omavalitsuste hallatavatel kalmistutel Lugupeetud Ülle Madise Vastuseks pöördumisele, milles tõstatasite küsimuse vastuolulisest regulatsioonist kohalike omavalitsuste kalmistute kasutamise eeskirjades seoses hauaplatsidele paigaldatud hauarajatiste ja –tähiste omandiõigusega ning vajadusel omandiõigusliku eriregulatsiooni sätestamisest kalmistuseaduses, esitame alljärgnevad seisukohad ja tähelepanekud, arvestades meile KOV-idelt laekunud tagasisidet. Kokkuvõtvalt märgime, et peame tõstatatud küsimuses arutelu väga vajalikuks. Leiame, et oluline on KOV-ide jaoks küsimus üheselt ja selgelt lahendada ning peame omandiõigusliku eriregulatsiooni sätestamise kaalumist kalmistuseaduses põhjendatuks. Esitame oma seisukoha toetuseks järgmised asjaolud ja põhjendused. 1. Asjaolu, et KOV-i volikogud on hauaplatsile paigaldatud hauarajatiste ja –tähiste omandiõiguse omistanud hauaplatsi kasutajale, ei tulenenud uuest lähenemisest antud küsimusele, vaid tugines varasemale aastatepikkusele praktikale. Kalmistud olid olemas ja hauaplatse eraldati inimestele ka enne asjaõigusseaduse jõustumist, kusjuures juba tollal oli hauaplatsi kasutajal õigus paigaldada hauaplatsile oma kulul hauarajatisi ja –tähiseid ning ei ole teada, et neid oleks käsitletud riigi varana. Asjaõigusseadus ega ka asjaõigusseaduse rakendamise seadus ei käsitlenud eraldi hauarajatiste ja –tähiste omandiküsimusi. Kohalikel omavalitsustel puudus kalmistute kasutamise eeskirjade kehtestamisel alus tunnistada hauarajatised ja –tähised enda omandiks. Kalmistu kasutamise eeskirja kehtestamisel lähtuti põhimõttest, et maa omanikuna võib KOV määrata hauaplatsi kasutamise tingimused, sh määrata, et hauarajatised ja -tähised on kellegi teise omand. Oleme seisukohal, et ka täna puudub KOV-il alus sätestada, et hauarajatised ja –tähised on KOV-i omand. Lisaks aluse puudumisele, on täiesti ebaselge omandisse võtmise protseduur ning selle mõju kohalikele omavalitsustele (omanikuks olemisega kaasnevad kohustused, nende rahaline maht jms). Kindlasti tekitab see hulganisti mittemõistmist ja vaidlustusi hauaplatside kasutajate poolt. 2. Kui nõustuda, et kehtiva õiguse mõttes on hauarajatiste- ja tähiste omanik kohalik omavalitsus maaomanikuna ning rajatisi teise isiku maal saab omada üldjuhul isikliku kasutusõiguse alusel, siis küsimus on tegelikult oluliselt laiem. Eesti kalmistukultuuris on _____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10119 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia tavapärane, et hauaplatsi kasutaja kujundab ja otsustab hauarajatiste- ja tähiste rajamise ise ning eelkõige hauatähised on ju isikustatud (nimed, sünni- ja surmakuupäev jms). Tulemusena on kalmistud üsna eriilmelised ning üldjuhul ei ole kohalik omavalitsus sellesse tegevusse ka sekkunud. Vaikimisi on juurdunud arusaam, et hauarajatised- ja tähised kuuluvad hauaplatsi kasutajale. Kui jääda kehtiva õiguse regulatsiooni juurde ning seda ka faktiliselt järgida, tekitab see nii omavalitsustele (omanikuna) kui platsi kasutajatele hulgaliselt probleeme omanik vs kasutaja (rajatiste korrashoid, parandamine, kasutamise lõppemisel rajatiste tegemisel tehtud kulu hüvitise küsimused, mida teha isikustatud hauatähistega, mida ei ole võimalik eemaldada s t mis on püsivalt ühendatud maapinnaga jms). Kui kohalik omavalitsus jääks hauarajatiste- ja tähiste omanikuks, siis võib eeldada, et kalmistul rajatiste püstitamine peab olema rohkem reguleeritud ja rajatised ühetaolisemad, et vara hooldamine oleks lihtsam ja soodsam. See nõuab tõenäoliselt kalmistu detailplaneeringu vms sarnase dokumendi olemasolu. Kindlasti on sellel mõju senisele kalmistukultuurile ja harjumuspärasele käitumisele. 3. Õiguskantsler on erinevates KOV-ides kehtivate eeskirjadega tutvudes järeldanud, et enamik valdu ja linnu ei soovi munitsipaalmaaga püsivalt ühendatud hauarajatiste ja -tähiste omanikuks saada ega nende omanik olla. Meile laekunud KOV-ide tagasiside võimaldab jõuda samale järeldusele. Valdavalt on leitud, et ei ole õige ega otstarbekas, et hauarajatiste ja –tähiste omanikuks oleks või selleks saaks KOV. Samas on märgitud, et oluline on ette näha ka võimalus omandiõigusesse sekkumiseks, kui hauarajatised on jäänud hooldamata ja kasutuseta. Siiani on teadmine olnud, et kuna hauarajatised (hauatähised, äärekivid) on paigaldatud omaste poolt nende vahendite arvelt, siis on need ka hauaplatside kasutajate omad. Hauarajatised ja -tähised peaksid kuuluma nende soetajale. Kui soetaja ei ole sama isik, kes on hauaplatsi lepinguline kasutaja, oleks vajalik lepingulise kasutaja kirjalik nõusolek (mis tuleb esitada ka vallavalitsusele/ kalmistu haldajale). 4. Kehtivate seaduste alusel ei ole üheselt arusaadav, kas hauarajatiste ja -tähiste puhul on tegemist kinnisasja olulise osaga. TsüS § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsüS § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KalmS § 5 lg 4: (4) Hauatähist ja hauaplatsi piirdeaeda ei loeta ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses ning neile ei kohaldata ehitusseadustikus ehitisele esitatavaid nõudeid. Samas, kui neid ei loeta kinnisasja olulisteks osadeks, siis jääb küsimuseks, kuidas reguleerida. Arvestada tuleks mh seda, kes on kulutused teinud hauatähisele või -rajatisele. Seadus ei täpsusta, mida kujutab endast maatükiga püsiv (kindel) ühendamine. Tekib küsimus, kas hauarajatised ja -tähised on selgelt kinnisasja olulised osad, sest kuigi näiteks on kohustus panna hauatähis, ei lakka kalmistu olemast kalmistu, kui seda pole või vahetatakse omaste poolt välja või maetakse peale keegi teine ja kivi vahetatakse vms. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid ELVL tegevdirektor Sama: Rahandusministeerium Justiitsministeerium Saatja: Inga Köster <[email protected]> Saadetud: 01.02.2022 15:33 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]> Koopia: Tiina Üksvärav <[email protected]> Teema: ELVL kiri õiguskantslerile - päring Omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele.asice Edastame teadmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuskirja õiguskantsleri päringule teemal omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele kohalike omavalitsuste hallatavatel kalmistutel. Lugupidamisega Inga Köster juhiabi Eesti Linnade ja Valdade Liit 528 6974
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel