Ülle Madise Teie 03.01.2022 nr 6-4/212254/2200029
Õiguskantsler Meie 01.02.2022 nr 1-7/5-2
[email protected]
Omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele kohalike omavalitsuste hallatavatel kalmistutel
Lugupeetud Ülle Madise
Vastuseks pöördumisele, milles tõstatasite küsimuse vastuolulisest regulatsioonist kohalike
omavalitsuste kalmistute kasutamise eeskirjades seoses hauaplatsidele paigaldatud
hauarajatiste ja –tähiste omandiõigusega ning vajadusel omandiõigusliku eriregulatsiooni
sätestamisest kalmistuseaduses, esitame alljärgnevad seisukohad ja tähelepanekud, arvestades
meile KOV-idelt laekunud tagasisidet.
Kokkuvõtvalt märgime, et peame tõstatatud küsimuses arutelu väga vajalikuks. Leiame, et
oluline on KOV-ide jaoks küsimus üheselt ja selgelt lahendada ning peame omandiõigusliku
eriregulatsiooni sätestamise kaalumist kalmistuseaduses põhjendatuks.
Esitame oma seisukoha toetuseks järgmised asjaolud ja põhjendused.
1. Asjaolu, et KOV-i volikogud on hauaplatsile paigaldatud hauarajatiste ja –tähiste
omandiõiguse omistanud hauaplatsi kasutajale, ei tulenenud uuest lähenemisest antud
küsimusele, vaid tugines varasemale aastatepikkusele praktikale. Kalmistud olid olemas ja
hauaplatse eraldati inimestele ka enne asjaõigusseaduse jõustumist, kusjuures juba tollal oli
hauaplatsi kasutajal õigus paigaldada hauaplatsile oma kulul hauarajatisi ja –tähiseid ning ei
ole teada, et neid oleks käsitletud riigi varana. Asjaõigusseadus ega ka asjaõigusseaduse
rakendamise seadus ei käsitlenud eraldi hauarajatiste ja –tähiste omandiküsimusi. Kohalikel
omavalitsustel puudus kalmistute kasutamise eeskirjade kehtestamisel alus tunnistada
hauarajatised ja –tähised enda omandiks.
Kalmistu kasutamise eeskirja kehtestamisel lähtuti põhimõttest, et maa omanikuna võib KOV
määrata hauaplatsi kasutamise tingimused, sh määrata, et hauarajatised ja -tähised on kellegi
teise omand.
Oleme seisukohal, et ka täna puudub KOV-il alus sätestada, et hauarajatised ja –tähised on
KOV-i omand. Lisaks aluse puudumisele, on täiesti ebaselge omandisse võtmise protseduur
ning selle mõju kohalikele omavalitsustele (omanikuks olemisega kaasnevad kohustused,
nende rahaline maht jms). Kindlasti tekitab see hulganisti mittemõistmist ja vaidlustusi
hauaplatside kasutajate poolt.
2. Kui nõustuda, et kehtiva õiguse mõttes on hauarajatiste- ja tähiste omanik kohalik
omavalitsus maaomanikuna ning rajatisi teise isiku maal saab omada üldjuhul isikliku
kasutusõiguse alusel, siis küsimus on tegelikult oluliselt laiem. Eesti kalmistukultuuris on
_____________________________________________________________________________________________________
Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10119 Tallinn www.elvl.ee
[email protected]
Estonia
tavapärane, et hauaplatsi kasutaja kujundab ja otsustab hauarajatiste- ja tähiste rajamise ise ning
eelkõige hauatähised on ju isikustatud (nimed, sünni- ja surmakuupäev jms). Tulemusena on
kalmistud üsna eriilmelised ning üldjuhul ei ole kohalik omavalitsus sellesse tegevusse ka
sekkunud. Vaikimisi on juurdunud arusaam, et hauarajatised- ja tähised kuuluvad hauaplatsi
kasutajale.
Kui jääda kehtiva õiguse regulatsiooni juurde ning seda ka faktiliselt järgida, tekitab see nii
omavalitsustele (omanikuna) kui platsi kasutajatele hulgaliselt probleeme omanik vs kasutaja
(rajatiste korrashoid, parandamine, kasutamise lõppemisel rajatiste tegemisel tehtud kulu
hüvitise küsimused, mida teha isikustatud hauatähistega, mida ei ole võimalik eemaldada s t
mis on püsivalt ühendatud maapinnaga jms). Kui kohalik omavalitsus jääks hauarajatiste- ja
tähiste omanikuks, siis võib eeldada, et kalmistul rajatiste püstitamine peab olema rohkem
reguleeritud ja rajatised ühetaolisemad, et vara hooldamine oleks lihtsam ja soodsam. See
nõuab tõenäoliselt kalmistu detailplaneeringu vms sarnase dokumendi olemasolu. Kindlasti on
sellel mõju senisele kalmistukultuurile ja harjumuspärasele käitumisele.
3. Õiguskantsler on erinevates KOV-ides kehtivate eeskirjadega tutvudes järeldanud, et enamik
valdu ja linnu ei soovi munitsipaalmaaga püsivalt ühendatud hauarajatiste ja -tähiste omanikuks
saada ega nende omanik olla.
Meile laekunud KOV-ide tagasiside võimaldab jõuda samale järeldusele. Valdavalt on leitud,
et ei ole õige ega otstarbekas, et hauarajatiste ja –tähiste omanikuks oleks või selleks saaks
KOV.
Samas on märgitud, et oluline on ette näha ka võimalus omandiõigusesse sekkumiseks, kui
hauarajatised on jäänud hooldamata ja kasutuseta. Siiani on teadmine olnud, et kuna
hauarajatised (hauatähised, äärekivid) on paigaldatud omaste poolt nende vahendite arvelt, siis
on need ka hauaplatside kasutajate omad.
Hauarajatised ja -tähised peaksid kuuluma nende soetajale. Kui soetaja ei ole sama isik, kes on
hauaplatsi lepinguline kasutaja, oleks vajalik lepingulise kasutaja kirjalik nõusolek (mis tuleb
esitada ka vallavalitsusele/ kalmistu haldajale).
4. Kehtivate seaduste alusel ei ole üheselt arusaadav, kas hauarajatiste ja -tähiste puhul on
tegemist kinnisasja olulise osaga.
TsüS § 53. Oluline osa
(1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest
eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
(2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa
koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TsüS § 54. Kinnisasja osad
(1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets,
muud taimed ja koristamata vili.
(2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga
püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks
ühendatud asi.
(4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
KalmS § 5 lg 4:
(4) Hauatähist ja hauaplatsi piirdeaeda ei loeta ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses ning neile
ei kohaldata ehitusseadustikus ehitisele esitatavaid nõudeid.
Samas, kui neid ei loeta kinnisasja olulisteks osadeks, siis jääb küsimuseks, kuidas reguleerida.
Arvestada tuleks mh seda, kes on kulutused teinud hauatähisele või -rajatisele.
Seadus ei täpsusta, mida kujutab endast maatükiga püsiv (kindel) ühendamine.
Tekib küsimus, kas hauarajatised ja -tähised on selgelt kinnisasja olulised osad, sest kuigi
näiteks on kohustus panna hauatähis, ei lakka kalmistu olemast kalmistu, kui seda pole või
vahetatakse omaste poolt välja või maetakse peale keegi teine ja kivi vahetatakse vms.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor
Sama: Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Saatja: Inga Köster <
[email protected]>
Saadetud: 01.02.2022 15:33
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; JM info Shared MB <
[email protected]>
Koopia: Tiina Üksvärav <
[email protected]>
Teema: ELVL kiri õiguskantslerile - päring Omandiõigus hauarajatistele ja
-tähistele.asice
Edastame teadmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuskirja
õiguskantsleri päringule teemal omandiõigus hauarajatistele ja -tähistele
kohalike omavalitsuste hallatavatel kalmistutel.
Lugupidamisega
Inga Köster
juhiabi
Eesti Linnade ja Valdade Liit
528 6974