dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 1. veebruar 2022
Viit
14-11/7925-4
Registreeritud
1. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Võru Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Ülle Luuk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))

Failid

  • 📎14-117925-4 01.02.2022 Väljaminev kiri.asice654 KB

Sisu (failidest)

Võru Vallavalitsus Teie 11.11.2021 nr 7-1/4338 [email protected] Meie 01.02.2022 nr 14-11/7925-4 Arvamus Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Võru Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Võru valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Võru valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Võru Vallavolikogu 11.04.2018 otsusega nr 53. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on ühtsete ruumiliste suuniste ja reeglite kujundamine haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Planeeritavaks alaks on Võru valla territoorium. Lähtuvalt eeltoodust esitame omapoolse arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele, toome välja tähelepanekud ja ettepanekud planeeringu seletuskirja ja KSH töös oleva materjali (valla kodulehel seisuga oktoober 2021) täiendamiseks. 1. Üldised tähelepanekud Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Sellest tulenevalt märgime: 1.1 Seletuskirjast ei selgu planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus) ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused. Riigihalduse ministri määrus 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestab igat liiki planeeringute vormistamise ja ülesehituse nõuded. Määruse seletuskirja kohaselt on kõik planeeringud asukohapõhised, seetõttu on oluline ala asukoht ja suurus, piirkonna eripära ja väärtuste kajastamine planeeringu seletuskirjas (on aluseks põhjendamisel ja tingimuste seadmisel). 1.2 Võru vald on üldplaneeringu lahenduse aluseks valinud rändestsenaariumi, mille puhul rahvastiku arv on prognoosiperioodi (2018-2035) lõpuks 5% võrra suurem kui 2018. aastal ning kus rahvastiku kasvu toetaks puhas, rahulik ja ilus looduskeskkond. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Peatükis 2.1. Rahvastikutrendid on selgitatud: Rändestsenaariumi eelduseks on jätkuv valglinnastumine ning mis eriti oluline, Soome tööle läinud inimeste tagasiränne; Tuleviku rahvastikuarengut positiivselt mõjutavad võtmeprotsessid on: valglinnastumine, mis toob maale ka peresid, teise kodu soetamine, mis rahvastikustatistikast paraku välja ei paista, linnades elavate 40-aastaste ja vanemate inimeste seas nooremate inimestega võrreldes suurem soov maale elama asuda, välismaale (sh Soome) elama ja töötama läinud inimeste osaline tagasiränne. Märgime, et valglinnastumise mõiste kasutamine ei ole asjakohane, kui lähtuda peatükis 2.2 Asustuse suunamine Võru valla üldise ruumilise arengu põhimõttest, mille kohaselt asustuse suunamisel lähtutakse nii tihendamise põhimõttest (alakasutatud või kasutusest välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine) kui maal elamise võimaldamisest. Olemasolevaid tiheasustusalasid tihendatakse ja võimaldatakse väikeses mahus laienemine kasutades ära olemasolevat taristut. Palume selgemalt sõnastada, mida tegelikult on mõeldud valglinnastumise all. 1.3 Seletuskirjas leiab tiheasustusala mõiste kasutamist kolmes tähenduses: asutuse suunamiseks läbi tiheasutusalade ja hajaasustuse määramise, maakonnaplaneeringu linnalise asustuse ala täpsustamisel, tiheasutusala määramisel looduskaitseseaduse ja maareformi seaduse mõistes. Palume seletuskirjas tuua selgemalt välja tiheasustusala mõiste (ehk kajastada tegelikkusele vastavalt) ning selgitada, millistest kriteeriumitest (põhimõtetest) on lähtutud tiheasustusalade piiritlemisel. 1.4 Peatükis 3.2 Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine on esitatud loend üldplaneeringuga määratavatest tiheasustusaladest. Tekstis on selgitatud, et üldplaneeringuga kehtestatakse seni kehtinud maareformiseaduse tiheasustusalad (varasemalt kehtestatud ulatusi ei muudeta). Juhime tähelepanu selgituse ebatäpsusele. Võlsi küla asumisse määratud kolmest tiheasustusalast on Sooääre kinnistut (kü 91701:001:0849) hõlmava tiheasutusala näol tegemist uue üldplaneeringuga määratava alaga. Palume täiendada seletuskirja kaalutuste ja põhjendustega uue tiheasutusala määramiseks. 1.5 Seletuskirja parema loetavuse ja kasutatavuse eesmärgil palume üle vaadata põhimõtete- tingimuste esitamise struktuur ja selle ühtne läbiv kasutus. Väljatoomist väärivad hajaasustuses projekteerimise aluseks seatud tingimused ja detailplaneeringute lähteseisukohtadena kasutatavad tingimused. Märgime, et tingimusi ei ole ka antud kõikjal, kus neid andma peaks. Näiteks Kalmistu maa-ala (S) mõjutab keskkonnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi, kuid ei selgu, millised on mõjud. Samuti ei selgu, milliseid tingimusi tuleb maa-alal järgida. 1.6 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas, joonistel kui KSH aruandes, so planeerimisseaduse, maakonnaplaneeringu ja soovitavalt üldplaneeringu nõustiku kohaseid mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on samatähenduslikud, millal mitte. Näited: tiheasustus/ tiheasustusala/ tiheasustusega ala, juhtotstarve/juhtfunktsioon, tugiala/tuumala, maaüksus/katastriüksus/kinnistu/krunt. Mõiste krunt kasutamisel soovitame veenduda, kas seda on kasutatud seletuskirjas läbivalt PlanS § 6 lõike 8 kohaselt, kus krunti saab seostada ainult detailplaneeringu koostamise kohustusega või kõnekeelselt. Viimane võib tekitada üldplaneeringu elluviimisel olulisi tõrkeid. Arusaamatuks jääb KSH-s maade reserveerimise mõiste kasutamine, milline seos on üldplaneeringu lahendusega. 2 1.7 Seletuskirja ja jooniste selgusest lähtuvalt palun kohanimele lisada asustusüksuse nimetus. Juhime tähelepanu jooniste 3–19 üldnimetusele põhikaart, tegemist on siiski põhijoonise väljavõtetega, mis kajastab asustusüksuste planeeritud maakasutusi ning PlanS § 3 kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest. 1.8 Seletuskirja peatükis 29 Üldplaneeringus kasutatud mõisted on alamärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Palume selgitada, millest tulenevalt on selline alamärkus. 1.9 Palume täiendada seletuskirja sisukorda peatükkide alapunktidega. Teeme ettepaneku tõsta peatükk 4 järele peatükid 23 ja 24, mis oleks seletuskirja loogilisem ülesehitus. 1.10 Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse või välja lülitada, mis annab parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida vajalikku infot. 2 Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus (PlanS § 55 lg 2). Tänase Võru valla arenguid suunavad kahe maakonna planeeringud. „Võru maakonnaplaneering 2030+“ on koostatud ja kehtestatud maakonnapiirides, mis kehtisid kuni 20.10.2017. Võru maakonnaga liitunud endisel Põlva maakonna territooriumil (sh endine Orava vald) kehtib Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud „Põlva maakonnaplaneering 2030+“ planeeringulahendus. Edaspidi tekstis on Võru ja Põlva maakonnaplaneeringud koos nimetatud kui maakonnaplaneering. Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku. Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt ega ka teemade lõikes ammendavalt seosed maakonnaplaneeringuga seatud soovituste, põhimõtete ja tingimustega. Maakonnaplaneering seab maakasutuse või arendamise soovitused, põhimõtted ja tingimused (vt ptk 7.1 Mõisted) järgmiselt:  Maakasutuse või arendamise põhimõte – maakasutuse juhis, mille järgimist maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest.  Maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille järgimine on vabatahtlik, kuid millega kaasneb positiivse mõjuga areng.  Maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna. 3 Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1. Teeme ettepaneku kajastada seletuskirja sissejuhatavas osas või iseseisva punktina seosed maakonnaplaneeringuga, seejuures on otstarbekas viidata üldplaneeringu seletuskirja konkreetsele peatükile, kus on teemat kohapõhiselt sisustatud, täpsustatud või laiemalt põhjendatud. Üldplaneeringus on asjakohane üheselt mõistetavalt avada, et planeeringule annab raamid ja suuna asustuse ning mitme teise teema osas maakonnaplaneering. Seejuures võib olla tegu maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepanekuga enamate teemade puhul kui ainult väärtuslikud maastikud. Kui üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on maakonnaplaneeringuga üldplaneeringule antud ülesanded (sh kaalutlemine, kohapõhine täpsustamine) täidetud, siis võib tekkida küsimus, kas maakonnaplaneeringuga on arvestatud, kas mõnest teemast on loobutud ja kui, siis milliste põhjendustega. Põhjendused ja kaalutluse käik palume esitada teemat käsitlevas peatükis. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse peatükk, kus on kokkuvõtlikult toodud maakonnaplaneeringu muutmise ja/või täpsustamise ettepanekud. Üldplaneeringu seletuskirja läbitöötamisel on hinnatud planeeringu vastavust maakonnaplaneeringule lähtudes maakonnaplaneeringu teemade järjestusest. 2.1 Keskuste võrgustik Asustuse arengu suunamisel on maakonnaplaneeringus lähtutud olemasolevast asustusstruktuurist. Keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest. Arvestatud on funktsionaalsete keskused-toimepiirkond koostoimimise seostega. Keskuste hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasemel oluline pakkuda. Keskuste võrgustik on määratud, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk – liikuvuse põhimõtted. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Seletuskirja peatükis 2 Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Märgime maakonnaplaneeringu kohaselt on Väimela ja Parksepa alevik koostoimivad keskused. Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus, koostoimivad keskused, lähikeskus. 2.2 Ettevõtlus ja töökohad Maakonnaplaneering seab põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Võru valla kontekstis olulised ettevõtluskeskkonna ja töökohtade paiknemise põhimõtted, kuidas on maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 4 2.3 Teenused Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda. Planeeringus toodud koos toimivad keskused täiendavad teineteist, mistõttu antud taseme teenused võivad jaguneda mitme keskuse vahel. Peatükis 2.2 Asustuse suunamine on selgitatud Võru valla eripäraks on nn rõngasvalla staatus – Võru vald jääb valla keskosas paikneva maakonnakeskuse (Võru linna) toimepiirkonda. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Võru valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemele. Seejuures koos seostega, kuidas teenuste võimaldamine ja selleks vajaliku taristu arendamine on toetatud seatud maakasutus- ja ehitustingimustega. 2.2 Linnalise asutuse alad Linnalise asustuse alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad), vaid äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke. Maakonnaplaneeringus on käsitletud tingimusi linnalise asutuse aladel üldplaneeringute koostamiseks. Seletuskirja peatükis 3.2 on märgitud Parksepa, Vastseliina, Väimela ja Võru linna lähipiirkondade (Vagula, Võrumõisa, Võlsi, Meegomäe, Kose ja Puiga) looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalade määramisega täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri. Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja, kus ja millises ulatuses täpsustatakse linnalise asutuse alasid (vähendatakse/laiendatakse), täpsustamise põhimõtted, kuidas on järgitud maakonnaplaneeringust tulenevaid tingimusi. Selgitada üldplaneeringu seletuskirjas maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste. 2.3 Maaline piirkond Maaline piirkond on Võru maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise asustuse alasid. Maaline piirkond on maakonnaplaneeringu mõistes valdavalt hajusa asustusmustriga ala, kusjuures üldises hajusas mustris esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneering seab tingimused maalises piirkonnas (tingimus on maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna). Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas suhestub maakonnaplaneeringu maaline piirkond üldplaneeringu käsitlusega. Kuidas on maakonnaplaneeringus seatud tingimusi rakendatud ja kohapõhisest vajadusest täiendatud või täpsustatud. 5 2.4 Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes: linnalise asustuse aladel; Linnamäe-Sõmerpalu väärtuslikul maastikul detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist Pühajõe kaldale; Verijärve looduskaitsealal soovituse detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist; väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud juhtudel. Teeme ettepaneku selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust linnalise asutuse aladel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Esitada seletuskirjas määratud juhtude kaalutlused ja põhjendused. 2.5 Väärtuslikud maastikud Maakonnaplaneering määrab (varasema maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel) väärtuslikud maastikud neljas tähtsusklassis (riiklik, maakondlik võimalik riiklik, maakondlik, kohalik). Maakonnaplaneering seab: 1) põhimõtted väärtuslike maastike säilitamiseks, seejuures mitmes kategoorias: arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamiseks, kauni vaatega kohtade hoidmiseks, uute rajatiste ja joonehitiste kavandamiseks ning maastikuarhitektuurilise sobivusega arvestamiseks, alade heakorrastamiseks, põllumajandusmaastike kasutuses hoidmiseks, maardlatega kattumise juhuks; 2) soovitused väärtuslike maastike säilimiseks (ja väärtuste suurendamiseks). Peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ei selgu maastike tähtsusklassid (I; II; III) ja alade iseloomulikud väärtused. Soovitame kohapõhisusest ja üldplaneeringu kasutusmugavusest lähtuvalt seletuskirjas nimetada väärtuslikud maastikud ning kirjeldada kompaktselt tunnused, millest igaühe väärtused moodustuvad. Kohapõhine lähenemine on edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ning detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel kergesti leitav alus otsuste kaalutlemiseks ning hindamaks, milliseid väärtusi on asukohas vaja säilitada. Samuti annab see maaomanikele parema ettekujutuse, milliste väärtustega oma kinnistul arvestada. Väärtuseid on varem kirjeldatud näiteks maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav maakonnaplaneeringute veebilehelt: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud . Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja väärtuslike maastike nimekirja, tähtsusklasside (I; II; III) selgitusega ja alade väärtuste väljatoomisega. Täienda selgitustega, kus, millises ulatuses ning mis kaalutlusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikke maastike piire. Ühtlasi juhime tähelepanu, et joonised ja seletuskiri vajavad kooskõlla viimist kauni vaatega kohad ja ilusad teelõigud osas. Üldplaneering määratleb Haanimaa identiteedipiirkonna, mis seletuskirja kohaselt väärib käsitlemist kohaliku tasandi väärtusliku maastikuna. Üldplaneeringus on ala kajastatud ainult graafiliselt (lisa 3). Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ala väärtuse iseloomustamisega, millest lähtuvalt soovitakse ala kohaliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks määrata. Seejuures lisada selgitus, kas tegemist on maakonnaplaneeringu täpsustamise või ettepanekuga maakonnaplaneeringu muutmiseks. 6 Peame vajalikuks selgitada , et maakonnaplaneeringutes määratud väärtuslikud maastikud on määratud kindla metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Metoodika on kätte saadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud. 2.7 Kultuuripärand Maakonnaplaneeringu mõistes on kultuuripärandiks kultuurimälestised, XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. Maakonnaplaneeringud seavad põhimõtted kultuuripärandi kaitsmiseks ja kasutamiseks. Üldplaneeringu peatükis 19.3 Miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ei ole käsitletud maakonnaplaneeringu kajastatud Vana-Saaluse küla, Pariküla, Lompka küla (joonisel “Ruumilised väärtused“), ega põhjendatud, alade mitte kajastamist. Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringu koostamisel eelpool nimetatud alasid, tuues välja väärtused ja alade ulatuse ning sellest tulenevalt alade kaitse ja kasutustingimused. Kui üldplaneeringuga ei soovita määrata alasid miljööväärtuslikeks aladeks, tuleb seda põhjenda ja teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. 2.8 Roheline võrgustik ja puhkealad Maakonnaplaneering määrab rohelise võrgustiku. Maakonnaplaneeringu roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse. Maakonnaplaneeringus on võrreldes varasema teemaplaneeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku piire ja määratud kaasajastatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise säilimiseks. Maakonnaplaneering delegeerib üldplaneeringule rohelise võrgustiku piiride täpsustamise. Üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 10). Nimetatud ülesande lahendamiseks leiab juhtnööre „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ ptk 4.5 Roheline võrgustik ning „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“. Teeme ettepaneku kajastada üheselt mõistetavuse huvides rohevõrgustiku üldised tingimused, tingimused tugialal ja tingimused rohekoridoris. Tähistada joonisel tugialad ja koridorid vastava tähisega (traditsiooniliselt T ja K). Samuti palume lisada teave rohevõrgustiku elementide hierarhiliste tasemete jaotuse kohta seletuskirja peatükki 12 ja tähistada joonisel tugialad ning koridorid vastava järgu indeksiga. Rohevõrgustiku hierarhia on välja toodud ka maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku teema eeltöös, mis on leitav siit. Peatükis 12 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine on toodud tingimus võrgustiku toimimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90%. Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on 7 toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Teeme ettepaneku täpsustada 90 % tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja pool-looduslikku ala. Pärast rohevõrgustiku elementide lisamist võib olla vajadus üle vaadata peatüki 12 tingimuste sisu arvestades rohevõrgustiku elemendi hierarhilist staatust ja elemendi eesmärki. Kuna see võib saada edaspidi oluliseks kaalutlemise kriteeriumiks projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu lähteülesande koostamisel. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja rohevõrgustiku elementide eesmärgi kirjeldusega. 2.9 Puhkealad Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnaplaneeringus on seotud järvi ümbritsevate maastike ja metsadega (sh Võru linna ümbruses), mis on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku või väärtuslike maastikega. Põlva maakonnaplaneeringus käsitletakse kõrge puhkeväärtusega aladena kõiki väärtuslikke maastike, kus on soositud puhkemajandusliku ettevõtluse arendamine. Puhkealadena käsitletakse ka supluskohti ja supelrandu. Võru maakonnaplaneering seab tingimused puhkealade kavandamiseks, Põlva maakonnaplaneering seab tingimused väärtuslikel maastikel puhkealade kavandamiseks. Üldplaneeringu ülesanne on supelranna ala määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 7), ja seda on Võru valla üldplaneeringuga tehtud. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas on maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.10 Veealad Maakonnaplaneering seab tingimused veealade kasutamiseks ja kaitsmiseks. Muuhulgas on tingimus, et üldplaneeringu lahendusega tuleb tagada juurdepääs supluskohtadele ja planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. Samuti on toodud tingimus täpsustada meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt üleujutava veekogu reostumist. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 4.18 Veekogu ala (V) kohaselt on planeeringus esitatud veekogud vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetele. Veekogu alale ei määrata mürakategooriat. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. Palun selgitada, millest tulenevalt veekogu alale mürakategooriat ei määrata. 2.11 Põhjavesi 8 Soovitame üldplaneeringu seletuskirjas kajastada, kuidas tagatakse maakonnaplaneeringu põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringute lähteülesannetes. 2.12 Väärtuslik põllumajandusmaa Maakonnaplaneering annab käsitluse, mis on kohalike omavalitsuste kaalutluse aluseks väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. Maakonnaplaneering seab ka tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 16 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade määramist ja kajastatud üldised tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks. 2.13 Maavarad Maakonnaplaneering seab tingimused maardlate kasutamiseks. Üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 15). Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.14 Maanteed Maakonnaplaneering seab põhimõtted maanteevõrgu arendamisel ja tingimused maanteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 1). Samuti tänava kaitsevööndi laiendamine (PlanS § 75 lg 1 punkt 8). Üldplaneeringu seletuskirjas on asjakohane tuua välja teedevõrgu seosed keskustega, teenustega ja töökohtadega. Tugevdamist väärivad seosed liikuvuse üldiste põhimõtetega. 2.15 Raudtee Maakonnaplaneering seab põhimõtted raudteevõrgu arendamisel ja tingimused raudteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu kontekstis oluline tingimus, mida ruumiotsustes arvestada on siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus, kergliiklus), rajada selleks vastav taristu (peatused, pargi-ja-reisi parklad, jalgrattaparklad, ühendusteed). 2.16 Kergliiklusteed Maakonnaplaneeringuga on planeeritud kergliiklusteed, seejuures on täiendatud varem maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteid. Maakonnaplaneering seab põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel. Põlva maakonnaplaneering seab kriteeriumid kergliiklusteede trasside asukohtade määramiseks. Samuti nimetab kergliiklusteede planeerimise esmatähtsa põhimõttena võrgustiku turvalisuse, selguse, ühtluse ja pidevuse. Peatükis 5.3 Uute kergliiklusteede kavandamine on tuginetud maakonnaplaneeringule. 2.17 Ühistransport Maakonnaplaneering seab põhimõtted ühistranspordi arendamisel. Üldplaneeringu peatükis 5.1 on toodud liikuvuse üldpõhimõtted, mida tuleb transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri arendamisel arvestada. 9 Soovitame kaaluda maakonnaplaneeringus toodud põhimõtte – pargi-ja-reisi parkla (nii autodele kui jalgratastele) rakendamist suuremate bussi/raudteejaamade kontekstis. 2.18 Elektrivõrk Maakonnaplaneeringu lahendus kajastab põhimõttelise suunana Tartu-Gulbene 330 kV kõrgepingeliini võimaliku kulgemise. Trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Tartu-Gulbene ühendusliini jaoks vajaliku trassikoridori kulgemine võib edasiste tööde käigus muutuda tulenevalt täpsustuvatest vajadustest ja tingimustest, st ka oluliselt erineda maakonnaplaneeringus kajastatust. Maakonnaplaneering seab elektrivõrgu arendamise põhimõtted ja elektrivõrgu arendamise tingimused. Sealhulgas on üldplaneeringu koostamisel oluline teha koostööd Eesti elektrienergia põhivõrgu valdajaga (Elering AS), selgitamaks välja Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 7.2. Elektrivõrk on selgitatud: Kuna planeeringu koostamise hetkel saab hinnata ühenduse vajadust planeeringu elluviimise perioodil pigem väikeseks ja realiseerimise korral kasutatakse peamiselt olemasolevaid liinikoridore, siis üldplaneeringu lahenduse ei täpsustata maakonnaplaneeringus esitatud liini põhimõttelist kulgemist ja tingimusi. Kui üldplaneeringu kehtimise ajal soovib võrguarendaja ühendust kavandama hakata, siis koostatakse selleks riigi eriplaneering, kus määratakse täpne liinikoridor koos vajalike mõjude hindamisega. Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükis 7.2 Elektrivõrk võrgu valdajaga tehtud koostöö tulemusel välja selgitatud 330 kV kõrgepingeliiniga arvestamise vajadust. Tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, põhjendatud seisukoht Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise osas. 2.19 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades. Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükki 7.6 Veevarustus ja reoveekäitlus tingimustega, mis on aluseks projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel. 2.20 Taastuvenergeetika Maakonnaplaneering seab taastuvenergeetika arendamise põhimõtted ja taastuvenergeetika arendamise tingimused. Teeme ettepaneku täiendada maakonnaplaneeringust tuleneva tingimusega päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku). Juhime tähelepanu peatükis 7.4.2. Päikeseenergia, on öeldud väljapoole tootmismaad paigaldatavate päikeseparkide aluste maade maakasutust ei muudeta ning need peavad peale päikesepargi eemaldamist olema põllumajanduslikult kasutatavad. Samas peatükis on lause: Päikesepargi rajamine, sh ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, maalises asustuses ei ole üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Palume sõnastused üle vaadata. 10 2.21 Jäätmete ladestamine Maakonnaplaneering seab jäätmehoolduse arendamise põhimõtted. Sealhulgas on põhimõte – üldplaneeringute koostamisel arvestada Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatud programmi „Jääkreostusobjektide inventariseerimine“ tulemustega. Üldplaneeringu peatükis 6 „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“, ei selgu, kas ja millistes piirkondades Võru vallas esineb jääkreostust (suletud jäätmehoidlad jms) ja kas selliseid alasid on kavas võtta kasutusele muuks otstarbeks. 2.22 Riskiallikad Maakonnaplaneering seab tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks. Arvestada seatud tingimustega üldplaneeringu vastavates teemapeatükkides. Riskiallikateks on muuhulgas üleujutusalad, kus tuleb arvestada nii planeeringu kui ka ehitusloa tasandil „Ida- Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas“ toodud meetmetega; ehitustegevusele peavad eelnema vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine 3 Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise tulemustega 3.1 Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel seiremeetmeid. Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist vallavolikogu poolt on planeerimis- menetluses tegemist ainult üldplaneeringuga , mille koostamisel on võetud arvesse mõjude hindamist ja KSH tulemusi. KSH aruanne on planeeringu lisa (PlanS § 3 lg 4). Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, millisel moel KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Näiteks: KSH kohaselt jääb Võru vald suures osas kõrge radoonisisaldusega pinnase levialale. KSH leevendav meede: Arvestades, et Võru vallas on valdaval osal territooriumist pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge (üle 50 kBq/m³), tuleb hoonete (regulaarselt inimeste poolt kasutatavad hooned, nt eluhooned, aga ka töökohad, tööruumid jms) projekteerimisel ja ehitamisel rakendada hoonete radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes). Vajadusel tuleb projekteerimise käigus läbi viia detailsemad radooniuuringud. Üldplaneeringus seletuskirjas ei ole käsitletud radooniga seotud teemat. Palume täiendada seletuskirja. 3.2 KSH peatükis 3.2.2. Pinnavesi (sh ehituskeeluvööndi vähendamine) käsitletakse üleujutusalasid ning tuuakse välja, et üldplaneeringu seisukohast on olulised eelkõige need meetmed, mis seostuvad uute objektide rajamise ja ehitamise piiramisega üleujutusohtlikel aladel või sademevee käitluse temaatikaga. Võru valla üldplaneeringu eskiisil on esitatud Võhandu jõe üleujutusohuga seotud riskipiirkond arvestades 1% üleujutuse esinemise tõenäosust (vt ka Error! Reference source not found.). Uusi tiheasustusalasid ÜP-ga riskipiirkonda ei kavandata. KSH-s esitatud leevendusmeetmed üleujutusohuga piirkonnas näevad ette: Võimalusel tuleb vältida ehitustegevust Võhandu jõe üleujutusohuga piirkonnas. Põhjendatud juhtudel tuleb Võhandu jõe (sh Tamula ja Vagula järve) üleujutusohuga piirkonda uue hoone (elamu, äri- või tootmishoone vms) rajamise soovi korral kavandada hoone esimese korruse põrandatasapind kõrgemale kui abs 71,07 m. Lisaks tuleb 11 ehitustehniliselt tagada vundamendi veekindlus, ohutu elektri- ja kütteseadmete paigutus jms; Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 11 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ning üleujutuse riskipiirkonna määramine on sama tingimuse juures absoluutkõrguseks 70,8 m. 3.3 Selgitada KSH-s kasutatud mõistet reserveerima nt: Üldplaneeringuga reserveeritakse elamumaad Võlsi küla tiheasustusalal, sh Tamula järvega piirnevas lõigus ( lk 39) ; Üldplaneeringuga on reserveeritud puhke- ja virgestusmaa loodusalale Piusa koobaste külastuskeskuse ümber (lk 41); Teisalt on üldplaneeringuga väljaspool keskuseid reserveeritud maalise asustusega piirkonnad (lk 65) jt.. Selgitada seost üldplaneeringu lahendusega. 