Võru Vallavalitsus Teie 11.11.2021 nr 7-1/4338
[email protected] Meie 01.02.2022 nr 14-11/7925-4
Arvamus Võru valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
eelnõule ning täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate
määramine
Võru Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Võru valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga
planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Võru valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Võru Vallavolikogu 11.04.2018
otsusega nr 53. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on ühtsete ruumiliste suuniste ja
reeglite kujundamine haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud
arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Planeeritavaks alaks on Võru valla
territoorium.
Lähtuvalt eeltoodust esitame omapoolse arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõudele, toome välja tähelepanekud ja ettepanekud planeeringu seletuskirja ja KSH töös
oleva materjali (valla kodulehel seisuga oktoober 2021) täiendamiseks.
1. Üldised tähelepanekud
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja
üheselt mõistetav. Sellest tulenevalt märgime:
1.1 Seletuskirjast ei selgu planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus) ning
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused. Riigihalduse ministri
määrus 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
sätestab igat liiki planeeringute vormistamise ja ülesehituse nõuded. Määruse seletuskirja
kohaselt on kõik planeeringud asukohapõhised, seetõttu on oluline ala asukoht ja suurus,
piirkonna eripära ja väärtuste kajastamine planeeringu seletuskirjas (on aluseks
põhjendamisel ja tingimuste seadmisel).
1.2 Võru vald on üldplaneeringu lahenduse aluseks valinud rändestsenaariumi, mille puhul
rahvastiku arv on prognoosiperioodi (2018-2035) lõpuks 5% võrra suurem kui 2018.
aastal ning kus rahvastiku kasvu toetaks puhas, rahulik ja ilus looduskeskkond.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Peatükis 2.1. Rahvastikutrendid on selgitatud: Rändestsenaariumi eelduseks on jätkuv
valglinnastumine ning mis eriti oluline, Soome tööle läinud inimeste tagasiränne;
Tuleviku rahvastikuarengut positiivselt mõjutavad võtmeprotsessid on: valglinnastumine,
mis toob maale ka peresid, teise kodu soetamine, mis rahvastikustatistikast paraku välja
ei paista, linnades elavate 40-aastaste ja vanemate inimeste seas nooremate inimestega
võrreldes suurem soov maale elama asuda, välismaale (sh Soome) elama ja töötama
läinud inimeste osaline tagasiränne.
Märgime, et valglinnastumise mõiste kasutamine ei ole asjakohane, kui lähtuda peatükis
2.2 Asustuse suunamine Võru valla üldise ruumilise arengu põhimõttest, mille kohaselt
asustuse suunamisel lähtutakse nii tihendamise põhimõttest (alakasutatud või kasutusest
välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine) kui maal
elamise võimaldamisest. Olemasolevaid tiheasustusalasid tihendatakse ja võimaldatakse
väikeses mahus laienemine kasutades ära olemasolevat taristut.
Palume selgemalt sõnastada, mida tegelikult on mõeldud valglinnastumise all.
1.3 Seletuskirjas leiab tiheasustusala mõiste kasutamist kolmes tähenduses: asutuse
suunamiseks läbi tiheasutusalade ja hajaasustuse määramise, maakonnaplaneeringu
linnalise asustuse ala täpsustamisel, tiheasutusala määramisel looduskaitseseaduse ja
maareformi seaduse mõistes. Palume seletuskirjas tuua selgemalt välja tiheasustusala
mõiste (ehk kajastada tegelikkusele vastavalt) ning selgitada, millistest kriteeriumitest
(põhimõtetest) on lähtutud tiheasustusalade piiritlemisel.
1.4 Peatükis 3.2 Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine on
esitatud loend üldplaneeringuga määratavatest tiheasustusaladest. Tekstis on selgitatud, et
üldplaneeringuga kehtestatakse seni kehtinud maareformiseaduse tiheasustusalad
(varasemalt kehtestatud ulatusi ei muudeta). Juhime tähelepanu selgituse ebatäpsusele.
Võlsi küla asumisse määratud kolmest tiheasustusalast on Sooääre kinnistut (kü
91701:001:0849) hõlmava tiheasutusala näol tegemist uue üldplaneeringuga määratava
alaga. Palume täiendada seletuskirja kaalutuste ja põhjendustega uue tiheasutusala
määramiseks.
1.5 Seletuskirja parema loetavuse ja kasutatavuse eesmärgil palume üle vaadata põhimõtete-
tingimuste esitamise struktuur ja selle ühtne läbiv kasutus. Väljatoomist väärivad
hajaasustuses projekteerimise aluseks seatud tingimused ja detailplaneeringute
lähteseisukohtadena kasutatavad tingimused. Märgime, et tingimusi ei ole ka antud
kõikjal, kus neid andma peaks. Näiteks Kalmistu maa-ala (S) mõjutab keskkonnaobjektina
külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi, kuid ei selgu, millised on mõjud. Samuti ei
selgu, milliseid tingimusi tuleb maa-alal järgida.
1.6 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas, joonistel
kui KSH aruandes, so planeerimisseaduse, maakonnaplaneeringu ja soovitavalt
üldplaneeringu nõustiku kohaseid mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on
samatähenduslikud, millal mitte. Näited: tiheasustus/ tiheasustusala/ tiheasustusega ala,
juhtotstarve/juhtfunktsioon, tugiala/tuumala, maaüksus/katastriüksus/kinnistu/krunt.
Mõiste krunt kasutamisel soovitame veenduda, kas seda on kasutatud seletuskirjas läbivalt
PlanS § 6 lõike 8 kohaselt, kus krunti saab seostada ainult detailplaneeringu koostamise
kohustusega või kõnekeelselt. Viimane võib tekitada üldplaneeringu elluviimisel olulisi
tõrkeid. Arusaamatuks jääb KSH-s maade reserveerimise mõiste kasutamine, milline seos
on üldplaneeringu lahendusega.
2
1.7 Seletuskirja ja jooniste selgusest lähtuvalt palun kohanimele lisada asustusüksuse nimetus.
Juhime tähelepanu jooniste 3–19 üldnimetusele põhikaart, tegemist on siiski põhijoonise
väljavõtetega, mis kajastab asustusüksuste planeeritud maakasutusi ning PlanS § 3
kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest.
1.8 Seletuskirja peatükis 29 Üldplaneeringus kasutatud mõisted on alamärkusena toodud, et
mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida
on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Palume selgitada, millest tulenevalt on
selline alamärkus.
1.9 Palume täiendada seletuskirja sisukorda peatükkide alapunktidega. Teeme ettepaneku
tõsta peatükk 4 järele peatükid 23 ja 24, mis oleks seletuskirja loogilisem ülesehitus.
1.10 Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku
väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse või välja
lülitada, mis annab parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist
staatilise kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida
vajalikku infot.
2 Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus (PlanS § 55 lg 2). Tänase Võru valla
arenguid suunavad kahe maakonna planeeringud. „Võru maakonnaplaneering 2030+“ on
koostatud ja kehtestatud maakonnapiirides, mis kehtisid kuni 20.10.2017. Võru maakonnaga
liitunud endisel Põlva maakonna territooriumil (sh endine Orava vald) kehtib Põlva
maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud „Põlva maakonnaplaneering
2030+“ planeeringulahendus. Edaspidi tekstis on Võru ja Põlva maakonnaplaneeringud koos
nimetatud kui maakonnaplaneering.
Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava
planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse
omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste
arengupõhimõtete ja suundumustega.
Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku.
Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas
üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse
ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses.
Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt ega ka teemade lõikes
ammendavalt seosed maakonnaplaneeringuga seatud soovituste, põhimõtete ja tingimustega.
Maakonnaplaneering seab maakasutuse või arendamise soovitused, põhimõtted ja tingimused
(vt ptk 7.1 Mõisted) järgmiselt:
Maakasutuse või arendamise põhimõte – maakasutuse juhis, mille järgimist
maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust
olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest.
Maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille
järgimine on vabatahtlik, kuid millega kaasneb positiivse mõjuga areng.
Maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida
maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna.
3
Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1.
Teeme ettepaneku kajastada seletuskirja sissejuhatavas osas või iseseisva punktina seosed
maakonnaplaneeringuga, seejuures on otstarbekas viidata üldplaneeringu seletuskirja
konkreetsele peatükile, kus on teemat kohapõhiselt sisustatud, täpsustatud või laiemalt
põhjendatud.
Üldplaneeringus on asjakohane üheselt mõistetavalt avada, et planeeringule annab raamid ja
suuna asustuse ning mitme teise teema osas maakonnaplaneering. Seejuures võib olla tegu
maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepanekuga enamate teemade puhul kui
ainult väärtuslikud maastikud. Kui üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on
maakonnaplaneeringuga üldplaneeringule antud ülesanded (sh kaalutlemine, kohapõhine
täpsustamine) täidetud, siis võib tekkida küsimus, kas maakonnaplaneeringuga on arvestatud,
kas mõnest teemast on loobutud ja kui, siis milliste põhjendustega. Põhjendused ja kaalutluse
käik palume esitada teemat käsitlevas peatükis.
Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse peatükk, kus on kokkuvõtlikult toodud
maakonnaplaneeringu muutmise ja/või täpsustamise ettepanekud.
Üldplaneeringu seletuskirja läbitöötamisel on hinnatud planeeringu vastavust
maakonnaplaneeringule lähtudes maakonnaplaneeringu teemade järjestusest.
2.1 Keskuste võrgustik
Asustuse arengu suunamisel on maakonnaplaneeringus lähtutud olemasolevast
asustusstruktuurist. Keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille
määramisel on lähtutud töökohtade ja teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest.
Arvestatud on funktsionaalsete keskused-toimepiirkond koostoimimise seostega. Keskuste
hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub
teenuseid, mida on antud tasemel oluline pakkuda. Keskuste võrgustik on määratud, et luua
eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja
töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk –
liikuvuse põhimõtted.
Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Seletuskirja
peatükis 2 Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut suunavate tingimuste
täpsustamine on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted,
kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Märgime maakonnaplaneeringu kohaselt on Väimela
ja Parksepa alevik koostoimivad keskused.
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega
seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus, koostoimivad keskused,
lähikeskus.
2.2 Ettevõtlus ja töökohad
Maakonnaplaneering seab põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade
paiknemiseks.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Võru valla kontekstis
olulised ettevõtluskeskkonna ja töökohtade paiknemise põhimõtted, kuidas on
maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja
rakendatud.
1
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
4
2.3 Teenused
Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste tasemele vastavad teenused, mida on
soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda. Planeeringus toodud koos toimivad keskused
täiendavad teineteist, mistõttu antud taseme teenused võivad jaguneda mitme keskuse vahel.
Peatükis 2.2 Asustuse suunamine on selgitatud Võru valla eripäraks on nn rõngasvalla staatus
– Võru vald jääb valla keskosas paikneva maakonnakeskuse (Võru linna) toimepiirkonda.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Võru valla
strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus
määratud keskuste tasemele. Seejuures koos seostega, kuidas teenuste võimaldamine ja
selleks vajaliku taristu arendamine on toetatud seatud maakasutus- ja ehitustingimustega.
2.2 Linnalise asutuse alad
Linnalise asustuse alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua
kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu
tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse
ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab
mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja
sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise
asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad), vaid äri-,
tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja
mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke.
Maakonnaplaneeringus on käsitletud tingimusi linnalise asutuse aladel üldplaneeringute
koostamiseks.
Seletuskirja peatükis 3.2 on märgitud Parksepa, Vastseliina, Väimela ja Võru linna
lähipiirkondade (Vagula, Võrumõisa, Võlsi, Meegomäe, Kose ja Puiga) looduskaitseseaduse
tähenduses tiheasustusalade määramisega täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud
linnalise asustusega ala piiri.
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja, kus ja millises ulatuses täpsustatakse linnalise
asutuse alasid (vähendatakse/laiendatakse), täpsustamise põhimõtted, kuidas on järgitud
maakonnaplaneeringust tulenevaid tingimusi. Selgitada üldplaneeringu seletuskirjas
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste.
2.3 Maaline piirkond
Maaline piirkond on Võru maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise
asustuse alasid. Maaline piirkond on maakonnaplaneeringu mõistes valdavalt hajusa
asustusmustriga ala, kusjuures üldises hajusas mustris esineb väiksemaid kompaktse
iseloomuga asustuse koondumiskohti (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Maalise
piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneering seab
tingimused maalises piirkonnas (tingimus on maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering
käsitleb kohustuslikuna).
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas suhestub
maakonnaplaneeringu maaline piirkond üldplaneeringu käsitlusega. Kuidas on
maakonnaplaneeringus seatud tingimusi rakendatud ja kohapõhisest vajadusest täiendatud või
täpsustatud.
5
2.4 Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks
üldplaneeringutes
Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja
juhtude määramiseks üldplaneeringutes: linnalise asustuse aladel; Linnamäe-Sõmerpalu
väärtuslikul maastikul detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist Pühajõe
kaldale; Verijärve looduskaitsealal soovituse detailplaneeringu koostamiseks enne uute
hoonete rajamist; väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud juhtudel.
Teeme ettepaneku selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti
detailplaneeringu koostamise kohustust linnalise asutuse aladel, väärtuslikel maastikel ja
rohelises võrgustikus. Esitada seletuskirjas määratud juhtude kaalutlused ja põhjendused.
2.5 Väärtuslikud maastikud
Maakonnaplaneering määrab (varasema maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel)
väärtuslikud maastikud neljas tähtsusklassis (riiklik, maakondlik võimalik riiklik,
maakondlik, kohalik). Maakonnaplaneering seab: 1) põhimõtted väärtuslike maastike
säilitamiseks, seejuures mitmes kategoorias: arhitektuurilise ja maastikulise miljöö
säilitamiseks, kauni vaatega kohtade hoidmiseks, uute rajatiste ja joonehitiste kavandamiseks
ning maastikuarhitektuurilise sobivusega arvestamiseks, alade heakorrastamiseks,
põllumajandusmaastike kasutuses hoidmiseks, maardlatega kattumise juhuks; 2) soovitused
väärtuslike maastike säilimiseks (ja väärtuste suurendamiseks).
Peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
ei selgu maastike tähtsusklassid (I; II; III) ja alade iseloomulikud väärtused.
Soovitame kohapõhisusest ja üldplaneeringu kasutusmugavusest lähtuvalt seletuskirjas
nimetada väärtuslikud maastikud ning kirjeldada kompaktselt tunnused, millest igaühe
väärtused moodustuvad. Kohapõhine lähenemine on edaspidi projekteerimistingimuste
andmisel ning detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel kergesti leitav alus otsuste
kaalutlemiseks ning hindamaks, milliseid väärtusi on asukohas vaja säilitada. Samuti annab
see maaomanikele parema ettekujutuse, milliste väärtustega oma kinnistul arvestada.
Väärtuseid on varem kirjeldatud näiteks maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav maakonnaplaneeringute veebilehelt:
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud .
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja väärtuslike maastike nimekirja, tähtsusklasside (I; II;
III) selgitusega ja alade väärtuste väljatoomisega. Täienda selgitustega, kus, millises ulatuses
ning mis kaalutlusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikke maastike
piire. Ühtlasi juhime tähelepanu, et joonised ja seletuskiri vajavad kooskõlla viimist kauni
vaatega kohad ja ilusad teelõigud osas.
Üldplaneering määratleb Haanimaa identiteedipiirkonna, mis seletuskirja kohaselt väärib
käsitlemist kohaliku tasandi väärtusliku maastikuna. Üldplaneeringus on ala kajastatud ainult
graafiliselt (lisa 3).
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ala väärtuse iseloomustamisega, millest lähtuvalt
soovitakse ala kohaliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks määrata. Seejuures lisada
selgitus, kas tegemist on maakonnaplaneeringu täpsustamise või ettepanekuga
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
6
Peame vajalikuks selgitada , et maakonnaplaneeringutes määratud väärtuslikud maastikud on
määratud kindla metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja
kogemused Viljandi maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Metoodika on kätte saadav
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud.
2.7 Kultuuripärand
Maakonnaplaneeringu mõistes on kultuuripärandiks kultuurimälestised, XX sajandi
väärtusliku arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on
ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond. Kultuuripärandit
kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi
osaks. Maakonnaplaneeringud seavad põhimõtted kultuuripärandi kaitsmiseks ja
kasutamiseks.
Üldplaneeringu peatükis 19.3 Miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine ei ole käsitletud maakonnaplaneeringu kajastatud Vana-Saaluse
küla, Pariküla, Lompka küla (joonisel “Ruumilised väärtused“), ega põhjendatud, alade mitte
kajastamist.
Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringu koostamisel eelpool nimetatud alasid, tuues välja
väärtused ja alade ulatuse ning sellest tulenevalt alade kaitse ja kasutustingimused. Kui
üldplaneeringuga ei soovita määrata alasid miljööväärtuslikeks aladeks, tuleb seda põhjenda
ja teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks.
2.8 Roheline võrgustik ja puhkealad
Maakonnaplaneering määrab rohelise võrgustiku. Maakonnaplaneeringu roheline võrgustik
koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tugialad on
ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb
rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse.
Maakonnaplaneeringus on võrreldes varasema teemaplaneeringuga täpsustatud rohelise
võrgustiku piire ja määratud kaasajastatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise
säilimiseks.
Maakonnaplaneering delegeerib üldplaneeringule rohelise võrgustiku piiride täpsustamise.
Üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning
sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 10). Nimetatud ülesande
lahendamiseks leiab juhtnööre „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ ptk 4.5 Roheline
võrgustik ning „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“.
Teeme ettepaneku kajastada üheselt mõistetavuse huvides rohevõrgustiku üldised tingimused,
tingimused tugialal ja tingimused rohekoridoris. Tähistada joonisel tugialad ja koridorid
vastava tähisega (traditsiooniliselt T ja K). Samuti palume lisada teave rohevõrgustiku
elementide hierarhiliste tasemete jaotuse kohta seletuskirja peatükki 12 ja tähistada joonisel
tugialad ning koridorid vastava järgu indeksiga.
Rohevõrgustiku hierarhia on välja toodud ka maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku teema
eeltöös, mis on leitav siit.
Peatükis 12 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate
kitsenduste määramine on toodud tingimus võrgustiku toimimiseks on vajalik, et looduslike
ja poollooduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90%. Juhime tähelepanu, et
ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil
tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on
7
toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna
tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha
teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede
planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga,
mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada.
Teeme ettepaneku täpsustada 90 % tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste,
nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel
ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus
rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi.
Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib
(sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent).
Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja
pool-looduslikku ala. Pärast rohevõrgustiku elementide lisamist võib olla vajadus üle vaadata
peatüki 12 tingimuste sisu arvestades rohevõrgustiku elemendi hierarhilist staatust ja
elemendi eesmärki. Kuna see võib saada edaspidi oluliseks kaalutlemise kriteeriumiks
projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu lähteülesande koostamisel. Täiendada
üldplaneeringu seletuskirja rohevõrgustiku elementide eesmärgi kirjeldusega.
2.9 Puhkealad
Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnaplaneeringus on seotud järvi ümbritsevate
maastike ja metsadega (sh Võru linna ümbruses), mis on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku
või väärtuslike maastikega. Põlva maakonnaplaneeringus käsitletakse kõrge puhkeväärtusega
aladena kõiki väärtuslikke maastike, kus on soositud puhkemajandusliku ettevõtluse
arendamine. Puhkealadena käsitletakse ka supluskohti ja supelrandu.
Võru maakonnaplaneering seab tingimused puhkealade kavandamiseks, Põlva
maakonnaplaneering seab tingimused väärtuslikel maastikel puhkealade kavandamiseks.
Üldplaneeringu ülesanne on supelranna ala määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 7), ja seda on
Võru valla üldplaneeringuga tehtud.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas on maakonnaplaneeringuga
seatud tingimusi kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
2.10 Veealad
Maakonnaplaneering seab tingimused veealade kasutamiseks ja kaitsmiseks. Muuhulgas on
tingimus, et üldplaneeringu lahendusega tuleb tagada juurdepääs supluskohtadele ja
planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. Samuti on toodud tingimus täpsustada
meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt
üleujutava veekogu reostumist.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 4.18 Veekogu ala (V) kohaselt on planeeringus esitatud
veekogud vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetele. Veekogu alale ei
määrata mürakategooriat.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga
seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
Palun selgitada, millest tulenevalt veekogu alale mürakategooriat ei määrata.
2.11 Põhjavesi
8
Soovitame üldplaneeringu seletuskirjas kajastada, kuidas tagatakse maakonnaplaneeringu
põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks edaspidi projekteerimistingimuste andmisel
ja detailplaneeringute lähteülesannetes.
2.12 Väärtuslik põllumajandusmaa
Maakonnaplaneering annab käsitluse, mis on kohalike omavalitsuste kaalutluse aluseks
väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel.
Maakonnaplaneering seab ka tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks.
Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 16 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning
selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade
määramist ja kajastatud üldised tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks.
2.13 Maavarad
Maakonnaplaneering seab tingimused maardlate kasutamiseks. Üldplaneeringu ülesanne on
maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS §
75 lg 1 punkt 15).
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga
seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
2.14 Maanteed
Maakonnaplaneering seab põhimõtted maanteevõrgu arendamisel ja tingimused
maanteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise
asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 1). Samuti tänava
kaitsevööndi laiendamine (PlanS § 75 lg 1 punkt 8).
Üldplaneeringu seletuskirjas on asjakohane tuua välja teedevõrgu seosed keskustega,
teenustega ja töökohtadega. Tugevdamist väärivad seosed liikuvuse üldiste põhimõtetega.
2.15 Raudtee
Maakonnaplaneering seab põhimõtted raudteevõrgu arendamisel ja tingimused raudteevõrgu
arendamisel. Üldplaneeringu kontekstis oluline tingimus, mida ruumiotsustes arvestada on
siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus,
kergliiklus), rajada selleks vastav taristu (peatused, pargi-ja-reisi parklad, jalgrattaparklad,
ühendusteed).
2.16 Kergliiklusteed
Maakonnaplaneeringuga on planeeritud kergliiklusteed, seejuures on täiendatud varem
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteid. Maakonnaplaneering
seab põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel.
Põlva maakonnaplaneering seab kriteeriumid kergliiklusteede trasside asukohtade
määramiseks. Samuti nimetab kergliiklusteede planeerimise esmatähtsa põhimõttena
võrgustiku turvalisuse, selguse, ühtluse ja pidevuse.
Peatükis 5.3 Uute kergliiklusteede kavandamine on tuginetud maakonnaplaneeringule.
2.17 Ühistransport
Maakonnaplaneering seab põhimõtted ühistranspordi arendamisel.
Üldplaneeringu peatükis 5.1 on toodud liikuvuse üldpõhimõtted, mida tuleb
transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri arendamisel arvestada.
9
Soovitame kaaluda maakonnaplaneeringus toodud põhimõtte – pargi-ja-reisi parkla (nii
autodele kui jalgratastele) rakendamist suuremate bussi/raudteejaamade kontekstis.
2.18 Elektrivõrk
Maakonnaplaneeringu lahendus kajastab põhimõttelise suunana Tartu-Gulbene 330 kV
kõrgepingeliini võimaliku kulgemise. Trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava
planeeringu koostamise tulemusena. Tartu-Gulbene ühendusliini jaoks vajaliku trassikoridori
kulgemine võib edasiste tööde käigus muutuda tulenevalt täpsustuvatest vajadustest ja
tingimustest, st ka oluliselt erineda maakonnaplaneeringus kajastatust.
Maakonnaplaneering seab elektrivõrgu arendamise põhimõtted ja elektrivõrgu arendamise
tingimused. Sealhulgas on üldplaneeringu koostamisel oluline teha koostööd Eesti
elektrienergia põhivõrgu valdajaga (Elering AS), selgitamaks välja Tartu-Gulbene
ühendusliini kavandamise ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 7.2. Elektrivõrk on selgitatud: Kuna planeeringu
koostamise hetkel saab hinnata ühenduse vajadust planeeringu elluviimise perioodil pigem
väikeseks ja realiseerimise korral kasutatakse peamiselt olemasolevaid liinikoridore, siis
üldplaneeringu lahenduse ei täpsustata maakonnaplaneeringus esitatud liini põhimõttelist
kulgemist ja tingimusi. Kui üldplaneeringu kehtimise ajal soovib võrguarendaja ühendust
kavandama hakata, siis koostatakse selleks riigi eriplaneering, kus määratakse täpne
liinikoridor koos vajalike mõjude hindamisega.
Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükis 7.2 Elektrivõrk võrgu valdajaga tehtud
koostöö tulemusel välja selgitatud 330 kV kõrgepingeliiniga arvestamise vajadust. Tuua
üldplaneeringu seletuskirjas välja, põhjendatud seisukoht Tartu-Gulbene ühendusliini
kavandamise osas.
2.19 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused
lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
arengukavades.
Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükki 7.6 Veevarustus ja reoveekäitlus
tingimustega, mis on aluseks projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringu
lähteülesannete koostamisel.
2.20 Taastuvenergeetika
Maakonnaplaneering seab taastuvenergeetika arendamise põhimõtted ja taastuvenergeetika
arendamise tingimused.
Teeme ettepaneku täiendada maakonnaplaneeringust tuleneva tingimusega päikesepaneelide
kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist
(väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku).
Juhime tähelepanu peatükis 7.4.2. Päikeseenergia, on öeldud väljapoole tootmismaad
paigaldatavate päikeseparkide aluste maade maakasutust ei muudeta ning need peavad peale
päikesepargi eemaldamist olema põllumajanduslikult kasutatavad.
Samas peatükis on lause: Päikesepargi rajamine, sh ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmine,
maalises asustuses ei ole üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Palume sõnastused üle
vaadata.
10
2.21 Jäätmete ladestamine
Maakonnaplaneering seab jäätmehoolduse arendamise põhimõtted. Sealhulgas on põhimõte
– üldplaneeringute koostamisel arvestada Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatud
programmi „Jääkreostusobjektide inventariseerimine“ tulemustega.
Üldplaneeringu peatükis 6 „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine“, ei selgu, kas ja millistes piirkondades Võru vallas esineb
jääkreostust (suletud jäätmehoidlad jms) ja kas selliseid alasid on kavas võtta kasutusele
muuks otstarbeks.
2.22 Riskiallikad
Maakonnaplaneering seab tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks. Arvestada
seatud tingimustega üldplaneeringu vastavates teemapeatükkides. Riskiallikateks on
muuhulgas üleujutusalad, kus tuleb arvestada nii planeeringu kui ka ehitusloa tasandil „Ida-
Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas“ toodud meetmetega;
ehitustegevusele peavad eelnema vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada
nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine
3 Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise
tulemustega
3.1 Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel
seiremeetmeid. Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist vallavolikogu poolt on planeerimis-
menetluses tegemist ainult üldplaneeringuga , mille koostamisel on võetud arvesse mõjude
hindamist ja KSH tulemusi. KSH aruanne on planeeringu lisa (PlanS § 3 lg 4).
Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, millisel moel KSH tulemused kajastuvad
üldplaneeringu lahenduses. Näiteks: KSH kohaselt jääb Võru vald suures osas kõrge
radoonisisaldusega pinnase levialale. KSH leevendav meede: Arvestades, et Võru vallas
on valdaval osal territooriumist pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge (üle 50 kBq/m³), tuleb
hoonete (regulaarselt inimeste poolt kasutatavad hooned, nt eluhooned, aga ka töökohad,
tööruumid jms) projekteerimisel ja ehitamisel rakendada hoonete radooni tõkestamise
meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes). Vajadusel tuleb projekteerimise käigus
läbi viia detailsemad radooniuuringud.
Üldplaneeringus seletuskirjas ei ole käsitletud radooniga seotud teemat. Palume täiendada
seletuskirja.
3.2 KSH peatükis 3.2.2. Pinnavesi (sh ehituskeeluvööndi vähendamine) käsitletakse
üleujutusalasid ning tuuakse välja, et üldplaneeringu seisukohast on olulised eelkõige
need meetmed, mis seostuvad uute objektide rajamise ja ehitamise piiramisega
üleujutusohtlikel aladel või sademevee käitluse temaatikaga. Võru valla üldplaneeringu
eskiisil on esitatud Võhandu jõe üleujutusohuga seotud riskipiirkond arvestades 1%
üleujutuse esinemise tõenäosust (vt ka Error! Reference source not found.). Uusi
tiheasustusalasid ÜP-ga riskipiirkonda ei kavandata.
KSH-s esitatud leevendusmeetmed üleujutusohuga piirkonnas näevad ette: Võimalusel
tuleb vältida ehitustegevust Võhandu jõe üleujutusohuga piirkonnas. Põhjendatud
juhtudel tuleb Võhandu jõe (sh Tamula ja Vagula järve) üleujutusohuga piirkonda uue
hoone (elamu, äri- või tootmishoone vms) rajamise soovi korral kavandada hoone
esimese korruse põrandatasapind kõrgemale kui abs 71,07 m. Lisaks tuleb
11
ehitustehniliselt tagada vundamendi veekindlus, ohutu elektri- ja kütteseadmete paigutus
jms;
Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 11 Kõrgveepiiri märkimine suurte
üleujutusaladega siseveekogul ning üleujutuse riskipiirkonna määramine on sama
tingimuse juures absoluutkõrguseks 70,8 m.
3.3 Selgitada KSH-s kasutatud mõistet reserveerima nt: Üldplaneeringuga reserveeritakse
elamumaad Võlsi küla tiheasustusalal, sh Tamula järvega piirnevas lõigus ( lk 39) ;
Üldplaneeringuga on reserveeritud puhke- ja virgestusmaa loodusalale Piusa koobaste
külastuskeskuse ümber (lk 41); Teisalt on üldplaneeringuga väljaspool keskuseid
reserveeritud maalise asustusega piirkonnad (lk 65) jt..
Selgitada seost üldplaneeringu lahendusega.
3.4 KSH aruande peatükis 3.2.4.4 Mõju hindamine Natura alade terviklikkusele ja kaitse-
eesmärkide saavutamisele on hinnatud ÜP-ga kavandatud tegevustega kaasneda võivat
mõju planeeringualale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes.
Piusa loodusala osas on märgitud, et üldplaneeringuga kavandatakse Vana-Vastseliinas
olemasoleva tootmisala laiendust. Laienduse ala jääks loodusalast minimaalselt 80 m
kaugusele. Seejuures on maapinna reljeef kaldega Piusa jõe ehk loodusala suunas.
Üldplaneeringu staadiumis ei ole teada, milline tootmistegevus võiks tulevikus alal
paikneda. Võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmistegevuse korral ei ole
ebasoodsat mõju Piusa loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ette näha. Samas sõltuvalt
tootmise iseloomust tuleb lahendada reovee- ja sademevee käitlus. Vana-Vastseliina
reoveepuhasti rekonstrueeriti 2015. a, kuid rekonstrueerimise käigus ei arvestatud
tootmisala võimaliku laiendusega. Seega arvestades eelnevat tuleb detailplaneeringu
koostamise etapis viia läbi Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt
vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetse tootmistegevuse
mõju Piusa loodusala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele.
Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 24 Detailplaneeringu koostamise kohustusega
alade või juhtude määramine tingimust käsitletud ei ole. Palume seletuskirja täiendada.
Juhime tähelepanu, et KSH näeb ette Natura asjakohast hindamist kergliiklustee
projekteerimise etapis Vastseliina-Kliima maantee äärde ja Piusa raudteejaama
juurdepääsu tee baasil ning ja Kirikumäe järve äärse puhkeala väljaehitamisel.
Kuna KSH saab olema pärast üldplaneeringu vastuvõtmist üldplaneeringu lisa, mis
tavaelus ei leia enam aktiivset kasutust on oluline, et Natura eelhindamise tulemuste ja
järelduste teave kajastuks ka üldplaneeringu seletuskirjas.
3.5 KSH aruande peatükis 3.2.5. on selgitatud, et KSH raames teostati Võru
vallahaldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. Rohevõrgustiku aluseks on
põhimahus maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku paiknemine, mida ÜP raames
mõnevõrra lähtuvalt täpsusastmest korrigeeriti. Peamiselt lisati sidususe tagamiseks
kohaliku tasandi koridore. Lisaks arvestati Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-
2018 kaardirakenduses (http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020) esitatud olulisemate
loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja
maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka need loomaõnnetuste esinemise
kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,5.
Eeltoodust nähtub, et rohevõrgustiku ristumist maanteedega on analüüsitud. KSH
aruandest ei selgu, millistest ristumiskohtadest on jutt ja miks mõjude hindamisel ei peeta
12
vajalikuks leevendavate meetmete rakendamist loomaõnnetuste koondumiskohtades
rohevõrgustikus.
Seletuskirja peatükis 12 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning
sellest tekkivate kitsenduste määramine on selgitatud: Infrastruktuuriobjektide (eelkõige
maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku
konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise faasis ette näha toimivad lahendused
konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke,
liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid.
Tulenevalt eeltoodust ja rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks palume kajastada
rohevõrgustiku konfliktikohad üldplaneeringu seletuskirjas ja joonisel või põhjendada,
miks seda ei ole peetud vajalikuks teha.
3.6 KSH peatükis 3.2.5. Rohevõrgustik on mõju hinnangu tulemusel esitatud leevendavad
meetmed: rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima
vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud
õuealade jms vahel); rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või
elamuhoonete teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 100 m katkematu
ala;
Seletuskirja peatükis 12 on märgitud: Rohevõrgustikul võib ehitada ja/või piirdega maad
piirata selliselt, et säilib koridoriga risti suunas või tugialal järgmise piiratud alani
vähemalt 50 m laiune riba.
Palume selgitada, mis kaalutlusel on KSH leevendavat meedet muudetud.
3.7 KSH peatükis 3.3.1. Väärtuslikud maastikud toob välja maakonnaplaneeringu kohased
väärtuslikud maastikud. Juhime tähelepanu, et Tuderna-Hanikase kohaliku tähtsusega
väärtuslik maastik (III tähtsusklass) ei kajastu üldplaneeringu joonis 4.
Seletuskirja peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine on öeldud, et üldplaneeringuga täpsustakse
maakonnaplaneeringus määratletud maastike.
Palume täiendada millises ulatuses on maakonnaplaneeringut täpsustatud.
3.8 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.1 Väärtuslikud metsad on öeldud, et
üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsa-
alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas üldiselt metsamajandamiskava
koostamisel või detailselt maastikupilti muutvate raiete osas. KSH-s ei ole teemat
väärtuslike maastike peatükis kajastatud. Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega
väärtusliku maastikuna määramine vajab selgemat põhjendamist. Üldplaneeringu
jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses
väärtusliku maastiku alal.
Kaalumist vajab, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust
maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana, milline
lahendus vastab kõige paremini eesmärkidele ja tagab planeeringu õiguskindluse.
Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus koostada
metsamajandamiskava ning kooskõlastada see kohaliku omavalitsusega.
Selgitame, et Metsa korraldamise juhendi (edaspidi Juhend, keskkonnaministri
16.01.2009 määrus nr 2, jõustunud 26.01.2009) kohaselt koostatakse
metsamajandamiskava kehtivate või metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse
esitatavate metsa inventeerimisandmete alusel. Metsa inventeerimine on kohustuslik,
13
kohustus metsamajandamiskava koostada puudub. Metsaseaduse § 11 lõige 43 sätestab -
koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja
arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Juhendi seletuskiri selgitab samuti, et
metsamajandamiskava ei ole dokument, millel on õiguslik tähendus – tegemist on vaid
metsaomaniku tellitud metsa majandamise suunistega. Lisaks koostatakse
metsamajandamiskava üldjuhul juba metsa inventeerimisel. Seega üldplaneeringul
puudub õiguslik alus, millega metsamajandamiskava kohustuseks seada. Ja kui seda siiski
tehakse, siis puudub metsaomanikel õiguslik alus sellist kohustust järgida.
Lisaks sätestab metsaseaduse § 43 lõige 9, et asustusüksuse lähedal asuva metsa
majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse
kohaliku kogukonna või elanikud. Ehk kõrgendatud avaliku huviga metsade osas on
riigimetsa majandajal kohustus teha koostööd.
Soovitame omavalitsusel veelkord kaaluda üldplaneeringuga metsamajandamiskava
kohustuse seadmise otstarbekust. Tegemist oleks omavalitsuse enda poolt seatud
tingimusega, mis on siduv ainult omavalitsuse enda jaoks.
Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku metsa aladele sätestatud kohustus
kooskõlastada kohaliku omavalitsusega kõik uuendusraiete metsateatised.
Metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks
määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
Planeerimisseaduse mõistes roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga
taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal.
PlanS § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga
rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Tingimus on sobilik (ehk
sellel oleks õigusaktist tugi) eeldusel, et määratud on rohealad planeerimisseaduse
mõistes ja need rohealad asuvad tõesti alevikus ning küla tiheasustusega alal. Võru valla
üldplaneeringuga on määratud tiheasustusaladel roheala juhtotstarbega maa-alad.
Väärtuslikud metsad on üldplaneeringus määratud valdavalt tiheasustusala kõrvale.
Väljaspool alevikke ja küla tiheasustusega ala paiknevate rohealade osas ei ole tingimus
ilmselt asjakohane.
Kuna väärtuslike metsade teema käsitlemine väärtuslike maastikena üldplaneeringus on
uudne käsitlus, teeme ettepaneku ühiseks aruteluks, et saada täpsemat teavet käsitluse
ajendist ning arutleda väärtuslike metsade, kui väärtusliku maastiku ühe osa, määramise
põhjenduste ja seotud tingimuste seadmise teemal. Eesmärgiga tagada kehtestatava
planeeringu õiguskindlus ja vastupidavus vaidlustele.
3.9 Palume üle vaadata KSH aruandes esitatud ettepanekud ja leevendavad meetmed ning
nende sisseviimine planeeringulahendusse. Mõjude hindamise tulemused on üks osa
üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave jõudma planeeringusse koos
arvestamise või mittearvestamise põhjendustega.
KSH ja seletuskirja sidususest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada seletuskirja lõpuossa
iseseisev peatükk, mis kajastab mõjude strateegilise hindamise tulemustega arvestamist
üldplaneeringus.
4 Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
14
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Võru Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH
aruande kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus-ja
Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Maa-ametile,
Keskkonnaametile, Transpordiametile (01.01.2021 ühendatud Maanteeamet, Lennuamet,
Veeteede Amet), Muinsuskaitseametile, Päästeameti Lõuna Päästekeskusele, Terviseametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Riigi
Kinnisvara Aktsiaseltsile, AS-le Eesti Raudtee, Eesti Erametsaliidule, Riigimetsa
Majandamise Keskusele, SA-le Võrumaa Arenduskeskus, Põllumajandusuuringute
Keskusele, Võru valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja külaseltsidele,
kohalikele kultuuri- ja haridusasutustele, Võru valla ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja
juriidilistele isikutele. Lisaks on kaasatud asutused ja isikud, kes on selleks soovi avaldanud.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Võru valla üldplaneeringule täiendavalt
koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid.
Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu
koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Kagu-Eesti talitust kursis üldplaneeringu
menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ülle Luuk 715 5835
[email protected]
15