3.4 KSH aruande peatükis 3.2.4.4 Mõju hindamine Natura alade terviklikkusele ja kaitse- eesmärkide saavutamisele on hinnatud ÜP-ga kavandatud tegevustega kaasneda võivat mõju planeeringualale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes. Piusa loodusala osas on märgitud, et üldplaneeringuga kavandatakse Vana-Vastseliinas olemasoleva tootmisala laiendust. Laienduse ala jääks loodusalast minimaalselt 80 m kaugusele. Seejuures on maapinna reljeef kaldega Piusa jõe ehk loodusala suunas. Üldplaneeringu staadiumis ei ole teada, milline tootmistegevus võiks tulevikus alal paikneda. Võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmistegevuse korral ei ole ebasoodsat mõju Piusa loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ette näha. Samas sõltuvalt tootmise iseloomust tuleb lahendada reovee- ja sademevee käitlus. Vana-Vastseliina reoveepuhasti rekonstrueeriti 2015. a, kuid rekonstrueerimise käigus ei arvestatud tootmisala võimaliku laiendusega. Seega arvestades eelnevat tuleb detailplaneeringu koostamise etapis viia läbi Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetse tootmistegevuse mõju Piusa loodusala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele. Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 24 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine tingimust käsitletud ei ole. Palume seletuskirja täiendada. Juhime tähelepanu, et KSH näeb ette Natura asjakohast hindamist kergliiklustee projekteerimise etapis Vastseliina-Kliima maantee äärde ja Piusa raudteejaama juurdepääsu tee baasil ning ja Kirikumäe järve äärse puhkeala väljaehitamisel. Kuna KSH saab olema pärast üldplaneeringu vastuvõtmist üldplaneeringu lisa, mis tavaelus ei leia enam aktiivset kasutust on oluline, et Natura eelhindamise tulemuste ja järelduste teave kajastuks ka üldplaneeringu seletuskirjas. 3.5 KSH aruande peatükis 3.2.5. on selgitatud, et KSH raames teostati Võru vallahaldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. Rohevõrgustiku aluseks on põhimahus maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku paiknemine, mida ÜP raames mõnevõrra lähtuvalt täpsusastmest korrigeeriti. Peamiselt lisati sidususe tagamiseks kohaliku tasandi koridore. Lisaks arvestati Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009- 2018 kaardirakenduses (http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020) esitatud olulisemate loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka need loomaõnnetuste esinemise kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,5. Eeltoodust nähtub, et rohevõrgustiku ristumist maanteedega on analüüsitud. KSH aruandest ei selgu, millistest ristumiskohtadest on jutt ja miks mõjude hindamisel ei peeta 12 vajalikuks leevendavate meetmete rakendamist loomaõnnetuste koondumiskohtades rohevõrgustikus. Seletuskirja peatükis 12 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine on selgitatud: Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid. Tulenevalt eeltoodust ja rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks palume kajastada rohevõrgustiku konfliktikohad üldplaneeringu seletuskirjas ja joonisel või põhjendada, miks seda ei ole peetud vajalikuks teha. 3.6 KSH peatükis 3.2.5. Rohevõrgustik on mõju hinnangu tulemusel esitatud leevendavad meetmed: rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel); rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või elamuhoonete teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 100 m katkematu ala; Seletuskirja peatükis 12 on märgitud: Rohevõrgustikul võib ehitada ja/või piirdega maad piirata selliselt, et säilib koridoriga risti suunas või tugialal järgmise piiratud alani vähemalt 50 m laiune riba. Palume selgitada, mis kaalutlusel on KSH leevendavat meedet muudetud. 3.7 KSH peatükis 3.3.1. Väärtuslikud maastikud toob välja maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud. Juhime tähelepanu, et Tuderna-Hanikase kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik (III tähtsusklass) ei kajastu üldplaneeringu joonis 4. Seletuskirja peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on öeldud, et üldplaneeringuga täpsustakse maakonnaplaneeringus määratletud maastike. Palume täiendada millises ulatuses on maakonnaplaneeringut täpsustatud. 3.8 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.1 Väärtuslikud metsad on öeldud, et üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsa- alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas üldiselt metsamajandamiskava koostamisel või detailselt maastikupilti muutvate raiete osas. KSH-s ei ole teemat väärtuslike maastike peatükis kajastatud. Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna määramine vajab selgemat põhjendamist. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses väärtusliku maastiku alal. Kaalumist vajab, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana, milline lahendus vastab kõige paremini eesmärkidele ja tagab planeeringu õiguskindluse. Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus koostada metsamajandamiskava ning kooskõlastada see kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et Metsa korraldamise juhendi (edaspidi Juhend, keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2, jõustunud 26.01.2009) kohaselt koostatakse metsamajandamiskava kehtivate või metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse esitatavate metsa inventeerimisandmete alusel. Metsa inventeerimine on kohustuslik, 13 kohustus metsamajandamiskava koostada puudub. Metsaseaduse § 11 lõige 43 sätestab - koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Juhendi seletuskiri selgitab samuti, et metsamajandamiskava ei ole dokument, millel on õiguslik tähendus – tegemist on vaid metsaomaniku tellitud metsa majandamise suunistega. Lisaks koostatakse metsamajandamiskava üldjuhul juba metsa inventeerimisel. Seega üldplaneeringul puudub õiguslik alus, millega metsamajandamiskava kohustuseks seada. Ja kui seda siiski tehakse, siis puudub metsaomanikel õiguslik alus sellist kohustust järgida. Lisaks sätestab metsaseaduse § 43 lõige 9, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Ehk kõrgendatud avaliku huviga metsade osas on riigimetsa majandajal kohustus teha koostööd. Soovitame omavalitsusel veelkord kaaluda üldplaneeringuga metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust. Tegemist oleks omavalitsuse enda poolt seatud tingimusega, mis on siduv ainult omavalitsuse enda jaoks. Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus kooskõlastada kohaliku omavalitsusega kõik uuendusraiete metsateatised. Metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Planeerimisseaduse mõistes roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal. PlanS § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Tingimus on sobilik (ehk sellel oleks õigusaktist tugi) eeldusel, et määratud on rohealad planeerimisseaduse mõistes ja need rohealad asuvad tõesti alevikus ning küla tiheasustusega alal. Võru valla üldplaneeringuga on määratud tiheasustusaladel roheala juhtotstarbega maa-alad. Väärtuslikud metsad on üldplaneeringus määratud valdavalt tiheasustusala kõrvale. Väljaspool alevikke ja küla tiheasustusega ala paiknevate rohealade osas ei ole tingimus ilmselt asjakohane. Kuna väärtuslike metsade teema käsitlemine väärtuslike maastikena üldplaneeringus on uudne käsitlus, teeme ettepaneku ühiseks aruteluks, et saada täpsemat teavet käsitluse ajendist ning arutleda väärtuslike metsade, kui väärtusliku maastiku ühe osa, määramise põhjenduste ja seotud tingimuste seadmise teemal. Eesmärgiga tagada kehtestatava planeeringu õiguskindlus ja vastupidavus vaidlustele. 3.9 Palume üle vaadata KSH aruandes esitatud ettepanekud ja leevendavad meetmed ning nende sisseviimine planeeringulahendusse. Mõjude hindamise tulemused on üks osa üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave jõudma planeeringusse koos arvestamise või mittearvestamise põhjendustega. KSH ja seletuskirja sidususest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada seletuskirja lõpuossa iseseisev peatükk, mis kajastab mõjude strateegilise hindamise tulemustega arvestamist üldplaneeringus. 4 Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine 14 Planeeringumaterjalidest nähtub, et Võru Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus-ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile (01.01.2021 ühendatud Maanteeamet, Lennuamet, Veeteede Amet), Muinsuskaitseametile, Päästeameti Lõuna Päästekeskusele, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, AS-le Eesti Raudtee, Eesti Erametsaliidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, SA-le Võrumaa Arenduskeskus, Põllumajandusuuringute Keskusele, Võru valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja külaseltsidele, kohalikele kultuuri- ja haridusasutustele, Võru valla ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Lisaks on kaasatud asutused ja isikud, kes on selleks soovi avaldanud. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Võru valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid. Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Kagu-Eesti talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ülle Luuk 715 5835 [email protected] 15
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel