Maris Lauri
Justiitsministeerium Meie 04.02.2022 nr 1.1-10.1/8339-7
[email protected]
Kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Austatud justiitsminister
Saadame Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on
valminud KOKSi revisjoni tulemusena1. Eelnõu väljatöötamiseks moodustatud KOKSi
eksperdikomisjoni2 aruteludele olid kaasatud ka Justiitsministeeriumi ametnikud.
Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäevaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Kooskõlastustabel
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
1
https://omavalitsus.fin.ee/koks/.
2
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/Eksperdikomisjoni-moodustamine-.pdf.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
31.01.2022
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamise keskne eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV)
enesekorraldusõiguse suurendamine kohaliku omavalitsuse sisemise korralduse küsimustes,
ning samuti valla- ja linnaelanike osalus- ja kaasamisvõimaluste mitmekesistamine kohaliku
elu küsimuste otsustamisel. KOV enesekorraldusõigus on KOVi toimimise olulisemaid
põhimõtteid ja tagatisi, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi PS)1 ja Euroopa
kohaliku omavalitsuse hartast (edaspidi EKOH)2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
(edaspidi KOKS) muudatuste kavandamisel on seetõttu hinnatud, kas KOV aluskorralduse
regulatsioonide puhul on kohaliku elu küsimuste lahendamiseks jäetud KOVidele piisav
otsustus- ja valikudiskretsioon.
Eestis on kohalikus omavalitsemises valitud esindusdemokraatlik mudel, mille puhul antakse
valla- või linnaelanike poolt iga nelja aasta möödudes kohaliku omavalitsuse volikogu
valimistel mandaat valitud volikogu liikmetele kohaliku elu korraldamiseks. KOV
võimuorganid – volikogu ja valitsus – saavad küll iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku
elu, kuid peavad sealjuures lähtuma ka valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja
huvidest. Järjest enam on elanikud ja kodanikuühendused ka soovi avaldanud senisest rohkem
kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida. Seda soodustab oluliselt ka tänapäevane
elektrooniline suhtlus, võimalus avaldada oma arvamust erinevate strateegiliste otsuste
kavandamisel, osaleda kaasava eelarve menetluses, esitada omapoolseid algatusi volikogu ja
valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, jne. Eelnõuga
kavandatavate muudatustega soodustatakse valla- või linnaelanike kaasamist kohalikku
valitsemisse.
KOKS võeti Riigikogus vastu 2. juunil 1993. a. KOKSi on erinevatel aegadel arvukate
seadusemuudatustega küll üksikute küsimuste lahendamiseks muudetud, kuid senini ei ole
toimunud seaduse tervikuna ega süsteemset üle vaatamist. Erinevate muudatuste tulemusena on
KOKSi õiguslik regulatsioon terminoloogiliselt ebaühtlane. Kohati on regulatsioonid
ülidetailsed ja ei jäta KOVidele kohaliku elu korraldamisel ja KOV sisemise töökorralduse
otsustamiseks kaalutlusruumi, mis mitmel juhul võib olla ülemäärane KOVi
enesekorraldusõiguse riive. Teistel juhtudel on KOKSi regulatsioon vastupidi nii üldise
sõnastusega, et KOVidel on sätete eesmärgist arusaamise ja rakendamisega tõsiseid raskusi.
Erinevatel aegadel KOKSis tehtud muudatused on toonud kaasa seaduse terminoloogilise
ebaühtluse, muudatustega on KOKSi lisatud ebasüsteemselt ka üksikuid KOV valdkondlikke
ülesandeid, mille regulatsioon sisaldub juba eriseadustes. KOKSi vastuvõtmisest on möödunud
28. aastat. Selle aja jooksul on KOKSi muudetud 99 korda. Nimetatud asjaolud olid ka
põhjuseks, miks Rahandusministeeriumis otsustati läbi viia põhjalik KOKSi revisjon –vaadata
süsteemselt üle kehtiva KOKSi ja selle rakendamisega seotud KOV aluskorraldust
1
PS § 154 lõige 1 ja § 160.
2
EKOH artikkel 4 lõiked 2 ja 4, artikkel 6 lõige 1.
1
reguleerivate seaduste sätete, tõlgendus- ja kohtupraktika, tuvastada rakendamise probleemid
ja lüngad ning selle tulemusena näha ette vajalikud seadusemuudatused.
Rahandusministeerium alustas 2018. aastal pärast haldusreformi tõsisemalt arutelusid erinevate
huvirühmadega KOKSi probleemide ja muutmisvajaduste kaardistamisega. Haldusreformi
tulemusena uute KOVide nn käivitamise käigus tulid esile mitmed KOKSi normide
vasturääkivused, õiguslüngad, ülereguleerimised ehk liiga jäigad ettekirjutused kohaliku
omavalitsuse sisemises töökorralduses ja ka küsimused võimalike uute kaasaegsemate
regulatsioonide vajadusest. Revisjoni läbiviimiseks moodustas riigihalduse minister 2019. a 3.
juunil KOV valdkonna ekspertidest koosneva ministrit nõustava KOKSi eksperdikomisjoni,
kellega arutati läbi kõik põhimõttelisemad seaduse muutmisvajadused3.
Muudatuste välja pakkumisel ja aruteludel lähtuti kolmest peamisest eesmärgist:
1. KOV aluspõhimõtete ja juhtimiskorralduse kaasajastamine;
2. KOV enesekorraldusõiguse suurendamine ja dereguleerimine, KOV sisese ülesannete
delegeerimise lihtsustamine;
3. Õigusselguse ja tõlgendusprobleemide vältimiseks regulatsiooni korrastamine.4
Üldine revisjoni läbiviimise järgne tõdemus oli see, et KOKS on üldjoontes jätkuvalt toimiv
seadus, selles suuremaid seaduse struktuuri ja omavalitsuskorralduse põhimõttelisi muudatusi
kavandada ei ole vaja. Küll aga on vajalik kõrvaldada seadusest õiguslikud ebakõlad, liiga
detailselt reguleeritud KOV sisemise korralduse küsimused jätta KOV enesekorraldusõiguse
suurendamiseks seadusest välja, tõhustada valla- ja linnaelanike kaasamisvõimalusi kohaliku
elu küsimuste otsustamisesse, õigusselguse ja normist parema arusaadavuse tagamiseks
lihtsustada sõnastust keeleliselt ning viia samu õigussuhteid reguleerivad küsimused seaduses
sama peatüki alla. Viimasel juhul jälgiti, et seaduse volitusnormide asukoht ei muutuks.
Seadusemuudatusega ei kavandata samas senist KOV valdkonna terminoloogiat keskselt muuta
ega võeta kasutusele senini kasutatust erinevaid ega uusi termineid. Senine praktika on KOV
aluskorralduse terminoloogia n-ö paika loksutanud ja uute terminite kasutuselevõtt ei ole
tingimata õigustatud.5
Kuna 2017. aasta haldusreformi elluviimise tulemusena on KOVide võimekus üle Eesti
suurenenud, on suurenenud ka KOVide enesekorraldusvõimekus, mistõttu saab KOVidele oma
sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes kehtiva KOKSiga nn vabamad käed. EKOH artikli
6 lõike 1 järgi võivad KOVid oma haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need
kohalikele vajadustele vastavaks ning tagada tõhus töökorraldus. Seda põhimõtet on
seadusemuudatuste puhul järgitud küsimustes, mis ei nõua seaduse ühetaolise kohaldamise
3
https://omavalitsus.fin.ee/koks-muutmise-eksperdikomisjon/. Rahandusministeeriumi tellimusel telliti ka
mitmeid ekspertarvamusi, mis on leitavad Rahandusministeeriumi veebilehelt: https://omavalitsus.fin.ee/koks-
revisjoni-lisamaterjalid/.
4
Neist kaardistatud probleemidest ja kaasaegset lahendamist vajavatest küsimustest antud detailsem ülevaade
KOKSi ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses, mis saadeti eelnõude infosüsteemi
kaudu ka KOVidele kooskõlastamiseks 2019. a suvel. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/836d2e37-628d-420f-92a5-0abb3927b9a1.
5
Eelnõu välja töötamisel kaaluti seniste terminite “kohaliku omavalitsuse võimuorgan/otsustusorgan” asendamist
terminiga “omavalitsuse otsustuskogu”, „esindusorgani“ asendamist „esinduskoguga“ ja „täitevorgani“
asendamist „täitevkoguga“, kuid jäeti need mõtted kõrvale, kuna olemuslikult ei muudeta eelnõuga KOV organite
olemust ja taolised terminoloogilised muudatused KOKSis oleks eksitavad seni aastakümneid seaduses ja
praktikas kasutatud terminite asemel. Taolised asendused ei teeniks õigusselgust ja neil ei ole ka praktilist vajadust.
Kui KOKSi terminoloogiat KOV organite osas oluliselt muuta, siis tähendaks see liialt suurt õigusloome mahtu,
kuna muuta tuleks ka arvukalt teisi seadusi, mis puudutavad KOVide ja KOV organite pädevusi.
2
huvides detailse regulatsiooni säilitamist (nt küsimused, mis on seotud volikogu passiivse
valimisõigusega, mandaadi algamise, peatumise ja lõppemisega). Liigselt detailsete
regulatsioonide puhul KOV sisemise korralduse küsimustes (mis ei puuduta isikute põhiõiguste
kaitset) on võetud KOVidelt ära paindlikkus kohaldada sätteid kohalikele oludele sobivaks.
Samuti on taoliste regulatsioonide puhul suur oht õigusloome vohamiseks, st liiga detailse
regulatsiooni puhul võib olla küsimusi, mida seadusandja ei suutnud ette näha, kuid
rakendamisel selgub, et mõni aspekt on jäänud käsitlemata ja seetõttu tuleb seda küsimust uue
seadusemuudatusega täpsustada.
Eelnõuga kavandatakse KOKSi jätta valdavalt vaid KOV aluskorraldust puudutavad
regulatsioonid ja jätta sellest välja detailsemad n-ö valdkondlikud KOV ülesandeid puudutavad
sätted6. Muudatustega ei kujundata ümber kohaliku omavalitsuse olemust ega täidetavaid
ülesandeid. KOV valdkondlike ülesannete muudatused, samuti maksukorralduse muudatused
kohalike maksude osas või volikogu valimiskorralduslikud muudatused ei ole ka olnud KOKS
revisjoni fookuses, need kavandatakse muude õigusloome algatustega. KOV täidetavate
valdkondlike ülesannete alast praktikat ja muudatusvajadusi peab hindama iga
valdkonnaministeerium ise ning nägema vastavad muudatused eraldi eelnõudes ette.
Ülevaade peamistest KOKSis ja teistes seadustes kavandatavatest muudatustest
Valdav osa kavandatavatest seadusemuudatustest on sätete normitehnilised ja keelelised
täpsustused. Lisaks KOKSi muutmisele tehakse sellega seonduvad muudatused ka
halduskoostöö seaduses (edaspidi HKTS), kohalike maksude seaduses (edaspidi KoMS) ja
kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS). Lisaks tunnistatakse
kehtetuks kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (edaspidi KOLS).
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest KOKSis kavandatavatest muudatustest.
• Seadusest jäetakse välja mitmed omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutavad
regulatsioonid (välja arvatud KOKS § 6 lõikes 1 nimetatud ning KOV arengukavas ja
maakondlikus/piirkondlikus arengustrateegias kajastatavad ning volikogu pädevuses
olevad ülesanded, sh sellised, mida mujal seadustes ei kajastata), mille õige koht on
vastavates valdkondlikes seadustes ja mida juba neis ka täpsemini reguleeritakse.
KOKSi reguleerida jäävad seega peamiselt vaid omavalitsuste aluskorralduse
küsimused. KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete loetelu, mida seni on käsitletud nn KOV
tuumikpädevuses olevate ülesannetena, muudetakse mitteammendavaks, viidates, et
KOVile täitmiseks pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes
ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on
omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus,
määrab omavalitsusüksus selle ise. KOKSis ei ole mõistlik detailselt üles lugeda kõiki
erinevates seadustest juba märgitud erinevaid kohaliku elu ülesandeid, kuna see loetelu
ei saa olla ammendav ja nende üle kordamine dubleerib ebavajalikult valdkondlikke
seaduseid. Praktikas on see tekitanud küsimusi, kas KOKS § 6 sätestatud ülesanded on
tähtsamad, kui muudes seadustes sätestatud KOV ülesanded ja kas KOKSis nimetamata
ülesandeid võib ka täitmata jätta. KOV pädevus kõigi kohaliku elu ülesannete täitmisel
tuleneb ka PSist ja see, kui neid KOKSis pole üksikasjalikult loetletud, ei tähenda, et
nendega ei peaks KOVid tegelema. Seega välditakse eelnõuga KOKS § 6 lõikes 1
6
Säilitatakse siiski KOKS § 6 lõike 1 KOVide ülesannete loetelu, mis jäetakse mitteammendavaks, samuti
säilitatakse volikogu pädevusnormid teatud valdkondlike eeskirjade kehtestamiseks, mida teistes seadustes ei
sisaldu ja KOV arengu kavandamise sätete juures valdkondlike arenguvajaduste ja probleemide esitamise juures
viited valdkondadele, mille suundumused tuleb ära näidata KOV arengukavas või maakonna/piirkonna
arengustrateegias.
3
ülesannete lugemisest peamisteks KOV täidetavateks ülesanneteks, vaid viidatakse, et
KOV ülesanded võivad tuleneda ka teistest seadustest.
• Seaduses sätestatakse KOV tegevuse eesmärk, mis on aidata kaasa oma elanikele
kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele,
kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud
teenused oma elanikele, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tõsta
piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste omavalitsusüksuste ja riigiga.
• KOKS § 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud KOV ülesannete täitmine
(korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,
gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide,
spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste
ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses) on KOVile
valdkondlikest seadustest tulenev kohustus. Millise asutuse kaudu neid täidetakse,
peaks olema sisemise korralduse küsimus. Tuleks loobuda ülesannete jaotusest
institutsioonipõhisteks. KOKS § 6 lõikest 2 välja jääv KOV haridusega seonduv
ülesanne lisatakse KOKS § 6 lõike 1 sõnastusse.
• Pakutakse välja omavalitsuslike ülesannete ja riiklike ülesannete eristamiskriteeriumid
(arvestades ka Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 lahendit 3-4-1-8-097). KOV täidetavate
ülesannete riiklikus või omavalitsuslikus olemuses kokku leppimine määratakse selgelt
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Vabariigi Valitsuse läbirääkimiste küsimuseks.
• Sätestatakse, et volikogu võib määruses seada põhjendatud juhul minimaalseid isikute
põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid (nt lemmikloomade pidamise ja
kaubandustegevuse eeskirjas), kui need on asjakohased ja kooskõlas selle eesmärgiga,
mida määrus avalikes huvides taotleb. Taolise määruse võib volikogu kehtestada ka
seadusest tuleneva volitusnormita, mis annaks piirangu kehtestamiseks selge eesmärgi,
viisi ja ulatuse. Nende piirangute seadmisel peab volikogu arvestama vastavat küsimust
reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega (kui seadus võimaldab laiemat vabadust,
siis ei saa KOV volikogu seda oma õigusaktiga kitsendada).
• Kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures peab tuleviks olema seletuskiri, kus on
toodud muudatuste põhjendused, kaalutlused ja hinnatud õigusaktiga kaasnevaid
mõjusid.
• Vallavanem ja linnapea või muu valitsuse liige ei või enam olla sama valla või linna
ametiasutuse ametnik ja töötaja ega ametiasutuse hallatava asutuse juht ja töötaja.
Nende rollide ühitamine toob praktikas kaasa rollikonflikti ja ka võimalikke huvide
konflikte. See muudatus lahendaks ka senised vaidlused ametnikust valitsuse liikmele
kohaldatavate normide osas (praktikas on palju tõlgendusprobleeme tekitanud, kas
nende isikute suhtes kohaldub üldine valitsuse liikmeid puudutav regulatsioon, või
puhkuse, teenistuslähetuse jm teenistuslike küsimuste puhul kohaldub vaid ATS ehk kas
konkreetse õigussuhte puhul tuleb isikule kohaldada ametnikule kohalduvaid nõudeid
või valitsuse kui kollegiaalse poliitilise organi liikmele laienevaid nõudeid). Praegu on
ametnikest valitsuse liikmed üle pooltes KOVides, sagedasemalt on valitsuse liikmeks
finantsjuhid või sotsiaalosakonna juhatajad. Piirangu seadmisega kitsendatakse küll
KOVide enesekorraldusõigust määrata ise oma sisemised juhtimisstruktuuri8d, kuid
piirangul on legitiimne eesmärk vältida KOVis huvide- ja rollikonflikti.
• KOV hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed - vältimaks
rollikonflikte peatatakse juhikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused.
7
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
8
EKOH artikli 6 lõige 1: kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega sätestatud tingimusi, võivad kohalikud
võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele
ning tagada efektiivne juhtimine.
4
• Sama valla või linna ametnikuks olemine saab volikogu liikme volituste peatumise
(mitte ennetähtaegse lõppemise) aluseks analoogselt KOV ametisutuse töötajatega,
kelle suhtes sarnane muudatus jõustus 20. juulil 2021. a. KOV ametnike ja töötajate
vahel piiri tõmbamine on praktikas tihti hägune, ühes KOVis võib samu ülesandeid
teostav isik olla nimetatud ametikohale, teises moodustatud ülesannete täitmiseks
töökoht. Ei ole õige volikogu liikmeid antud juhul erinevalt kohelda.
• Siseauditeerimine: vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milles
kontrollitakse sisekontrollisüsteemi vastavust esitatud nõuetele. Praktikas saab
riskianalüüsi põhjal tuvastada suurimad riskikohad ja viia seejärel läbi vastav
teemapõhine hindamine. Seda võib korraldada nii vastava kvalifikatsiooniga inimese
tööle võtmise kui siseauditi tellimise teel.
• Lihtsustub kohalike elanike rahvaalgatuse õigus KOKS §-s 32. Elanikud ei pea enam
oma ettepanekut volikogu või valitsuse õigusakti kehtestamiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks (esitatakse vähemalt KOV 1% hääleõiguslike ehk 16-aastaste
elanike poolt) esitama eelnõu kujul, vaid seda võib teha kirjaliku põhjendatud
taotlusena. KOV saab selle ise õigesse vormi valada. Lisaks võib rahvaalgatuse
ettepanek puudutada ka muud kohaliku elu küsimust, mis ei vaja õigusakti kehtestamist.
• Viiakse sisse võimalus algatada KOV elanike küsitluse korraldamine (algatamiseks on
nõutav vähemalt 10% vastava KOV elanike soov). Valitsus hindab esitatud algatuse
õiguspärasust, st kas tegemist on üldse kohaliku elu küsimusega, kas küsimuse
ettepandud viisil lahendamine on seadusega kooskõlas. Volikogul on õigus sõnastada
täpne rahvaküsitlusele esitatav küsimus, et see oleks selgelt arusaadav. Rahvaküsitlus
viiakse läbi kuue kuu jooksul.
• Kui elanikud soovivad territooriumiosa üleandmist, siis enne algatuse arutelu volikogus
tuleb läbi viia üleantava territooriumiosa elanike küsitlus. See võimaldab KOVil
põhjalikumalt kaaluda elanike ettepaneku tegelikku toetuspinda. Kehtiv õigus ei
kohusta otseselt KOV volikogu elanike algatust põhjalikumalt kaaluma.
• Rõhutatakse KOVide rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel – sätestatakse
kohustus näha KOV arengukavas ja maakondlikus arengustrateegias ette vajalikud
ettevõtluskeskkonna arengusuunad ja vajadused.
• Sätestatakse, et KOV võib teisele KOVile või omavalitsusliidule anda ülesandeid
täitmiseks ka ilma vastava täpset volituse sisu ja ulatust avava volitusnormita seaduses,
nagu seni on nõutud olnud.
• Lihtsustuvad reeglid volikogu sisemise töökorralduse asjus (nt volikogu komisjonide
juhtide valimisel, mis praegu on kohati seaduses ülereguleeritud). Lisaks volikogu
esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht volikogu otsusel muuta palgaliseks
(praegu saab palgaline olla esimees või aseesimees, aga mitte mõlemad). Loobutakse
volikogu komisjonide osas regulatsioonist, mil komisjoni esimees ja aseesimees tuleb
samaaegselt valida ning esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel (tagasiastumisel,
umbusaldamisel vm), tuleb mõlemad uuesti valida. Lähtudes eesmärgist suurendada
enesekorraldusõigust peaks ka komisjonide kui volikogu sisemiste tööorganite
kujundamine olema volikogu enda otsustusautonoomia. Antud juhul ei ole seadusandja
põhjendanud veenvalt kehtivate piirangute eesmärki.
• Reguleeritakse volikogu ja valitsuse istungite ning muude koosolekute läbiviimist
elektrooniliste vahendite abil.
• Valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid
eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Muudatus ei keela neil kantseleid
juhtida, kui see tundub kohapeal otstarbekas lahendus. Alates 2025.a saab valla- ja
linnasekretäriks nimetada ainult õigusalase kõrgharidusega isiku (seni oli ka võimalus
valla- ja linnasekretärina töötada n-ö kutsetunnistuse alusel. Kes seadusemuudatuse
5
jõustumisel juba töötab valla- ja linnasekretärina kutsetunnistuse alusel, saab senisel
kohal jätkata).
• Täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet, kui see on vajalik tema ülesannete
täitmiseks ja lisatakse selged teabe andmisest keeldumise alused.
• Täpsustatakse umbusaldamisega seotud protseduure. Kuna uut umbusaldust ei tohi
algatada samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel, seatakse selge kohustus, et
algataja peab esitama umbusaldamise põhjused. Vallavanemale või linnapeale
umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid uue valitsuse ametisse
asumiseni. Kehtiva regulatsiooni täiendamine lahendab praktikas levinud
problemaatika, võimaldades kuni uuele valitsusele volituste andmiseni tagasi astunud
valitsusel oma ülesandeid edasi täita.
• Uus eraldi peatükk 31 „Valla ja linna asutused“ käsitleb valla- ja linna ametiasutuste
tegevust, et eristada neid paremini valitsusest kui volikogu poolt nimetatud
kollegiaalsest juhtimisorganist.
• KOKSi lisatakse KOV vara heaperemeheliku kasutamise põhimõte analoogselt
riigivaraseadusega.
• Maakonna arengustrateegia tegevuskava kinnitamise võivad KOVid volitada maakonna
koostööorganile. Praktikas võib nende tegevuskavade kinnitamine igas kohalikus
volikogus olla liialt ajamahukas tegevus. Arengustrateegia ise kinnitatakse volikogude
poolt, nagu seni.
• Seadusesse lisatakse võimalus lisaks osavalla- ja linnaosakogudele moodustada muid
piirkondlikke esinduskogusid (nt kogukonnakogu, piirkonnakogu), mis põhimõtteliselt
on osavallakoguga sarnases staatuses.
• Dubleerivaid volitusnorme (nt kus valla või linna põhimääruses ja muus KOV
õigusaktis nõutakse samade õigussuhete reguleerimist) vähendatakse. Näiteks ei nõuta
enam, et valla või linna põhimääruses oleks reguleeritud ka valla või linna arengukava,
eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised
põhimõtted. Edaspidi jäävad need KOKS § 372 lõike 1 alusel kehtestava korraga
reguleerida.
• Vähendatakse üldiselt küsimuste loetelu, pädevus- ja volitusnorme, mida tuleks valla
või linna põhimääruses sätestada, asendades selle üldisema viitega, et küsimusi
lahendatakse valla või linna, volikogu või valitsuse õigusaktiga. Näiteks volikogu
esimehe puhul ei ole KOKS § 41 lõike 1 punkti 4 järgi enam nõutav, et volikogu
esimehele saaks seaduses sätestamata ülesandeid panna vaid valla või linna
põhimäärusega. Põhimäärus asendatakse nimetatud sättes volikogu õigusaktiga.
• Senine KOLS tunnistatakse kehtetuks ja seaduse regulatsioon tuuakse õigusloome mahu
vähendamiseks keskselt KOKSi üle, mis KOVide koostöö erinevaid mudeleid juba ka
praegu reguleerib. Omavalitsusliitude regulatsioon viiakse üle KOKS uude 101.
peatükki. Maakondlike omavalitsusliitude regulatsioon tuuakse üle oluliste muutusteta.
Üleriigilise omavalitsusliidu puhul märgitakse seaduses selgesõnaliselt, et selleks on
Eesti Linnade ja Valdade Liit. Lihtsustatakse KOVide poolt ülesannete liidule
volitamise regulatsiooni.
• HKTSi muudatusega lisatakse erandite loetellu, mil haldusülesande täitmiseks
volitamise halduslepingu sõlmimisel ei juhinduta riigihangete seaduses teenuste
hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, KOViga või
KOKS § 61 lõikes 2 nimetatud maakondlikule koostööorganile riigi või KOV
haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping. KOV on avalik-õiguslik juriidiline
isik, st moodustatud avalikes huvides. KOVide ega nende koostööorgani puhul ei ole
neile haldusülesannete panekul põhjendatud nõuda riigihanke korraldamist ja
konkureerimist erasektoriga.
6
• KoMS muudatus on tehniline. Selles täpsustatakse, et volikogu peab kehtestama
kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta
algust.
• KOFSis tehakse muudatused seonduvalt KOKS § 22 lõikest 1 volikogu ainupädevuses
olevate küsimuste üldisemaks muutmisega. Lisaks täpsustatakse COVID-19 haigust
põhjustavast koroonaviirusest tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodi
netovõlakoormuse erireegli sõnastust (vastava muudatuse jaoks eraldi seaduseelnõu
esitamine oleks liigne õigusloomeline koormus).
Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2023. a 1. jaanuaril ning osad rakendussätted, mis
puudutavad valla- ja linnasekretäride haridusnõudeid, osaliselt 2025. a 1. jaanuaril. Piirangut,
mille järgi KOV hallatava asutuse juht ei saa samal ajal enam olla volikogu liige (volikogu
liikme volituste peatumine) ja KOV ametiasutuse ametnik või töötaja või KOV hallatava
asutuse juht või töötaja valitsuse liige, kohaldatakse alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse
volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste
poliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (611 3092,
[email protected]), sama
osakonna õigusnõunik Martin Kulp, nõunikud Ave Viks (teenistussuhe peatunud), Mikk
Lõhmus, Sulev Valner (ühtlasi KOKSi muutmise projektijuht) ja Kaie Küngas, kohalike
omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ning regionaalhalduse osakonna
kohalike omavalitsuste nõunik Eliko Saks.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik
Marge Kaskpeit (611 3611
[email protected]) ja eelnõu keelelise ekspertiisi tegi
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638,
[email protected]).
Lisaks kaasati KOKSi ja eelnõu keeleliseks ülevaatuseks ka Eesti Keele Instituut (EKI) (selge keele
nõustajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 (edaspidi VVTP) punkti
7.13 täitmisega. VVTP punkti 7.13 järgi on üks valitsuskoalitsiooni eesmärk lähtuda avaliku
sektori ülesannete täitmisel subsidiaarsuse põhimõttest (kohalike omavalitsuste võimekuse
kasv loob eeldused täiendavate avalike teenuste viimiseks kodanikule lähemale) ja seista tugeva
kohaliku omavalitsuse eest. Selle VVTP tegevussuuna ühe alapunktiga seatakse riigihalduse
ministrile ülesandeks esitada hiljemalt veebruaris 2022 Vabariigi Valitsusele9 kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse:
KOKSi kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 8;
HKTS kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.11.2021, 7;
9
Eelnõu esitamise tähtaega on kavas muuta hilisemaks, st Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks saab hiljemalt
aprill 2022. a.
7
KoMS kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.06.2013, 5 ja
KOFS kehtivat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2020, 6.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks:
KOLS kehtiv redaktsioon avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 99.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu väljatöötamise senine menetlus ja osapoolte kaasamine
Kohaliku omavalitsuse valdkonna asjatundjate ja praktikute võimalikult laiapõhjaline
kaasamine on olnud üks eesmärke, et kindlustada KOKSi revisjoni protsessi legitiimsus kõigi
osapoolte jaoks.
Riigihalduse minister moodustas 3. juunil 2019. a eksperdikomisjoni KOKSi uuendamise
ettevalmistamiseks10. Komisjoni ülesanne on esitada Rahandusministeeriumile ja riigihalduse
ministrile ettepanekuid, soovitusi ja hinnanguid KOKSi jt seaduste muutmise eelnõu
koostamiseks. Komisjon koosneb KOV valdkonna tunnustatud ekspertidest nii omavalitsuste
kui riigi tasandil ning teadlastest. KOKS eksperdikomisjoni koosolekutele ja infovahetusse on
olnud kaasatud ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi
ametnikud. Eksperdikomisjon on pidanud aastatel 2019–2021 kokku 13 komisjoni koosolekut
ja lisaks väiksemaid vahearutelusid, võttes koosolekutel süstemaatiliselt ette kõik põhilised
KOKSi nn suured teemavaldkonnad ja neis üles kerkinud küsimused.11
Rahandusministeerium korraldas alates 2018. a KOV esindajatega, sh valla- ja
linnasekretäridega, erinevates maakondades mitmeid kohtumisi, et selgitada välja ja arutada
läbi, milliste küsimuste osas ei piisa tõlgenduspraktikast, vaid tuleks õigusselguse ja õiguse
ühetaolise kohaldamise huvides KOKSi muuta. KOKSiga seonduvate probleemide
läbiarutamiseks on toimunud kohtumised ka põhiseaduslike institutsioonide esindajatega,
ministeeriumitega, muude riigiasutustega ja ühendustega. Pärast KOKSi VTK
kooskõlastusringi 2020. aastal toimusid elektroonilised kohtumised kaheksa erineva
ministeeriumi esindajatega ametnike tasemel, et arutada läbi eri ministeeriumite poolt KOKSi
VTK kohta esitatud ettepanekud ja märkused ning muud üles kerkinud valdkondlikud teemad
seoses KOKSiga.
Ülevaade olulisematest toimunud kaasavatest kohtumistest:
KOKS eksperdikomisjoni 26.01.2022 koosolek eelnõu kooskõlastusringil esitatud
ettepanekute aruteluks.
Kohtumised eri ministeeriumite ametnikega KOKSi muudatuste eelnõus neid
puudutavatest küsimustest: Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeerium,
Keskkonnaministeerium, 14.-19.10.2021.
Eksperdikomisjoni koosolek KOKSi eelnõu peamiste kavandatavate muudatuste
ülevaatamiseks enne eelnõude infosüsteemi (EISi) kooskõlastusringe, Tallinnas
Maarjamäe lossis 8.10.2021.
10
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/Eksperdikomisjoni-moodustamine-.pdf.
11
Eksperdikomisjoni koosolekute protokollid on koondatud Rahandusministeeriumi omavalitsusveebi:
https://omavalitsus.fin.ee/koks/.
8
Linnade ja Valdade päevadel KOKSi kavandatavate muudatuste tutvustuse/arutelu
töötuba 17.08.2021.
Elektrooniline ülevaade KOKSi revisjoni seisust MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liidu
volikogu koosolekul 8.06.2021.
Eksperdikomisjoni koosolek, teemad: KOV koostöö ja liitude regulatsioon, KOV
ametnike linna/vallavalitsusse kuulumise võimalik piirang, 2.06.2021.
Elektrooniline kohtumine Tallinna linna esindajatega (linnasekretäriga) linnaosade
regulatsiooni jm Tallinna puudutava KOKSi temaatika arutamiseks 27.05.2021.
Elektrooniline kohtumine maakondlike omavalitsusliitude ja maakondlike
arenduskeskuste (MAKide) esindajatega, keskendudes omavalitsusliitude
regulatsioonile seaduses 24.05.2021.
Eksperdikomisjoni koosolek, teemad: kohaliku otsedemokraatia võimalikud
instrumendid, sh rahvaküsitlused, kaasamine, 16.02.2021.
Elektrooniline kohtumine Eesti Koostöö Kogu, e-riigi Akadeemia, Siseministeeriumi,
Eesti Noorteühenduste Liidu ja Vabaühenduste Liidu MTÜde esindajatega KOV
elanike kaasamise, rahvaküsitluste jm teemade arutamiseks 9.02.2021.
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Kultuuriministeeriumi ametnikega 9.12.2020.
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikega
8.12.2020.
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Maaeluministeeriumi ametnikega 2.12.2020
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ametnikega 27.11.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek, teemad: KOV sisekontrollisüsteem, ühinguõigus, KOV
riiklik järelevalve, 24.11.2020.
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Keskkonnaministeeriumi ametnikega
23.11.2020.
VTK järgne kohtumine Siseministeeriumi ametnikega 20.11.2020.
Elektrooniline ettekanne KOV koostöö teemadest KOKSis Lõuna-Eesti arengupäeval
18.11.2020.
Elektrooniline kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikega
elamumajanduse mõiste aruteluks 11.11.2020.
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Sotsiaalministeeriumi ametnikega 11.11.2020.
Elektrooniline VTK järgne kohtumine Justiitsministeeriumi ametnikega 29.10.2020.
Arutelu „Kohaliku omavalitsuse autonoomia: kellele ja milleks?“ õigusteadlaste
päevadel Tartus 08.10.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: VTK kooskõlastusringilt saadud tagasiside läbiarutamine,
07.10.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: VTK tutvustus enne kooskõlastusringi, 16.06.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV koostöö ja liidud, KOV roll ettevõtluskeskkonna
arendamisel, maakonna/piirkonna ja KOV enda arengu kavandamine, 19.05.2020.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, 09.03.2020 ja 08.06.2020 (arutelu
opositsiooni kaasamisest KOV töösse12).
12
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/KVEK_vastused-ettepanekutele-kohaliku-omavalitsuse-
korralduse-seaduse-täiendamiseks.pdf.
9
Riigikogu põhiseaduskomisjon, 11.05.2020, 09.06.2020, 22.09.2020, 01.06.2021
(arutelu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2020.a
kohtuotsuse nr 5-19-45 täitmisest13).
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV elektrooniline töökorraldus, KOV ja keskvalitsuse
suhted jm, 24.04.2020.
Eesti Noorteühenduste Liidu ja Avatud Noortekeskuste Ühenduse MTÜde esindajatega
23.04.2020 noortevaldkonna teemadest KOKSis.
Elektrooniline arutelu Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma esindajatega
ligipääsetavuse teema toomise võimalustest KOKSi 23.04.2020.
Maakondlike arendusorganisatsioonide (omavalitsusliidud ja MAKid) esindajatega
ümarlaud Viljandimaal 12.12.2019, teemadeks piirkondlik koostöö ja
omavalitsusliitude regulatsioon.
KOKSi revisjoni protsessi tutvustamine Elva valla volikogus 09.03.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV üksuse juhtimise erinevad mudelid, volikogu liige
ja tema õigused, volikogu töökorraldus, sh elektrooniline töökorraldus, valitsuse
töökorraldus, 24.01.2020.
Kohtumine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja
halduskolleegiumi nõunikega Tartus 16.01.2020.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOV finantsjuhtimine, arengu kavandamine,
väljatöötamiskavatsuse koostamise põhimõtted, KOV üldpõhimõtete ja ülesannete
sõnastus, 26.11.2019.
Arutelu KOKSi teemadel Justiitsministeeriumi ametnikega 08.10.2019.
Eksperdikomisjoni koosolek: KOKSi muutmisel käsitletavad teemad, KOV korralduse
üldpõhimõtted, KOV ülesanded ja nende piiritlemine, 03.09.2019.
KOKS revisjoni tutvustav infotund erinevate ministeeriumide esindajatele 18.06.2019.
Osalesid Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi,
Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Kultuuriministeeriumi, Maa-ameti ametnikud.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogus KOKSi revisjoni protsessi tutvustus
11.06.2019.
Eksperdikomisjoni avakoosolek: komisjoni töökord, KOKSi muutmise üldeesmärgid,
ajakava 4.06.2019.
KOKSi teemapäev ühe töötoana Linnade ja Valdade päevadel 12.02.2019.
Arutelu KOKSi muutmise võimalikust temaatikast ja ulatusest ministeeriumis
kutsutud omavalitsusjuhtide ja ekspertidega 31.01.2019.
Kohtumine Põhja-Eesti valla- ja linnasekretäridega Tallinnas 04.12.2018.
Kohtumine Lääne-Eesti valla- ja linnasekretäridega Haapsalus 30.11.2018.
Kohtumine Ida- ja Lääne-Virumaa valla- ja linnasekretäridega Rakveres 30.10.2018.
Kohtumine ELVLi esindajatega 23.10.2018.
Kohtumine Kesk-Eesti valla- ja linnasekretäridega Tartus 16.10.2018.
Kohtumine Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnikega
08.10.2018.
13
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-19-45/9. Rahandusministeeriumi ettepanekud Riigikogu
põhiseaduskomisjonile: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/05/Ettepanek-Riigikogu-
põhiseaduskomisjonile-KOKSi-muudatuse-algatamiseks.pdf.
10
Kohtumine Kagu-Eesti valla- ja linnasekretäridega Valgas 02.10.2018.
Kohtumine Riigikontrolli esindajatega 20.09.2018.
Kohtumine õiguskantsleri kantselei esindajatega 03.09.2018.
Kaasamise üheks oluliseks osaks oli kümmekonna erinevatel teemadel ekspertarvamuste
tellimine eelkõige mõne kitsama valdkonna asjatundjatelt, et saada täiendavat sisendit antud
valdkonnas kerkinud probleemidest ja vastava osa regulatsioonide võimaliku sõnastamise kohta
KOKSis. Kõik tellitud ekspertarvamused on avalikult kättesaadavad Rahandusministeeriumi
omavalitsusveebis KOKS alajaotusest.14 Eelnõu väljatöötamisel on nimetatud
ekspertarvamustest kõige suuremal määral lähtutud Karin Tenisson-Alevi ja Anneli Apuhtini
2020. a koostatud ekspertarvamusest „Suurema dereguleerimise ja delegeerimise võimalused
kohaliku omavalitsuse korralduses”.15
Eesti Keele Instituudi (edaspidi EKI) keelekorraldajad koostasid KOKSi kohta 2021. aastal
selge keele auditi ja on esitanud vastavalt kokkuleppele tööprotsessis Rahandusministeeriumile
omapoolsed ettepanekud seaduse erinevate peatükkide keeleliste sõnastuste võimaliku
muutmise kohta selge keele põhimõtete alusel. Neid ettepanekuid on vastavalt võimalusele
arvestatud, kui ei ole normitehnilisi, vm olulisi takistusi.
Aruteludel selgus, et eri osapooltel on ka väga erinevad ootused KOKSi revisjoniks. Sooviti nii
terve KOV valdkonna kodifitseerimist (kõigi seaduste, mis KOVidele ülesandeid paneb, sisulist
ülevaatust ja osaliselt KOKSi ümberkirjutamist), sealhulgas uut KOKSi tervikteksti, kuhu
koondataks seni eri seadustes KOV tegevust puudutavad regulatsioonid (nt tehti ettepanek, et
KOKSi lisataks nii KOFS, KoMS, ETHS, KOVVS, KOLS regulatsioonid), mis oleks
tähendanud väga mahukat KOV korralduse alusseadustikku. Samas sooviti ka KOKSi olulist
hõrendamist, jättes sellest välja suurema osa KOV sisemist korraldust puudutavatest
detailsematest regulatsioonidest. Teisalt jälle sooviti KOVides ühtse praktika tagamiseks
seniseid regulatsioone oluliselt täiendada ja lisada sellesse kõikvõimalikke erijuhtumeid.
Rahandusministeeriumi hinnangul on aga õiguskorra stabiilsuse huvides oluline, et seaduses
tehakse vaid hädavajalikud muudatused, säilitatakse seni toiminud regulatsioon ja uut KOKS
tervikseadust ei tehta. KOKSil on arvestatav tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika, mis on
omaette väärtuseks. Tänaseks kaardistatud probleemistiku, püstitatud eesmärkide ning
kavandatud muudatuste sisu ja ulatust arvestades ei ole uue tervikseaduse koostamine sobiv ja
otstarbekas lahendus.
Seaduses kavandatavaid muudatusi on küll arvuliselt palju, millest valdav osa on kantud
terminoloogia ühtlustamise ja keeleliselt lihtsamini sõnastamise või normitehnikaga kooskõlla
viimise vajadusest16, kuid seadusemuudatuste hulgas ei ole selliseid niivõrd põhimõttelisi
muudatusi, mis tingiks vajaduse muuta oluliselt senist KOKS struktuuri ja korralduse aluseid,
et peaks töötama välja uue KOKSi tervikseaduse.
KOKSi revisjoni läbiviimisel lähtuti võimalikult ulatuslikult KOV aluskorraldust reguleerivate
seaduste senisest süstemaatikast ehk kavandatakse teha muudatused olemasolevasse
seadusesse, mitte ei töötata välja uut KOKSi ega nn kodifitseerita KOVide aluskorraldust ja
sellega seonduvate teiste seaduste regulatsioone keskselt vaid ühes seaduses. Senised arutelud
on näidanud, et üldjoontes on kehtiv KOKS sisse töötatud, rakendatav, seaduse senist struktuuri
14
https://omavalitsus.fin.ee/koks-revisjoni-lisamaterjalid/.
15
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/07/KOKS-%C2%A7-8-ja-22-eksperthinnang-29.06.2020.pdf.
16
Näiteks - kuna KOKSis on viitamisel kasutatud kahte erinevat vormelit: n-ö 90-ndate aastate stiili ja HÕNTE
kohast viite vormistamist (nt § X 2. lõike järgi) ning mõlemat neist enam-vähem võrdselt, siis on käesoleva
eelnõu puhul otsustatud, et viited vormistatakse HÕNTE nõudeid arvestades.
11
oluliselt kohendada ega mahukaid uusi õigusinstrumente seadusesse sisse viia ei ole vaja.
Ainult või peamiselt seaduse keelelise ja normitehnilise uuendamise vajadus ei põhjenda päris
uue tervikseaduse koostamist. Uue tervikseaduse koostamise riskiks oleks senise tõlgendus-,
rakendus- ja kohtupraktika kadumine, seniste seaduste alusel vastu võetud aktide kehtetuks
tunnistamine ja uute kehtestamine ning lepingute ülevaatamine, mis oleks KOVidele äärmiselt
töömahukas ülesanne ja sellel puuduks sisuline õigustus. Selline muudatus kahjustaks
põhjendamatult õiguskorra stabiilsust17 ning ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. Ultima
ratio põhimõtet arvestades tuleb muuta peamiselt selliseid regulatsioone, mille kehtival kujul
säilitamine raskendab selgelt KOVide igapäevast tegevust ja arengut või mis võivad seada ohtu
KOVide tegevuse kaudu mõjutatud isikute õigused .
Süsteemne KOKSi analüüs näitas, et suures osas vastavad 1990. aastatel välja töötatud
lahendused ja senised KOV toimimise alused ka tänapäevase kohaliku omavalitsuse
korraldamise vajadustele ning neid sätteid on võimalik ühiskonnaelu muudatusi arvestades
mõnevõrra õiguslikult kaasajastades ja eesmärgipäraselt tõlgendades ka praegusel hetkel
rakendada.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgid saab jagada neljaks:
1) suurendada KOVide enesekorraldusõigust liiga detailsete KOV sisemist korraldust
ettekirjutavate normide seadusest välja jätmisega;
2) demokraatia tõhustamise eesmärgil muuta paindlikumaks elanike kaasamist –
rahvaalgatuse puhul ei ole enam nõutav algatuse esitamine õigusakti eelnõu kujul. Lisaks
kohustatakse KOVe elanike soovil territooriumiosa üleviimise algatuse korral viima elanike
küsitlus territooriumiosal läbi enne volikogus elanike algatuse arutamist;
3) õigusloome mahu vähendamise ja õigusselguse eesmärgil tunnistada kehtetuks KOLS ja
viia senine KOLS regulatsioon keskselt KOKSi, kõrvaldada KOKS senised õiguslikud
vastuolud;
4) lihtsustada kehtivat seadust keeleliselt.
Seaduseelnõule koostati 2020. a suvel eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil olnud
väljatöötamiskavatsus18, millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus
ka osaliselt, kus need olid asjakohased, arvestatud.
17
Riigikogu 12. novembri 2020. a otsuse „“Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“
punktide 5-7 järgi on seatud sihiks, et õiguskord oleks stabiilne ja selge, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse
normidest ja võimekuse neid järgida. Sihiks seatakse, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus
tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi
õigusakti ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide
lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse
ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest. Õigusloome kavandamine kõigil tasanditel, sealhulgas Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammis, muutub konkreetse seaduse või selle sätte muutmist nõudvast enam probleemi- või
visioonipõhiseks.
Vt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/653a4682-5164-4a2b-aca1-
fc01e004c6a4/Riigikogu%20otsus%20_Õigusloomepoliitika%20põhialused%20aastani%202030%20heakskiitm
ine_.
18
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/836d2e37-628d-420f-92a5-0abb3927b9a1.
12
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KOKSi, §-ga 2-ga 3 HKTSi, §-ga 3
KoMSi, §-ga 4 KOFSi ja §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks KOÜS. Eelnõu § 6 sätestab seaduse
jõustumise.
Eelnõu § 1 – KOKS muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette KOKS § 1 lõike 1 sõnastuse muudatus, millega
kohendatakse seaduse reguleerimisala. Seaduse reguleerimisala muudetakse paremini
vastavaks seaduse tegelikule olemusele – reguleerida üldseadusena kohaliku omavalitsuse
korralduse ja tegevuse üldiseid aluseid. Kehtiva seaduse järgi määrab seadus kindlaks kohaliku
omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja
riigiorganitega. PS § 160 järgi sätestab seadus kohalike omavalitsuste korralduse. Seaduse
vältimatu osa ei ole KOVide korraldusele lisaks hõlmata selles ka KOV ülesandeid.
Eelnõuga sõnastatakse seaduse reguleerimisala ümber nii - kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus määrab kohaliku omavalitsuse pädevuse, vastutuse ja korralduse ning kohaliku
omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) suhted omavahel ja riigiorganitega.
Seadusega ei ole otstarbekas hõlmata detailselt KOVi täidetavaid ülesandeid. Isegi, kui KOKSis
mainitakse loeteluna peamisi KOVi igapäevaselt täidetavaid ülesandeid, siis nende sisu ja
ulatus tuleb sätestada nn valdkonnaseadustega.
Lisaks reguleeritakse eriseadustega ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi (KOVVS),
finantsjuhtimist (KOFS), kohalike maksude määramist (KOMS ja MKS), haldus- ja
asustusüksuste korraldust (ETHS), kohanimede määramist (KNS) jne.
KOV täidetavad ülesanded on ajas muutuvad, ei ole mõistlik tekitada KOKSi ammendavat
loetelu kõigist KOV täidetavatest ülesannetest. Seetõttu säilitame KOKS § 6 lõikes 1 vaid seni
seaduses sisaldunud valdkondlikud ülesanded, mille juurde lisatakse viide, et tegemist on vaid
osaga KOVide täidetavatest ülesannetest ja nende täitmise alused ja ulatus tuleneb
(valdkondlikust) seadusest.
Küll aga nähakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 13–17 muudatus) ette kohaliku omavalitsuse
ülesannete piiritlemise üldised alused (KOKS § 6 muudatus), mida peab seadusloomes KOVile
ülesannete panemisel arvestama.
Seaduse reguleerimisala täpsustamine on suunatud ka sellele, et KOKSi ei lisataks erinevate
seadusemuudatustega sinna mitte sobivaid valdkondlikke KOV ülesandeid.
Seadusemuudatustega ei kujundata ümber omavalitsuse olemust ega täidetavaid ülesandeid.
Lisaks täiendatakse KOKS § 1 lõiget 1 kohaliku omavalitsuse üksuse lühendiga -
omavalitsusüksus - mida kasutatakse hiljem seaduse tekstis läbivalt. Selle lühendi eelistamist
on soovitanud ka EKI, keda kaasati KOKSi ülevaatamisse, et teha ettepanekuid seaduse
keeleliseks lihtsustamiseks. EKI on ühtlasi soovitanud mitte kasutada mitmeosalist terminit
“vald ja linn”.
13
PS 14. peatükk kasutab üldmõistena terminit „kohalik omavalitsus“, pidades selle all silmas
elanikule kõige lähemal asuvat avaliku võimu institutsiooni. Samas konkreetse valla või linna
puhul kasutab PS § 155 lõige 1 sõnastust “Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.”
Seega on välja pakutav seadusemuudatus kooskõlas PSis kasutatava terminoloogiaga.
Eelnõuga ei muudeta terminoloogiat neis KOKSi sätetes, kus räägitakse KOVist kui
põhiseaduslikust institutsioonist, kuid konkreetsele vallale või linnale ehk kohaliku
omavalitsuse üksusele viidates kasutatakse eelistatult terminit “omavalitsusüksus”. Kus on
oluline aga rõhutada valla või linna eristamist, siis on teksti jäetud alles ka termin “vallad ja
linnad”. Samuti on seda terminit eesliitena kasutatud valla- ja linnaelanike, valla- või
linnavalitsusele (edaspidi ka valitsus), valla- või linnavolikogule (edaspidi ka volikogu), valla
või linna ametiasutustele, hallatavatele asutustele, valla- ja linnasekretärile ning töötajatele ja
ametnikele jt viidates. Kuna tegemist on praktikas juba aastakümneid juurdunud ja laialt
kasutatud terminitega, siis ei ole põhjendatud neid läbivalt muuta, välja arvatud lühendamine.
Näiteks valla- ja linnavalitsuse asemel kasutatakse KOKSis edaspidi lühendit “valitsus”.
Sellega ei tekitata õiguslikku segadust valla- või linnavalitsuse eristamisel Vabariigi
Valitsusest, kuna viimasele viitamisel kasutatakse seaduses läbivalt väljakirjutust “Vabariigi
Valitsus”.
Seaduseelnõu väljatöötamisel oli arutuse all ka küsimus, kas oleks võimalik valla- ja
linnavalitsuse kui nn poliitilise kollegiaalorgani eristamine valla- või linnavalitsusest kui
ametiasutusest. Need terminid on praktikas juba juurdunud ja uue termini kasutuselevõtt näiteks
valitsuse kui kollegiaalorgani jaoks tähendaks tervikuna kõigi KOV ülesannete üle vaatamist
kõigis seadustes. Üldjuhul on normi eesmärgipäraselt tõlgendades võimalik aru saada, kas
valitsusele antava ülesande puhul on seadusandja nõudnud mõne akti kehtestamist või hoopis
menetluse läbi viimist. Kui seadusega on sõnastatud volitusnorm selliselt, et valitsusele antakse
volitus kehtestada määrus või anda korraldus, on ilmselt tegemist valitsuse kui kollegiaalorgani
pädevusega, mis ülesannet ei saa tema asemel täita KOV ametiasutus. Kui aga valitsusele antud
ülesanne on olemuselt rakenduslik, eeldab näiteks haldusmenetluse läbiviimist, siis seda saab
ilma täiendava valitsuse kui otsustusorgani volituseta täita KOV ametiasutus. Õigusselguse
huvides lisatakse vastavad täpsustused ka KOKS uude § 31 sõnastusse.
Õigusloome regulatiivse koormuse vähendamiseks19 ehk õigusloome vohamise vältimiseks ei
hakata eelnõuga siiski muutma teisi KOVi tegevust ja ülesandeid puudutavaid seadusi, et
terminoloogiat ühtlustada. Võimalik terminite erinev kasutus eri seadustes ei tähenda, et
kehtivad regulatsioonid ei taga õigusselgust, millisest põhiseaduslikust institutsioonist või
KOV organist selles räägitakse. Terminite ühtlustamiseks kõigis seadustes ei ole niivõrd
tungivat vajadust, et see õigustaks massilisi muudatusi valdkondlikes seadustes.
Küll aga peaks ministeeriumid edaspidiste seadusemuudatuste käigus hindama, kas mõni
seaduses KOVi pädevusse (mitte selgelt konkreetse KOV organi – volikogu või valitsuse) antud
ülesanne on strateegiliselt oluline ja eeldab põhimõtteliste otsuste ja valikute tegemist. Sel juhul
tuleks kaaluda ülesande täitjaks volikogu määramist.
19
Riigikogu 12.11.2020 otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ punkti 6 järgi on
sihiks seatud, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata
uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusakti ja üksnes siis, kui nende
vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne
seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest
kiirustamisest. Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002.
14
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 4 muudetakse KOKS § 2 pealkirja ja täiendatakse seda paragrahvi
lõikega 3, mis sätestab KOV tegevuse eesmärgi. Paragrahvi pealkirja lisatakse kohaliku
omavalitsuse mõiste kõrvale „ja tegevuse eesmärk“. Uus paragrahvi lõige 3 sõnastatakse
järgmiselt: Kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärk on aidata kaasa oma elanikele kvaliteetse,
turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute
põhiõigusi ja vabadusi, tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused oma elanikele,
edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tõsta piirkondlikku omavalitsusüksuste
omavahelises ja riigi koostöös.
KOKS eksperdikomisjon pakkus algselt välja, et KOV tegevuse eesmärgi võiks sätestada
KOKS§ 6 lõikes 1 senise KOVide valdkondlike ülesannete loetelu asemel, kuid lähtuvalt
eelnõu kooskõlastusringil esitatud vastuväidetest muudatusele sellest loobuti. Kuna KOV
tegevuse eesmärk aitab paremini mõtestada, milliste eesmärkide täitmist KOVilt lisaks
seaduses ette nähtud ülesannete täitmisele oodatakse, siis on paslik lisada KOV tegevuse
eesmärk KOKS § 2.
Kuna KOVi olemuslik roll EKOHist ja PSist tulenevalt ongi kohalik omavalitsemine,
arvestades kohalikke arenguvajadusi ja kohalike elanike huve, rõhutatakse see ka KOV
tegevuse eesmärgina üle (sätestades, et KOV tegevuse eesmärk on kaasa aidata sellele, et luua
elanikele kvaliteetne, turvaline ja nende vajadustele vastav elukeskkond), samuti KOV oluline
roll elanikele avalike teenuste pakkumisel ning nende põhiõiguste ja –vabaduste kaitse. Normis
täpsustatakse, et avalike teenuste pakkumisel tuleb tagada nii nende kvaliteet kui kättesaadavus
elanikele. Hea elukeskkonna osana käsitletakse ka PlanS § 8 järgselt ruumiliselt head
elukeskkonda (planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.) Kvaliteetse,
turvalise ja elanike vajadustele vastava elukeskkonna kujundamine ei ole siiski vaid KOVi
vastutus. Samamoodi peavad sellesse panustama elanikud ise ja riik.
Piirkondliku konkurentsivõime terminit seaduses ei avata. Tegemist on laialt kasutuses oleva
terminiga. Seaduse tähenduses on piirkonna all mõistetud ühe või mitme kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumi, samuti külade kogumit, linnaosa või linnaosade või kantide põhist
kogumit, millel on ühtne keskus või sarnased sotsiaalmajanduslikud või kultuurilised
tingimused. Piirkondade konkurentsivõime on piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike
töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtjate tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks,
samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu säilitamiseks või kasvuks ja külastajate arvu
suurendamiseks (KOVid koostöös riigi ja erasektoriga).
Eelnõuga ei lisata KOVidele konkreetseid ülesandeid, kuidas nad saavad kaasa aidata
ettevõtluskeskkonna arendamisele (selgelt nõutakse vaid, et KOV arengukavas ja maakonna
arengustrateegias peab ettevõtluskeskkonna arenguvajadusi KOVis hindama), kuid üldise
tegevussuunana peaks olema KOVide huvi suunatud ka sellele, et tuua piirkonda suuremat
maksutulu ja aidata kaasa oma territooriumi elanike tööhõivele. See aitab edendada KOV
finantsautonoomiat, ehk soodustada maksutulude suuremat laekumist KOV eelarvesse.
Eesmärgina on oluline rõhutada ka vajadust tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet ehk
kasutada kohalikke arengupotentsiaale maksimaalselt ära, võttes sh kohalikes arengukavades
ja planeeringutes piirkondlikke huve arvesse. Oluline on teha koostööd ka teiste KOVidega,
ootamata ära igakordset riigipoolset panustamist (näiteks erinevatest meetmetest toetuse
saamist, ülesande muutmist KOVide kohustuslikuks koostöös täidetavaks ülesandeks). Paljude
valdkondlike KOV ülesannete puhul on efektiivsem neid täita koostöös teiste KOVidega. Sättes
15
rõhutatakse üle ka vajadus olla riigil ühtlasi KOVile heaks koostööpartneriks ja vastupidi. See
hõlmab muu hulgas ka KOVide panustamist ja kaasamist õigusloomesse ning riigi strateegiliste
arengusuundade kujundamisse.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse KOKS § 2 lõike 2 punkti 1 sõnastust, viies selle kooskõlla
ETHSi sõnastusega. Sättesse lisatakse, et kohalik omavalitsus rajaneb (lisaks kehtivas seaduses
sätestatud riigi haldusjaotusele) ka riigi haldusterritoriaalsel korraldusel. ETHS § 2 lõike 1 järgi
on Eesti territooriumi haldusjaotus Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja
linnadeks. Sama seaduse § 21 järgi on aga haldusterritoriaalne korraldus Eesti territooriumi
jagunemine haldusüksusteks. Haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste
õigusaktidega kindlaks määratud nime, liigi ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses
teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Vallad ja linnad on seega ühtaegu osa riigi
territooriumi haldusjaotusest, kuid konkreetseteks omavalitsusüksusteks (haldusüksusteks)
jaotumist20 loetakse halduskorralduseks.
Eelnõu § 1 punktidega 5–7 tehakse sõnastuslikud muudatused KOKS §-s 3 sätestatud kohaliku
omavalitsuse põhimõtetes. Seadusemuudatustega kavandatakse mõnevõrra korrastada ja
kaasajastada kohaliku omavalitsuse toimimise peamisi aluspõhimõtteid. KOKS § 3 koondab
neist mõningaid, kuid lisaks sisaldub mitmeid KOV tegevuse aluspõhimõtteid ka näiteks
EKOHis21 (harta preambula kohaselt järgivad KOVid demokraatia põhimõtet ehk kodanike
õigust osaleda ühiskonnaelus (kohaliku võimu teostamisel), KOVid peavad tagama tõhusa ja
kodanikule lähedal seisva töökorralduse), PSis, mujal KOKSis (nt seadusemuudatustega KOKS
§-s 34 sätestatav KOV vara heaperemeheliku valitsemise nõue). KOKS § 3 sisaldab niisiis
põhimõtteid, mida KOVid peavad omavalitsemises järgima. Nende põhimõtetega
korrespondeerub riigi poolne kohustus arvestada õigusloomes ja oma tegevuses KOVide
enesekorraldusõiguse põhimõttega.
Seadusemuudatuste üldine eesmärk on anda KOVidele suurem vabadus sisemiste kohaliku elu
küsimuste iseseisvaks otsustamiseks ja korraldamiseks (arvestades sealjuures kehtivas KOKS
§-s 3 sätestatud KOV tegevuse aluspõhimõtteid) ehk suurendada KOVide
enesekorraldusõigust. Samuti on seadusemuudatuste eesmärk valla- või linnaelanike kaasamise
tõhustamine kohalikus valitsemises.
PS § 154 lõige 1 sisaldab seadusereservatsiooni, mille järgi kõiki kohaliku elu küsimusi
otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Sõnaühendit „tegutsevad seaduste alusel“ tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet.
Seadusereservatsioonist tuleneb, et riigivõimul on KOV enesekorraldusõiguse kasutamisse
võimalik seadusega sekkuda ja KOV elemente konkretiseerida. Kuna PS § 154 lõige 1 näeb
KOV pädevuse piiranguna ette lihtsa seadusereservatsiooni, võib riik KOV kohaliku elu
küsimuste otsustamise ja korraldamise õigust piirata iga vabalt seatud eesmärgi saavutamiseks,
mis ei ole PS-ga vastuolus (poliitiline vastutus, avaliku võimu tegevuse avalikkus ja
20
Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/111112017001.
21
Vt näiteks EKOH artikkel 4 lõiked 4–6: Kohaliku omavalitsuse üksustele antud volitused on tavaliselt
täieulatuslikud ja ainuõiguslikud. Ükski teine kesk- või piirkondlik haldusorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata,
välja arvatud seadusega ettenähtud korras. Kui kesk- või piirkondlik haldusorgan delegeerib volitused kohaliku
omavalitsuse üksusele, peab viimasel olema õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamist kohalikele
oludele. Kohaliku omavalitsuse üksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt
puudutavate küsimuste planeerimisel ja otsustamisel nii palju kui võimalik.
16
läbipaistvus vm).22 Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaande (2020)
(edaspidi PS kommentaarid) PS § 154 kommentaare.23
Seadusandja peaks oma ettekirjutustega siiski sekkuma vaid seal, kus sekkumisel on
põhjendatud eesmärk, see ei ole meelevaldne. Näiteks küsimuste puhul, mis puudutavad KOV
välist korraldust, volikogu liikme passiivse valimisõiguse teostamist, valla- ja linnaelanike
õiguste tagamist, mis peab olema seaduse ühetaolise kohaldamise ja isikute võrdse kohtlemise
huvides seadusega määratletud. KOV sisemise töökorralduse reeglistiku üle otsustamine aga
peaks olema KOVide enda otsustada vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Näiteks ei
peaks seadusandja ette kirjutama, milliseid ametiasutusi peavad KOVid moodustama, millised
on nende tööorganid, milliseid võimu detsentraliseerimise mudeleid kasutada.
Mitmed senised kohtupraktikas KOVide enesekorraldust puudutavad põhimõtted ja
toimimisreeglid lisatakse eelnõuga tehtavate muudatustega KOKSi. Näiteks KOKS § 6
kavandatavad muudatused KOV ülesannete olemuse osas (piiritlemine riiklikeks ja
omavalitsuslikeks ning esimeste puhul nõue sätestada seaduses, et tegemist on riiklike
kohustustega, mida rahastatakse riigieelarvest), KOKS § 7 sätestatav KOV volikogu õigus
seada oma õigusaktides põhjendatud juhul põhiõiguste piiranguid, mis oleksid kooskõlas teiste
seadustega, kuid milleks ei pea seadusandja andma ette üksikasjalikku volitusnormi.
KOKS § 3 sisalduvatest põhimõtetest peavad nii KOV volikogu kui valitsus oma asutustega
igapäevase tegevuse korraldamisel, aktide andmisel ja toimingute tegemisel juhinduma.
KOKS revisjoni läbiviimiseks ja seadusemuutmise ettepanekute tegemiseks riigihalduse
ministri moodustatud KOV valdkonna asjatundjatest koosnevas KOKS eksperdikomisjonis
arutati, kas KOKS § 3 sõnastust tuleks mõne põhimõtte osas täiendada, kas mõni põhimõte on
oma aktuaalsuse kaotanud või tuleks midagi veel seadusesse lisada. Kokkuvõtvalt leiti, et
olemasolevad KOKS § 3 põhimõtted on jätkuvalt asjakohased, hõlmavad kõige olulisemat ja
täiesti uusi põhimõtteid KOKSi lisama ei peaks. KOKS eksperdikomisjon pidas siiski
vajalikuks teha sätetes üksikuid sõnastusmuudatusi.
KOKS § 3 punktis 2 jäetakse välja sõna „kohustuslik” igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste
tagamise juurest, kui ebavajalik rõhutus. Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine on
KOVile kui põhiõiguste adressaadile niigi imperatiivselt kohustuslik.
KOKS § 3 punktis 4 tehakse muudatus lähtuvalt EKI sõnastusettepanekust. Kehtiva seaduse
sõnastus, mille järgi on valla- ja linnaelanikel õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel,
on kohmakas. Kohaliku omavalitsuse teostamise termini puhul lisatakse sulgudes tekst, et
edaspidi nimetatakse seda kohalikuks valitsemiseks ehk kohalikus valitsemises osalemiseks,
mis annab osalusdemokraatia põhimõtet paremini edasi.
KOKS § 3 punktis 6 lisatakse KOKS tegevuse avalikkuse põhimõttele ka tegevuse avatus, mis
on KOKSis praegu mainitud KOV tegevuse avalikkusest laiema tähendusega. Kui tegevuse
avalikkuse all võib kitsamas tähenduses mõista nt avaliku teabe seadusest ja muudest seadustest
tulenevaid kohustusi teabe avalikustamisel, siis tegevuse avatus hõlmab endast kohustust
tagada läbipaistev, aus ja kaasav valitsemine ehk lähtumine avatud valitsemise partnerluse
põhimõtetest. Eeskujuna saab selleks võtta 2011. aastal alguse saanud rahvusvahelist initsiatiivi
22
Vt RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 29; RKPJKo 01.04.2010, 3-4-1-7-09, p 31.
23
Vallo Olle jt: https://pohiseadus.ee/sisu/3639.
17
„Avatud valitsemise partnerlus“, millega Eesti riik ühines 2012. aastal 24. Vabariigi Valitsus
kiitis 2020. a 1. oktoobri istungil heaks avatud valitsemise põhimõtted aastateks 2020–2022.
Tegevuskavas nähakse ette ka avatud valitsemise põhimõtete juurutamine KOVides (riik
korraldab nt avatud valitsemise töötube KOVidele). Samuti võetakse suund koosloomelise
poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamisele KOVides
(Siseministeeriumi eestvedamisel koostatakse koosloomelise poliitikakujundamise
arenguprogrammi, milles töötatakse välja kohalike elanike kaasamise mudel). Avaliku
valitsemise põhimõtted on KOVides alles välja kujunemas. Kuigi ellu viiakse eri tegevusi, ei
ole sageli avatud valitsemise põhimõtteid KOVide tegevustes läbivalt kehtestatud.25 Avatud
valitsemise põhimõtete omaksvõtt annab KOVile selle tõelise sisu – võimu ei teostata elanike
üle, vaid koos elanikega nende huvidest ja vajadustest lähtuvalt. See eeldab, et avalik võim ja
kogukonnad tegutsevad partneritena.26
Avatud valitsemise partnerluse algatus kohaliku demokraatia edendamiseks lähtub eeskätt
järgmistest põhimõtetest, mida KOVid peaks oma tegevuses tegevuse avatuse tagamiseks
järgima:
• Tunnustada kohalike inimeste omaalgatuslikku ja vabatahtlikku osalemist oma
paikkonna elu küsimuste arutamises ja lahendamises kui demokraatliku
ühiskonnakorralduse olulist osa.
• Austada kõigi kodanike ja nende ühenduste põhimõttelist võrdsust osalemisele ja
taotleda võimalikult laia isikute ringi kaasatust.
• Kujundada ühiselt ja järgida kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluses koostöö
häid tavasid, lähtudes avatuse, usalduse, sallivuse, paindlikkuse ja teise poole eripära
tunnistamise põhimõtetest.
• Austada partnerite erinevaid ja vastastikku täiendavaid rolle ning tunnustada üksteist ja
volitatud esindajaid.
• Arvestada, et partnerlus kogukonnaliikmete ja KOV vahel võimaldab otstarbekat
koostööd ning ülesannete jaotust avalike huvide paremaks järgimiseks ning
tunnistamist, et hea koostööga käivad kaasas kohustused ja õigused.
• Teostada võimu läbipaistvalt ning parandada kohaliku võimu tegevust puudutava teabe
kättesaadavust kasutades selleks erinevaid teavitusviise. Avaldada teavet
ettevalmistamisel olevate otsuste ja eelarvevahendite kasutamise kohta, teavitada
aktiivselt elanikke neile huvipakkuvatest teemadest ning järk-järgult leida viise avatud
andmete põhimõtete kasutamiseks kohalike andmekogude loomisel ja haldamisel.
• Algatada varakult dialoogi elanike ja kogukondadega neid puudutavate otsuste
ettevalmistamiseks, leppides kokku suhtluskanalid ja arutelude vormi. Eelistada avatud
protsesse, millega saavad huvilised liituda ning kasutada dialoogi ja osaluse
võimaldamiseks uuenduslikke meetodeid, sealhulgas tehnoloogilisi võimalusi.
• Ergutada kohalikku algatust, toetades rahaliselt või muul viisil kodanikuettevõtmisi ja
vabaühenduste võimekust. Eelarveraha suunata vabaühendustele selgetele põhimõtetele
tuginedes ja läbipaistvalt.
• Koostöös kohaliku võimu ja vabaühendustega arendada avalikke teenuseid ja nende
kasutajakeskset osutamist.
24
https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/avatud-
valitsemise-partnerlus.
25
Vt ka Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020-2022 | 790.32 KB | pdf.
26
Vt ka e-riigi Akadeemia ettepanekuid avatud valitsemiseks kohalikes omavalitsustes (Elva valla näitel):
https://ega.ee/wp-content/uploads/2017/02/Ettepanekud-avatud-valitsemiseks-Elva-vallas_final.pdf.
18
• Pöörata erilist tähelepanu noorte osaluse ja omaalgatuse ergutamisele, et kasvatada
kogukonnatunnet ja arendada demokraatliku ühiselu harjumust.
• Võidelda korruptsiooniga, luues koostöös kogukonnaga tingimused selle ennetamiseks.
• Edendada kohalike elanike juurdepääsu internetile ja oskust seda turvaliselt kasutada
enesearenguks, avalike teenuste tarbimiseks ja osalemiseks demokraatlikes
protsessides.27
Sealhulgas tähendab KOV tegevuse avatus, et KOV võiks kavandada selgeid tegevusi, kuidas
elanikke informeerida vallas või linnas ettevalmistamisel olevate pikaajalise mõjuga otsustuste,
sealhulgas strateegiate, planeeringute, tegevus- ja arengukavade väljatöötamise algatamisest,
eelnõude kavandatavast menetluskäigust ja varasemalt vastu võetud seotud otsustustest ning
kavandatavate otsustuste tagajärgedest ja mõjudest ning muudest olulistest küsimustest. Seda
enne neis küsimustest vastavate lõplike otsuste tegemist. Teavitus võiks sisaldada ka
informatsiooni, mil viisil on elanikel nende otsustuste ettevalmistamises võimalik osaleda.
KOV peaks võimaldama elanike sisulist kaasamist kohaliku elu küsimuste arutellu, kuna
võrdväärse partnerina dialoogis osalemine eeldab elanike piisavat informeeritust plaanidest,
nendes sisust ja seotud asjaoludest, võimalikest nii lühi- kui pikaajalistest mõjudest jms.
Näiteks nii Soomes kui Islandil on seaduse tasandil üheselt sätestatud, milliste küsimuste kohta
peab elanikele vajaliku informatsiooni tagama (sh proaktiivselt enne otsuste vastuvõtmist KOV
organite poolt), et elanikel oleks sisuliselt võimalik kohaliku omavalitsuse teostamises ja
otsustusprotsessides kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Näiteks Soome kohaliku omavalitsuse
seaduse (Kuntalaki) § 29 („Kommunikatsioon“) kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse
tegevusest teavitada elanikke, teenuste kasutajaid, organisatsioone ja teisi institutsioone.
Omavalitsusüksus peab andma piisavalt teavet omavalitsusüksuse poolt korraldatud teenuste,
majanduselu, omavalitsusüksuses ettevalmistamisel olevate küsimuste, nendega seotud
plaanide, küsimuste menetlemise, tehtud otsuste ning otsuste tagajärgede ja mõjude kohta.
Omavalitsusüksus on kohustatud teavitama, millisel viisil on otsuste ettevalmistamises võimalik
osaleda ja mõjutada. Omavalitsusüksus on kohustatud hoolitsema selle eest, et institutsioonide
menetlusse saadetud küsimuste ettevalmistamise kohta antakse pärast päevakorra valmimist
üldise teavitamise seisukohalt olulist teavet avaliku veebi kaudu. /.../ Kommunikatsioonis tuleb
kasutada selget ja hästi mõistetavat keelt ning arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse
erinevate elanike gruppide vajadusi.
Samuti on Islandi kohaliku omavalitsuse seaduses eraldi paragrahv, kus rõhuasetus teabe
avaldamisel on samuti kavandatavate otsustel, nende lühi- ja pikaajalistel mõjudel KOV
teenustele, finantsidele, keskkonnale ja tegevuseesmärkidele ning volikogu kavandatavatel
konsulteerimisvõimalustel nende osas.
Osade kohalikku elu puudutavate menetluste (planeeringud, arengukava, eelarve) puhul tuleneb
informeerimise või kaasamise (nt avalike koosolekute pidamise kohustus, eelnõu avalik
väljapanek vms) valdkonnaseadustest, nt planeerimisseadus, kohanimeseadus, KOFS, kuid
KOV tegevuse avatusest ja elanike informeerimisest võiks juhinduda kõigi oluliste pikaajalise
mõjuga/ strateegiliste kohalike otsuste kohta. Avaliku teabe kättesaadavuse nõuded AvTSis ei
kata kõiki elanike proaktiivse informeerimise kohustuse aspekte, mis on meie naaberriikides
reguleeritud. Teavitamine eeldab KOV poolset aktiivsemat tegutsemist, kui vaid veebis
kohustusliku avalikustatava info avaldamine, mis on kaetud AvTS nõuetega (proaktiivne
informeerimine võib hõlmata ka muid kanaleid nt kohalikku lehte, otsepostitusi elanikele,
sotsiaalmeedia postitusi jne).
27
http://www.avatudvalitsemine.ee/avpkov-platvorm/.
19
KOVide tegevust aitab avatumaks muuta ka eelnõuga lisanduv kohustuse lisada volikogu ja
valitsuse määrustele ka seletuskirjad, kus on vajalikke mõjusid hinnatud ning mis peavad olema
piisavalt varakult avalikustatud.
Elanike teavitamisel ja kaasamisel tuleb arvestada elanike vajadusi ning kasutada selget ja hästi
mõistetavat keelt. Teavitamisel ja kaasamisel tuleks arvestada kohalike erisustega (nt arvestada
peamise sihtrühma huvidega, peamiste informatsiooni saamise kanalitega, elanike emakeelega,
haridustasemega jms).
KOKS § 3 punkti 7 sõnastust muudetakse KOKS eksperdikomisjoni ettepanekul, asendades
kehtiva seaduse sõnastuses avalike teenuste osutamise soodsaimatel tingimustel teenuste
korraldamisega soodsaimatel tingimustel. Silmas on peetud elanike vaatest soodsamaid
tingimusi, kus see on võimalik. Mõeldud ei ole vaid majanduslikult soodsaimat, odavamat
teenust, vaid ka elanike jaoks kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid. Avalike teenuste
tagamine elanikele soodsaimatel tingimustel hõlmab endas lisaks teenuse kvaliteedi ja
kättesaadavuse tagamise nõudele ka teenusele ligipääsetavust (näiteks nõuet, et teenuse
osutamise koht oleks puudega inimesele füüsiliselt juurdepääsetav). Ligipääsetavuse all on
silmas peetud, et elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed
võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ehk teenuste disainimisel tuleb eeskätt mõelda selle
tarbijate huvidele ja kasutusmugavusele.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse KOKS § 4 sõnastust.
KOKS § 4 sõnastuses tehakse normitehniline muudatus, tuues sisse omavalitsusorganite
nimetuse lühendid. Muudatuse kohaselt kasutatakse seaduse tekstis edaspidiselt valla- ja
linnavolikogu asemel ühesõnalist terminit “volikogu” ning valla- ja linnavalitsuse asemel
terminit “valitsus”. Kehtiv seadus räägib läbisegi ja ebajärjepidevalt nii liitsõnaga valla- ja
linnavolikogust ning valla- ja linnavalitsusest kui ka lihtsalt volikogust ja valitsusest.
KOKS § 4 punktide 1 ja 2 kohta tegi „volikogu“ ja „valitsuse“ termini selgituse sõnastuse
muutmise ettepaneku keelelise lihtsuse huvides EKI. Kehtiv sõnastus “esinduskogu, mis
valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt” ja „volikogu poolt moodustatav
täitevorgan“ on liialt kantseliitlikud. Paragrahvi sõnastust lihtsustatakse, sõnastades selle nii:
Omavalitsusorganid on: 1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse
esinduskogu, mille valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse alusel; 2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu
moodustatav täitevorgan.
Eelnõu välja töötamisel kaaluti ka seniste terminite “kohaliku omavalitsuse
võimuorgan/otsustusorgan” asendamist terminiga “omavalitsuse otsustuskogu”,
“esindusorgani” asendamist “esinduskoguga” ja “täitevorgani” asendamist “täitevkoguga”,
kuid need mõtted jäeti kõrvale, kuna olemuslikult ei muudeta eelnõu järgi KOV organite
olemust ja taolised terminoloogilised muudatused KOKSis oleks eksitavad seni aastakümneid
seaduses ja praktikas kasutatud terminite asemel. Taolised asendused ei teeniks õigusselgust ja
neil ei ole ka praktilist vajadust. Kui KOKSi terminoloogiat KOV organite osas oluliselt muuta,
siis tähendaks see samuti liialt suurt ja põhjendamatut õigusloome mahtu, kuna muuta tuleks ka
arvukalt teisi valdkondlikke seadusi, mis puudutavad KOVide ja KOV organite pädevusi. Vaid
KOKSis taoliste muudatuste tegemine ja valdkondlikes seadustes terminoloogia samaks
jätmine tekitaks tarbetut segadust.
20
Eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 käsitlevad KOKS § 5 muutmist.
KOKS § 5 pealkirjas asendatakse sõnastus „panna peale koormisi“ sõnastusega „kehtestada
koormisi“. Koormistega seonduvat reguleeritakse täpsemalt KOKS §-s 36. Igasuguse koormise
ehk kohustuslike tööde tegemise nõude füüsilistele või juriidilistele isikutele KOV
territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks või üldkasutatava territooriumi
heakorra tagamiseks tuleb nii ehk naa kehtestada volikogul määrusega. Seega koormise peale
panemise asemel on pealkirjas kohasem rääkida koormise kehtestamisest.
KOKS § 5 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et valla ja linna eelarve kujundamise aluseks
on KOKS ning eelarve- ja maksuseadused. KOKS KOV eelarve kujundamise aluseid ei
reguleeri. KOV eelarve kujunemise regulatsioonid nähakse ette riigieelarve seaduses (edaspidi
RES) ja KOFSis, kohalike maksude kehtestamise regulatsioon KoMSis ja maksukorralduse
seaduses (edaspidi MKS).
KOKS § 5 lõige 1 kordab PS § 157 sätestatut, mille järgi on kohalikul omavalitsusel iseseisev
eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. PS sätestab ka, et kohalikul
omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
KOKS § 5 lõige 2 kordab seda PS sätet. Arvestades, et tegemist on KOKS üldsätetega, mis
näevad KOV ülesehituse ja toimimise seisukohast ette olulisimad alused, säilitatakse viide
KOV eelarve kujunemise, maksude kehtestamise ja koormiste panemise õigusele.
KOKS § 5 täiendatakse lõikega 11. Sättesse tuuakse üle seni KOKS § 38 sisaldunud
regulatsioon, mille kohaselt KOV eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja
avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse KOFSis. Sätte ümbertõstmise eesmärk on
vältida eelarvet puudutavate sätete reguleerimist erinevates paragrahvides ja koondada
sarnaseid õigussuhteid sisaldavad regulatsioonid võimalusel samasse paragrahvi.
Eelnõu § 1 punktidega11–17 nähakse ette KOKS § 6 muudatused.
KOKS § 6 lõike 1 muudatusega asendatakse senine KOV täidetavate nn põhi- või
tuumikülesannete (KOVis igapäevaselt täidetavate ülesannete kataloog, mis koondab olemuselt
omavalitsuslikud ülesanded) loetelu mitteammendava KOV ülesannete nimetamisega. KOKS
§ 6 lõige 1 sõnastatakse ümber nii (lisandunud sõnastus alla joonitud): Omavalitsusüksuse
ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on muu hulgas korraldada vallas või linnas
sotsiaalhoolekannet, alus-, põhi- ja üldkeskharidust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd,
huviharidust ja -tegevust, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,
heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning
valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud
kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele täitmiseks pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus
kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud,
mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus,
määrab omavalitsusüksus selle ise.
Akadeemilised eksperdid28 on leidnud, et KOVi ülesannete loetelu peab KOKSis olema
õigusselguse huvides pigem minimalistlik ja väärtuspõhine ning konkreetsed ülesanded tuleks
sarnaselt Põhjamaade praktikaga sätestada valdkondlikes seadustes. Loobuda tuleks ülesannete
jaotusest valdkonnapõhisteks ja institutsioonipõhisteks. Seda ekspertide ettepanekut toetas ka
28
Mikk Lõhmus, Kersten Kattai, Sulev Mäeltsemees, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp, Vallo Olle
(2020), Akadeemiliste ekspertide arutelu KOV aluskorralduslike probleemide ja nende lahenduste üle.
Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/10/Akadeemiliste-ekspertide-ekspertarvamus.pdf.
21
KOKS eksperdikomisjon. Algselt pakutigi eelnõus välja KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse
asendamine KOV tegevuse eesmärki sätestava sõnastusega, kuid tulenevalt ministeeriumite ja
Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuseisust muudatusele sellest ettepanekust loobuti. Eelnõuga
pakutakse välja uus KOKS § 6 lõike 1 sõnastus, mis võrreldes kehtiva KOKSiga sisaldab selget
viidet, et tegemist ei ole ammendava KOV ülesannete kataloogiga ning viitab, et KOVid
korraldavad oma ülesandeid seadustega määratud alustel. See tähendab, et KOV ülesannete
täitmise üldine sisu, ulatus ja menetlus peavad olema määratud valdkondlikes seadustes. KOKS
ei reguleeri KOV ülesannete täitmise täpsemat sisu ega ulatust ka praegu.
KOV tegevuse eesmärgid on lisatud KOKS § 2 uude lõikesse 3.
Vastavalt PS §-le 154:
• KOVid tegelevad kohaliku elu küsimustega;
• Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis
võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi
kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi.
• Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu ülesande täitmine omavalitsusüksusele
kohustuslikuks (seadusest tulenev omavalitsusülesanne), kui see on
enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne abinõu põhiseadusega lubatud
eesmärgi saavutamiseks. Kohustuslikkus tähendab seda, et seaduses sätestatakse teatava
üldistusastmega ülesande täitmise viis, aeg ja koht.
• Lisaks seadusest tulenevatele omavalitsuslikele ülesannetele täidavad KOVid neid
kohaliku elu ülesandeid, mille täitmine ei ole seadusega ette kirjutatud, vaid mille
KOVid võtavad vabatahtlikult enda täita.
Ei ole mõistlik KOKSis ammendavalt üles lugeda erinevaid KOV kohustuslikult täidetavaid
kohaliku elu ülesandeid, kuna:
1) see loetelu ei ole ega saa olla ammendav;
2) KOVide ülesanded on ajas muutuvad;
3) kehtiv KOKS dubleerib niigi ebavajalikult valdkondlikes seadustes sätestatud
ülesandeid;
4) KOKS ei sätesta ka praegu, mida täpsemalt KOV ühe või teise valdkondliku ülesande
all tegema peab, st ülesande täpsem sisu ja kord tuleb nagunii valdkondlikest seadustest.
KOKS § 6 lõike 1 täiendamine lausetega 2 ja 3 on vajalik, et rõhutada üle, et KOKS ei ole
seaduseks, kus reguleerida KOVide täidetavate ülesannete sisu. Sätte täienduste järgi tuleb
KOVile täitmiseks pandud ülesannete üldine sisu ja pädevus kehtestada seadustes ning seaduste
alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega
pandud ülesande täitmise üldine sisu ja pädevus, määrab omavalitsusüksus selle
(enesekorraldusõigusega) ise29. PS § 154 lõike 2 järgi nimelt võib (riik) KOVile panna
kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Riik saab seadusega
KOVile pandud ülesande täitmise korda ja täpsemat sisu reguleerida Vabariigi Valitsuse või
ministri määrusega. Viimase osas peaks olema siiski ettevaatlik, et KOVile ei antaks määrusega
sisuliselt uusi ülesandeid. Kui seadusandja ei ole näinud ette ülesande täitmiseks kohustuslikke
regulatsioone, saab KOV ise sisustada ülesande täitmise sisu. Loomulikult peaks siis arvestama
ka riiklikest arengukavadest ja strateegiatest tulenevate suunistega või riigi poolsete juhistega.
29
Vaid KOVide täidetavate riiklike ülesannete puhul saab seaduses sätestada ülesande sisu ja korra üldjuhul nii,
et KOVile ei jää õigust otsustada ülesannete täpsema sisu ja menetluse üle.
22
Sätete sõnastamisel on muuhulgas juhindutud EKOH artikli 4 lõigete 2 ja 5 sõnastusest, mille
järgi on KOVidel täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas
valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele
haldusorganile. Harta järgi tuleb juhul, kui kesk- või piirkondlik haldusorgan delegeerib
volitused KOVile, säilitada KOVile võimaluse piires kohandada nende rakendamist kohalikele
oludele.
KOKS § 6 lõike 1 uued laused 2 ja 3 on ka kooskõlas KOKS § 6 lõikega 31, mille kohaselt peab
seadusega KOVile pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel KOVile üldjuhul jätma
enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja
korra.
KOKS ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTKle antud tagasisides
leidsid ministeeriumid, et KOKS § 6 lõikes 1 nn KOV tuumikülesannete loetelust loobumise
tagajärjena kardetakse õigusselguse kadumist ülesannete jaotuses riiklikeks ja
omavalitsuslikeks ning teenuste osutamise kvaliteedi halvenemist. Ministeeriumid on ka
avaldanud muret, et kui KOKS § 6 ülesannete loetelu enam ei ole, siis kaob KOVidel orientiir,
mida valdkondlikes seadustes hajusalt sätestatud ülesannetega peale hakata, mis nõudeid
minimaalselt täita. KOVide mured on aga rohkem seotud sellega, et kui KOKS § 6 lõige 1 enam
KOV korraldatavaid ülesandeid ei nimeta, mis piiritlevad üldiselt ära, millised on KOVide
peamised ülesanded, siis hakatakse praktikas KOVidele riigi poolt mistahes ülesandeid
täitmiseks andma. Tuleb siiski arvestada asjaoluga, et KOKS § 6 lõiked 1 ja 2 ei paku ka
kehtival kujul ammendavat kataloogi KOV olemuselt omavalitsuslikest ülesannetest ega
täpsusta, mida ühe või teise valdkondliku ülesande raames KOV tegema peaks ehk ei sätesta
avalike teenuste miinimumstandardeid. Täpsem teenuse pakkumise kord tuleb ka kehtivate
seaduste järgi valdkondlikust seadusest. Ministeeriumidel on võimalik valdkondlikes seadustes
ja nende rakendamise soovituslikes juhendites täpsustada, mis ühe või teise valdkondliku
ülesande raames KOVidel täita tuleb. Suurem roll peaks edaspidi olemagi riigi poolt ülesannete
täitmiseks soovituste andmisel KOVidele ja parimate praktikate vahendamine KOVide
nõustamistegevuse ja järelevalve raames.
Samuti ei saa tekkida segadust KOV ülesannete olemuse osas. Senise kohtupraktika kohaselt
peab seadusandja seaduses selgelt sätestama, kui KOV täidab olemuselt riiklikku ülesannet.30
Ehk kui seadusandja või Riigikohus ei ole lugenud ülesannet KOV täidetavaks riiklikuks
kohustuseks/ülesandeks, siis senikaua kehtib eeldus, et tegemist on KOV täidetava olemuselt
omavalitsusliku ülesandega.
VTK kooskõlastajad soovisid lähtuvalt organisatsiooni vastutusvaldkonnast vastupidiselt
KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 ülesannete ära nimetamisest loobumisele kohaliku omavalitsuse
ülesannete loetelu täiendada. Siseministeerium näiteks soovis lisada KOV ülesannetele
ennetustegevuse ja kriisireguleerimise ülesanded, Sotsiaalministeerium soolise
võrdõiguslikkuse, Kultuuriministeerium lõimumisalased ülesanded, Haridus- ja
Teadusministeerium noorsootöökeskuste rajamise31. KOKS eksperdikomisjon ega
Rahandusministeerium KOKS § 6 lõike 1 ülesannete loetelu täiendamist ei toeta (välja arvatud
hariduse korraldamisega seonduv ülesanne, mis läbi haridusasutuste ülalpidamise kohustuse
sisaldub kehtiva KOKSi § 6 lõikes 2).
30
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
31
https://omavalitsus.fin.ee/koks-valjatootamiskavatsus/.
23
Praktikas on KOV tuumikülesannete käsitlus tekitanud küsimusi, kas KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2
sätestatud ülesanded on tähtsamad, kui muudes seadustes sätestatud KOV ülesanded. KOVidele
on antud erinevate seadustega sadu ülesandeid. Seadustes sätestatud kohustusi peavad normi
adressaadina KOVid täitma hoolimata sellest, kas ülesande allikaks on KOKS või mõni muu
seadus. Nagunii on mõeldamatu hakata kõiki neid KOKSis üle sätestama. KOKS § 6 lõiked 1
ja 2 on ajalooliselt selliselt kujunenud, et neid peetakse n-ö KOV tuumikülesanneteks, mida
tuleb KOVidel igapäevaselt täita. Samas ei ole seadustes ega ka kohtupraktikas sisustatud, mida
saab mõelda KOV tuumik- või põhiülesannetena ja mida see seadusandjalt nõuab õigusloomes.
KOKS § 6 lõike 1 ülesannete loetelu kujunemine on olnud juhuslik, mitte põhjalikult
kaalutletud valik. Tõlgendus, et osad, KOKSis nimetatud omavalitsuslikud ülesanded on
olulisemad, võib vastupidi tuua kaasa olukorra, kus teistes seadustes sätestatud, aga KOKSis
nimetamata ülesanded võivad nii jääda hoopis täitmata. Seetõttu on korrektne ka eelnõuga
lisada KOKS § 6 lõikesse 1 indikatsioon, et tegemist on mitteammendava KOV ülesannete
loeteluga ehk et KOV täidab muu hulgas KOKSis sätestatud ülesandeid.
Kehtiva KOKSi sõnastus ei anna suuremat garantiid, et KOVid kõiki KOKS § 6 lõikes 1
nimetatud ülesandeid erilisema hoolsuskohustusega täidaksid. Valdkondlikud ministeeriumid
on KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 KOV ülesannete ära märkimata jätmise osas siiski väljendanud
võimalikku riski, et KOV ei saa sel juhul terviklikumat ülevaadet, mis valdkondades on vaja
tingimata ülesandeid täita. Valdkondlikes seadustes on hajusalt räägitud küll KOV erinevatest
ülesannetest, kuid KOKS annab n-ö kontsentraadi, mis küsimused peavad olema kõrgendatud
tähelepanu all. Nagu eelpool öeldud, siis selguse, mis ülesandeid ühes või teises valdkonnas
KOVidelt seadustega või standardite ja arengukavadega nõutakse, saab anda iga valdkondlik
ministeerium ka omapoolsete KOVidele sihitud soovituslike juhenditega ja koolitustega.
Alljärgnev ülevaatlik tabel annab üldise ülevaate KOVide täidetavatest peamistest ülesannetest,
sisaldades muuhulgas ka KOV vabatahtlikult täidetavaid ja riiklikke ülesandeid, kuid ka see
loetelu ei ole lõplik. Neid kõiki ülesandeid KOKSis ära nimetada on ebamõistlik.
Tabel 1. KOV ülesanded
Haridus Huvitegevus ja sport Kultuur
- alusharidus ja lastehoid; - huvitegevus, sh huvikoolide - raamatukogude tegevuse
- põhiharidus; (muusika, kunst, tehnika)/, korraldamine/ IT punktid;
- üldkeskharidus; huvimajade ja noortekeskuste - kultuurimajade/rahvamajade,
- hariduslikud tugiteenused, sh pidamine; muuseumide tegevuse
sotsiaalpedagoogi, - huviringide ja spordiklubide korraldamine;
eripedagoogi, logopeedi, toetused lastele; - kultuuri- ja vabaaja ürituste
psühholoogi teenus õpilastele; - sporditegevus, sh spordirajatiste toetamine;
- hariduse abiteenused (väljakud) ja hoonete - kultuuriseltside toetamine;
(koolilõuna, öömaja, ülalpidamine. - piirkondlike muuseumide
koolitransport) tegevuse korraldamine.
- kutseharidusV;
- koolikohustuse täitmise
järelevalve.
Majandus Kommunaalmajandus Keskkonnakaitse
- teede ja tänavate korrashoid ja - tänavavalgustuse paigaldamine; - korraldatud jäätmevedu;
ehitus;
24
- liikluskorraldus; - munitsipaal-elamispindade - jäätmete liigiti kogumise
- üldplaneeringu kehtestamine; haldamine; korraldamine:
- detailplaneeringute - elamumajanduse korraldamine - avalike prügimahutite
kehtestamine; (nt tühjade korteritega tagamine;
- arengu kavandamine; tegelemine); - heakord, haljastus, parkide
- ehitamisega seotud lubade - ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korrastamine, kalmistute
väljastamine; teenuste kättesaadavuse tegevuse korraldamine:
- maakorralduse toimingud; tagamine ja arendamine; - vaba aja veetmise kohtade
- aadressiandmete väljastamine; - sademevee ärajuhtimise rajamine, avalike randade
- maamaksu arvestamine; korraldamine. korrashoid;
- turismi taristu rajamine ja - müra ja õhusaaste
kohalik mainekujundus; vähendamine;
- kaugkütte piirkondades - hulkuvate loomadega
soojavarustuse kättesaadavuse tegelemine.
tagamine ja arendamine;
- ühistranspordi korraldus (valla-
ja linnasisesed liinid),
maapiirkondades
ühistranspordikeskustes
osalemine, sh nõudetransport;
- KOVile kuuluvate sadamate
haldamine
- saarevahi teenus püsiasustusega
väikesaartel
- ettevõtluskeskkonna
edendamine.V
Tervishoid Sotsiaalhoolekanne Muu
- terviseedendus (liikluse, tule, - sotsiaalnõustamine; - elukoha registreerimine
narko, alko, ebatervisliku - abivajaduse hindamine ja rahvastikuregistris;
toitumise jne kahjude abimeetmete määramine; - sündide ja surmade
ennetamine); - KOV sotsiaaltoetuste registreerimineR;
- esmatasandi tervisekeskuste määramine ja maksmine; - perekonnaseisu toimingud
ruumide haldamineV. - toimetulekutoetuse määramine (maakonnakeskuse KOVid)R
ja maksmineR; - tugiteenused (finants,
- lastekaitse; personal, õigus,
- koduteenus; dokumendihaldus);
- turvakoduteenus; - KOVide omavaheline
- väljaspool kodu osutatav koostöö, väliskoostöö;
üldhooldusteenus; - koostöö
- tugiisikuteenus; kodanikuühiskonnaga.
- täisealise isiku hooldus;
- isikliku abistaja teenus;
- varjupaigateenus;
- sotsiaaltransporditeenus;
- eluruumi tagamise teenus;
- vältimatu sotsiaalabi teenus;
- võlanõustamise teenus;
- lastehoiuteenus;
- asendushooldusteenus;
- järelhooldusteenus;
25
- KOV omandis olevate
sotsiaalhoolekandeasutuste
ülalpidamine.
R Riiklik ülesanne
V Vabatahtlik ülesanne
Olukord, kus valdkonnaseaduses KOV ülesannete täpsustamisel on mõnedel juhtudel peetud
vajalikuks teha muudatus ka KOKSis, millega dubleerivalt lisatakse valdkondlik ülesanne või
antakse KOV organitele juba eriseaduses sätestatud pädevusi, tekitab ebavajaliku õigusloome
vohamise. Seetõttu oleks parem, kui KOKS üldse ei sisaldaks loetelu KOV valdkondlikest
ülesannetest või minimaalselt oleks see loetelu võimalikult lühike. Kõik seaduses sätestatud
ülesanded on KOVile täitmiseks kohustuslikud, hoolimata sellest, kas ülesanne on leidnud
samal ajal ära märkimist ka KOKSis. Sama ülesande KOKSis üle kinnitamine ei anna selle
ülesande täitmise kohustuslikkusele suuremat õigusjõudu. Samuti ei tähenda konkreetse
kohaliku elu ülesande nimetamata jätmine KOKSis seda, et selle ülesandega ei tuleks justkui
KOVis tegeleda ega selleks eelarvevahendeid kavandada. Kuna ministeeriumid ja üleriigiline
omavalitsusliit nägid aga KOKS § 6 lõikest 1 valdkondlike ülesannete loetelust loobumise
juures suuremaid riske, siis hetkel ei ole konsensust minna KOKSis üle puhtalt KOV tegevuse
eesmärke kirjeldavale regulatsioonile.
KOKS peab andma paindlikkuse, sätestades võimalused osutada teenuseid nii ise kui osutada
neid koostöös teis(t)e KOVi(de)ga või teenusepakkujatega, sealhulgas andma võimaluse
osutada teenuseid ka väljaspool konkreetse KOV halduspiire.32
Valdkondlikud ülesanded
Valdkondlikes seadustes on reguleeritud KOVide kohustust korraldada vallas või linnas
sotsiaalhoolekannet, sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist,
eakate hoolekannet (nt SHS, mis KOKS sätestatud KOV ülesanded ära nimetab), hariduse
andmist (näiteks KELS, PGS, HaS, HuviKS), spordi- ja noorsootööd (SpS, NTS), elamu- ja
kommunaalmajandust (ES), veevarustust ja kanalisatsiooni (ÜVVKS, HOS), jäätmehooldust
(JäätS), ruumilist planeerimist (PlanS), valla- või linnasisest ühistransporti (ÜTS), kultuuritööd
(nt MuKS, RaRS) ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu (EhS).
Kehtiv KOKS § 6 lõige 1 kohustab KOVe korraldama sealhulgas sotsiaaltoetuste ja muu
sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, sisulisemalt KOKSis ülesande täitmise sisu ja mahtu
avamata. Täpsem regulatsioon, mida KOV nende ülesannete raames peab korraldama, on
toodud valdkondlikus seaduses ehk sotsiaalhoolekande seaduses (SHS). SHS § 4 punkti 1 järgi
on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi
andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese
iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures
sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
See termini selgitus kasutab sotsiaalhoolekandelise ülesande sisu kirjeldamisel KOKSiga sama
32
Mikk Lõhmus, Kersten Kattai, Sulev Mäeltsemees, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp, Vallo Olle
“Akadeemiliste ekspertide arutelu KOV aluskorralduslike probleemide ja nende lahenduste üle”. Vt:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/10/Akadeemiliste-ekspertide-ekspertarvamus.pdf.
26
sõnastust. SHS loetleb ka KOV üldised kohustused sotsiaalhoolekande korraldamisel §-s 5.
Kuna kõik nimetatud ülesanded on võimalik paigutada koondnimetuse alla „sotsiaalhoolekande
korraldamine“, kasutatakse KOKS § 6 lõikes 1 seda terminit ja jäetakse sellest välja senine
detailsem loetelu.
KOKS eksperdikomisjon ja Rahandusministeerium ei toeta uute KOV täidetavate ülesannete
lisandumist KOKS § 6 lõikesse 1. Näiteks lõimumisalased tegevused ei ole vaid KOVi
olemuslikud ülesanded, tegemist on riigi ja KOVi segapädevuses olevate ülesannetega, mis
pealegi puudutab mitmeid erinevaid juba seadustes sätestatud eri ministeeriumite valdkondi
(vältimatu abi pakkumine, hariduse andmine). Samamoodi ei oleks otstarbekas KOV täidetava
ülesandena nimetada KOKSis võrdset kohtlemist ja soolist võrdõiguslikkust, mille kohased
universaalsed ülesanded sisalduvad juba võrdse kohtlemise seaduses ja PSis. Samuti oleks
ebamõistlik hakata reguleerima KOKSis ennetustegevusi. See tähendab, et tegemist ei ole vaid
KOV valdkonda puudutava küsimusega, vaid universaalsete kohustustega, mida tuleb järgida
nii riigil, KOVidel, haridusasutustel, erasektoril (tööandja rollis) jne.
Eelnõu väljatöötamisel on osad ministeeriumid ja ELVL leidnud, et selle asemel, et KOKS § 6
lõike 1 KOV ülesannete loetelu asendada KOV tegevuse eesmärgiga, võiks kasutada
alternatiivset sõnastust, mis annab KOV täidetavatest n-ö tuumik/põhiülesannetest
mitteammendava loetelu. Samuti osundataks sel juhul KOKS § 6 lõikes 1 sellele, et KOV
põhiülesandeid täidetakse seadustega määratud alustel ja ulatuses. Ehk KOKS § 6 lõike 1
sõnastus jääks sel juhul üldiseks ja ülesannete täitmise täpsem sisu määrataks valdkondlikus
seaduses (nagu on ka kehtiva seaduse loogika).33 Eelnõus on selle ettepanekuga arvestatud.
KOV tegevuse eesmärk lisatakse seetõttu eelnõuga KOKS § 2 lõikesse 3.
Paraku on KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete mitteammendava loetelu puhul jätkuvalt üleval
küsimus, miks on need ülesanded eriliselt esile tõstetud ja jätkuvad vaidlused KOKS § 6 uute
ülesannete lisandumise osas. Samuti tekitab see sarnaselt kehtivale seadusele küsimusi, kas
need KOKSis nimetatud ülesanded on olulisemad kui mujal seadustes sätestatud KOV
ülesanded, mida KOKS ei maini ja kas KOKSis nimetatud ülesandeid peaks täitma suurema
hoolsuskohustusega. KOKS § 6 lõige 1 ei sisalda kehtival kujul ka loetelu ülesannetest, mille
täitmine on riigis n-ö aegade lõpuni võimalik vaid KOVide kaudu. Eelduslikult siiski trend
KOV ülesandeid riigi täitmisele tsentraliseerida on minetatud pärast 2017. a haldusreformi järel
võimekamaks muutunud KOVide tõttu. Pigem senisest enam ülesandeid detsentraliseeritakse
ehk antakse riigilt KOVidele perspektiivis üle. See omakorda nõuab ka edasisi vastavaid
seadusemuudatusi valdkondlikes seadustes. Eelduslikult KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete
loetelu täiendamine saab tulevikus olema suur erand ja valdavalt ikkagi kavandatakse kõik uued
KOV valdkondlikud ülesanded anda vaid eriseaduste regulatsioonidega.
33
Võimaliku sõnastusena oli eelnõu koostamisel kaalumisel järgmine KOKS § 6 lõike 1 muutmise tekst
(lisandunuks „hariduse andmine“, mis praegu sisaldub vaid KOKS § 6 lõikes 2 KOV omandis olevate
haridusasutuste ülalpidamise kohustuses, kuid mille täpsem sisu avataksegi eriseadustes nagu KELS, HaS, PGS):
(1) Omavalitsusüksuse põhiülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on muu hulgas korraldada seadustega
määratud alustel ja ulatuses vallas või linnas sotsiaalhoolekannet, sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja
muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, hariduse andmist, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla-
või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole
seadusega antud kellegi teise täita.Kuna kooskõlastusringil oli see ministeeriumite ja ELVLi eelistatud
lahenduseks, siis lisati see KOKS § 6 lõikesse 1, nimetades hariduse ülesande pisut täpsemini.
27
KOKS § 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
KOKS § 6 lõige 2 sätestab kohustuse pidada ülal tema omandis olevaid asutusi, mille kaudu
täidetakse KOV ülesandeid. Seaduse sõnastus on eksitav, kuna nimetatud ülesannete täitmine
on KOVile valdkondlikest seadustest tulenevalt küll kohustuslik, kuid millise asutuse kaudu
neid ülesandeid täidetakse, on KOV sisemise korralduse küsimus. KOV võib ülesande
täitmiseks rentida nt ruume või tellida teenuse pakkumise sisse teiselt KOVilt või erasektorilt.
KOV ülesande täitmist ja rahastamist ei saa seada sõltuvusse sellest, kas asutus, mille kaudu
ülesannet täidetakse, on KOV omandis või mitte.
Kui KOKSist jäetakse välja KOVide ülesanne pidada ülal koolieelseid lasteasutusi, põhikoole,
gümnaasiume ja huvikoole, raamatukogusid, rahvamajasid, muuseume, spordibaase, turva- ja
hooldekodusid, tervishoiuasutusi ning teisi kohalikke asutusi (mitteammendav loetelu), juhul
kui need on KOV omandis, siis ei muuda see valdkondlikes seadustes vastavaid KOV
ülesandeid määravaid sätteid vähem mõjukaks. KOVi ülesandeks jääb jätkuvalt nt alus- põhi-
ja üldkeskhariduse ning huvihariduse ja -tegevuse korraldamine, ja selleks piisaval arvul
haridusasutuste pidamine, hoolekandeteenuste osutamine, raamatukogude pidamine jne. Nende
ülesannete ja selle täitmise vastutavate institutsioonide muutmine oleks ka edaspidi võimalik
vaid valdkondlike seaduste muutmisega.
KOVile on EKOHi ja PSiga tagatud õigus täita mistahes kohaliku iseloomuga ülesandeid (kui
seadus ei näe ette teisiti) ja võtta endale kohalikest huvidest ja vajadustest lähtuvalt täita muid
ülesandeid, mida ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Nii ka võib KOV
ülal pidada mistahes asutusi, mis on vajalikud kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. KOVi
puhul ei kehti avaliku õiguse eeldus, et lubatud on vaid see/selliste ülesannete täitmine, mis on
seaduses selgesõnaliselt sätestatud. KOVil on lai enesekorraldusõigus, kaalutlus- ja
otsustusdiskretsioon, võtta endale täita vabatahtlikke ülesandeid ja otsustada ise nende täitmise
viisi üle, sealhulgas millise asutuse või juriidilise isiku kaudu ta oma ülesandeid täidab ja
teenuseid pakub.
KOKS § 6 lõikes 21 tehakse tehniline muudatus ehk kohendatakse viidet sama paragrahvi
lõigetele. Kehtiva sätte järgi tuleb kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal KOVil korraldada KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
ülesandeid. Kuivõrd lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, siis jääb alles viide vaid KOKS § 6 lõikele
1.
2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud KOKS § 6 täiendamine lõikega 21 nähti ette
riigikaitseseadusega. Säte tulenes seni kehtinud rahuaja riigikaitse seaduse §-st 24 ja sellele
viitavast sõjaaja riigikaitse seaduse §-st 11, milles olid sätestatud KOV ülesanded riigikaitse
ettevalmistamisel. Ekslikult lisati KOV lisaülesanded korraldada sõjategevuses kannatada
saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute
perekondade sotsiaalhoolekannet ning aidata kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute
majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal KOKSi. Muudatust kavandades
kaaluti küll selle lisamist RiKSi, kuid leiti, et kuna KOVi ülesanded ja pädevus on kirjas KOKS
§-s 6, tuleks lisada ka uus lõige 21 KOV riigikaitseliste ülesannete kohta.34
34
Vt täpsemalt riigikaitseseaduse eelnõu (772 SE) seletuskirjast:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9.
28
KOV sotsiaalhoolekandelise abi osutamine oma territooriumil elavatele ja viibivatele isikutele
on reguleeritud SHSis. Sealhulgas peab korraldama vältimatut abi väljaspool oma
rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule see KOV, kelle haldusterritooriumil isik
abi vajamise ajal viibib. KOV aitab riigikaitsele kaasa sellega, et täidab võimalikult suurt osa
enda ülesannetest edasi ka kriisiajal. Seega on kõik KOVi riigikaitse toetamise eesmärgil
täidetavad ülesanded niigi ka riigikaitseülesanded. Samas vältimatu abi SHSi tähenduses ei
hõlma kõiki KOKS § 6 lõikes 21 nimetatud KOV ülesandeid. KOKSi norm on pealegi liiga
pealiskaudne ja ei ava, mida õiguspoolest KOV peab nende ülesannete nõuetekohaseks
täitmiseks vältimatult tegema. Selguse huvides tuleks seda edaspidi Riigikantseleis
ettevalmistamisel olevas valmisoleku seaduses täpsemini reguleerida, mis käsitleksid detailselt
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga
seonduvaid küsimusi.
Ei ole kohane säilitada ega lisada taolisi erakorralisi ülesandeid KOKSi. Kuna eelnõuga
kavandatavate muudatuste üks eesmärk on tulla n-ö juurte juurde tagasi ja reguleerida KOKSiga
vaid KOVide aluskorraldust, mitte aga valdkondlikke KOV täidetavaid ülesandeid, siis tuleks
seadusest välja jätta ka KOKS § 6 lõige 21 ning reguleerida küsimust edaspidi valmisoleku
seaduses.
KOKS § 6 lõike 3 sissejuhatavas lauses korrigeeritakse viidet sama paragrahvi sätetele.
Arvestades, et kavandatavate seadusemuudatustega tunnistatakse kehtetuks KOKS § 6 lõige 2
jäetakse viited konkreetsetele sätetele lõike 3 sissejuhatavast lauseosast üldse välja. Lisatakse
üldine viide seadusest tulenevatele muudele KOV ülesannetele (silmas on peetud ka KOKSis
sätestatud KOV organite ülesandeid). Sättesse lisatakse viide ka KOV tegevuse eesmärke
kajastavale KOKS § 2 lõikele 3.
KOKS § 6 lõike 3 punktis 1 tehakse keeleline täpsustus, st punkti algusest jäetakse välja sõna
„mis“, kuna see viiakse sissejuhatava lause lõppu.
KOKS § 6 lõike 3 punkti 2 täpsustatakse ja lisatakse sellesse KOV õigus otsustada ja
korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja
korraldada, selge viide enesekorraldusõigusega ise ülesannete võtmisele.
KOVide puhul tunnustatakse õiguskirjanduses ja kohtupraktikas KOVide universaalpädevust.
Universaalpädevus on KOVi õigus ilma erivolitusteta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku
elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste
ammendava loetelu seadustes. KOVil peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku
elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOV saab kohaliku elu küsimuse
lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugune
järeldus sisaldub ka HMS § 90 lõikes 2 ja seda kinnitab ka Riigikohus: „Seega võib kohalik
omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui
kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta
otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu
küsimusi on võimatu ette näha.“35
KOKS § 6 täiendatakse lõikega 31, mis on seadusandjale ja õigusloojatele antav suunis. Sätte
järgi on kohaliku elu küsimused sellised ülesanded, mis tulenevad elanike vajadustest või mille
täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu (näiteks, mille
korraldamine on traditsiooniliselt olnud KOV ülesanne, selle ulatus piirdub konkreetse KOV
territooriumiga, jt asjakohaste kriteeriumite alusel on ülesandel kohalik päritolu) ega ole antud
35
RKPJKo 22.12.1998, 3-4-1-11-98, II osa.
29
mõne riigiorgani pädevusse või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele
viitavaid asjaolusid. Samuti sätestatakse, et seadusega peab kohalikule omavalitsusele pandud
kohaliku elu küsimuste lahendamisel KOVile üldjuhul jätma enesekorraldusõiguse, mille
kohaselt saab ta ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra ise määrata. Enesekorraldusõigust,
kuidas ülesannet täpsemalt täita, saab kohaliku elu küsimuste puhul piirata, kui sellel on
legitiimne eesmärk. Näiteks vajadus kohaldada normi teatud kaalutlustel kõikjal ühetaoliselt
(registritesse andmete sisestamine, menetlustoimingute läbiviimine).
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri” (edaspidi HÕNTE) § 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt peavad KOVile kavandatavad ülesanded
lähtuma nende pädevusest ning arvestama nende toimimisel seaduslikkuse, võimude lahususe
ja omavalitsuse autonoomia põhimõtteid. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuse ja korralduse
reguleerimisel tuleb arvestada selle institutsiooni enesekorraldusõigusega. Samas ei ole üheski
õigusaktis lahti mõtestatud, mida see KOV enesekorraldusõiguse garantii endas miinimumina
kätkeb.
Iseseisvus ehk enesekorraldusõigus on KOVi õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma
pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. KOV enesekorraldusõiguse puhul on tegu otsustus- ja
valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. See annab KOVile õiguse vabalt, st riigilt
lähtuvate otstarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võimet teha
otsustusi vastavalt oma poliitilistele ettekujutustele. Iseseisvuseta muutuks KOV oma, valimiste
kaudu teostuv legitimatsioonisüsteem (PS § 156) mõttetuks. Riigikohus on sedastanud, et oma
küsimuste iseseisev otsustamine tähendab KOV autonoomiat, mis on EKOH aluspõhimõte.
KOV eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja
tasakaalustamise huvides. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine tähendab, et volikogu
liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud
huvid. KOV volikogu liikmete jaoks tähendab see võimalust riigi ja kohaliku huvi konflikti
korral langetada kohaliku elu küsimustes otsuseid sõltumatult, oma kogukonna huvides.36
Enesekorraldusõiguse raames võib KOV kasutada kõiki legaalseid ülesannete lahendamise
viise – avalik- ja eraõiguslikke, otseseid ja kaudseid (kolmanda isiku kaasamine), plaanilisi,
spontaanseid või rutiinseid. Enesekorraldusõiguse teostamiseks rakendab KOV vähemalt
järgmisi võimuinstrumente (võimualade kataloog):
1) territoriaalvõim – määrab KOVi võimu ruumilise ulatuse;
2) organisatsiooniline võim – hõlmab õigust oma sisemised struktuurid ise kindlaks määrata
(EKOH artikli 6 lõige 1), samuti personali- ja koostöövõimu;
3) planeerimisvõim – õigus seada üksikutele haldustegevustele eesmärgi ja raamid (hõlmab mh
territoriaalplaneerimist, finants-, info- ja statistikavõimu);
4) üldaktide andmise ja rakendamise võim – annab KOVile vahendid kohaliku elu küsimuste
õiguslikult siduvaks lahendamiseks õigustloovate aktidega ja nende alusel üksikotsustuste
tegemiseks.37
36
RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p-d 17–18.
37
Vt täpsemalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaandest (2020) PS § 154 kommentaare:
https://pohiseadus.ee/sisu/3639.
30
Uus KOKS § 6 lisatav lõige 31 annab niisiis üldise suunise õigusloomeks: seadusega kohalikule
omavalitsusele pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele
üldjuhul jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise
täpsema sisu ja korra. Kohaliku elu küsimused on sellised ülesanded, mis tulenevad
omavalitsusüksuse elanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult
eeldada, mis on kohalikku päritolu ega ole antud mõne riigiorgani pädevusse. Lisaks võimaldab
eelnõu sõnastus rakendada ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid kriteeriume.
Kriteeriumite kohta loe täpsemalt KOV täidetavate riiklike ülesannete selgitustest (KOKS § 6
lõikega 41 täiendamise selgitused).
KOV ülesannete seaduses reguleerimise head standardit ei ole olemas. Tegemist on seadusandja
igakordse kaalumisega, milliseid ülesandeid ja kui täpsete ettekirjutustega peab KOV täitma.
Igasuguste menetluslike nõuete seadusesse kirjutamisel tuleb tõsiselt kaaluda, kas see on üldse
vajalik ülesande kvaliteetseks ja ühetaoliseks täitmiseks KOVides. EKOH artikli 4 lõike 5 järgi
peab juhul, kui kesk- või piirkondlik haldusorgan delegeerib volitused KOVile, olema KOVil
õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamist kohalikele oludele. Samuti võivad
KOVid oma haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele
vastavaks ning tagada tõhus töökorraldus (harta artikli 6 lõige 1). Need harta sätted samuti
manitsevad seadusandjat olema mõõdutundlik KOVidele antud ülesande täitmise täpsema viisi
ja korra ettekirjutamisel.
KOKS muudatuste eesmärk ei ole anda KOVidele täitmiseks uusi valdkondlikke ülesandeid,
vaid suurendada enesekorraldusõigust oma sisemise korralduse küsimustes. Igal valdkondlikul
ministeeriumil on endal võimalik hinnata, milliseid ülesandeid ja millisel tasemel peab KOV
vastavas valdkonnas täitma ehk nägema ülesande üldise sisu ette valdkonnaseaduses. Samuti
tuleb ka igal valdkondlikul ministeeriumil hinnata, kas ülesande paremaks ja kvaliteetsemaks
täitmiseks on vaja muuta järelevalve regulatsioone, luua soovituslikke standardeid jms ning
millistes valdkondlikes seadustes regulatsioon peaks olema ja hinnata seadusemuudatustega
kaasnevaid mõjusid. Üldine suund võiks olla sellele, et seaduses jäikade ettekirjutuste asemel,
kuidas KOV peaks ülesannet täitma, oleks valdkondlikel ministeeriumitel võimalik ülesandeid
suunata soovituslike miinimumstandarditega, juhenditega.
KOKSis ei ole paslik detailselt KOV täidetavaid valdkondlikke ülesandeid käsitleda, kuna
KOKS on mõeldud ikkagi KOV aluskorralduse reguleerimiseks, KOV sisemise ja välimise
pädevuse sätestamiseks. Seetõttu ongi seadusesse lisatud üldised kriteeriumid, mille järgi
toimub KOV ülesannete piiritlemine omavalitsuslikeks ja riiklikeks ilma konkreetsete
ülesannete ammendavat kataloogi nimetamata.
KOKS § paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõna „kohustusi“ sõnaga „ülesandeid“. Kuigi PS
§ 154 lõike 2 järgi võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või
kokkuleppel kohaliku omavalitsusega, on KOKSis valdavalt kohustuste asemel kasutatud
sõnastust „ülesanded“. Muudatusega kavandatakse asendada seaduse ühtlustamise huvides
KOKS § 6 lõigetes 4 ja 5 „riiklike kohustuste“ sõnastuse „riiklike ülesannetega“.
KOKS § 6 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse täidetavad
riiklikud kohustused üldjuhul sellised ülesanded, mille täitmise sisu ja kord tuleneb seadusest
nii, et KOVile ei jää õigust otsustada ülesannete täpsema rakendamise ja menetluse üle ning ta
kohustub neid täitma ka teiste KOVide elanike huvides. Üheks välistuskriteeriumiks lisatakse
ka see, et riikliku ülesande puhul ei tohiks esineda selgeid ülesande kohalikule olemusele
viitavaid asjaolusid.
31
Konkreetsel juhul ülesande olemust hinnates tuleb ühtaegu arvestada nii ülesande
omavalitsusliku kui riikliku olemuse tunnustega. Igal juhul on tegemist kaalutlusotsusega, kus
saab määravaks, millise tasandi asjaomasus on kaalukam, kas esineb rohkem omavalitsuslikke
või riiklikke tunnuseid. Seaduses käsitletakse kaalutlusreeglitest vaid peamisi, kuid
seletuskirjas on selgitatud täpsemini lahti, milliseid kriteeriume saab ülesande olemuse
piiritlemiseks veel kasutada.
KOKS § 6 lõike 5 täpsustuses lisatakse, et seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku
ülesande täitmiseks andmise korral märgitakse seaduses, et tegemist on KOV täidetava riikliku
ülesandega. Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse
riigieelarvest (viimane lause sisaldub ka kehtivas KOKSis).
KOKS § 6 täiendamine lõigetega 31, 41 ja lõike 5 muutmine tulenevad Riigikohtu üldkogu
16. märtsi 2010. a lahendist põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-8-0938 tehtud
järeldustest. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati PSiga vastuolus olevaks selliste õigustloovate
aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega KOVidele pandud kohustused on
omavalitsuslikud ja millised riiklikud; ning eristaksid KOVidele kohaliku elu küsimuste
otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast
ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste
rahastamise riigieelarvest. HÕNTE sätestab küll § 6 lõigetes 1 ja 2, et seaduseelnõus KOVile
kavandatavad ülesanded peavad lähtuma nende pädevusest ning arvestama nende toimimisel
seaduslikkuse, võimude lahususe ja omavalitsuse autonoomia põhimõtteid. Samuti, et KOVile
kohustuse kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on KOKS tähenduses KOVile
seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
Samas seaduse ega ka seaduse alusel antud muu õigusaktiga ei ole määratletud selgemalt,
kuidas KOV täidetavaid ülesandeid selgemini piiritleda olemuselt omavalitsuslikuna või
riiklikuna.
Nimetatud Riigikohtu lahendis on KOV ülesannete piiritlemise ja rahastamise osas leitud
punktides 53–56 muu hulgas järgmist: Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest
kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega
ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani
kompetentsi. Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu ülesande täitmine
omavalitsusüksusele kohustuslikuks (seadusest tulenev omavalitsusülesanne), kui see on
enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgi
saavutamiseks. Omavalitsuslikud ülesanded jagunevad niisiis seadusest tulenevaiks
omavalitsusülesandeiks (ka "kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded") ja muudeks
ülesanneteks (ka "vabatahtlikud omavalitsuslikud ülesanded"), mille täitmine ei ole seadusega
ette kirjutatud.
Traditsiooniliselt loetakse riigi, täpsemalt parlamendi ülesandeks seaduste, sh
omavalitsuskorralduse seadusliku raamistiku väljatöötamist. Põhiseaduse järgi kuulub
põhiõiguste piiramise üldine ja põhimõtteline otsustamine riigi kui seadusandja kompetentsi.
Riigi kohustuseks on tagada eelkõige normiloome ja riikliku järelevalve kaudu kolmandate
isikute põhiõiguste kaitse.39
Lisaks on traditsiooniliselt riigi ülesandena käsitletud ka karistusvõimu teostamist. Riigielu
valdkonda kuulub ka kõik riigipiiri ja piirirežiimiga seonduv.40
38
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09.
39
K. Merusk. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirid. Konstitutsiooni- ja haldusõiguse
aspekte. Juridica 2000, nr 8, lk 503.
40
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. veebruari 2000.a otsus nr 3-4-1-2-2000, p 20.
32
Ülle Madise on riigielu küsimustena käsitlenud järgmisi küsimusi (mida põhimõtteliselt ei saa
anda KOVi täita):
a) mis peaksid tulenevalt avalikust huvist olema lahendatud terves riigis ühtemoodi (nt
liikluseeskiri);
b) mille lahendamine toob kaasa konstitutsioonilise muudatuse kogu riigi jaoks (nt autonoomse
piirkonna loomine);
c) mille lahendamine toob kaasa mõne riigielu küsimuse lahendamise (nt piiriäärses tsoonis
liikluse korraldamise mõju piirirežiimile);
d) mille lahendamine kohalike omavalitsuste tasandil ei anna efektiivset tulemust (nt
loomataudi tõrje abinõude tarvituselevõtt).41
Riigielu küsimusi saab tuvastada eeskätt selle kaudu, kui need on seaduses otsesõnu riigi
ülesannetena nimetatud. Tuvastamine on keerukam juhul, kui ülesande rahastamine on ette
nähtud riigieelarvest, kuid ülesannet ei ole avatud olemuslikult riiklikuna. Enamik riigieelarvest
tehtavaid eraldisi on suunatud omavalitsuslike ülesannete katteks.
Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses riigielu küsimusena, mida
KOVile täitmiseks anda ei saa, määratlenud:
- rahvuslik-territoriaalse autonoomse üksuse kujundamise42;
- kõik riigipiiri ja piirirežiimiga seonduva43;
- tervishoiu-, sh alkoholipoliitika kujundamise44;
- sõjahaudade hauamonumentidesse ja -tähistesse puutuva45;
- valimissüsteemi alustest lähtuva üksikasjaliku valimiskorra kehtestamise46;
- volikogude minimaalse suuruse kehtestamise47;
- tsiviilasjades esinduse tingimuste kehtestamise48;
- maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemise49;
- üleriigiliselt ühetaoliste katastriüksuste sihtotstarvete nimetuste kehtestamise50;
- KOV seadusest tuleneva kohustuse tagada põhihariduse omandamine eraüldhariduskooli
kaudu, sh nende tegevuskulude rahastamise51;
- riikliku jäätmekorralduse aluste reguleerimise52;
- KOVi või Vabariigi Valitsuse algatusel toimuva KOVide haldusterritoriaalse korralduse
muutmise53;
- KOV võimekuse aluspõhimõtete kehtestamise54;
41
Ü. Madise. Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses. Magistritöö. TÜ
õigusteaduskond, 2001, lk 40.
42
RKPJKo 11.08.1993, III-4/1-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/1-3/93.
43
RKPJKo 09.02.2000, 3-4-1-2-00, p 20; RKPJKo 08.06.2010, 3-4-1-1-10, p 41.
44
RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 21.
45
RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 14.
46
RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 33; RKPJKm 22.12.2009, 3-4-1-16-09, p-d 35, 37, 39–40.
47
RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p-d 44–45.
48
RKPJKo 29.09.2009, 3-4-1-10-09, p 19.
49
RKPJKo 30.09.2009, 3-4-1-9-09, p 25.
50
RKPJKo 19.01.2010, 3-4-1-13-09, p 27.
51
RKPJKo 28.10.2014, 3-4-1-26-14).
52
RKPJKo 06.01.2015, 3-4-1-34-14, p 47.
53
RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p-d 112 ja 186.
54
RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 120.
33
- KOV kohustuse rahastada teise KOVi kooliõe tegevuskulusid, kui KOV on taganud kõigile
oma rahvastikuregistrijärgsetest elanikest õpilastele nõuetekohase võimaluse õppida oma
munitsipaalkoolides55.
Riiklikke ülesandeid peab põhimõtteliselt ja reeglina täitma riik. Teatud juhtudel on aga
KOVile riigi ülesannete täitmiseks delegeerimine avalikke huve silmas pidades otstarbekas,
võimaldades tagada nende täitmist kõikjal riigi territooriumil kohalikust olukorrast hästi
informeeritud ja kergesti kättesaadavate valla- ja linnaametnike poolt väiksemate kuludega.
Võimalik on nii ülesandevaldkonna kui ka osaülesande delegeerimine.56
Traditsioonilisi riigi ehk n-ö riigi tuumikülesandeid KOVidele täitmiseks anda ei saa. KOVile
riigi ülesannete määramisel peab seadusandja muuhulgas kaalutlema, kas konkreetset ülesannet
saab riik oma võimupädevusest välja anda või tegemist on riigi tuumikülesandega.
Kasutatav on ka teleoloogiline tõlgendus, mille järgi seatakse riigi sekkumisele piir KOV elu-
ja toimevõime tagamiseks. Kui põhiseaduse või seadusega pole vastavat küsimust KOV
pädevusse kuuluvana ette nähtud, ei saa veel eeldada, et tegemist on riigielu küsimusega. Pigem
kehtib vastupidine eeldus, et sellistel juhtudel on tegemist kohaliku elu küsimusega.
Riiklikud ülesanded on Riigikohtu senise praktika järgi avalikud ülesanded, millel puudub
üldse või valdavalt seos kohaliku kogukonna erihuvidega. Põhimõtteliselt ei laiene riiklike
ülesannete täitmisele § 154 lõikes 1 sisalduv KOV enesekorraldusõigus57. See ei tähenda, et
seadusandja ei võiks KOVile riikliku ülesande täitmisel kaalutlusõigust ette näha. Mida
suuremad on riikliku ülesande täitmisega seonduvad mõjud kohalikule kogukonnale, seda
põhjendatum see on ja vastupidi58.
Riik peab ka riigielu küsimuste üle otsustamisel arvestama KOVide (jt isikute) õiguste
võimaliku riivega59. Asjaolu, et tegu on riigielu küsimusega, ei välista KOVide kaasamist
otsustusprotsessi (enne seadusega ülesande KOVile panemist). Selline kaasamine peab igal
konkreetsel juhul tagama KOVi võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ning tasakaalustatud
ja põhjendatud otsuste langetamise60.
Finantsgarantii
Üheks võimalikuks kriteeriumiks, mille järgi KOV täidetava ülesande olemust hinnata, on ka
selle rahastamise küsimus. Kui ülesande täitmist rahastatakse nt KOVide tulubaasi kaudu ja
tegemist ei ole sihtotstarbelise kuluga, siis saab eeldada, et tegemist on olemuselt
omavalitsusliku ülesandega. Kui selle ülesande rahastamine on aga seaduses sätestatud
hüvitisena, seda arvestatakse kulupõhiselt ja tegemist on rangelt sihtotstarbeliste vahenditega,
mille kasutamisel ei ole KOVil laia otsustuspädevust, tuleks kaaluda, kas tegemist võib olla
olemuselt riikliku ülesandega.
Eelnõuga ei kujundata ümber KOVide rahastamise aluseid. Kohaliku elu küsimuste
lahendamisega seotud ülesandeid rahastatakse jätkuvalt maksudest, toetustest, teenuste müügist
ja muudest seadusega ettenähtud sissetulekutest, mille üle KOV saab otsustada seaduses
ettenähtud ulatuses. Ülesannete rahastamise korraldus peab tagama omavalitsusüksusele
55
RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8/8, p 71.
56
Vt ka: https://pohiseadus.ee/sisu/3639/paragrahv_154.
57
RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 34; RKPJKm 22.12.2009, 3-4-1-16-09, p 37.
58
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 74.
59
RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 15.
60
RKPJKo 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 25.
34
võimaluse saada sissetulekuid, mis on piisavad kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. KOV
ülesannete rahastamisel võetakse arvesse senist kohtupraktikat.
Riigikohus on leidnud61, et KOV enesekorraldusõigus laieneb ka KOVile kasutada antud
eelarvevahendite kasutamise üle, välja arvatud KOVidele riigieelarvest sihtotstarbeliselt
eraldatud raha ja KOVidele riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud vahendid. See tähendab, et
PS § 154 lõikest 1 tulenev õigus ja kohustus otsustada ning korraldada seaduse alusel iseseisvalt
kõiki kohaliku elu küsimusi tähendab ka otsuste tegemist selle kohta, kuidas kasutada kohaliku
elu küsimuste lahendamiseks ette nähtud raha. PS § 157 lõige 1 täpsustabki
enesekorraldusõigust ja sätestab, et KOVil on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused
sätestab seadus. Omavalitsusüksuse eelarve on küll osa avaliku sektori eelarvest, kuid see ei ole
osa riigieelarvest. Enesekorraldusõigus laieneb eelarve koostamisele ja vastuvõtmisele osas,
milles see puudutab omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste tegemist. Nende
rahaliste vahendite kasutamise otsustamisele, mis on omavalitsusüksusele antud PS § 154 lõike
2 teise lause kohaselt riiklike ülesannete täitmiseks, enesekorraldusõigus ei laiene.
Kui võimalik, ei peaks omavalitsusüksustele eraldatavaid vahendeid siduma konkreetsete
projektide finantseerimisega, et säilitada nende võimalikult suur iseseisvus ülesannete täitmisel.
PS § 154 lõikest 1 tulenevat õigust ja kohustust otsustada ning korraldada seaduse alusel
iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, sealhulgas otsustada, kuidas kulutada kohaliku elu
küsimuste lahendamiseks eraldatud raha, on omavalitsusüksusel võimalik järgida üksnes juhul,
kui tal on selleks piisavalt raha. Seetõttu eeldab PS § 154 lõikes 1 sätestatud
enesekorraldusõigus juba olemuslikult, et omavalitsusüksustele oleks tagatud õigus piisavatele
rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.62 Omavalitsusüksuste õigusele
piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vastab riigi kohustus
luua selline rahastamissüsteem, mis kindlustab omavalitsusüksustele piisavad rahalised
vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seadusandja otsustada on, millistest allikatest
(nt riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumisest, riigieelarvest tehtavatest eraldistest,
kohalikest maksudest vm) piisavad rahalised vahendid peavad laekuma. Seejuures peab
kõnealuse õiguse kohaselt olema tagatud nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega
sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastatus. Ülesannete rahastamise piisavuse
küsimus lepitakse kokku iga aastastel RES § 46 lõikes 2 sätestatud korras kohaliku
omavalitsuse üksuste liitude ja Vabariigi Valitsuse esindajate läbirääkimistel. Sättes nähakse
ette, et KOVide ning üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad ja Vabariigi
Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida sealhulgas järgmistes
küsimustes: 1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted; 2) sama paragrahvi
lõikes 1 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise
põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks; 3) KOVile seadusega
pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted.
Seadusandja peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemi kujundamisel tagama ka
selle, et omavalitsusülesannete täitmiseks eraldatav raha oleks eristatav riiklike kohustuste
täitmiseks eraldatavatest vahenditest. See võimaldab omavalitsusüksustel aru saada, millised
61
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.
62
PS § 154 lõike 1 sellist tõlgendust toetab EKOH artikkel 9, mis nõuab, et kohalikel võimuorganitel oleks riikliku
majanduspoliitika raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma volituste piires vabalt
kasutada, ning et kohalike võimuorganite rahalised vahendid oleksid vastavuses neile põhiseaduse ja
seadusandlusega seatud kohustustega. Samasugusele seisukohale on PS § 154 lõike 1 mõtte avamisel varem
asunud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 9. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-2-09, p 42).
35
vahendid on mõeldud kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks. See omakorda
võimaldab otsustada, kuidas kasutada raha, mis on eraldatud kohaliku elu küsimuste
lahendamiseks. Lisaks tagab omavalitsuslike ülesannete ja riiklike kohustuste jaoks mõeldud
vahendite lahutatus võimaluse hinnata omavalitsuslike ülesannete jaoks eraldatud vahendite
piisavust.63
Samuti peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem olema piisavalt mitmekülgne ja
paindlik, arvestamaks nende ülesannete täitmiseks tarvilike kulutuste tegelikku muutumist.
Väiksemate rahaliste vahenditega KOVide kaitseks tuleb rakendada rahalise ühtlustamise
mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste
ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel (tasandusfond).64
Eelnõuga juhindutakse senistest Riigikohtu seisukohtadest.
KOV täidetavate olemuselt omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemise kriteeriumid
KOKS § 6 uutes lõigetes 31 ja 41 avatakse väga üldiselt KOV täidetavate kohaliku elu
küsimuste ja riiklike kohustuste täitmise olemus, kuid ülesannete võimalikke
piiritlemiskriteeriumeid on rohkem, kui seaduses oleks kohane nimetada. Tegemist on
igakordse seadusloomelise üksikotsusega, millise tasandi küsimusega on konkreetsel juhul
tegemist.
Siseministeeriumis koostati 2010. a juhend65, kuidas KOV täidetavaid olemuselt
omavalitsuslikke ja riiklikke ülesandeid piiritleda. Selles pakuti välja ka järgmised
piiritlemiskriteeriumid, mida saab praktikas õigusloomes konkreetse ülesande hindamise puhul
rakendada ja mis on asjakohased ka KOKS §-s 6 välja pakutavate muudatuste puhul:
1. Kohaliku elu küsimuste määratlemine:
1. 1. Kas seaduses on ülesanne sätestatud KOV olemuslikku pädevusse kuuluvana (kuidas on
ülesannet käsitletud vastava seaduse(muudatuse) seletuskirjas)?
1.2. Kas tegemist on seaduses sätestatud KOVi kohustusliku n-ö igapäevaselt täidetava
ülesandega, mitte KOV täidetava erakorralise ülesandega?
1.3. Kas KOV täidab ülesannet piiritletult vaid konkreetse KOV territooriumil, lähtudes vaid
selle territooriumi elanikkonna huvidest?
1.4. Kas KOV konkreetse avaliku teenuse tarbijateks on vaid konkreetse KOV elanikud?
1.5. Kas ülesande puhul on tuvastatav selle kohalik päritolu („kohalik juur“) ehk kas ülesanne
on võrsunud kohalikust kogukonnast (kas on tuvastatav spetsiifiline seos vastava kohaga)? Kas
sellele on osundatud vastava ülesande sätestanud seaduseelnõu seletuskirjas?
1.6. Kas KOV ülesandega seotud küsimused on KOV üksuse elanikele ühised ja mõjutavad
inimeste kooselu kogukonnas?
1.7. Kas ülesannet on traditsiooniliselt ehk ajalooliselt täitnud KOV?
63
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.
64
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.
65
Vt:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/kov_ulesannete_ja_kov_riiklike_ul
esannete_piiritlemise_juhend.pdf.
36
1.8. Kas KOV on arvestades subsidiaarsuspõhimõtet sobiv tasand ning piisavalt haldussuutlik
konkreetset ülesannet omal vastutusel ja iseseisvalt täitma?
1.9. Kas seadusega on kirjutatud KOVile ette ülesande täpne sisu, täitmise viis ja ulatus või on
KOVile jäetud selles osas enesekorraldusõigus? Ehk kas KOVile on ülesande täitmiseks jäetud
otsustuspädevus ja kaalutlusruum, kuidas ülesannet täita?
1.10. Kas kohtupraktikas on ülesande kuuluvust käsitletud KOVi olemuslikus pädevuses
olevana?
1.11. Kas KOV ülesande täitmisega seonduv riiklik järelevalve hõlmab vaid KOV tegevuse
õiguspärasust või on laiem?
Tuleks hinnata, milline on ülesande ulatus ja iseloom, kas selle ülesande sätestamine KOV
pädevuses olevana tagab ülesande tõhusa ning säästliku täitmise. Muuhulgas tuleks vaadata,
kas KOVil on ülesande täitmiseks vajalik informatsioon kättesaadav, kas on olemas pädevad
ametnikud, kas ülesande täitmiseks on piisavalt ressurssi, kas KOV otsus mõjutab eelkõige
kohalikku kogukonda, mitte KOV territooriumil viibivaid isikuid laiemalt.
2. KOV täidetavate riiklike ülesannete määratlemine
2.1. Kas seaduses on ülesanne sätestatud riigielu küsimusena?
2.2. Kas ülesannet rahastatakse täies mahus riigieelarvest?
2.3. Kas ülesande täitmine toimub suuremal territooriumil kui asjaomane KOV ning ülesannet
täidetakse suurema ringi elanikkonna huvides kui vaid selle KOV territooriumi elanikkonna
huvides?
2.4. Kas tegemist on erakorraliste asjaoludega (nt suurõnnetuste kahjude likvideerimine?66
2.5. Kas konkreetse avaliku teenuse tarbijateks on suurem isikute ring kui konkreetse KOV
elanikud?
2.6. Kas ülesannet on traditsiooniliselt ehk ajalooliselt täitnud riik?
2.7. Kas ülesande täitmiseks on riigi tasand sobivaim?
2.8. Kas KOVile on seadusega ette kirjutatud ülesande sisu, täitmise viis ja ulatus selliselt, et
KOV otsustuspädevus ja kaalutlusruum (enesekorraldusõigus) on praktiliselt olematu?
2.9. Kas kohtupraktikas on ülesande kuuluvust käsitletud riigi pädevuses olevana?
2.10. Kas KOV ülesande täitmisega seonduv riiklik järelevalve on laiem KOV tegevuse
õiguspärasusest, hõlmates ka KOV tegevuse eesmärgipärasuse kontrolli?
Valdkondades, kus ei ole ülesande sisust selge selle kuulumine kohaliku elu küsimuste või
riigielu küsimuste hulka, tuleks lähtuda järgnevast:
• Piirijuhtumite korral tuleks arvestada, millise avaliku võimu eri tasandi institutsiooni
pädevus on vastava küsimusega enam seotud ehk asjaomasem.
• Kui ühe või teise institutsiooni pädevuse suhtes pole asjaomasuse ülekaalu võimalik
kindlaks teha, võib kahtluse korral eeldada ülesande kohalikkust ning seega KOVil
66
Erakorraliste ülesannete täitmise puhul võib olla tegemist riikliku ülesandega, kui nt ülesannet tuleb ajaliselt
piiritletud osutada väga laiale isikute ringile, kes ei ole konkreetse KOVi rahvastikuregistrijärgsed elanikud.
Erakorraliseks ei saa lugeda aga olukorda, kui mingil perioodil tuleb ülesannet täita tavapärasest suuremas mahus,
nt lumerikkal talvel KOV suurenenud teehoolduse koormus kohalikel teedel.
37
küsimusega tegelemise ja ülesande täitmise kompetentsi. Ehk teisipidi öeldes, kui
ülesande kohalikkust ei tuvastata, siis on tegemist riikliku ülesandega (kahtluste korral
on tegemist KOV ülesandega).
• Arvestada tuleb ülesande iseloomust ja ülesande täitmiseks vajalikest tegevuste ja
toimingute kogumist tulenevat „optimaalset“ haldusüksuse (riik, KOV) või
haldusasutuse suurust. Selle põhjal arvestatakse kui suurele isikute ringile ülesanne
suunatud on ja seeläbi tehakse järeldus, kas ülesanne tuleb täita kohaliku omavalitsuse
või riigi poolt.
• Kui eelnevatest piiritlemisviisidest ei ole abi, tuleks pöörduda ülesande traditsioonilise
kuuluvuse määratlemise poole ning vaadelda, millise haldusekandja kompetentsi
ülesande lahendamine traditsiooniliselt kuulunud on ja millised on olnud ajaloolised
suundumused.
• Tuleb silmas pidada, et ülesande määratlemine KOV olemusliku ülesandena või KOV
täidetava riikliku ülesandena peab lähtuma sealjuures vajadusest tagada vahendite
säästlik ja efektiivne kasutus. Näiteks, kui riigil on vastavas valdkonnas juba
kompetentsid ja spetsialistid olemas, siis puudub mõistlik vajadus ülesande KOV täita
andmiseks.
Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemiseks tuleb rakendada mitmeid kriteeriume, sest
neist vaid üheainsa aluseksvõtmine võib viia ebamõistliku tulemuseni. Juhtudel, kus riik on
KOVile avaliku ülesande täitmise kohustuslikuks teinud seadusega, jättes seejuures
määratlemata, et tegu on riikliku ülesandega, kuid ülesande puhul tekib kahtlus selle kohalikus
iseloomus, siis tuleb välja selgitada, kumb huvi – riigi või KOVi oma – antud juhul domineerib.
Teiste sõnadega, tuleb tuvastada, millise avaliku võimu tasandi institutsiooni pädevus on
vastava küsimusega enam seotud ehk asjaomasem (asjaomasuse ülekaal). Üks aspekt, mida
seejuures tuleb arvestada, on KOVi haldussuutlikkus – asjaomane vald või linn peab suutma
küsimust nõuetekohaselt ja kohalike elanike huvidele vastavalt lahendada (sotsiaalabi, hariduse
ja tervishoiu riiklik miinimumstandard). Küsimuste olemusliku kuuluvuse kindlaksmääramisel
tuleb silmas pidada, et KOVidel on õigus kohaliku elu küsimuste lahendamiseks omavahel
koopereeruda (PS § 159).
Kui asjaomasuse ülekaalu pole võimalik kindlaks teha, võib kahtluse korral eeldada ülesande
kohalikkust ja seega KOVil küsimusega tegelemise ja ülesande täitmise pädevuse olemasolu.
Teiste sõnadega, eksisteerib seadusega vääratav eeldus selle kohta, et sellistel juhtudel on tegu
kohustusliku omavalitsusliku ülesandega. Sellise seisukoha omaksvõtule suunab ka EKOH
artikli 4 lõikest 3 tulev subsidiaarsuse printsiip: ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal
seisval avaliku võimu tasandil, kus see on ülesannete iseloomu, ulatust ning täitmise tõhususe
nõuet arvestades kõige sobivam.67
Kuna praktika on näidanud, et järjest enam on levinud riigi ja KOV segapädevuses olevad
ülesanded ja ülesannete piiritlemine selle olemuse järgi on keerukas, siis pakutakse eelnõuga
välja KOKS § 65 täiendamine lõikega 5, millega lisatakse riigi ja KOV üleriigilise liidu iga-
aastaste läbirääkimiste teemade hulka ka KOV ülesannete omavalitsusliku või riikliku olemuse
määratlemine koos rahastamises kokkuleppimisega.
KOV-riigi segapädevuses oleva ülesande puhul peab riik tagama KOVile ülesande täitmiseks
samuti piisava rahastuse, kuid ei pea ülesannet lugema tingimata riiklikuks.
Tegemist on igakordse kaalumisega, kus õigusloojal tuleb hinnata ka muid ülesande olemuse
määramise kriteeriumeid. Seetõttu sõnastataksegi KOKS § 6 lõige 41 selliselt, et see annaks laia
kaalutlusruumi, kasutades sõnastust, et üldjuhul on kohaliku omavalitsuse riiklikud kohustused
67
PS kommenteeritud väljaande § 154 kommentaar 8: https://pohiseadus.ee/sisu/3639/paragrahv_154.
38
sellised ülesanded, mille täitmise sisu ja kord tuleneb seadusest selliselt, et KOVile ei jää õigust
otsustada ülesande täpsema rakendamise ja menetluse üle ning ta kohustub ülesannet täitma ka
teiste KOVide elanike huvides. Sõna „üldjuhul“ on tekstis kasutatud sihilikult, kuna võib olla
ka olemuselt omavalitsuslikke ülesandeid, mille puhul on tulenevalt avalikust huvist või
vajadusest luua KOV välispädevust reguleerivate küsimuste ühetaolise kohaldamise huvides
selged ja detailsed menetlusnõuded, näiteks planeerimismenetluses. Seega ei saa juhul, kui
ülesandega on KOVide enesekorraldusõigust nt ülesande täitmise menetlusnõuete osas piiratud,
teha koheselt automaatset järeldust, et tegemist ei saa olla sel juhul olemuselt omavalitsusliku
ülesandega. Ka riigikaitseülesanded, evakuatsiooniga seonduvad ülesanded võivad olla
olemuselt omavalitsuslikud, kuigi nende puhul on vaieldamatult tegemist erakorralise
ülesandega, mis õigustab ka seadusega detailsemate menetlusnõuete ette kirjutamise, et
KOVidel oleks täpselt teada, milline on nendelt oodatav roll.
HÕNTE § 6 lõige 2 näeb samuti ette, et riiklike ülesande olemus avatakse KOKSis (konkreetne
valdkondlik ülesanne aga sätestatakse eriseaduses): kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse
kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega
seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
Arvestades eeltoodud Riigikohtu 16.03.2010 lahendi 3-4-1-8-09 seisukohti ja senist HÕNTE
rakenduspraktikat KOVidele riiklike ülesannete panemisel lisatakse KOKS § 6 (täiendamine
lõikega 41 ja lõike 5 muutmine) sätted, milles määratletakse KOV riiklike ülesannete täitmise
peamised olemuslikud tunnused, mis aitavad õigusloojal KOVile uute ülesannete panekul või
olemasolevate muutmisel selle olemust senisest paremini hinnata. Õigusselguse huvides
lisatakse lisaks HÕNTEle nõue, et seadusega KOVile riikliku ülesande täitmiseks andmisel
tuleb märkida seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega, ka
KOKSi. See aitab tagada, et KOVile riikliku ülesande täitmise kulud ka täies mahus
hüvitatakse, mis on nõutav ka PS § 154 lõike 2 järgi (seadusega kohalikule omavalitsusele
pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest).
Kui seaduses ei ole selgelt öeldud, et seadusega pandud KOV täidetav ülesanne on riiklik
kohustus, siis kehtib vaikimisi eeldus, et tegemist on olemuselt omavalitsusliku ülesandega.
Seaduses KOVile kohustusliku ülesande panemine ei muuda ülesannet riiklikuks. Kohustuslik
ülesanne omakorda tähendab, et seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada, milliste
olemuselt omavalitsuslike ülesannete puhul tuleks neid täita kõikjal üle riigi ja leidnud, et
selleks on sobivam KOV tasand.
Kohustuslike ja vabatahtlike KOV ülesannete täitmiseks peab olema riigieelarvest eraldatud
piisavalt vahendeid KOV tulubaasi. Uute ülesannete panekul tuleb eelarveläbirääkimistel
kokku leppida, millised on vajaminevad lisavahendid ülesande täitmiseks. See ei tähenda, et
vahendid tuleks KOVidele eraldada sihtotstarbeliselt ja need peavad arvestama igas KOVis
ülesande täitmiseks täpselt kuluvale rahasummale - piisab sellest, kui KOVide tulubaas katab
ülesande täitmise üldised kulud. KOV täidetavate riiklike ülesannete puhul on aga erisus – need
kulud tuleb KOVidele katta täies mahus (kas täpse kuluarvestusmudeli alusel, nt tunni- ja nn
tükihinna alusel, riigile esitatavate arvete alusel vms)68.
68
RES § 51 lõigete 1–3 järgi on - KOVile seadusega pandud riikliku ülesande kulude katmise aluseks keskmine
arvutatud kulu või tegelik kulu. Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel,
määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted RES § 48 lõikes 4
nimetatud määruses (Vabariigi Valitsuse kehtestatavas toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimustes ja
korras).Kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestab minister
määrusega: 1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise
põhimõtted; 2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra.
39
Seni on riiklikeks KOV täidetavateks ülesanneteks loetud näiteks perekonnaseisutoimingute
seadusest tulenevad ülesanded, mida KOV täidab ka teiste KOV elanike eest.
Eelnõu § 1 punktis 18 nähakse ette KOKS § 61 muudatused, mis puudutavad KOV
kohustuslikus koostöös täidetavaid ülesandeid.
KOKS § 61 lõike 1 muudatuses täpsustatakse, et KOVide ühisülesandena maakonna arengu
kavandamisel tuleb näha ette ka võimalikud ettevõtluskeskkonda suunavad meetmed.
Ettevõtluskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused tuleb esitada ka maakonna
arengustrateegias (KOKS § 373 lõike 3 sõnastusmuudatus). Praktikas on kehivates maakonna
arengustrateegiates ettevõtluskeskkonna arenguid analüüsitud ja piirkondade vajadusi
kaardistatud.
Valitsuskabineti 13.05.2021. a nõupidamisel käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest
kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste
rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“ memorandumis osundati,
et tulevikus ees seisvate väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema.
Tulevikulahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja
vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu-
ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised suunajad. See tähendab, et lahendused on lokaalsed ja
riik toetab KOVe valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside ja parimate praktikate ning
nõustamisega. Piirkondlik heaolu sõltub suurel määral töökohtade olemasolust ja nende
tootlikkusest, sest sellega kaasnev suurem maksulaekumine võimaldab pakkuda paremat
elukeskkonda ja kvaliteetsemaid omavalitsuslikke teenuseid.
KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku
arengu suunamise, info ja teadmiste vahetuseks suhtlusvõrgustike töös hoidmise, piirkonna
mainekujunduse kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). KOV
ettevõtjasõbralikkus loob eeldusi investeeringuteks ja uuteks töökohtadeks ning aitab kaasa
ettevõtjate ja kogukondade paremale dialoogile. Töökohad mõjuvad soodsalt ka asustusele ja
pidurdavad elanike arvu vähenemist.
Empiirilised uuringud näitavad, et mida rohkem KOVide tuludest laekub kohalikust
ettevõtlusest, seda rohkem nad pingutavad piirkondliku arengu edendamisega. Erinevatest
uuringutest ja raportitest69 on tulnud ka välja, et KOVid panustavad ettevõtluskeskkonda
ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole
üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Seega on oluline, et omavalitsusjuhid
(sh volikogu liikmed) tähtsustaksid ettevõtluskeskkonna arendamist. Tegemist ei ole KOVidele
antava uue ülesandega. Ühel või teisel moel on enamik KOVe praktikas kaasa aidanud kohaliku
ettevõtluskeskkonna arendamisele.
Valitsuskabinetis arutati 11. novembril 2021. a teemal „Analüüsist ja ettepanekutest kohaliku
tasandi võimekuse ja motivatsiooni suurendamiseks ettevõtluse arendamisega tegelemisel“.
Konkreetseid poliitikasoovitusi ega suuniseid vastu ei võetud, otsustati võtta riigihalduse
ministri esitatud informatsioon teadmiseks. Memorandumis leiti, et ettevõtluskeskkonna
arendamisel peaks juhinduma järgmistest põhimõtetest:
69
Riigikontrolli audit „Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel“ (2020); OÜ Geomedia uuring
„Kohaliku omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest teguritest“ (2020), Fiscal
Decentralisation and Regional Disparities, OECD 2016.
40
1. KOVid peavad nii keskpika perioodi arengu kavandamisel kui ka igapäevaste otsuste
tegemisel arvestama sellega, kuidas otsused mõjutavad ettevõtluskeskkonda.
2. KOVide roll on eelkõige haridussüsteemis ette valmistada tööjõudu, pakkuda korras
taristut, ladusaid teenuseid ja suhtlemisvõrgustikku, et uued töökohad saaksid tekkida,
uued ideed ettevõtete tootlikkuse tõusuks saaks väljundi. Ettevõtjate jaoks peab KOViga
suhtlemine olema minimaalselt bürokraatlik.
3. Riigi roll on valdkonna strateegiline suunamine, KOVide nõustamine ja juhendamine,
KOVide ettevõtluse arengu seire ja olukorra analüüs. KOVide roll on igapäevaste
lahenduste väljapakkumine.
4. Ettevõtjatele antavad toetused jm finantsinstrumendid on eelkõige riigi ülesanne, sest
eeldavad keerukamaid kompetentse. KOVid saavad kaasa aidata, et ettevõtjatel oleks
riigi bürokraatias lihtsam orienteeruda70.
5. Ettevõtluskeskkonna mõjus edendamine eeldab mastaapi ning selleks on vajalik
maakondlikul või regionaalsel tasandil riigi ja KOVide vaheline ning ka KOVide
omavaheline tihe koostöö.
6. KOV eelarve kujunemise põhimõtted peavad toetama KOVide motivatsiooni tegeleda
ettevõtluskeskkonna edendamisega nii kohalikul kui maakondlikul/regionaalsel tasandil
(selle teema osas arutatakse võimalikke lahendusi valitsuskabinetis. Üks lahendus oleks
nt töökohtade järgi juriidilise isiku tulumaksu vahendite ümberjaotus KOVide vahel
töökohtade arvu alusel.).
Lisaks kohendatakse eelnõuga ka KOKS § 61 lõike 1 sätte sõnastust keeleliselt – maakonna
arengu elluviimise asemel räägitakse arengu strateegiate elluviimisest.
KOKS § 61 lõigete 2, 3 ja 6 muudatused on tehnilised. Lõigetes 2, 3 ja 6 asendatakse termin
„kohaliku omavalitsuse üksuse” lühendiga „omavalitsusüksus”. Lõikes 3 muudetakse viidet
käesolevas paragrahvis KOVide ühiselt täidetava ülesande sättele viitamisega ülesande
sõnastuse ära toomisega. Tegemist on EKI ettepanekuga tagada sõnastuses keeleline selgus.
KOKS § 61 lõikest 31 jäetakse välja jutumärkides lauseosa, et RES § 531 lõike 1 alusel
kehtestatud regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande saab
maakonna koostööorganile anda vaid „ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt“. RES §
531 lõike 1 volitusnorm, mis näeb ette aluse riigisiseste ministri määrusega kehtestatavate
toetusprogrammide kehtestamiseks ja toetuse jagamiseks, nõuab juba seda, et toetusi antaks
vaid ministeeriumi valitsemisala vahenditest.
Samuti jäetakse eelnõuga lõikest 31 välja viimane lause, mis sätestab, et halduslepingu
sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganit riigi
haldusülesannet täitma, ei kohaldata HKTS § 13 lõiget 1. Viide HKTS § 13 lõike 1 välistusele
lisatakse eelnevasse lausesse. Muudatuse eesmärk on vältida kohaldamisele mittekuuluvatele
HKTSi sätetele viitamist kahes eri lauses.
Eelnõu § 1 punkt 19 on tehniline muudatus. Selles nimetatakse KOKS sätted, milles
asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse üksus“ läbivalt lühendiga „omavalitsusüksus“.
Vastavad muudatused tehakse KOKS 61 lõikes 6, § 18 lõike 1 punktis 11, § 35 lõigetes 41 ja 42,
§ 373 lõigetes 4, 9 ja 11, § 374 lõigetes 2, 3 ja 6, § 45 lõikes 6, § 481 lõikes 8, § 52 lõike 1 punktis
11, § 56 lõikes 1, § 57 lõikes 11, § 621 lõigetes 3–5, § 622 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 2, lõike
3 punktis 1 ja lõikes 4, § 623 lõikes 6, § 66 pealkirjas ning § 704 lõike 11 esimeses lauses.
70
KOVid saaksid sellist teenust osutada omavahenditest maakondlike arenduskeskuste (MAKid) kaudu.
41
Eelnõu § 1 punktid 20–25 näevad ette muudatused KOKS §-s 7, mis reguleerib volikogu ja
valitsuse õigusaktidega seonduvat.
Eelnõuga kavandatakse koondada KOKSi §i 7 kokku seni kolmes eri KOKS paragrahvis olevad
KOV õigusaktidele kohalduvad nõuded. Kehtiv KOKS sätestab §-s 7 KOV organite – volikogu
ja valitsus - õigusaktide liigid ja neile kohalduvad HÕNTE nõuded, millest KOVid võivad teha
volikogu kehtestatud õigusaktiga erisusi. KOKS § 23 seevastu reguleerib volikogu
õigusaktidele kohalduvaid nõudeid ja nende jõustumist, KOKS § 31 reguleerib valitsuse
määrustele ja korraldustele kohalduvaid nõudeid. Puudub vajadus hoida KOV organite
õigusakte käsitlevaid norme eraldi peatükkides, seetõttu viiakse senised KOKS § 23 ja 31
regulatsioonid keskselt üle §-i 7 (täiendavad lõiked 6–10).
Volikogul ja valitsusel on õigus üldaktidena vastu võtta määrusi (KOKS § 7 lõige 1);
üksikaktidena volikogul otsuseid ja valitsusel korraldusi. KOV organid annavad
enesekorraldusõiguse raames annavad praeter legem-määrusi ehk statuute, mis on oma
õigusjõult võrdsed riigi keskhaldusorganite määrustega. Õigustloovaid akte ehk määramata
isikute ringile õigusi ja kohustusi loovaid eksternset mõju omavaid akte ükski teine KOV asutus
ega tööorgan anda ei saa. Küll aga on KOVis haldusesiseselt õigus anda ka teistel organitel ja
isikutel üksikakte. Nimelt KOKS § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt on vallavanemal ja linnapeal
õigus anda valla- või linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning
valla- või linnavalitsuse ning tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
Osavalla- või linnaosakogu võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks vastu võtta
otsuseid (KOKS § 57 lõige 41). Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja
ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ja osavalla või linnaosa valitsuse sisemise
töö korraldamiseks käskkirju (KOKS § 57 lõige 5). Haldusmenetluses on haldusorgani (KOVi,
valitsuse kui ametiasutuse) sisepädevuse jaotamise (HMS § 8 lõige 2) tulemusel võimalikud ka
valla- või linnavalitsuse komisjonide, valitsuse struktuuriüksuste, konkreetsete ametiisikute jt
kehtestatud muude nimetustega haldusaktid (HMS § 51 lõiked 1 ja 2).
KOKS § 7 täiendatakse lõikega 11, millega sätestatakse KOKSis seni kohtupraktikas esitatud
seisukoht, et KOV volikogu võib määruses seada põhjendatud juhul ka minimaalseid isikute
põhiõiguste ja -vabaduste riiveid, isegi kui seaduses ei ole selleks antud täpset, selget ja piirangu
intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Kui senise kohtupraktika järgi peab nende
piirangute seadmine tulenema üksikasjalikult seadusest, kus peab kirjas olema ka selge volitus
põhiõiguse piiramiseks ja selle piirid (ning piirangud peavad olema asjakohased ja kooskõlas
selle eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb), siis seadusemuudatusega asendatakse
seadusest tulenev üksikasjaliku volitusnormi nõue nõudega arvestada vastavat küsimust
reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega. Oluline on, et väheintensiivseid põhiõiguste
piiranguid saab volikogu oma määrusega seada vaid erandlikel juhtudel, kui riivel on legitiimne
eesmärk ja riive on proportsionaalne eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb.
Põhiõiguste riivete seadmist tuleb igakülgselt volikogu määruse seletuskirjas põhjendada. See
on abiks ka võimalike kohtuvaidluste korral, mille puhul saab viidata seletuskirjas esitatud
põhjendustele ja kaalutlustele.
PS § 3 lõike 1 esimese lause järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Selles PS sättes on väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõte, mis lubab põhiõigusi piirata üksnes seaduslikul alusel. Sealjuures tuleb arvestada, et
demokraatlikus riigis peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused
langetama seadusandja. Siiski võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada
42
täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.71
Sellest tulenevalt peab seadus olema seda üksikasjalikum, mida intensiivsem on selles
sätestatud meetmega kaasneda võiv põhiõiguste riive. Riigikohus on varasemalt jaatanud
võimalust sätestada väheintensiivseid põhiõiguste piiranguid siiski ka kohaliku omavalitsuse
volikogul määrusega.72
Uue lõike kohaselt ei saa KOV volikogu oma määruses põhiõiguste piirangute seadmisel
sätestada kitsendusi, kui seadus annab isikutele antud küsimuses suuremad õigused. Näiteks ei
saa KOV teabevaldajana piirata meelevaldselt teabenõudja soovil talle avaliku teabe
kättesaadavaks tegemise viise, mis on sätestatud AvTSis. Riigikohus leidis nimelt 2. novembri
2021. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve lahendis 5-21-6,73 et põhiseaduse järgi korraldavad
kohalikud omavalitsused küll iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, kuid ei tohi seejuures
minna vastuollu seadustega. Volikogu töökord, mis näeb ette teabe väljastamisel AvTSiga
võrreldes rangemad piirangud, rikub Riigikohtu hinnangul AvTSi, mille järgi tuleb teabenõue
täita teabenõudja soovitud viisil. Samas leidis Riigikohus, et seaduses sätestamata küsimustes
saab omavalitsus avalikule teabele ligipääsu üle iseseisvalt otsustada. Kohus selgitas, et
volikogu istungi salvestamine ja salvestisega tutvumine on iseenesest kohaliku elu küsimused,
mida volikogu võib põhiseaduse järgi ka otse, ilma seaduse vahenduseta reguleerida. Näiteks
on volikogul võimalik ette näha, et istungi salvestis väljastatakse teabenõudjale
failijagamiskeskkonna kaudu, kuid eelnevalt hinnatakse selle piiramatusse levikusse andmise
põhjendatust, arvestades salvestiselt äratuntavate inimeste õigust eraelu puutumatusele.74
Kui iga KOV kehtestatava eeskirja, nt lemmikloomade pidamise, heakorra-, kaevetööde- ja
kaubandustegevuse korraldamise eeskirjas ette nähtud väikseimgi kitsendus võib tõenäoliselt
riivata mõnda PS sätestatud põhiõigust (näiteks ettevõtlusvabadust, omandiõigust, vaba
eneseteostust), ei ole neid kitsendusi võimalik seaduses ammendava detailsusega ette näha,
mida senine kohtupraktika on ette kirjutanud. Vastasel korral võidakse riivata ülemääraselt ka
KOVide enesekorraldusõigust näha oma haldusterritooriumil ette kohaliku elu küsimuste
lahendamiseks omal äranägemisel vajalikud reeglid. Seni on ka KOVid oma kehtivates
eeskirjades tegelikult näinud juba ette isikute põhiõiguste riiveid. Seega eelnõuga pakutav
sõnastus laiendab oluliselt senises kohtupraktikas sedastatut ja aitab n-ö tagantjärele seadustada
juba aastaid praktikas kasutatud lahenduse.
KOKS § 7 lõikest 31 jäetakse välja senine regulatsioon, mis näeb ette erisuse KOVide
ühisameti haldusakti kohaldamisel. Vastav norm viiakse üle KOKS § 621, et koondada
ühisametiga seonduvad sätted ühte peatükki. Kavandatava muudatusega lihtsustatakse EKI
71
Riigikohtu üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-41-06, punktid 21 ja 22.
72
Vt Riigikohtu üldkogu 21. veebruari 2017. a lahendit 3-3-1-48-16, p 58 ja 59: Kohalike maksude seadus ei
sätesta reklaamimaksu määra, selle sätestamise kriteeriume ega reklaamimaksu alam- või ülemmäära. KoMS §
10 lõige 4 jätab reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad linna- või vallavolikogu kehtestada. Üldkogu
leidis, et põhiseadus ei nõua reklaamimaksu määra, sh ülem- või alammäära, sätestamist seaduses, kuna
reklaamimaksuga kaasnev põhiõiguste riive ei ole intensiivne. Juhul kui mõnes omavalitsusüksuses kehtestatakse
liiga kõrge reklaamimaksu määr, on maksumaksjal võimalik loobuda seal reklaami paigaldamisest, ilma et see
kahjustaks tema olulisi õigushüvesid. Reklaami on võimalik avaldada siis teistes omavalitsusüksustes või
kasutades teisi reklaami avalikustamise võimalusi.
73
Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu töökorra sätte, mis ei
võimaldanud kodanikul saada koopiat volikogu istungi helisalvestisest. Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas
kodaniku kaebust, milles sooviti saada koopiat Kohtla-Järve Linnavolikogu istungi helisalvestisest. Volikogu jättis
kodaniku teabenõude rahuldamata, sest nende töökord ei lubanud salvestisi kopeerida ega volikogu kantseleist
välja viia. Riigikohus tunnistas vaidlusaluse volikogu töökorra sätte AvTSiga vastuolus olevaks ja
põhiseadusevastaseks.
74
Vt eeskätt lahendi punktid 26 ja 31: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-21-6/13.
43
ettepaneku alusel ka senist ühisameti õigusaktide kohaldamise regulatsiooni sõnastust (vt
KOKS § 621 lõikega 21 täiendamise selgitust). Vastav muudatus on tehniline.
Lõikesse 31 tõstetakse üle senine KOKS § 7 lõike 4 esimene lause, milles sätestatakse, et
volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi
Valitsuse ja ministri määruse eelnõu (HÕNTE) kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid
erisustega, mis tulenevad KOV õiguslikust seisundist. Tegemist on üsna umbmäärase
sõnastusega, mille rakendamine on tekitanud praktikas palju küsimusi. KOVide praktika on
siinkohal väga erinev. Mõned KOVid ei koosta üldse volikogu ja valitsuse määruste eelnõudele
seletuskirju. Selline seaduse tõlgendus on aga meelevaldne, sest kehtiv KOKS sõnastus ei suuna
KOVe HÕNTEt üldse mitte järgima. Mõnedel KOVidel on seletuskirjad koostatud vaid
formaalsena, kuid selles ei ole toodud akti kehtestamise põhjendusi ega avatud kaalutlusi,
määruse jõustumisega kaasnevate mõjude hindamisest rääkimata. Et KOVide õigusaktide
kvaliteeti tõsta, tuleks KOVide puhul rakendada kõiki HÕNTEs Vabariigi Valitsuse ja ministri
määrustele kohalduvaid nõudeid, ega näha neist KOV tasandil ette põhimõttelisi erisusi. Nõue
võib mõnevõrra tõsta KOVide töökoormust, kuid oluline on, et kohalikul tasandil vastu
võetavad aktid oleks läbi kaalutud, välditaks kaalutlusvigu ja osataks arvestada selle
rakendamisega kaasnevaid mõjusid. Ka võimalike kohtuvaidluste tekkimisel on KOVidel endil
palju lihtsam tugineda seletuskirjas kirjeldatud akti põhjendustele ja kaalutlustele. Kokkuvõttes
võib muudatuse tulemusena positiivse mõjuna KOVides õigusaktide kvaliteet tõusta. KOV
organite määruste osas kohaldatakse sarnaselt ministri ja Vabariigi Valitsuse määrusega
HÕNTE 4. peatükki, sealhulgas § 63 nõudeid määruse eelnõu seletuskirjale. Seletuskirja
eesmärk on põhjendada eelnõu vastavust volitusnormile, eelnõu põhiseisukohti ja kaasnevaid
muudatusi ning anda ülevaade määruse mõjudest. Erinevalt ministri ja Vabariigi Valitsuse
määrustest ei pruugi aga olla vajadust määruse eelnõu teksti teiste asutustega kooskõlastada.
KOKS § 7 lõike 4 sõnastust muudetakse, jagades senise lõike kaheks eraldi sätteks, viies
esimese lause üle lõikesse 31. KOKS § 7 lõikesse 4 jääks alles vaid praegune teine lause, mis
sätestab, et volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra normitehniliste nõuete
rakendamiseks. Tegemist on normitehnilise muudatusega. HÕNTE § 11 lõike 4 järgi esitatakse
volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Kuivõrd KOVid
on antud sätte alusel oma kordasid kehtestanud, siis on järgitud, et seadusemuudatusega ei
muutuks volitusnormi asukoht.
KOKS § 7 täiendatakse lõikega 41, milles antakse volikogule õigus volitada valitsust
kehtestama valitsuse antavatele õigusaktidele esitatavad normitehnilised nõuded ja eelnõude
menetlemise täpsema korra. Sõnastuse eesmärk on KOV sisemise enesekorraldusõiguse
laiendamine KOV organite õigusaktide kehtestamise nõuete osas. Valitsus saab oma
õigusaktide menetlusnõuded muudatuse järgi vajadusel ka ise kehtestada.
KOKS § 7 lõikest 5 jäetakse välja tehniline kirjeldus, et volikogu ja valitsuse määrused
avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi
sisaldavate terviktekstidena. Riigi Teataja seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 on vastav kohustus juba
sätestatud: Riigi Teatajas avaldatakse koos algtekstiga selle alusel koostatud kõiki muudatusi
sisaldavad õigusaktide ametlikud terviktekstid, sh valla- ja linnavolikogu ning valla- ja
linnavalitsuse määrus. KOKS § 7 lõike 5 sõnastusmuudatuse järgi avaldatakse KOV volikogu
ja valitsuse määrused Riigi Teataja seaduses sätestatud korras Riigi Teatajas.
44
KOKS § 7 täiendatakse lõigetega 6–10, mis sisaldavad seni eri paragrahvides (KOKS §-des
23 ja 31) volikogu ja valitsuse õigusaktide kohta kohalduvaid nõudeid. Senistes KOKS § 23 ja
31 sätetes sisaldunud nõudeid sisuliselt ei muudeta.
KOV organite õigusaktide jõustumine on sõnastatud analoogselt kehtiva seadusega. Eelnõus
sätestatakse, et määrus jõustub (mõeldud nii volikogu kui valitsuse määrust) üldises korras
kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat
jõustumise tähtpäeva (KOKS § 7 lõige 6) või ´arvestades muid HMS §-s 93 sätestatud erisusi.
Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või
korralduses ei sätestata hilisemat akti jõustumise tähtpäeva (KOKS § 7 lõige 7).
KOKS § 7 lõikes 8 määratakse õigusaktidele allakirjutamiseks õigustatud isikud: volikogu
määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele, korraldustele ja
teistele valitsuse dokumentidele (sh lepingud, kirjad) kirjutavad alla vallavanem või linnapea
ja valla- või linnasekretär.
KOKS § 7 uued lõiked 9 ja 10 reguleerivad KOV üksikaktide ja istungite protokollide
avalikustamist ja õigusaktide ja protokollide eesti keeles vormistamise kohustust. Volikogu
otsused ja valitsuse korraldused ning istungite protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile
isikutele. Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.
Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu
istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava
vähemusrahvuse keelde.
Justiitsministeerium esitas 2021. a lõpus eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile
haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõue75, mis näeb ette võimaluse automaatsete haldusaktide andmiseks ja menetlustoimingute
sooritamiseks. Automaatse haldusakti või muu dokumendi või automaatse toimingu all
peetakse eelnõus silmas haldustegevusi, mis sooritatakse infosüsteemi vahendusel ilma
haldusorgani nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta. Lisaks automaatsele haldusaktile on
eelnõu seletuskirja kohaselt põhimõtteliselt võimalik rakendada ka automaatseid
menetlustoiminguid (näiteks kutse, tähtaja pikendamine, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
andmine vms). Kõne alla tulevad ka automaatsed toimingud, näiteks haldusakti taotluse läbi
vaatamata jätmise otsus, aga ka automaatselt mingi reaaltoimingu (näiteks raha maksmine)
sooritamine. Eelnõus nähakse ette, et haldusakti võib anda automaatselt, kui haldusakti andmise
õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust ja kui
automaatse haldusakti andmise õigus on sätestatud seaduses.
Edaspidi on võimalik seega ka KOVil anda automaatseid haldusakte, kui konkreetse valdkonna
seadusandluses see võimalus sätestatakse ja kasutatavad infosüsteemid seda võimaldavad.
Eelnõu § 1 punktid 26–28 käsitlevad KOKS § 8 ehk valla või linna põhimääruses
reguleeritavate küsimuste täpsustamist. Üldine eelnõuga võetud suund on seaduses dubleerivate
volitusnormide ja valla või linna põhimääruses kohustuslikuna sätestatavate küsimuste hulga
vähendamine. Valla või lina põhimäärus peaks sisaldama KOV toimimise kõige olulisemaid
küsimusi. Igasugused täpsemad menetluskorrad KOV töö korraldamiseks peaksid olema
lahendatud muude volikogu ja valitsuse õigusaktidega.
75
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/865ce6fc-6e5f-45f3-afab-f563546a3210.
45
KOKS § 8 lõike 1 punkti 1 muudatus on sõnastuslik-tehniline. Punkt sisaldab loetelu, mis
peab valla või linna põhimääruses sisalduma. Sättest puudub sidesõna „ning” volikogu esimehe
ja aseesimehe regulatsiooni nõude ja teiselt poolt volikogu komisjonide moodustamist
käsitlevate sätete vahel. Kuna KOKS § 47 lõike 2 muudatuse järgi ei pea enam valla või linna
põhimääruses reguleerima komisjoni moodustamise aluseid, vaid seda võib teha ka muu
volikogu õigusaktiga, siis asendatakse KOKS § 8 lõike 1 punktis 1 sõnastus „komisjoni
moodustamise kord, õigused ja kohustused“ sõnastusega, mille järgi tuleb valla või linna
põhimääruses edaspidi sätestada komisjonide moodustamise üldised põhimõtted ja pädevus.
KOKS § 8 lõike 1 punktist 5 jäetakse põhimääruse kohustusliku osana välja valla või linna
arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldiste
põhimõtete kehtestamine. KOKS § 372 lõike 1 järgi kehtestab valla- või linnavolikogu
määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele
korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks. Puudub
vajadus dubleerivalt samasid küsimusi osaliselt reguleerida lisaks ka valla või linna
põhimääruses.
KOKS § 8 lõike 1 punkti 5 lisatakse põhimääruse kohustusliku osana KOVi esindamise korra
kehtestamine. Säte on seotud KOKS § 10 uue sõnastusega lõikes 2, mille järgi esindavad
seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees,
valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud esindajad.
KOKS § 8 lõike 1 punktis 6 jäetakse välja põhimääruse osana KOV õigusaktide jõustumise
täpsema korra kehtestamine. Vastavad sätted sisalduvad juba KOKS §-s 7. alles jääb sättesse
aga KOV õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord. Põhimääruses võib ka
sätestada, et õigusaktide vastuvõtmist reguleeritakse KOKS § 7 lõike 4 alusel kehtestatavas
korras.
KOKS § 8 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. KOKS § 481 lõike 3 muudatusega nähakse ette
kohustus sätestada volikogu õigusaktiga siseauditeerimise kord. Kehtiva seaduse § 8 lõike 11
järgi nähakse põhimääruses siseauditeerimise üldine töökorraldus ette vaid juhul, kui KOV
kavandab moodustada siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava
ametikoha või vastava struktuuriüksuse. Siseauditeerimine on vajalik siiski ka juhul, kui KOV
ei ole oma koosseisus moodustanud siseaudiitori ametikohta või vastavat struktuuriüksust.
KOV saab siseauditeerimise tellida ka teenusena sisse. Seadusemuudatusega kavandatakse
edaspidi nõuda vähemalt kord iga nelja aasta tagant ka sisekontrollisüsteemi toimivuse osas
siseauditeerimise läbiviimist. Vt täpsemalt KOKS § 481 muutmise selgitusi.
Eelnõu § 1 punkt 29 käsitleb KOKS § 10 muutmist (vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise
isikuna).
KOKS § 10 lõige 1 muudetakse kaheks eraldi sätteks, jättes lõikesse 1 selgituse, et vald või
linn on õigusaktide alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. Lauset täiendatakse
selgitusega, et KOV tegutseb EKOH, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja
muude õigusaktide alusel. Muudatusega konstateeritakse, et KOV tegevuse piirid seatakse
seadusega. Kuivõrd nii EKOH (artikkel 3 lõige 1, artikkel 4 lõige 1)76 kui ka PS (154 lõige 1 ja
76
EKOH § 3 lõige 1: Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja
kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. EKOH
46
lõike 2 teine lause)77 sätestavad KOV tegutsemise iseseisvalt seaduste alusel, siis ei kitsendata
täiendusega KOVi enesekorraldusõigust, kuid viidatakse KOV tegevuses legaalsuse põhimõtte
järgimise kohustusele.
Lõike 1 senine lauseosa, mis räägib KOVi esindamisest, tõstetakse ümber § 10 lõikesse 2.
KOVi esindamise täpsem kord sätestatakse valla või linna põhimääruses. Sätte sõnastust
sisuliselt ei muudeta, see tähendab selle järgi võivad KOVi esindada seaduste ja valla või linna
põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem
või linnapea või nende volitatud esindajad. Volikogu esimehe või vallavanema või linnapea
äraolekul loomulikult saab esindusülesandeid täita volikogu aseesimees või vallavanema või
linnapea asendaja.
Kehtiva KOKS § 10, mis paikneb KOKS üldsätete peatükis, kordab lõikes 2 üle KOKS § 5
lõike 1 regulatsiooni, mille kohaselt on vallal ja linnal iseseisev eelarve. Nimelt KOKS § 10
lõike 2 järgi on vallal ja linnal avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve,
arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Kuivõrd KOV eelarvega seonduvat juba
reguleeritakse KOKS §-s 5 ja sümboolika osas on üldnõuded sätestatud samuti seaduse 1.
peatükis olevas §-s 14, jäetakse KOKS § 10 lõikest 2 välja ebavajalik dubleeriv regulatsioon.
Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks KOKS §-d 12 ja 13.
Kehtetuks tunnistatav KOKS § 12 reguleerib KOV õigust moodustada liite, ühisameteid ja –
asutusi. Muudatuse eesmärk on koondada KOVide koostööd reguleerivad sätted peatükkidesse
10 ja 101 (ptk 10 käsitleb laiemalt KOVide koostööd, sh KOVide ühisametite ja –asutuste
moodustamist ja KOVide rahvusvahelist koostööd, ptk 101 reguleerib KOV liitude tegevuse
aluseid). KOKS koostöövormide sätted nähakse ette KOKS §-s 62, omavalitsusliitude tegevust
reguleerib KOKS § 63 ja eelnõuga lisatavad KOKS §-d 631–637, ühisametite ja –asutuste
regulatsioon nähakse ette KOKS §-des 621–623.
Kehtetuks tunnistatava KOKS § 13 tekst viiakse samas sõnastuses üle KOKS § 624.
Muudatuse eesmärk on koondada erinevad KOVide koostööd reguleerivad sätted ühte peatükki
(ptk 10).
Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 muudetakse KOKS §-s 14 sisalduvat KOV sümboolika
regulatsiooni.
KOKS § 14 sõnastuses tehakse terminoloogilised ja normitehnilised täpsustused.
Paragrahvi pealkirja lühendatakse ja sõnastatakse see üksikasjaliku sümbolite loetelu asemel
ümber nii: “Omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine”.
§ 4 lõige 1: Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või
seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist
vastavuses seadusandlusega.
77
PS § 154 lõige 1 ja lõike 2 esimene lause: Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud
omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult
seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
47
KOV peamisteks sümboliteks on vapp ja lipp. Muude sümbolite kehtestamine on KOVidele
vabatahtlik. Lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud sarnased tunnused on
sümbolid, lisaks reguleeritakse sättes ka sümbolite kasutamise korda. Paragrahv hõlmab nii
KOV sümbolite väljatöötamist kui kasutamist.
KOKS § 14 lõike 1 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et KOVil võib lisaks oma lipule,
vapile, aumärkidele, ametirahadele, aunimetustele olla ka muud sümbolid, mille kasutamise
kord nähakse ette valla või linna põhimääruses. Sõnastus viiakse kooskõlla KOKS § 8 lõike 1
punktiga 3, mille kohaselt tuleb põhimääruses sätestada ka valla või linna sümbolid ja nende
kasutamise kord. KOV lipu ja vapi osas kohaldatakse heraldikanõudeid.78
EKI sõnaveebi järgi on sümbol kokkuleppeline märk (nt tähed, number, kujund), mis
üldarusaadavalt viitab mingile suurusele, objektile, funktsioonile vms (nt P tähistab parkimist,
Mg magneesiumi, ▽meessugu). Sümboolika aga näitab kuhugi kuuluvust või millegagi seost
tähistavate kujundite, piltide vm sümbolite kogum; selliste sümbolite kasutamine (nt
dokumentidel, plakatitel, esemetel) (näiteks maakonna sümboolika, rahvuslik sümboolika).79
KOKS § 14 lõike 4 muudatus on normitehniline. Mujal paragrahvis kasutatakse
“omavalitsusüksuse sümbolite” terminit, antud sättes aga “valla ja linna sümbolite” sõnastust.
Sõnastust ühtlustatakse.
Eelnõu § 1 punkt 33 käsitleb KOKS § 15 muutmist.
KOKS § 15 lõige 2, mis dubleerib KOKSi järgnevaid sätteid (KOKS uus § 321), tunnistatakse
kehtetuks. Valla- või linnaelanike osalemist kohaliku omavalitsuse teostamises reguleerib
KOKSi 4. peatükk. Nimetatud peatükis sätestatakse õigusselguse huvides koos nii kohaliku
algatuse ja rahvaküsitluse läbiviimise menetlust kui ka kohalike elanike õigust saada teavet.
Kehtetuks tunnistatavas lõikes 2 nimetatud elanike küsitluste korraldamine on elanike
osalemine kohalikus omavalitsemises, mis on reguleeritud KOKS 4. peatükis. Lõige 2 sobib
sisult KOKS neljandasse peatükki. Kohaliku rahvaküsitluse läbiviimise menetlust reguleerib
KOKS 4. peatüki § 321. Vt ka selgitusi KOKS § 32 ja 321 muudatuste juures.
KOKS revisjoni käigus esitati ka ettepanekuid, et KOKS § 15 lõike 3, mis sätestab KOV õiguste
kohtuliku kaitse, kui ebavajaliku regulatsiooni võiks eelnõust välja jätta. Selle seisukohaga ei
saa aga nõustuda. Omavalitsusüksuse õiguste kaitse paragrahvi on vaja säilitada seaduse
üldsätetes, kuna tegemist on KOV toimimise seisukohalt ühe olulise tagatisega. KOVide
õiguste kaitse tuleb küll erinevatest menetlusseadustikest, kuid KOV aluskorralduse seaduses
nende KOV õiguste kaitse garantiide üldine ära märkimine aitab KOVidel tagada tõhusamalt
oma huve riigivõimu võimaliku ülemäärase sekkumise ja omavoli eest.
Õigusriigi aluspõhimõttest (PS § 3) tuleneb üldine nõue, et riik ei tohi võimu teostada
meelevaldselt. Seda kinnitab ka PS § 152 lg 2, mille kohaselt tunnistab Riigikohus kehtetuks
mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus PS sätte või mõttega.
KOV tagatise raames võib eristada järgmisi tasandeid:
78
Täpsemalt saab heraldikanõuete kohaldamise kohta lugeda Riigikantselei veebilehelt:
https://vv.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded.
79
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCmboolika/1.
48
1) õigussubjektsuse tagatis,
2) enesekorraldusõiguse tagatis,
3) finantstagatis,80
4) kohaliku eelarve iseseisvuse tagatis,
5) õiguste kaitse tagatis.
Õigussubjektsuse tagatis hõlmab:
1) KOV instituudi tagatise (PS § 154 lg 1) – keelu seadusandjale kaotada PSist madalamalseisva
aktiga KOV instituuti81;
2) KOVide liikide (vald ja linn) kaitse (PS § 155 lg 1);
3) KOVi piiratud individuaalse õigussubjektsuse tagatise (konkreetse KOVi õigused riigi poolt
tema haldusterritooriumi suuruse muutmisel või õigussubjektsuse lõpetamisel).
KOVile peab olema tagatud reaalne võimalus oma põhiseaduslike õiguste efektiivseks kaitseks.
KOVi põhiseaduslikke õigusi võivad riivata arvukad õigustloovad aktid ja haldusaktid. KOV
tagatise riive on põhiseaduspärane, kui vastuvõetud õigustloov akt või selle alusel antud
haldusakt on kehtestatud ettenähtud menetluskorras ja vormis pädeva organi poolt (formaalne
õiguspärasus) ning see kehtestati andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas
(sisuline e materiaalne õiguspärasus).
KOV õiguste kaitse tagatise eesmärk on võimaldada KOVil vaidlustada oma põhiseaduslike
õiguste rikkumist (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras).
Kuigi KOVile ei laiene tema suhetes riigiga PS § 15, ei tähenda see, et KOVi kaebeõigus riigi
vastu ei ole üldse PSiga kaitstud. RKHK on sedastanud, et kohtukaebeõigus on tuletatav KOVi
enesekorraldusõigusest ja on enesekorraldusõiguse teostamiseks vajalik siis, kui
enesekorraldusõiguse tagamiseks puudub muu tõhus menetlus.82
KOVide ja riigi vaheliste avalik-õiguslike vaidluste kohtulikuks lahendamiseks on kehtestatud
kaks kohtumenetluskorda – halduskohtumenetlus ja põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetlus.
Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses õigustloova akti
põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus peab olema põhistatud ning selles tuleb märkida PS sätted
või põhimõtted, millele vaidlustatav õigustloov akt ei vasta. KOV ei saa tugineda PS §-le 15
(kuna ta ei ole põhiõiguse kandja, vaid adressaat), ilma viitamata ühelegi KOKS 14. peatükist
tuleneva KOV õiguse riivele.83
Eelnõu § 1 punktid 34 ja 35 käsitlevad KOKS § 17 ehk volikogu liiget puudutavate sätete
muutmist.
KOKS § 17 lõikes 3 asendatakse sõna „hüvitus“ sõnaga „hüvitis“. Lõike kohaselt on volikogul
õigus otsustada, kas volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust
80
Finantstagatise (PS § 154 ja § 157 lõige 2, EKOH artikkel 9) alla kuuluvad õigused on suunatud
enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, seondudes valdade ja linnade majandusliku
suutlikkusega täita avalikke ülesandeid (omavalitsuslikud ülesanded e kohaliku elu küsimused (PS § 154 lõige 1),
riiklikud ülesanded (PS § 154 lõige 2)) (RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 41; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09,
p 50). Võrreldes PS § 154 lõikes 1 sisalduva KOVi põhitagatisega – enesekorraldusõigusega – on finantstagatisega
seotud õigused siiski teisejärgulised (RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 43).
81
RKPJKo 20.12. 2016, 3-4-1-3-16, p 86.
82
RKHKm 23.11.2010, 3-3-1-43-10, p 22.
83
Vaata täpsemalt PS kommentaare PS 14. peatüki osas: https://pohiseadus.ee/sisu/3672.
49
volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu
kehtestatud määras ja korras. Lõikes 3 nimetatud hüvituse maksmise aluseks on kuludokument.
Tasult, mida makstakse volikogu liikmele tööst osavõtu eest, tuleb maksta töötasu maksud
(sotsiaalmaks, pensionikindlustusmaks, tulumaks), v.a töötuskindlustusmaks.
Töötuskindlustuse seaduse mõttes ei ole KOV volikogu liige kindlustatu.
KOKSis on kasutusel nii hüvituse kui hüvitise mõiste, kusjuures nende mõistete sisuline
tähendus ei ole eristatav. Ka lingvistiliselt on sõnad “hüvitis” ja “hüvitus” samatähenduslikud.
Sõnade tähendused ÕS 2018 ja Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021 alusel:
hüvitis - kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline, aineline, moraalne hüvitis. Kellelegi
makstav rahasumma majandusliku kaotuse, varanduse vähenemise vm kahju eest.
Sünonüümid: hüvitus, kompensatsioon, tasu, vaevapalk, vaevatasu
hüvitus - kahju tasumine, heakstegemine. Kellelegi makstav rahasumma majandusliku
kaotuse, varanduse vähenemise vm kahju eest. Sünonüümid: hüvitis, kompensatsioon,
tasu, vaevapalk, vaevatasu.
Seepärast asendatakse eelnõuga KOKSis läbivalt sõna „hüvitus“ sõnaga „hüvitis“.
KOKS § 17 lõikes 3 sätestatakse, et volikogu liikmele võib maksta tasu ka volikogu
komisjonide ja muude töövormide töös osalemise eest. Praktikas on ka praegu volikogu
komisjonide töös osalemist volikogu liikmetele tasustatud, kuid õigusselguse huvides lisatakse
ka see norm KOKSi.
Lisaks täpsustatakse KOKS § 17 lõikes 3, et kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa
Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud
komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest tasu. Parlamendi liikmete töö tasustamine
volikogus on praktikas tekitanud tõlgendusruumi. On kaheldud, kas „volikogu töös osalemine“
hõlmab vaid volikogu istungit või ka muid töövorme. Õigusselguse huvides lisatakse sättesse
ka laiendus, et tasu ei maksta parlamendi liikmetele ka muude volikogu töövormides osalemise
eest.
KOKS § 17 lõiget 4 muudetakse selliselt, et volikogu otsusel võib lisaks volikogu esimehele
olla palgaline ka volikogu aseesimehe ametikoht. Otsus, kas volikogu esimehe või aseesimehe
või nende mõlema ametikoht on palgaline, peaks olema KOVide sisemise enesekorraldusõiguse
küsimus. Kehtiv seadus ei võimalda volikogu esimehel ja aseesimehel mõlemal palgaline olla.
Praktikas on siiski makstud sageli ka volikogu aseesimehele nn töötasu.
KOVidel on enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus oma sisemised struktuurid ja
töökorraldus vastavalt kohalikele vajadustele ise sisustada ja otsustada. Valitud kohalike
esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt oma tööülesandeid täita (EKOH
artikkel 6 lõige 1 ja artikkel 7 lõige 1). Kuna haldusreformi elluviimise tulemusena on KOVide
võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka KOVide enesekorraldusvõimekus, mistõttu
tuleks KOVidele oma sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes kehtiva KOKSiga nn
vabamad käed.
Muudatus võib suurendada ka valitud esindajate motivatsiooni kohaliku elu küsimuste
korraldamiseks ja otsustamiseks.
50
Muudatuse rakendamisega võib kaasneda KOVides mõningane eelarvekulude tõus (eeldusel,
et volikogu aseesimeeste n-ö ametikoht muudetakse samuti palgaliseks). Konkreetsete tasude
kehtestamine on KOVide endi määrata. Volikogu aseesimehe tasu ei pea olema võrdväärne
volikogu esimehele makstava tasuga.
Lõikes 4 nähakse samuti ette, et volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele
üksikaktiga (volikogu otsus) makstav lisatasu, hüvitise või muu tasu või soodustuse maksmise
alus peab olema antud volikogu poolt vastuvõetud üldakti (volikogu määrus) alusel (mis
kehtestatakse KOKS § 22 lõike 1 punkti 22 alusel - volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu
eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise
korra kehtestamine). Oluline on, et tasustamise ja toetamise alused oleks kõigile volikogu
liikmetele arusaadavad ja ei tekitaks põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist oma volikogu liikme
mandaati teostama asunud isikutel. Hetkel on praktikas sageli erinevaid lisatasusid ja toetusi
makstud otsustuskorras, ilma et selleks oleks eelnevalt kehtestatud volikogu poolt vastav kord.
Muudatuse eesmärk on seetõttu ka õigusselguse tagamine, kuidas korrektselt tasustamise alused
kehtestada.
Lõikes 4 on lisaks asendatud sõna „toetust“ sõnaga „muud tasu“. Tasu mõiste on laiem kui
toetuse mõiste.
KOKS § 17 lõiget 41 muudetakse selliselt, et nii palgalise volikogu esimehe kui ka aseesimehe
põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile mõlemale kohaldatakse TLS §-des 54 ja
59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. Volikogu tööd ei ole võimalik eesmärgipäraselt täita
selliselt, kui volikogu esimehel ei ole n-ö täiskohaga asendajat, kes on palgaline. Kuna volikogu
aseesimees saab lõikes 4 kavandatava muudatuse järgi samal ajal volikogu esimehega olla
palgaline, siis peab palgalisele volikogu esimehele kehtiv puhkuseregulatsioon kohalduma ka
palgalisele volikogu aseesimehele.
KOKS § 17 lõigetest 61 ja 62 jäetakse välja viited valitsuse liikmete ametisse nimetamisele ja
valitsuse palgaliseks liikmeks nimetamisele. Puudub põhjendus teha sättes vahet valitsuse
liikmetel lähtuvalt sellest, kas nad nimetatud või kinnitatud valitsuse koosseisu või kas nad on
palgalised või mitte.
KOKSi § 49 lõike 3 muudatusega kehtestatakse piirang, mille kohaselt vallavanem või linnapea
ja valitsuse liige ei saa olla sama KOVi ametnik ega töötaja ega valla- ja linnavalitsuse hallatava
asutuse juht ega töötaja, et vältida rolli- ja võimalikku huvide konflikti omavalitsuse juhtimises.
Viited palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamisele on seotud ka nimetatud piiranguga.
Vt ka selgitust KOKS § 49 lõike 3 muudatuse juures. Muudatuse kohaselt volikogu küll
kinnitab valitsuse liikmed, kuid tulenevalt muudatusest ametisse ei nimeta (valitsuse liige ei saa
enam olla KOV ametiasutuse ametnik).
Eelnõu § 1 punktidega 36–40 nähakse ette muudatused KOKS §-s 18, mis reguleerib volikogu
liikme volituste ennetähtaegset lõppemist.
KOKS § 18 lõike 1 punkti 4 sõnastust täiendatakse tekstiosaga „või muu Euroopa Liidu
liikmesriigi kodakondsuse“. Lisaks Eesti kodakondsuse kaotamisele lisatakse nimelt volikogu
liikme volituste lõppemise alusena KOKSi ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse
kaotamine.
51
KOVVS § 5 lõike 5 kohaselt on kohaliku omavalituse volikogu valimistel kandideerimisõigus
igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide
registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt
valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
Muudatusega kõrvaldatakse KOKS § 18 lõike l punkti 4 ja KOVVS § 5 lõike 5 esinenud
ebakõlad.
KOKS § 18 lõike 1 punkt 6, milles sätestatakse, et volikogu liikme volitused lõppevad
ennetähtaegset nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks,
tunnistatakse kehtetuks. KOV ametiasutuse ametnike puhul seaduse jõustumisest alates nende
volitused volikogu liikmena KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 muudatuse järgi peatuksid. Muudatus
on seotud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprillil 2020 otsusega 5-
19-4584. Riigikohus tunnistas KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 teise alternatiivi - lauseosa „või
töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel“ - kehtetuks alates 17.
oktoobrist 2020. Alates 2021. a 20. juulist KOV ametiasutuses töötamisega seoses volikogu
liikme volitused peatatakse. Kohtu järelduste puhul tuleb arvestada, et kohtuasjas käsitleti vaid
küsimust, kas nimetatud säte on ebaproportsionaalne KOV ametiasutuse töötaja mandaadi
teostamise piirangu osas. Lahend ei käsitlenud ametiasutuse ametnikke, kuid see ei tähenda, et
kohtu lahendusi ei saaks kasutada ka KOV ametnike puhul või et kohus oleks näinud ette, et
KOV ametiasutuse ametnikku ja töötajat tuleb ebavõrdselt kohelda. Kohus leidis, et KOV
ametiasutuse töötajast volikogu liikme volituste lõppemine ei ole sätte eesmärkide
saavutamiseks vajalik abinõu, kuna lahendis nimetatud seaduse eesmärke (p 65, 68, 75-80) on
võimalik sama efektiivselt saavutada volikogu liikme volituste peatamisega, mis riivab
volikogu liikme passiivset valimisõigust vähem intensiivselt. Kohus järeldas, et KOKS § 18
lõike 1 punkti 6 teises alternatiivis sätestatud ametite ühitamise keelu peamine eesmärk on
vältida volikogu liikme mandaadi ja teenistuskoha huvide konfliktist lähtuvat ohtu volikogu
toimimisele, kuid lisaks ohtude tõrjumisele saab vaidlusaluse sätte eesmärgiks pidada ka
korruptsiooni ohu vältimist, mis võib tekkida avalike huvide ja isiku erahuvide vastuollu
sattumise korral. Kuigi ametiasutuse töötaja ei teosta avalikku võimu, võib volikogu liikme
volituste ja töökoha huvide vahel tekkida esinduskogu toimimist kahjustav huvide konflikt.
Kuna konflikt avalike huvide ja erahuvide vahel võib tekkida sõltumata teenistusülesannete
iseloomust, leidis kohus, et vaidlusalune keeld on korruptsiooniohu vältimiseks sobiv vahend
kõigi normi adressaatide puhul.
Ka varasemates lahendites on Riigikohus leidnud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme
volituste ennetähtaegne lõppemine riivab tugevalt volikogu liikme passiivset valimisõigust
(kandideerimisõigust), mis on tagatud PS §-ga 156 (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni
2001. a otsus asjas nr 3-3-1-35-01, punkt 2; Riigikohtu üldkogu 15. juuli 2002. a otsus asjas nr
3-4-1-7-02, punkt 19). Samad argumendid on asjakohased ka KOV ametiasutuse ametnike
puhul, ehk nende puhul oleks samuti leebem passiivse valimisõiguse riive, kui nende volitused
volikogu liikmena peatuksid.
Riigikohus on 17. aprillil 2020 otsuse nr 5-19-45 punktis 64 leidnud, et kehtiv avaliku teenistuse
seadus (edaspidi ATS) ei tõmba selget piiri ametiasutuse ametnike ja töötajate vahel, vaid jätab
KOV volikogule ja valitsusele võrreldes varasemaga suurema võimaluse määratleda
ametiasutuse struktuuris teenistuskoht kas ametniku või töötaja kohana. ATS § 7 lõike 2 järgi
nimetatakse ametnik ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Töötaja
84
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-19-45/9.
52
võetakse töölepingu alusel ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid
tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd (ATS § 7 lõige 4). Valla- või
linnavalitsus määrab kindlaks ametnike ameti- ja töötajate tööülesanded. Tegemist on KOV
sisemise korralduse küsimusega.
Rahandusministeerium on jälginud ATSi kohaldamist ja nõustanud selles osas ka KOVe.
Paraku on praktika näidanud, et ATS § 7 lõiked 3 (eriti punktid 8 ja 9) on piisavalt laia
tõlgendamist võimaldavad, et alati ei ole päris üheselt selge, kas ühel või teisel teenistuskohal
teostatakse avalikku võimu või mitte. Kõigi avaliku sektori teenistuskohtade keskne
monitoorimine riigi poolt ja otsustamine, kas tegemist on avaliku võimu teostamisega ATS
mõttes, või mitte, ei ole võimalik ega ka mõistlik. Mida väiksem on KOV, seda rohkem on
inimesi, kes täidavad segafunktsioone (st avaliku võimu teostamine ja seda toetavad tegevused
on põimunud), ja seda keerulisem on määrata, kas tegemist on ameti- või töökohaga. Üks
lihtsamaid näiteid on raamatupidaja. Tavapäraselt on see selge töötaja funktsioon. Väiksemas
KOVis võib raamatupidajal olla ka valla eelarve ja eelarvestrateegia koostamise kohustus.
Eelarve võetakse vastu volikogu õigusaktiga (KOKS § 22 lõige 1 punkt 1), mis tähendab juba
eelnõu koostamist ja raamatupidaja teenistuskoha määratlemist ametikohana. ATSi
kohaldamise praktika on ATS avara tõlgenduse tõttu lisaks KOVidele ebaühtlane ka
riigiasutustes. Olukord, kus seadus võimaldab isiku töösuhte olemuse hindamisel laia
tõlgendust ja sellest tingituna sõltuks, kas isiku volitused peatatakse (kui ta loetakse töötajaks)
või lõpetatakse (kui ta loetakse ametnikuks), tekitab omakorda võimalike volikogu liikmeks
osutunute ebavõrdse kohtlemise, mis on vastuolus PS § 12 lõikes 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse
põhimõttega.
Seadusemuudatusega soovitakse tagada võimalus ka neil volikogu liikmetel soovi korral
volikogu valimistsükli puhul osaleda volikogu töös, kui nad lahkuvad KOVi ametiasutuses
avalikust teenistusest. Sätte muutmata jätmisel lõppeks volikogu liikmete volitused KOV
ametiasutuse ametnikuks saamisel automaatselt ja pöördumatult, mis tähendab, et selle
valimistsükli jooksul isik ametnikuna tööd jätkates volikogusse naasta ei saa.
Muudatus jõustuks koheselt seaduse jõustumisel, kuna sellel on soodustav mõju volikogu
liikmetele, kelle volitused ametnikuna seaduse jõustumisel enam pöördumatult ei lõppeks, vaid
peatuksid.
KOKS § 18 lõike 1 punktist 8 jäetakse volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisel
tema suhtes tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise juurest välja selgitav
lauseosa “kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on
kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud”. Kohtuotsuse jõustumise alused on kirjas
kriminaalmenetluse seadustikus. Kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam
vaidlustada.
Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas, kuid kui
kohtuotsuse peale on ainult ühe süüdistavata osas esitatud apellatsioon või kassatsioon, ei
pöörata kohtuotsust täitmisele enne kohtuotsuse jõustumist ka teiste süüdistatavate osas.
Süüdimõistva kohtuotsuse pöörab kohtulahendi teinud kohus täitmisele selle jõustumisest või
kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.85
85
Vt ka https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades.
53
KOKS § 18 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. Säte on seotud kehtetuks tunnistatava KOKS § 18
lõike 1 punktiga 6. Sätte järgi ei kohaldata volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist
KOV ametiasutuse ametnikuks nimetamisel sellise volikogu liikme suhtes, kes on nimetatud
palgaliseks valitsuse liikmeks (ametnikust valitsuse liige).
KOKS § 18 lõike 2 sõnastus muudetakse selgemaks ega eristata teatud volituste lõppemise
aluste ilmnemisel valla- või linnasekretärile avalduse esitamist ning teiste volituste lõppemise
aluste ilmnemisel valla- või linnasekretäri informeerimist.
Volikogu liikme volituste lõppemisel sama paragrahvi lõike 1 punktides 2–9 sätestatud juhtudel
teavitab volikogu liige kirjalikult ning viivitamata valla- või linnasekretäri. Kui varasemalt ei
nõutud volikogu liikmelt kirjalikku informeerimist (v.a tagasiastumise avalduse esitamine), siis
KOKS § 18 lõike 2 muudatusega pannakse volikogu liikmele kohustus teavitada valla- või
linnasekretäri kirjalikult lisaks tagasiastumise avalduse esitamisele ka teiste lõppemise aluste
ilmnemisest. Samuti ei ole kehtivas redaktsioonis viivitamata teavitamise kohustust. Volikogu
liikme tagasiastumisel esitab volikogu liige valla- ja linnasekretärile vastava avalduse.
KOKS § 18 lõige 3 sõnastatakse uues redaktsioonis. Valla- või linnasekretär teavitab kõikidest
temale teatavaks saanud volikogu liikme volituste lõppemise alustest kolme tööpäeva jooksul
valla või linna valimiskomisjoni. Pole vajadust kehtestada seaduses asjaoludest teavitamise
loetelu, mistõttu ei ole lõike 3 uus sõnastus struktureeritud punktidena. Uus sõnastus on selgem
ning paremini loetav.
Tuleb ka arvestada, et senine kohtupraktika on lugenud volikogu liikme volituste ennetähtaegse
lõppemise automaatselt vastava juriidilise sündmusega kaasnevaks (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjekindel praktika alates 30. novembri 2017. a
otsusest asjas nr 3-4-1-17-10)86.
Praktikas on volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise puhul (näiteks nimetamisel
sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks) küsitud siiski KOVVS § 68 lõike 31
regulatsioonist juhindudes, kas volikogu liige soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse
volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda. Vastava otsuse peab
volikogu liige tegema kolme tööpäeva jooksul. Arvestades KOKS § 18 lõike 1 muudatust,
millega tunnistatakse kehtetuks senine punkt 6, mille järgi volikogu liikmed lõppevad
ennetähtaegselt seoses nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks,
ei jää lõikesse 1 ühtki volituste lõppemise alust, mille puhul ametite ühitamatuse tõttu peaks
volikogu liikmelt eelnevat nõusolekut küsima ehk mille puhul tema volitused teatud juriidilise
fakti ilmnemisel automaatselt ei lõppe, nendeks on näiteks valimine Vabariigi Presidendiks,
nimetamine riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks või prokuröriks.
Kõik nimetatud ametikohad eeldavad isiku eelnevat nõusolekut kandideerida ja/või asuda
nimetatud ametikohale, seetõttu ei pea küsima nimetatud ametikohale nimetatud isikutelt üle,
kas nad soovivad jätkata volikogus või loobuda oma volikogu liikme mandaadist. Nende
volitused volikogu liikmena nimetatud ametikohale nimetamisel automaatselt lõppevad.
Eelnõu § 1 lõigetes 41–47 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS § 19 volikogu liikme
volituste peatumist.
KOKS § 19 lõikest 1 jäetakse välja lause keskelt välja sõnad „volikogu liikme“. Muudatusega
kõrvaldatakse sõnastusest liiasus (ülearused sõnad). Sõnastust “volikogu liige” on lõikes 1, mis
86
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-10.
54
on ühelauseline õigusnorm, kasutatud kolm korda. Lause keskel asendatakse viide volikogu
liikme volituste peatumisele asesõnaga “tema” (volituste peatumise tähenduses).
KOKS § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „volikogu liige“ vastavas käändes
asesõnaga „ta“ vastavas käändes. Ka punktides 3–5 kasutatakse volikogu liikmele viidates
asesõnasid „ta” ja „tema”. Muudatusega välditakse lõikes tarbetuid kordusi. Samuti jäetakse
volikogu liikme volituste peatamise aluste seast välja sõnastus „või nimetatud ametisse
palgaliseks valitsuse liikmeks”. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt edaspidi ametnikke
enam valitsuse liikmeteks nimetada ei saa (KOKS § 49 lõige 3). Sama muudatus tehakse ka
KOKS § 19 lõikes 3.
KOKS § 19 lõike 2 punktis 11 nimetatud Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise aeg on
üheselt arusaadav ega vaja täiendavat viidet, et volitused kehtivad kuni volituste lõppemiseni,
mistõttu jäetakse välja tekstiosa „kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni“.
Kuivõrd volikogu liikme ametikohaga on Vabariigi Valitsuse liikme volitused ühildamatud, siis
samal ajal ei saa nagunii volikogu liige neid ülesandeid täita.
KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 täiendatakse volikogu liikme volituste peatamise uue alusega -
kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks.
1. aprillil 2013. a jõustunud ATS § 7 nägi ette põhimõttelise muudatuse riigi- ja kohaliku
omavalitsuse ametiasutuste ametnike ja töötajate piiritlemisel. Ametnikuks loetakse kehtiva
seaduse järgi isikut, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus
teenistus- ja usaldussuhtes (ATS § 7 lõige 1). Ametnik nimetatakse ametiasutuses ametikohale,
millel teostatakse avalikku võimu (ATS § 7 lõige 2). ATS näeb ametniku ametikoha
tuvastamiseks ette ka võimalikud piiritlemiskriteeriumid ehk loeb avaliku võimu teostamiseks
sealhulgas ametiasutuse juhtimise, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise, siseauditi
läbiviimise, süütegude menetlemise, volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse
pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisulise ettevalmistamise või rakendamise
(ATS § 7 lõige 3). Töötaja võetakse seevastu töölepinguga ametiasutuses töökohale, millel ei
teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd (ATS § 7
lõige 4). Töökoha kriteeriumid on samas jäetud ATSis mitteammendavaks loeteluks.
Töötamiseks loetakse eelkõige raamatupidamine, personalitöö, asjaajamistöö,
hankespetsialistide tegevus, haldustöötajate tegevus, infotehnoloogide tegevus ja muu avaliku
võimu teostamist toetav töö. Nimetatud kriteeriumid pakuvad nii ametnike kui ka töötajate
piiritlemisel üsna laia tõlgendamisruumi, mistõttu ei pruugi sätete tõlgendamispraktika
omavalitsustes olla ühetaoline.
Tegemist on volikogu liikme passiivse valimisõiguse teostamise leebema riivega võrreldes
kehtiva volituste ennetähtaegse lõppemisega. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks eristama
KOV ametiasutuse ametnikke töötajatest. Mõlemate puhul esineb rollikonflikt, mis välistab
KOV ametiasutuse töötamise ühitamise volikogu liikme volituste teostamisega. Küll aga
puudub legitiimne eesmärk, miks peaks volikogu liikme volitused, kes nimetatakse KOV
ametiasutuse ametnikuks, volikogu liikmena pöördumatult lõppema kui KOV ametiasutuse
töötajal, kes olenevalt KOVist, võivad samu ülesandeid täita, volitused peatuvad. KOV
ametiasutuse ametnikke peaks kohtlema võrdselt ametiasutuse töötajatega. Ametnikel ei esine
võrreldes töötajatega või kasvõi valitsuse liikmetega oluliselt intensiivsemat huvide- ega
rollikonflikti, mis õigustaks nende puhul rangema piirangu kehtestamist.
Riigihalduse ministri moodustatud KOKS eksperdikomisjon arutas Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli 2020. a lahendi 5-19-45 täitmisega
seonduvat 2020. aasta 24. aprilli koosolekul ning tegi ministrile ettepaneku kohelda
ametiasutuse ametnikke ja töötajaid võrdselt ehk mõlema puhul täiendada KOKS § 19 lõiget 2
55
sättega, mis näeb ette nende samaaegse volituste teostamise piirangu, võimaldades volikogu
liikme volitused peatada.
KOKSi lisatav säte kohaldub nii juhtudel, kui ametnik on volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise ajal juba KOV ametiasutuses ameti- või töökohal töötamas, kui ka juhul kui
ta on juba asunud volikogu liikme volitusi teostama, kuid nimetatakse volituste kestuse ajal
ametiasutuse ametnikuks.
Vahetult pärast volikogu valimistulemuste väljakuulutamist kohaldub kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse § 68 lõige 13, st valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste
väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis (volikogu liikme ametiga
ühitamatus ametis on ka omavalitsusüksuse ametiasutuse ametnikud ja töötajad), peab kolme
tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna
valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata
oma senises ametis ja mandaadist loobuda.
Säte annab isikule võrreldes kehtiva KOKSiga oluliselt suurema paindlikkuse, sest võimaldab
omavalitsuse ametiasutuse ametnikul soovi korral n-ö volikogu liikme koha vabanedes
otsustada, et ta ei asu oma volikogu liikme õigusi teostama, vaid laseb oma volikogu liikme
volitused peatada ning võib hiljem otsustada siiski volikogu liikme kohale asuda. Sel juhul tuleb
tal lõpetada valla või linnaga teenistussuhe ametnikuna. Volituste taastumine toimub üldises
korras vastavalt KOKS § 201 lõikele 1 ehk isik peab esitama avalduse volituste taastumiseks
valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna
valimiskomisjonile. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme
volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest (KOKS § 201
lõige 4).
Olukord, kus seadus võimaldab isiku töösuhte olemuse hindamisel laia tõlgendust ja sellest
tingituna sõltuks, kas isiku volitused peatatakse (kui ta loetakse töötajaks) või lõpetatakse (kui
ta loetakse ametnikuks), tekitab omakorda võimalike volikogu liikmeks osutunute ebavõrdse
kohtlemise, mis on vastuolus PS § 12 lõikes 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse põhimõttega. Ühes
KOVis võib sarnaseid ülesandeid täitev isik olla töötaja, teises loetakse ta ametnikuks, ilma et
taoline käsitlus läheks vastuollu ATSiga. Volikogu liikme staatust ei saa sisustada erinevates
KOVides erinevalt, kus sama isik ühes KOVis saaks samu ülesandeid täites oma volikogu
liikme volitused peatada, mis juhul saab ta soovi korral hiljem oma volitused taastada, kuid
teises mitte (ametniku volitused volikogu liikmena lõppeksid automaatselt), sõltudes sellest,
kas teda loetakse avaliku võimu teostajaks. Tuleb arvestada, et paljudel juhtudel osalevad ka
KOV töötajad volikogu otsuste ettevalmistamise ja rakendamise protsessis.
Lisaks oleks KOV ametiasutuse töötajate ja ametnike eristamine ja seeläbi nende volikogu
liikme mandaadi eristamine esimese puhul peatumise ja teise puhul lõppemisega arusaamatu ja
põhjendamatu KOKS § 542 regulatsiooni arvestades. KOKS § 542 sätestab nimelt ametniku
asendamise erisuse KOV ametiasutuses. Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui
ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine
ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles
ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval
ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul,
kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat (KOKS § 542 lõige 1). Selline
asendamine ei tohi kesta kauem kui viis kuud kalendriaastas. Töötajast asendaja nimetatakse
asendamise ajaks ametnikuna teenistusse.
Kui KOV ametiasutuse töötajast volikogu liige nimetatakse ametniku asendajaks, siis tema
staatuse muutmisel ametnikuks kaasneb KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 esimese alternatiivi
56
sätestamisel n-ö fataalne tagajärg, ehk tema mandaat volikogu liikmena lõppeb ennetähtaegselt
vastava juriidilise fakti ilmnemisel.
KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 täiendamine ametiasutuse ametnikest volikogu liikme volituste
peatumisega on materiaalselt põhiseaduspärane, kuna sättel on legitiimne eesmärk vältida
volikogu liikme ja omavalitsuse ametiasutuse ametniku teenistuskoha ühitamisel tekkida võivat
võimalikku huvide ja rollikonflikti, sealhulgas vältida korruptsiooni. Lisaks teenib ameti(- ja
töö)kohtade ühitamise keeld kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe
organisatsioonilist tugevdamist nende ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja
mandaadi ühitamisest esinduskogus (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-17-10, punkt 27).
Välja pakutud regulatsioon on kooskõlas valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna piirangut
kohaldatakse ühetaoliselt nii kohalike omavalitsuste ametnikele kui töötajatele, arvestades
KOV funktsioonide omavahelist põimumist ja ATS ametniku ja töötaja mõiste rakendumise
laia kaalutlusruumi.
Samuti vähendab KOV ametiasutuse ametnikest volikogu liikme volituste peatumine sarnaselt
töötajatega PS § 29 sätestatud isiku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta riive
intensiivsust erinevalt nende volikogu liikme volituste lõppemisest. Volituste lõppemisel ei ole
KOV ametiasutuse ametnikul sama valimisperioodi jooksul erinevalt volituste peatamisest
võimalik enam volikogu liikme mandaati teostama asuda.
Muudatus jõustub üldises korras seaduse jõustumisel, kuna tegemist on volikogu liikmele
soodsama regulatsiooniga, mis ei vaja uuele regulatsioonile üleminekuks piisavat aega.
Muudatust ei saa rakendada tagasiulatuvalt nende isikute suhtes, kelle volikogu liikme
volitused loeti enne seadusemuudatuse jõustumist seoses KOV ametiasutuses ametnikuna
töötamisega lõppenuks.
Vt ka KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 kehtetuks tunnistamise selgitust.
KOKS § 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 ehk uue volikogu liikme volituste peatumise
alusega – volikogu liikme volitused peatatakse seadusemuudatuse jõustumisel ka siis, kui ta on
nimetatud KOV ametiasutuse hallatava asutuse juhiks. Tegemist on uue volikogu liikme
passiivse valimisõiguse riivega, mille eesmärk on vältida hallatava asutuse juhi ja volikogu
liikme rolli ühitamisest tulenevat rolli- ja võimalikku huvide konflikti.
Valla ja linna ametiasutuse hallatavad asutused on KOV koosseisus olevad avalikku võimu
mitte teostavad asutused, kes osutavad teenuseid. Tegemist ei ole juriidiliste isikutega. Valla
või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab
volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine
toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav
asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Kuna hallatavas asutuses
ei teostata avalikku võimu, siis töötatakse hallatavas asutuses töölepingu alusel. Töölepingud
töötajatega sõlmib hallatava asutuse juht. Hallatava asutuse juhi nimetab ametisse valla- või
linnavalitsus, kuid töölepingu sõlmib temaga reeglina vallavanem või linnapea.
Hallatava asutuse juhi osas võib välja tuua 2 liiki rollikonflikte:
• Hallatav asutus (nagu nimigi ütleb) allub valla- või linna ametiasutusele. Hallatava
asutuse juhi kandidaadi esitab valitsusele ja sõlmib töölepingu vallavanem - või
linnapea (KOKS § 51 lõike 1 punkt 7) Samuti teeb vallavanem või linnapea
57
vallavalitsusele ettepaneku asutuse juhi kandidaadi ametist vabastamiseks. Vallavanem
või linnapea täidab teisi tööandja kohustusi. Vastavalt KOKS § 661 korraldab valitsus
hallatava asutuse juhi osas teenistuslikku järelevalvet.
Volikogu liikmena on hallatava asutuse juhil vahetu mõju valitsuse üle ja pelgalt täna kehtiv
keeld kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu seda vastuolu ei kõrvalda - asutuse juhi otsused
volikogus võivad seetõttu olla kantud isiklikest huvidest lähtudes (nt töökoha säilitamine,
järelevalve vältimine vms). Teoreetilises olukorras, kus nt hallatava asutuse juhi häälest sõltub
volikogu usaldus valitsusele, loob see reaalse rollikonflikti.
• Teine rollikonflikt seondub asjaoluga, et volikogu liikme staatus loob olukorra, kus
asutuse juhil võib tekkida soov langetada volikogus otsuseid mitte avaliku huvi, vaid
asutuse ja ka isiklikest huvidest lähtuvalt (nt eelarveprotsessis oma asutuse huvide
esikohale seadmine, selle asemel, et juhinduda tervikpildist).
Sarnast rollikonflikti ei ole aga hallatava asutuse töötajal, kelle tööandjaks ei ole otseselt ei
volikogu ega valitsus. Hallatava asutuse töötajast volikogu liikme puhul piisab tema
taandumisest teda ja hallatavat asutust puudutavate otsuste tegemisest, kui võib esineda
toimingupiirang KVSi tähenduses.
Mõnevõrra vähem riske esineb ka valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse
või mittetulundusühingu juhatuse või juhataja või tegevjuhi puhul, kelle n-ö otseseks
tööandjaks ei ole volikogu ega valitsus. Nende puhul piisab KOKS § 48 lõike 22 piirangust,
mille järgi revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja ega juhatuse liikme
ülesandeid. Kuna revisjonikomisjoni pädevuses on teha poliitilist kontrolli KOV valitseva mõju
all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja
tulemuslikkuse ning valla või linna vara kasutamise sihipärasuse üle, siis vastava juhtorgani
liikme keeld olla samal ajal revisjonikomisjonis aitab otsest rollikonflikti vältida. Kui volikogu
otsustab küsimuste üle, mis puudutavad konkreetset juriidilist isikut ja potentsiaalselt volikogu
liikmest KOV juriidilise isiku tegevuses isiklikku majandushuvi, tuleb tal nagunii KOKS § 17
lõike 5 järgi asja arutamisest ja otsustamisest end taandada.
Üldjoontes saab hallatavate asutuste juhtide osas võtta aluseks sarnased kaalutlused, mis
Riigikohus leidis KOV ametiasutuses töölepinguliste töötajate ja volikogu liikme mandaadi
ühitamise osas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2020 lahendit
5-19-45). Ametite ühitamise keelu peamine eesmärk on vältida volikogu liikme mandaadi ja
teenistuskoha huvide konfliktist lähtuvat ohtu volikogu toimimisele, kuid lisaks ohtude
tõrjumisele saab vaidlusaluse sätte eesmärgiks pidada ka korruptsiooni ohu vältimist, mis võib
tekkida avalike huvide ja isiku erahuvide vastuollu sattumise korral.
Kohus tõdes samas otsuses, et konflikt mandaadi ja töökoha huvide ning avalike ja erahuvide
vahel võib tekkida mitte ainult kohaliku omavalitsuse ametiasutuse, vaid ka hallatava asutuse
töötajatel (juhtidel). Vt ka KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 selgitusi KOV ametiasutuse ametnikust
volikogu liikme osas.
Muudatuse riskiks on see, et väiksemates KOVides võib täiendavate volikogu liikme mandaadi
teostamise piirangute seadmine tuua kaasa olukorra, kus valijatelt suure usalduse saanud
volikogu liikmete hulk jääb liiga tagasihoidlikuks, kuna hallatavate asutuste juhid kui kohalikul
tasandil teada ja tuntud aktiivsed isikud enam kohalike elanike huve volikogus samal ajal
esindada ei saa. Volikogusse saaksid väiksema elanike häälearvuga volikogu liikmed, mis
pärsib halvemal juhul volikogu otsuste kvaliteeti.
58
Volikogu liikme passiivse valimisõiguse piirang (volituste peatumine hallatava asutuse juhina
töötamise ajaks) tuleb jõustada õiguspärase ootuse eesmärgil hiljem, 2025. a KOV volikogu
valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Hallatavate asutuste juhtidest volikogu liikmete
kandidaadid ei saanud 2021. a volikogu valimiste puhul ette näha, et poole valimistsükli pealt
ei ole neil enam võimalik oma mandaati volikogus teostada.
Vt ka KOKS § 708 rakendussätte sõnastust ja selgitusi.
Paragrahvi 19 lõike 3 muudatusega lihtsustatakse EKI ettepanekul keelelise arusaadavuse
huvides normi, mille järgi volikogu liikme volituste peatamist ei kohaldata volikogu uude
koosseisu valitud eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse liikme
ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni
volikogu kinnitab uue valitsuse ametisse. Sõnastusest jäetakse välja nt kantseliitlik väljend
„volikogu eelmise koosseisu poolt valitud“.
Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31, mis näeb ette erisuse volikogu volitustega ühitamatute
ametite osas. KOVVS § 68 lõikes 31 reguleeritakse volikogu liikme volitustega seonduvat
vahetult volikogu valimispäeva järel. Selle järgi peab valituks osutunud kandidaat, kes
valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, kolme
tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna
valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda KOV volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja
mandaadist loobuda. Regulatsiooni sõnastus puudutab üksnes volikogu liikme volituste
ennetähtaegset lõppemist aga mitte volituste peatumist. Praktikas on nii volikogu liikme
volituste ennetähtaegse lõppemise või peatumise puhul, kui tegemist on volikogu liikme
volitustega ühitamatute ametitega (näiteks töölepinguga KOV ametiasutuses töötamine,
ametiasutusse ametnikuks nimetamine), küsitud siiski KOVVS § 68 lõike 31 regulatsioonist
juhindudes, kas volikogu liige soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või
jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda või oma volitused peatada. Vastava otsuse
peab volikogu liige tegema kolme tööpäeva jooksul. Õigusselguse huvides lisatakse
analoogiline säte ka KOKSi § 19, kuna praktikas on tekitanud KOVides küsimusi, kas ilma
konkreetse erinormita saab kasutada analoogiat KOVVS sättega, mis reguleerib volikogu
liikmete registreerimist ja nende volituste algamist vahetult pärast valimispäeva, mitte aga
olukorda, kus volituste ühitamatuse olukord tekib valimisperioodi kestel. Uue lõikega 31
sätestatakse, et kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme ametiga
ühitamatusse ametisse, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest
arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse
volikogu töös või jätkata oma senises ametis, mille puhul tema volikogu liikme volitused
peatatakse. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või
ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme
volitused. Ehk sätte loogika on selles, et volikogu liige peab ise initsiatiivi avaldama, millises
positsioonis ta jätkata soovib. Kui ta ei anna oma valikust kolme tööpäeva jooksul volituste
ühitamatuse aluse tekkimisest alates teada, siis peatatakse valla või linna valimiskomisjoni
otsusega tema volitused (perioodiks kuni ta täidab volikogu liikme volitustega ühitamatuid
volitusi).
KOKS § 19 lõike 4 sõnastust muudetakse selliselt, et igas punktis ei peaks kordama tekstiosa
„käesoleva paragrahvi 2. lõike“. Vastav tekstiosa viiakse loetelu algusesse. Vältides kordavaid
tekstiosasid, teevad lõikes 4 tehtud muudatused sätte paremini loetavamaks ja selgemaks.
KOKS §-s 19 tehtud muudatused on valdavalt tehnilist laadi, välja arvatud KOKS § 49 lõikes
3 kavandatud muudatusest tulenevad KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 muudatus ning sätte
59
täiendamine lõikega 31. KOKS § 49 lõikega 3 kavandatakse keelata valitsuse liikmeteks ja
juhiks olla KOV ametiasutuse töötajal ja ametnikul ning KOV hallatava asutuse juhil ja töötajal,
kuna nende rollide ühitamine toob kaasa rollikonfliktid ja võimalikke huvide konflikte. Seetõttu
jäetakse KOKS § 19 sõnastusest välja ka võimalus, et valitsuse liikmed nimetatakse ametisse
(ametnikest valitsuse liikmed).
Eelnõu § 1 punktide 48–51 muudatused puudutavad KOKS §-s 20 sätestatud volikogu
asendusliikmete regulatsiooni muudatusi.
KOKS § 20 lõike 1 teise lause kohaselt määratakse asendusliige valimiskomisjoni otsusega
valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Muudatusega jäetakse lõikest 1
välja sõnad „valimiskomisjoni kinnitatud“.
Volikogu asendusliikmete registreerimine on reguleeritud KOVVS §-s 69, mille kohaselt
registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega valla või linna valimiskomisjon. Puudub
vajadus KOKS § 20 lõikes 1 üle korrata, milline organ kinnitab asendusliikmete nimekirja.
Lõike 1 sõnastus muudetakse üldisemaks ehk jäetakse välja viide asendusliikmete nimekirja
kinnitavale organile.
KOKS § 20 lõike 2 sõnastust täpsustatakse ning kõrvaldatakse praktikas esinenud
tõlgendusprobleemid. KOKS § 18 lõige 1 sätestab volikogu liikme volituste enne tähtaega
lõppemise alused. Praktikas on esinenud probleeme sätte tõlgendusega, ning harvad pole ka
juhud, kus volikogu liikme volituste lõppemine on vormistatud valla või linna valimiskomisjoni
otsuse jõustumise hetkest, kuigi volitused lõppesid automaatselt vastava juriidilise fakti
ilmnemisega.
Muudatusega sätestatakse üheselt mõistetavalt, et kui esinevad volituste ennetähtaegse
lõppemise alused, siis loetakse volikogu liikme volitused lõppenuks vastava juriidilise fakti
ilmnemisel, s.o § 18 lõikes 1 loetletud juhtudel n-ö automaatselt. Volikogu liikme volituste
lõppemiseks pole seega valimiskomisjoni otsus vajalik. Küll aga peab valimiskomisjon
otsusega nimetama selle volikogu liikme asemel, kelle volitused lõppesid ennetähtaegselt,
volikogu asendusliikme (KOKS § 20 lõige 1). See eeldab, et selgitatakse välja asjaolud, mille
tõttu volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppesid.
Õiguslikult korrektne on valimiskomisjoni asendusliikme määramise otsuse motivatsioonis ehk
põhjendavas osas konstateerida, et volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud nt
KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 (isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti
rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas) sätestatud alusel ja seetõttu määratakse
tema asemele asendusliige. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla
valimiskomisjoni otsuse jõustumisest, st volikogu liige ei omanda volitusi tagasiulatuvalt.
KOVVS § 13 lõike 2 alusel jõustub valimiskomisjoni otsus allakirjutamisel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 30.11.2010 otsuses nr 3-4-1-17-
1087 punktis 18 kinnitanud, et KOKS seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise
sama seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste
ennetähtaegset lõpetamist valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused
KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral automaatselt. Selline
regulatsioon tagab, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu
valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada
87
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=206129725.
60
näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega
volituste lõppemise aega. Sama otsuse punktis 22 märgib kolleegium, et valla- või
linnasekretärile KOKS § 18 lõikega 3 pandud informeerimiskohustuse eesmärgiks on teavitada
valimiskomisjoni asjaoludest, mis on kaasa toonud volikogu liikme volituste ennetähtaegse
lõppemise selleks, et komisjon saaks määrata asendusliikme.
KOKS § 20 lõigetes 2 ja 3 tehakse keeleline korrektuur ning asendatakse sõnad „jõustumise
hetkest“ sõnaga „jõustumisest“. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust, kuna jõustumise
hetkest ja jõustumisest on samatähenduslikud ning eelistama peaks lühemat sõnastust.
KOKS § 20 lõike 4 kohaselt peab valimiskomisjon otsuse asendusliikme määramise kohta
tegema viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist.
KOKS § 18 lõige 3 sätestab veel täiendavalt kolm tööpäeva andmevahetuseks valla- ja
linnasekretäri ning valimiskomisjoni vahel. Tähtaja möödumine ei vabasta valimiskomisjoni
otsuse tegemise kohustusest ning ei too kaasa hilinenult tehtud otsuse ebaseaduslikkust. KOKS
näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alustena ka asjaolusid, millest
valla- või linnasekretär ei pruugi õigeaegselt teada saada ja/või millest teda ei teavitata, nt
volikogu liikme suhtes tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine (KOKS § 18
lõige 1 punkt 8). KOKS § 18 lõige 2 näeb küll ette, et § 18 lõike 1 punktides 3–8 sätestatud
juhul peab volikogu liige ise vastava informatsiooni valla- või linnasekretärile esitama, kuid
praktikas ei ole volikogu liikmel tihti huvi seda teha. Sellisel juhul tuleb otsus teha lähtuvalt
lõpetamist tingivast asjaolust teadasaamisest ning mitte jääda ootama vastavat volikogu liikme
avaldust. Nt kohtuotsustest saavad valla- või linnasekretärid sageli teada ajakirjanduse kaudu.
Lõikest 4 jäetakse volikogu asendusliikmete määramise korrast välja lause: Kui valla või linna
valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse
§ 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös
osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe
asendusliikme. Kõikide volikogu liikmete ja asendusliikmete puhul tuleb siiski teha eraldi
otsused, millega fikseeritakse selgelt vastavad juriidilised faktid. Sätet praktikas ei ole seetõttu
ka kohaldatud.
Praktikas on küsimusi tekitanud ka KOKS § 20 lõike 7 kohaldamine, mis sätestab, et kui
esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel
(volikogu liikme volituste peatumise aluste ilmnemisel), jääb esimene asendusliige
asendusliikmete nimekirja. Sätet ei saa tõlgendada selliselt, et sõnastus „esimene asendusliige“
tähendab, et vaid temal on eksklusiivne õigus jääda asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa
volikogu töös osaleda. Sätet tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. Ka teine, kolmas jne
asendusliige jääb asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19
lõikes 2 märgitud põhjustel. Asendusliikme n-ö järjekoht on liikuv. Kui nimekirjast esimene
asendusliige ei saa asendada, astub tema asemel nimekirjas ette järgmine. Sätte sõnastust
muudetakse eelnõuga tõlgendusprobleemide vähendamiseks ja sätestatakse, et kui asendusliige
ei saa volikogu töös osaleda seaduse § 19 lõikes nimetatud põhjustel, jääb ta asendusliikmete
nimekirja.
Kuigi seadus nimetab expressis verbis, et vaid esimene asendusliige jääb asendusliikmete
nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel, kohaldatakse
sätet ka järgmistele (teine, kolmas jne) asendusliikmele, kes jäävad samuti asendusliikmete
nimekirja, kui nad ei saa volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel.
61
Kui asendusliikmel tekib õigus saada volikogu liikmeks ja ta seda ei soovi, kaotab ta koha
asendusliikmete nimekirjas (v.a juhul kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lg 2
sätestatud juhtudel). Juhul, kui langeb ära KOKS § 19 lõikes 2 sätestatud alus, jääb isik edasi
asendusliikmete nimekirja, valimiskomisjon ei langeta tema suhtes enne otsust, kui tekib
vajadus määrata samast erakonnast/valimisliidust volikogu asendusliige. Seniks säilitab ta oma
koha asendusliikmete nimekirjas.
Riigi valimisteenistus on märkinud88, et isik, kes on KOKS § 20 lõike 5 alusel asendusliikmete
nimekirjas vahele jäetud ning kes volikogu liikme volitusi ei ole saanud (nt oli valla- või
linnavalitsuse liige ning ei ole olnud volikogu liige), ei saa automaatselt volikogu liikmeks
pärast volikogu liikmeks saamist takistavate asjaolude (vt KOKS § 19 lg 2) äralangemist. Sel
juhul jääb ta asendusliikmete nimekirjas esimesele kohale ning saab volikokku alles siis kui
mõni tema erakonna/valimisliidu volikogu liikmetest volitused peatab või lõpetab.89
Näide: Asendusliikmete nimekirjas esikohal olnud kandidaat kinnitati vallavalitsuse liikmeks.
Kui tekkis vajadus määrata asendusliige, jäi ta asendusliikmete nimekirjas vahele, kuid säilitas
oma positsiooni nimekirjas. Kaks aastat hiljem esitas ta vallavalitsuse liikme kohalt
tagasiastumisavalduse. Hoolimata sellest, et temast asendusliikmete nimekirjas tagapool olnud
kandidaat on saanud volikogu liikmeks, ei teki tal õigust selle kandidaadi asemel volikogu
liikme volitusi saada. Ta jääb asendusliikmete nimekirjas esikohale ning kui toimub järgmine
asendus, saab ta volikogu liikmeks.
Eelnõu § 1 punktiga 52 tehakse muudatus KOKS § 201 lõikes 4, mida lihtsustatakse
keeleliselt. Sättes asendatakse sõnad „jõustumise hetkest“ sõnaga „jõustumisest“. Muudatus ei
too kaasa sisulist muutust, kuna jõustumise hetkest ja jõustumisest on samatähenduslikud.
Eelnõu § 1 punktid 53–72 käsitlevad KOKS § 22 lõike 1 volikogu nn ainupädevuses olevate
küsimuste muudatusi.
KOKS § 22 lõikes 1 tehakse mitmeid muudatusi, mis valdavalt on suunatud teksti
lihtsustamisele, sellest liiga detailsete ja mujal seadus(t)es juba reguleeritud volikogu
pädevusnormide väljajätmisele.
KOKS § 22 lõike 1 sissejuhatavas lauses muudetakse termin „volikogu ainupädevus” ümber
„volikogu pädevuseks”. Volikogu ainupädevuse termin on eksitav. Kui seadusega on mõni
küsimus määratud volikogu pädevuses olevaks ning õigusnorm ei sisalda edasivolitamise
õigust, siis nagunii kehtiv õigusruum ei võimalda muul organil volikogu eest nimetatud otsuseid
teha. HMSi § 91 lõike 2 kohaselt on juhul, kui küsimuse otsustamine on seadusega antud
kohaliku omavalitsuse pädevusse, igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud
valla- või linnavolikogu ainupädevusse, valla- või linnavolikogu määruse andmise õigus
volikogul edasi volitada valla- või linnavalitsusele. HMSis peetakse termini „ainupädevus“ all
silmas, et tegemist on juhtumiga, kus volikogul puudub edasidelegeerimisõigus.
Volikogu otsustuspädevuses olevate küsimuste nimetamine KOKS §-s 22 lõikes 1 KOV
ainupädevuses olevateks ülesanneteks on toonud kaasa mõningase õigusloome vohamise
sarnaselt kehtivas KOKS § 6 lõikes 1 sisalduvatele üksikute valdkondlike KOV ülesannete
88
https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/kov2017/koks%20k%C3%BCsimused-
vastused%202017%20v%200.32.pdf, lk 10.
89
Vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-11-08. P 12-14
62
nimetamisele. Mujal seadustes volikogule otsustamiseks antud ülesanded ei vaja dubleerivalt
ka KOKSis üle reguleerimist, neile pädevustele ei teki KOKS § 22 lõike 1 täiendaval ära
mainimisel suuremat õigusjõudu. Samuti ei aita see kaasa õigusselgusele. KOKS § 22 lõike 1
eesmärk on siiski sõnastada KOV sisemise korralduse seisukohalt volikogu olulisimad
pädevused. Tegemist ei ole ammendava loeteluga ülesannetest, mis on volikogu pädevuses.
Lõike 1 sissejuhatava lause muudatusega lisatakse, et volikogu pädevusse kuulub muu hulgas
järgmiste küsimuste otsustamine. Samuti sisaldab kehtiv KOKS § 22 lõike 1 punkt 37 avatud
loetelu, mille järgi on volikogu pädevuses muud seadusega volikogu pädevusse antud
küsimused. Nimetatud punktist jäetakse seadusemuudatusega samuti välja sõnastus “volikogu
ainupädevuses”, mis asendatakse viitega volikogu pädevuses olevatele küsimustele.
Lisaks sisaldab KOKS § 22 lõige 1 ka mitmeid valdkondlikes seadustes mitte reguleeritud
küsimusi (sh ülesanded, mille reguleerimiseks puudub muu sobiv seadus), kuid mis on kohaliku
elu korraldamiseks vajalikud. Näiteks heakorra-, lemmikloomade pidamise,
kaubandustegevuse korralduse ja kaevetööde eeskirjad, mille saab kehtestada vaid volikogu
ning seada nendes määrustes vajadusel ka minimaalseid põhiõiguste piiranguid. KOKS § 7
täiendamisel lõikega 11 eelnõus ettepandud kujul saavad KOVid oma eeskirjades nimelt näha
ette ka selliseid põhiõiguste minimaalseid piiranguid, mille seadmiseks ei ole seadusandja
sõnastanud täpset volitusnormi ega määranud volituse piire. Arvestama peab aga mujal
seadustes sätestatud kitsendustega. Näiteks peab lemmikloomade pidamise eeskirjas (kehtivas
seaduse koerte ja kasside pidamise eeskiri) sätestama looma omaniku või valdaja kohustusena
hoida ära oma looma rünnaku teiste loomade ja inimeste vastu korrakaitseseadusest tulenevalt
(ohu tõrjumine), keelates selleks nt tiheasustuses looma rihmastamata liikumise, ja võimaliku
kahju põhjustamisel nõudma kannatanule kahju hüvitamist.
KOKS revisjoni käigus arutati valdkondlike ministeeriumitega, kas oleks mõni teine sobivam
seadus, kuhu nimetatud eeskirjade volitusnormid lisada. Paraku ühtegi head
kompromisslahendust ei leitud, mistõttu KOKS § 22 lõike 1 punktides 361, 362 ja 367
pädevusnormid erinevate KOV eeskirjade kehtestamiseks jäävad KOKSi alles.
Edaspidi peaks õigusloomes siiski vältima KOKSi kui KOV aluskorralduse seadusesse
valdkondlike KOV ülesannete ja volitusnormide toomist. Asjaomastel ministeeriumitel palume
jätkuvalt kaaluda normide lisamist mõnda valdkondlikku seadusesse.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 1 jäetakse valla- ja linnaeelarve vastuvõtmise pädevuse sõnastusest
välja eelarve muutmine. Kuna akti muudetakse ja see tunnistatakse kehtetuks samas korras selle
vastuvõtmise, heakskiitmise ja kehtestamisega, ja sama organi poolt, kes selle kehtestas, siis
puudub vajadus öelda, et volikogu saab ka valla- või linnaeelarvet muuta. Eelarve muutmist
KOFS regulatsioon tegelikult üldse ette ei näe, õiguslikult võtab KOV vastu lisaeelarve.
Kehtiva KOKS § 22 lõike 1 punktis 1 on volikogu pädevusena nimetatud kahte eraldiseisvat
pädevust, mis oleks mõistlik selguse huvides lahutada. Punktist 1 jäetakse seetõttu välja
volikogu kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja määrata majandusaasta aruande
kontrolliks vandeaudiitor, mis viiakse eraldi pädevusena üle punkti 2.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 2 jäetakse sättest välja volikogu pädevus kehtestada, muuta ja
tunnistada kehtetuks kohalikke makse. Maksudega seonduv jäetakse punkti 3.
Maksudega seonduva asemel sätestatakse punktis 2 volikogu pädevuses olevana majandusaasta
aruande kinnitamine ja majandusaasta aruande kontrolliks vandeaudiitori määramine. Tegemist
63
on ülesandega, mis olemuslikult on seotud tegevjuhi ehk vallavanema või linnapea
abistamisega.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 3, mis sätestab volikogu pädevuses olevana valla või linna eelarvesse
laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamise, jäetakse seadusest
välja. Kuna maksu kehtestamisel võimaldab kohalike maksude seadus ja teised maksuseadused
teha nagunii volikogu kehtestatava maksumäärusega soodustusi, siis puudub vajadus sama
õigust üle reguleerida KOKSis.
Punktis 3 (senine punkt 2) jäetakse kohalike maksude kehtestamise pädevuse juurest välja
maksude muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Maksude muutmisena on tegelikult silmas
peetud maksumäärade muutmist. Sarnaselt punktis 1 toodud selgitusele puudub vajadus
määrata, et õigusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine kuulub sama organi pädevusse, kes
akti kehtestas. Seetõttu jäetakse punkti 3 volikogu pädevuseks vaid kohalike maksude
kehtestamine (see hõlmab nii maksumäärade muutmist kui maksusoodustuste tegemist).
KOKS § 22 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnastus valla või linna eelarvest finantseeritavate
teenuste korra kehtestamise kohta. Tegemist ei ole olulise rõhutusega. KOV saabki vaid enda
pakutavate ja rahastatavate teenuste osutamise korra kehtestada. Volikogu pädevusse jääb
punkti muudatusega KOVi toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete kehtestamine,
samuti võimalus määrata teenuste osutamise eest tasu küsimise alused. See sõnastus võimaldab
volikogul vajadusel konkreetsete toetuse andmise kordade reguleerimise anda ka valitsuse
kehtestada.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 6 muudatusega asendatakse valla- või linnavara valitsemise korra
kehtestamine vara valitsemise põhimõtete kehtestamise pädevusega. Muudatus on seotud
KOKS §-ga 34, milles antakse volikogule volitusnorm valla või linna vara valitsemise aluste ja
korra kehtestamiseks. Vara valitsemise korra kehtestamise ja vara kasutuse ja käsutuse
menetlusnõuete kehtestamise võib volikogu jätta ka valitsusele. Oluline on aga, et volikogu
otsustaks ise vara valitsemise seisukohalt olulisemad põhimõtted, mida valitsusele edasi
delegeerida ei saa.
Vara valitsemine on igasugune varaga seotud tegevus ja toimingud (hõlmab kõiki vara omaniku
õigusi (kõiki tehinguid) seoses varaga). RVS § 1 lõike 2 järgi on riigivara valitsemine vara Eesti
Vabariigi nimel omandamine, kasutamiseks võtmine, valdamine, kasutamine ja käsutamine.
Munitsipaalvara valitsemine on samuti igasugune varaga seotud tegevus ja toimingud.90
Vara valitsemine ei hõlma tingimata vara võõrandamist. Osadel KOVidel on ka kehtestatud
vara valitsemisele ja võõrandamisele erinevad korrad. Mida täpsemalt vastavas korras
reguleeritakse, on KOVide enda sisustada.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 61 tunnistatakse kehtetuks. Kinnisasja koormamise säte on liialt
detailne ja kordab KOFSi sõnastust (sättes on viidatud juba kinnisasja koormamisele KOFS §
37 lõikes 3 nimetatud tingimustel). Vt ka KOKS § 22 lõike 1 punkti 8 muudatuse selgitust.
90
Mõistetest: valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste
tarbimises ja asjalt viljade saamises. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid kasutamist võib ka
teistele isikutele edasi anda (üürida, rentida). Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises - eelkõige on
selleks asja võõrandamine, pärandamine, koormamine või teise isiku kasutusse andmine.
64
KOKS § 22 lõike 1 punktist 7 jäetakse valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia
vastuvõtmise pädevuse juurest välja volikogu õigus neid akte muuta. Tegemist on
ülereguleerimisega. Akte muudetakse samas korras nende vastuvõtmisega. Seetõttu jäetakse
sättesse alles vaid volikogu pädevus võtta vastu valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja detailne võlakohustuste võtmise regulatsioon, mis
kordab KOFSi 7. peatüki (varadele ja kohustuste võtmisele esitatavad nõuded) sõnastust.
Senine KOKS punkti sõnastus asendatakse üldisema regulatsiooniga, mille kohaselt on
volikogu pädevuses pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja garanteerimine
ning võlakohustuse tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja vastavate põhimõtete kehtestamine.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 9 korrigeeritakse valla ja linna põhimääruse kehtestamise
sõnastust. Kehtiv seadus kasutab sõnastust “põhimääruse kinnitamine”, kuid arvestades, et
põhimäärus on õigustloov akt, on õigem rääkida põhimääruse kehtestamisest. Senisest
regulatsioonist jäetakse välja ka ebavajalik nõue, mille kohaselt on põhimääruse muutmine ja
kehtetuks tunnistamine samuti volikogu pädevuses. Akti saab haldusmenetluse nõuete järgi
muuta ja kehtetuks tunnistada nagunii vaid akti kehtestanud organ.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 10 jäetakse haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse
piiride ja nime muutmisega seonduvate volikogu pädevuste juurest välja nende muudatuste üle
otsustamine. Vastavalt ETHS § 71 lõigetele 2–4 otsustab haldusterritoriaalse korralduse,
haldusüksuse piiride ja nime muutmise valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsus.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 101 tunnistatakse kehtetuks. Selles sättes on loetud volikogu
pädevuses olevana ka haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu
ja ühinemiskokkuleppe muutmine. ETHS § 91 lõike 6 järgi kinnitatakse KOVide
haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus ühinemisleping ja selle lisad asjaomase
volikogu otsusega. Ühinemislepingut ongi võimalik muuta ainult volikogul ehk selle kinnitanud
organil. Ühinemiskokkulepped nähti ette 2017. aasta haldusreformi käigus nende KOVide
jaoks, kes ühendati Vabariigi Valitsuse algatusel. Selle sätte järele ei ole KOKSis enam
vajadust.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 11 muudatuse järgi täiendatakse osavalla ja linnaosa moodustamise
volikogu pädevusnormi täiendusega, et volikogu võib moodustada ka muu piirkondliku
esinduskogu. Selle põhimääruse või statuudi kehtestab volikogu, st tegemist on õigustloova
aktiga, mille puhul on normitehniliselt korrektsem rääkida akti kehtestamisest, mitte
kinnitamisest nagu kehtivas pädevusnormis.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 13 puhul lühendatakse volikogu otsustatavate KOV volikogu
valimistel tehtavate otsuste sõnastust. Valimisi puudutavate otsuste tegemist on nagunii
detailsemalt reguleeritud KOVVSis. Seetõttu jäetakse KOKSi üksnes viide, et volikogu määrab
valimisringkondade arvu, piirid ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu KOVVSis
sätestatud korras.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 16 jäetakse volikogu pädevusest välja valitsuse struktuuri
kinnitamise kohustus. Piisab, kui volikogu määrab valitsuse liikmete arvu. Selle osaks saab olla
ka nt abivallavanemate ja -linnapeade arvu kinnitamine. Valitsuse struktuuri kinnitamise
kohustus on KOVide seas küsimusi tekitanud. On leitud, et nõue on ülemäärane ja arusaamatu,
mida sellega otsustama peaks.
65
KOKS § 22 lõike 1 punktides 17 ja 19 jäetakse valitsuse liikmete kinnitamise ja neile töötasu,
lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuse ning selle suuruse määramise pädevusnormi eest ära
täiendus “palgalised valitsusliikmed”. KOKS § 49 lõike 3 muudatusega kavandatakse muuta
valitsuse koosseisu nõudeid selliselt, et sinna ei saaks enam kuuluda KOV ametiasutuse
ametnikud ja töötajad ega hallatavate asutuste juhid ja töötajad. Muudatuse eesmärk on vältida
valitsuse kui täidesaatva kollegiaalorgani huvide ja rollide konflikti ametiasutuses ja hallatavas
asutuses töötamisega, kelle üle valitsus teeb teenistuslikku järelevalvet.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 18 muudatus on keeleline. Sellest jäetakse välja ebavajalik kordus
„volikogu” aseesimehe eest ja „volikogu komisjoni” aseesimehe eest umbusalduse avaldamise
pädevuse juurest.
KOKS § 22 lõike 1 punktide 21 ja 22 muudatused käsitlevad volikogu esimehele ja
aseesimehele töötasu või hüvitise määramist ning volikogu liikmete hüvitise suuruse ja
maksmise korra kehtestamist. Muudatused on seotud KOKS § 17 lõigetes 4 ja 5 kavandatavate
muudatustega, millega jäetakse seadusest välja piirang, et palgaline võib olla üksnes kas
volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht. Kehtiva seaduse järgi ei saa mõlemale
samaaegselt n-ö palka maksta. Piirang ei ole aga õigustatud, kuna reaalselt on aseesimehel
volikogu esimeest asendades samad õigused ja kohustused. Volikogu võib edaspidi otsustada
nende mõlema töö tasustada. Töötasu on võimalik diferentseerida, määrates näiteks volikogu
esimehele kõrgema tasu määra võrreldes aseesimehega.
Samuti korrigeeritakse sätetes terminoloogiat - loobutakse sõna “hüvitis” kõrval
samatähendusliku termini “hüvitus” kasutamisest.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 23, millega sätestatakse, et volikogu pädevuses on valla või linna
esindamise korra kehtestamine, tunnistatakse kehtetuks. KOKS § 8 lõike 1 punkti 5 järgi tuleb
KOV esindamise kord määrata nagunii volikogu kehtestatavas valla või linna põhimääruses.
Sama nõude/volikogu pädevuse uuesti sätestamine KOKS § 22 lõikes 1 on ebavajalik.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 24 täiendatakse lisaks kehtivas seaduses sätestatud volikogu
pädevusele otsustada valla või linna äriühingu ja sihtasutuse asutamise ja lõpetamise üle ka
äriühingu ning sihtasutuse ühinemise ja jagunemise üle. Samas jäetakse sättest välja nõue, et
nende põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine ja muutmine on volikogu pädevuses. Vastavad
otsused ja toimingud on mõistlikum langetada valitsuse tasandil.
KOKS § 22 lõike 1 punktid 26–271 ja 31–33 tunnistatakse kehtetuks.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 26 järgi on volikogu pädevuses rahvakohtunikukandidaatide
valimine. Tegemist ei ole KOVi vaatest ühe kõige olulisema sisemise korralduse küsimusega,
mistõttu võiks see KOKSist välja jääda. Rahvakohtunike valimist käsitletakse kohtute seaduse
13. peatükis. Sätte taasesitamine KOKSis on ebavajalik ja tunnistatakse seetõttu kehtetuks.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 27 järgi on volikogu pädevuses Vabariigi Presidendi
valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine. Tegemist on küsimusega, mida
detailselt reguleeritakse Vabariigi Presidendi valimise seadusega (§ 22) ja selle üle sätestamine
KOKSis on ebavajalik.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 271, mis reguleerib siseaudiitori või vastava struktuuriüksuse juhi
ametisse kinnitamiseks või vabastamiseks volikogult nõusoleku küsimist, tunnistatakse
kehtetuks. Siseauditeerimisega seonduvat reguleeritakse edaspidi keskselt KOKS §-s 481.
Siseauditeerimise võib korraldada selliselt, et moodustatakse vastav ametikoht või
66
struktuuriüksus, KOV võib siseauditeerimise ka teenusena sisse osta. Volikogu võib
siseauditeerimise üldises töökorras ette näha näiteks, mil viisil valitsus konsulteerib enne
siseaudiitori määramist volikoguga, kui vastav ametikoht otsustatakse moodustada. KOKS §
481 kavandatakse täiendada sättega (lõige 21), mille järgi peab KOV vähemalt kord nelja aasta
jooksul korraldama oma sisekontrollisüsteemi auditeerimise (auditi saab läbi viia
audiitortegevuse seaduses sätestatud pädevusega hindaja).
KOKS § 22 lõike 1 punktid 31–33 käsitlevad volikogu poolt üld- ja detailplaneeringu
tehtavate otsustuste ja toimingute alast pädevust. Arvestades, et kõik nimetatud küsimused on
detailselt reguleeritud PlanSis, siis puudub vajadus taolisi valdkondlikke regulatsioone KOKS
§ 22 lõikes 1 säilitada. Tegemist ei ole KOVide aluskorraldust puudutavate KOKSile
iseloomulike regulatsioonidega. Sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevalt PlanSi muuta ei ole
vaja, kuna üldplaneeringu algatamise ja kehtestamise, vastuvõtmise ning detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamine ja PlanS § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise on
kehtiva PlanSiga juba määratud volikogu pädevusse. Kuna tegemist on oluliste strateegiliste ja
KOV ruumilist arengut kujundavate küsimustega, peab nende täitjaks jääma ka PlanSis
volikogu.
KOKS § 22 lõike 1 punktide 34 ja 341 sõnastus, mis puudutavad KOV ametiasutuste ja
hallatavate asutuste moodustamist, ümberkorraldamist ja selle põhimääruse kinnitamist, viiakse
punkti 34 kokku. Punktis 341 on käsitletud samade otsustuste tegemist KOVide ühisametite ja
-asutuste puhul. Ühisametid ja -asutused on samuti KOV ametiasutused ja hallatavad asutused,
seega ei ole vajalik neid eri punktides reguleerida.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 34 jäetakse välja ka nõue, et volikogu peab kehtestama asutuse
põhimääruse. KOKS § 8 lõike 1 punkti 4 järgi sätestatakse valla või linna ametiasutuste ja
asutuste moodustamise kord valla ja linna põhimääruses. Ametiasutusel ega hallataval asutusel
ei pea olema tingimata eraldi volikogu määrusega kehtestatud põhimäärust. Riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registri kohaselt on valdaval enamusel KOVidest vaid üks ametiasutus,
vastavalt siis valla- või linnavalitsus. Punkt 341 tunnistatakse ebavajalikuna kehtetuks, kuna
sätte sisu tõstetakse ümber punkti 34.
KOKS § 22 lõike 1 punktist 36 jäetakse välja volikogu pädevus kehtestada ametiasutuse ja
ühisameti teenistuskohtade koosseis. Jätkuvalt jääks volikogu pädevusse aga ametiasutuste ja
ühisameti struktuuri ning nende palgajuhendi kehtestamine. Ametiasutuse teenistuskohtade
koosseisu kinnitamine ei peaks olema tingimata volikogu taseme küsimus. ATS § 11 lõige 5
kordab KOKSis sätestatud, ehk selle kohaselt kehtestab KOV ametiasutuse teenistuskohtade
koosseisu volikogu. Volikogule on antud õigus delegeerida valla- või linnavalitsusele
muudatuste tegemine teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib
kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või tema volitatud isik. Volikogu on valla ja
linna eelarve vastuvõtmisel näinud ette vahendid palgafondi. Valitsus peaks oma ametiasutuse
teenistuskohtade koosseisu volikogu ette antud ametiasutuse struktuuri järgi ise paika panema.
Muudatus on seotud KOKS § 22 lõike 3 sõnastuse muudatusega. Selle järgi jäetakse volikogule
jätkuvalt õigus delegeerida valitsusele muudatuste tegemine ametiasutuse struktuuris volikogu
kehtestatud eelarve piires (kehtivas seaduses kasutatakse sõna „palgafond“, mis võib aga
osutuda liialt piiravaks). Lõikest 3 jäetakse aga volikogu poolt valitsusele antava volituse
sõnastusest välja viide ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kohta. Volikogul peaks olema
KOV töökorralduse suunamisel strateegilisem roll, sisuliselt volikogu kontrollib täitevaparaadi
kujundamist läbi eelarve. Ametiasutuste struktuur ja selle vajaduse põhjendus, kuidas sellega
67
täidetakse KOVile pandud ja KOVi poolt võetud ülesanded, võiks olla nt eelarve seletuskirja
osa ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine võiks olla valitsuse pädevuses.
KOKS § 22 lõike 1 punktis 362 kohendatakse volikogu pädevusnormi sõnastust ja asendatakse
koerte ja kasside pidamise eeskiri üldisema sõnastusega „lemmikloomade pidamise eeskirja
kehtestamine“. Lisaks koertele ja kassidele on isikutel kodudes ka muid lemmikloomi, kelle
puhul on samuti oluline nende pidamine nõuetekohaselt ja olenevalt liigist vaja välistada
väljapääsemine oma territooriumilt, et teisi isikuid mitte ohustada (nt roomajad).
Sätte sobivuse üle KOKSi on aastaid vaieldud. On leitud ka, et vastav eeskiri, kus on sätestatud
loomaomaniku kohustused vältida looma vabalt ringi liikumist avalikus (rahvarohkes) kohas ja
teiste inimeste ning loomade tervise kahjustamise ärahoidmist saaks reguleerida ka üleriigilise
kehtivusega ministri määrusega. Kahjuks ühtki paremat lahendust ei suudetud kehtivast
seadusest leida. Olemuslikult on tegemist kohaliku elu küsimusega. Puudub ka selline
valdkondlik seadus, kus sisalduks vastav selge volitusnorm lemmikloomade pidamise eeskirja
kehtestamiseks. Loomakaitseseadus näiteks reguleerib vaid looma kaitse seisukohast tema
pidamise nõudeid. Põllumajandusminister on oma 24. juuli 2008. aasta määrusega nr 76
kehtestanud „Lemmikloomade pidamise nõuded“ just loomakaitse seisukohast lähtudes.91
Korrakaitseseadus räägib ohu tõrjumisest, kuid ei anna volitusnormi volikogule loomast
tingitud ohu vältimiseks KOVis kehtiva korra kehtestamiseks.
KOKS § 22 lõike 1 punktid 364–366, mis reguleerivad jäätmemajandusega seonduvat,
tunnistatakse kehtetuks. Jäätmeseadus juba reguleerib nimetatud küsimusi. Näiteks sätestab
jäätmeseaduse § 12 lõige 2, et jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad
omavalitsusorganid, jäätmete liigiti kogumise korraldamist reguleerib jäätmeseaduse § 31, mis
sätestab ka vastavad KOVi kohustused. Puudub vajadus hoida dubleerivalt jäätmehooldust,
vastava eeskirja ja jäätmete liigiti kogumise nõudeid ka KOKSis. Tegemist ei ole KOVide
aluskorraldust puudutavate KOKSile iseloomulike regulatsioonidega.
KOKS § 22 lõike 1 punkti 37 muudatus tuleneb KOKS § 22 lõike 1 sissejuhatavas lauses
tehtavast muudatusest, millega asendatakse termin „volikogu ainupädevus“ sõnadega
„volikogu pädevus“. Punkti järgi on volikogu pädevuses ka muud seadusega volikogu
pädevusse antud küsimused. Teistest seadustest tulenevad volikogu pädevusse antud ülesandeid
ei ole normihierarhiliselt vähemolulised KOKS § 22 lõikes 1 sätestatust. KOKS § 22 lõige 1
sätestab KOV aluskorralduse seisukohalt keskseimad pädevused KOV sisemise n-ö
töökorralduse küsimustes.
Edaspidi tuleks õigusloomes jälgida, et KOKS § 22 lõikesse 1 ega mujale KOKSi ei lisataks
KOV täidetavaid valdkondlikke ülesandeid.
Eelnõu § 1 punktid 73–75 käsitlevad KOKS § 22 muudatusi lõigetes 2 ja 3 ning uute lõigete
21–23 lisamist.
KOKS § 22 lõikes 2 tehakse terminite ühtlustamiseks sõnastusmuudatused: termin „kohaliku
omavalitsuse üksus” asendatakse lühendiga “omavalitsusüksus”. Lisaks täiendatakse lõiget
võimalusega anda volikogul KOVile määratud ülesanded täitmiseks lisaks osavalla või linnaosa
esinduskogule ka muule piirkonna esinduskogule (nt kogukonnakogu vm piirkondlik kohalike
elanike kaasamisorgan).
Praktikas on KOVides palju vaidlusi ja tõlgendusprobleeme põhjustanud KOKS § 22 lõike 2
sõnastus, mille järgi otsustab õigusaktiga KOV või abstraktselt KOV organi pädevusse jäetud
91
Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887.
68
(ilma täpse KOV organi nime mainimata, vt nt ÜTS § 13 sõnastust) küsimused KOV nimel
volikogu, kes võib volitada nende küsimuste lahendamise valitsusele, osavalla või linnaosa
esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
Iseenesest annab taoline üldine volitus KOVil midagi teha ja korraldada KOVidele laia
enesekorraldusõiguse, mis organi kaudu ülesandeid täita, kuid on toonud praktikas ka
vaidlused, kas volikogu peaks igakordselt andma mistahes üldiste KOV ülesannete
lahendamiseks valitsusele ja ametiasutusele üksikvolituse või saab seda teha nt põhimäärusega
üldise volitusena. On esitatud ka ettepanekuid, et seaduses abstraktselt KOV või KOV organi
pädevusse antud ülesandeid peaks vaikimisi täitma valitsus ja volikogu üksnes saaks vajadusel
ülesande enda täita võtta.
Tõlgendusprobleemide vältimiseks lisatakse seadusesse lõiked 21–23, mis aitavad KOKS § 22
lõike 2 kohaldamist muuta õigusselgemaks ja paindlikumaks.
Ometigi ei muudeta senist põhimõtet, et keskne otsustuspädevus, mis tasandil KOV siseselt
ülesandeid täidetakse, kui seadusandja ei ole seda täpsustanud, jäetakse volikogule. PS § 156
lõikes 1 ja EKOH artiklis 3 nähakse ette KOV esindusdemokraatlik sisestruktuur, millest
tuleneb volikogu prioriteet täitevorgani(te) suhtes kohaliku elu küsimuste otsustamisel.92
KOKS § 22 lõike 1 lõikega 21 sätestatakse õigusselguse huvides n-ö pedagoogiline norm, mille
järgi seadusega volikogu pädevusse antud ülesannet ei saa volikogu täitmiseks volitada muule
KOV organile ega asutusele. Edasi volitamine on siiski võimalik, kui seadus seda otsesõnu
võimaldab.
Seadusandja peaks igakordselt kaaluma KOVile ülesande panekul, kas tegemist on KOV ja
avaliku huvi vaatest niivõrd olulise põhimõttelise ja strateegilise küsimusega, et seda saaks täita
ja otsustada vaid KOV esindusorgan - volikogu. Kui tegemist ei ole sellise tähtsusega
küsimusega, siis saab ülesande täitjaks seaduses määrata abstraktselt KOVi, mis juhul
haldusesiseselt määratakse KOVis konkreetne ülesande täitja.
KOKS § 22 lõike 1 uue lõike 22 järgi ei ole volikogu poolt volituse andmine vajalik küsimuste
lahendamiseks, mis on olemuselt täitevvõimu lahendatavad (nn menetluslikud ja
rakenduslikud) ülesanded ning mida saab täita KOV ametiasutus, ah valitsus ametiasutusena.
Näiteks on sellised ülesanded erinevad haldusmenetluse läbiviimised, paikvaatlused, isikute
vastuvõtt, toimingute korraldamine, avalduste vastu võtmine ja neile vastamine, õigus- ja
haldusaktide ettevalmistamine.
Volikogu istung ei ole töövorm, kuhu saaks kutsuda isikuid haldusmenetluse seaduse mõttes
ärakuulamisele. Samuti ei saa volikogult kollegiaalse organina eeldada spetsiifilist
erialapädevust vajavate küsimuste lahendamist (nt lastekaitsetöö, ehitusjärelevalve, isikukoodi
andmine vms teemad). Volikogu pädevuses peavad olema üldist mõju omavate otsuste
tegemine või muude üldaktide, sh arengudokumentide ja olulist tähtsust omavate planeeringute,
kehtestamise otsused. KOV strateegiliste juhtimisotsuste tegemine peab jääma volikogu
pädevusse.
92
Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaande (2020) kommentaare PS 14. peatüki osas:
https://pohiseadus.ee/sisu/3672.
69
KOKS § 22 lõike 1 uue lõikega 23 täpsustatakse, et volituse määramata arvu juhtumite
lahendamiseks annab volikogu üldjuhul määrusega (mõne KOV korraga). Kui tegemist on
ühekordse küsimuse lahendamisega, siis võib selle täitmiseks valitsusele volituse anda volikogu
otsusega. Praktikas on selles küsimuses olnud KOVides väga erinevaid tõlgendusi. Mõned
KOVid on leidnud, et KOKS § 22 lõike 2 rakendamine eeldab volikogu poolt igakordselt
üksikvolituse andmist, mis võib aga volikogule liialt koormavaks ja otstarbetuks osutuda.
Volikogu peaks ennast igapäevaste administratiivsete otsuste tegemisest taandama. Üldvolituse
täitevvõimu tunnustega ülesannete valitsusele täitmiseks andmiseks saab volikogu
põhimõtteliselt teha ka valla või linna põhimäärusega n-ö üldvolitusega piiritlemata arvu
juhtumite lahendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 76 tunnistatakse kehtetuks KOKS §-d 23 ja 24.
KOKS § 23 reguleerib volikogu õigusaktidega seonduvaid küsimusi. Paragrahv tunnistatakse
kehtetuks, kuna KOV organite õigusaktidele kohalduvate nõuete sätted on keskselt viidud üle
KOKS § 7.
KOKS § 24, mis reguleerib õigusaktide täitmise kontrolli, tunnistatakse kehtetuks. Õigusaktide
täitmise kontrolli näol on tegemist sisekontrollisüsteemi osaga, mis KOVil tuleb oma sisemistes
kordades nii ehk naa ette näha. Sisekontrollisüsteem on KOKS § 481 kavandatava muudatuse
kohaselt (KOKS § 481 täiendamine lõikega 11) valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse
juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks,
mis võimaldab tagada, sealhulgas õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontrolli. Kes ja
kuidas seda KOV siseselt korraldab, tuleb sätestada KOV õigusaktidega. Vt ka KOKS § 481
lõike 11 selgitust.
Eelnõu § 1 punktiga 77 muudetakse KOKS § 25 sõnastust (tööandja kohustus volikogu liikme
ees).
KOKS § 25 täiendatakse lisaks olemasolevale volikogu liikme õigusele nõuda oma tööandjalt
volikogu ja komisjonide istungitel osalemisele õigusega osaleda ka muude KOV sisemise
töökorralduse organite koosolekutel.
KOVidel on õigus seada ise oma sisemise töökorralduse reegleid, sealhulgas otsustada
erinevate töövormide kasutamise üle. Paljudes KOVides on kasutusel lisaks volikogu
istungitele ja volikogu moodustatud komisjonide koosolekutele ka näiteks eestseisuse ja
fraktsioonide kogunemised. Nendel osalemist peaks samuti tööandja volikogu liikmetele
võimaldama, et nad saaks teostada oma volikogu liikme mandaati.
Volikogu liikme ülesanded võivad tulla ka seadusest, st volikogu liige ei pea täitma üksnes
volikogu antud ülesandeid, seetõttu kohendatakse sätte sõnastust. Sätestatakse, et volikogu liige
võib täita ka muid volikogu liikme ülesandeid (mitte vaid ainult neid, mis volikogu on talle
andnud).
Eelnõu § 1 punktides 78–80 kavandatavad muudatused puudutavad volikogu liikme teabe
saamise õigusi (KOKS § 26 muudatused).
KOKS § 26 on volikogu liikme teabe nõudmise erinorm, see tähendab, et tema küsimustele
vastamisel ei kohaldata AvTSis sätestatud teabenõudele vastamise regulatsiooni ega
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seaduses
toodud märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise regulatsiooni.
70
Praktikas on olnud selle sätte rakendamisega seonduvalt palju vaidlusi. KOV ametiasutuste
ametnikud ja töötajad on murekohana toonud välja, et sageli kipuvad volikogu liikmed
kuritarvitama valitsuselt ja ametiasutustele teabe nõudmise õigust ja soovivad saada ka pigem
isiklikust huvist lähtudes teavet, mis ei puuduta volikogu tööd. Seetõttu täpsustatakse KOKS §
26 lõikes 1, et volikogu liikme nõutav teave peab puudutama volikogu tööd.
Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2004 otsuse nr 3-3-1-55-04 punktis 13 öeldakse muu
hulgas: Kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse
volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena AvTS tähenduses. Volikogu liiget ei saa
sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada
juurdepääs üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike
ülesannete täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on seadusest tulenevad õigused
ja kohustused, mille täitmiseks ongi KOKS §-s 26 ette nähtud juurdepääs teabele kohaliku
omavalitsuse asutuses. Taolistele juhtudele AvTS ei laiene.
Seega kohustab KOKS § 26 ühelt poolt linnavalitsust volikogu liikmele teavet andma, ent teisalt
ei laiene Riigikohtu halduskolleegiumi eespool nimetatud otsuse kohaselt AvTS üldse KOKS
§-s 26 ette nähtud juhtudele. See tähendab, et AvTSile ei saa tugineda ka volikogu liikmele
vastamisest keeldumisel. Volikogu liige peab juhinduma seadusest, valla või linna
õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17 lõige 2).
Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääs eeldab, et selline teave on
volikogu liikmele vajalik tema seadusjärgsest staatusest tulenevate ülesannete täitmiseks, s.t
avaliku võimu teostamiseks. Volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist järelevalvet
valla- ja linnavalitsuse tegevuse üle. Seetõttu ei peagi volikogu liikmele laienema AvTSist
tulenevad juurdepääsu piiramise nõuded, mida rakendatakse üldiselt avaliku teabe andmisel
avaliku võimu välistele isikutele. Volikogu liige ei ole „igaüks“ AvTSi mõttes ega kõrvaline
isik, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse osa.93 See tuleneb ka Riigikohtu halduskolleegiumi
otsusest, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse organi ja volikogu liikme vahel tekivad KOKS
§ 26 kohaldamisel sisesuhted (punkt 14). Sisesuhetele viidates on Riigikohus veel osundanud,
et volikogu töös osalemise kaudu on (ja peavadki olema) volikogu liikmel laiemad võimalused
kui mis tahes teisel isikul (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punkt 12). KOKS § 26 lõike 1
järgi võib volikogu liikmele jätta andmata vaid niisuguse teabe, mille väljastamine on
seadusega keelatud. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa olla keeldumise aluseks ka AvTSi
sätted. Riigikohus on märkinud ka järgmist: Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe
volikogu liikmele edastamisel või talle teabele juurdepääsu tagamisel on linnavalitsusel
otstarbekas teda ühtlasi teavitada sellise teabe õigustamatu avaldamisega ja kasutamisega
kaasnevast õiguslikust vastutusest. Nii sätestab karistusseadustiku § 377 lõige 1, et töö- või
ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest
ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, -
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Paragrahvi 26 täiendamisel lõikega 11 sätestatakse analoogselt märgukirjale vastamisega ka
alused, millal võib volikogu liikme küsimusele vastamisest loobuda. Vahel on KOVide
praktikas tulnud ette, et volikogu liikmele vastamiseks tuleb süstemaatiliselt vaadata üle väga
suur andmemaht, mis võib nõuda ka koostööd riigiasutustega ja seniste tööprotsesside olulist
muutmist. Selleks, et KOV sisuline töö ei saaks võimalike valitsusasutuste tööd halvavate
pahatahtlike pöördumiste korral pidurdatud, lisatakse volikogu liikme küsimusele vastamisest
keeldumise alusena ka asjaolu, kui päringule vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu
93
Märgukiri volikogu liikmele vastamise kohta.pdf (oiguskantsler.ee).
71
ametiasutuse töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või
nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
Kuna kohati on praktikas volikogu liikmele vastamisel vaja põhjalikumalt asjaolusid ja
õigusakte analüüsida, siis antakse lõike 2 muudatusega võimalus volikogu liikme küsimusele
vastamise tähtaega pikendada 10lt tööpäevalt 20 tööpäevani.
Eelnõu § 1 punktidega 81 ja 82 nähakse ette muudatused KOKS §-s 28, mis reguleerivad
vallavanema ja linnapea õigust moodustada valitsus.
KOKS § 28 lõikes 1 tehakse sõnastuslik täpsustus. Lisatakse, et vallavanemal või linnapeal on
alates sellele ametikohale valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.
KOKS § 28 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et uus valitud vallavanem või linnapea saab
täieõiguslikud volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. Sõnastus
„ametisse kinnitamise päevast“ on toonud kaasa istungi protokolli kellaaja märkimise, et
fikseerida tegelik vallavanema või linnapea volituste algus, kuid sellegipoolest on praktikas
tekkinud vaidlusi, kas vallavanemal või linnapeal olid ikka allkirja andmise hetkel
täieõiguslikud volitused. Seepärast on mõistlik sätestada vallavanema ja linnapea volituste
algamine uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.
Eelnõu § 1 punktiga 83 nähakse ette KOKS § 29 muudatus, mis käsitleb valitsuse volituste
tähtaega.
KOKS § 29 lõike 1 muudatus on tehtud analoogina KOKS § 28 lõike 3 muudatusele. Valitsus
saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.
Lõike 2 osas on küsitud praktika, mis saab kui formaalselt n-ö lahkuv valitsus lahkumispalvet
volikogu esimesel istungil ei esita. See ei tähenda siiski see, et eelmise valitsuse koosseisu
volitused uue valitsuse koosseisu kinnitamisel ei lõppe. Tegemist on menetlusliku nõudega,
mille rikkumine ei mõjuta uue valitsuse koosseisu pädevust ega vana koosseisu volituste
lõppemist. Normi ei muudeta.
Eelnõu § 1 punktiga 84 asendatakse seaduse tekstis läbivalt sõnad „valla- või linnavalitsus“
lühendiga „valitsus“. Vastavad muudatused tehakse KOKS § 29 lõikes 3, § 30 pealkirjas, lõike
1 sissejuhatavas lauses ja lõikes 3, § 36 lõikes 6, § 372 lõigetes 2, 4 ja 6, § 374 lõigetes 4 ja 5, §
48 lõike 3 punktis 1, § 49 lõikes 6, § 50 lõike 1 punktides 1–5 ja 7, § 51 lõikes 2, § 532 lõike 2
teises lauses, § 533 lõikes 2, § 57 lõikes 9 ja lõike 10 esimeses lauses, § 571 lõikes 1, § 622 lõikes
1, §-s 665 ning § 704 lõike 11 esimeses lauses ja lõikes 13.
Eelnõu § 1 punktidega 85–87 kavandatakse muudatused KOKS §-s 30, millega reguleeritakse
valitsuse pädevust.
KOKS § 30 muudatuste puhul on tegemist valdavalt normitehniliste ja sõnastuslike
kohendustega, mille eesmärk on vältida sõnastuslikke liiasusi. Näiteks asendatakse lõike 1
sissejuhatavas lauses ning lõigetes 3 ja 4 sõnad „valla- ja linnavalitsus“ läbivalt lühendiga
„valitsus“.
KOKS § 30 lõike 1 punktist 2 jäetakse õigusaktidest tulenevate valitsuse pädevustele viitamise
juurest välja viide valla või linna põhimäärusele. Kehtiva seaduse sõnastuse järgi lahendab ja
72
korraldab valitsus kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või
linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. Põhimäärus on samuti volikogu määrus
ning seda ei pea seetõttu sättes eraldi nimetama.
KOKS § 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse järgi võib valitsus taotleda
volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud volikogu määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
Kuna valitsusel on KOKS § 30 lõike 1 punkti 1 järgi nagunii õigus valmistada ette volikogus
arutamisele tulevaid küsimusi, siis on tegemist ebavajaliku ülesande üle kordamisega.
KOKS § 30 lõike 4 sõnastust muudetakse seonduvalt KOKS § 31 kavandatava muudatusega,
mis reguleerib KOV ametiasutuste ja hallatavate asutustega seonduvat. Kuna ATS § 6 juba
sätestab lõikes 1 ametiasutuse mõiste - ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine – ei pea seda
selgitust, et ka KOV ametiasutus teostab avalikku võimu, KOKSi §-s 30 üle kordama. See, et
KOV ametiasutuse hallatav asutus ei teosta avalikku võimu (vaid on moodustatud teenuste
pakkumiseks), tuleb selgelt välja KOKS §-s 31 kavandatavatest muudatustest. Seetõttu jäetakse
KOKS § 30 lõikest 4 välja selgitus, et ametiasutuse hallatava asutuse puhul, mis ei teosta
avalikku võimu, kehtestab nende osutatavate teenuste hinnad valitsus.
Lisaks ühtlustatakse sättes termini „ametiasutus“ sõnastust, mis sõnastatakse teiste sätete
eeskujul läbivalt terminiga „valla või linna ametiasutus“.
Eelnõu § 1 punktid 88 ja 89 käsitlevad KOKS täiendamist peatükiga 31 ja § 31 muutmist, mis
puudutavad valla ja linna asutusi.
KOKSi täiendatakse peatükiga 31. Valla ja linna asutused. Eelnevad paragrahvid käsitlevad
valla- ja linnavalitsuse kui organi tegevust. Segaduse vältimiseks ning valitsuse kui kollegiaalse
täitevorgani ja valitsuse kui ametiasutuse kohta käivate regulatsioonide eristamiseks on vajalik
lisada KOKSi uus peatükk. Lisatav peatükk 31 käsitleb valla või linna ametiasutuste ja
hallatavate asutuste tegevust, tuginedes seni KOKS § 35 lg 1 esimeses lauses ja lõikes 2
sisalduvale regulatsioonile.
KOKS § 31 senine sõnastus, mis reguleerib valitsuse määruste ning korraldustega seonduvat,
asendatakse uue sõnastusega, mis käsitlev valla ja linna asutusi. Volikogu ja valitsuse
õigusakte, nendele esitatavaid nõudeid ja nende jõustumist on KOKSis reguleeritud §-des 7, 23
ja 31. Nimetatud paragrahvid sisaldavad ka mitmeid kordusi, mida on võimalik vältida §-de
ühendamisega. Eelnõuga muudetakse §-des 23 ja 31 sisaldunud normide asukohta ning need
viiakse §-i 7 koosseisu. Selliselt asuvad kõik volikogu ja valitsuse õigusakte reguleerivad
paragrahvid koos, mis ühtlasi parandab seaduse jälgitavust. Vt ka selgitust KOKS §-de 7 ja 23
muudatuse juures.
KOKS § 31 sisustatakse valla- ja linna ametiasutusi ja hallatavad asutusi reguleerivate sätetega.
Senini puudus KOKSis eraldi peatükk/paragrahv, mis reguleeriks valla ja linna ametiasutusi
ning hallatavaid asutusi - osa sätteid sisaldus valitsuse (kui organi) ja volikogu töökorraldust
ning osa KOV majandustegevust käsitlevas peatükis (KOKS §-s 35). Paragrahvi 31
koondatakse olulisimad sätted, mis reguleerivad KOV ametiasutusi ja hallatavaid asutusi, et
eristada neid selgelt valitsusest kui KOV poliitilisest otsustusorganist.
KOKS § 31 lõige 1 sätestab, et vallas ja linnas võib moodustada ametiasutusi, kelle ülesandeks
on avaliku võimu teostamine neis küsimustes, milleks ei ole vaja valla- ja linnavalitsuse kui
kollegiaalse otsustusorgani volitusi. Ametiasutuse mõiste on defineeritud ATSis, mille § 6 lõike
73
1 kohaselt on ametiasutus „riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav
asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine“. Mõiste „avaliku võimu teostamine“ viitab
üheselt sellele, et ametiasutuse funktsiooniks on eeskätt haldusülesannete täitmine ja teenuste
korraldamine. ATS § 6 lõige 3 loetleb kohaliku omavalitsuse moodustatavad ametiasutused,
nendeks on valla- ja linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus
asutusena koos struktuuriüksustega; osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja
linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
Valla või linna ametiasutuste moodustamise kord sätestatakse KOKS § 8 lõike 1 punkti 4 alusel
valla või linna põhimääruses. KOKS § 22 lõike 1 punkti 34 kohaselt on valla või linna
ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine,
ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine volikogu pädevuses. Ametiasutuse põhimäärus
kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. Ametiasutuse põhimäärus võib olla ka valla või
linna põhimääruse osa. Vt ka selgitust KOKS § 22 lõike 1 punkti 34 muudatuse juures.
KOKS § 31 lõikes 2 sätestatakse ametiasutuse, sh valla- ja linnavalitsuse pädevus
ametiasutusena. Ametiasutus koos struktuuriüksustega (amet, osakond, teenistus, büroo jms)
täidab ülesandeid, mis on talle antud seadustes ja muudes õigusaktides (sh seaduse alusel antud
õigusaktides, valla- ja linnavolikogu õigusaktides) antud volituste ja pädevuse piires.
Ametiasutus võib täita kõiki seaduses valla- ja linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid, välja
arvatud ülesanded, mis kuuluvad selgelt valitsuse kui kollegiaalse täitevorgani pädevusse, nt
õigusaktides sätestatud juhul määruste kehtestamine ja korralduste vastu võtmine ning
strateegiliste otsustuste tegemine.
KOKS § 31 lõigete 3–5 sõnastus on pea muutmata kujul üle toodud KOKS § 35 lõigetest 1
(esimene lause) ja 2, mis reguleerivad majandustegevust ja KOV osalemist juriidilistes isikutes.
Sätted sobivad sisuliselt märksa paremini peatükki 31 koos muude KOV asutusi käsitlevate
sätete juurde. Vt ka selgitust KOKS § 35 lõigete 1 ja 2 muudatuste juures.
Lõikes 3 sätestatakse, et omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks moodustada valla või
linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised
isikud. Lõike 4 järgi otsustab valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja
selle tegevuse lõpetamise jätkuvalt volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja
koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu kehtestatud korras. Selleks aktiks,
milles vastav menetluskord ette nähakse, ei pea olema valla või linna põhimäärus.
Analoogselt kehtiva seadusega sätestatakse KOKS § 31 uues lõikes 5, et valla või linna
ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutuste registris. Nimetatud register on n-ö integreeritud äriregistri koosseisu, mille kaudu saab
asutuste kohta päringuid esitada. Vaata ka justiitsministri 05. jaanuari 2017. a määrust nr 2
„Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise kord“94.
Ekspertarvamuse „Suurema dereguleerimise ja delegeerimise võimalused kohaliku
omavalitsuse korralduses“ koostajad Anneli Apuhtin ja Karin Tenisson-Alev tõid välja, et:
„hallatavate asutuste regulatsioon on tänases KOKSis pudistatud § 22 lõike 1 sätete ning § 35
vahel. KOKS § 35 reguleerib läbisegi hallatavaid asutusi ja juriidilisi isikuid ning on väga
halvasti jälgitav, samas ei täpsustata hallatava asutuse kohta selles suurt midagi. Hallatava
asutuse põhimäärus on küsitava väärtusega dokument. Hallatava asutuse puhul on olulised
eelkõige tema ülesanded ja juhi pädevused, muu regulatsioon lähtub reeglina kõik
omavalitsusüksuse üldisest töökorraldusest. Eelarve kujunemine lähtub eelarve korrast,
94
https://www.riigiteataja.ee/akt/107012017001.
74
võimalusel tuleb teenida omatulusid, hallatava asutuse vara on valla või linna vara ning sellega
tuleb ümber käia vastavalt valla- või linnavara eeskirjale jne. Hallatava asutuse tegevuse üle
järelevalve peab lähtuma seadustest mitte põhimäärusest. Arvelduskontode ja raamatupidamise
korraldus lähtub sellest, kuivõrd tsentraliseeritud või detsentraliseeritud vastavad teenused on.
Ilmne on ka rahastuse olulises mahus lähtumine omavalitsuse eelarvest. KOKSis peaks olema
hallatava asutuse kohta üldregulatsioon ning eriseadused peaksid konkreetse hallatava asutuse
tüübist lähtudes sätestama täiendavalt vajalikku, mitte aga suvaliselt loetlema teemasid, mis
hallatava asutuse põhimääruses tuleb kajastada.“.95
Eelnõu § 1 punktiga 91 täiendatakse KOKS 31 peatükki uue paragrahviga 311, milles
sätestatakse üldised isikuandmete töötlemise alused KOVis. Sätte kohaselt on valla või linna
asutusel õigus töödelda KOKSi ja teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks ning selles
toodud eesmärgil isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid. Kui seaduses, millega
ülesanne omavalitsusüksusele pannakse, andmete koosseis puudub, kehtestatakse see
omavalitsusüksuse õigusaktis. Samuti sätestatakse, et valla või linna asutusel on õigus saada
oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks isikuandmeid teistelt riigi- ja valla või linna
asutustelt ning erasektori asutustelt ja ettevõtetelt ning nende peetavatest andmekogudest.
Tegemist on eelnõu kooskõlastusringil esitatud ELVLi ja Tallinna linna ettepanekuga.
Muudatusettepaneku järgi antakse KOVile sageli ülesanne seaduse tasandil, aga ei sõnastata
KOVi õigust saada ülesande täitmiseks vajalikku teavet ja/või asutada teenuse osutamiseks
andmekogu. Ühel korral on vaidlus eskaleerunud sellega, et ülesanne seaduses oli küll olemas,
kuid andmete saamise õigust mitte ja ligipääsu ei antudki riigi andmekogule, vaid inimesed
toovad siiani oma dokumente paberil. Näiteks on Tallinna linnal pidevalt olnud probleem uute
päringute tegemisel riigi andmekogudest, sest kusagil ei ole selgesõnaliselt kirjas, et KOVil on
oma ülesannete täitmiseks õigus andmeid saada. Isikuandmete töötlemise õigus on reguleeritud
politsei- ja piirivalveseaduses, kindlustustegevuse seaduses, maksukorralduse seaduses jm,
kuid seni on see KOKSist üldalusena puudunud.
KOVidele on riigi poolt pandud suured ootused mugavate teenuste osutamise ja
andmekvaliteedi osas. Samas on näiteks Tallinna linna näitel 2021. aasta algusest saati
eskaleerunud vaidlused Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusametiga, kus on jõutud olukorrani, et
nimetatud asutused ei ole andnud luba Tallinna linnal oma andmekogusid KOV teenuste jaoks
kasutada. Riigiasutused leiavad, et ainuke lahendus oleks see, kui inimesed toovad nende
andmekogudes sisalduvad andmed KOVile paberil või saadavad e-postiga. Kuna kõigist
andmekaitset puudutavatest vaidlustest nii Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa jt asutustega on
jäänud kõlama seisukoht, et KOVile ei saa anda ligipääsu oma andmekogudele põhjusel, et
ükski seadus ei sätesta õigust KOVil nende andmekogudest andmeid saada, siis on vajalik
reguleerida ka KOV õigus andmeid oma töö mõistlikuks korraldamiseks saada. Isikuandmete
kaitse üldmäärus ja isikuandmete kaitse seadus võimaldavad sätestada erisusi seaduses jm
õigusaktides ning paljudes valdkondades on seda ka kasutatud. Andmete saamise õigus on
reguleeritud enamikus riigi ülesandeid puudutavates valdkondades. Näiteks juba 2009. aastast
alates on Töötukassal õigus oma eesmärgi saavutamiseks saada vajalikke andmeid kõikidelt
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning
kindlustatutelt, tööandjatelt, tööotsijatelt, töötutelt ja hüvitise taotlejatelt, kui andmete saamist
ei ole piiratud seadusega. Samalaadseid regulatsioone on valdkonnaseadustes ka teiste riigi
asutuste suhtes.
95
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/07/KOKS-%C2%A7-8-ja-22-eksperthinnang-29.06.2020.pdf.
75
Eelnõu § 1 punktidega 91–96 reguleeritakse muudatusi KOKS 4. peatükis, mis reguleerivad
valla- või linnaelanike osalemist kohalikus valitsemises.
KOKS 4. peatüki pealkirja kohendatakse seonduvalt KOKS § 3 punktis 4 tehtavast
muudatusest. KOKS § 3 järgi on üheks KOV toimimise aluspõhimõtteks valla- ja linnaelanike
õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. „Kohaliku omavalitsuse teostamine“
asendatakse seaduses keelelise lihtsustamise huvides õigusega osaleda kohalikus valitsemises.
KOKS § 32 muudatused käsitlevad kohalike elanike õigust esitada KOV organitele nn
kollektiivseid algatusi – kohalikke rahvaalgatusi.
Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli peamine võimalus elanike osalemiseks kohalikus
valitsemises läbi õigusaktide algatamise õiguse.
2021. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös96 esitati KOV volikogu liikmete
hinnangud otsedemokraatia võimalustele, sh rahulolule elanike kaasamisega kohalikku
otsustusprotsessi. Pea 40% volikogu liikmete hinnangul ei ole rahvas nende valla või linna
otsustusprotsessi piisavalt kaasatud (nt läbi volikogu komisjonide, hoolekogude, nõukogude)
ning üle 25% hinnangul ei saa rahvas piisavalt kohalikus elus osaleda (nt ümarlauad,
kogukonnakogud). See on üks näide peegeldamaks arusaama, et täna seadusest tulenevad
võimalused elanike osaluseks ei ole enam piisavad.
Kodanike osalus riigi või ka omavalitsuse juhtimise protsessis sõltub valitseva demokraatia
vormist, mis jaguneb laiahaardeliselt kaheks – otseseks ja kaudseks. Otsene demokraatia on
kodanike osalemine poliitikas eelkõige rahvahääletuste aga ka muude otsustusõigust
sisaldavate instrumentide kaudu ning esindusdemokraatia (ka kaudne demokraatia) on
valitsemisviis, kus poliitika elluviimisega ja otsuste tegemisega tegelevad ainult valitud rahva
esindajad. Peamised kohaliku tasandi otsedemokraatia instrumendid on kohalik algatus, kohalik
rahvahääletus (kohustuslik, elanike algatatud või volikogu algatatud), kohalike juhtide
otsevalimine ja ametist tagasikutsumine.
Tänases ühiskonnas on järjest olulisemal määral ilmnemas esindusdemokraatia probleemiks
olev rahva ja valitsuse liigne kaugenemine teineteisest, mille tulemusel väheneb kodanike
usaldus oma esindajate vastu ning inimesed võõranduvad avalikust võimust (Dryzek ja
Dunleavy, 2009). Viimastel aastatel on seetõttu kogu maailmas kasvanud huvi otsedemokraatia
vastu, nii riiklikul kui ka kohaliku poliitika tasandil. Otsedemokraatiat peetakse heaks
vahendiks, mis loob üksikisikutele poliitilise osalusvõimaluse ning toetab kohalikku
demokraatiat üldiselt. (Schiller, 2018). Eestis täna toimiv elanike algatus riigiõiguslikult ei
vasta otsedemokraatia instrumendile, kuna selle initsiatiivi realiseerimine ei ole tagatud
kohaliku rahvahääletusega. Rahvaalgatus peab aga igal juhul olema lõppastmes lahendatav
rahvahääletusega, vastasel korral kaotab see oma sisu ja tähenduse (Riigireformi Sihtasutus,
2018). 97
96
Laido, K. (2021) Otsedemokraatia laiendamise võimalused rakendamiseks kohalikul tasandil“ Magistritöö.
Juhendajad: Georg Sootla, Ave Viks. Tallinna Ülikool.
97
samas
76
Seega on ka valdkonna eksperdid leidnud, et rahvaalgatuse korra optimeerimine kui ka
võimalik rahvahääletuse juurutamine kohalikul tasandil võiks olla üks võimalikke demokraatia
elavdamise suundi lisaks muudele demokraatliku osaluse võimalustele (Lõhmus jt, 2021)98.
Samas on Eestis valitud PSiga esindusdemokraatia mudel. Senini ei ole esitatud ühtki veenvat
analüüsi, mis näitaks, kuidas võimalikud uued otsedemokraatia instrumendid aitaksid oluliselt
kaasa demokraatia arengule ja miks olemasolevate instrumentide kasutamisest (elanike algatus,
elanike küsitlused) esindusdemokraatia kõrval ei piisa. Ehk kohalike elanikega dialoogi
pidamiseks on ka kehtivad õigusaktid piisavalt võimalusi ette näinud, omaette küsimus on aga,
kas neid praktikas ka eesmärgipäraselt rakendatakse.
Seadusemuudatusega laiendatakse elanike kohaliku omavalitsuse teostamises osalemise
instrumente kohaliku algatuse (algatus kohaliku elu küsimuse lahendamiseks ja algatus
rahvaküsitluse läbiviimiseks) ning kohaliku rahvaküsitluse võimalusega. Esmalt laiendatakse §
32 muudatusega elanike initsiatiivi esitamist õigusaktide algatamiselt (volikogu ja valitsuse
õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamise algatamiselt) ka muude
kohaliku elu küsimuste lahendamise algatamisele.
KOKS revisjoni käigus arutati KOKSi eksperdikomisjonis ka küsimust, kas oleks põhjendatud
ja võimalik täiendada KOKSi või töötada välja eraldi kohaliku rahvahääletuse seadus kohaliku
siduvate tulemustega rahvahääletuste võimaldamiseks ehk laiendada otsedemokraatia mudeleid
oluliselt ulatuslikumalt. KOKS eksperdikomisjon toetas eelnõuga pakutavaid mittesiduvate
tulemustega elanike algatusi ja rahvaküsitlusi ning ei pidanud põhjendatuks nii ulatuslike uute
otsedemokraatia võimaluste seadustamist, kuna nende puhul on riske rohkem kui võimalikku
kasu kohalikule elule.
EKOH artikli 3 lõikes 1 avatakse kohaliku omavalitsuse mõiste. Harta järgi tähendab kohalik
omavalitsus kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Harta artikli
3 lõike 2 järgi kasutavad seda õigust (eeskätt) salajase, otsese, ühetaolise ja üldise hääletamise
teel vabalt valitud esinduskogu liikmed (Eesti õiguses valla- ja linnavolikogu). Esinduskogul
võivad harta järgi olla talle aru andvad täitevorganid (Eesti õiguses valla- või linnavalitsus).
Harta järgi võivad liikmesriigid võimaldada ka kodanikel pöörduda esinduskogu poole,
kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega
lubatud. Otsedemokraatia vormide kasutamise tulemusena ei tohi aga saada pärsitud esindus-
ja täitevorgani töö.
PS § 156 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse
vabadel valimistel neljaks aastaks. Seega näeb PS ette kohaliku elu küsimuste otsustamiseks
esindusdemokraatia vormi. PS ei pruugi iseenesest välistada vahetu demokraatia instrumente
kohalikul tasandil, kuid täiendavate vormide lisamise õiguslikke vajadusi ja põhjendusi tuleb
esmalt põhjalikult analüüsida. Kehtiva KOKS § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatakse nende
otsedemokraatia vormidena kohalikku rahvaalgatust ja rahvaküsitlust. Seega ka esitatud
regulatsiooni täiendused hõlmavad ainult rahvaalgatust ja (õiguslikult mitte siduvat) kohalikku
rahvaküsitlust ning väljapakutud regulatsioon ei hõlma ulatuslikuma otsedemokraatia
98
Lõhmus, M., Sootla, G., Kattai, K. (2021) Ekspertarvamus. Otsese demokraatia instrumentide (sh kohaliku
rahvaalgatuse ja rahvahääletuse) rakendamise ning reguleerimise võimalused KOKS-is. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/ARVAMUS_otsene_demokraatia.pdf.
77
instrumendina õiguslikult siduvat kohalikku rahvahääletust, kuna nii naaberriikide praktikale
Põhjamaades kui Eesti valdkonna ekspertide hinnangutele tuginedes, ei ole veenvaid
põhjendusi siduva rahvahääletuse rakendamiseks, teadmata ka kuidas mõjutab uue instrumendi
lisamine esindusdemokraatial põhinevat otsustusmehhanismi.
Mikk Lõhmus, Georg Sootla ja Vallo Olle koostasid Rahandusministeeriumi tellimusel 2021.
a eksperdiarvamuse „Otsese demokraatia instrumentide, sh kohaliku rahvaalgatuse ja
rahvahääletuse rakendamise ning reguleerimise võimalused KOKSis“.99 Eksperdiarvamuse
järeldusi tutvustati riigihalduse ministri moodustatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
revisjoni koostamiseks moodustatud eksperdikomisjonile100 16. veebruaril 2021. a. Töö
teostajad leidsid, et siduvate tulemustega rahvahääletuse rakendamisel on palju tugevaid külgi
ja võimalusi, samas aga on sellel ka oma nõrkused ja ohud. Ekspertarvamuse koostajad
soovitasid seetõttu rahvahääletust kui otsedemokraatia instrumenti enne selle seaduses
juurutamist omavalitsustes piloteerida.
Nagu eelpool öeldud, siis KOKS eksperdikomisjon uusi siduvate tulemustega rahvahääletusi
ega muid otsedemokraatia ulatuslikumaid mudeleid (otsevalimised, tagasikutsumine) ei
toetanud. Väljapakutud KOV elanike osaluse ja kaasamise võimalused on esindusdemokraatia
põhimõttega hästi tasakaalus ning neist ulatuslikumate muudatuste tegemine vajab kaalukaid
põhjendusi.
KOKS § 32 lõike 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või
linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel hääleõiguslikul valla- või
linnaelanikul õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide
vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste
lahendamiseks. Lõikele lisatakse analoogselt kollektiivse pöördumise regulatsioonile101
selgitus, et algatuses tehakse ettepanek, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või kohalikku elu
paremini korraldada ning sellele lisatakse põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning
kuidas algatuses esitatud ettepanek olukorda parandaks.
Kuigi KOKS § 32 sätestatud õigus on olnud olemas juba alates aastast 1993, on alles viimase
aasta jooksul, kui osalusportaal Rahvaalgatus.ee lansseeris selle seaduse mugavaks
võimaldamiseks rakenduse https://kohalik.rahvaalgatus.ee/, hakanud kohalikud inimesed ja
kogukonnad seda õigust laialdasemalt rakendama. Viimane on kaasa toonud aga rohkelt
küsimusi algatajate, kuid ennekõike kohalike omavalitsuste ametnike poolelt, kuidas praktiliselt
seda õigust teostada, ning toonud välja ka vajakajäämisi.102 Seetõttu lisaks algatuse mõiste
laiendamisele, reguleeritakse praktikas ilmnenud probleemide lahendamiseks mõnevõrra
senisest täpsemalt ka kohaliku algatuse esitamise protseduuri. Tegemist on küll KOVide
enesekorraldusõiguse riivega, kuid selle eesmärk on anda valla- ja linnaelanike algatuste
esitamiseks selgemad raamid.
Kehtiv KOKS § 32 sätestab, et elanikud peavad esitama valla- või linnavalitsusele oma
ettepaneku eelnõuna. Konkreetse eelnõu ettevalmistamine peaks olema KOV ametnike, mitte
99
Lõhmus, M., Sootla, G., Kattai, K. (2021) Ekspertarvamus. Otsese demokraatia instrumentide (sh kohaliku
rahvaalgatuse ja rahvahääletuse) rakendamise ning reguleerimise võimalused KOKS-is. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/ARVAMUS_otsene_demokraatia.pdf.
100
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/eksperdikomisjoni_muudatus_2021.pdf.
101
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 71.
102
Eesti Koostöö Kogu ettepanekud KOKS muutmise protsessi (e-kirjavahetus).
78
elanike ülesanne. Praegune sõnastus jätab õiguse KOVidel pöördumine tagasi lükata, kui
elanikud ei ole seda kõigile KOV õigusakti eelnõule esitatavatele nõuetele vastavana
vormistanud. Valla- või linnaelanikud ei peaks kohaliku elu küsimuses arvamuse avaldamise
eeltingimusena valdama õigusaktide vormistamisega ja koostamise pädevust. Seega elanike
algatuste arutelu ei saa jätta KOV otsustusorganites pidamata seetõttu, et neid ei ole esitatud
normitehniliselt korrektselt vormistatud eelnõuna.
KOKS § 32 lõikes 2 täpsustatakse, et algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele kirjaliku
taotlusena, mitte enam konkreetse eelnõu tekstina. Mis ei välista, et soovi korral võib algatuse
jätkuvalt eelnõu kujul esitada, lisades nt määruse eelnõule ka nõuetekohase seletuskirja.
Selliselt vormistatud algatusel, kus on arusaadavalt kirjas, mida soovitakse saavutada ja
algatuse esitamise vajadust on ka piisavalt põhjendatud, on ka suurem n-ö eduvõimalus
soovitava lahenduseni jõuda. Puudulike põhjendustega ja põhjalikumalt läbimõtlemata
algatuste korral on oluliselt suurem tõenäosus, et need ei saa KOV otsustusorganitelt piisavalt
toetushääli.
Algatuse KOV organites edasi menetlemisel (nt kui algatuse puhul sisulisi vastuolusid esitatud
nõuetega ega ettepaneku õigusvastasust ei esine) saab KOV ametiasutus ise vormistada
korrektselt vormistatud eelnõu, mis esitatakse volikogule või valitsusele arutamiseks.
Analoogselt kollektiivsele pöördumisele esitatavatele nõuetele tuleb ka elanike algatusele
lisada nimekiri algatusele toetusallkirja andnud isikutest, mis peab sisaldama isiku nime ja
isikukoodi. Kui algatus esitatakse elektrooniliselt, lisatakse sellele elektrooniline nimekiri
toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja isikukoodi. Paberil kogutud
toetusallkirjale lisatakse allkirja andnud isiku nimi ja isikukood. Ainult esitajate nimekiri ei ole
piisav, et KOV ametnikud saaksid teostada rahvastikuregistri kaudu kontrolli, kas allkirja
andnud on konkreetses KOVis hääleõiguslikud. Selleks on tarvis, et oleks välja toodud lisaks
ka inimeste isikukoodid.
Eraldi on lõikes 2 välja toodud kohustus kõik esitatud algatused avalikustada. Kuna kohaliku
algatuse eesmärk on edendada kogukondlikku koostöö ja arutelukultuuri, peaks esitatud ja
arutelu all olevad algatused koos informatsiooniga nende menetluse kohta elanike poolt lihtsasti
leitavad olema, st et algatuse avalikustamiseks ei peeta vaid selle registreerimist
dokumendiregistris.
KOKS § 32 lõike 21 kohaselt võetakse algatused arutusele ja algatusest lähtuvatest tegevustest
informeeritakse vastajat kuue kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Varasemalt oli
reguleeritud algatuste arutusele võtmise tähtaeg – kolm kuud. Arvestades algatuse sisulise
ulatuse laiendamist, kus esitatud ettepanekud ei ole suunatud ainult esitatud õigusakti eelnõu
arutelule, vaid mingite konkreetsete küsimuste lahendamisele, on regulatsioonis sisalduv
tähtaeg seatud küsimuse lahenduse osas otsustamisele, mitte arutelule võtmise ajale. Sellest
tulenevalt on ka nende menetlemise tähtaeg pikem – kolme kuu asemel kuus kuud. Praktikas
võib siiski reaalselt elanike ettepaneku elluviimisele kuluda kuuest kuust pikem aeg. Ehk
tähtaeg kuus kuud alates algatuse KOVile esitamisest ei ole sätestatud küsimuse lõpliku
lahendamise ajana, vaid küsimuse lahenduse osas otsuse tegemise ja seisukoha kujundamise
ning elanike nendest teavitamise ajana. Näiteks, kui on vaja mingi küsimuse lahendamiseks
teha täiendav investeering, tellida mõni uuring või analüüs, korraldada hange, teha koostööd
teiste KOVide ja riigiasutustega jne.
79
Varasema regulatsiooniga jäi samaks kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul esitab valitsus algatuse
volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga, juhul kui algatatud küsimus kuulub
volikogu pädevusse.
Eelnõuga kavandatakse täiendada KOKS § 32 lõigetega 22 ja 23, mis käsitlevad elanike
algatusel territooriumiosa ühe KOV koosseisust teise üleviimise menetluse käigus elanike
arvamuse väljaselgitamise erisust. Haldusüksuse piiride muutmise taotlemise otsuse tegemine
Vabariigi Valitsusele on volikogu pädevuses (KOKS § 22 lõike 1 punkt 10). Kehtiva seaduse
kohaselt ei pruugi KOV valitsus ega volikogu elanike algatust põhjalikumalt kaaluda. Näiteks
arvatakse elanike algatusega esitatud eelnõu küll kolme kuu jooksul volikogu istungile
arutamiseks, ilma, et oleks põhjalikumalt analüüsitud taolise haldusüksuse piiride muutmisega
kaasneda võivaid tagajärgi ega selgitatud välja, kas algatuse esitamist toetab suurem osa
puudutatud asulate elanikest. Vahel on eelnõu mittetoetamisel volikogus piirdutud vaid elanike
algatusel esitatud eelnõu vormiliste ebatäpsuste äramärkimisega, st eelnõu langeb menetlusest
välja pelgalt vormiliste puuduste tõttu (näiteks ei vasta esitatud eelnõu kõigile HÕNTE või
KOV enda korraga kehtestatud normitehnilistele nõuetele). Suur osa KOVidele esitatud elanike
algatustest on puudutanud haldusüksuse piiride muutmist ehk külade, alevite ja alevike andmist
naaberomavalitsuse koosseisu. Elanikud on sageli näinud ettepanekut tehes, et neil on suurem
ühisosa just naaberomavalitsusega, kus tarbitakse enamikke avalikke ja erasektori teenuseid
ehk nende jaoks on tõmbekeskuseks naaberomavalitsus, mitte elukohajärgne KOV. Valdavalt
on elanike algatused haldusüksuse piiride muutmiseks jäänud volikogus toetuseta ja volikogud
ei ole otsustanud viia läbi ETHS § 81 sätestatud haldusüksuse piiride muutmise menetlust
volikogude algatusel. Volikogul on õigus KOV territooriumil korraldada olulistes küsimustes
elanike küsitlusi (kehtiv KOKS § 15 lõige 2), kuid üldjuhul elanike algatuste korral neid ei ole
tehtud (välja arvatud juhul, kui volikogu on otsustanud algatust toetada).
KOV võimuorganitel on KOKS § 2 lõike 1 järgi küll õigus, võime ja kohustus seaduste alusel
iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, kuid seejuures tuleb lähtuda ka valla- või
linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestada valla või linna arengu iseärasusi.
Selleks, et elanike algatus lihtsalt volikogus tähelepanuta ei jääks, tuleks KOKS § 32 täiendada
sätetega, mis kohustavad elanike algatusel haldusüksuse piiride muutmist käsitleva eelnõu
korral elanike arvamuse välja selgitama enne külade, alevite ja alevike teise KOVi üleandmist
puudutava eelnõu arutelu volikogus.
PS § 156 lõike 2 järgi on KOV volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel
hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16 aastat
vanad. Haldusüksuse piiride muutmisel lähtub ETHS § 7 lõike 7 põhiseaduses sätestatud
hääleõiguslikest elanikest ehk et haldusüksuse piiride kohta küsitakse arvamust elanike
küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikelt, kes elavad püsivalt asjaomase kohaliku
omavalitsuse üksuse maa-alal ja kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti
rahvastikuregistrisse. Territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse
koosseisu arvamisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel
territooriumiosal asustusüksuste kaupa vastavalt ETHS § 7 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 28. juuli 2016. a määrusele nr 87 „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse
piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“. Nimetatud
määruse § 2 lõike 1 järgi tuleb haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel
selgitada asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvamus haldusterritoriaalse
korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise kohta välja elanike küsitluse teel selliselt, et
küsitlus korraldatakse kõigis asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes, selgitades elanike
arvamuse välja valla-või linnavalitsuse määratud kohtades (küsitluspunkt). Lisaks võidakse
80
elanike arvamus välja selgitada ka elektrooniliselt. Samas on määruse § 2 lõikes 7 tehtud
küsitluspunktis elanike küsitluse läbiviimise kohustusest erand. Sätte kohaselt võib juhul, kui
haldusüksuse piiride muutmine territooriumiosa arvamisega ühe kohaliku omavalitsuse üksuse
koosseisust teise koosseisu ei toimu haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus, valla- või
linnavolikogu kehtestada määrusega lõikes 1 sätestatust erineva korra. Nimetatud korras
võidakse reguleerida ka nn lävepakuküsitlusi.
Kui volikogu toetab elanike algatust ja elanike küsitluse tulemused osundavad, et üleantava
territooriumiosa elanikud toetavad külade, alevite või alevike üleandmist teisele KOVile, siis
jätkub edasine menetlus ETHS § 81 sätestatud korras ehk volikogu algatusel haldusüksuse
piiride muutmisena.
Elanike algatus territooriumiosa üleandmiseks teise KOV koosseisu on kohaliku elu küsimus,
olemuselt omavalitsuslik ülesanne, mille kulud kaetakse valla või linna eelarvest. Riigipoolse
toetuse maksmist eelnõuga elanike küsitluse läbiviimiseks ette ei nähta. Juhul, kui KOV
volikogu elanike algatust toetab, siis peab ta kehtiva ETHSi § 81 lõike 6 punkti 5 alusel elanike
küsitluse asjaomasel territooriumiosal nagunii läbi viima. Eelnõuga tuuakse elanike küsitluse
väljaselgitamise kohustus territooriumiosa üleandmisel ajaliselt lihtsalt varasemasse etappi.
Praktikas ei esitata elanike algatusi kuigi sageli, seega ei ole prognoositav, et vastav muudatus
tooks KOVidele kaasa suure eelarvekulu. Senises KOVide praktikas on KOVid ise paljudel
juhtudel juba viinud omaalgatuslikult algatuse volikogus arutelu eel elanike meelsuse
väljaselgitamiseks läbi territooriumiosa elanike küsitluse. Samuti on tellitud KOVide praktikas
analüüse territooriumiosa üleandmisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike, rahaliste, teenuste
pakkumisele avalduvate jm mõjude kohta.
KOKS § 32 lõikes 3 täpsustatakse, kes saab algatajatest osaleda KOV organite istungitel, kus
algatust arutatakse. Selgitatakse, et selleks saab olla algatuses märgitud algatuse esitajate
esindaja. Kui algatusele allkirja andnud isikuid on tuhandeid, siis ei ole neid kõiki võimalik
sõnaõigusega volikogu ja valitsuse aruteludesse kaasata, vaid tuleb ikkagi kutsuda selgitusi
andma algatuse peamine initsiaator või initsiaatorigrupi esindaja.
KOKS § 32 lisatakse lõige 4, mille kohaselt peab algatuse tagasilükkamist algatuse esitajate
esindajatele põhjendama ning kandma põhjenduse ka volikogu istungi protokolli. Kehtivas
KOKS § 32 lõikes 2 on välja toodud, et algatus võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
Küll aga ei ole välja toodud seda, et pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid selle
menetlusse võtmisest või võtmata jätmisest teavitatakse. Samuti on KOKS § 32 lõikes 3 kirjas,
et algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses, kuid
pole sätestatud seda, et KOV peaks kodanikku vastavast arutelust teavitama ning kutsuma seda
selgitama, et ühine arutelu saaks toimuda. Samuti ei olnud seni ka reguleeritud kohustust, et
KOV algatajaid informeeriks, milline on arutelu tulemusel tekkinud seisukoht pöördumises
esitatud ettepanekule. Eelnev on tinginud praeguse kogemuse pinnalt selle, et kodanike
kaasamine ja teavitamine sõltub kohaliku meediaväljaande aktiivsusest sellel teemal tähelepanu
hoida ja/või KOV enda heast tahtest. Mitmed algatused võivad nii kohaliku elanikkonna poolt
jääda laiema tähelepanuta.
Samas ei anna algatuse esitamine selle esitajatele subjektiivset nõudeõigust ega õiguspärast
ootust, et algatuses esitatud ettepanek nende esitatud kujul lahendataks. Nii elanike algatuse kui
ka rahvaküsitluse puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on volikogule ja valitsusele nõuandva
pädevusega, mitte siduvate tulemustega otsustustega. KOV saab elanike algatuse ja
rahvaküsitluse sisendit arvestada ühe võimaliku otsustamisel kaalutava asjaoluna (elanike
81
algatuste korral tuleb näiteks volikogul ja valitsusel hinnata ka selle täitmise eelarvevõimalusi,
sisulist teostatavust, kooskõla seadustega, otstarbekust).
Küll aga aitab elanike algatuse sisuline arutelu, kuhu kaasatakse ka elanike esindajad, pidada
kohalike elanikega dialoogi ja see aitab kaasa osalusdemokraatia edendamisele.
KOKSi täiendatakse §-ga 321, millega laiendatakse elanike kohalikus omavalitsemises
osalemise instrumente kohaliku rahvaküsitluse regulatsiooniga.
KOKS § 321 lõike 1 kohaselt võib volikogu otsustada enda või kohalike elanike algatusel oma
pädevusse kuuluvas kohaliku elu küsimuses kohaliku rahvaküsitluse korraldamise valla- või
linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks.
KOV volikogu saab omal algatusel ka kehtiva KOKS § 15 lõike 2 alusel olulistes kohaliku elu
küsimustes omavalitsusüksuse territooriumil korraldada elanike küsitluse. KOKS § 15 lõikest
2 tuuakse regulatsioon üle uude KOKS § 321 sidudes selle selgemini otsedemokraatia
elementidega, sh elanike õigusega esitada algatus kohaliku rahvaküsitluse läbiviimiseks, kuna
kehtiv seadus ei näe KOKS §-s 32 ette, et elanike algatuses saaks esitada ka ettepanekuid
rahvaküsitluste korraldamiseks. Selle eesmärk on tõhustada dialoogi KOV ja selle elanike
vahel, sh ka toetada elanike omavahelist dialoogi kohaliku elu küsimustes. Näiteks tänase
regulatsiooni kohaselt kohaliku algatuse esitajatel (aga ka KOVil endal) võib puududa selge
ettekujutus, kas ja kui suur osa KOV elanikest võimalikku pakutud lahendust toetab. Seega
enne konkreetsete kohaliku elu küsimuste lahendamise osa ettepanekute esitamist KOVile
KOKS § 32 sätestatud korras ning KOVi poolt otsuse tegemist võib olla otstarbekam selgitada
välja suurema osa elanike hoiakud probleemi ja pakutud lahenduse osas, kui ainult algatuse
esitajate positsioon.
Üldiselt kasutatakse kohaliku otsedemokraatia instrumendina paljudes riikides kas kohaliku
omavalitsuse või kodanike algatatud referendumit/rahvahääletust (Eesti kontekstis
rahvaküsitluse tähenduses, kuna tulemused ei ole KOV organitele üldjuhul siduvad). KOV enda
algatatud rahvahääletus (government initiated referendum) on otsedemokraatlik instrument
selle poolest, et annab kodanikele võimaluse hääletada kohalike võimuorganite ettepanekute
või otsuse eelnõu osas. Menetluse ettepaneku algatajaks on kohalik võimuorgan (Olle, 2002;
Schiller, 2018). Kodanike algatatud rahvahääletuse (citizens initiative) kaudu on kohalikel
elanikel võimalik esitada nõue nende ettepaneku kohalikule rahvahääletusele panemiseks.
Rahvahääletusel osaledes on hääleõiguslikel kohalikel elanikel seadusega kehtestatud
kvoorumi saavutamisel võimalik otsustada kohaliku küsimuse üle. Rahvahääletuse tulemus
võib olla õiguslikult siduv või mittesiduv.
Kuna Eestis on rahvahääletus (referendum) riigi tasandil sisustatud õiguslikult siduvana,
kasutatakse eelnõus segaduse vältimiseks kohaliku tasandi otsedemokraatia instrumendi kohta
terminit kohalik rahvaküsitlus. See hõlmab ka seni KOKS § 15 lõike 2 regulatsioonis
sisaldunud elanike küsitlusi (volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil
korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi), mis eraldiseisva sättena tunnistatakse
kehtetuks. Eelnõuga säilitatakse kehtivas seaduses nõutud olulisuse kriteerium. Algatuse
esitajad peavad põhjendama, miks rahvaküsitlusele esitatud valik on oluline kohaliku elu
küsimus, mis nõuab laiapindsemat elanike kaasamist ja nende seisukoha välja selgitamist.
Kohalik algatus ja rahvahääletus on kasutusel kõigis neljas võrdluseks vaadeldud Põhjamaa
riigis (Soome, Rootsi, Norra, Island). Algatused võivad kõigis vaadeldud riikides olla suunatud
82
nii referendumi korraldamisele kui muule küsimusele (osadel juhtudel sama regulatsiooni
alusel (Norra, Island) või eraldi regulatsiooni alusel (Soome, Rootsi). Rahvahääletus on kõigis
neis riikides nõuandev mitte õiguslikult siduv (va Islandil kus volikogu võib korraldada
rahvahääletuse õiguslikult siduvana volikogu volituste perioodiks, sellisel juhul võib volikogu
määratleda eraldi nn nõusolekukvoorumi).
KOKS § 321 lõige 2 reguleerib minimaalset elanike lävendit kohaliku rahvaküsitluse
algatamiseks ning volikogu poolset tähtaega algatuse üle otsustamiseks ja rahvaküsitluse
läbiviimiseks. Algatuse esitajaks peavad olema vähemalt 10% hääleõiguslikest valla- või
linnaelanikest ning valitsus peab algatatud rahvaküsitluse õiguspärasust ja kooskõla käesoleva
paragrahvi nõuetega kontrollima (lõige 3). Võrrelduna elanike algatusega KOKS §-s 32, on
rahvaküsitluse algatamise lävend seatud kõrgem. Rahvaküsitluse läbiviimisega koosnevad
KOVil igal juhul kulud (nt küsitluspunktide rendikulud, elektroonilise küsitluskeskkonna
kasutustasu, täiendav tööjõukulu, transpordikulud, sedelite trükkimise kulud, postikulud jne).
Kohaliku rahvaalgatusega KOKS § 32 järgi ei pruugi KOVil lisakulusid tekkida, välja arvatud
territooriumiosa teisele KOVile üleandmise elanike algatuse puhul elanike küsitluse
korraldamise kohustus enne küsimuse arutelu volikogus. Elanike algatuse esitamisel KOKS §
32 alusel võib siiski olla vajalik praktikas konkreetsel juhul ettepandud ettepaneku
elluviimisega seotud mõjude hindamiseks analüüside ja ekspertarvamuste tellimine, millega
kaasnevad samuti valla- ja linnaeelarvele kulud.
Valitsus hindab, kas tegemist on üldse kohaliku tasandi küsimusega ja kas esineb mõni sama
paragrahvi lõikes 9 toodud välistus. Rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve,
välja arvatud kaasava eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike
tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega
seonduvate ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle.
Rahvaküsitluse korraldamata jätmist, kui esitatud algatus ei vasta nimetatud nõuetele, tuleb
algatuse esitajatele haldusmenetluse reeglite kohaselt põhjendada. Rahvaküsitlus, kui selle
korraldamine on kooskõlas esitatud nõuetega, tuleb läbi viia kuue kuu jooksul arvates elanike
ettepaneku esitamisest.
Suurema elaniku arvuga KOVides võib selle 10-protsendilise lävendi nõue olla üsna keeruline
saavutada. Samas võib eeldada, et enamik elanike algatusi puudutavad mõne KOV ogani akti
kehtestamist, muutmist või kehtetuks tunnistamist, mille kohase algatuse saab esitada KOKS §
32 sätestatud korras, mille puhul on nõutav algatuse vähemalt üheprotsendiline valla- või
linnaelanike lävend. Rahvaküsitluse kõrgem künnis on sihitud ka sellele, et algatuse esitamine
oleks väga põhjalikult läbi kaalutud, mitte n-ö emotsiooni ajel esitatud üleskutse, mis tegelikult
olulist positiivset mõju kohalikus elus kaasa ei tooks, kui see ellu viidaks.
Rahvaalgatuse korras rahvahääletuse läbiviimise üle otsustamise õigus on Põhjamaades
üldjuhul volikogul (va Island) ning lävendid, mille täitumisel volikogu peab kas otsustama
läbiviimise üle või viima läbi referendumi on väga erinevad – nt Soomes 4% (volikogu peab
otsustama kas korraldab rahvahääletuse või mitte 6 kuu jooksul), Islandil (20% ning sel juhul
peab volikogu rahvahääletuse korraldama 1 aasta jooksul), Rootsis (10%) ja Norras (2% ja
volikogu peab võtma arutlusele kuue kuu jooksul).
KOKS § 321 lõikes 3 täpsustatakse, et kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta
seaduses nimetatud tingimustele, siis esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale
vastavad põhjendused ja lõpetatakse rahvaküsitluse menetlus. Reeglina on rahvaalgatusel,
83
sealhulgas rahvaküsitluse algatamise taga konkreetne initsiaator või initsiaatorgrupp, kes on
märgitud ka algatusele. Seega teavitatakse rahvaküsitluse algatuse edasisest käigust just
esindajat, kes saab teavitada teisi algatusele allkirja andnud isikuid. KOV võiks samuti
informatsiooni rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse menetlemise kohta esitada vähemalt oma
veebilehele (lisaks algatuse esitaja otse teavitamisele).
KOKS § 321 lõikes 4 täpsustatakse, et kohaliku algatuse korras käesoleva seaduse § 32 alusel
esitatud ettepaneku rahvaküsitlusele panemisel on volikogul õigus sõnastada arvamuse välja
selgitamiseks esitatav täpne küsimus. Rahvaküsitlusel elanikele esitatav küsimus peab olema
üheselt arusaadav, võimaldama anda konkreetse vastuse „JAH/EI“, „TOETAN/EI TOETA“
vms, alternatiivide korral võimaldama märkida eelistatud valiku.
See, et volikogule antakse valik küsitluse sõnastust täpsustada, ei tähenda, et ta saaks õiguse
küsimuse sisu täielikult ära muuta. Jätkuvalt tuleb ikka arvestada elanike sooviga, kuid volikogu
saab sõnastada küsimuse ümber nii, et selles kasutataks korrektseid juriidilisi termineid,
täpsustataks fakte, kui selles osas on andmed eksitavad ning sõnastada ümber rahvaküsitlusele
esitatav küsimus, kui see on näiteks mitmeti mõistetav või ei ole esitatud vormis, mille osas
saaks märkida oma selge valiku.
Lõike 5 järgi tuleb rahvaküsitlus viia läbi kuue kuu jooksul algatuse valitsusele esitamisest
arvates. See aeg on küll üsna pikk, kuid võimaldab vajadusel KOVil tellida uuringuid, analüüse,
viia läbi hankeid jms.
Küsimuse rahvaküsitlusel väljaselgitamisele panemise otsus ei kitsenda ega laienda kellegi
õigusi, tegemist on vormiliselt puhtalt menetlusliku otsusega.
KOKS § 321 lõige 6 sätestab, et rahvaküsitluse tulemus on valitsusele või volikogule nõuandva
sisuga. Kuigi kohaliku rahvahääletuse instrument võib olla ka õiguslikult siduv – ja õiguslikult
siduva rahvahääletuse instrumenti toetavad ka üle poole küsitletud kohalikest volinikest Eestis
- on selline praktika riikide võrdluses pigem siiski vähemuses (eelkõige Šveits ja mõned
Saksamaa liidumaad). Enamates riikides, sh vaadeldud Põhjamaades ei ole kohalik
rahvahääletus õiguslikult siduv (Soome, Rootsi, Norra, Island (teatud osas), Ühendkuningriigid
jt). Sellest tulenevalt on ka käesolev regulatsioon suunatud nõuandva rahvaküsitluse
rakendamisele.
KOKS § 321 lõike 7 kohaselt saavad rahvaküsitlusel osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel
antud omavalitsusüksuse territooriumil või vastaval territooriumiosal elavad hääleõiguslikud
valla- või linnaelanikud. Rahvaküsitluse tulemuse kinnitaja jäetakse eelnõuga vabaks. Selleks
võib praktikas olla valitsus või muu KOVis vastavalt volitatud isik. Näiteks on KOVides
kasutatud tulemuste kinnitamiseks mõne komisjoni protokolli. Rahvaküsitluse tulemuste
kinnitamisel märgitakse elanike küsitluse läbiviimise aeg ja koht, haldusüksuse vähemalt 16-
aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv (osalenute osakaal hääleõiguslikest) ning
küsitluse tulemused.
KOKS § 321 lõike 8 järgi võib rahvaküsitlusele pandav küsimus hõlmata kogu KOV
territooriumi või siis konkreetset territooriumiosa, nt osavallas või linnaosas osutatavaid
teenuseid, lahendatavaid probleeme.
KOKS § 321 lõige 9 sisaldab välistusi ehk sätestab küsimuste ringi, mida ei saa rahvaküsitlusele
panna. Rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasava eelarve,
maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti-
84
või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega
mitte kooskõlas olevate küsimuste üle. Samuti keeldub volikogu rahvaküsitluse korraldamisest,
kui elanike algatus ei puuduta kohaliku elu küsimust, see tähendab küsimust, mille lahendamine
ei ole KOV pädevuses. Näiteks ei saa kohaliku elu küsimusena käsitleda riigielu küsimusi, mis
eeldavad üleriigiliselt ühetaolist lahendust, isikute (vähemuste) põhiõiguste piiramist jne.
Eelnõu § 1 punktiga 97 muudetakse KOKS 5. peatüki pealkirja. Seaduse 5. peatüki pealkirja
korrigeeritakse sisule vastavaks. Eelarvega seonduvad sätted jäetakse peatükist välja (valla ja
linna eelarvega seonduvaid küsimusi reguleeritakse KOFSis ja mõnevõrra KOKS § 5 ja arengu
kavandamise peatükis seonduvalt eelarvestrateegiaga). 5. peatükk jaotatakse teemade järgi
kaheks. KOV arengu kavandamisega seonduvad sätted jäävad täiendavasse peatükki 51.
Peatükis 5 reguleeritakse muudatuse järgi valla ja linna vara valitsemist, majandamist (sh KOV
osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes) ning koormisi.
Eelnõu § 1 punktid 98–100 käsitlevad muudatusi KOKS §-s 34, mis reguleerib
munitsipaalomandit.
KOKS § 34 täiendatakse lõikega 11, mis sätestab valla ja linna vara heaperemeheliku,
eesmärgipärase ja säästliku kasutamise põhimõtte KOV organite ja asutuste poolt. Vallale või
linnale kuuluv vara on osa avalikest vahenditest, mis hõlmab peamiselt finants- ja materiaalset
ehk füüsilist vara, kuid teatud juhtudel ka intellektuaalset omandit, mistõttu tuleb tagada vara
võimalikult efektiivne, säästlik ja säilitav kasutamine. Seni on KOKSist puudunud oluline
täpsustus avalike vahendite heaperemehelikust kasutamisest, kuid kuna KOV on sarnaselt
riigiga osa avalikust sektorist ja haldusorgan, kes kasutab oma tegevuseks avaliku sektori
piiratud vahendeid, on täpsustus vajalik.
Analoogne heaperemeheliku vara kasutamise kohustus on sätestatud riigi asutustele ja
ühingutele RVS § 8 lõikes 1, mille kohaselt riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema
eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.
Vara heaperemehelik kasutamine on määratlemata õigusmõiste, mille määratlemisel
arvestatakse hea tava konteksti koos riigivaraseaduses, haldusmenetluse seaduses, riigikontrolli
seaduses ning teistes seadustes avaliku vara valitsemise kohta sätestatud tingimustega.
Heaperemehelik kasutamine tähendab ennekõike, et sooritades varaga mistahes toiminguid või
tehinguid, peab vald ja linn vara valitsejana juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada
kasu, mida võib tehingutest varaga saada ning ühtlasi hoolitsema igati vara säilimise ja väärtuse
võimaliku kasvu eest. Säästlikkus tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste
minimeerimist. Otstarbekus tähendab tehtavate kulutuste mahus võimalikult hea tulemuse
saavutamist. Eesmärk tähendab, et tegevuse tegelik mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga peaks
enamjaolt kattuma. Säte on eelkõige abiks KOV sisemise kontrolli eesmärkide ja tulemuste
saavutamisel, et edukamalt vältida vahendite meelevaldset kasutamist, ebamõistlike kulude
tegemist ja ebasoovitavaid mõjusid KOV eelarvele.
Säte ei loo uut kontrollipädevust Riigikontrollile, küll aga saab Riigikontroll juhtida tähelepanu,
kui tema hinnangul pole vara kasutatud säästlikkuse, tõhususe või mõjususe põhimõtetest
lähtuvalt. Sättest ei saa siiski tuletada Riigikontrollile õigust kontrollida KOVi vara ja avalike
vahendite kasutamise otstarbekust. Tulenevalt riigikontrolli seaduse § 7 lõikest 2 teostab
riigikontroll sama seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud ulatuses kontrolli: 1)
kohaliku omavalitsuse üksuste üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel; 2)
sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohaliku omavalitsuse
85
üksus; 3) äriühingute üle, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on valitsev mõju enamusosaluse
kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjate.
Riigikontrolli pädevus KOV, KOV sihtasutuse või mittetulundusühingute ja äriühingute vara
kasutamise üle on piiritletud niisiis sisekontrolli, finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja
finantsaruannete, majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse ja
infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kontrolliga.
KOKS § 34 lõike 2 valla või linna vara valitsemise korra volitusnormi sõnastust. Eelnõu
kohaselt kehtestab valla või linna vara valitsemise alused ja korra volikogumäärusega, kes võib
volitada valitsust kehtestama erinevaid täpsustatud kordi. Vara valitsemise üldised põhimõtted
(alused) peab aga koostoimes KOKS § 22 lõike 1 punktiga 6 kehtestama volikogu, kes ei saa
nende seadmist edasi volitada valitsusele.
Valla või linna „vara“ on lai mõiste ja selle alla mahuvad mitut liiki varad või varade haldamine.
Pole mõistlik, et kõik varaga seotud küsimused oleks reguleeritud vaid volikogu kehtestatavas
vara valitsemise korras, vaid mõistlik tasand erinevate varatüüpide majandamise otsuste
tegemiseks võib olla ka valitsusel.
Täna on KOVide praktikas vara valitsemise korrad reguleeritud erineva täpsusastmega ja täpse
reguleerituse astme valik on iga KOV enda otsus. On sätestatud üldiseid vara valitsemise
põhimõtteid, kui ka mindud tasandile, kus kindlaks määratakse toimingute eest vastutavad
isikud ja asutused varaliikide kaupa. Eelnõuga muudetav säte näeb ette, et volikogu kehtestab
üldiselt vara omandamise, valdamise, kasutamise ja käsutamise alused. Nimetatud alustes saab
volikogu volitada ühtlasi valitsust kehtestama täpsustatud tingimusi ja korda juba vara tüübi,
kasutus- või haldusotstarbe kaupa. Nii ei peaks tingimata sisalduma näiteks valla toetuste
andmise korrad üldistes vara valitsemise kordades ja olema tingimata alati volikogu
kehtestatavad, vaid volikogu saab anda nende kehtestamise ülesandeks valitsusele. Selline
praktika on juba täna ka mitmetes KOVides kasutusel.
Samas võib volikogu jätkuvalt kehtestada ise kogu valla või linna vara valitsemist käsitleva
korra tema enda soovitud detailsusastmes sõltuvalt konkreetse KOVi vajadustest.
KOKS § 34 lõike 3 sõnastust muudetakse, viies selle kooskõlla lõikega 2, mille kohaselt ei pea
tingimata kehtestama täpsustatud vara valitsemise kordasid volikogu, vaid seda võib teha
valitsus. Isegi juhul, kui volikogu ei soovi korra kehtestamist delegeerida valitsusele, on
võimalik riigi poolt tasuta antud kinnisasja võõrandamise tingimused ja kord näha ette valla või
linna vara valitsemise alustes ja korras.
KOKS § 34 lõike 4 muudatus on terminoloogiline. Selles asendatakse sõnad „kohalikul
omavalitsusüksusel“ sõnaga „omavalitsusüksusel“.
Eelnõu § 1 punktidega 101–105 nähakse ette muudatused KOKS §-s 35, mis reguleerib
majandustegevust ja KOV osalemist juriidilistes isikutes.
KOKS § 35 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja laused, mis reguleerivad valla või linna ametiasutuse
hallatavate asutuste või valdade ja linnade ühisasutuste moodustamist. KOKS § 35 lõige 2
reguleerib hallatava asutuse moodustamist ja registreerimist. Nimetatud sätted ei sobitu KOV
majandustegevuses ja juriidilistes isikutes osalemist reguleerivasse paragrahvi ning tõstetakse
KOKS § 31 alla, mis reguleerivad valla ja linna ametiasutuste ja hallatavate asutustega
seonduvat.
86
KOKS § 35 lõikes 1 sisaldub ka kehtivas seaduses sätestatud volikogu volitusnorm juriidilistes
isikutes osalemise tingimuste ja korra kehtestamiseks, mille asukoht seaduses säilitatakse.
Lõikest jäetakse välja ka teine lause, mis viiakse üle lõikesse 2.
KOKS § 35 lõikesse 2 lisatakse nõue märkida asutamise ja osalemise otsuses sihtasutuse,
mittetulundusühingu või äriühingu asutamise või mitme osalejaga mittetulundusühingus või
äriühingus seal osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita
äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu kaudu. Eesmärgi nõue tähendab, et volikogu
kehtestatavas valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimustes ja korras tuleb vallal või
linnal läbi mõelda ja sätestada ka omavalitsuse äriühingus, mittetulundusühingus või
sihtasutuses osalemise eesmärk.
Konkurentsipiirangutest või riigiabi tingimustest tulenevalt ei saa KOV nagu ka riik tegeleda
ega osaleda igas eraõiguslikus isikus, vaid osalemise eesmärk peab lähtuma või seonduma
omavalitsuslike ülesannete täitmisega, s.h aitama edendada kohalikku elu ja seal toimivat
eraettevõtlust. Analoogne kohustus on riigivaraseaduses sätestatud ka riigile, kes peab samuti
põhikirjas sätestama riigi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemise eesmärgi.
Eelnõuga lisatakse viide ka KOV võimalusele osaleda tulundusühistus. Tulundusühistu on ÄS
§ 2 lõike 1 järgi üks äriühingu vormidest täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi
kõrval. Samas, kui ÄS § 80 lõike 2 ja § 125 lõike 2 kohaselt ei saa KOV näiteks täisühingu ja
usaldusühingu osanikuks olla, ei näe seadus ette piiranguid tulundusühistusse kuulumise osas.
Kehtiv KOKS lubab KOVil osaleda selgelt osaniku või aktsionärina äriühingus, kuid ei maini
otsesõnu osalemist liikmena tulundusühistutes. Kehtiv sõnastus tekitab seega küsimusi ja on
ebaselge osas, kas osanikuna ja aktsionärina osalemine äriühingutes on imperatiivne ja ei
võimalda seetõttu tulundusühingutes osalemist või üksnes näitlik täpsustus äriühingutes
osalemise võimaluste kohta.
Eelnõu sätestab KOVile selgelt võimaluse osaleda liikmena ka tulundusühistus sarnastel
tingimustel näiteks osaühingus, aktsiaseltsis, sihtasutuses või mittetulundusühingus
osalemisele. Tulundusühistute loomine võib olla otstarbekas olukordades, kus vajalik on nii
kogukondade kui omavalitsuse kaasatus teatud tüüpi kohaliku kasu instrumendi, talumistasu
või muu ühise hüve jagamisel. Seoses roheenergia tootmise ja kogukonnaaktiivsuse kasvu ning
energiaühistute tekkega on KOVide soov sellistesse ühistutesse kuuluda mõistetav.
Näiteks Tartu linn koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga on ellu viimas
taastuvenergeetika kasutuselevõttu suurendavaid tegevusi vastavalt 1. aprillil 2021 Tartu linna
volikogu poolt heaks kiidetud linna energia- ja kliimakavale. Suure potentsiaaliga tegevuseks
on muuhulgas energiaühistute loomise initsieerimine, kaasates linna elanikke ja teisi huvipooli.
Energiaühistute tegevussuundadeks on näiteks kohalike omavalitsuste energiakasutuse
efektiivsuse tõstmine avalikus sektoris teenustes, nagu ühistransport, hoonete taristu jms.
Energiaühistu jaoks on omaseks juriidiliseks vormiks tulundusühistu, ehkki täna tegutsevad
mõned neist pigem MTÜ vormis.
Küll aga peab KOV ka tulundusühistus osalemise puhul silmas pidama üldisi eeldusi
eraõiguslikes isikutes osalemise kohta. Mistahes eraõiguslikes isikutes osalemise eelduseks on,
et KOV peab liikmeks asumisel täitma ja arvestama KOFSis esitatud tingimusi ning osalemine
peab olema seotud omavalitsuslike ülesannete ja eesmärkidega. Arvestama peab ka
87
eraõigusliku isiku tegevusliigist tulenevaid piiranguid ja käesolevas paragrahvis sätestatud
erisusi.
KOKS § 35 lõiget 3 muudetakse ja sellest jäetakse välja viide volikogu poolt eraõigusliku
juriidilise isiku põhikirja muudatuste kinnitamisele ja lihtsustatakse ning parandatakse sätte
keelelist ülesehitus. Volikogule jäetakse õigus kinnitada KOV juriidilise isiku asutamisel selle
põhikiri. Edasised põhikirja muudatused võib kinnitada valitsus.
Põhikirjaga reguleeritakse peamiselt eraõigusliku juriidilise isiku siseseid suhteid. Põhikirja
kujundamisele on mõistlik pöörata olulist tähelepanu alati, kui ühingul on rohkem kui üks
osanik, kuna konkreetsete osanike vajadusi ja huve arvestava põhikirja kaudu on võimalik
ennetada suurt hulka tekkida võivaid ühinguõiguslikke vaidlusi. Kehtiv KOKS § 35 lg 3
reguleerib aga olukorda, kus linn on äriühingus ainuaktsionäriks või sihtasutuses ainuasutajaks.
Seega ei ole halduskoormuse seisukohast mõistlik ega põhjendatud esitada iga põhikirja
muudatus, ka formaalne, kinnitamiseks volikogule kui KOV esinduskogule (KOKS § 4 punkt
1).
Kui ÄS järgi on üldkoosoleku pädevuses nii põhikirja muutmine kui aktsia-/osakapitali
suurendamine ja vähendamine (ÄS § 298 lg 1 p-d 1 ja 2), siis KOKS jagab üldkoosoleku rolli
valitsuse ja volikogu vahel selliselt, et volikogu kinnitab põhikirjaga kapitali suuruse või
vahemiku, kuid kapitali suurendamise ja vähendamise otsustab valitsus.
Kui volikogu on otsustanud äriühingu asutamise, kus ainsaks aktsionäriks/osanikuks on KOV,
siis asutamisotsuse lisana kinnitab ta ka äriühingu põhikirja (ÄS § 138 lg 3, § 243 lg 3). Kuivõrd
põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub ÄS §-des 175 ja 300 sätestatud korras
ega nõua asutamislepingu (asutamisotsuse) muutmist (ÄS §-d 138 lg 4 ja § 243 lg 4), siis ei teki
ka juriidilist konflikti, kus esimest volikogu otsusega kinnitatud põhikirja ei saa muuta ega
tunnistada kehtetuks järgmise põhikirja kinnitamisel valla- või linnavalitsuse korraldusega.
Volikogu poolne asutamisotsus koos põhikirja kinnitamisega jääb kehtima, kuid põhikirja uus
redaktsioon jõustub valitsuse kinnitatud uue põhikirja teksti äriregistrisse kandmisel (ÄS § 300
lg 2, § 175 lg 2).
Kui volikogu on pädev otsustama KOV ainuosalusega äriühingu või sihtasutuse asutamist, siis
nii ÄS kui SAS järgi tuleb seda teha asutamisotsusega, mille kohustuslikuks lisaks on põhikiri
(ÄS § 138 lg 3, § 243 lg 3, SAS § 6 lg 2). Seega oleks volikogu pädevuses esimese põhikirja
kinnitamine ning kui säte ütleb, et muid osaniku, aktsionäri ja asutaja õigusi teostab valitsus,
siis ÄSist (§ 298 lg 1 p 1, § 168 lg 1 p 1) tulenevalt on põhikirja muutmise õigus valitsusel.
Sätte teise lausesse on lisatud täpsustus „asutamise järgselt“, mis tähendab, et valla- või
linnavalitsus nimetab sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed ja teostab muid
asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi asutamise järgselt. Praktikas on volikogu ja valitsuse rolli
jaotuse osas tekkinud mitmeid küsimusi, kas volikogu ei saagi kõiki asutamisel ette nähtud
tingimusi iseseisvalt täita, vaid peab juba asutamise protsessis osa otsustust delegeerima
valitsusele. Näiteks nõukogu liikmete nimetamisel sihtasutusse või osaühingusse, kus vastavalt
SAS § 6 lg 1 p 4 ja ÄS § 138 lg 2 p 7 peaks olema asutamisotsuses või asutamislepingus
nimetatud nõukogu liikmed. Eelnõu täpsustuse kohaselt saab volikogu asutamisel nimetada ka
nõukogu liikmed, kuid asutamise järgselt läheb sellekohane otsustamine nagu muude juhtimist
puudutavate küsimuste üle otsustamine valla- või linnavalitsusele. Volikogule jääb õigus
otsustada sihtasutuses, osaühingus, aktsiaseltsis jätkuva osalemise, ühinemise, jagunemise,
ümberkujundamise või lõpetamise üle ka asutamise järgselt.
88
KOKS § 35 lõikes 2 kavandatud muudatusest lähtudes lisatakse KOKS § 35 lõikesse 31 KOVi
juriidilistes isikutes osalemisel juhtorgani liikmeks olemisele esitatavatele nõuetele ka
tulundusühistu liikmeks olek.
KOKS § 35 täiendatakse lõikega 32, mille kohaselt on volikogul õigus kehtestada sihtasutuse,
osaühingu või aktsiaseltsi mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald- või
linn, juhatuse liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise täpsemaid või
täiendavaid tingimusi, kui on sätestatud lõikes 31. Sealhulgas võib volikogu näha ette rangemad
nõuded ühingu või sihtasutuse juhatuse liikmele, kui on sätestatud seaduses. Küll aga ei saa
volikogu jätta korraga rakendamata KOKS § 35 lõikes 31 ja muid seaduses sätestatud
kohustuslikke tingimusi.
Suurematel omavalitsustel on esinenud vajadust reguleerida linna ainuosalusega ühingute ja
sihtasutuste juhatuse liikmete tasustamist. ÄS ja SAS alusel on juhatuse liikme tasu suuruse ja
maksmise korra määramine nõukogu pädevuses (ÄS § 1801 lg 1 ja § 314 lg 1, SAS § 22 lg 1),
mistõttu osanikul, aktsionäril ja asutajal ei ole õiguslikku alust juhatuse liikmete tasustamist
reguleerida.
Eelkõige on vajadus sätestada juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted (palgavahemikud,
lisatasude maksmine jms), millest nõukogud peaks oma vastavasisulistes otsustes juhinduma.
KOV kui mitme aktsiaseltsi ainuaktsionäri ja sihtasutuse ainuasutaja seisukohast on oluline
ühtlustada ühingute juhatuste tasustamise põhimõtted, et ühest küljest tagada ressursside
ratsionaalne kasutamine ja teisest küljest ühingute võrdne ja objektiivne kohtlemine.
Seni on näiteks Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise
põhimõtted kiitnud linnavalitsus heaks istungi protokolli päevakorrapunktis. Sisuliselt on
tegemist soovitusliku dokumendiga, mis ei ole õiguslikult siduv. Eelnõu annab samadel
põhjustel õiguse ka juhatuse liikme valimise põhimõtete kehtestamiseks. Ka juhatuse liikmete
valimine (määramine) on ÄS (§ 184 lg 1, § 309 lg 1) ja SAS (§ 19 g 1) kohaselt nõukogu
pädevuses. Samas võib KOV seisukohast olla oluline ühtlustada, millistel juhtudel ja
tingimustel korraldatakse juhatuse liikme valimiseks avalik konkurss, mitu ametiaega järjest
võib sama isikut avaliku konkursita juhatuse liikmeks valida jne.
KOKSi § 35 lisatava lõikega 33 saab volikogu volitada õiguse kehtestada või muuta valla või
linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või
aktsionäriks on vald- või linn, juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja
tasustamise tingimused ja korra kehtestamise valitsusele.
KOKS § 35 lõike 4 sõnastusmuudatus on valdavalt terminoloogiline. Selles kasutatakse
edaspidi läbivalt lühendeid “volikogu ja valitsus” terminite “valla- ja linnavalitsus” ja “valla-
ja linnavolikogu” asemel.
Lõikes 4 lisatakse volikogu otsustatavate küsimuste hulka ka õigus otsustada KOV osalemise
tulundusühistu liikmena ja otsustada selles osalemise või lõpetamise üle. Samuti lisatakse
viimasesse lausesse, et muid osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi võib teostada ka
valitsus ise. Kehtiv seadus sätestab üksnes, et õigusi teostab valitsuse poolt nimetatud isik.
Selline sõnastus jätab KOVile paindlikkuse, kus osad küsimused saab otsustada valitsus ja teiste
küsimuste otsustamise volitada määratud isikule. Seega annaks sõnastuse muudatus
paindlikkuse määrata ise, kuidas KOVis otsustamine toimub. Näiteks Tallinna linnal on olnud
soov, et nõukogu liikme määramine ja teatud küsimustes üldkoosolekul hääletamine tuleb
89
valitsusega eelnevalt kooskõlastada. Praktikas loob see olukorra, kus esmalt otsustatakse
küsimus valitsuse poolt ja seejärel vormistatakse veel liikme õiguste teostaja otsus. Ehk ühe
otsuse jaoks tehakse kaks ametlikku dokumenti.
KOKS § 35 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, mis sätestab, et vallal või linnal on õigus oma
ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Säte on juba kaetud TsÜS, võlaõigusseaduse, HMSi
ja HKTSi põhimõtetega, mistõttu tunnistatakse see KOKSis kehtetuks. HMSis ja HKTSis
reguleeritakse halduslepingu koostamise korda. Halduslepingu sõlmimiseks peab olema
seadusest tulenev volitus.
Tsiviilõiguslikke suhteid reguleerivaid lepinguid saavad KOVid lepinguvabaduse põhimõttest
lähtuvalt nagunii sõlmida.
Eelnõu § 1 punktid 106 ja 107 käsitlevad KOKS § 36 muutmist, mis reguleerib maksude ja
koormistega seonduvat.
KOKS § 36 pealkirja muudetakse ning jäetakse sellest õigusloome mahu vähendamiseks välja
kohalike maksude osa, mida reguleeritakse eelnõu §-ga 4 kavandatava KoMSi muudatusega
(KoMS § 4 täiendamine lõikega 4 - volikogu kehtestab kohalikud maksud ja maksumäärade
muudatused hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta algust). Samal põhjusel tunnistatakse
kehtetuks KOKS § 36 lõige 1, mis sätestab, et kohalikud maksud ja maksumäärade
muudatused kehtestatakse enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.
Kohalike maksudega seonduvad küsimused lahendatakse kohalike maksude seaduses.
Ehk edaspidi reguleeritakse KOKS §-s 36 vaid koormisi.
On tehtud ka ettepanekuid jätta seadusest üldse välja koormistega seonduv regulatsioon. Samas
tunnistatakse koormiste seadmise õigust ka põhiseaduse §-s 157. Koormised on võimaluseks
nõuda kohalikelt elanikelt heakorratööde tegemist ka oma kinnistul, kui vastasel korral oleks
tegemist nt tuleohtlikkusega, miljööd rikkuva vaatega.
Eelnõu § 1 punktiga 108 täiendatakse KOKSi peatükiga 51, millega reguleeritakse valla ja
linna arengu kavandamist. Seni KOKS peatükis 5 sisaldunud sätted jaotatakse kahe peatüki
vahel - peatükk 5 jääb hõlmama linna- ja vallavara valitsemise ning majandamise ja
koormistega seonduvat (§ 34–36). Täiendav peatükk 51 aga KOV arengu kavandamist (§ 37-
391).
Eelnõu § 1 punktid 109–117 käsitlevad muudatusi KOV arengukavasid puudutavates sätetes.
KOKS § 37 pealkirja laiendatakse, viies selle sisuga paremini kooskõlla - arengukava
koostamise asemel käsitleb paragrahv laiemalt kohaliku omavalitsuse arengu kavandamise
põhimõtteid, sisaldades ka seoseid eelarvestrateegia koostamisega (mis on arengukavast
eraldiseisev dokument). Arengu kavandamise terviklikumaks käsitluseks tuuakse täiendavalt
sisse ka ruumilise planeerimise aspekt läbi üldplaneeringu.
KOKS § 37 lõike 1 kohaselt peab vallal ja linnal olema arengukava, eelarvestrateegia ja
üldplaneering (arengudokumendid), mis on omavahel kooskõlas ning aluseks eri
eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengu kavandamise
terviklikumaks käsitluseks tuuakse täiendavalt sisse ka ruumilise planeerimise aspekt läbi
90
üldplaneeringu, kuivõrd terviklik arengu kavandamine toetub nii strateegilisele, finantsilisele
kui ruumilisele aspektile ning vaatamata finantsplaneerimise reguleerimisele KOFSis ning
ruumilise planeerimise reguleerimisele PlanSis, on KOKS kohaks, kus reguleeritakse nende
omavaheline seotus tervikliku arengu kavandamise vaates.
KOKS § 37 lõike 2 punktis 1 lisatakse arengukava osana majanduskeskkonna arengu
suundumuste hindamisele ettevõtluskeskkonna arendamise suundumuste ja vajaduste
hindamine (vt ka KOKS § 6 lõike 1 muudatusi, milles esitatakse kohaliku omavalitsuse
tegevuse eesmärk läbi elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava
elukeskkonna ja heaolu loomise ning kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamise).
Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul kajastatakse edaspidi KOV arengukavas ka
haridus- ja noortevaldkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
KOKS § 37 lõike 2 punkti 2 täiendatakse täpsustusega, mis sisaldub juba kehtiva seaduse
lõikes 5. Nimelt tuleb KOV arengukavas tuua ka probleemide ja võimaluste hetkeolukorra
analüüs tegevusvaldkondade lõikes, välja arvatud kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
sisaldub täiendavas arengukavas. Eraldi lõike 5 järele ei ole vajadust.
KOKS § 37 lõike 21 muudatuse kohaselt tuleb kohalike omavalitsuste ühinemiste käigus
kokkulepitud arengusuunad, sealhulgas muudatused teenuste osutamises ning selleks vajalikud
investeeringud esitada arengukavas ja eelarvestrateegias. Tegemist on varasemalt kehtinud
kohustusega, sätte sõnastust on muudetud pisut üldisemaks. KOV arengukavas ja
eelarvestrateegias ei pea sätestama konkreetseid ühinemislepingus olevaid
investeeringuobjekte.
KOKS § 37 lõike 3 muudatusega integreeritakse seni lõikes 4 sisaldunud nõue lõikesse 3, et
täiendavad arengukavad oleks kooskõlas KOV arengukavaga.
KOKS § 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Nõue, et arengukava peab arvestama valla ja linna
üldplaneeringut, lisatakse § 37 lõikesse 1.
Lisaks on täiendavate arengukavade loetelu muudatusega jaotatud varasemast mõnevõrra
erinevalt – ühe KOV poolt esitatavad täiendavad arengukavad (territooriumiosa või valdkonna
kohta) ning mitme KOV poolt ühiselt koostatavad arengukavad (samuti territooriumiosa või
konkreetse tegevuskvaldkonna kohta). Varasemalt olid punktis 1 nimetatud territooriumiosa
kohta ning punktis 2 tegevusvaldkonna kohta koostatavad täiendavad arengukavad. Sellega on
lisatud sõnaselgelt võimalus mitme omavalitsuse ühise täiendava arengukava koostamiseks
ilma sellele mingi muu eraldi staatuse andmise või regulatsiooni kujundamiseta. Muudatus
lähtub üldisest arengusuunast toetada kohalike omavalitsuste koostööd ja KOV ülest arengute
planeerimist.
Säte sõnastatakse ümber nii: Omavalitsusüksus võib koostada linna või valla arengukavaga
kooskõlas oleva täiendava arengukava:
1) mõne valla või linna territooriumiosa kohta;
2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise
arengukavana;
3) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas mitme valla või linna poolt mõne
tegevusvaldkonna ühiseks arendamiseks.
91
KOKS § 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sisalduv regulatsioon integreeritakse
lõigetesse 1 (KOV arengukava peab arvestama KOV üldplaneeringut) ja 3 (KOV võib koostada
KOV arengukavaga kooskõlas oleva täiendava arengukava).
KOKS § 37 lõigete 41 ja 5 muudatustega tuuakse välja, milliste teiste arengustrateegiatega
peab KOV arengukava puhul arvestama. KOV on osa riigist ja seega peaks kohalikul ja
maakondlikul tasandil kavandatavad arengud toetama riigi püstitatud pikaajalisi strateegilisi
sihte ja suundumusi. Mida detsentraliseeritum on riigikorraldus, seda olulisem on valdkondlike
arengute hierarhilise ülalt-alla juhtimise asemel riigipoolne strateegiline sihiseade ning
kohapealne otsustusvabadus meetmete ja tegevuste osas nende sihtideni liikumiseks. Tänaseni
selline ühenduse loomine regulatsiooni tasandil puudus. Ühtaegu tuleb arvesse võtta nii
maakonna arengustrateegia suundumusi (lõige 41) kui ka riigi strateegilise ja ruumilise arengu
suundumusi (lõige 5). Lõige 5 sõnastatakse ümber nii: valla või linna arengukava ja
täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest
ning arvestatakse muude riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumustega. Riigi
strateegiliste suundumustena peetakse silmas sh riigi horisontaalsetes (nt Eesti 2035) ja
valdkondlikes arengukavades püstitatud sihte ja eesmärke.
KOKS § 371 lõikes 2 asendatakse termin „kohaliku omavalitsuse üksus“ seaduses läbivalt
kasutusele võetud lühendiga „omavalitsusüksus”. Samuti täpsustatakse lõikes 2, et arengukavas
ja eelarvestrateegias sätestatust tuleb lähtuda pikaajaliste kohustuste võtmisel (mõeldud on
majandus/eelarveaastast pikemat perioodi).
KOKS § 372 lõikes 1 sätestatud volikogu määruse volitusnorm sisaldab liialt detailset kirjeldust
selle kohta, kuidas KOV sõltuvalt üksuselt küsitakse informatsiooni eelarvestrateegia
koostamiseks. Volitusnormi sõnastust muudetakse üldisemaks, sätestades, et volikogu
kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra, milles saab ka vastavalt
täpsustada kellelt, mis informatsiooni ja mis tähtaegadel nõutakse.
KOKS § 372 lõikest 41 jäetakse välja täpsem menetluskord, kuidas ja millal toimub osavalla-
ja linnaosakogult KOV arengukava ja eelarvestrateegia osas ettepanekute esitamine. Seda võib
teha paralleelselt vastavate eelnõude avaliku väljapanekuga.
KOKS § 372 lõikes 5 täpsustatakse, et valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi
huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse.
KOKS § 372 lõikes 6 on küll seatud nõue, et valitsus avalikustaks arengukava ja
eelarvestrateegia eelnõu KOV veebilehel, kuid ei ole sätestatud, mis esitatud ettepanekutest
edasi saab. Sätet on kohtadel kohati tõlgendatud loominguliselt. Halvemal juhul on jäetud
avalikustamisel esitatud ettepanekud lihtsalt kõrvale, nende osas ei ole antud ei avaldajale
tagasisidet ega veebilehel selgitusi, kas ettepanekutega arvestatakse ja kui ei, siis mis põhjustel
neid ei aktsepteerita. Seetõttu on lõikega 61 seatud KOV tegevuse läbipaistvuse ja kaasamise
tõhustamise huvides nõue avaldada eelnõude avalikustamisel esitatud ettepanekud KOV
veebilehel enne arengukava vastuvõtmist ja võimalusel nende ettepanekutega ka arvestada.
Esitatud ettepanekute avaldamine enne arengukava vastuvõtmist tagab elanike parema ja
sisulise kaasamise kohaliku elu küsimuste arutellu. Elanike ja huvirühmade tõhus kaasamine
eeldab piisavat ja asjakohast informeeritust KOV plaanidest, nende sisust ja seotud asjaoludest,
võimalikest nii lühi- kui pikaajalistest mõjudest jms, ja seda enne vastavates küsimustes otsuste
vastuvõtmist.
92
Eelnõu § 1 punktidega 118–124 kavandatakse muudatused maakonna arengustrateegiat
puudutavates KOKS §-des 373 ja 374.
KOKS § 373 lõigete 1 ja 2 ümbersõnastamise eesmärk on sõnastust keeleliselt arusaadavamaks
ja lihtsamaks muuta. Lõikes 1 reguleeritakse maakonna arengustrateegia olemust ja lõige 2
selgitab, milliste arengute (KOV ülese mõjuga) planeerimine saab olla maakonna
arengustrateegia fookuses.
KOKS § 373 lõikes 1 selgitatakse täpsemini lahti, mis eesmärki maakonna arengustrateegia
täidab. Selle järgi peab maakonnal olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja
suunatakse KOKS § 61 lõike 1 järgi KOV kohustuslikus koostöös ühiselt maakonna arengut
ning milles määratakse selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad
tegevused. Arengustrateegia on sealhulgas aluseks KOVide ühiste ja KOVide ülese mõjuga
investeeringute kavandamisele ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia
asemel võivad KOVid kokkuleppe alusel koostada mitut maakonda hõlmava piirkondliku
arengustrateegia.
Seni ei ole ühtegi piirkondlikku arengustrateegiat koostatud, kuid kõikides maakondades on
kehtivad maakondlikud arengustrateegiad ja nende elluviimise tegevuskavad. Hetkeseisuga
(2022. a algus) toimuvad maakondades 2018. aastal heakskiidetud maakonna
arengustrateegiate uuendamise menetlused.103
KOKS § 373 lõige 2 sõnastatakse ümber positivistlikult, sätestades, et maakonna
arengustrateegias esitatakse ainult sellised arengusuunad ja tegevused, mis on seotud enam kui
ühe omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga ja millel on selge puutumus teiste
omavalitsusüksustega. Kehtiv seadus sätestab, millist arengut ei või arengustrateegias
kavandada.
KOKS § 373 lõike 3 punkti 1 muudatusega täpsustatakse maakonna arengustrateegia
kohustusliku osana ka ettevõtluskeskkonna arengu suundumuste ja vajaduste esitamise nõuet.
Praktikas on majandusliku arengu all seda nagunii juba analüüsitud, kuid seadusemuudatusega
rõhutatakse see asjaolu sõnaselgelt üle. KOVid praktikas tegelevad niikuinii igapäevaselt
näiteks läbi planeerimis- ja ehitustegevuse lubade andmise või kinnisvara arendamise ka
ettevõtluskeskkonnaga. Piirkonna arengueelduste ärakasutamine, investeeringute kohtadele
meelitamine ning seeläbi maksutulude tõusmine, mis kaasneb ettevõtluskeskkonna
arendamisega, on kõigis maakondades üheks oluliseks eesmärgiks. Samuti on see seotud KOKS
§ 6 lõikes 1 kavandatava muudatusega, mille kohaselt sõnastatakse kohaliku omavalitsuse
tegevuse eesmärk läbi elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele ja heaolule vastava
elukeskkonna loomise ning kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamise.
KOKS § 373 lõike 8 sõnastust lihtsustatakse. Sellest jäetakse välja viide lõikes 1 nimetatud
piirkondlikule arengustrateegiale. Sama paragrahvi raames on niigi arusaadav, mida mõeldakse
piirkondliku arengustrateegia all ega ei ole vaja sama paragrahvi lõikele nn tagasi viidata.
KOKS § 373 lõike 10 sõnastust täpsustatakse, viies terminoloogia kooskõlla riigi pikaajalise
strateegia „Eesti 2035“ sõnastusega. Kehtiva seaduse järgi tuleb arvestada riigi valdkondlikke
arengukavasid. Eelnõuga sõnastatakse säte ümber nii: Maakonna arengustrateegia koostamisel
arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse,
103
Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend on kättesaadav järgmiselt lingilt: https://www.fin.ee/riik-ja-
omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine.
93
kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste
saavutamisse.
KOKS § 374 täiendatakse lõikega 51. Muudatus on analoogne KOKS § 372 lõike 61
sõnastusega. Vt selgitust selle sätte juurest.
KOKS § 374 lõikes 5 on küll seatud nõue, et valitsus avalikustaks arengustrateegia eelnõu
veebilehel või volitaks lisaks ka koostööorganit avalikustama maakonna arengustrateegia
eelnõu oma veebilehel vähemalt kaheks nädalaks, kuid ei ole sätestatud, mis esitatud
ettepanekutest edasi saab. Seetõttu on lõikega 51 seatud maakonna arengustrateegia koostamise
läbipaistvuse ja kaasamise tõhustamise huvides nõue avaldada eelnõude avalikustamisel
esitatud ettepanekud KOV veebilehel enne arengustrateegia vastuvõtmist ja võimalusel nende
ettepanekutega ka arvestada. Esitatud ettepanekute avaldamine enne arengustrateegia
vastuvõtmist tagab elanike sisulise kaasamise kohaliku elu küsimuste arutellu, milleks on vaja
nende piisavat ja asjakohast informeeritust plaanidest, nendes sisust ja seotud asjaoludest,
võimalikest nii lühi- kui pikaajalistest mõjudest jms, ning seda enne vastavates küsimustes
otsuste lõplikku vastu võtmist.
KOKS § 374 lõikes 6 tehakse keeleline muudatus. Täpsustatakse, millal maakonna
arengustrateegia jõustub ja jäetakse sellest välja üleliigne sõnastus „pärast seda“.
Arvestades, et maakonna arengustrateegia tegevuskavasse ei saa lisada selliseid
investeeringuid, mida ei ole kavandatud KOVide arengukavades ega eelarvestrateegiates, ehk
asjaomased volikogud on juba neid investeeringuid käsitlenud, ning et volikogusid kaasatakse
maakonna arengustrateegia tegevuskava koostamisse, siis on võimalik muuta KOVide jaoks
tegevuskava kinnitamise protseduur lihtsamaks. Praegu on praktikas toimitud nii, et esmalt
arutatakse maakonna KOV volikogudes, millised investeeringud tegevuskavasse kinnitada,
seejärel tuleb igas volikogus omavahel kokku lepitud tegevuskava kinnitada. Kui üks maakonna
KOVidest soovib tegevuskava eelnõus midagi muuta, siis peaks tegevuskava eelnõu algses
sõnastuses kinnitanud volikogu ka selle uuesti uuendatud sõnastuses heaks kiitma. Selline
menetlus võib osutuda eriti keerukaks ja bürokraatlikuks neis maakondades, kus on palju
KOVe, nt Harjumaa. Eelnõu täiendamisel KOKS § 374 lõikega 61 kavandatakse seetõttu anda
KOVidele võimalus leppida kokku, et volikogude arutelude tulemusena paneb maakonna
arengustrateegia tegevuskava kokku ja kinnitab selle maakonna koostööorgan (maakondlik
omavalitsusliit, maakondlik arengukeskus või kohalik omavalitsus). Maakonna koostööorgan
peab sealjuures arvestama eri KOVide erinevate nägemuste ja vajadustega. Kui mingi
investeering ei leia teistes KOVides toetust, siis seda tegevuskavasse lisama ei peaks.
Eelnõu § 1 punktiga 125 nähakse ette terminoloogiline ühtlustus KOKS sätetes, kus
nimetatakse KOV veebilehte. Sõnastus asendatakse viitega „valla ja linna“ veebilehele. Vastav
muudatus tehakse KOKS § 374 lõikes 7, § 48 lõikes 8 ja § 54 lõikes 2.
Eelnõu § 1 punktiga 126 tunnistatakse kehtetuks KOKS § 38, mis sätestab, et KOV eelarve
koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded
sätestatakse KOFSis. Sätte sõnastus on viidud üle KOKS § 5, mis samuti KOV eelarvega
seonduvat puudutab. Sätete seaduses eri kohtades reguleerimine ei ole põhjendatud.
Eelnõu 1 punktiga 127 muudetakse KOKS § 40 sõnastust, mis sätestab volikogu ja valitsuse
töövormid.
94
KOKS § 40 muudatused on ajendatud senisest KOVide praktikast.
Kehtiv KOKS võimaldab KOVidel enesekorraldusõiguse raames kehtestada oma sisemised
töökorralduse reeglid, sealhulgas näha ette võimaluse pidada volikogu ja valitsuse istungeid
ning komisjonide koosolekuid elektrooniliste vahendite abil.
Osad KOVid on kahelnud, kas KOKSis selge KOV elektrooniliste vahendite abil peetavate
töövormide regulatsiooni puudumine võimaldab neid rakendada. Nii õiguskantsler104,
Riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka Rahandusministeerium on leidnud, et KOKS ei takista
kohaliku omavalitsuse volikogu istungite elektroonilist läbiviimist. Volikogu on
põhiseadusorgan (põhiseaduse § 156), seega on tal enesekorraldusõigus – õigus kujundada oma
sisemine organisatsioon ning kehtestada töökorraldus- ja menetlusreeglid, sh elektrooniline
osalemine volikogu istungitel. Üheski KOKSi sättes ei ole piirangut, mis ütleks, et istungil
saaks osaleda vaid füüsiliselt kohale tulles. KOKSi tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. Istungi
koht võib olla ka virtuaalruum, nt VOLIS, MS Teams, Skype for Business vms. Loe täpsemalt
Riigikogu põhiseaduskomisjoni koosoleku protokollist105.
TsÜS § 331 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja
teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,
reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis
võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste
vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Kuivõrd KOV üksust loetakse avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks (TsÜS § 25 lg 2), siis
kohaldub nimetatud regulatsioon ka KOV organite puhul. KOVil on oma töös seega kohustus
tagada valitsuse ja volikogu liikmete osalemine istungitel vajadusel ka elektrooniliste vahendite
abil. Puudub mõistlik põhjendus, miks volikogu peaks põhimääruse või volikogu töökorraga
välistama elektrooniliste istungite läbi viimise. See kohustus hõlmab vajadusel ka volikogu
liikme varustamist vajalike tehniliste vahenditega ning koolitamist infosüsteemi kasutama.
Elektrooniline osalus (virtuaalkoosolek videoülekandega) võimaldab eemal viibival volikogu
liikmel oma mandaati igakülgselt teostada ja teha kõiki vajalikke istungi toiminguid, mis on
vastupidiselt demokraatiat soodustav meede.
Senine KOKS § 40 tekst muudetakse lõikeks 1. Lõikega 2 nähakse ette selgesõnaline õigus
pidada KOV tööorganite istungeid ja koosolekuid ka elektrooniliselt, arvestades
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 331 sätestatud nõudeid. Nimetatud sätte järgi võib juriidilise
isiku organi liige organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite
abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või
muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides
koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise
isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule
kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.
KOVid saavad volikogu, valitsuse ja komisjoni töökordades või valla või linna põhimääruses
reguleerida, kuidas elektroonilisi istungeid viidatud TsÜS sättest lähtuvalt läbi viiakse.
104
https://www.oiguskantsler.ee/et/kov-volikogu-istungid-eriolukorras.
105
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/796f3c74-9e3d-4ba6-9d28-9f2c06d99c79.
95
KOKS muudatus võimaldab istungeid ja koosolekuid viia läbi nii täiselektroonselt (kõik
osalejad osalevad virtuaalselt) või siis selliselt, et vaid osad osalejad lülituvad istungile ja
koosolekule virtuaalselt.106
Täiendava KOKS § 40 lõikega 3 sätestatakse, et volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides
näha ette ka muid töövorme. Nendeks on praktikas näiteks sageli kasutatav volikogu eestseisus,
fraktsioonide arutelud.
Alternatiivne sõnastus, mida on kaalutud KOV organite istungite ja koosolekute
elektrooniliseks läbiviimiseks on detailsem ning kordab osaliselt TsÜS § 331 nõudeid. KOV
enesekorraldusõigusega arvestab aga eelnõus pakutud sõnastus paremini.
Alternatiivse sõnastusena on kaalutud järgmisi sätteid, mis jäeti aga eelnõus kõrvale, kuna on
liialt detailsed KOV sisemise töökorralduse kirjeldused. Küll aga saavad KOVid oma
õigusaktides elektroonilisi töövorme analoogselt reguleerida:
(1)Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on
koosolek.
(2) Istung ja koosolek võivad toimuda ka elektroonilises vormis. Elektroonilisel istungil või
koosolekul saab osaleda elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata.
(3) Elektroonilise istungi ja koosoleku pidamisel on nõutav, et sellel osalejad saavad ilma
füüsiliselt kohal olemata osaleda, osalejaid näha ja kuulda, võrreldavatel alustel ning teha
kõiki istungi ja koosoleku toiminguid.
(4) Volikogu istung võib toimuda elektrooniliselt, kui avalikkusele on tagatud võimalus jälgida
elektrooniliste vahendite abil toimuvat volikogu istungit reaalajas ülekandega.
(5) Valitsuse istungid ja komisjonide koosolekud võivad toimuda lisaks elektrooniliste
vahendite abil toimuvatele aruteludele ka istungit või koosolekut kokku kutsumata. Sel juhul ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4.
Kõigil KOVidel võiks oma töökordades olla elektroonsed töövormid ka reguleeritud, sidumata
nende toimumist vaid väga erakorraliste oludega.
Eelnõu 1 punktiga 128 korrigeeritakse keeleliselt arusaadavamaks KOKS § 41 lõike 4
sõnastust. Sätte järgi võib juhul, kui omavalitsusüksus on vastavalt sama paragrahvi lõikele 3
saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse
püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, volikogu ja valitsus otsustada
volikogu ja valitsuse istungi töö osaliselt või täielikult ka sellesse keelde tõlkida.
Eelnõu § 1 punktides 129–131 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS §-s 42 sätestatud
volikogu esimehe pädevust.
KOKS § 42 lõike 1 punkti 1 täpsustusena lisatakse, et volikogu esimees korraldab ka volikogu
istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Näiteks võidakse anda vastavate
eelnõude ja päevakorrapunktide ettevalmistamine valitsusele.
106
Täpsemate soovitustega volikogu istungite elektroonilise läbiviimise osas saab tutvuda Rahandusministeeriumi
omavalitsusveebis: https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-
koroonaviiruse-perioodil/.
96
KOKS § 42 lõike 1 punktide 2–4 muudatused on normitehnilised. KOVi esindamisega
seonduvad ja muud volikogu esimehe ülesanded võivad lisaks KOV põhimäärusele tuleneda ka
muudest KOV õigusaktidest. Punktis 3 on nõue, et volikogu esimees kirjutaks alla volikogu
poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. Lisaks määrustele annab
volikogu esimees allkirja ka volikogu otsustele. Seetõttu asendatakse sõnad „voliko0gu poolt
vastuvõetud määrustele“ sõnadega „volikogu vastuvõetud õigusaktidele“.
KOKS § 42 lõikest 2 jäetakse välja volikogu komisjoni esimeeste ja aseesimeeste volituste
lõppemise säte, mis viiakse üle KOKS § 47 lõikesse 16, mis reguleerib volikogu komisjonide
moodustamist.
Eelnõu § 1 punktidega 132 ja 133 muudetakse KOKS § 43 lõigete 1 ja 21–4 sõnastust, mis
käsitlevad volikogu kokkukutsumist.
KOKS § 43 lõike 1 muudatused tulenevad EKI sõnastusettepanekutest sõnastada tekst
keeleliselt lihtsamini. Sisulisi muudatusi lõikes 1 eelnõuga ei tehta.
Volikogu kokkukutsumisel peab lõike 3 järgi volikogu istungi kutse olema volikogu liikmetele
teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit ja kutses tuleb nimetada arutusele tulevad
küsimused. Eelnõuga lisatakse ka nõu märkida kutses ära samuti istungi aeg, koht ja töövorm.
Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.
Praktikas on tekitanud küsimusi, kuidas toimub KOKS § 43 lõikes 3 nimetatud volikogu istungi
kokkukutsumisel kuupäevade arvestus. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud
vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Nimetatud nelja päeva pikkust tähtaega tuleb
arvutada tähtaegade arvutamise üldises korras (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lõige 1
ja § 137 lõige 1). Kui näiteks saata volikogu istungi kutse välja 9. novembril, siis algab nelja-
päevase tähtaja kulgemine 10. novembril ja lõpeb 13. novembril kell 24.00. Volikogu istungit
saab seega antud näited korral kõige varem pidada 14. novembril.
Volikogu istungi korraldamisega seonduvaid nõudeid ei pea tingimata kehtestama valla või
linna põhimäärusega. Paljudel KOVidel on volikogu tööd reguleeritud hoopis volikogu
määrusega (mitte valla või linna põhimäärusega) kehtestatud volikogu töökorras. Seetõttu
asendatakse lõikes 4 viide põhimäärusele viitega volikogu töökorrale.
Samuti asendatakse lõikes 4 termin „volikogu esimehe asendaja“ terminiga „volikogu
aseesimees“. Kui volikogu esimees ega aseesimees ei saa istungit äraoleku tõttu kokku kutsuda,
siis on võimalik volikogu töökorras ette näha, et seda teeks näiteks volikogu vanim liige.
Eelnõu § 1 punktidega 134–136 muudetakse KOKSi § 44 sõnastust, mis reguleerib küsimuste
arutelu volikogus.
KOKS § 44 lõike 1 muudatus on tehniline. Sätte sõnastust ühtlustatakse mujal seaduses
kasutatava terminoloogiaga. Volikogu esimehe asendajaks on volikogu aseesimees, mistõttu
asendatakse sättes sõna „asendaja“ sõnaga „aseesimees.
KOKS § 44 lõike 2 esimene lause (volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate
küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt) on ebavajalik. Lõike 1 järgi korraldab volikogu
tööd volikogu esimees, volikogu saab volikogu töökorras ette näha, kuidas täpsemalt toimub
volikogu istungi ettevalmistamine. Tegemist on KOV sisemise töökorralduse küsimusega.
97
KOKS § 44 lõikeid 4–6 täpsustatakse selguse huvides.
KOKS § 44 lõikes 4 nimetatud volikogu istungite avalikkus tähendab võimalust istungi
päevakorrapunktidest huvitatud isikutel istungit kohapeal kuulata, ja juhul, kui istung toimub
elektroonilises keskkonnas, siis võimalust sellele istungile virtuaalselt kuulajana otseülekandes
lülituda. Samuti võimalust istungi salvestisele, kui volikogu on töökorras ette näinud istungite
salvestamise, juurdepääsu saamist nt KOV veebilehe kaudu. Volikogu esimees võib
põhjendatud juhul piirata istungi toimumise kohas volikogu istungile mitte kutsutud isikute
viibimist. Seda saab teha näiteks ohtliku nakkushaiguse epidemioloogilise leviku
pidurdamiseks. Isiku viibimist istungil saab piirata ka virtuaalruumis, kui tegemist on näiteks
tundliku informatsiooni aruteluga ehk volikogu istungile kutsumata isikute istungite toimumise
kohas viibimise keeldu saab volikogu esimees vajadusel rakendada ka elektroonilise istungi
korral.
Volikogu esimees peab kuulutama istungi küsimuse arutelu kinniseks alati siis, kui küsimust
puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
KOKS § 44 lõike 5 täpsustus on normitehniline. Selles selgitatakse, et volikogu poolt istungi
läbiviimist puudutava nõutava korrana peetakse silmas volikogu töökorda.
KOKS § 44 lõikest 6 jäetakse välja ebavajalik nõue, et sõna andmise volikogu istungil otsustab
istungi juhataja. Istungi läbiviimise käiku saab volikogu ise oma töökorras reguleerida, sh
kuidas toimub volikogu istungil sõna võtmine, kaua sõnavõtuks volikogu liikmel aega on, mitu
küsimust päevakorrapunkti või muudatusettepaneku juures esitada saab jne.
Lisaks ühtlustatakse sättes terminoloogiat, kasutades edaspidi termini „valla- või
linnavalitsuse“ asemel lühendit „valitsus“.
Eelnõu § 1 punktides 137 ja 138 nähakse ette KOKS § 45 muudatused, mis käsitlevad
hääletamist volikogus.
KOKS § 45 lõike 1 sõnastuse muutmine on seotud KOKS § 22 lõikes 1 tehtud muudatusega.
Eelnõu kohaselt ei kasutata enam terminit „volikogu ainupädevus” ehk edaspidiselt kasutatakse
terminit „volikogu pädevus”. Vt ka selgitust KOKS § 22 lõike 1 muudatuse juures. Käesoleva
paragrahvi lõike 1 sõnastuse muudatus ei too kaasa sättes sisulist muutust, kuna volikogu
otsustab ka edaspidi tema pädevuses olevaid küsimusi hääletamise teel. Täpsustatud on seda,
et volikogu pädevuses olevad küsimused on sätestatud KOKS § 22 lõikes 1 ning teistes
õigusaktides, kus ülesanne on selgesõnaliselt volikogu pädevusse antud.
Kehtima jääb regulatsioon, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse
või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused, mida volikogu ei ole
lahendamiseks volitanud valitsusele või osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele,
selle struktuuriüksusele või ametnikule, otsustatakse volikogus hääletamise teel, kui vähemalt
üks volikogu liige seda nõuab. Kui aga õigusaktiga on teatud küsimuse otsustamine antud
volikogu pädevusse, otsustatakse see volikogus hääletamise teel. Samuti otsustatakse KOKS §
22 lõikes 1 loetletud küsimused hääletamise teel.
Volikogu võib enesekorraldusõiguse raames nt valla põhimääruses või volikogu töökorras ise
kehtestada ja kokku leppida täiendavaid töökorralduslikke reegleid hääletuse läbiviimiseks.
98
KOKS § 45 lõigete 2 ja 3 sõnastus on tekitanud KOVides küsimusi. Eelnõuga neid sätteid ei
muudeta, kuid selgitame järgmist.
Praktikas on osutunud probleemseks, kuidas mõista lõikes 2 sätestatud avalikku hääletamist.
„Hääletamine volikogus on avalik“ tähendab, et volikogu istungi protokollis tuleb fikseerida
hääletamistulemus, sh kes ja kuidas hääletas. Istungi protokollis fikseeritakse poolt ja vastu
hääletanud ning erapooletuks jäänud volikogu liikmete nimed.
Lõike 3 teine lause ütleb, et isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. Ka selle sätte tõlgendamisel
on praktikas tekkinud probleeme. Isikuvalimised otsustatakse volikogus salajasel hääletamisel.
Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata, vastasel korral võib otsuse hääletusel (avalikult)
tekkida olukord, kus selle hääletuse tulemused erinevad salajasel hääletusel saadud tulemustest
ning samuti rikub see salajase hääletamise printsiipi. 22.03.2015 jõustunud muudatuse (RT I,
12.03.2015, 2) eesmärk oli korrastada praktikat, kus kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud
hääletasid erinevatel põhjustel avaliku hääletamise käigus üle salajastel valimistel valituks
osutunud isiku, rikkudes sel moel salajase hääletamise printsiipi. Hääletamise salajasuse
printsiip kaitseb aktiivset valimisõigust ja tähendab seda, et iga hääletaja peab saama hääletada
nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt teada, kuidas ta hääletas ja kas ta üldse hääletas.
Isikuvalimisele ei kohaldu KOKS § 45 lõige 1 ning volikogu liikme ettepanekul ei saa
kohaldada isikuvalimistel avalikku hääletamist.
KOKS § 45 lõike 5 esimese lause kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega.
Poolthäälte enamuse mõiste ja volikogu koosseisu häälteenamuse mõiste sisustamisel saab
lähtuda Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-st 3, millele tuginedes tähendab
poolthäälte enamus, et poolt hääletab enam kui vastu ning volikogu koosseisu häälteenamus, et
poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust. Volikogu koosseisu vähemalt
kahekolmandikuline häälteenamus tähendab, et poolt hääletab volikogu koosseisust vähemalt
kaks korda enam kui vastu.
KOKS § 45 lõikeid 2–4 ja lõike 5 esimest lauset eelnõuga ei muudeta.
Lõike 5 teine lause sätestab milliste otsuste tegemiseks on vajalik volikogu koosseisu
häälteenamus. Kehtiva seaduse kohaselt on volikogu koosseisu häälteenamus on nõutav
järgmistes küsimustes:
- kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (KOKS § 22 lg 1
p 2)
- koormiste määramine (KOKS § 22 lg 1 p 4)
- valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine (KOKS § 22 lg 1 p 6)
- kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa
andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel (KOKS § 22 lg 1 p 61)
- valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine (KOKS §
22 lg 1 p 7)
- laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste
võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine,
muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning
piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule (KOKS § 22 lg 1 p
8)
99
- kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele
laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine
rahavoogude juhtimiseks antavale laenule (KOKS § 22 lg 1 p 81)
- valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (KOKS
§ 22 lg 1 p 9)
- haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja
ühinemiskokkuleppe muutmine (KOKS § 22 lg 1 p 101)
- volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15)
- vallavanema või linnapea valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15)
- umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu
komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,
valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele (KOKS § 22 lg 1 p 18)
- valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja
kinnitamine ja muutmine (KOKS § 22 lg 1 p 25)
- valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse
üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine (KOKS § 22 lg 1 p 251)
- nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku
või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist
vabastamiseks (KOKS § 22 lg 1 p 271)
- Riigikohtule taotluse esitamine tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või
jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks
või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks,
kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (PSJKS § 7).
Eelnõuga vähendatakse KOKS § 45 lõikes 5 nimetatud volikogu koosseisu häälteenamust
nõutavaid küsimusi. Loetelust, mis sätestas volikogu koosseisu häälteenamust nõutavad
küsimused, võetakse välja järgmiste otsuste tegemine:
- haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja
ühinemiskokkuleppe muutmine (KOKS § 22 lg 1 p 101), kuna säte tunnistatakse
kehtetuks;
- valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse
üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine (KOKS § 22 lg 1 p 251);
- nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku
või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist
vabastamiseks (KOKS § 22 lg 1 p 271), kuna säte tunnistatakse kehtetuks.
Kehtiva KOKSi § 22 lg 1 p 101 sätestab haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud
ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmisele volikogu koosseisu häälteenamuse nõude
(poolt peab hääletama üle poole volikogu koosseisust, näiteks 17-liikmelise volikogu puhul on
otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt üheksa liiget). Seevastu HRS § 16 lõige 5
sätestab ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul
pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist volikogu koosseisu
kahekolmandikulise häälteenamuse nõude (poolt peab hääletama volikogu koosseisust
vähemalt kaks korda enam kui vastu). KOKS § 22 lg 1 p 101 ja HRS § 16 lõige 5 ei ole omavahel
kooskõlas (HRSiga sätestati ajutised erireeglid haldusreformi läbiviimiseks). Eelnõuga
tunnistatakse kehtetuks KOKS § 22 lg 1 p 101 ning edaspidi kehtib haldusterritoriaalse
korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmisele KOKS
§ 45 lõikes 6 sätestatud volikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamuse nõue.
KOKS § 22 lg 1 punktis 251 nimetatud otsuste tegemine (KOV esindajate nimetamine KOV
liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine) ei oma sellist kaalu, et need vajaks volikogu
100
koosseisu häälteenamust, seepärast jäetakse selles osas hääletamisel volikogu koosseisu
häälteenamuse nõude seadusest välja. Vt ka selgitust KOKS § 22 lõike 1 muudatuse juures.
KOKS § 45 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „ettenähtud“ sõnaga „nimetatud“, mis sobib
konteksti paremini ning on keeleliselt korrektne.
Eelnõu § 1 punktides 139–142 nähakse ette muudatused KOKS §-s 46 sätestatud
umbusaldusmenetluse osas volikogus.
KOKS § 46 lõike 11 esimest lauset täiendatakse ning sätestatakse, et umbusaldus algatatakse
volikogu istungil umbusaldusavalduse esitamisega. Umbusaldusmenetlus algab seega
umbusaldusavalduse esitamisega volikogu istungil.
KOKS § 46 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse ning sätestatakse sõnaselgelt umbusalduse
algatajate esindaja kohustus esineda umbusalduse algatamisel ettekandega, milles tuleb esitada
umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused. Umbusaldus algatatakse ja
ettekanne esitatakse enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusaldusavalduses umbusaldamise
põhjuste väljatoomise kohustuse sõnaselge sätestamine on vajalik edasiste õigusselguse ja
tõlgendusprobleemide vältimiseks. Kuigi täna kehtiv seadus ei sätesta sõnaselgelt kohustust
umbusaldusavalduses esitada umbusaldamise põhjuseid, tuleb tuginedes kohtupraktikale
põhjused siiski umbusaldusavalduses esitada.
Umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele
on volikogu ainupädevuses ja tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega, poliitilise
kontrolli vahendiga. Umbusalduse avaldamise otsused on küll haldusaktid, mis omavad
välismõju, kuid õiguspärasuse kontrolli teostamine kaalutluste osas sarnaselt teiste
haldusaktidega on piiratud. Kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et umbusalduse puhul on
tegemist eripärase poliitiliselt ametikohalt vabastamise alusega ning sedavõrd ulatusliku
kaalutlusruumiga otsuse puhul, mida kohus sisuliselt kontrollida ei saa, ei ole volikogu
kaalutluste puudumine otsuses oluline vormiviga. Umbusalduse avaldamine on küll volikogu
kaalutlusotsus, kuid kohtulik kontroll nende kaalutluste üle, miks volikogu otsustas isikut
umbusaldada, on piiratud, sest tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega, mitte aga
objektiivselt tuvastatud asjaolude ning erinevate õiguslike huvide kaalumise tulemus.
Tartu halduskohtu 21. novembri 2017.a kohtuotsuses nr 3-17-1243107 on kohus selgelt leidnud,
et umbusalduse avalduses tuleb esitada umbusalduse avaldamise põhjused (p 10 ja 11). Kuigi
kohus nendib, et sisuliselt ei saa siiski kohus põhjendusi kontrollida. Viidatud lahendi punkti 9
järgi on kohtu pädevuses hinnata ainult umbusaldusmenetluse läbiviimist, analüüsimata selleks
väljatoodud sisulisi põhjusi. Sisuliste põhjuste analüüsimiseks on aga alust üksnes siis, kui
umbusaldust avaldatakse põhjusel, mis on seadusevastaselt diskrimineeriv, so. inimõigusi
rikkuv. Umbusalduse avaldamise otsustamine põhineb oluliselt volikogu liikmete sisetundel ja
veendumusel, kas vallavanemat usaldada või mitte. Seetõttu saab umbusalduse avaldamise
otsust tunnistada õigusvastaseks üksnes väga kaalukatel põhjustel. Umbusalduse avaldamise
otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud siis,
kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil
juhul seaduslikuks. Samuti ei sätesta seadus ka, et umbusalduse avaldamine peab olema
dokumentaalselt tõendatud.
107
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=217945445.
101
Umbusalduse algatamisel tuleb ära näidata umbusalduse avaldamise põhjused, mille üle
kohtulik kontroll on piiratud, see tähendab, et kohtumenetluses ei otsusta kohus umbusalduse
avaldamise sisulise külje üle ega võta seisukohti esitatud väidete osas, mis puudutavad
umbusaldamise avaldamist põhjustavaid asjaolusid. Kohus on lugenud seda subjektiivseks
poliitiliseks hinnanguks, ning on lugenud piisavaks põhjenduseks, et volikogul umbusaldatava
isiku suhtes usaldus puudub. Umbusaldusavalduse põhjendused ei eelda isiku süülist tegevust
ega konkreetseid etteheiteid tegevusele.
KOKS § 46 lõige 8 sätestab, et kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust,
siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse
avaldamist. Umbusalduse avalduses umbusaldamise põhjenduse märkimine võimaldab hinnata
kas samale isikule kolme kuu jooksul esitatud uus umbusalduse avaldus vastab KOKS § 46
lõikes 8 sätestatud nõudele. Ehk teisisõnu olukorras, kus umbusalduse avaldamine ei leidnud
volikogu istungil toetust ja samale isikule esitatakse kolme kuu jooksul uus umbusalduse
avaldus, peab olema võimalik tuvastada, kas umbusaldust on avaldatud samadel või erinevatel
põhjustel.
KOKS § 46 lõikes 2 tehakse keeleline korrektuur, asendades sõna „lülitatakse“ sõnaga
„võetakse“. Sätet ei muudeta sisuliselt. Muudatuse kohaselt võetakse küsimus volikogu
järgmise istungi päevakorda. Praegu kehtiva seaduse järgi lülitatakse küsimus volikogu
päevakorda.
KOKS § 46 täiendatakse lõikega 21, sätestades kohustuse saata isikutele, kelle suhtes on
algatatud umbusalduse avaldamine, volikogu istungi kutse. Kutse tuleb saata § 43 lõikes 3
ettenähtud nõudeid järgides. KOKS § 43 lõige 3 sätestab kohustuse teha volikogu istungi kutse
teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Lõike 21 alusel istungile kutsutud isikutel
on õigus istungi vastava päevakorrapunkti arutelust sõnaõigusega osa võtta. Eeltoodut toetab
ka levinud haldus- ja kohtupraktika, kuigi kehtiv seadus ei näe otsesõnu ette isikutele, kelle
suhtes umbusalduse avaldus esitati (kui tegemist ei ole volikogu või selle komisjoni esimehe
või selle aseesimehega või revisjonikomisjoni liikmega), õigust osaleda sõnaõigusega volikogu
istungil.
Muudatus võimaldab lisaks umbusaldatavatele volikogu liikmetele, kellele nagunii üldises
korras tuleb esitada kutse istungil osalemiseks, osaleda istungil ka umbusaldataval
vallavanemal, linnapeal ja valitsuse liikmel, keda kehtiva seaduse kohaselt pole kohustuslik
volikogu istungile kutsuda. KOVidel on enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus ise
sõnaõigusega istungist osalemist sisustada ja otsustada nt lubada esitada vastulause ja n-ö
kaitsekõne.
KOKS § 46 lõike 3 teist lauset muudetakse, jättes sellest välja lauseosa „tema kohustustest ja
ametist või”. Lõikes 3 nimetatud isikuid (volikogu esimees, volikogu aseesimees, volikogu
komisjoni esimees, volikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni liige) ei nimetata
ametisse, mistõttu ei saa neid ka ametist vabastada. Volikogu esimees, volikogu aseesimees,
volikogu komisjoni esimees, volikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni liige valitakse
volikogu liikmete hulgast.
KOKS § 46 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja ametist“. Kehtiva lõike 1 alusel
vabastab umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema,
linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Ka lõikes 9 on reguleeritud, et
102
umbusalduse avaldamine on vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise
alus. Muudatusega jäetakse välja korduv säte „ametist vabastamise“ kohta.
KOKS § 46 lõike 4 esimeses lauses asendatakse lause lõpust kordus „vallavanema, linnapea
või valitsuse liikme“ sõnaga „tema“. Lõike uues redaktsioonis sõnastus „Umbusalduse
avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme tema kohustustest“ on
keeleliselt lihtsam sõnastus ning ei sisalda liiasusi.
KOKS § 46 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: Vallavanemale
või linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused
kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamisele järgneva päevani käesolevas seaduses
sätestatud korras.
Kehtiva KOKS § 46 lõike 4 esimese lause järgi vabastab volikogus umbusalduse avaldamine
senise vallavanema või linnapea, samuti valitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Sama
sätte teise lause kohaselt peab volikogu vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise
korral kas valima samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrama ühe valitsuse
liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.
Uue vallavanema või linnapea valimise järel tuleb volikogul tema ettepanekul kinnitada ka uus
valitsuse koosseis. Alles uue valitsuse kinnitamise järel saab valitud vallavanem või linnapea
seadustes ja valla/linna õigusaktides ettenähtud volitused valitsuse kui ametiasutuse juhina ja
valitsuse kui täitevorgani juhina (KOKS § 28 lõige 3). KOKS § 46 lõike 4 teist lauset tuleb
tõlgendada koosmõjus KOKS § 28 lõikega 3, mille järgi vallavanem või linnapea saab seaduses
ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Sel
hetkel loetakse ka senine valitsus tagasiastunuks (tuleb rakendada KOKS § 29 lõike 3
analoogiat, mille kohaselt tagasiastunud valitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse
ametisse kinnitamiseni).
Enne uue valitsuse ametisse nimetamist on vallavanemal või linnapeal õigus KOKS § 28 lõike
1 alusel vaid moodustada valitsus, st esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed. KOV
esindamiseks muid volitusi vallavanemal või linnapeal senikaua ei ole, sh ka mitte õigust nt
notariaalsete tehingute kinnitamiseks, valitsuse istungite juhtimiseks ja õigusaktidele alla
kirjutamiseks. Kui uue vallavanema või linnapea valimise ja valitsuse uue koosseisu
kinnitamise vahel jääb pikem aeg, siis tekib vallavanema või linnapea ülesannete täitmise
volituste osas õiguslik vaakum.
Kehtiva regulatsiooni täiendamine lahendab praktikas üsna laialdaselt levinud problemaatika,
võimaldades kuni uuele valitsusele volituste andmiseni (uue valitsuse kinnitamiseni) tagasi
astunud valitsusel oma ülesandeid edasi täita.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 11 sätestab tagasiastunud Vabariigi Valitsuse volitused.
Tagasiastunud Vabariigi Valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse
astunud. Kavandatav KOKS § 46 lõike 4 täiendamine kolmanda lausega on analoogiline
tagasiastunud Vabariigi Valitsuse tegevuse jätkamisega, kes jätkab oma tegevust uue valitsuse
ametisse astumiseni.
Volikogu saab samale istungile planeerida järjestikku kolm otsustust (kui selleks on eelnev
poliitiline kokkulepe) KOKS § 43 lõikes 3 ettenähtud nõudeid järgides:
avaldada vallavanemale või linnapeale umbusaldust
103
valida uus vallavanem või linnapea
kinnitada pärast istungi vaheaega vallavanema või linnapea ettepanekul uus valitsuse
koosseis.
Sellisel juhul saab uus vallavanem või linnapea seadustes ja valla või linna õigusaktides
ettenähtud volitused valitsuse kui ametiasutuse juhina ja valitsuse kui täitevorgani juhina
valitsuse kinnitamisele järgnevast päevast.
Kui volikogu valib uue vallavanema või linnapea, kuid jätab samal istungil valitsuse
kinnitamata, tuleb määrata üks valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni
uue vallavanema või linnapea valimiseni (KOKS § 46 lõige 4).
KOKS ei ole piiranud vallavanema või linnapea asendaja volitusi vallavanema umbusaldamisel
sarnaselt uue valitud vallavanemaga või linnapeaga. Vallavanema või linnapea asendajal on
samad õigused, mis vallavanemal või linnapeal (vt nt KOKS § 49 lõikeid 6, 9 ja 10). KOKS §
46 lõike 4 teise lause järgi on võimalik vallavanema või linnapea umbusaldamisel uue
vallavanema või linnapea valimise asemel määrata üks valitsuse liikmetest vallavanema või
linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni. KOKS § 52 lõike 1 punkti
4 järgi tuleb sel juhul uus vallavanem või linnapea valida hiljemalt kahe kuu jooksul
vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise päevast arvates ning seejärel kinnitada
ka uus valitsuse koosseis vastavalt KOKS § 28 lõikele 3.
KOKS § 46 lõike 4 rakendamisel oleks soovitatav vallavanema või linnapea umbusaldamisel
uus vallavanem või linnapea valida juhul, kui uue valitsuse liikmete kinnitamise osas vaidlusi
ei ole ja volikogu saaks vastava otsuse langetada võimalikult ruttu. Näiteks samal või
erakorralisel järgmisel volikogu istungil. Kui uue vallavanema või linnapea valimise ja
valitsuse uue koosseisu kinnitamise vahel jääb pikem vahemik, siis tekib vallavanema
ülesannete täitmise volituste osas õiguslik vaakum. Kui uue valitsuse koosseisus uue
vallavanema või linnapea valimise ajaks veel kokku lepitud ei ole, on soovitatav senikaua
määrata umbusaldatud vallavanema või linnapea asemele vallavanema või linnapea asendaja
KOKS § 46 lõike 4 järgi, kellel on volitus kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni ja
valitsuse ametisse kinnitamiseni juhtida nii valitsust kollegiaalorganina kui ka valitsust
ametiasutusena.
Vt ka selgitust KOKS § 28 lõike 3 muudatuse juures.
KOKS § 46 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ning palgaliste valitsuse liikmete ametist
vabastamise“. KOKS § 49 lõike 3 muudatuse järgi ei või KOV ametisutuse ametnikud ega
töötajad ega hallatavate asutuste juhid ega töötajad täita samal ajal vallavanema, linnapea või
muu valitsuse liikme ülesandeid. Sellega seonduvalt jäetakse seadusest läbivalt ka välja
palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja vabastamise sätted. Õiguslikult ei ole ka
praegu vajalik rõhutada valitsuse liikmete ametisse nimetamist ega vabastamist neis sätetes, kus
paralleelselt kasutatakse ka sõnastust „valitsuse liikmete kinnitamine ja kohustustest
vabastamine“.
KOKS § 46 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja valitsuse struktuuri“. Muudatus on seotud
kavandatava KOKS § 22 lõike 1 punktiga 16. Selle muudatuse järgi kehtestab volikogu
valitsuse liikmete arvu, kuid mitte enam valitsuse struktuuri, mis on praktikas arusaamatu nõue.
104
Eelnõu § 1 punktiga 143 tehakse muudatus KOKS §-s 461, mis reguleerib KOV võimuorganite
esindajate tagasiastumist.
Vastavalt KOKS §-s 461 lõike 1 esimesele lausele esitab volikogu esimees, volikogu
aseesimees, volikogu komisjoni esimees, volikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni
liige, vallavanem või linnapea või valitsuse liige tagasiastumise korral avalduse valla- või
linnasekretärile. Lõike 1 teise lause kohaselt loetakse avalduse esitanu tagasi astunuks
avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse
esitamisest. Tagasiastumiseks ei ole vajalik tagasiastumise otsustuse tegemine volikogu poolt,
tagasiastumiseks on piisav ainuüksi nõuetekohase avalduse esitamine, mis vabastab n-ö
automaatselt avalduse esitanu tema kohustest avalduses märgitud kuupäevast või selle
puudumisel järgmisest tööpäevast arvates avalduse esitamisest. Lõike 1 esimeses ja teises
lauses muudatusi ei kavandata.
Lõike 1 kolmandat lauset muudetakse ning kehtestatakse valla- või linnasekretärile kohustus
teavitada tagasiastumise avalduse esitamisest lisaks volikogu esimehele ka vallavanemat või
linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest. Muudatuse on tinginud
praktikas esile kerkinud probleem, kus vallavanem või linnapea ei ole teadlik valitsuse liikme
tagasiastumisest.
Eelnõu § 1 punktidega 144–148 kavandatakse teha muudatused KOKS § 47 sätestatud
volikogu moodustatud komisjonide regulatsioonis.
KOKSi muutmise üks eesmärk on KOVidele laiema enesekorraldusõiguse andmise tagamiseks
vähendada detailseid ettekirjutusi KOV sisemise korralduse osas (sh valla või linna
põhimääruse reguleerimisala ja ulatus, teised KOV sisemised korrad, protseduurireeglid,
volikogu komisjonide moodustamise detailne regulatsioon, samuti muud poliitilise kultuuriga
seotud küsimustes), jättes detailsema regulatsiooni kehtestamise ja sisustamise kohustuse
KOVile.
Samuti soovitakse eelnõuga jätta KOVidele suurem enesekorraldusõigus oma sisemiste
tööorganite moodustamisel, sh volikogu komisjonide puhul. KOKSi eksperdikomisjon toetas
24.01.2020 koosolekul seisukohta jätta seadusest välja kohustus, et igal volikogu moodustatud
komisjonil oleks ka aseesimees, mis tuleks valida samaaegselt komisjoni esimehega (tunnistada
komisjoni esimehe ja aseesimehe koos valimist puudutavad KOKS § 47 lõiked 11, 12 ja 14–15
kehtetuks)108. Seaduse tasandil ei peaks kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust
kitsendama ja reguleerima kohaliku omavalitsuse siseste nõuandvate töörühmade detailseid
valimisprotseduure.
Lõike 1 esimene lause, mis sätestab, et volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi
komisjone tähendab, et volikogu ei pea moodustama ühtegi muud komisjoni peale
revisjonikomisjoni, mille olemasolu nõutakse KOKS § 48 lõikes 1. Seega on KOKS § 47 lõike
1 esimeses lauses sätestatud volikogu enda otsustuspädevus ehk autonoomia oma sisemised
juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata. Ka EKOH artikli 6 punkt 1 sätestab, et kohaliku
omavalitsuse üksused võivad oma haldusstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need
kohalikele vajadustele vastavaks ning tagada tõhus töökorraldus.
108
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/03/KOKSi-eksperdikomisjoni-24.01.2020-koosoleku-
protokoll.pdf.
105
Lõike 1 esimest lauset täiendatakse tekstiga „oma volituste ajaks“. Sõnastusega täpsustatakse,
et sarnaselt revisjonikomisjoniga (KOKS § 48 lõige 1) moodustab volikogu nii alatised kui ka
ajutised komisjonid vaid oma volituste ajaks.
Lõike 1 kolmanda ja neljanda lause kohaselt tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed
valida volikogu liikmete hulgast ning teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni
esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt
esitatud ettepanekuid. Neljandas lauses jäetakse ära kordus „liikmete määramisel“.
Praktikas ei ole paraku mitmetes KOVides järgitud nõuet, et iga volikogu liige oleks vähemalt
ühes volikogu moodustatud komisjonis. Nii on halvematel juhtudel jäetud opositsiooni
esindaja(d) arvamata üldse mistahes komisjoni koosseisu. Samuti on kasutatud lahendust, kus
komisjonide liikmeks kinnitatakse ka isikuid, kes on volikoguvälised selliselt, opositsiooni
esindavale volikogu liikmele komisjonis n-ö kohta ei jagu. Selline praktika on taunimist väärt,
kuna rikub ilmselgelt volikogu liikme õigust oma mandaati teostada. Volikogude komisjonide
koosseisude kinnitamisel tuleb esmalt tagada, et kõik volikogu liikmed on neisse kaasatud ja
alles siis kaaluda sinna volikoguväliste isikute kinnitamist.
Komisjoni moodustamisel peab samal ajal arvestama ka sama paragrahvi lõikega 13, mis nõuab,
et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude
esindajate osakaalu volikogus. Komisjonide liikmete arvu (komisjonide suuruse) määramisel
lähtutakse nii volikogu liikmete arvust üldiselt, kui ka erinevate poliitiliste jõudude esindajate
osakaalust volikogus, kuid ka vajadusest tagada komisjonide töövõimelisus.
Järgnevalt üks näide, kuidas on KOVis arvestatud välja iga komisjoni liikmete arv ja erinevate
poliitiliste jõudude esindatus neis. Allolevates tabelites on kasutatud Lääne-Nigula valla 2021.
a volikogu valimiste järgsete volikogu komisjonide moodustamise näidet.
Tabel 2. Valimistel eri poliitilistele nimekirjadele antud häälte osakaal Lääne-Nigulas
Erakond või valimisliit HÄÄLI % kohti komisjonides
Tugevad Kogukonnad 1059 0,30 16
EKRE 716 0,20 11
Keskerakond 677 0,19 10
Reformierakond 593 0,17 9
Tegusalt Tulevikku 536 0,15 8
3581 54
Tabel 3. Volikogu komisjonid ja nende liikmete arvu jagunemine eri poliitiliste nimekirjade
vahel Lääne-Nigulas
Volikogu komisjonid Liikmete TK EKR REF opositsioo kokk
arv E n u
106
Arendus-eelarve komisjon 9 3 2 1 3
Majanduse-planeerimise 9 2 2 2 3
komisjon
Hariduskomisjon 9 3 1 2 3
Sotsiaalkomisjon 9 3 2 1 3
Külaelukomisjon 9 2 2 2 3
Kultuuri- ja spordikomisjon 9 3 2 1 3
54 16 11 9 18
54
Kui erakond või valimisliit esitab soovi, et kõik tema esindajad kuuluksid ühte ja samasse
komisjoni, ei saa volikogu KOKS § 47 lõike 13 mõttega vastuollu minemata sellega arvestada.
Kuigi igal volikogu liikmel on KOKS § 47 lõike 1 kolmanda lause järgi õigus kuuluda vähemalt
ühte komisjoni, ei ole seadusandja siiski andnud garantiid, et iga volikogu liige saaks kuuluda
tema enda soovil mistahes komisjoni. Määrav on volikogu ja komisjoni esimehe sõna. Nende
sätete koosmõjus on siiski komisjoni esimehel oma esildisega võimalik esitada volikogule
kinnitamiseks volikogu komisjoni koosseis, kus on arvuliselt rohkem koalitsiooni esindajaid,
võimalusel arvestatakse ka opositsiooni ettepanekuid, kes konkreetsetest volikogu liikmetest
võiks vastava komisjoni koosseisu kuuluda (vastavalt pädevusele). Samas ei anna seadus
opositsioonile nõudeõigust määrata oma esindajad kõik ühte komisjoni, nii et koalitsioonile ei
jääkski võimalust selle töös osaleda.
KOVides on hea tava anda kõigile volikogus esindatud nimekirjadele juurdepääs kõigi volikogu
komisjonide tööle. Esmalt tagatakse see läbi esindatuse komisjonis mõne oma liikmega, kuid
sageli ka täiendava võimalusena osaleda (otsustus- ja sõnaõiguseta) komisjoni koosolekul ka
neil volikogu liikmetel, kes antud komisjoni ei kuulu. Selliselt on volikogu liikmed kursis ka
teiste komisjonide informatsiooni ja seisukohtadega ning seeläbi ka rohkem teadlikud erinevate
kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisest. Soovituslik on sätestada volikogu töökorras, valla
või linna põhimääruses või muus volikogu õigusaktis komisjoni koosseisu mittekuuluva
volikogu liikme õiguse osaleda kõikide komisjonide koosolekutel.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks lõiked 12, 14 ja 15. 16.10.2017 jõustus KOKSi muudatus (RT
I, 19.12.2014, 2) volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimisel ning komisjonide
koosseisude kujundamisel.109
16.10.2017 jõustunud KOKSi muudatus on praktikas kaasa toonud hulgaliselt
tõlgendamisprobleeme. Komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegse valimise nõue on ühtlasi
109
Eelnõu seletuskirjas (602 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/57e04889-703b-4e43-ab7d-
c93da75e314d/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus) on selgitatud
paragrahvi täiendamist uute lõigetega 11–14 ning seaduses komisjoni esimeeste ja aseesimeeste üheaegse valimise
nõude kehtestamist järgmiselt: „kord kehtestatakse analoogselt korraga, mis on sätestatud Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduse § 30, selle erisusega, et erinevalt Riigikogu komisjonist (kuhu kuuluvad ainult Riigikogu liikmed)
valitakse volikogu komisjoni esimees ja aseesimees mitte volikogu komisjoni (kuhu kuulub ka liikmeid väljastpoolt
volikogu) vaid volikogu enda poolt (sarnaselt praegu kehtivale korrale). Teise erinevusena Riigikogu
komisjonidest nähakse ette võimalus, et volikogu komisjonile valitakse mitu aseesimeest.“.
107
toonud mitmetes KOVides kaasa ka regulatsiooni pahatahtliku rakendamise selliselt, et pidevalt
survestatakse komisjoni esimeest ja aseesimeest uuesti valima. Näiteks astub neist emb-kumb
poliitilise surve meetodina tagasi, et tuleks jälle korraldada nii esimehe kui aseesimehe uus
valimine. See aga halvab ka volikogu töö, kuna enamikel KOVidel on oma õigusaktides nõutud,
et enne eelnõude arutamist volikogu istungil peavad need läbima komisjoni arutelu. Komisjonid
ei pruugi pidevate koosseisude vahetuste tõttu olla aga töövõimelised.
Osade komisjonide puhul on probleemiks ka vähene huvi sinna kuuluda, neil juhtudel on raske
tagada poliitiline tasakaal komisjoni liikmete osas, kui keeldutakse konkreetse komisjoni töös
osalemisest. Näiteks on mitmes KOVis olnud probleem sellega, et opositsioon ei soovi kuuluda
revisjonikomisjoni, kuid eesmärgipäraselt saab revisjone läbi viia vaid siis, kui see komisjon
on opositsiooni juhitav.
Lõigete 11 ja 13 lisamine seadusesse tulenes mitmete KOVide hea poliitilise kultuuri
puudumisest, kus ei arvatud volikogu komisjonide koosseisu opositsiooni esindajaid või oli
komisjoni koosseis liialt mõne poliitilise erakonna või valimisliidu poole kaldu, kuigi komisjoni
algne mõte on olnud koondada valdkondlike teemadega poliitiliselt tasakaalustatult tegelema
valdkonda tundvad volikogu liikmed ja eksperdid.
Lõikes 13 sätestatud nõude, arvestada volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade
ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus, eesmärk oli tagada kõigi valijatelt toetuse
saanud poliitiliste jõudude (erakonnad ja valimisliidud) kaasatus komisjonide töösse.
Kuigi poliitilise kultuuriga seonduvaid küsimusi ei saa seadusandja seadusega ammendavalt
lahendada, on KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte selgelt olnud volikogu komisjonide
moodustamisel rõhutada nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel
alustel. Praktikas on kahjuks mõningatel juhtudel hoolimata kehtivast regulatsioonist
opositsioon jäetud komisjonide tööst kõrvale, eirates lisaks KOKS § 47 lõikele 13 ka KOKS §
47 lõikest 1 tulenevat kohustust, mis näeb ette, et komisjonide moodustamisel tuleb arvestada
põhimõtet, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
Poliitiline tasakaal ei tähenda siiski, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete
erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid
esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu
komisjonide töös oleks tagatud üldiselt poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal
revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Ei pea arvestama
volikogusse valitud poliitiliste nimekirjade täpset proportsionaalset jaotust. Näiteks igas
volikogu komisjonis ei pea olema kõigist valimistel valituks osutunud nimekirjadest võrdeliselt
valimistel hääli saanud proportsioonile liikmeid. Kõigi komisjonide peale kokku tuleb tagada,
et oleks tagatud nimekirjade esindatus ja iga volikogu liige kuuluks vähemalt ühte komisjoni.
Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning
tagama ka volikogu opositsioonile esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide koosseisus.110
Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegse valimise nõude ära kaotamisel väheneb
valla- ja linnavalitsuse ametiasutuse ametnike ja töötajate ning volikogu liikmete töökoormus
arvukate muudatuste vormistamisel ja otsustamisel. Tegemist on liialt detailse KOV sisemist
korraldust puudutava regulatsiooniga. Tuleb arvestada, et volikogu moodustatud komisjonid on
vaid üks võimalik volikogu töövorm ja selle kõrval või asemel võib KOV rakendada
enesekorraldusõiguse raames ka muid lahendusi (fraktsioonid, eestseisus, nõukogud).
110
Vt Riigikohtu 12.03.2019 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-17-2784, kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2784/20.
108
KOKS § 47 lõike 1 muudatusega lisatakse esimesse lausesse täpsustus, et komisjonid
moodustatakse volikogu volituste ajaks. Lõike neljanda lause sõnastust lihtsustatakse
keeleliselt jättes sellest välja üleliigse väljendi „liikmete määramisel“.
KOKS § 47 lõike 11 muudatusega jäetakse välja kohustus, et volikogu komisjoni esimees ja
aseesimees tuleks valida samaaegselt. Volikogu võib ka otsustada, et volikogule aseesimeest ei
valitagi ja esimehe puudumisel juhib kooskolekuid ja täidab komisjoni esimehe ülesandeid
vanim volikogu liige, vm. Sättes nõutakse üksnes, et komisjoni esimehe ja vajadusel
aseesimehe, kui komisjonile valitakse ka aseesimees, valimised oleks salajased. Samuti jäetakse
sättest välja teine lause, mille kohaselt on volikogu liikmel üks hääl. See nõue puudutab samuti
komisjoni esimehe ja aseesimehe üheaegset valimist, mistõttu sellest nõudest loobumisel tuleb
KOKS § 47 lõikest 11 välja jätta ka teine lause.
KOKS § 47 lõiked 12, 14 ja 15, mis puudutavad volikogu esimehe ja aseesimehe samaaegsel
valimisel hääletamist ja selle tulemuste kindlakstegemist, tunnistatakse kehtetuks. Kuna
kavandatavate muudatustega enam ei nõuta komisjoni esimehe ja aseesimehe samaaegset
valimist, siis kõik sellega seonduvad sätted tuleb samuti seadusest välja jätta. Sätete algne
eesmärk oli küll volikogu poliitilise kultuuri parandamine, kuid praktikas on need normid
osutunud samuti poliitiliselt n-ö manipuleeritavaks ega ole reaalselt täitnud oma eesmärke.
Arvestades sätete rakendamisega kaasnenud kohatist KOVide töökoormuse olulist tõusu ei ole
need sätted praktikas õigustanud KOV sisemise enesekorralduse õiguse riivet.
KOKS § 47 lõikes 16 ei seata kavandatava muudatusega komisjoni esimehe või aseesimehe
tagasiastumisel uue valimise eelduseks tingimust, et mõlemad nimetatud peaksid enne KOKS
§ 47 lõike 11 kohast uut valimist tagasi astuma (KOKS § 461) või neid peaks eelnevalt
umbusaldama (KOKS § 46). Komisjoni esimehe või aseesimehe volitused võivad lõppeda ka
juhul, kui komisjoni juhiks oleva volikogu liikme volitused lõppevad.
Sätet täiendatakse lausega, mille kohaselt komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad
samal ajal tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega. Seni on
see regulatsioon sisaldunud KOKS § 42 lõikes 2, mis käsitleb volikogu esimehega seonduvat,
kuid ei sobi loogiliselt sinna sättesse.
Lõikes 16 asendatakse tekstiosa „uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees“ tekstiga „uus
komisjoni esimees või aseesimees, kui aseesimehe koht on ette nähtud“. Muudatus tehakse
seoses volikogu esimehe ja volikogu aseesimehe üheaegse valimise nõude kaotamisega.
Eelnõuga pakutava sättega väheneb ka KOVide töökoormus, mille on toonud kaasa kehtiv
KOKS redaktsioon ja komisjonide juhtide sagedane muutmine/uuesti valimine.
KOKS § 47 lõikes 2 asendatakse tekst „valla või linna põhimääruses“ sõnadega „volikogu
õigusaktis“. Seadusandja on KOKS § 47 lõikega 2 jätnud volikogu komisjoni moodustamise
korra ning tegevuse aluste ja korra sätestamise valla või linna põhimääruses volikogu
pädevusse. KOKS revisjoni üks eesmärk on KOVidele laiema enesekorraldusõiguse andmise
tagamiseks vähendada detailseid ettekirjutusi KOV sisemise korralduse osas, sh minimeerides
valla või linna põhimääruse kohustuslikku reguleerimisala ja ulatust. Volikogu komisjoni
moodustamise korra ning tegevuse alused ja korra võib muudatuse järgselt määratleda ka muus
volikogu õigusaktis, nt volikogu töökorras.
Ekspertarvamuses tõid koostajad välja, et „Tartu linna põhimääruse näitel moodustab
põhimääruse mahust olulise osa linnavolikogu organite, st komisjonide, fraktsioonide,
eestseisuse kirjeldus (sh moodustamise reeglid nt fraktsiooni puhul) ning volikogu istungi
ettevalmistamise (sh eelnõude menetlemine komisjonides) ja läbiviimise regulatsioon. Nimetatu
on oluline enesekorralduse ja sisepädevuse seisukohast, kuid kaaluda tuleks, millised töökorra
109
põhimõtted on omavalitsusüksuse tuumikküsimused, ja millised protseduuride kirjeldused, mis
ei pea sisalduma põhimääruses. Protseduuride kirjeldamiseks sobiv õigusakt võiks olla
volikogu otsusega kinnitatav tööjuhend. 21 omavalitsusüksust (sh Järva vald) on volikogu
töökorra kehtestanud eraldi määrusega, lähtudes KOKS § 44 lg-st 1, selle muutmine ei nõua
erinevalt põhimäärusest volikogu koosseisu häälteenamust ning seetõttu saab kiiremini viia
sisse vajalikud töökorralduslikud muudatused.“.111
Vt ka selgitust KOKS § 8 lõike 1 muudatuse juures.
Eelnõu § 1 punktides 149–154 nähakse ette KOKS § 48 muudatused, mis reguleerivad
revisjonikomisjoni tegevust.
KOKS § 48 reguleerib KOV poliitilist kontrolli, mis seisneb valitsuse, KOV ametiasutuste ja
nende hallatavate asutuste või KOV valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja
mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse ning valla või
linna vara kasutamise sihipärasuse ning valla- või linnaeelarve täitmise kontrollimises.
KOV õiguspärase ja efektiivse tegutsemise tagab sealjuures KOV volikogu (revisjonikomisjon)
ja valitsuse õigus (sisekontrollisüsteem, siseauditeerimine vastavalt KOKS §-le 481, teenistuslik
järelevalve KOKS § 661) kontrollida oma valla või linna asutuste ning nende juhtide tegemisi.
Tõhusaks juhtimiseks saavad kohaliku võimu organid seaduste raames määrata kindlaks KOV
juhtimisstruktuuri ning kohandada kontrolli vastavalt kohalikele oludele.
Avalik huvi on, et KOV tegevus lähtuks kohalike elanike huvidest ja eesmärkidest ning KOV
täidaks oma ülesandeid hästi. Kindlustunde, et KOV tegevuses ennetatakse võimalikke tekkida
võivaid probleeme, annab kogukonnale muu hulgas hästi toimiv ja tagasisidet andev KOV
sisemine kontroll. Selline kontroll eeldab, et ka omavalitsusjuhid ise teadvustavad endale, et
nad vastutavad valla või linna varade kasutamise eest ning peavad seetõttu tagama, et KOV
toimiks avalikult, ausalt ja kooskõlas seadustega. Selleks tuleb neil kavandada ja rakendada
tõhusat kontrolli, mille tulemused jõuaksid nii juhtideni kui ka avalikkuseni.
Kehtiva õiguse kohaselt on ainult revisjonikomisjonil võimalik kontrollida, kas vald või linn
kasutab oma käsutuses olevat vara heaperemehelikult ja õigeteks eesmärkideks ning teeb
mõistlikke kulutusi. KOVidel tuleb tagada, et revisjonikomisjoni käsutuses oleks piisavad
vahendid oma ülesannete täitmiseks, sealjuures auditite tellimiseks. Samuti tuleks valitsusel
aidata revisjonikomisjone tehnilise toega, professionaalse nõustamisega. Revisjonikomisjoni
liikmetel ei pruugi olla majandus- ega õigusalast haridust, seega peab neil olema võimalus
konsulteerida spetsialistidega ja saada oma töö toetamiseks professionaalset nõu.
Revisjonikomisjon võib kontrolle teha valla või linna põhimääruses sätestatud korras (eelnõus
asendatakse volikogu õigusaktiga) ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kuigi
seadusega on määratud komisjoni üldine kontrollipädevus, ei reguleeri see, kui palju kontrolle
peab komisjon aasta jooksul tegema või mida täpselt kontrollima. Seda saab iga volikogu ise
otsustada.
Revisjonikomisjoni kontroll KOV siseselt ei piirdu seega vaid KOV valitsuse, ametite ja
hallatavate asutuste aktide ja tegevuse seaduslikkuse hindamisega. Kontrolli osaks on ka KOV
tegevuse otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamine. Tulemuslikkuse kontrolli tulemusena
saavad valijad teavet valla või linna tegevuse ja valimislubaduste täitmise kohta. Samuti saab
volikogu revisjonikomisjoni kaudu anda hinnangu valitsuse toimimisele ja usaldusväärsusele.
111
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/07/KOKS-%C2%A7-8-ja-22-eksperthinnang-29.06.2020.pdf.
110
Nii revisjonikomisjoni kontrollide kui ka valitsuse teenistusliku järelevalve tulemused on
vajalikud ka avalikkusele, kuna annavad teada, kas maksumaksja raha kasutatakse kõige
mõistlikumalt ja eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil.112
KOKS § 48 lõikes 2 sätestatakse, et nii revisjonikomisjoni esimees, aseesimees kui liikmed
valitakse volikogu liikmete hulgast. Eelnõuga sätet ei muudeta. KOVide praktikas on sageli
küll revisjonikomisjonid moodustatud, kuid neile ei ole tööks eraldatud piisavalt rahalisi
vahendeid auditite tellimiseks ega saanud oma tööks ametiasutuselt professionaalset nõu.
Revisjonikomisjonide tõsiseltvõetavust on kohati vähendanud ka nende kasutamine pelgalt
poliitiliste konkurentide n-ö iga hinnaga maha tegemiseks, mitte ei ole sisuliselt KOKS § 48
lõikes 3 nimetatud komisjoni eesmärke täidetud. Revisjonikomisjoni sisulist rolli tuleb
KOVides senisest rohkem väärtustada.
Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha
kasutatakse ja eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil. Revisjonikomisjoni näol on tegemist
nn poliitilise kontrolliga, kes peab kriitiliselt jälgima poliitikate elluviimist. Revisjonikomisjon
on poliitilise kontrolli tööriist valitsejate üle, mille eesmärk on tasakaalustada võimu,
võimestada opositsiooni valitsejate vigade või varjamise suhtes, ning selle kaudu muutma
valitsemise läbipaistvamaks ja andma valijatele kindlus- ja usaldustunnet, et valitsejad teevad
õigeid asju õigesti. Opositsiooni suhtes aga saaksid valijad hinnata, kas nad suudavad
möödapanekuid välja tuua, näitavad, et nemad oleks hoopis paremad valitsejad.
Sellised kontrollid ei eelda ka ekspertide nimetamist komisjoni liikmeks, sest iga
revisjonikomisjoni liige peaks olema kursis kohaliku elu probleemidega ning oskama lõikes 3
nimetatud aspekte analüüsida.
Kuid see ei tähenda, et revisjonikomisjoni liikmed peaksid ise kõik analüüsid ja asjaolude
hindamised isiklikult läbi viima. Ekspertide kaasamine on iseenesestmõistetav ja selleks peab
eelarves komisjoni töö korraldamiseks ka raha ette nägema. Samuti võib volikogu juures
tegutseda palgalisi ametnikke/töötajaid, kelle igapäevategevus oleks n-ö probleemide seire,
mille pinnalt komisjon saaks otsustada, milliseid teemasid oma tööplaani võtta.
KOKS § 48 lõigete 22 ja 23 sõnastust muudetakse lähtuvalt KOKS § 19 lõike 2 täiendamisest
punktiga 13. Nimetatud muudatusega peatatakse alates 2025.a KOV volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast volikogu liikme volitused, kes on kinnitatud sama KOVi hallatava
asutuse juhiks. Eelnõu § 1 punktis 224 kavandatakse KOKSi täiendada §-ga 708, mis näeb
vastava piirangu rakendamise ette alates 2025. a KOV volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast.
KOKS § 48 lõike 2 kohaselt saavad revisjonikomisjoni liikmeks olla vaid volikogu liikmed.
Kehtiva KOKS § 48 lõike 22 järgi ei või revisjonikomisjoni liige täita sama valla või linna
valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja,
juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja
ülesandeid. Kui selline volituste ühitamise olukord tekib, siis tuleb kohaldada KOKS § 48 lõiget
23 - kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul lõikes 22 nimetatud asjaolu
tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt
tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või
112
Vt ka Riigikontrolli aruanne “Revisjonikomisjoni tegevuse, teenistusliku järelevalve ja siseauditi korraldus
valdades ja linnades” (2009) selgitusi ja järeldusi:
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2092/language/et-EE/Default.aspx.
111
juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks,
loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Taolise avalduse esitamisest
teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla- või linnasekretäri.
Kuna eelnõu § 1 punktis 43 kavandatava KOKS § 19 lõike 2 muudatusega kavandatakse lisada
seadusesse volikogu liikme volituste peatumise alusena hallatava asutuse juhina töötamine,
langeb vajadus KOKS § 48 lõigete 22 ja 23 hallatava asutuse juhi (ja temas asetäitja)
revisjonikomisjoni kuulumise piirangu osas ära ehk eelmises lõigus allajoonitud sõnastus
jäetakse eelnõuga KOKS §-st 48 välja. Kuivõrd KOKS § 19 lõike 2 täiendamisel punktiga 13
ei saa alates 2025. a volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates KOV hallatava
asutuse juht olla samal ajal volikogu liige (hallatava asutuse juhina töötamise ajaks tema
volitused volikogu liikmena peatatakse), siis ei saa peatunud volitustega volikogu liige olla
volituste peatumise ajal nii ehk naa ka revisjonikomisjoni liige.
Vastav muudatus peaks jõustuma samal ajal KOKS § 19 lõike 2 punktiga 13 ehk 2025. aasta
KOV volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Pikem üleminekuaeg uuele
regulatsioonile sätestatakse nimelt seetõttu, et 2021. a KOV volikogu valimistel kandideerinud
hallatava asutuse juhid ei saanud volikogusse kandideerides mõistlikult ette näha, et nende
volitused volikogu liikmena võiksid valimisperioodi kestel peatuda.
KOKS § 48 lõike 31 punktis 1 asendatakse sõna „minimeerimist“ sõnaga „kokkuhoidu“.
Tulemuslikkuse hindamisel lähtub revisjonikomisjon säästlikkusest, mis tähendab eesmärkide
saavutamiseks tehtavate kulutuste kokkuhoidu. Säästlikkus ei tähenda alati kulutuste
minimeerimist.
KOKS § 48 lõikes 4 asendatakse tekst „valla või linna põhimääruses“ sõnadega „volikogu
õigusaktis“. Kehtiva sõnastuse järgi täidab revisjonikomisjon oma pädevuses olevaid
ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu
ülesandel.
Eelnõuga kavandatava muudatuse järgi saab volikogu revisjonikomisjoni töökorra kehtestada
ka muu õigusaktiga, mitte ei pea seda tingimata kehtestama valla või linna põhimäärusega.
Põhimäärus peaks sisaldama KOV toimimise seisukohalt kõige olulisemaid küsimusi, mitte
detailseid KOV tööorganite ja struktuuriüksuste töökorraldust käsitlevat regulatsiooni. Tuleb
arvestada, et valla või linna põhimääruse muutmine eeldab volikogu koosseisu häälteenamust,
reeglina ka muudatuse arutelu vähemalt kahel volikogu istungil. Eelnõuga pakutav paindlikum
sõnastus annab volikogule õiguse enesekorraldusõiguse raames ise otsustada, millise
õigusaktiga ta revisjonikomisjoni töökorra kehtestab.
Vt ka selgitust KOKS § 47 lõike 2 muudatuse juures.
Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamise praktika KOVides on erinev. On KOVe, kus
revisjonikomisjon kinnitab tööplaani ise. Selline praktika välistab võimaluse volikogul n-ö
boikoteerida tööplaani kinnitamist ja vältida tööplaanis nimetatud ülesannete täitmist
revisjonikomisjoni poolt. Volikogul on õigus keelduda tööplaani kinnitamisest vaid juhul, kui
tööplaanis nimetatud ülesanded ei ole kooskõlas KOKS § 48 lõikega 3 (selle kohaselt on
revisjonikomisjonil õigus kontrollida ja hinnata valitsuse, valitsuse ametiasutuste ja nende
ametiasutuste hallatavate asutuste või valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu,
sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning
valla või linna vara kasutamise sihipärasust ning kontrollida ja hinnata valla- või linna eelarve
täitmist).
Revisjonikomisjoni töö kavandamiseks tuleb just volikogul läbi mõelda olulisemad
kontrollimist vajavad küsimused ja eesmärgid. Kuigi säte ei kohusta pidada revisjonikomisjoni
112
tööplaani arutelu volikogu istungil ega seda vastava otsusega volikogus kinnitada, on selline
praktika laialt levinud ning Riigikontroll on oma auditis „Revisjonikomisjoni tegevuse,
teenistusliku järelevalve ning siseauditi korraldus valdades ja linnades”113 selle tegemata
jätmise puudusena välja toonud. Määratud on revisjonikomisjoni üldine kontrollipädevus, kuid
see, kui palju kontrolle peab aasta jooksul tegema või mida täpselt kontrollima, seadus ei
reguleeri. Seda saab iga volikogu ise otsustada. Samuti ei ole seadusega sätestatud
revisjonikomisjoni tööplaani sisulisi nõudeid ega vormi. Seega on tööplaani sisu ja vormi
küsimus jäetud iga volikogu ja revisjonikomisjoni enda otsustada.
Lõike 5 rakendamine on praktikas tekitanud hulgaliselt küsimusi. Tihtipeale ei suudeta vahet
teha, mis on revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti erisused. Revisjonikomisjoni otsusega
võtab revisjonikomisjon vastu otsuse revisjoniakti suhtes.
Iga sooritatud kontrolli kohta peab koostama revisjoniakti ja revisjonikomisjoni otsuse, mis
tuleb esmalt saata valla- või linnavalitsusele seisukoha võtmiseks. Seejärel peab
revisjonikomisjon eespool nimetatud dokumentidele (revisjoniaktile ja revisjonikomisjoni
otsusele) lisama otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu ning esitama kõik need
dokumendid volikogule kontrollitulemuste realiseerimise kohta otsuse tegemiseks.
Joonis 1. Kontrolli ja revisjoni läbiviimise skeem114
Revisjonikomisjoni koostatavatele peamistele dokumentidele – revisjoniaktile,
revisjonikomisjoni otsusele ja tegevuse aruandele – ei ole õigusaktidega määratud sisulisi
nõudeid ehk seda, mida nendes peab kirjeldama. Seda saab volikogu ise oma õigusaktis
reguleerida.
Alternatiiv: võimalik on lõike 5 sõnastuse muutmine selliselt, et jätta välja kohustus koostada
revisjonikomisjoni otsus lisaks aktile (nende sisu on võimalik ühildada).
Lõike 5 sõnastuses täpsustatakse, et valitsus annab revisjonikomisjoni otsusele ja revisjoniaktile
seisukoha kümne tööpäeva jooksul nende dokumentide talle esitamisest arvates. Kümme
kalendripäeva, nagu näeb ette kehtiv seadus, on praktikas osutunud valitsusele liialt
ajakriitiliseks ülesandeks. Kümme kalendripäeva ei jäta seisukoha koostajale, seisukoha
kooskõlastajatele ja valitsusele revisjoniakti ja -otsuse läbitöötamiseks, kontrollimiseks,
seisukoha kujundamiseks, koostamiseks ja asjaomaste struktuuriüksustega kooskõlastamiseks
piisavalt aega.
113
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2092/OtherArea/1/language/et-EE/Default.aspx.
114
KOV volikogu liikme käsiraamat (2015), lk 136:
https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2015/11/kov_volikogu_liikme_kasiraamat_2015.pdf.
113
KOKS § 48 lõike 6 sõnastust täiendatakse ning nimetatakse, et revisjonikomisjonil on õigus
saada vajalikke dokumente ja teavet revisjonikomisjoni tööplaanis nimetatud ülesande või
volikogu pandud ülesande täitmiseks. Sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete
täitmiseks on revisjonikomisjonil õigus saada ka teavet, millele on seatud AvTSi alusel
juurdepääsupiirang. KOKS § 26 lõikes 1 on sätestatud volikogu liikme õigus saada teavet.
Lõikes 6 sätestatakse õigusselguse huvides revisjonikomisjoni päringule vastamise printsiibid,
mis on samad KOKS §-s 26 sätestatud volikogu liikme päringule vastamisega.
Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse KOKS § 26 lõikeid 11, 12 ja 2.
Volikogu liikmele väljastatakse vaid teavet, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete
täitmiseks. KOKS § 26 lõige 1 sätestab, et erinevalt revisjonikomisjonist ei väljastata volikogu
liikmele teavet, mille väljastamine on seadusega keelatud. Seega tuleb eristada, kas isik küsib
teavet volikogu liikmena või revisjonikomisjoni liikmena. Ehk revisjonikomisjoni liikme teabe
nõudmise alused on laiemad kui volikogu nn lihtliikme puhul. Kohaldatakse KOKS § 26
sätteid, mis räägivad, millal võib volikogu liikme küsimusele vastamisest loobuda, mida peab
põhjendama. Sarnaselt volikogu liikme teabe saamise kitsendustega võib ka revisjonikomisjoni
liikme küsimusele vastamisest loobuda, kui küsimuse sisu ei ole loetav või arusaadav, küsimus
ei puuduta üleüldse kohaliku elu korraldamist ega volikogu pädevust (valitsuse käsutuses ei ole
näiteks üldse nõutavat teavet) või kui küsimusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu
ametiasutuse töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või
nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Revisjonikomisjoni liikmele tuleb sarnaselt volikogu
liikmega vastata 10 tööpäeva jooksul, mida tulenevalt küsimuse keerukusest võib pikendada 20
tööpäevani. KOKS § 26 nimetatud sätete laiendamine revisjonikomisjoni liikme puhul ei ole
kuidagi suunatud meelevaldselt revisjonikomisjoni liikme eest informatsiooni kinni hoidmisele,
vaid aitaks eeskätt lahendada mõistlikult olukordi, kus revisjonikomisjoni liige esitab küsimusi
poliitilise obstruktsionismi eesmärgil, jooksutades n-ö ametiasutuste töö revisjonikomisjoni
pädevust mitte puudutavate päringutega kinni.
KOKS § 48 lõike 7 sõnastus kohendatakse keeleliselt, selles on sõnade järjekord pisut
ebaloogiline. Sätte järgi esitab revisjonikomisjon vähemalt kord aastas volikogu istungil
aruande oma tegevuse kohta.
KOKS § 48 lõikes 8 asendatakse sõna „aruanne“ sõnadega „aruanded“. Revisjonikomisjon
võib praktikas viia läbi arvuliselt mitmeid revisjone, millega seoses koostatakse enam kui üks
aruanne. Õigusselguse huvides on kasutatud aruande mitmuse vormi, et seda mitte ajada segi
lõikes 7 nimetatud kord aastas volikogu ees ette kantava aruandega revisjonikomisjoni
tegevusest kalendriaastas.
Eelnõu § 1 punktidega 155–159 kavandatakse teha muudatused KOKS § 481, mis reguleerib
sisekontrollisüsteemi ja siseauditeerimist.
Praktikas on tekkinud KOVidel küsimusi, mida üldse sisekontrollisüsteem endast kujutab ja
mida hõlmab endas siseauditeerimine. Sisekontrollisüsteem on rahvusvaheliselt defineeritud
kui protsess, mida viivad ellu organisatsiooni kõrgem juhtorgan (ehk KOV kontekstis
volikogu), juhtkond (KOV kontekstis valitsus) ning kogu ülejäänud personal ja mis on loodud,
et anda mõistlikku kindlust organisatsiooni tegevuste, aruandluse ja vastavuskontrolliga seotud
eesmärkide saavutamise osas.
Sisekontrollisüsteem on kõik, mida organisatsioon teeb, et tagada:
• õigusaktidest kinnipidamine;
• vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest
ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
• tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel;
114
• tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja
avaldamine.
Sisekontrollisüsteemi ülesehituseks ei ole ühte läbivat universaalset ja igale KOVile sobivat
lahendust. KOV peab sisekontrollisüsteemi ise kujundama, et see oleks sobiv just antud KOV
struktuurile ja juhtimiskorraldusele ning vastaks selle konkreetse KOV vajadustele.
Siseaudit seevastu on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud
väärtuse lisamiseks ja organisatsiooni tegevuse täiustamiseks. See aitab kaasa organisatsiooni
eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist hindamaks ja
täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust.115
Sisekontrollisüsteemi mõistetakse protsessina, mis hõlmab tervet hulka tegevusi ja ülesandeid.
Sisekontrollisüsteem on olemas igas organisatsioonis ja igas omavalitsuses, seda ei pea kokku
panema ja välja arendama igapäevategevustest eraldi. Vastupidi, hästi toimiv
sisekontrollisüsteem on põimitud organisatsiooni igapäevategevustesse, hõlmates nii protsesse,
protseduure, juhendeid jms kui ka inimesi ning nende poolt tehtavaid tegevusi ning ühtegi
kontrolli ei teostata asjana iseeneses, vaid ainult omavalitsuse tegevuste ja eesmärkide
paremaks elluviimiseks.
Näiteks on sisekontrollisüsteemi osaks hankekord, erinevatele ametikohtadele antud limiidid
kulude kinnitamiseks, huvide konflikti tuvastamisele ja vältimisele ning korruptsiooni
ennetamisele suunatud korrad ja reeglid jne.
Rahandusministeeriumi tellimusel koostas KPMG Baltics OÜ 2018. a KOVidele
sisekontrollisüsteemi ülesehitamiseks ja toimimise tagamiseks juhise „Kohalike omavalitsuste
sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend“116. Rahandusministeeriumi tellimusel
on korraldatud KOVidele ka vastavaid koolitusi. Nimetatud juhend annab soovituslikke juhised
sisekontrollisüsteemi korraldamiseks Eesti KOVides, et tagada seadustest tulenevate nõuete
täitmine ning kohaliku tasandi valitsemise, arendamise ning avalike teenuste korraldamise
läbipaistvus, säästlikkus ning efektiivsus.
KOKS § 481 muudatustega eristatakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga
sisekontrollisüsteemidega seonduvad küsimused selgemini siseauditeerimisest ning
täpsustatakse, kes nende olemasolu eest KOVis vastutavad.
KOKS § 481 lõike 1 muudatusest jäetakse välja volikogu pädevus siseaudiitori kutsetegevuse
korraldamisel. Säte sõnastatakse ümber selliselt, et see puudutab vaid volikogu pädevust tagada
sisekontrollisüsteemi olemasolu KOVis. Näiteks saab volikogu seda tagada, et volikogu
õigusaktides oleks sisekontrollisüsteem läbi mõeldud ja see aitaks riske maandada ning
korruptsiooni vältida.
KOKS§ 481 täiendatakse lõikega 11, milles avatakse sisekontrollisüsteemi eesmärk, mida
kehtivas seaduses ei kajastata. Sätte sõnastamisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse
seaduse § 921 lõige 1, milles on seatud sisekontrolli süsteemi definitsioon valitsusasutuste ja
valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel.
Toimiva sisekontrollisüsteemi vajadust ja eesmärke ei ole KOVid pahatihti adunud. Selle
toimimise eesmärgi lahti kirjutamine seaduses aitab KOVidel paremini mõtestada
115
Vt täpsemalt: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/09/kov-sisekontrollisusteemi-juhend.pdf.
116
Samas.
115
sisekontrollisüsteemi rakendamise vajalikkust ning muuta seeläbi KOV tegevus avatumaks,
läbipaistvamaks ja aitab kaasa ka korruptsiooniriskide vältimisele.117
Sisekontrollisüsteem koosneb järgnevatest elementidest:
1) Kontrollikeskkond: seda loetakse kõige aluseks. Volikogu ja valitsus kujundavad ja seavad
käitumisstandardid ning suhtumise sisekontrollisüsteemi. Kontrollikeskkonna osaks on
standardid, struktuurid ja protsessid, millele baseerub sisekontrolli teostamine kogu
organisatsioonis. Teisisõnu tähendab see seda, kuidas KOVis midagi tehakse, milline on
volikogu ja valitsuse tööstiil, suhtumine õigusaktide järgimisse, kontrollidesse jms. Millised on
üldised „mängureeglid“.
2) Riskihindamine: riskihindamise käigus tuvastatakse ja analüüsitakse riske, mis takistavad
organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Selle alusel otsustatakse, milliseid riske ja millisel
viisil tuleks maandada. Riskihindamine peab lähtuma muutustest organisatsiooni tegevuses ja
väliskeskkonnas ning kontrollitegevused peaks põhinema tuvastatud ja hinnatud riskidel. Riske
on vaja perioodiliselt hinnata.
3) Kontrollitegevused: kõik tegevused, mida tehakse kehtestatud õigusaktide ja (sisemiste)
reeglite alusel, et eesmärkide saavutamist takistavad riskid saaksid kokkulepitud tasemele
maandatud. Neid tegevusi teostavad kõik organisatsiooni töötajad ja tasemed (mitte ainult
volikogu või valitsus) ning neid võivad ellu viia nii ametnikud kui töötajad.
4) Teave ja kommunikatsioon: nii organisatsiooni sisse ja sealt välja liikuv infovahetus kui ka
organisatsioonisisene infovahetus, mis annab organisatsioonile infot, et igapäevaseid
kontrollitegevusi ellu viia.
5) Seiretegevused: nii pidev seire ja aruandlus kui eraldi hindamised (või nende kahe
kombinatsioon), mida kasutatakse, et saada infot ja kindlust, et sisekontrollisüsteem ja kõik
selle komponendid on jätkuvalt olemas ja töötavad plaanitud viisil. Oluliseks loetakse just
probleemidest õigeaegset raporteerimist ning suuremate probleemide viimist juhtkonna
tasandile.
Siseauditi ülesandeks on seevastu hinnata sisekontrolli ülesannete täitmist, kuid mis
sõltumatuse säilitamiseks ei tohi ise sisekontrollisüsteeme kujundada ja arendada ning
sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutada.118
Kuivõrd KOV õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontroll on osaks sisekontrollisüsteemist,
siis tunnistatakse kehtetuks KOKS § 24 „Õigusaktide täitmise kontroll”, milles sätestatakse, et
seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste
täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja
valitsus. Edaspidi otsustab iga KOV enesekorraldusõiguse raames ise, millise korraga nähakse
ette enda õigusaktide täitmise kord.
KOKS § 24 näol on tegemist sisekontrollisüsteemi tagamise nõude kõrval ebavajalikult
dubleeriva regulatsiooniga.
KOKS § 481 lõigete 1 ja 2 muudatusega kõrvaldatakse senine seaduse ebakõla. Kui kehtiv
seadus nõuab, et volikogu tagaks nii sisekontrollisüsteemi rakendamise kui ka siseaudiitori
117
Vt ka:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/KOV_sisekontrolli_ja_korruptsiooni_ennetuse_juhend.pdf.
KOV korruptsiooniriskide hindamise keskkond: https://www.kovriskid.ee/.
118
Vt täpsemalt: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/09/kov-sisekontrollisusteemi-juhend.pdf.
116
kutsetegevuse korraldamise KOVis, siis teised paragrahvi sätted ei nõua, et KOVis oleks
moodustatud siseaudiitori ametikoht või struktuuriüksus. Samuti ei nõua ka kehtiv seadus
süstemaatilist ja regulaarset KOV siseauditeerimist. Majandusaasta aruande puhul on esitatud
vandeaudiitori aruande esitamise kohustus (KOFS § 29 lõige 10), kuid see on ainus
auditeerimist puudutav selge KOV kohustus. Seetõttu jäetakse KOKS § 481 lõikest 1 välja
kohustus, et KOV peaks tagama siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise KOVis.
KOKS § 481 lõigete 1 ja 2 sõnastust kohendatakse, et välistada nendes sisuline vasturääkivus.
Kui lõike 1 järgi tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise KOVis volikogu, siis lõike 2 järgi
rakendab sisekontrollisüsteemi ja vastutab selle tulemuslikkuse eest valitsus. Tegemist on
samatähendusliku sõnastusega, mistõttu ei ole arusaadav, milline vastutus õiguspoolest lasub
siinkohal volikogul, mis valitsusel. Lõike 1 sõnastusmuudatusega, millega sätestatakse, et
volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu, tagatakse parem normist arusaadavus. Seega
muudatuse järgi peab volikogu looma alused sisekontrollisüsteemi toimimiseks ja
rakendamiseks, kuid konkreetselt ja praktiliselt vastutab sisekontrollisüsteemi toimimise eest
KOVis valitsus. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vastava
valla- või linnavalitsuse asutuse juht.
Järgnevalt on selgitatud, millised on eri tasandite rollid sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja
toimimise tagamisel.
Volikogu vastutab läbi õigusaktide andmise ning enda pädevuses olevate otsuste vastuvõtmise,
mis kujundavad omavalitsuse kontrollikeskkonna. Samuti on volikogul võimalus moodustada
erinevaid komisjone, mille kaudu on võimalik seada nii poliitilisi kui juhtimisalaseid
rõhuasetusi (seadusega kohustuslik on vaid revisjonikomisjoni moodustamine).
Volikogu üksikuid tegevusi on küll võimalik üle anda nn kõrgemast juhtimistasandist allapoole,
kuid vastutust ja rolli tervikuna ei ole volikogul delegeerida võimalik. Sisekontrollisüsteemi
toimimise mõttes võib olla väga halb lahendus volikogu juhtimisvastutusest loobumine, siis kui
volikogu valib vabatahtlikult passiivse rolli ning kiidab linna- või vallavalitsusest tulnud
eelnõud heaks ilma neid kriitiliselt analüüsimata.
Valitsuse roll on sisekontrollisüsteemi rakendamine ja selle tulemuslikkuse eest vastutamine
omavalitsuses. See realiseerub nii läbi juhtimiskultuuri kujundamise KOVis ja selle hallatavates
asutustes, sisemise töökorraldusega seotud reeglite loomise ja nende rakendamise jälgimise kui
ka info jagamise ja avalikustamise, kogutava aruandluse ning selle analüüsi, probleemidele ja
intsidentidele reageerimise.
Ka valitsuse üksikuid tegevusi on küll võimalik KOV asutustele, ametnikele ja töötajatele üle
anda, kuid vastutust ja rolli tervikuna ei ole delegeerida võimalik.
Samuti ei saa ühte või teist elementi sisekontrollisüsteemi rakendamisel jätta täiesti
tähelepanuta. Juhtimiskultuur, mida teenistujad ning hallatavad asutused tajuvad läbi valitsuse
suhtumise, kujuneb väga suures osas just vastavalt valitsuse tegudele, mitte retoorikale ega
vastuvõetud reeglitele.
Valitsuse kui ametiasutuse teenistujad. Teenistujate peamine roll on kehtestatud reeglite
järgimine ja rakendamine võimalikult ühtsel ja sarnasel viisil.
Väga olulised aspektid on tagasiside andmine kehtestatud reeglite mõistlikkusest,
rakendatavusest ja puudujääkidest ning ettepanekute tegemine sisekontrollisüsteemi paremaks
toimimiseks.
117
Samuti on enamasti just teenistujate rolliks järelevalve teostamine (näiteks lepingupartnerite
poolsete nõuete täitmise kontroll ja analüüs, hallatavate asutuste teenistuslik järelevalve).
Hallatavad asutused. Hallatavate asutuste puhul on asutuse juhi ülesanne
sisekontrollisüsteemi rakendamine ja selle tulemuslikkuse eest vastutamine enda asutuses. Seda
tehes peab arvestama KOV üldiseid reegleid (KOV tasandi õigusaktid), kuid asutuse sisemise
töökorralduse osas on nii vajalik kui ka mõistlik vastu võtta reeglid, mis kujundavad konkreetse
asutuse sisekontrollisüsteemi (ehk asutuse sisemised korrad). Juhtimiskultuuri kujundamise,
reeglite rakendamise jälgimise, info jagamise ja avalikustamise, aruandluse ning selle analüüsi,
probleemidele ja intsidentidele reageerimise teemad toimivad hallatavas asutuses täpselt
samamoodi kui KOV tasandil – juhtkonna rakendatav juhtimiskultuur ning elemendid, millele
tähelepanu pööratakse, määravad suuresti ka sisekontrollisüsteemi toimimise ning selle
järgimise töötajate poolt. Hallatavate asutuste töötajate peamine roll on sarnaselt valitsuse
teenistujatega reeglite rakendamine, tagasiside andmine ja ettepanekute tegemine reeglite
paremaks rakendamiseks, samuti lepingupartnerite poolse nõuete täitmise kontroll ja analüüs.
Valla või linna osalusega äriühingud, sihtasutused ja MTÜd (KOV osalusega juriidilised
isikud). KOV osalusega juriidilised isikud omavad sarnast rolli hallatavate asutustega – juhi
roll on sisekontrollisüsteemi rakendamine enda organisatsioonis, võttes arvesse KOV üldiseid
reegleid ning õigusakte (nt äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus).
Töötajate roll on reeglite rakendamine, tagasiside andmine ja ettepanekute tegemine reeglite
paremaks rakendamiseks.119
Sätte kohaselt on sisekontrollisüsteemide igapäevane rakendamine valitsuse ülesanne. Ehk
valla või linna tegevjuhtimise juurde käiv funktsioon. Sisekontrollisüsteem (õigusaktidest
kinnipidamine, vara kaitsmine, tegevuse otstarbekuse tagamine ja tõese informatsiooni
säilitamine) on asutuse põhitegevusega seotud erinevate tegevuste kogum, mille eest saab
vastutada tegevjuht, koos asutuse muude tegevjuhtimise funktsioonide täitmisega. See säte
peaks ka hõlmama seda, et siseaudiitori nimetab ametisse või siseauditi lepingu sõlmib isikuga
töö tegemiseks vallavanem või linnapea. Neid otsuseid võib teha ka valla- ja linnavalitsus kui
kollegiaalorgan.
Sisekontrollisüsteeme tuleb rakendada kõigis KOV ametiasutustes ja nende hallatavates
asutustes, mille eest vastutab vastava asutuse juht (koostöös valla ja linna ametnikega). Valitsus
tagab sisekontrollisüsteemi üldise rakendamise KOVis, näiteks saab teenistusliku järelevalve
käigus juhtida õigusaktide nõuete mittetäitmisele tähelepanu. Samas ei saa valitsus
kollegiaalorganina isiklikult vastutada, et igas valla või linna asutuses reaalselt ka
sisekontrollisüsteemi nõuetekohaselt rakendatakse.
KOKS § 481 täiendatakse lõikega 21, mille järgi peab KOV vähemalt kord iga nelja aasta
tagant hindama sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasust ja tõhusust, mille kohta võib
koostada aruande siseauditi kutsetegevusele vastav siseaudiitor. Oluline on, et
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse ja tõhususe hindamise teostaks erialase
pädevusega isik. Aruande allkirjastaja saab samuti olla vaid erialaselt pädev isik, kes sel moel
võtab vastutuse tehtud hindamise tõesuse eest. Hindamise teostaja peab olema audiitortegevuse
seaduses sätestatud atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori üksuse siseaudiitori
pädevusega isik (AudS § 74).
119
Vt täpsemalt Rahandusministeeriumi tellimusel KPMG Baltics OÜ koostatud „Kohalike omavalitsuste
sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend (2018):
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/kov_sisekontrollisusteemi_juhend.pdf.
118
Uue lõike 21 lisamisega sisekontrollisüsteemi osas kavandatav muudatus on põhimõtteline.
Muudatus tähendaks sisuliselt kohustuslikku siseauditi läbiviimist korra volikogu valimistsükli
perioodil olemasoleva sisekontrollisüsteemi toimimise ja asjakohasuse osas. Siseauditi töövõtu
ulatuse määrab KOV ise. See tähendab, et vastavalt kasutada olevale rahasummale saab teha
ühe või mitu teemapõhist auditit. Siseaudiitor koostöös valitsuse ja volikoguga otsustab
tööplaani nagu ülejäänud KOKS § 481 sätted ette näevad. Auditi kulu on eeldatavasti 30 000 –
50 000 eurot, kui teha kogu sisekontrollisüsteemi hõlmav audit. Praktikas piisab, kui tehakse
temaatilisi auditeid vähemalt ühele osale sisekontrollisüsteemist. See tähendab, et
teemapõhiselt vaadatakse riskihinnangutele tuginedes sisekontrolli teatud kriitilisemat osa,
mitte tervikuna kõiki selle elemente.
Seadusesse lisatav nõue ilmselt survestab KOVi sisekontrolöre siseaudiitori eksamit tegema
siseaudiitori kutse saamiseks. St teenuse turult sisse ostmine võib osutuda veelgi kulukamaks
ja ajamahukamaks.
Sisekontrolöri ametit on seaduses pea võimatu defineerida, sest mistahes ametinimetuse taga
võib olla isik, kes täidab sisekontrolöri rolli. Kui KOV tahab omada sisekontrolöri ja see isik
siseaudiitori kutset ei taotle, peab üks kord 4. aasta tagant siiski sisse ostma siseaudiitori teenuse
sisekontrollisüsteemi auditeerimiseks.
Tegemist ei ole olemuslikult täiesti uue KOV ülesandega. Kehtiv seadus nõuab, et KOVil oleks
toimiv sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine – KOKS § 481 lõike 1 järgi peab volikogu
tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
kohalikus omavalitsuses. Arvestades, et siseauditi ülesandeks on sealhulgas hinnata
sisekontrollisüsteemi toimivust ja tõhusust, on õigusselguse huvides täpsustatud, millise
regulaarsuse ja ulatusega siseauditeerimist tuleb KOVis läbi viia, et tagada
sisekontrollisüsteemi vastavus nõuetele.
KOKS 12. peatükki lisatakse rakendussäte (KOKS § 708), mille kohaselt vastava regulaarse
sisekontrollisüsteemi nõuetelekohasuse hindamise kohustuse osas alustatakse aastate lugemist
seaduse rakendamise aastast ehk 2023. aastast. Seega 2027. a lõpuks peab olema kõigis
KOVides siseaudiitor sisekontrollisüsteeme kontrollinud.
KOKS § 481 lõike 3 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et KOV volikogu peab kehtestama
määrusega siseauditeerimise korra. Seda nõuet saab kohaldada aga üksnes siis, kui KOV
rakendab siseaudiitori kutsetegevusele vastavat siseauditeerimist.
Puudub reaalne vajadus seadusega sätestada seda, kuidas siseauditi struktuuriüksust või
siseaudiitori ametikohta KOVis luuakse. Tegemist on KOV sisemise enesekorraldusõiguse
küsimusega. Seetõttu jäetakse vastav osa KOKS § 481 lõikest 3 välja. Lõike 3 sõnastus
asendatakse uue volitusnormiga – volikogu kehtestab siseauditeerimise korra. See sõnastus
tähendab, et siseaudiitori ametisse nimetamine või teenuse ostmine, tegevusplaani koostamine,
tehtud auditite järelduste arutelu jne jääks selle korraga reguleerida. Siseaudiitori kutsetegevuse
võib korraldada moodustades ametikohta, luues vastava struktuuriüksuse või ostes siseauditi
sisse teenusena.
KOKS § 481 lõike 4 muudatusega nõutakse, et siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete
täitmiseks vastava ametniku või struktuuriüksuse juhi ametisse nimetamiseks või siseauditi
teenuse sisseostuks lepingu sõlmimiseks tuleb ära kuulata volikogu arvamus.
KOV volikogu on poliitiline organ ja seetõttu midagi rohkemat kui ettevõtte nõukogu. Samas
on volikogu ühinguõiguse termineid kasutades KOVi n-ö juhtorgan. Seaduse tasandil peaks
eelkõige määratlema volikogu rolli, sest volikogu vastutab tervikuna KOVi käekäigu eest.
Kuidas täpsemalt KOV ülesandeid omavalitsusüksuse volikogust n-ö madalamal tasemel
119
korraldatakse, on KOV sisemise enesekorraldusõiguse küsimus. Volikogu kõrgema
juhtorganina peaks siseaudiitori erapooletuse tagamiseks saama kaasa rääkida siseaudiitori
ametisse nimetamisele või teenuse osutaja valimisele. Säte loob sidususe audiitori ja volikogu
vahel. Samas siseaudiitori ametisse nimetamise või teenuse ostmiseks lepingu sõlmimise
otsustab vallavanem või linnapea. Vajadusel võib volikogu siseauditeerimise töökorras ette
näha, et siseaudiitori nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul valitsus.
Siseaudit on eelkõige tegevjuhi jaoks vajalik kindlustunnet suurendav teenus. Auditite
tulemuste põhjal saaks tegevjuht teha reeglites ja protseduurides korrektiive. Volikogu
poliitilise järelevalve tööriistaks valitsuse üle on aga revisjonikomisjon.
KOKS § 481 lõikes 5 sätestatakse, et volikogu peab olema kaasatud siseauditeerimise
kavandamisse. Säte on seotud KOKS § 48 lõikega 3 ehk igal KOV volikogul on
siseauditeerimise üldises töökorralduses võimalik sätestada, kuidas toimub täpsemalt
siseauditeerimise kavandamine (siseauditi aasta tegevusplaani koostamine) selles KOVis.
Kehtiva paragrahvi sõnastus sätestab väga detailselt, kuidas toimub KOVis siseaudiitori
tegevusplaani menetlemine ja kinnitamine. Kehtiv KOKS näeb ette, et siseaudiitori
tegevusplaani saab kinnitada vaid volikogu. Siseauditi igapäevane rakendamine on aga
valitsuse ülesanne. Seega aasta auditiplaani kinnitamine peaks ka pigem toimuma sellel
tasandil. Samas volikogu on KOV n-ö kõrgem juhtorgan ja peaks saama kaasa rääkida tööplaani
koostamises. See tagaks suurema sidususe audiitori ja volikogu vahel. Just laiapõhjaline
kaasamine auditi teemade valikusse tagab selle, et auditi tulemustest huvitutakse ja tehakse
vajalikud korrektiivid.
Seaduses ei peaks täpselt ütlema, kuidas siseauditi aasta tegevusplaani kinnitamine käib, vaid
KOVid otsustavad selle enesekorraldusõigusega ise. Säte ei välistaks soovi korral tegevusplaani
ka volikogus kinnitada.
Siseauditeerimiseks tuleb KOVil ette näha ka piisavad eelarvevahendid.
KOKS § 481 lõike 6 uue sõnastuse järgi nõutakse, et siseaudiitori aruandeid arutatakse
volikogus. Eelnõuga ei ole ette nähtud, millisega sagedusega seda tehakse. Seadusest on jäetud
välja ka täpsem aruande esitamise kord.
Siseaudiitoril peab olema väljund KOV kõrgeima juhtorgani tasandile. Säte tagab, et auditi
tulemusi n-ö ei vaikitaks maha. Eesmärk on, et vähemalt korra aastas käiks arutelu volikogus
sisekontrollisüsteemide üle, kuid soovitav on aruandeid volikogus arutada jooksvalt, pärast
nende esitamist. KOV võib korraldada ka mitu volikogu arutelu auditi teemade põhiselt.
Mõistlik oleks teha seda vähemalt enne majandusaasta aruande kinnitamist.. Lisaks auditi
järelduste arutelule oleks hea kui valla- või linnavalitsus tutvustaks volikogule ka omapoolset
parendustegevuste plaani.
KOKS § 481 lõigetes 7 ja 8 tehtavad sõnastused on kantud eesmärgist seaduses kasutatavat
terminoloogiat ühtlustada. KOV veebilehe asemel kasutatakse terminit “valla või linna
veebileht“, „kohaliku omavalitsuse üksuse“ asemel lühendit “omavalitsusüksus”.
Lõikes 7 osundatakse, et valla või linna veebilehele tuleb panna kõik siseaudiitori aruanded või
kui tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, siis siseaudiitori aruannete
kokkuvõtted. Alati ei ole kohane tervet siseaudiitori aruannet avaldada. See võib sisaldada ka
isikuandmeid või muud tundlikku teavet, mida ei saa avalikult jagada. Seetõttu on lõikes 7
räägitud siseaudiitori aruannete kokkuvõtete avaldamisest. Kui aruanne ei sisalda tundlikku
teavet, siis tuleb see AvTS nõuetele vastavalt valla või linna veebilehel avaldada.
120
Veebis tuleks avaldada siseauditi aasta tegevusplaani täitmise aruanne koos seire tulemustega,
näiteks teave selle kohta:
• kes teostab siseauditi funktsiooni?
• millised tööd olid siseauditi kinnitatud aasta plaanis?
• mis töid tehti plaaniväliselt?
• millised plaanitud tööd jäid tegemata?
• millised olid tööde edasilükkumise põhjused?
Soovituste täitmise osas võiks veebilehel kajastuda järgmine teave:
• lahendamata soovituste seis (arv, olulisus) aasta algul,
• palju aasta jooksul täideti,
• palju aasta jooksul juurde tuli,
• seis aasta lõpul,
• mis ajast on vanimad täitmata soovitused,
• mis valdkonnas on enim täitmata soovitusi (kui on kohane).
Eelnõu § 1 punktidega 160–162 nähakse ette muudatused KOKS §-s 49, mis reguleerib
valitsuse töö korraldamist.
KOKS revisjoni käigus oli arutuse all ka küsimus, kas oleks vajadust muuta või täiendada
olemasolevaid KOV juhtimismudeleid, volikogu ja valitsuse vahelisi võimusuhteid. Kehtivas
KOKSis nähakse ette nn poliitilise kabineti mudel, see tähendab, et valitava esindusorgani ehk
volikogu poolt on nimetatud ametisse poliitiline kabinet (valitsus). Samal ajal on kaks poliitilist
juhti (volikogu esimees ja valitsuse juht), valitsus täidab ka administratiivülesanded. Volikogu
esimees ja vallavanem või linnapea võivad sageli omavahel konkureerida. Volikogu ei pruugi
tegeleda vaid olulisemate strateegiliste küsimustega, vaid ka mikromanageerimisega,
pisidetailide otsustamisega, mille saaks valitsusele delegeerida.
Ekspertide poolt pakuti KOKS revisjoni käigus välja lahendus120, et KOKSi võiks täiendada
võimalusega kasutada olemasoleva juhtimismudeli kõrval Soome eeskujul soovi korral
mudelit, kus selgemalt eristataks vallavalitsuse kui poliitilise organi ja valitsuse kui
haldusorgani rollid ning nihutada poliitikate algatamise ja eestvedamise raskus volikogusse.
Selle mudeliga jääks volikogule strateegiliselt oluliste küsimuste otsustamise pädevus. Valitsus
koosneks volikogu liikmetest (volikogu juhid, komisjonide juhid, opositsiooni esindajad).
Valitsuse liikmed oleks valitsuses nn põhitöökohal, saaksid palka. Volikogu esimees ja
vallavanem või linnapea oleks üks ja sama isik. Valitsuse juhil oleks ennekõike poliitilised
rollid (ta ei juhiks ametiasutust). Igapäevaseks administratiivseks KOV töö korraldamiseks
moodustataks valla- või linnadirektori ametikoht, kes on valla või linna ametiasutuse (valla-
linnavalitsus asutusena) ja administratiivjuht. Tegemist võiks olla nt konkursiga nimetatava
ametnikuga (olemuselt mittepoliitiline ametikoht, kuid ametisse nimetamise õiguse saab anda
volikogule). Valla- või linnadirektori ametisuhe valla või linnaga ei sõltu volikogu
valimistsüklist.
Eksperdid pakkusid välja, et uut täiendavat juhtimismudelit peaks püüdma esmalt piloteerida
ja esmajärjekorras vastavaid norme KOKSi nn põhiteksti mitte lisama.
120
Georg Sootla, Kersten Kattai, Toomas Sepp (2021) „Erinevate kohaliku omavalitsuse juhtimismudelite
rakendamise ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses reguleerimise võimalused“. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/KOV_juhtimine_ekspertarvamus_final_24.01.2021.pdf.
121
KOKS eksperdikomisjoni aruteludel oldi selle täiendava mudeli osas pigem skeptilised ja see
ettepanek ei leidnud toetust. Seetõttu ei ole ka eelnõuga pakutud välja seda põhimõttelist
muudatust.
Küll aga nähakse eelnõuga ette põhimõtteline muudatus valitsuse koosseisu osas - KOKS § 49
lõike 3 muudatuse kohaselt ei või vallavanem, linnapea ega valitsuse liige olla sama valla või
linna ametiasutuse ametnik ja töötaja ega ametiasutuse hallatava asutuse juht ja töötaja.
Eelviidatud KOV juhtimismudelite ekspertarvamuses tehti samuti ettepanek mitte võimaldada
valitsuse liikmel olla samal ajal ametiasutuse ametnik. Ametniku ametikoht eeldab
objektiivsust, professionaalsust ja erapooletust. Valitsuse liikme ja KOV ametniku või töötaja
rollide ühitamine toob praktikas kaasa rollikonflikte ja ka võimalikke huvide konflikte, mille
vältimine ongi eelnõuga taotletav legitiimne eesmärk KOV enesekorraldusõiguse riivamiseks
(näha oma sisemine töökorraldus ise ette).
Ametnik ei saa n-ö kahel toolil istudes säilitada oma erapooletust ja sõltumatust. KOKS § 661
näeb ette valitsuse teenistusliku järelevalve kohustuse, mille raames kontrollib valitsus valla
või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende
juhtide tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. Teenistuslik järelevalve ei saa olla
eesmärgipärane kui ametnik valitsuse liikmena sisuliselt kontrollib enda tegevust.
Muudatus lahutaks valitsuse poliitilised ja ametkondlikud volitused ja lahendaks senised
vaidlused kohaldatavate normide osas (poliitilisel ametikohal oleva isiku puhul ei kohaldu
ATS, samas valitsuse liikmeks oleva ametniku suhtes ATS kohaldub, kuid seadus ei ütle selgelt,
kas ka need sätted, mis kohalduvad n-ö poliitilistele valitsuse liikmetele).
Rahandusministeeriumi andmetel oli 25. jaanuari 2022.a seisuga valitsuste koosseisu
kaardistus üle Eesti järgmine (79 KOVi kokku):
•46 KOVi valitsuse koosseisus on KOV ametiasutuse ametnikke, töötajaid ning hallatavate
asutuste juhte ja töötajaid ning osavallavanemaid (viimased on poliitilised ametikohad, mis ei
ole otseselt avalikud teenistujad).
• 3 KOVi valitsuse koosseisus on hallatavate asutuste juhid, 2-s hallatavate asutuste töötajad.
Valla- ja linnavalitsuste liikmete keskmine arv Eestis on 5,5.
Väiksemaarvulises valitsuses on kolm liiget (kokku neljas KOVis) ning suurimaarvulistes
valitsustes Hiiumaa vallas ja Saue vallas on 9 liiget.
Valitsuse koosseis neis 46. KOVis, kus valitsuse koosseisu kuuluvad KOV ametiasutuse
ametnikud, töötajad ning KOV hallatavate asutuste juhid ja töötajad, on kirju:
• 25 KOVis on valitsuse liikmeteks abivallavanemad/abilinnapead ning
ametnikud/töötajad
• 44 KOVis on valitsuse liikmeteks KOV ametiasutuse ametnikud/töötajad ja nn välised
liikmed (sh KOV hallatavate asutuste juhid/töötajad)
• osades KOVides koosneb valitsus vaid ametnikest).
Valitsuse liikmete arv ei ole otseses seoses KOVi suurusega. Suuremates linnades, nagu Tallinn
ja Tartu, kuuluvad valitsuse koosseisu ainult abivallavanemad või abilinnapead. Teistes
122
KOVides on kooseisud erinevate kombinatsioonidega. Kõige kirjumad kombinatsioonid
(abivallavanemad/abilinnapead + ametnikud + liikmed) on pigem keskmise suurusega
KOVides (elanike arv minimaalselt 4739, maksimaalselt 13 614 elanikku). Kõige enam on
ametnikest nimetatud valitsuse koosseisu finantsjuhid ja sotsiaalosakonna juhatajad.
Seega puudutab muudatus enamikke KOVe. Valitsusel peab olema vähemalt kolm liiget,
sealhulgas vallavanem ja tema asendaja. Enamiku KOVide puhul on praktikas ilmselt võimalik
leida täitevorgani n-ö täiskohaga liikmed. Risk on, et väiksemates KOVides võib olla
keerulisem leida valitsusse väljastpoolt KOV ametiasutuse ametnikke ja töötajaid muid
liikmeid. Valitsuse liikmete osas ei ole samas nõuet, et tegemist peaks olema KOV
elukohajärgse elanikuga. Valitsuse istungeid on võimalik praktikas läbi viia ka elektrooniliselt,
mis võimaldab valitsuse tööst osa võtta ka KOV asukohast eemal viibival valitsuse liikmel.
Selleks, et motiveerida valitsuse liikmeid oma volitusi täitma, võidakse nende ametikohad
muuta palgaliseks. Ehk säilitatakse kehtiva KOKS § 49 lõike 42 regulatsioon, mille järgi võib
valitsuse liikme ametikoht olla volikogu otsusel palgaline.
Praktikas on ka leitud, et see nõue ametnikke enam valitsuse koosseisu mitte lubada võib
valitsuse töö muuta ebakvaliteetsemaks, kuna praegusel juhul on ametnike valitsuse koosseisu
arvamise eesmärgiks olnud valdavalt nende valdkondlik pädevus. Samas muudatuse jõustumise
järgselt toimib jätkuvalt edasi senine tava, et valitsuses arutusele minevad küsimused ja eelnõud
valmistavad ette vastavad ametnikud ja töötajad, kes saavad muudatusi selgitada valitsuse
istungil, kus neile antakse sõnaõigus.
Viimaste kahe valitsuse koosseisude üle vaatamise järel ei saa Rahandusministeerium küll teha
järeldust, et KOV ametnike ja töötajate valitsuse koosseisu kinnitamine oleks just rohkem
iseloomulik väikevaldadele. Tegemist on siiski üle Eesti levinud praktikaga, mida viljelevad ka
elanike arvult suured ja võimekad KOVid. KOV ametnike ja töötajate kuulumine valitsuse
koosseisu on olnud küll aastakümnete pikkune praktika, kuid see ei pruugi olla tingitud reaalsest
vajadusest, et ilma ametnike ja töötajateta ei saaks valitsuse koosseisu kinnitada pädevaid
liikmeid. See võis olla küll argumendiks enne 2017. aasta haldusreformi, kuid praeguses
olukorras ei peaks olema keerukas leida igasse KOVi vähemalt kolm inimest, kes sooviks
panustada KOV valitsuse töösse.
Sätet rakendatakse alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse üksuste valimiste järel valitsuse
uute koosseisude kinnitamisest, andes uuele regulatsioonile üleminekuks piisava aja.
KOKS § 49 lõike 4 muudatus on tehniline. Sellest puudub sidesõna „ja“ sõna „linnapea“ järel.
KOKS § 49 lõike 41 muudatusega jäetakse seadusest välja valitsuse liikme kohustus korraldada
struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Valitsuse liikmete ülesandeks on KOV
tegevusvaldkondade üldine suunamine ja juhtimine, mitte aga konkreetsete struktuuriüksuste
töö juhtimine ja korraldamine. Haldusesiseselt määratakse teenistuskohtade struktuur ja
koosseis. Ametiasutuse osakondi, büroosid, talitusi ja muid üksusi juhivad peamiselt ATS
mõistes avalikku võimu teostavad ametnikud, mitte n-ö tegevpoliitikud.
KOKS § 49 lõike 42 muudatusega jäetakse samaks nõue, et valitsuse liikme ametikoht võib
volikogu otsusega olla palgaline. Kui valitsuse liige muudetakse lõike 3 muudatuse tulemusena
nn täiskohaga valitsuse liikmeks, võib olla õigustatud neile ka selle eest kõigile töötasu maksta.
123
Lisatakse aga nõue, et soodustuste ja tasude määramiseks peab volikogu esmalt olema
kehtestanud korra, mis tagaks kõigi valitsuse liikmete võrdse kohtlemise ja väldiks volikogu
poolt suvaotsuste tegemist. Praktikas on kohati KOVides volikogu teinud üksikotsuseid
erinevate toetuste määramiseks, kuid selleks ei ole olnud KOV korrast tulenevat õiguslikku
alust. Legaalsuse põhimõttest lähtudes peaks avaliku raha kasutamise nn mängureeglid olema
selgelt paigas. Seetõttu sätestatakse KOKS § 49 lõike 42 teises lauses, et vallavanemale või
linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada
tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole oma kehtestatud korras ette näinud ega
otsustanud
KOKS § 49 lõike 5 muudatuse järgi toimub vallavanema või linnapea asendamine valla või
linna õigusaktides sätestatud korras. Kehtiv seadus nõuab asendamise reguleerimist valla või
linna põhimääruses.
Tegemist on normitehnilise muudatusega. Vallavanema ja linnapea asendamise kord ei pea
tingimata olema sätestatud valla või linna põhimääruses. Paljudes KOVides ongi vallavanema
ja linnapea asendamise reeglid sätestatud põhimääruse väliselt eraldi volikogu korraga.
KOKS § 49 lõikes 5 ja § 50 lõike 1 punktis 8 tehakse terminoloogiline muudatus - asendatakse
sõnad „valla- ja linnavalitsus“ lühendiga „valitsus“.
KOKS § 49 lõigetes 9 ja 10 tehakse terminoloogiline ja sõnastuslik kohendus. Lõigetest 9 ja
10 jäetakse vallavanema või linnapea nimetamise järelt välja sõnad „või nende asendaja“.
Vallavanema või linnapea asendaja ongi asendamise ajal vallavanema või linnapea ülesannetes,
seega peab asendaja nagunii valitsuse töö korraldamisel järgima vallavanemale ja linnapeale
ette antud menetlusnõudeid.
KOKS § 49 lõikes 11 tehakse terminoloogiline täpsustus, st termin „valla- ja linnavalitsus“
asendatakse lühendiga „valitsus“.
Samuti muudetakse valitsuse töökorra volitusnormi sõnastust. Valitsuse täpsema töökorra
reeglite kehtestamine ei pea enam olema volikogu otsustada. Volikogu saab näha ette üldise
töökorralduse, kuid valitsuse sisemise protseduuri paika panemine peaks jääma valitsuse enda
otsustada. Seega muudetakse vastava volitusnormi muudatusega täpsema valitsuse töökorra
kehtestajaks volikogu asemel valitsus.
Eelnõu § 1 punktid 163–165 käsitlevad KOKS §-s 50 vallavanema ja linnapea pädevuse osas
kavandatavaid muudatusi.
Sätete muudatused on valdavalt kantud terminoloogilise ühtlustamise vajadusest.
KOKS § 50 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja viide palgalise valitsuse liikme ametisse
nimetamisele ja ametist vabastamiseks. Tegemist on ebavajaliku regulatsiooniga. Sättes juba
sisaldub sõnastus „valitsuse liikme kinnitamine ja kohustustest vabastamine“. Palgaliste
valitsuse liikmete puhul sama mõtte üle kordamine ei ole vajalik.
KOKS § 50 lõikes 3 ja § 501 lõikes 2 tehtav muudatus on terminoloogiline – sätetes
asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse volikogu“ lühendiga „volikogu“.
124
KOKS § 50 täiendatakse lõikega 4, millega sätestatakse, et vallavanemat või linnapead
asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja kohustused, välja
arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseis ning teha ettepanek valitsuse
täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.
Säte lisatakse õigusselguse huvides, et oleks üheselt aru saadav, kas vallavanema või linnapea
asendaja on täieõiguslike volitustega või on siiski küsimusi, mida asendaja langetada ei saa.
Üldkorraldavaid ja juhtimisalaseid otsuseid ja toiminguid saab asendaja teha, kuid sättes
välistatakse asendaja pädevusest õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseis ning
teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest
vabastamiseks. Tegemist on eksklusiivselt vallavanema või linnapea volitusega moodustada
enda volituste ajaks toimiv meeskond.
Eelnõu § 1 punktides 166 ja 167 nähakse ette KOKS § 51 muudatused KOV organite istungite
ja koosolekute protokollimisel.
KOKS § 51 lõike 7 sõnastuses asendatakse protokollide kättesaadavuse nõue valla või linna
põhimääruses sätestatud korras üldisema sõnastusega. Valitsuse istungite ning volikogu ja
valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või
linna õigusaktides sätestatud korras. See annab piisava paindlikkuse sõnastada näiteks
protokollide avalikustamise täpsemad nõuded volikogu või valitsuse töökorras või muus KOV
aktis.
KOKS § 51 lõige 9, mis sätestab, et protokollid ja teised dokumendid peavad vastama
haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, tunnistatakse kehtetuks. Lõike 9 sõnastus on
ebavajalik, praktikas ka arusaamatu, mida sellega täpsemalt mõeldakse. KOV saab oma
dokumendihalduskorralduse reeglid ise määrata.
Praktikas on tekitanud küsimusi KOKS § 52 kohaldamine ehk volikogu tegutsemisvõimetuse
regulatsioon. Volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise sättes eelnõuga sisulisi muudatusi
siiski ei kavanda. Loodetavasti suudetakse praktikas selle instituudi kohaldamist ka vältida.
Selgitame siiski ühtse praktika kujundamiseks lühidalt, kuidas toimub menetlus volikogu
tegutsemisvõimetuks osutumisel.
Riigikohus on leidnud 12.03.2013 lahendis nr 3-4-1-6-13, et volikogu liikme volitused lõpevad
enne tähtaega automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidiliste faktide esinemisel (mille
hulka kuulub ka volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine). Seetõttu osutub volikogu KOKS §
52 lõikes 1 sätestatud tähtaegade ületamisel tegutsemisvõimetuks ning valimiskomisjon määrab
tegutsemisvõimetuks muutunud volikogu liikmete asemele asendusliikmed KOKS §-s 20
sätestatud korras. Valla või linna valimiskomisjon peab sellises olukorras toimima järgmiselt.
1. Valimiskomisjon peab vastu võtma otsuse volikogu asendusliikmete määramise kohta
vastavalt KOKS §-s 20 sätestatud korrale. Asendusliikmed määratakse kõigile
tegutsemisvõimetuks osutumise hetkel volikogu liikme volitusi omanud isikutele.
Asendusliikme määramisel tuleb veenduda, et ta vastab KOKSis ja KOVVSis ettenähtud
volikogu liikmetele esitatud nõuetele ning tema määramiseks peab olema isiku nõusolek.
Nende liikmete volitusi, kelle volitused olid volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise hetkel
KOKS § 19 alusel peatunud, ei loeta lõppenuks ning nendele asendusliikmeid ei määrata.
2. Vastavalt KOKS § 20 lõikele 4 tuleb valimiskomisjonil teha asendusliikmete määramise
otsus viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. Uute
125
volikogu liikmete volitused algavad otsuse jõustumisest, st volikogu liige ei omanda volitusi
tagasiulatuvalt.
3. Tulenevalt KOKS § 52 lõikest 2 tuleb valimiskomisjoni esimehel kutsuda kokku volikogu
istung KOKS §-s 43 sätestatud korras. KOKS § 43 lg 21 sätestab, et esimene istung tuleb valla
valimiskomisjoni esimehel kokku kutsuda hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete
määramist.
4. Istungi päevakorras on vastavalt KOKS § 44 lõikele 3 volikogu esimehe ning aseesimehe või
aseesimeeste valimine. Muid küsimusi istungi päevakorda ei panda. Vastavalt KOKS § 43
lõikele 1 ei ole KOKS § 43 lõikes 3 sätestatud istungi kutsele ja kutse teatavakstegemisele
esitatud nõudeid antud juhul vaja järgida.
5. Volikogu istungit juhatab valimiskomisjoni esimees kuni volikogu esimehe valimiseni
(KOKS § 52 lg 2). Pärast volikogu esimehe valimist asub istungit juhatama volikogu esimees.
6. Volikogu esimehe valimised korraldab vastavalt KOKS § 44 lõikele 3 valimiskomisjon.
Esimehe valimine otsustatakse salajasel hääletamisel (KOKS § 45 lg 3). KOKS § 45 lõike 5
kohaselt on volikogu esimeheks valituks osutumiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu aseesimehe valimist
valimiskomisjon ei korralda.
Eelnõu § 1 punktidega 168 ja 169 nähakse ette terminoloogilised muudatused KOKS § 531
lõikes 1 ja § 535 lõikes 1 ehk korrakaitseüksuse ja -ametniku regulatsioonis.
KOKS § 531 lõikest 1 jäetakse välja nõue, et korrakaitseüksus oleks valitsuse korrakaitseüksus.
Kuna ATS järgi ei saa nagunii avaliku võimu ülesandeid anda KOVis muule organile kui
ametiasutusele, siis ei pea siin normis märkima, et see üksus luuakse valitsuse (kui
ametiasutuse) koosseisus.
Sättes asendatakse ka termin „kohalik omavalitsus“ terminiga „omavalitsusüksus“ ja termin
„valla- või linnavolikogu“ lühendiga „volikogu“.
KOKS § 535 lõikes 1 asendatakse sõnastus „kohaliku omavalitsuse sümboolikaga“ sõnastusega
„omavalitsusüksuse sümbolitega. Tegemist on terminoloogia ühtlustamisega. KOKS §-s 14
(omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine) kasutatakse terminit „omavalitsusüksuse
sümbolid“. Sümboolika tähendab sümbolite kasutamise korda.
Eelnõu § 1 punktidega 170–172 kavandatakse teha muudatused KOKS §-s 541, mis reguleerib
volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitisi ja garantiisid volituste lõppemise korral.
KOKS § 541 pealkirja sõnastust lihtsustatakse keeleliselt, jättes sellest välja kantseliitliku sõna
„poolt“ ja lisatakse täpsustus, et paragrahvis käsitletakse ka hüvitisi volikogu valitud või
ametisse nimetatud isikute volituste lõppemise korral. Kehtiv regulatsioon näeb paragrahvi
pealkirja sõnastuses ette üksnes sotsiaalsed garantiid, kuid ei sisalda sõna „hüvitis“.
KOKS §-s 541 lõiget 1 täiendatakse ning lisatakse loetelusse, kellele volikogu võib volituste
lõppemisel hüvitist maksta, ka volikogu aseesimees. Kehtiv seadus (KOKS § 17 lõige 4) ei
võimalda maksta üheaegselt töötasu nii volikogu esimehele kui ka volikogu aseesimehele.
Eelnõus tehakse vastav muudatus ning volikogu otsusel võib lisaks volikogu esimehele olla
palgaline ka volikogu aseesimehe ametikoht. Seetõttu täiendatakse KOKS § 541 lõiget 1 ning
lisatakse loetelusse ka volikogu aseesimees, kellele võib maksta hüvitist volituste lõppemisel
126
ning jäetakse loetelust välja volikogu esimehe asetäitjale (selle all on ilmselt kehtivas seaduses
silmas peetud aseesimeest) hüvitise maksmise võimalus. Vt ka selgitusi KOKS § 17 lõike 4
muudatuse juures.
Lõikes 1 asendatakse sõna „hüvitust“ sõnaga „hüvitist“. Vt selgitust KOKS § 17 lõigete 3 ja 4
muudatuste juures.
Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „volikogu poolt ametisse nimetatud“, sest puudub vajadus
nimetatud sättes seda rõhutada, kuna normis kasutatakse ka sõnastust, et valitsuse liikmete
kinnitamine on volikogu pädevuses. Ka ametnikest valitsuse liikmed on volikogu valitsuse
liikmeteks kinnitanud. Sõnastus muudetakse lihtsamaks ning seeläbi paremini loetavamaks.
KOKS §-s 541 lõikes 2 asendatakse sõna „hüvitust“ sõnaga „hüvitist“. Vt selgitust KOKS § 17
lõigete 3 ja 4 muudatuste juures.
KOKS §-s 541 lõigetes 3 ja 31 jäetakse tekstist välja sõnad „volikogu otsusega“. Erinevalt
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmisest ei ole lõigete 3 ja 31 alusel
makstavate hüvitiste näol tegemist volikogu kaalutlusotsusega.
Lõigetes 3 ja 31 nimetatud asjaolude esinemisel tuleb vastav hüvitis maksta ning volikogul ei
ole lõigetes 3 ja 31 alusel tehtavate otsuste vastuvõtmisel kaalutlusruumi. Seetõttu ei ole õige,
et volikogu peab langetama otsuse hüvitise maksmiseks.
HMS § 4 lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud
volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lõike 2 alusel
tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kuna
seadusandja on sätestanud kõik hüvitise maksmist tingivad tegurid/asjaolud ega pole andnud
volikogule volitust kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, st volikogul
puudub kaalutlusruum, on volikogult otsuse tegemise nõudmine vastuolus HMS §-s 4
nimetatud kaalutlusõiguse teostamise printsiipidega. Volikogu ei peaks olema sunnitud tegema
otsuseid, milles tal seaduse alusel puudub kaalutlusõigus. Muudatuse kohaselt ei vormistata
hüvitise maksmist volikogu otsusega.
Vt hüvitise osas ka selgitusi KOKS § 17 lõigete 3 ja 4 muudatuste juures.
Vallavanemad, linnapead, volikogu esimehed ja volikogu aseesimehed ei ole ametnikud ega
töötajad. Omavalitsusüksuse volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele ega osavalla-
või linnaosavanemale ATSi ei kohaldata (ATSi § 2 lg 3 p 9–11), samuti ei kohaldata neile TLSi.
Omavalitsusüksuste juhid on poliitilisi ülesandeid täitvad isikud ning nende puhul tuleb
volituste lõppemisel näha hüvitised ette eriseadustes. Omavalitsusüksuste juhtide puhul on
selleks eriseaduseks KOKS.
Omavalitsusüksuste juhtide puhul kehtivad tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (edaspidi
TTTS) ning töötuskindlustuse seaduses (edaspidi TKindlS) sätestatud piirangud, mis välistavad
näiteks ühinemise tulemusena volitustest vabastatud volikogu esimeeste töötuks
registreerimisel töötutoetuste (TTTSi § 26 lg 3 p 11 järgi ei maksta töötutoetust
omavalitsusüksuse volikogu mittepalgalise esimehe või mittepalgalise aseesimehe, valla- või
linnavalitsuse mittepalgalise liikmena töötanud isikule) ja töötuskindlustushüvitise saamise
(TKindlSi § 3 lg 2 p 4 järgi ei ole nimetatud seaduse järgi kindlustatuks volikogu liikmed, sh
ka volikogu esimees). Omavalitsusüksuste juhid ei saa analoogselt omavalitsusüksuste töötajate
ja ametnikega ka tööandja makstavat koondamistasu ja Töötukassa makstavat
127
kindlustushüvitist koondamise korral. Seetõttu on vastavate hüvitiste maksmine vajalik
sotsiaalse garantiina säilitada.
Eelnõu § 1 punktides 173 ja 174 nähakse ette KOKS § 542 muudatused, millega reguleeritakse
ametniku asendamise erisusi kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
KOKS § 542 lõigete 2, 3, 5 ja 6 muudatused on keelelised. Sama paragrahvi lõikele 1 ebavajalik
viitamine „käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asendaja/töötajast asendaja“ jäetakse
sellest välja.
ATS ei näe ette võimalust ametniku asendamiseks töötaja poolt, kuid paljudes omavalitsustes
ei ole võimalik puhkuste ajal nt valla- või linnasekretäri asendajaks määrata teist juriidilise
haridusega ametnikku, küll aga juristi, kes ei ole avalikus teenistuses. Paljudes KOVides on
juristid töölepingu alusel töötavad, mitte avalikus teenistuses ametikohal töötavad. Seega on
vajalik ka pärast haldusreformi läbiviimist säilitada KOVides erisus, mis võimaldaks KOVides
ametnikku asendada ka töötajal.
Eelnõu § 1 punktidega 175–180 kavandatakse teha muudatused KOKS §-s 55, mis reguleerib
valla- ja linnasekretäri ametikohaga seonduvat.
KOKS § 55 lõike 2 punkt 3, mis näeb valla- ja linnasekretäri võimaliku haridusnõudena ette
ka valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, tunnistatakse kehtetuks alates
2025. a 1. jaanuarist. KOKS rakendussätteid täiendatakse §-ga 7011, kus antakse üleminekuaeg
uuele regulatsioonile, mille järgi saab alates 2025. a 1. jaanuarist valla- või linnasekretäriks
nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal
vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni või; 2)
kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi,
sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või
sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2
tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.
Valla- ja linnasekretär, kellel õiguse õppesuunal bakalaureuse- või magistrikraadi ei ole, kuid
kes on nimetatud kutsetunnistuse alusel valla- või linnasekretäri ametikohale enne 2025. a 1.
jaanuari, saab oma ametikohal jätkata. Vt täpsemalt seletust KOKS §-ga 7011 täiendamise
juurest.
Valdav enamus valla- ja linnasekretäre on Rahandusministeeriumi andmetel omandanud siiski
õiguse õppesuunal bakalaureuse- või magistrikraadi. Vaid valla- või linnasekretäri
kutsetunnistuse alusel töötavaid isikuid on vähe (täpset arvu ei õnnestunud kõikides
maakondades välja selgitada, kuid Rahandusministeeriumi andmetel on muu kõrgharidusega
isikuid, kellel on valla- ja linnasekretärina töötamiseks omandatud ka valla- ja linnasekretäri
kutsetunnistus vähem kui neljandik valla- ja linnasekretäride koguarvust).
KOKS § 55 lõike 2 punktis 1 lisatakse enne semikoolonit sõna „või“, kuna lõikes 1 on loetelu,
kus esitatakse alternatiivsed nõuded valla- või linnasekretäri haridusele, mis ei pea esinema
korraga (HÕNTE § 25 lg 3 - loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse
alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga).
KOKS § 55 lõike 2 punkt 3, mis sätestab ühe valla- ja linnasekretäri haridusnõude alusena ka
valla- ja linnasekretäri kutsetunnistuse olemasolu, tunnistatakse kehtetuks alates 2025. aasta 1.
128
jaanuarist. Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamine kutsetunnistuse alusel ei ole sellest
kuupäevast alates enam lubatav, kuid kui kutsetunnistusega isik juba on nimetatud valla- või
linnasekretäriks, siis saab ta ka pärast nimetatud kuupäeva samal ametikohal jätkata.
Säte mõjutab ka valla- ja linnasekretäride asendajaid. Nimelt võib KOKS § 542 lõike 1 järgi
puuduvat ametnikku asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu
takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva
ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale
isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt
ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata
ametnikust asendajat. Valla- ja linnasekretäri asendaja peab niisiis vastama ka KOKS § 55
lõikest 2 tulenevale haridusnõudele. Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks
ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel (KOKS § 542 lg
2).
Reeglina on KOVides lisaks valla- ja linnasekretäridele tööl ka juristid, kellel on õigusharidus.
Juristide hulgas võib siiski olla ka isikuid, kes on omandanud valla- ja linnasekretäri
kutsetunnistuse. Arvestades aga, et asendajad on juba KOVis asendamise aluse tekkimisel tööl,
siis tuleks nende suhtes sarnaselt valla- ja linnasekretäridega rakendada ka eelnõuga lisatava
KOKS § 7011 lõike 2 erisust, mis lubab seadusemuudatuse jõustumisel juba ametis oleval valla-
ja linnasekretäril hoolimata KOKS § 55 lõike 2 haridusnõude (bakalaureuse- ja magistrikraad
õiguse õppesuunal) mittetäitmisest jätkata.
KOKS § 55 lõiget 3 täiendatakse sõnadega „ja volikogu“. Valla- või linnasekretärile antakse
õigus võtta sõnaõigusega osa lisaks valitsuse istungitele ka volikogu istungitest.
Lõikest jäetakse välja asesõna „ta“, mis on liiasus (üleliigne sõna) ning mille puudumine lause
sisu ei mõjuta.
KOKS § 55 lõikes 4 on loetletud valla- või linnasekretäri ülesanded. Eelnõuga jäetakse
seadusest välja järgmised valla- või linnasekretäri ülesanded:
- juhib valla- või linnakantseleid ning esitab vallavanemale või linnapeale ettepanekuid valla-
või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta (§ 55 lg 4 p 1);
- hoiab valla või linna vapipitsatit (§ 55 lg 4 p 7);
- annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju (§ 55 lg 4 p 9);
- registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku
määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse
selle saamisele järgnevast tööpäevast (§ 55 lg 4 p 91).
Kuigi muudatusega võetakse valla- või linnasekretärilt kohustus juhtida valla- või
linnakantseleid, on see KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt siiski KOV enda
otsus, kuidas ta oma sisemised struktuurid ja töökorralduse sisustab ja otsustab. Kui KOV
soovib, et valla- või linnasekretär juhib valla- või linnakantseleid, võib KOV senise
töökorraldusega jätkata. Millised õigused ja kohustused annab KOV valla- või linnasekretärile
sh valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta ettepanekute
esitamisel, on samuti KOVide enesekorraldusõiguse küsimus. Valla- või linnakantselei
sisemise töö korraldamiseks käskkirjade andmine on seotud valla- või linnakantselei juhtimise
ülesandega. Kui KOV otsustab, et valla- või linnasekretär täidab ka valla- või linnakantselei
juhi rolli, saab KOV õigusaktidega anda talle ka valla- või linnakantselei sisemise töö
korraldamiseks käskkirjade andmise õiguse. Käskkirjade andmise õigust ei pea seaduse tasemel
sätestama.
129
Valla või linna vapipitsati hoidmine on tehnilist laadi ülesanne, mille sätestamine seaduse
tasemel ei ole vajalik.
Eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea
teenistussuhte peatumise märkimise ülesande saab täita ka KOV dokumendihaldurid
dokumendiregistris. Tegemist ei ole ülesandega, mis eeldaks juriidilisi eelteadmisi.
KOKS § 55 lõike 4 punktis 10 on sätestatud, et valla- või linnasekretär „täidab teisi seaduses,
valla või linna põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis valla- või
linnasekretärile sätestatud ülesandeid“. Punktist 10 jäetakse välja lauseosa „valla või linna
põhimääruses“, kuna valla või linna põhimäärus on samuti valla või linna õigusakt, mis loetelus
on nimetatud.
Punktis 10 asendatakse sõna „sätestatud“ sõnaga „määratud“, mis sobib lause konteksti
paremini.
Rahandusministeeriumi tellitud ekspertarvamuses „Erinevate kohaliku omavalitsuse
juhtimismudelite rakendamise ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses reguleerimise
võimalused“(koostajad Georg Sootla, Toomas Sepp, Kersten Kattai (2021)),121 analüüsiti
muuhulgas ka valla- ja linnasekretäri rolli. „Tänases Eesti õigusruumis on ette nähtud
ametikoht, mille põhieesmärgiks on linna/vallavalitsuse tegevuse õiguslik ja tehniline
abistamine. Lisaks on ajapikku tekkinud valimiskomisjoni esimehena üsna oluline roll ja
vastutus nii erineva tasandi valimiste läbiviimisel kui ka volikogu liikmete volituste
kindlaksmääramisel ja asendusliikmete määramisel.“ Valla- ja linnasekretäri institutsiooni
ajalooline taust ja muutumine ning tänased erinevates seadustes sätestatud ülesanded on
põhjalikumalt avatud ekspertarvamuse lisas 2.
Ekspertarvamuses toodi välja, et „Problemaatilisemaks on kujunenud valla-/linnasekretäri roll
valla/linnakantselei juhina, õigemini küll valla/linna kantselei rolli sisu. Erinevates linnades ja
valdades on see roll erinev, haarates üsna suurt hulka valdkondasid, mõnel pool aga ainult
õiguslike küsimuste ja asjaajamisega tegelevaid struktuuriüksusi. Põhiküsimuseks ongi
kujunenud valla-/linnasekretäri roll tugiteenuste korraldajana, samuti küsimus sellest,
missugused on üldse tugiteenused ja missugused tegevused kvalifitseeruvad teenuste hulka.
Suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) on pigem olnud senini tendents koondada
tugiteenused linnakantseleisse.“.
Ekspertarvamuses valla- ja linnasekretäri rolli kohta esitatud muudatusettepanekud:
1. § 55 lõikest 4 tegid eksperdid ettepaneku võtta välja järgmised valla- ja linnasekretäri
ülesanded:
- esindada valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid (§ 55 lg 4 p 6)
- hoida valla või linna vapipitsatit (§ 55 lg 4 p 7)
- anda valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju (§ 55 lg 4 p 9).
2. Uues võimalikus täiendavas juhtimismudelis, kus valitsus formeerub volikogu
liikmetest ja muutub selle täitevkoguks, on ekspertide ettepanek, et valla-/linnasekretäri
juhtimisel valla-/linnakantselei muutuks volikogu ja täitevkogu (valitsuse)
tugiüksuseks, mis tagab nende organite asjaajamise korraldamise, istungite
ettevalmistamise toetamise, juriidilise ja organisatsioonilise teenindamise jms. Ning
vajadusel anda kantseleile (volikogu tugiüksusena) lisafunktsioone (nt välissuhtlemine
ja koostöö, poliitiline kommunikatsioon ja informeerimine), mis tugevdaks ka
vallavanema (ja laiemalt täitevkogu/vallavalitsuse) poliitilist rolli volikogus. Sisemise
121
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/02/KOV_juhtimine_ekspertarvamus_final_24.01.2021.pdf.
130
valiku küsimus on, kas sama üksus (valla-/linnakantselei) peaks tagama ka valitsuse kui
ametiasutuse õigusliku teenindamise. Ilmselt on see väiksemates omavalitsustes
otstarbekas.
3. Valla-/linnasekretärile peaks jääma õigusaktidele kaasallkirja andmise kohustus, mis on
garandiks nende aktide õiguspärasusele (õigusaktiga mitte nõustumisel lisab valla-/
linnasekretär sellele oma eriarvamuse). Uues juhtimismudelis võiks kaaluda talle ka
volikogu õigusaktidele kaasallkirja andmise õigust ning volikogu istungite ja volikogu
komisjonide koosolekute protokollimise korraldamise ülesannet.
4. Anda valla- või linnasekretärile õigus võtta sõnaõigusega osa lisaks valitsuse istungitele
ka volikogu istungitest.
5. Kui ta hakkab tegelema ka volikogu asjadega, tuleks kaaluda ka tema ametisse
nimetamist volikogu poolt tähtajaliselt – näiteks 5 aastaks koos uuesti kandideerimise
võimalusega.
Kuna hetkel uue juhtimismudeli rakendamise võimalust veel eelnõusse ei lisata (vajab
täiendavat analüüsimist), siis kõiki ekspertide pakutud muudatusi eelnõusse ei lisata.
Arvestatud on punktidega 3 ja 4 ning osaliselt punktiga 1.
KOKS § 55 lõikes 5 asendatakse valla- ja linnasekretäri asendajale esitatavate nõuete osas
viited sama paragrahvi lõike 2 punktidele „1–3“ punktidega „1 või 2“. Vt selgitust § 55 lõike 2
muudatuse juures. Muudatus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu § 1 punktidega 181–191 nähakse ette KOKS § 8. peatüki muudatused, millega
reguleeritakse piirkondlike esinduskogude moodustamist ja töökorraldust.
Kehtiva KOKSi 8. peatüki pealkiri „Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus“
ei vasta peatüki tegelikule sisule. Selles reguleeritakse ka küla-, alevi- ja alevikuvanema
instituuti, mitte vaid osavalla ja linnaosa moodustamist ning nende töökorraldust.
Haldusreformi käigus moodustati KOVides kohaliku elu küsimustes piirkondliku kaasamise ja
võimu detsentraliseerimise huvides mitmel pool ka piirkondlikke esinduskogusid,
kogukonnakogusid, mis sarnanevad osavaldade ja linnaosadega (nende esinduskogudega).
Rõhutamaks, et KOVidel on õigus elanike kaasamiseks moodustada ka muid esinduskogusid,
sätestatakse 8. peatükis nn piirkonnakogude moodustamise täiendav võimalus (senise praktika
seadustamine).
KOKS § 56 lõige 3, mis sätestab, et osavalla- või linnaosakogu valib osavalla- või linnaosakogu
esimehe, tunnistatakse KOV sisemise enesekorraldusõiguse suurendamise eesmärgil kehtetuks.
Osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise korra saab volikogu kehtestada osavalla või
linnaosa põhimääruses. KOKS § 57 lõike 2 punkti 11 järgi tuleb põhimääruses nagunii ette näha
osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise kord.
KOKS § 56 lõike 4 sõnastust muudetakse, lisades sellesse seni lõikes 5 sisaldunud osavalla-
või linnaosakogu pädevuse. Nii lõikes 4 kui 5 sätestatakse osavalla- ja linnaosakogu pädevus,
mis on mõistlikum ühte lõikesse kokku viia.
KOKS § 56 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sätte sisu viimisest üle lõikesse 4.
KOVide sisemise enesekorraldusõiguse suurendamise eesmärgil jäetakse KOKS § 57 lõikest
1 välja osavalla või linnaosa moodustamise algatamisõiguslike organite ja isikute loetelu. Sama
paragrahvi lõike 2 punkti 11 järgi tuleb osavalla või linnaosa põhimääruses nagunii sätestada
osavalla- või linnaosakogu kui osavalla või linnaosa elanike esinduskogu moodustamise kord.
Seadusemuudatuse järgi saavad KOVid edaspidi ise otsustada, kui suur hulk volikogu
131
liikmetest näiteks saaks osavalla moodustamise algatada. KOKS § 32 alusel on KOV elanikel
(1% hääleõiguslikest elanikest) kohaliku algatuse raames niigi õigus teha KOVile õigusaktide
kehtestamiseks, sh osavalla moodustamiseks, ettepanekuid.
Lõike 1 senine tekst asendatakse volikogu pädevuse nimetamisega - osavalla või linnaosa
moodustamise otsustab volikogu. Selleks ei pea vastu võtma eraldi volikogu otsust, vaid
osavalla või linnaosa moodustamine otsustatakse volikogu kehtestatava osavalla või linnaosa
põhimäärusega (vt ka KOKS § 22 lõige 1 punkt 11).
KOKS § 57 lõike 2 punkti 3 muudatusega täpsustatakse, et osavalla või linnaosa vanema
volituste periood ei saa ületada selle KOV valitsuse volituste tähtaega. Kuna sättes räägitakse
ka osavalla ja linnaosa valitsusest, siis tuleb KOV organi valitsuse ja piirkondliku esinduse
valitsuse mõistete mitte segi ajamiseks kasutada eristust.
KOKS § 4 on sätestatud valla- ja linnavalitsuse lühend “valitsus”, mida seaduses edaspidi
läbivalt kasutatakse.
KOKS § 57 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see regulatsioon on ebavajalik. Osavalla või
linnaosa moodustamise kord ja selleks algatuse tegemine jäetakse lõike 1 muudatusega
volikogu otsustada.
KOKS § 57 lõike 6 muudatus on normitehniline. Sellega korrigeeritakse viiteid KOV
õigusaktidele kohalduvatele nõuetele. Kehtiva KOKS § 31 regulatsioon, mis sätestab KOV
valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded, ja millele on osavalla ja linnaosade õigusaktide puhul
viidatud, viiakse üle KOKS § 7. Seetõttu osundatakse lõikes 6 edaspidi vastavatele KOKS § 7
sätetele (õigusaktid tuleb avalikustada, välja arvatud ametiasutuste siseseks kasutamiseks
mõeldud aktid, ja need peavad olema kõigile kättesaadavad, aktid peab vormistama eesti keeles,
jõustumine teatavakstegemisest kui õigusaktis ei ole sätestatud hilisem jõustumine).
KOKS § 571 lõike 2 muudatusega ühtlustatakse osavalla ja linnaosa vanema teenistusest
vabastamise sätete terminoloogiat ja sõnastatakse see keeleliselt lihtsamalt.
KOKSi täiendatakse §-ga 572, mis reguleerib piirkonna esinduskogu moodustamist ja selle
tegevuse aluseid.
KOKSi muutmise üks eesmärk on KOVidele laiema enesekorraldusõiguse andmiseks
vähendada detailseid ettekirjutusi KOV sisemise korralduse osas. Sama kehtib ka KOKS VIII
ptk osas. Eesmärgiks on anda KOV üksusele paindlikke ja kohalikele oludele kohandatavaid
võimalusi sisemiseks detsentraliseerimiseks ja riivata seejuures võimalikult vähe KOV
enesekorraldusõigust.
EKOH artikli 6 lõige 1 sätestab, et kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega sätestatud
tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks
määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.
KOKS VIII ptk (§ 56 - § 571) „Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus“ käsitleb
vaid osavalda ja linnaosa kui KOV sisemise detsentraliseerimise võimalust.
Hirmud piirkondade identiteedi hääbumisest ja kaasamis- ja osalemisvõimaluste vähenemisest
tingisid selle, et osavaldade ja linnaosade õigused, kohustused ja vastutus oli 2017.
haldusreformi ettevalmistamisel üks olulisi aruteluteemasid. Eeltoodust lähtudes täiendati
132
KOKS VIII ptk ja selle fookuseks sai demokraatlikkuse põhimõttel moodustatud esinduskogu
- osavalla- või linnaosakogu. Lisati ühineva KOV üksuse õigus moodustada ühinemisel
linnaosa või osavald. Linnaosa või osavalla moodustamisel on kohustuslik institutsioon
demokraatlikkuse põhimõttel moodustatud osavalla- või linnakogu ning ülejäänud
institutsioonid – osavalla või linnaosavanem või -valitsuse moodustamine – on KOV valik.
KOKS järgib põhimõtet, et enesekorraldusõiguse võimalikult väikse riive tagamiseks piirdub
linnaosa- ja osavallakogude pädevus initsiatiivi- ja ärakuulamisõigusega: kogudele on õigus
anda arvamus arengukava, eelarvestrateegia kohta (KOKS § 372 lg 41), samuti õigus võtta
seisukoht ja teha ettepanek kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsuse toimimist
või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes (KOKS § 56 lg 4) või teha kohaliku elu
küsimustes vallavolikogule või vallavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide
vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi (KOKS § 57 lg 9). KOV
praktika kogudele ülesannete andmisel on erinev (vt allpool viidatud ekspertarvamus)
Omavalitsuslik praktika kinnitab, et tegelikult on detsentraliseerimisviiside valik laiem ning
lisaks osavallale ja linnaosale kasutatakse KOVides arvukalt ka teisi alternatiive.
01.01.2022 seisuga on ühinemislepingutest tulenevad osavallad (osavallakogud) moodustatud
ja toimivad viies KOV üksuses: (kuues KOV on Tallinn, mis on ajalooliselt olnud jagatud 8
linnaosaks)
1. Pärnu linnas Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavald;
2. Saaremaa vallas Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide, Salme, Pihtla, Torgu,
Mustjala, Valjala osavald;
3. Märjamaa vallas Vigala osavald;
4. Lääne-Nigula vallas Martna, Kullamaa, Nõva, Oru, Palivere, Risti, Taebla ja
Noarootsi osavald;
5. Hiiumaa vallas Emmaste, Kärdla, Pühalepa, Käina ja Kõrgessaare osavald;
6. Rapla vallas Juuru ja Kaiu osavald.
Ühinemislepingutes nähti ette ka Kehtna valla jagunemine osavaldadeks ja Mõisaküla linnaosa
Mulgi valla koosseisus, kuid mitmesugustel põhjustel nimetatud linnaosad-osavallad tööle ei
hakanud.
Päris mitmed ühinevad KOV üksused loobusid osavaldade (linnaosade) moodustamiseks ning
valisid territoriaalse demokraatliku detsentraliseerimise alternatiivina kogukonnakogude
/piirkonnakogude moodustamise. Võrreldes 2018. aastaga on toimivate osavallakogude arv
suurenenud 4 võrra (Lääne-Nigula vallas), kogukonnakogude arv on seevastu suurenenud
rohkem (2019. aastal moodustati kogukonnakogud Mustvee vallas ja kandikogud Haljala
vallas, 2020. aastal jagunes Lääne-Saare kogukonnakogu kolmeks iseseisvaks
kogukonnakoguks.)
01.01.2022 seisuga on kogukonnakogud moodustatud viies KOVis :
1. Mustvee vallas Avinurme, Lohusuu, Kasepää, Raja, Kääpa, Voore ja Mustvee
kogukonnakogu.
2. Elva vallas Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu piirkonnakogu.
3. Saaremaa vallas Lümanda, Kaarma ja Kärla kogukonnakogu.
4. Türi vallas Käru ja Väätsa kogukonnakogu.
133
5. Haljala vallas Aaspere, Haljala, Karepa, Käsmu, Varangu, Võhma-Palmse, Võsu
kandikogud122
Osavalla või linnaosa vähese kasutuse (ja alternatiivide leviku) üheks selgituseks võib olla
osavalla ja linnaosa kui mõiste kuvand ja tõlgendamine. Paljudele seostub osavald ja linnaosa
KOV minimudeliga - oma volikogu, valitsuse, eelarve, tulubaasiga jne - ning sellega
haldusreformi eesmärgi ja sisuga ning ühtse valla (linna) põhimõttega vastuolus oleva
nähtusena.
KOKS muutmisel pole vajalik muuta kehtivaid regulatsioone osavalla ja linnaosa kohta
(vajadusel neid veidi lihtsustades), kuid ettepanek on VIII ptk täiendada ja lisada paragrahv 572,
mis võimaldab moodustada linnaosa ja osavalla alternatiivina teisi piirkondlikke
demokraatlikke otsustuskogusid. Kuigi enesekorraldusõiguse raames on seda võimalik teha ka
täna, annab seaduses sätestamine sellistele kogudele juurde vajalikku legitiimsust. Samuti
julgustab see neid KOV üksuseid, kes on kohapealsete demokraatlike kaasamisinstitutsioonide
moodustamisest loobunud seetõttu, et ei soovi moodustada osavalda või linnaosa.
Ainuõiget lahendust territoriaalse valitsemismudeli väljaarendamiseks ei ole ning sobilik
lahendus tuleb leida ja rätsepatööna rakendada kohapeal. Seadus peab KOV
enesekorraldusõiguse raamides pakkuma selleks vajalikud paindlikud ja kohapealsetele oludele
kohandatavad lahendused.
- Muudetakse VIII ptk pealkiri, uueks pealkirjaks on “Piirkondlike esinduskogude
moodustamine ja töökorraldus”, see katab nii osavalla ja linnaosa (§ 56-571), muud
piirkondlikud esinduskogud (lisatav § 572 ) kui ka asustusüksuse vanema.(§ 58)
- § 56 lg 3 tunnistatakse kehtetuks, osavalla või linnaosakogu töökorraldus määratakse
põhimäärusega.
- § 57 lg 1 muudetakse. Seaduse tasemel pole vaja sätestada osavalla või linnaosa
moodustamise algatamist, see toimub KOKSis (elanike õigus õigusaktide algatamiseks,
§ 32) või KOV põhimääruses sätestatud KOV õigusaktide algatamisega samas korras.
Pole põhjendatud osavalla algatuseks kehtestada ¼ volikogu liikmete nõuet. Selle
asemel sätestatakse, et osavalla või linnaosa moodustamine toimub volikogu otsusega.
- § 57 lg 3 tunnistatakse kehtetuks, koos teiste muudatustega ei oma iseseisvat
regulatiivset sisu, elanike küsitluse korraldamine on võimalik KOKS § 321 alusel.
- Lisatakse § 572, millega sätestatakse piirkonna esinduskogu (kogukonnakogu,
piirkonnakogu) moodustamise ja töökorralduse alused.
Piirkonna esinduskogu rolliks on kohaliku identiteedi ja initsiatiivi hoidmine ning
kaasamisvõimaluste pakkumine ehk olla laiapõhjaliseks aruteluareeniks kohalike küsimiste
lahendamisel, andes sisendi kas valla institutsioonidele või korraldades mõnda kohalikku
teemat (nt Maale Elama Päevade koordineerimine vms).
Uue KOKS § 572:
1) lg 1 sätestab KOV õiguse moodustada teatud asustusüksuste (külade, alevike, alevite,
linnade) baasil piirkondlik esinduskogu, kelle eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identideedi
hoidmine123. Piirkonna esinduskogu võib olla moodustatud mõne konkreetse asutusüksuse (nt
alevi, aleviku) baasil või hõlmama terviklikku kokku kuuluvat piirkonda. Esinduskogule võib
122
Vt ka Mikk Lõhmuse ekspertarvamus (2021), „Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid
kohaliku omavalitsuse üksustes“. Kättesaadav:
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/03/Detsentraliseeritud_korralduse_mudel_KOV.pdf.
123
Sõnastatud osavaldade ja linnaosade regulatsiooni järgi ehk sarnaselt kehtiva KOKS § 56 lõikega 1.
134
KOV nime valida oma äranägemisel (nt kogukonnakogu, piirkonnakogu vms), va osavallakogu
ja linnaosakogu;
2) lg 2 sätestab, et piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel
vajadusel kaasates selle koosseisu huvigruppide esindajad või asutusüksuste vanemad. KOV
praktika kogude moodustamisel on erinev ja ei ole õige ette anda kindlaksmääratuid lahendusi.
Oluline on see, et kogu liikmetel oleks vajalik legitiimsus, on selleks siis valimistulemus KOV
valimistel, asustusüksuse vanema valimistel, asustusüksuse üldkoosolekul, huvigrupi
koosolekul. (nt noortevolikogu, asutuse hoolekogu, ettevõtjate koosolek vms);
3) lg 3 sätestab nõuded piirkonna esinduskogu statuudile;
4) lg 4 sätestab selle, et piirkonna esinduskogule laienevad kõik osavalla- ja kogukonnakogule
KOKSis laienevad õigused (nt KOKS § 57 lg 9 ja lg 11) ja pädevused (nt KOKS § 56 lg 4 ja 5,
§ 372 lg 41 ) kui statuut ei sätestata teisti.
Samuti saab statuudi ja teiste KOV õigusaktidega anda piirkonnakogule ka siin nimetamata
õigusi ja pädevusi (vt viidatud ekspertarvamus124).
KOKS §-s 58, mis reguleerib asustusüksuste vanemate ja linnapeade volitusi, tehakse
terminoloogilised muudatused. Termin „linna kui asustusüksuse linnapea“ asendatakse
terminiga „linnavanem“.
Asustusüksuse termin on avatud ETHS § 6 lõikes 2. Asustusüksused on asulad, milleks on
linnad, külad, alevikud ja alevid. Linn haldusüksusena on samades piirides ka asula. Kui
haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange
haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana (ETHS § 6
lõige 3).
KOKS § 58 muutmise eesmärk on lihtsustada senist regulatsiooni ja vältida linna kui
asustusüksuse linnapea termini segamini ajamist KOV juhiga - KOV linnapeaga. Linna kui
asustusüksuse linnapea on pigem tseremoniaalne nimetus, olulisi esindusfunktsioone ei ole
varasemalt asustusüksusena linna linnapeale antud (on näiteks antud õigus kanda ametiketti,
osaleda mingite objektide avamisel, autasude andmisel). Praktikas see levinud
kodanikuühiskonna vorm ei ole. Asustusüksuse linnapea institutsioon on kasutusel näiteks
Saaremaa vallas – Saaremaa vallavanem on ühtlasi Kuressaare linnapea. Terminoloogia
ühtlustamise huvides nimetatakse linna kui asustusüksuse linnapead edaspidi linnavanemaks.
Linnavanem saab olla asustusüksusena linna linnavanem näiteks sellistes valdades ja linnades
(haldusüksuses), mille piirid ei kattu omavalitsusüksuse piiridega (n-ö vallasisesed ja
linnasisesed linnad).
Linnavanem on olnud ka ametlik termin - 1938. aasta linnaseaduse kohaselt nimetati III astme
linnade tegevjuhti linnavanemaks. III astme linnad moodustasid linnadest enamiku.
KOKS § 58 lõikes 4 viidatud valitsuse ülesannete täitmine asutusüksuse vanema poolt lepingu
alusel ei tähenda, et ülesande saab anda vaid halduslepinguga. Asustusüksuse vanemale ei saa
nagunii anda täitmiseks haldusülesandeid, mille üle andmiseks peaks olema seaduses sätestatud
konkreetne volitusnorm.
124
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/03/Detsentraliseeritud_korralduse_mudel_KOV.pdf.
135
Eelnõu § 1 punktidega 192–195 käsitletakse KOKS § 62 muudatusi, mis reguleerivad KOVide
koostöövorme.
KOKS § 62 KOV koostöövormide sõnastust kaasajastatakse. Lõike 1 terminoloogiat
ühtlustatakse. Sätte sissejuhatavas lauses sätestatakse õigusselguse huvides, et KOVide
koostööd tehakse õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
KOKS § 62 lõike 1 punkti 3 lisatakse koostöövormide loetelusse ka viide KOKS § 61 lõikes 2
nimetatud maakondlikule koostööorganile, mis võib tegutseda nii maakondliku
omavalitsusliidu (MTÜ), maakondliku arenduskeskuse (SA) või mõne vastavalt ühiselt
volitatud KOVi näol. Maakondlikud koostööorganid tegelevad maakondlike arengustrateegiate
koostamisega, suunavad maakonna arengut.
KOKS § 62 täiendatakse lõikega 11, milles sätestatakse, et seadusega või selle alusel
omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib teisele omavalitsusüksusele
halduslepinguga täitmiseks anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses
määratud konkreetne omavalitsusorgan.
KOVilt KOVile haldusülesande andmist kehtivas seaduses ei käsitleta. KOKS § 62 lisatakse
säte, mis võimaldab seaduses antud volituse alusel anda KOVide vahel sõlmitava
halduslepinguga üle ka KOV haldusülesandeid. Praktikas toimub suur osa KOVide koostöös
eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu. Nt moodustatakse KOV teenuste osutamiseks ühiselt
MTÜsid, asutatakse SAsid vara valitsemiseks. Reeglina avaliku võimu volitusi omavaid
haldusülesandeid KOVid ka teisele KOVile üle anda ei soovi, koostöö on pigem
teenustepõhine.
Teisele KOVile ei saa üle anda näiteks volikogu ja valitsuse pädevusse antud küsimusi (KOV
otsustusorganite aktide andmine) ja ülesandeid, mille puhul on selgelt seaduses kirjas, et
ülesandeid täidab elukohajärgne KOV.
Eelnõu § 1 punktidega 196–206 nähakse ette muudatused KOKS §-des 621–623, mis
reguleerivad KOVide ühisametite ja -asutuste tegevust. Sätteid ei ole senini rakendatud.
Eelnõus kavandatavate muudatuste näol on valdavalt tegemist normide keelelise
lihtsustamisega, mille kohased ettepanekud tegi KOKS revisjoni käigus
Rahandusministeeriumile EKI.
KOKS § 621 lisatakse lõige 21, mis sätestab, et ühisameti haldusakti käsitatakse selle
omavalitsusüksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete
täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle omavalitsusüksuse õigusakte, kes on
halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma. Sõnastus on üle toodud kehtiva KOKS
§ 7 lõikest 31, mis tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse eesmärk on reguleerida ühisametitega
seonduvaid küsimusi samas sättes.
Eelnõu § 1 punktiga 207 täiendatakse KOKS 10. peatükki §-ga 624, mis reguleerib KOVide
rahvusvahelist koostööd.
Paragrahv on toodud üle senisest KOKS §-st 13. Muudatuse eesmärk on koondada KOVide
koostööd reguleerivad sätted samasse peatükki. Sätte sisu muudetud ei ole.
136
Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste
omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused
informeerivad sellisest koostööst volikogu.
Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha
nendega koostööd. Siinkohal tuleb aga jälgida, et koostöö tegemisega välistatakse koostöö, mis
ei vasta Eesti põhiseaduslikule korrale.
Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või
viimase poolt määratud esindaja.
Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende
täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi
kohustusi.
Eelnõu § 1 punktidega 208–210 tehakse muudatused ja täiendused KOKS uues peatükis 101
„Omavalitsusüksuste liidud“.
KOKS §-i 63 sõnastust muudetakse, sätestades seni KOLSis asuva regulatsiooni KOKSi 101.
peatükis. Kogu regulatsiooni ületoomine on kantud KOKS reformi eesmärgist ühtlustada
mõistlikul viisil KOV tegevust reguleerivat seadusandlust ja vähendada seaduste mahtu. Kuna
muud KOVide koostöövormid on KOKSis reguleeritud, siis ka sisuliselt on mõistlik KOKSis
KOV liitude moodustamist täpsemalt reguleerida. Regulatsioonis võimaldatakse senisest
lihtsamalt delegeerida ülesandeid KOV üksuste poolt liidule, muudetakse liitude sisemist
korraldust paindlikumaks jms. Täpsemalt on iga muudatus kirjeldatud muudatust ettenägevas
sättes. Kehtiv KOLS tunnistatakse kehtetuks. (vt täpsemalt eelnõu § 5) KOLSi eraldiseisva
seadusena säilitamise vajadust ei ole.
Eelnõu kohaselt sätestatakse KOKS § 63 kohaliku omavalitsuse üksuste liidu mõiste (lõige 1)
ja tema õigusliku tegevuse vorm (lõige 2).
Lõikega 1 nähakse ette liidu mõiste, mis on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja
kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus. Järgenvates sätetes
täpsustatakse ka eraldi maakondliku, regionaalse ja üleriigilise liidu rolli.
Nii kehtiva KOLSi kui eelnõu kohaselt (KOKS § 63 lõige 2) saab liit tegutseda üksnes
mittetulundusühingu vormis. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute
seadust, arvestades KOKSis sätestatud erisusi.
Ekspertkomisjonis ja eelnõu väljatöötamise faasis kaaluti tõsiselt ka sihtasutuse vormis liidu
funktsioonide täitmise võimaldamist, kuna mitmetes maakondades on MTÜ vormis liidu
tegevus kas juriidilist täielikult või sisuliselt (MTÜ on n-ö riiulis) lõpetanud ja maakondlikku
ühistegevust jätkataksegi üksnes maakondliku arenduskeskuse (lühend MAK) kaudu, mis
tegutseb sihtasutuse vormis. Siiski jäi sihtasutuste regulatsioon eelnõust kõrvale, kuivõrd
sihtasutuse vormi sobitamine liikmesorganisatsiooni ülesandeid täitma tähendanuks vajadust
muuta osaliselt ka sihtasutuse endi toimimispõhimõtteid. Kuivõrd MTÜ vormis liidu
toimimismudelile ei ole juriidilisi etteheiteid, siis puudub selge vajadus hübriidses vormis
sihtasutuse tekitamiseks. Pole kahtlust, et liiduliste funktsioonide täitmiseks on eelduslikult
sobivam mittetulundusühingu vorm. Samas, kuna liitude olemasolu maakondades pole seni ega
ka tulevikus kohustuslik, siis Mikk Lõhmuse ja Toomas Sepa ekspertarvamuse
137
“Omavalitsusliitude roll kohalike omavalitsuste koostöös ja suhetes riigiga”125 lisa 6
illustreerib ülevaatlikult 15 Eesti maakonnas valitsevat pilti omavalitsusliitudest,
arendusorganisatsioonidest ja arenduskeskustest.
Tabel 4. KOV koostööorganid
Maako Omavalitsusliit MARO Arendusorganisats Arenduskeskuse
nd ioon asutajad
MAK
Harju Harju Harju SA Harju MTÜ Harjumaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Ettevõtlus- ja Omavalitsuste Liit,
Liit e Liit Arenduskeskus Keila linn ja AS Eltek
Hiium Likvideeritud Hiiumaa vald SA Hiiumaa Hiiumaa vald
aa Arenduskeskus
Ida- Ida-Viru Ida-Viru SA Ida-Viru Jõhvi, Kohtla-Järve ja
Virum omavalitsuste Omavalitsust Ettevõtluskeskus Kiviõli linn.
aa Liit e Liit
Jõgeva Likvideeritud SA SA Jõgevamaa Jõgevamaa
maa Jõgevamaa Arendus- ja Omavalitsuste Liit.
Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Ettevõtluskes
kus
Järva Järvamaa Järvamaa SA Järvamaa Järvamaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus Omavalitsuste Liit.
Liit e Liit
Lääne Läänemaa SA Läänemaa SA Läänemaa Läänemaa KOV
maa Omavalitsuste üksused
Liit
„riiulis“
Lääne- Lääne-Virumaa Lääne- SA Lääne-Viru Lääne-Virumaa
Virum Omavalitsuste Virumaa Arenduskeskus Omavalitsuste Liit
aa Liit Omavalitsust
e Liit
Põlva Põlvamaa Põlvamaa SA Põlvamaa Põlvamaa KOV
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus üksused
Liit e Liit
Pärnu Pärnumaa Pärnumaa SA Pärnumaa Pärnumaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus Omavalitsuste Liit ja
Liit e Liit Pärnu linn.
Rapla Raplamaa Raplamaa SA Raplamaa Raplamaa KOV
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arendus- ja üksused
Liit e Liit Ettevõtluskeskus
Saare Likvideeritud Saaremaa SA Saare Kuressaare linn ja
maa vald Arenduskeskus Muhu vald
Tartu Tartumaa Tartumaa SA Tartumaa Tartumaa
maa Omavalitsuste Omavalitsust Ärinõuandla Omavalitsuste Liit
Liit e Liit
125
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/05/ekspertarvamus_OVL_roll_Sepp_Lohmus.pdf.
138
Valga Valgamaa Valgamaa SA Valgamaa Otepää vald
maa Omavalitsuste Omavalitsust Arenguagentuur
Liit e Liit
Viljan Viljandimaa Viljandimaa SA Viljandimaa Viljandimaa
dimaa Omavalitsuste Omavalitsust Arenduskeskus Omavalitsuste Liit
Liit e Liit
Võrum Võrumaa SA Võrumaa SA Võrumaa Võrumaa KOV
aa Omavalitsuste Arenduskesk Arenduskeskus üksused
Liit[1] us
Maakonnad on MTÜ likvideerimist põhjendanud tihti sihtasutuse vormis arenduskeskuste
parema toimimisega toetuste andjana, ettevõtjate kaasajana ning dubleerivate struktuuride
ülalpidamise mõttetust. Leitakse, et SA toimimine on stabiilsem, asutajad ei saa sellest välja
astuda erinevalt MTÜdest, mille liikmed saavad lahkuda.
Küll aga nähakse eelnõuga ette muudatused HKTSis, mis annab õiguse delegeerida ülesandeid
KOV üksuste poolt lisaks ühisasutustele ka maakondlikele koostööorganisatsioonile - KOV
liitudele ilma HMS kõiki sätteid rakendamata.
KOKS täiendamisel §-ga 631 sätestatakse maakonna liidu mõiste, liitu kuulumise tingimused
ja nõuded nimele. Regulatsioon on sisuliselt sama, mis on sätestatud kehtivas KOLS §-s 2 ja §-
s 4. Regulatsioon on paljuski kattuv kehtiva KOLS § 2 regulatsiooniga. Lõikes 1 on lisatud
täpsustus, et maakondliku liidu võivad ühiselt asutada üle poole maakonna kohaliku
omavalitsuse üksustest, mis on sätestatud KOLS § 4 lõikes 1.
Lõikes 2 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte
maakondlikku liitu, mis on sätestatud KOLS § 4 lõikes 3.
Lõike 3 eesmärkide osas muudatusi tehtud ei ole. Maakondlike liitude hetkeolukord Eestis on
väga erinev. On maakondi, kus neid enam ei eksisteerigi, on valdu, mis on ise maakonna
suurused, osadel puudub üldse tegevjuhtkond või palgalised töötajad ja lõpetuseks on erinev ka
nende võimekus erinevaid rolle täita. Siiski on seni KOLSis sätestatud maakondlike liitude
eesmärke määratlev § 2 lõige 2 piisavalt lai ning täiendamist ei vaja.
Lõike 4 regulatsioon on oma sisult sama, mis on KOLS § 2 lõike 3 regulatsioon. Tervikuna on
välja jäetud teine lause, mis oma sisult on ebavajalik täpsustus esimesele lausele. On selge, et
kui norm sätestab tingimused, millele liidu nimi vastama peab, siis pole seaduses vajadust
loetleda näiteid, mis tingimustele ei vasta. Sisuliselt norm muutunud ei ole, täiendit
“omavalitsuste liit” võib kanda vaid liidu rolli täitev MTÜ.
KOKSi täiendatakse §-ga 632, mis reguleerib piirkondliku omavalitsusüksuste liidu tegevust.
Paragrahv sätestab KOKSis kehtiva KOLS § 21 eeskujul piirkonna kohaliku omavalitsuse
üksuste liidu mõiste ja tegutsemise tingimused.
Ekspertkomisjonis arutleti ka võimalust, et lisaks maakondlike ja piirkondlike liitude
asutamisele võiks KOVidel olla võimalus asutada liite n-ö omal äranägemisel piirkondlikult
või regionaalselt teatud küsimuste lahendamiseks, nt Lahemaa liit. Siiski leiti, et selline
teemade kaupa liitude eristamine tavalisest koostööorganisatsioonist või maakondlikust liidust
139
võib just riigi vaatest minna väga keeruliseks, arusaamatuks ja kulukaks. Ebatõhusus võib
väljenduda lisaks omavalitsuste omavahelises konkureerimises. Eksperdikomisjon toetas
lahendusena KOLSi regulatsiooni kehtival kujul KOKSi ületoomist, s.o jäävad maakondlike
liitude alternatiivina piirkondlikud liidud.
Lõige 1 sätestab piirkondliku liidu asutamise tingimuse. Kahe või enama maakonna
territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada piirkonna
omavalitsusüksuste liidu. Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna
kuuluma üle poole omavalitsusüksustest. Piirkonnana mõistetakse seega kahte või enamat
tervikmaakonda hõlmavat ala. Piirkondlik liit on täiendav vorm, mida on võimalik asutada
maakondliku liidu asemel. Piirkondlikku liitu ei ole võimalik asutada maakondliku liidu
kõrvale. Koostööorganisatsioonina võivad KOVid sellise teemapõhise koostööorgani küll
asutada, kuid seda ei saaks nimetada piirkondlikuks liiduks ning sellele ei laieneks seadusest
tulenevad õigused ja kohustused.
KOLSis nähti piirkondlike liitude väljundit ennekõike olukordades, kus peale haldusreformi
võib maakonda jääda liiga vähe KOV üksusi maakonna tasandil koostöö koordineerimiseks.
Maakondlik liit esindab seadusest tulenevalt maakonna huve, piirkondlik (so mitme maakonna
peale moodustatud, kui KOVid on nii otsustanud) liit piirkonna ehk mitme maakonna KOVide
huve. Tänaseks pole piirkondlikke liite veel tekkinud, kuid selle teket ei saa siiski tulevikus
välistada, mistõttu nähakse nende loomise võimalus ette KOLSis sarnaneval alusel ka KOKSis.
Eelnõuga ei ole samas sätestatud kohustust, et kõik piirkonna omavalitsused peaksid liitu
kuuluma, st liitu kuulumine jääb vabatahtlikuks.
Lõige 2 sätestab piirkondliku liidu eesmärgi. Piirkondliku liidu eesmärgiks on piirkonna
KOVide ühistegevuse kaudu piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule
kaasaaitamine, piirkonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, piirkonna ja oma
liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti piirkonna KOVide koostöö
edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste
loomine.
Lõige 3 sätestab tingimused piirkondliku liidu nimele. Piirkondliku liidu nimi peab viitama
piirkonnale, mille KOVid sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit
„omavalitsusüksuste liit“ või „omavalitsuste liit“. Nimes võib, aga ei pea sisalduma
„piirkondlik omavalitsuste liit“, samuti võib liidu nimetada kahe maakonna nime järgi ilma
ühist piirkonna nime leidmata (nt Hiiu-Saare omavalitsuste liit).
Lõike 4 kohaselt võib omavalitsusüksus samal ajal kuuluda kas ühte maakondlikku või ühte
piirkondlikku liitu.
KOKS täiendatakse §-ga 633, mis reguleerib üleriigilise omavalitsusüksuste liidu tegevust.
KOKSi § 633 lõikes 2 sätestatakse üleriigilise KOV liidu mõiste, eesmärk ja staatus.
Regulatsioon on paljuski sama, mis on sätestatud kehtivas KOLS §-s 3. Siiski käsitles
üleriigilise liidu regulatsiooni muutmisevajadust ka ekspertkomisjon, kes leidis, et üleriigilise
liidu puhul tuleks sätestada seaduses üheselt, et üleriigiliseks liiduks on Eesti Linnade ja
Valdade Liit (ELVL) ning ühtlasi loobuda seaduses reguleerimast, mis tingimustel üleriigilist
liitu asutada võib (kehtiv KOLS § 4 lg 2).
Seega sätestab eelnõu lõige 1 üldiselt, et kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada
üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (edaspidi üleriigiline liit). Eelnõu kohaselt ei
täpsusta seadus, mis tingimustel võib üleriigilist liitu asutada või lõpetada, vaid see lepitakse
140
igakordselt kokku omavalitsuste endi poolt üleriigilise liidu põhikirjas. Eelnõu näeb ette, et
üleriigilise liidu nimeks peab olema Eesti Linnade ja Valdade Liit, mis tähendab lõige 3 annab
üleriigilise liidu staatuse tänasele Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Lõike 2 kohaselt on üleriigilise liidu eesmärgiks kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse
kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine, oma liikmete esindamine ja
nende ühiste huvide kaitsmine, samuti liikmete koostöö edendamine ja liikmetele seadusega
ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eelnõu on liidu rolli
sõnastamisel paindlik, võimaldades detailsemad eesmärgid KOVidel endil kokku leppida.
Jätkuvalt peab eelnõu oluliseks põhimõtet, et kõik kohaliku omavalitsuse üksuste liidud peaksid
olema tunnustatud partneriteks riigi keskvalitsusele kõigis küsimustes, mis puudutavad kas
vastava maakonnaarengut (maakondlik liit) või kogu kohaliku omavalitsuse korraldust ja
tegevust (üleriigilineliit). Üleriigiline liit on KOVide huve riigiga esindamas aga veelgi
tähendusrikkamal viisil. Nimelt on juba täna õigusaktides nähtud ette kohustus kaasata KOVe
puudutava regulatsiooni arutelusse nii täitevvõimu kui seadusandliku võimu tasandil Eesti
Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu eesmärk on läbi seadusega ette nähtud staatuse seda rolli veelgi
suurendada. Samas, kuna üleriigilisse liitu kuulumine ei ole eelnõu kohaselt (ega ka täna)
kohustuslik, on tihti kerkinud küsimus, kas ELVL ikka saab võtta seisukohti nende KOVide
nimel, kes liitu ei kuulu. Siduvaid seisukohti ELVL liitu mitte kuuluvate KOVide nimel siiski
võtta ei saa ja regulatsioonide, mis puudutavad mõnda KOVi personaalsemalt, väljatöötamisse
tuleks ka edaspidi kaasata nimetatud KOV ka ise, isegi kui viimane on ELVL liige.
KOKSi täiendatakse §-ga 634, mis sätestab nii maakondliku, piirkondliku kui üleriigilise liidu
põhikirja nõuded lisaks mittetulundusühingutes seaduses sätestatule. Tegemist on siiski sisult
miinimumnõuetega ning alati võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mida seadus
sõnaselgelt ei välista või mis pole seadusega vastuolus.
Eelnõu regulatsioon tugineb KOLS § 5 sätestatule, kuid lõikest 2 on välja jäetud ebavajalikud
kordused võrreldes mittetulundusühingu seadusega. KOKS vaatest on oluline, et täidetud oleks
kõik mittetulundusühingute seaduses sätestatud tingimused ning põhikirjast nähtuks liidu
eesmärk, ülesanded ja juhtorganites esindatuse määramise alused. Eelnõu lähtub põhimõttest,
et liikmed lepivad esinduse alused ja häälte jagunemise omavahel kokku. Hääled ei pea
juhtorganis jagunema põhimõttel - üks omavalitsus saab ühe liikme ja hääle, vaid arvesse võib
võtta ka KOV maakonnakeskuse staatust, elanike arvu, osakaalu liikmemaksus vms tingimust.
Oluline on jätkuvalt, et liikmemaksude kehtestamiseks tuleneks alus (pädevusnorm) seadusest
ning samuti peaks põhikirjas olema sätestatud tulemus- ja finantskontrolli alused ja kord.
Eelnõuga sätestatakse võimalus, et põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme volituste
tähtaeg on kuni neli aastat. Tegemist on erisusega MTÜS § 28 lõikest 11, mis võimaldab tähtaja
osas paindlikumat kokkulepet vahemikus kuni neli aastat, samas kui MTÜS sätestab
maksimaalselt viie aastase tähtaja. Põhikirjas tähtaja ette nägemine pole kohustuslik ja sellisel
juhul kohaldub MTÜS.
KOKSi täiendatakse §-ga 635, millega sätestatakse nõuded liidu liikmelisusele. Võrreldes
kehtiva KOLSiga on liikmelisust piiravaid tingimusi vähendatud.
Lõikega 1 sätestatakse liidu liikmelisuse tingimused. Liidu liikmeks võivad olla üksnes
KOVid.
141
Lõike 2 kohaselt pannakse liikmete esindatuse proportsioonid (esindajate arv ja jaotumine
KOV lõikes) paika liidu põhikirjas, lähtudes põhikirjas sätestamata juhul KOV elanike arvust
rahvastikuregistri andmete alusel seisuga viimase kohaliku omavalitsuse volikogu
valimisteaasta 1. juunil. Põhikirjas võib samas ette näha ka selle, et igal liikmel on võrdne arv
hääli. Säte on muutmata kujul üle võetud KOLS § 5 lõikest 2. põhikirjaga võib ette näha ka
elanike arvu või teiste tunnuste arvestamise tingimused ja korra.
Lõige 3 sätestab tingimuse, et KOV, kes vastavalt kas maakondliku või piirkondliku liidu
nõuetele vastab ja soovib liiduga liituda, tuleb liidu liikmeks vastu võtta. Säte on analoogiline
KOLS § 6 lõikega 1, kuid ilma viiteta üleriigilisele liidule. Üleriigilise liidu liikmeks olemise
tingimusi seadus ei sätesta ja teoreetiliselt võivad olla liikmeteks kõik KOVid.
Lõige 4 sätestab, mis saab kui liidu liikmete arv langeb alla seaduses sätestatud suuruse. Kui
kuue kuu jooksul ei suudeta liikmete arvu nõutava liikmete arvuni tõsta, siis lõpetatakse selle
liidu tegevus.
Lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatakse KOLSile sarnaselt, et haldusterritoriaalse korralduse muutmisel
läheb liidu liikme staatus üle uuele KOVile, kui kõik endised KOVid olid liidu liikmed.
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel tekkinud KOV esindatuse proportsioon
liidu organites määratakse uue KOV elanike arvust lähtudes. Kui KOVid ei olnud sama liidu
liikmed, lõpeb nende liikmestaatus haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. Oma sisult on
sätted analoogsed kehtiva KOLS § 6 lõigetega 3, 4 ja 6. Mittetulundusühingute puhul on
liikmesuse ülemineku tingimused sätestatud KOKS § 35 lõikes 42.
Lõikega 6 nähakse ette, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud
omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud
omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse
moodustamist teiste esindatuse aluste määramise proportsioonidega. Kehtivat sätet on
täiendatud võimalusega näha seadusest sätestatust teistsugune, kuid samuti KOV proportsioone
arvestav alus ette põhikirjaga. Proportsionaalsus tähendab, et erinevate KOVide suurust,
elanike arvu või mõjukuse osakaalu tuleb siiski mistahes esindatuse aluste kokkuleppimisel
arvestada, st põhikirjaga aluseks võetavad tunnused ei saa liikmete vaatest olla meelevaldsed.
Lõige 8 sätestab liidu registreerimise toimingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
KOKS täiendamisel §-ga 636 sätestatakse liidu üldkoosoleku otsustamise üldtingimused ja
kord. Säte on sarnane kehtiva KOLS §-ga 7, kuid vähendatud on piirangute mahtu üldkoosoleku
läbiviimisel või häälte jagunemisel.
Lõikes 1 sätestatakse analoogselt KOLSile, et mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on
selle liikmete üldkoosolek.
Lõikes 2 on sätestatud, et liikmesomavalitsused on üldkoosolekul esindatud oma esindajate
(või nende asendajate) kaudu ja igal esindajal on otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Samas võib
liidu põhikirjas ette näha, et liidu liikmel on mitu esindajat. MTÜ juhtimiseks ja liidu ülesannete
täitmise üle otsustamiseks ei pea tingimata korraldama kahte erinevat üldkoosolekut, kuid
eristama peaks otsuseid, mis tehakse MTÜ suhtes viimase üldkoosolekul ja liidu üldkoosolekul.
142
Lõikes 3 on sätestatud analoogselt KOLSile, et liidu üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides
mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse
või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
Lõiked 4–6 sätestavad, et liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule KOV volikogu volituste
tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Kohaliku omavalitsuse esindaja ja tema
asendaja nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema
asendaja, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.
Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalevate esindajate
poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse
vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud,
kui ükski esindaja ei ole selle vastu. Sätted on sisult analoogsed kehtiva KOLS § 7 lg 2 ja 3
sätestatuga. Liikmete häälteenamust käsitatakse liitude poolthäälteenamusena.
KOKSi lisatavas §-s 637 sätestatakse liidu ülesanded, ülesannete rahastamise ja ülesannete
täitmiseks volitamise alused. Säte koondab endas suuremalt jaolt kehtiva KOLS 3. peatüki §-e
8–11.
Lõiked 1 ja 2 sätestavad sarnaselt kehtivale KOLSile, et liit esindab liitu kuuluvaid KOVe kui
tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ühiselt
esindamine tähendab ennekõike kõigi liikmesomavalitsuste ühishuvide esindamist.
Lõige 2 reguleerib regionaalse ühisesinduse kui ühe KOVide ühishuvide esindamise vormi
moodustamise. See oli siiani reguleeritud kehtiva KOLS § 8 lõikega 21. Regulatsiooni on
muudetud üldisemaks, sätestades et regionaalse esinduse moodustamisega seotud küsimused
otsustavad liidud vastavalt oma põhikirjale. Varasemalt olid seaduses loetletud küsimused, mis
põhikirjas tuli reguleerida:
1) ühise esinduse arvulise koosseisu ja esindatuse põhimõtete kooskõlastamine ja kehtestamine;
2) ühise esinduse tehnilise teenindamise ning raha eraldamise põhimõtete kooskõlastamine ja
kehtestamine;
3) liidu esindajate nimetamine ühisesse esindusse ja vajaduse korral ühisest esindusest
tagasikutsumine.
Lõikes 2 näeb eelnõu ette võimaluse ka maakondlike liitude regionaalseks koostööks.
Maakondlik liit võib teise liidu, liitude või ka KOKS § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorganiga
moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused otsustavad liidud vastavalt
oma põhikirjale.
Seni kehtiva KOLS § 8 lõike 21, mille kohaselt võivad maakondlikud liidud moodustada
regionaalse esinduse koos teise või teiste maakondlike omavalitsusliitudega. Haldusreformi
järgselt mitmes maakonnas tekkinud olukord, kus KOVide arvu vähesuse tõttu ei ole
otstarbekuse kaalutusel mõtet üksnes maakonnapõhist omavalitsusliitu pidada, kuid regionaalse
koostöö formaat võib siiski ka sellistes olukordades maakondliku liidu olemasolule eesmärgi
anda. See võimalus lisati haldusreformi järgselt ja oli suunatud omavalitsusliitude ühise
regionaalse esinduse (nt analoogsena üleriigiliste liitude juures toiminud Omavalitsusliitude
Koostöökogule) moodustamise ja tegevusega seonduvate küsimuste õiguslikule
reguleerimisele. Ühisesinduse loomine võib olla vajalik üleminekuperioodiks, kui KOVid ei
ole veel otsustanud piirkondliku omavalitsusliidu loomist. Veelgi olulisem on ühise esinduse
loomine koostööks riigiga, kus näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuste strateegiliste
investeeringute osas riigi ja KOVide kokkuleppe formaadiks võiks kujuneda arengulepped.
143
Selliseid piirkondlikke arenguleppeid oleks optimaalne sõlmida 4–6 ning riigi partneriteks
nende sõlmimisel saaks olla neid maakondi hõlmavate omavalitusliitude ühised (regionaalsed)
esindused, kui omavalitsused need regionaalsel tasandil moodustaksid. Käesoleva muudatusega
laiendatakse sellise koostööformaadi rakendamise võimalust ka maakondadele, kus maakondlik
omavalitsusliit enam ei tegutse ning maakonna arendusülesandeid täidab maakondlik
arenduskeskus (so KOKS § 61 lõikes 2 nimetatud mistahes koostööorgan, mitte vaid
omavalitsusliit).
Maakondlik liit esindab maakonna huve, piirkondlik (so mitme maakonna peale moodustatud)
liit piirkonna ehk mitme maakonna huve. Regionaalne ühisesindus on täiendav formaat
maakondlike või piirkondlike liitude ning teiste KOKS § 61 lõikes 3 nimetatud koostööorganite
kaudu koostöö tegemiseks ning regionaalsete huvide esindamiseks suhetes riigiga, kui see
peaks olema vajalik.
Eelnõu sätestab sellise koostööformaadi võimalusena, mis eeldab siiski vastavate organite
põhikirjadest sellises koostöös osalemise täpsustamist.
Lõike 3 kohaselt on liidul jätkuvalt ühiste huvide kaitsmiseks õigus pöörduda kaebusega
halduskohtusse, kui see on vajalik liidu eesmärkide saavutamiseks või oma liikmete huvides
(kuid enda nimel). Säte on muutumatul kujul toodud üle KOLS 8 lõikest 3.
Lõiked 4–8 sätestavad alused, kuidas ülesandeid liidule anda. Liit võib omavalitsusüksusega
kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Liit võib täita neid kohaliku omavalitsuse
ülesandeid, mille täitmist on liidult soovinud seal osalevad KOVid ja mille liidu kaudu ühiselt
täitmine on haldusülesannete täitmise puhul otsustatud liidu üldkoosoleku poolt. Ülesandeid
täidetakse liidu kaudu vaid nende liikmesomavalitsuste eest, kelle volikogu on nii otsustanud.
Seaduste kohaselt võib olla terve rida ülesandeid, mis on KOV pädevuses, kuid mida on kas
raske või ebaotstarbekas täita omavalitsustel üksinda. Eelduslikult annavad KOVid ülesanded
liidule täitmiseks halduslepinguga, kui ülesande täitmine eeldab avaliku võimu volituste
(halduskoostöö seaduse § 4 nimetatud täidesaatva riigivõimu volitus) teostamist. Siiski ei
tähenda säte, et KOV ja liit peavad alati sõlmima halduslepingu ülesannete täitmiseks, kui
(haldus)ülesanne on ilma võimuvolitusteta rakenduslikku laadi või seotud tehnilise
teenindamisega. Vastavalt haldusmenetluse seadusele ja halduskoostöö seadusele sõltub
lepingu olemus üle antava ülesande olemusest. Sõltuvalt ülesande olemusest võib olla tegu ka
tsiviilõigusliku lepinguga. Tsiviilõigusliku lepingu alusel ülesannete täitmiseks võtmine ei
eelda tingimata liidu üldkoosoleku nõusolekut, kui liit oma põhikirjas ei sätesta sisemisest
juhtorganite pädevuse jaotust teisiti.
Lõike 5 kohaselt kui ülesanne on seotud siiski avaliku võimu volituse rakendamisega, on
sõlmitava lepingu puhul tegemist halduslepinguga, mida võib sõlmida üksnes juhul, kui
seaduses sisaldub sellekohane selge volitus ülesande üle andmiseks. Avaliku võimu teostamist
defineerib avaliku teenistuse seaduse § 7 lõige 3. Üheks avaliku võimu teostamise väljundiks
loetakse ka otsustust avaliku raha kasutamise üle. Siiski näeb eelnõu ette kitsa välistuse KOV
enda eelarvest liidule eraldatavate vahendite ja vara kasutamise üle otsustamiseks ilma
seadusest tuleneva selge aluseta. See tähendab, et juhul, kui KOV ja liit on leppinud kokku
mingi osa KOV eelarveliste vahendite kasutamise osas (KOVid annavad liidule õiguse teha
enda nimel rahalise mõjuga otsuseid), ei vaja selline kokkulepe eraldi seadusest tulenevat
volitusnormi. Välistus on siiski kitsas, mis tähendab, et kui eelarveliste vahendite kasutamisega
seotud tegevusel on taaskord vahetu mõju kolmandate isikute õigustele ja kohustustele, näiteks
144
piirangute seadmine isikutele, järelevalve läbiviimine või tuumfunktsiooni ülesanne, nagu
volikogu ja valitsuse pädevuses olevad küsimused, ei ole ülesande täitmine seotud enam pelgalt
vahendite kasutamise üle otsustamisega, vaid sealt väljuva avaliku võimu volitusi eeldava muu
haldusülesande täitmisega, mis vajab seadusest tulenevat volitusnormi.
Lõike 6 kohaselt võib seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande
liidule täitmiseks anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud
konkreetne omavalitsusorgan.
Sarnaselt lõike 5 viimasele lausele võib KOV liidule ilma selgesõnalise seaduses sisalduva
volituseta anda mistahes kohaliku omavalitsusüksusele sätestatud ülesande, mis vastab kõigile
kolmele tingimusele:
1) ei ole seotud avaliku võimu teostamise volitustega tulenevalt lõikest 5;
2) tegemist on kohaliku ülesandega;
3) seaduses ei ole määratud kindlaks omavalitsusorganit.
Eelnõu näeb õiguse volitada liidule ilma igakordse seaduses sisalduva volitusnormita KOV
täidetav kohaliku iseloomuga haldusülesanne, kuivõrd eriseadustes iga üksiku KOV ülesande
hindamine lähtudes sellest, kas seda võiks KOV koostööinstitutsioonile volitada või mitte,
oleks seadusandlust koormav ning kohaliku elu küsimuste lahendamisel ei pruugi seadusest
tulenevat alust seaduses ollagi.
Mikk Lõhmus ja Toomas Sepp on ekspertarvamuses126 leidnud, et põhimõte, et KOVid võivad
oma ülesandeid (välja arvatud avaliku võimu teostamisega seotud ülesanded) vabatahtlikult üle
anda liidule, võiks tuua üldnormina KOKSi ja laiendada seda neile MTÜdele, kelle kõik
liikmed on KOV üksused, samuti seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel ka teatud tüüpi
sihtasutustele.
Koostöövormi valikul ning KOV liitude ülesannete sisustamisel on oluline selgitada,
missugused piirid on õiguslikult seatud riigi poolt KOVidele erinevat laadi ülesannete täitmise
volitamisel. Kaalutlus, millise haldusülesande täpsemalt liidule täitmiseks anda saab ja mida
mitte, peab tegema ära KOV üksus. Nagu mainitud, avaliku võimu volitust puudutava ülesande
saab anda seaduses oleva volitusnormi puhul. Ülesanded, mis hõlmavad endas avaliku
võimuvolituste teostamist, ei ole selgelt piiritletud, on soovitatav lähtuda avaliku teenistuse
seaduse § 7 lõike 3 sätestatud ülesannete leotelust ja kohtupraktikast.
Riigikohus on oma praktikas järeldanud, et neid ülesandeid, mida on põhiseaduse mõtte
kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu
tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule127.
Tuumülesanded on riigi kui institutsiooni olemusest tulenevad ülesanded, nt ülesanded, mis
seonduvad avaliku võimu volitustega, riikliku sunni kohaldamisega ning jurisdiktsiooniliste
126
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2021/05/ekspertarvamus_OVL_roll_Sepp_Lohmus.pdf.
127
Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a kohtuotsus nr. 3-1-1-86-07: Indrek Eiche karistamises
„Ühistranspordiseaduse“ § 547 lg 1 järgi. milles üldkogu nõustub õiguskantsleriga selles, et ka neid ülesandeid,
mida on “Põhiseaduse” mõtte kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu
tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule. Üldkogu on seisukohal, et riigi
tuumikfunktsiooni hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka karistusvõim ning sealhulgas ka süütegude menetlemine.
Süüteomenetluse puhul on tegemist riikliku tegevuse valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute
põhiõigusi.
145
ülesannetega (süüteomenetlus). Erinevates juriidilistes arvamustes128 on avaldatud seisukoht,
et nn avaliku halduse ülesannete halduslepinguga üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule
on võimalik vaid piiratud ulatuses ning tegu pole mitte mingil juhul reegli, vaid erandiga, mis
nõuab igakordset eraldi otsustamist. Nii näeb seadus ette range seadusliku aluse nõude ning
nõuab igakordset eraldi kaalumist.
KOV nn vabatahtlike ülesannete puhul saab liit võtta need täitmisele üksnes nende KOVide
nimel, kes on niisuguse koostöö otsustanud volikogu tasemel. Lähtudes KOV autonoomiast, on
selline lahendus ka ainuvõimalik, niisugune koostöö saab toimuda üksnes volitamisena „alt
üles“, KOVide poolt vabatahtlikult liidule. Koostööst mitte huvitatud KOVid täidavad neid
ülesandeid iseseisvalt.
Varasemalt KOLS § 9 lg 4 regulatsiooni kohaselt võis seadusega või selle alusel kohalikule
omavalitsusele pandud ülesande liidule täitmiseks anda ainult seaduses sisalduva sellekohase
volituse olemasolu korral. Praktikas oli see järjest enam piiravaks asjaoluks KOV koostöö
tugevdamisel liituda kaudu, kuivõrd konkreetseid volitamist lubavad volitusnormid sisalduvad
üksikutes valdkonnaseadustes (nt ühistranspordi ja jäätmekorralduse valdkonnas). Sellest
tulenevalt leidis toetust muutus, et KOV seadusest tulenevate ülesannete liidule volitamist ei
peaks nii rangelt piirama, piisab kui selline piiran jääb jätkuvalt kehtima ainult avaliku võimu
volitusi sisaldavate ülesannete puhul.
Lõige 7 sätestab, et seadusega liidu kaudu omavalitsusliku ülesande täitmist toetatakse
riigieelarvest. Eelduslikult on kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise üle otsustuspädevus
KOVil endal. Kui aga seadusandja otsustab sekkuda omavalitsuse täidetava ülesande
täitmisesse ja sätestab ülesande täitjaks liidu, tuleb tagada liidule ka ülesande täitmiseks vajalik
rahastus. Selline regulatsioon varem puudus, kehtis ainult põhimõte, et seadusega või seaduse
alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (KOLS
§ 10 lg 4). Samas on lisatud põhimõte kooskõlas sellega, kuidas näiteks toimub maakonna
arengu kavandamine ühiselt maakonna KOVide poolt – tegemist on seaduses reguleeritud
omavalitsusliku ülesandega, mida seaduse alusel tuleb täita KOVidel ühiselt liidu (või ka MAKi
poolt) ning mille täitmist toetatakse riigieelarvest (mitte ei kaeta kulusid).
Lõigete 8–10 kohaselt sätestab eelnõu võimaluse seadusega või selle alusel
omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande, mis ei sisalda avaliku võimu volituste
rakendamist, anda liidule täitmiseks halduslepinguga liidu, omavalitsusüksuse ja
valitsusasutuse kokkuleppel. Nõus peavad olema kõik osapooled, sealhulgas kõik liitu
kuuluvad omavalitsusüksused.
Regulatsioon on toodud üle KOLS § 10 lõigetest 1-3, koondades need selguse huvides ühte
sättesse. Riiklike ülesannete täitmiseks andmisel on kehtiva korra kohaselt kaks võimalust.
Ülesanne antakse otse seadusega või võtab liit selle endale täitmiseks valitsusasutusega
sõlmitud halduslepingu alusel, mis eeldab konkreetse volitusnormi olemasolu seaduses.
Esmalt võib liidule panna riiklikke ülesandeid seadusega või seaduse alusel (KOLS § 10 lõige
1). Sellisel juhul kaasneb ka kohustus nende täitmisega seotud kulud katta riigieelarvest).
Samuti võib riiklike ülesandeid volitada liitu täitma valitsusasutus lepingu alusel (KOLS § 10
128
Vt nt Õiguskantsleri arvamus korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE) kohta. 2007 nr 18-1/071458/00706780. Samas
arvamuses on õiguskantsleri hinnangul avaliku ülesande üleandmine erand, mis eeldab lex specialist, s.o
eriseadust, mis sätestaks konkreetse volituse, millist avaliku halduse ülesannet ja millistel tingimustel on võimalik
haldusvälisele isikule üle anda, millised on selle täitmiseks vajalikud meetmed, milline on järelevalve ja kuidas on
tagatud vastutus.
146
lõige 2), aga seda ainult juhul kui ükski liitu kuuluv omavalitsus ei ole selle ülesande liidule
volitamise vastu (KOLS § 10 lõige 3).
Nagu ka lõike 6 puhul, saab eelnõu kohaselt riikliku ülesande, mis ei sisaldada avaliku võimu
volituste teostamist, anda ilma seaduses sisalduva volitusnormita täitmiseks liidule
kolmepoolse lepingu alusel, kus esindatud on nii KOV, liit, kui ülesande täitmist koordineeriv
valitsusasutus. Selge riikliku valitsusasutuse puudumisel on riigi esindajaks vastava
valdkonnaga tegelev ministeerium. Sarnaselt lõikega 6 seisneb keerukus riikliku
haldusülesande eristamist avaliku võimu volitusi eeldava ülesande täitmisest. Sarnaselt riiklike
ülesannete KOVile andmisega, tuleb ka nende liidule andmisel katta riikliku ülesande
täitmisega seotud kulud riigieelarvest.
Lõige 11 loendab sarnaselt kehtiva KOLS §-ga 11 liidu täidetavate ülesannete rahastamise
allikad. Liitu rahastatakse liikmemaksudest, toetustest ja annetustest, liidu põhikirjalisest
tegevusest saadavast tulust, seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest
eraldistest. Eelnõuga on juurde lisatud rahastusallikana KOV eraldised, nt juhtumitel, kus
KOVid soovivad kokkuleppel liiduga anda viimasele ülesandeid täitmiseks.
Lõike 12 kohaselt ei pea liit esitama enam majandusaasta aruandes andmeid äriregistrile oma
põhitegevusala kohta, kuna liidu tegevuse alused tulenevad seadusest. Säte on muutmata kujul
toodud üle KOLS §-st 111 („Majandusaasta aruanne“).
MTÜS § 36 lõike 5 järgi esitab juhatus registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos
andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta
lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast,
millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
Eelnõu § 1 punktidega 211 ja 212 kavandatakse teha muudatused KOKS §-s 65, mis
reguleerib omavalitsusüksuste suhteid riigiorganitega
KOKS § 65 lõigete 2–4 muudatused on valdavalt EKI sõnastuse lihtsustamise ettepanekute
arvestamine ja terminoloogia ühtlustamised.
KOKS § 65 täiendamisel lõikega 5 sätestatakse, et üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja
Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi, et riigieelarve seaduses sätestatud korras
kokku leppida:
1) kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;
2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;
3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.
Riigieelarve seaduse (RES) § 46 lõike 2 järgi peavad KOVide ning üleriigiliste KOV liitude
esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes
küsimustes:
1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted;
2) tasandusfondi, toetusfondi ja juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu
toetamiseks toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted
ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;
3) KOVidele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted;
4) informatsiooni eelarvestrateegias ja riigieelarve eelnõus kajastamise metoodika;
147
5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud
eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks;
6) meetmed KOVidele, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni.
Tegelikkuses on peetavate läbirääkimiste sisu nihkunud praktikas oluliselt laiemale RESis
sätestatud eelarveläbirääkimiste formaadist. Juba pragu arutatakse läbirääkimistel ka KOVidele
kavandatavate ja kohalduvate poliitikameetmete üle.
Eelnõuga täpsustatakse ka KOKSis kui KOV aluskorralduse seaduses üle, et lisaks RESis
sätestatud eelarveläbirääkimiste asjaoludele lepitakse RES sätestatud korras ELVL ja Vabariigi
Valitsuse läbirääkimistel kokku laiemas teemade ringis. KOV ülesannete ning nende
omavalitsuslikus või riiklikus olemuses kokkuleppimisel on kokkuleppe osaks ka KOV
täidetava riikliku ülesande riigieelarvest katmise tingimused ja hüvitise määrad/suurus.
Oluliste pikaajaliste poliitikameetmete algatamine hõlmab nii nende meetmete esmakordset
algatamist kui ka muutmist ja vastavate poliitikameetmete tingimustes kokkuleppimist (sh
suuremate KOVide või kohaliku arenguga seotud toetusmeetmete põhitingimused.
Viide RESis sätestatud korrale tähendab ühtlasi seda, et ka KOKSiga lisanduvate
läbirääkimisteemade puhul rakendatakse RES § 46 lõiget 3. Ehk kõigis läbirääkimiste ringis
arutatud küsimustes saavutatud kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve
eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis. Küsimused, milles kokkulepet ei saavutata,
otsustab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel. Samuti muu
õigusloome algatusega.
Eelnõu § 1 punktides 213 ja 214 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS §-i 66
„Omavalitsuseüksuse tegevuse järelevalve ja kontroll“.
Eelnõuga sisulisi muudatusi KOVide enda tehtava järelevalve osas ega riigi poolt KOVide
suhtes tehtava järelevalve osas ei kavandata. Vastavad normid saab üle vaadata Vabariigi
Valitsuse seaduse muudatuste raames või iga ministeerium ise vastava seaduse muudatuse
algatamisega.
Sätete muudatustega lihtsustatakse keeleliselt KOKS § 66 sõnastust. Tegemist on EKI esitatud
sõnastuse lihtsustamise ettepanekutega.
Eelnõu § 1 punktides 215–221 kavandatavad muudatused puudutavad KOKS §-i 661
„Teenistuslik järelevalve“.
Sätete muudatustega lihtsustatakse keeleliselt KOKS § 661 sõnastust. Tegemist on peamiselt
EKI esitatud sõnastuse lihtsustamise ettepanekutega.
Teenistusliku järelevalve eesmärk on KOVis tõhustada asutuste ja nende juhtide tegevust ja
tagada selle õiguspärasus kontrolli ning avalikkuse informeerimise kaudu. Teenistuslik
järelevalve annab valla- või linnavalitsusele õiguse reageerida asutuste ja nende juhtide
tegevusele, et vajaduse korral peatada või ennetada kahjulikke otsuseid või ebaseaduslikku
tegevust. Teenistuslik järelevalve täidab oma eesmärki vaid siis, kui valla- või linnavalitsus
reageerib tuvastatud rikkumistele kiiresti ning annab asutustele või nende juhtidele selged
juhendid olukorra parandamiseks.
148
Eelnõuga ei muudeta teenistusliku järelevalve olemust, vaid paragrahvi kohendatakse üksnes
keeleliselt, muutes sõnastust lihtsamaks.
Eelnõu § 1 punktiga 222 kavandatakse muuta KOKS § 663 sõnastust „Koerte ja kasside
pidamise eeskirjade rikkumine“.
Paragrahvi 663 pealkirjas ja sisus asendatakse sõnad „koerte ja kasside“ sõnaga
„lemmikloomade“.
Vt selgitusi § 22 lõike 1 punkti 362 muudatuste juures.
Eelnõu § 1 punktiga 223 kavandatakse muuta KOKS § 663 sõnastust „Trahvide laekumine“.
Muudatusega ühtlustatakse seaduse terminoloogiat – sõna „kohaliku omavalitsuse“
asendatakse sõnaga „omavalitsusüksuse“.
Eelnõu § 1 punktis 224 nähakse ette KOKS rakendussätete täiendamine §-dega 708–7011.
KOKSi rakendussätteid täiendatakse §-ga 708, mis puudutab KOKS § 19 lõike 2 punktis 13
sätestatud piirangu kohaldamist. Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse volikogu liikme
volituste peatamist juhul, kui ta on kinnitatud ametisse sama valla või linna ametiasutuse
hallatava asutuse juhiks, alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast.
Ametiasutuste ametnike puhul on küll tegemist passiivse valimisõiguse leebema riivega
võrreldes kehtiva seadusega, mille järgi nimetamisega ametnikuks tema volikogu liikme
volitused ennetähtaegselt ja pöördumatult lõppevad, kuid isikute võrdse kohtlemise põhimõtet
järgides tuleks siiski vältida muudatuste tegemist volikogu valimistevahelisel perioodil.
Kuna hallatavate asutuste juhtide osas on nende volikogu liikme volituste ühitamatuse nõude
kujul tegemist volikogu liikme passiivse valimisõiguse piirangutega, siis on vajalik ette näha
uuele regulatsioonile üleminekuks piisav aeg. Seaduse jõustumise hetkel 2023. aasta 1.
jaanuaril võib olla paljudes KOVide volikogudes hallatavate asutuste juhte, kes kandideerimisel
heauskselt arvestasid, et nad saavad oma mandaati teostama asuda. Volikogu volituste kestuse
ajal uute piirangute seadmine ei vasta selliste isikute puhul õiguspärase ootuse põhimõttele.
Seetõttu on põhjendatud piirangu rakendamine ühetaoliselt kõigile volikogu liikmetele alates
järgmistest korralistest KOV volikogu valimistest 2025. aastal.
KOKSi rakendussätteid täiendatakse §-ga 709, mis puudutab KOKS § 481 lõike 21
rakendamist. KOKS § 481 nimelt kavandatakse täiendada lõikega 21, mille kohaselt peab KOV
vähemalt iga nelja aasta tagant hindama sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasust ja
tõhusust, mille kohta aruande võib koostada siseauditi kutsetegevusele vastav siseaudiitor.
KOV ei pea tingimata värbama oma ametiasutusse selleks vastava kvalifikatsiooniga audiitorit,
audiitortegevuse seaduses sätestatud nõuetele vastavat isikut, vaid võib siseauditeerimise ka
teenusena tellida.
Nõude kohaldamise osas aastate lugemist alustatakse seaduse rakendamise aastast ehk 2023.
aasta 1. jaanuarist Seega 2027. a lõpuks peab olema kõigis KOVides siseaudiitor
sisekontrollisüsteemide toimimist ja selle nõuetekohasust kontrollinud. Säte ei tähenda, et
selleks ajaks peab olema tervikuna kogu sisekontrollisüsteemi osas siseaudit tehtud, vaid
nõutav on, et vähemalt mõned teemapõhised auditid oleksid läbi viidud (näiteks oleks hinnatud
hankesüsteeme, hariduskorraldust).
KOKS rakendussätteid (ptk 12) täiendatakse §-ga 7010 paragrahvi § 49 lõike 3 rakendamiseks.
149
Nimetatud sätte kohaselt ei või vallavanem, linnapea ega valitsuse liige olla sama valla või linna
ametiasutuse ametnik ja töötaja ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht ja
töötaja. Piirangut kohaldatakse alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Vt täpsemalt KOKS § 49 lõike 3
selgitusest.
KOKS rakendussätteid (ptk 12) täiendatakse §-ga 7011 paragrahvi § 55 lõike 2 rakendamiseks.
Täna kehtiva seaduse (KOKS § 55 lg 2) alusel võib valla- või linnasekretäriks nimetada
vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on magistrikraad õigusteaduses või;
bakalaureusekraad õigusteaduses ning kes on töötanud ATS § 2 tähenduses riigi või kohaliku
omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või; kellele on väljastatud valla- ja
linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud ATS § 2 tähenduses riigi
või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.
Valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistusi ei väljastata enam 2011. aasta 1.
märtsist, mistõttu ei ole põhjendatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse
tunnistuse alusel uute valla- ja linnasekretäride ametisse nimetamine. Valla- ja linnasekretäri
ametikoht eeldab kõrget õigusalast kvalifikatsiooni, kuna valla- ja linnasekretäride peamine
ülesanne on tagada KOVis antavate õigusaktide õiguspärasus ja õigusnõustamine.
Kutsetunnistuse omandanud isikute puhul oli nende väljaõpe oluliselt lühem õiguse õppesuunal
bakalaureuse- ja magistrikraadi omandanuist.
Seadusega antakse regulatsiooni rakendamiseks kahe-aastane üleminekutähtaeg, mille kohaselt
alates 2025. aasta 1. jaanuarist saab valla- või linnasekretäriks nimetada vaid sellise isiku, kes
vastab KOKS § 55 lg 2 p 1 ja 2 haridusnõuetele ehk valla- ja linnasekretäril peab olema
vähemalt bakalaureuse- või magistrikraad õiguse õppesuunal.
Kutsetunnistuse saanud valla- ja linnasekretärid, kes 2025. a 1. jaanuaril juba KOV
ametiasutuses sellel ametikohal töötavad, saavad senisel ametikohal jätkata.
Teiste seaduste muudatused
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 nähakse ette HKTS § 13 lõike 11 punkti 1 muutmine.
Kui üldreeglina tuleb HKS järgi isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu
sõlmimisel juhinduda riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja
riigihanke läbiviimise korrast, siis näeb HKS ette ka mõned erandid üldisest teenuste hanke
kohustusest.
KOV liitude puhul näiteks ei pea teenuste hankelepingu riigihanget kohaliku omavalitsuse
üksuste liidule riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise
halduslepingu sõlmimiseks kohaldama. Kuivõrd maakondliku koostööorgani ülesandeid võib
lisaks omavalitsusliidule täita ka mõni üksik KOV, sihtasutuse vormis tegutsev maakondlik
arenduskeskus, siis laiendatakse seadusemuudatusega erisust ka maakondlikele
koostööorganitele.
Kehtiv seadus ei näe ette erisuse tegemist ka juhul, kui mõni KOV tahab teisele KOVile
haldusülesannet täitmiseks volitada. KOV on põhiseaduslik avalik-õiguslik organisatsioon,
kelle tegevuse alused ja eesmärgid tulenevad EKOHist, PSist ja teistest seadustest. On
ebamõistlik nõuda, et KOVid peaks teisele KOVile haldusülesande täita andmisel hakkama
korraldama riigihanget, seetõttu lisatakse erisusena ka KOV-KOV halduslepingu sõlmimine.
150
Eelnõuga lisatakse seetõttu erandid HKS § 13 lõike 1 reeglist, mille kohaselt isikuga
haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete
seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast.
Eelnõu järgi ei pea HKS § 13 lõikes 1 sätestatud korda jälgima kohaliku omavalitsuse üksusele,
omavalitsusüksuste liidule või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõigetes 2 ja 3
alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või kohaliku omavalitsuse
haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu puhul.
Kehtiv seadus ei võimalda hankelepingut korraldamata, kui üks KOV soovib kaasata ülesande
täitmisesse teise KOVi või anda selle täitmiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile, mis
on asutatud sihtasutuse vormis, haldusülesannet täitmiseks volitada. Vastava
seadusemuudatuse eesmärk on anda KOVile suurem paindlikkus otsustada, kuidas ja kellega
koostöös ülesandeid täidetakse.
§ 3. Kohalike maksude seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 nähakse ette KoMS § 4 täiendamine lõikega 4, milles sätestatakse, et
maksumääruse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma
vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata sellise maksumääruse ja selle muudatuse puhul, millel
on maksukohustuslasele soodustav mõju
Eelnõuga kavandatakse tunnistada kehtetuks KOKS § 36 lõige 1, mille järgi kehtestatakse
kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve
vastuvõtmist. Olemuslikult ei sobi kohalike maksude kehtivuse reeglid KOKSi, kohalike
maksudega seonduvad regulatsioonid on mõistlikum hoida kompaktselt KOMSis.
Maksukorralduse seaduse § 41 sätestab, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise
ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kohalike maksude puhul võiks
selle reegli muuta sarnaseks riiklike maksudega.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 4 nähakse ette KOFS muudatused.
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KOFS § 22 lõike 21 teist lauset.
KOFS § 21 kohaselt kehtestab volikogu määrusega tingimused ja korra eelarve liigendamiseks,
eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, volikogus menetlemiseks ja vastuvõtmiseks,
majandusaasta aruande volikogus menetlemiseks ja kinnitamiseks, vastu võtmata eelarve korral
väljaminekute tegemiseks ja eelarve täitmiseks. Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust
kehtestama määrusega eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra.
Kehtiv KOFS § 22 sätestab lõike 21 teises lauses, et osavalla- või linnaosakogu arvamus lisatakse
volikogule esitatavale eelarve eelnõu seletuskirjale. Osavalla- või linnaosakogult eelarve kohta
arvamuste küsimine ja esitatud arvamuste menetlemine on KOVi sisemise töökorralduse küsimus,
mida ei pea seadusega detailsemalt reguleerima. Seetõttu nähakse eelnõuga KOKS § 22 lõike 21
teises lauses ette, et eelarve eelnõu menetluse nõuded näeb iga volikogu või valitsus ise ette. Soovi
korral võib arvamused lisada eelarve eelnõu seletuskirjale koos linna- või vallavalitsuse seisukohaga.
Samuti on võimalik laekunud arvamused läbi vaadata volikogus. Iga KOV saab ise sobiliku praktika
kujundada.
151
Eelnõu § 4 punktiga 2 kavandatakse muuta KOFS § 37 lõiget 1.
Eelnõuga muudetava KOKS § 35 lõike 2 sõnastuse järgi võib omavalitsusüksus olla osanik või
aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu
liige kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. KOFS § 37 lõige 1 näeb aga kehtivas
sõnastuses ette, et KOVil on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja
väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt KOFS §-le 36, kui see ei ole
vajalik KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Kehtiv sõnastus on pisut eksitav. Antud säte on mõeldud selleks, et KOV ei hakkaks
ostma mistahes juhuslikke aktsiaid investeerimise eesmärgil. Sõnastus „välja arvatud“ on vaja
KOFSi lisada, sest muidu ei tohi KOFSi järgi KOV üldse oma juriidiliste isikute kaudu mingeid
aktsiaid ja osasid omada.
Eelnõu § 4 punktiga 3 kavandatakse muuta KOFS § 37 lõiget 3.
Kehtiva KOFS § 37 lõike 3 järgi võib KOV kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva
üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohaliku
omavalitsuse ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava
hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et
kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine
endisel otstarbel. KOKS § 6 lõiget 1 kavandatakse eelnõuga muuta selliselt, et see ei sisaldaks
enam loetelu KOV nn tuumikülesannetest ning lõige 2 on plaanis kehtetuks tunnistada. KOKS
nagunii ei sisalda KOV täidetavate ülesannete ammendavat loetelu, mistõttu viide KOKS § 6
lõikele 1 ja 2 on ka kehtivas seaduses liialt piirav. Seetõttu sõnastatakse säte ümber selliselt, et
jäetakse sellest välja viide KOKS § 6 lõigetele 1 ja 2 ehk räägitakse abstraktselt kohaliku
omavalitsuse ülesannete täitmiseks olulise kinnisasja võõrandamisest või kinnisasja
koormamisest.
Eelnõu § 4 punktiga 4 kavandatakse täiendada KOFS § 37 lõikega 4.
Tulenevalt KOKS § 22 lõike 1 punktide sõnastuse muutumisest eelnõuga üldisemaks (punkti 8
muutmine ning punktide 6 ja 81 kehtetuks tunnistamine), tuleb KOFSis määratleda selgemalt
volikogu roll. KOVist sõltuvatele üksustele laenude andmise ja tagamise ning laenu võtmiseks
kinnisasja koormamise tohib otsustada ainult volikogu. Ainult arvelduskrediidi andmisel võib
teha nii, et volikogu seab ette piirmäära valitsusele. KOFSis vastav alus juba sisaldub.
Eelnõu § 4 punktiga 5 kavandatakse muuta KOFS § 38 lõiget 4.
KOV võib võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil KOFS § 38 lõike 4 esimese lause kohaselt
laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. KOFS § 38 lõike 4 teise lause
järgi võib volikogu otsustada laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla-
või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib võetavate laenude kogusumma
ulatuda. Nimetatud nõuded on mõistlikum panna eraldi lõigetesse, kuna nad reguleerivad
erinevaid aspekte. Seetõttu jäetakse lõikest 4 välja teine lause, mis lisatakse uude lõikesse 5.
Eelnõu § 4 punktiga 6 kavandatakse täiendada KOFS § 38 lõikega 5.
Kuna KOKS § 22 lõikest 1 jäetakse välja detailsem võlakohustuste võtmise regulatsioon
(volikogu ainupädevuse regulatsioon), täpsustatakse KOFS § 38 lõikes 5 lisatavas sättes,
millised otsused on võlakohustuste võtmisel volikogu pädevuses.
152
Eelnõu § 4 punktiga 7 kavandatakse täiendada KOFS § 59 lõikega 131.
Seadusemuudatuse eesmärk on täpsustada COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest
tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodi netovõlakoormuse erireegli sõnastust. Reegli
täpsustus on vajalik, et sõnastus viia vastavusse reegli tegelikule eesmärgile ja ära hoida aastatel
2025–2027 KOVide netovõlakoormuse liiga suureks muutumine ja valitsussektori
eelarvepositsiooni halvenemine. Muudetakse KOFS RT I, 17.12.2020, 6 redaktsiooni.
Eelnõu kohaselt muudetakse KOFSi, et 2025–2027. a netovõlakoormuse ülempiiri järk-
järgulise vähenemise reegel kehtiks ainult nende KOVide suhtes, kes on kasutanud 2020–2024.
aastal seadusega lubatud netovõlakoormuse ülempiiri erandit: 10-kordne põhitegevuse tulude
või põhitegevuse kulude vahe või 80% põhitegevuse tuludest. Seega, need KOVid, kes erandit
ei ole perioodil 2020–2024. aastal kasutanud, kehtib muudatuse järgselt alates 2025. aastast
netovõlakoormuse ülempiirina 6-kordne põhitegevuse tulude või põhitegevuse tulude vahe või
60% põhitegevuse tuludest. See on KOFS tavaolukorra reegel. Kehtuva KOFSi sõnastus lubaks
kõikidel KOVidel laenu võtta nt 2025. aastal kuni 75%-i, 2026. aastal kuni 70%-i ja 2027. aastal
kuni 65% põhitegevusetuludest. 2028. aastal kehtib tavaolukorra 60%. Reegli tegelik mõte on
võimaldada ajutiselt kõrgema netovõlakoormuse võimalust kasutanud KOVidele seadust
rikkumata 3 aastaga jõuda tavaolukorra netovõlakoormuse ülempiiri sisse.
2020. aasta KOFS muudatustega kehtestati reegel (§ 59 lg 12 ja 13), et COVID-19 haigust
põhjustavast koroonaviirusest tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodil lubatakse
KOVidel aastatel 2020–2024 netovõlakoormust suurendada järgmiselt:
ülempiir on 10-kordne põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe või 80%
põhitegevuse tuludest, olenevalt kumb on suurem;
netovõlakoormus ei või ületada põhitegevuse tulude kogusummat.
Tavaolukorraga võrreldes suurema netovõlakoormuse ülempiiri kehtestamisel lähtuti kahest
järgmisest põhimõttest:
võimaldada KOVidel teostada vajalikke investeeringuid (nt lõpuni viia EL tõukefondidest
rahastatud investeeringud) olukorras, kus nt majanduslanguse tõttu põhitegevuse tulud on
vähenenud;
majanduslanguse tingimustes elavdada majandust ehitusinvesteeringutega.
Alates 2025. aastast ülempiir väheneb järk-järgult sujuvalt (vt tabel nr 5), et KOVidel oleks
piisavalt aega netovõlakoormust korrigeerida allapoole. Selline sujuv netovõlakoormust
vähendama suunav reegel aitab vältida majanduslanguse ajal 80% piirmäära võimalust
kasutanud KOVil seadusega lubatud ülempiiri rikkujaks muutumist. Kui seda erandreeglit ei
ole, rakenduks 2025. aastal kohe netovõlakoormuse ülempiiri tavaolukorra reegel – 6-kordne
põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe või 60% põhitegevuse tuludest. Enamik
KOVe ei oleks võimelised ühe aastaga netovõlakoormust vähendama rohkem kui 20
protsendipunkti põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse vähendamine 5 protsendipunkti
põhitegevuse tuludest ühel aastal peaks olema KOVidele jõukohane, sest eeldatavasti
põhitegevuse tulud suurenevad ja laenude tagasimaksed vähendavad netovõla suurust.
Tabel 5. Eelnõus ette nähtud ülemmäära arvutamise kriteeriumite muutus 2019–20281
Ülemmäär (olenevalt kumb järgmisest on 2019 2020– 2025 2026 2027 2028
suurem) 2024
Põhitegevuse tulede ja põhitegevuse kulude 6x 10x 9x 8x 7x 6x
vahe korrutatuna järgmise kordajaga
153
Protsent põhitegevuse tuludest 60% 80% 75% 70% 65% 60%
Tabel 6. Näide ülemmäära arvutamisest1
Näide nr 1 Näide nr 2
Põhitegevuse 100 100
tulud
(näitlikud
ühikud)
Põhitegevuse 92 95
kulud
(näitlikud
ühikud)
Põhitegevuse 8 (100-92) 5 (100-95)
tulem
(näitlikud
ühikud)
Aasta 2019 2020–2024 2019 2020–2024
Ülempiiri - 6-kordne - 10-kordne - 6-kordne - 10-kordne
arvutus põhitegevuse põhitegevuse põhitegevuse põhitegevuse
tulem on 6x8=48; tulem on tulem on tulem on
- 60% 10x8=80; 6x5=30; 10x5=50;
põhitegevus- - 80% - 60% - 80%
tuludest on 60. põhitegevus- põhitegevus- põhitegevus-
tuludest on tuludest on 60. tuludest on 80.
Antud juhul on samuti 80.
lubatud ülemäär Lubatud ülemäär on Lubatud ülemäär
suurim kahest Antud juhul on kahest näitajast on kahest näitajast
näitajast ehk 60%. mõlemad näitajad suurem ehk 60%. suurem ehk 80%.
võrdsed ehk lubatud
ülemäär on 80%
Kahest komponendist koosnev netovõlakoormuse ülempiiri reegel on vajalik, sest KOVide
finantsvõimekus on väga erinev. Ühetaoline 60% reegel pärsiks võimekamate KOVide
investeeringuid.
Joonis 2. Aastatel 2025–2027 järk-järgult väheneva netovõlakoormuse ülempiiri rakendamine
seaduse muudatuse järgselt
154
KOV suhtes rakendub järk- KOV suhtes ei rakendu järk-
järgult vähenev järgult vähenev
netovõlakoormuse ülempiir netovõlakoormuse ülempiir
KOV A KOV B
2024. a lõpu 2024. a lõpu
seisuga seisuga
netovõlakoormus netovõlakoormus
80% 20%
2025. a ülempiir 75%
2026. a ülempiir 70% Alates 2025. a ülempiir
60%
2027. a ülempiir 65%
2028. a ülempiir 60%
Vastavalt KOFS § 32 lõike 2 punktile 2 kehtivad netovõlakoormuse ülempiirid nii KOVi kui
tema arvestusüksuse kohta. KOV arvestusüksus on KOV ise ja tema valitseva mõju all olevad
rahaliselt sõltuvad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Seadusemuudatuse rakendamine ei too kaasa ei riigile ega KOVidele täiendavaid tegevusi ja
kulusid. Muudatusega ei kaasne muudatusi rakendusaktides.
Seadusemuudatus jõustub üldises korras. Muudatus puudutab aastaid 2025–2027.
Vastav seadusemuudatus esitati kooskõlastusringile EISis.129 Menetlusökonoomia huvides
tõsteti muudatus käesolevasse eelnõusse. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastusringil
eelnõu osas ei vastanud, kooskõlastades eelnõu vaikimisi.
§ 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks KOLS.
Lähtuvalt asjaolust, et KOV liitude regulatsioon on eelnõuga keskselt koondatud KOKS uude
peatükki 101, tunnistatakse KOLS õigusloome mahu vähendamise eesmärgil kehtetuks.
§ 6. Seaduse jõustumine
Eelnõu §-ga 6 nähakse ette seaduse jõustumissätted.
Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on seadus kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril arvestades
seaduse menetlemiseks minevat üldist ajakulu. See on esimene võimalik aeg, millal võiks
129
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84da3085-738f-4c86-9217-91eba0ae2555.
155
seadust rakendama asuda (jättes seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele piisava
üleminekuaja).
Eelnõu § 6 lõikes 2 nähakse ette eelnõu § 1 punktide 176 ja 180 jõustumine 2025. aasta 1.
jaanuaril. Muudatused puudutavad valla- või linnasekretäride kutsetunnistuse alusel töötamise
piirangut neile isikutele, kes soovivad pärast 2025. aasta 1. jaanuari valla- või linnasekretäri
ametikohale saada.
Eelnõu § 6 lõike 3 järgi jõustuvad eelnõu § 1 punktid 149 ja 150 (revisjonikomisjoni
koosseisus hallatava asutuse juhi piirangu välja jätmine) 2025. aasta kohaliku omavalitsuse
volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Nimetatud sätted
puudutavad volikogu liikme volituste peatumise osas KOKS § 19 lõike 2 täiendamist punktiga
13 ehk KOV hallatava asutuse juhi ja volikogu liikme volituste ühitamatust, mille osas on
kavandatud KOKSi rakendussätet (KOKS § 708) rakendada samuti alates 2025. a volikogu
valimistulemuste väljakuulutamisest.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga on võetud KOKS § 19 lõikes 31 kasutusele termin „volikogu liikme volitustega
ühitamatu amet“. Tegemist ei ole aga Eesti õigusruumis tundmatu terminiga. Ka KOVVS § 68
lõikes 31 kasutatakse seda mõistet.
KOKS § 58 muudatusega asendatakse senine termin „asustusüksuse linnapea“ terminiga
„linnavanem“. Linnavanem saab olla vaid asustusüksusena linnal. Kehtiva seaduse sõnastus
„linna kui asustusüksuse linnapea“ võib tekitada praktikas segadust linna kui
omavalitsusüksuse linnapea positsiooniga. Teised KOKS § 58 asustusüksuse esindajad
kannavad kõik nimetust „vanem“.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub otsene seos Euroopa Liidu õigusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse
küsimused on iga liikmesriigi enda pädevuses.
6. Seaduse mõjud
Seadusega kavandatavate muudatustega avalduvad mõjud valdavalt vaid KOVide
töökorraldusele ja kuludele/tuludele.
Muudatused on suunatud seaduse tasandil regulatsiooni vähendamisele, võimaldamaks
KOVidel oma sisemise toimimise ja töökorralduse osas kujundada regulatsioonid vastavalt
väljakujunenud praktikale ja KOV spetsiifikast tulenevale vajadusele (väiksed vs suured
omavalitsused, linnalised vs maalised, KOVide ühinemisjärgselt praktikate ühildamisest
tulenevad erisused jne).
Enamus muudatustest mõjutab KOVide töökorraldust selles osas, mis on seotud KOV
sisekorralduse regulatsioonide täiendamisega tulenevalt uuest regulatsioonist või sellega
kooskõlla viimisega. Muudatuste ettevalmistamisega on seotud eelkõige valla- ja
linnasekretärid ning juristid, KOV ametiasutuste muud ametnikud ja töötajad, kes valmistavad
ette küsimusi volikogu ja valitsuse istungike, valitsuse ning volikogu liikmed. Samas ei mõjuta
muudatused sihtrühma toimimist olulisel määral, kavandatavad muudatused on võimalik
156
jooksva töö käigus valla või linna põhimäärusesse ja teistesse KOV õigusaktidesse sisse viia
ilma, et see oluliselt suurendaks KOVide töökoormust.
Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on ebatõenäoline, kuna enamus muudatustest
jätavad KOVidele senisest suurema tegutsemisvabaduse, enesekorraldusõiguse. Samas jätkub
KOVide jooksev nõustamine ja koolitamine nii Rahandusministeeriumi poolt kui ka näiteks
teavitamine parimatest praktikatest ja kogemuse vahetamine Eesti Linnade ja Valdade Liidu
poolt.
Muid otseseid mõjusid HÕNTEs nimetatud mõjuvaldkondadele seadusemuudatuste
rakendamisega ei avaldu.
KOKSi ja teiste seaduste muudatused puudutavad KOVide aluskorraldust ega mõjuta otseselt
kuidagi ka ettevõtjate ega kodanike halduskoormust, elanike heaolu ega sotsiaalset kaitset.
Kavandatav muudatus I: KOV ülesannete olemuse piiritlemine
KOV täidetavate ülesannete piiritlemise kriteeriumite lisamine KOKSi § 6 – ülesannete
piiritlemine olemuselt omavalitsuslikuks või KOV täidetavaks riiklikuks kohustuseks ja KOV-
riigi läbirääkimiste formaadi laiendamine (KOKS § 65 täiendamine lõikega 5).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVid, ministeeriumid, Vabariigi Valitsus ja
Riigikogu.
Senise kohtupraktika pinnalt KOV ülesannete piiritlemiskriteeriumite seadusesse lisamine aitab
kaasa õigusselgusele, tagab paremini KOVide täidetavate riiklike ülesannete rahastamise
riigieelarvest. Ministeeriumite, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vaatest aitavad muudatused
kaasa KOV ülesannete olemuse määramisele seadustes ja vastavalt riigieelarvest rahastamisele.
Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade liidu senise eelarveläbirääkimiste formaadi
laiendamine ka KOV ülesannete ja nende omavalitsuslikus või riiklikus olemuses, pikaajalise
mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamises ning seadusandlikes ja rahastamiskorralduslikes
muudatustes kokkuleppimisele KOV poliitikakujundamises, aitab kaasa ka võimalike
kohtuvaidluste ärahoidmisele.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVid (79), nende volikogu liikmed (1717) ja valitsuse
liikmed, ametnikud ja töötajad, ministeeriumite ja riigiasutuste ametnikud, töötajad; Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse liikmed ning muud seadusloomeprotsessis osalejad.
Mõju sagedus: mõju avaldumise sagedus sõltub kui sageli võetakse seadustes ette KOV
ülesannete muutmine, täpsustamine või uute ülesannete andmine. Sõltub ka sellest, kuidas
läheb edasi KOV ülesannete detsentraliseerimisele võetud poliitikasuuna tegevustega130
(suunata pärast haldusreformi võimekamaks muutunud KOVidele lähimuspõhimõttest lähtudes
rohkem ülesandeid). Muudatus võib hetkeliselt mõjutada õigusloome eest vastutavate
130
VVTP p 7.13: Analüüs ja ettepanekud riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades
kohalike omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu. Vt:
https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm.
157
ametnike, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu töökoormust, seaduse rakendajana KOVide
töökoormust, ent sellel ei ole olulist mõju asutuse töökorraldusele või põhiülesannete täitmise
võimekusele. KOVidele ei anta seadusega uusi ülesandeid just väga sageli.
Ebasoovitavate mõjude risk: vähetõenäoliseks saab pidada, et esineb ebasoovitavaid riske
KOV ülesannete piiritlemisel riiklikeks või omavalitsuslikeks. Jätkuvalt võib riigi ja KOVide
vahel tekkida vaidlusi, millise tasandiga on ülesandel rohkem puutumust: KOVidel võib olla
huvi arvuliselt rohkem ülesandeid lugeda KOV täidetavateks riiklikeks ülesanneteks, et saada
riigieelarvest ülesande täitmiseks suurem rahastus, kuid riigi-KOV läbirääkimistel kokku
lepitavate küsimuste laiendamisega ka KOV ülesannete olemuses kokkuleppimisele
tõenäoliselt väheneb võimalike eksimuste ja (kohtu)vaidluste hulk.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatusega kaasnev mõju on üldiselt
positiivne, keskmise mõjuga, kuna saavutatakse suurem selgus õigusloome kujundamises.
Muudatuse võimalik negatiivne mõju (KOV ja riigi töökoormuse suurenemine) on pigem väike.
Kavandatav muudatus II: Volikogu ja valitsuse määruseid puudutavad muudatused.
a. volikogu määrusega minimaalsete põhiõiguste piirangute seadmise selgesõnaline
võimaldamine;
b. volikogu ja valitsuse määrusele HÕNTE nõuete kohaldamine, sealhulgas seletuskirja
koostamise kohustus.
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), valitsuse
liikmed, valla- ja linnasekretärid ning muud ametiasutuse ametnikud ja töötajad (kes
valmistavad ette volikogu ja valitsuse õigusakte).
Kuna volikogu ja valitsuse määrused võivad mõjutada kõiki Eesti elanikke, kes on akti
adressaatideks ja põhiõiguste kandjateks, võib ka neid muudatuse sihtrühma arvestada, ent kuna
elanikele kaasneb pigem väikese mõjuga positiivne mõju (paraneb KOV organite määruste
kvaliteet, neile koostatakse seletuskirjad, mis aitavad kaasnevaid mõjusid ja määruse andmise
kaalutlusi paremini avada), siis järgnevalt on hinnatud ainult mõju kohalikele omavalitsustele.
Muudatusega kaasnevad mõjud: Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele. Volikogu ja valitsuse määruste kvaliteet tõuseb HÕNTE
nõuetele vastavate seletuskirjade koostamisega, mis peavad edaspidi olema põhjalikumalt läbi
mõeldud. Õiguslikult saab volikogu ka ilma seadusest tuleneva selge volitusnormita seada
määruses minimaalseid põhiõiguste piiranguid nt erinevate KOV eeskirjadega, kuid arvestada
tuleb siiski samu õigussuhteid reguleerivatest seadustest tulenevate nõuetega (KOV ei saa seada
seaduses lubatust, kui selles on selgelt piirangute ulatus sätestatud, rangemaid piiranguid).
Samas vähendab see koormust seadusloomele, kuna igal üksikjuhul ei ole enam vajadust
KOVile minimaalse põhiõiguse piirangu seadmiseks konkreetset üksikasjalikku volitusnormi
anda.
Määrusega kaasnevate mõjude hindamiseks võib tekkida mõnel juhul (kui tegemist on oluliste
mõjudega nt keskkonnale, majandusarengule) vajadus tellida mõjuanalüüse ka sisse, mis toob
valla- ja linnaeelarvele kaasa mõningase täiendava kulu. Arvestades, et ka praegusel hetkel on
olulistes strateegilistes küsimustes tellitud erasektorilt, ekspertidelt vastavaid analüüse, siis võib
eeldada, et nende maht ei saa seadusemuudatuste jõustumise järel olema praegusest oluliselt
suurem.
158
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), valitsuse liikmed, valla-
ja linnasekretärid ning muud ametiasutuse ametnikud ja töötajad, kes valmistavad ette volikogu
ja valitsuse õigusakte ning neid rakendavad.
Mõju sagedus: Muudatus võib hetkeliselt mõjutada määruse eelnõu ja seletuskirja kootamise
eest vastutavate ametnike ja töötajate töökoormust, ent sellel ei ole olulist mõju asutuse
töökorraldusele või põhiülesannete täitmise võimekusele.
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatuse kavandatav mõju on positiivne
kuna HÕNTE nõuete järgimise abil paraneb volikogu ja valitsuse määruste kvaliteet,
suurendades ka elanike informeeritust KOV õigusaktidega kaasnevatest mõjudest. Muudatuse
võimalik negatiivne mõju (töökoormuse suurenemine määruse eelnõu väljatöötamisel) on
pigem väike. Määruste suuremahulisi muutmisi ja uute andmisi, mis tooksid kaasa olulised
mõjud, ei esine KOVides väga sageli.
Kavandatav muudatus III: KOV volikogu liikme volituste peatumine ametiasutuses
ametnikuks nimetamisel ja hallatava asutuse juhiks kinnitamisel
a. KOKS § 19 lõike 2 volikogu liikme volituste peatumise aluste täiendamine seoses
volikogu liikme nimetamisega KOV ametiasutuse ametnikuks (kehtivas seaduses sel
juhul volikogu liikme volitused lõppevad);
b. volikogu liikme volituste peatumise aluste täiendamine seoses volikogu liikme
kinnitamisega KOV ametiasutuse hallatava asutuse juhiks kinnitamisega (kehtiva
KOKSi järgi ei loeta neid volitusi praegu ühitamatuks ehk hallatava asutuse juht saab
praegu olla samal ajal volikogu liige).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), kes nimetatakse
KOV ametiasutuses ametnikuks või kes kinnitatakse hallatava asutuse juhiks (kellega
sõlmitakse vastav tööleping). Jaanuari 2022. aasta seisuga on KOV hallatavate asutuste
juhtidest volikogu liikmeid, kes hetkel teostavad volikogu liikmena oma mandaati (volitused ei
ole peatatud) 93.
Muudatusega kaasnevad mõjud: seadusemuudatus avaldab mõju volikogu liikmete passiivse
valimisõiguse teostamisele ja KOV korraldusele.
a. Muudatus annab volikogu liikmele suurema paindlikkuse, võimaldades volikogu
liikmel/KOV ametiasutuse ametnikul pärast valimisi või volikogu liikme koha vabanedes
otsustada, et ta ei asu oma volikogu liikme õigusi teostama, vaid laseb oma volikogu liikme
volitused peatada ning võib hiljem otsustada siiski volikogu liikme kohale asuda. Samuti
võimaldab muudatus juba volitusi teostama asunud volikogu liikmel volitused peatada, et asuda
tööle omavalitsuse ametiasutuses ametnikuna.
Muudatus on võrreldes kehtivas seaduses sätestatud tagajärjega – volikogu liikme volitused
lõppevad ennetähtaegselt seoses nimetamisega KOV ametnikuks – leebem volikogu liikme
passiivse valimisõiguse piirang. Kui kehtiv seadus ei võimalda volikogu liikmeks valitud isikul,
kes on KOV ametiasutuse ametnik, üldse asuda volikogu valimisperioodi jooksul oma mandaati
teostama, siis volituste peatumine annab piisava paindlikkuse, et volikogu liige saaks nelja-
aastase valimistsükli jooksul otsustada, kas asub oma volikogu liikme volitusi teostama (sel
159
juhul tuleb tal lahkuda KOV ametiasutuses avalikust teenistusest) või jätkab teenistust
ametnikuna.
Seadusemuudatust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ja see rakendub üksnes edasiulatuvalt alates
2023. aasta 1. jaanuarist ehk seaduse jõustumisest volikogu liikmete osas toimuvate liikumiste
ja muudatuste osas.
b. Volikogu liikme volituste peatumine seoses kinnitamisega hallatava asutuse juhiks on uus
volikogu liikme volituste peatumise alus, mis ei lase nt munitsipaalkooli direktoril,
kultuurimaja või raamatukogu juhatajal samal ajal hallatava asutuse juhtimisega teostada oma
mandaati volikogus. Sellega seatakse volikogu passiivse valimisõiguse teostamisel piirang.
Piiranguga välditakse (erinevate volituste üheaegse teostamise piiranguga) volikogu kui KOV
esindusorgani ja KOV n-ö täidesaatva võimu osana KOV teenuste korraldamiseks moodustatud
hallatava asutuse juhi rollikonflikti (hallatava asutuse juht on volikogu suhtes
subordinatsioonisuhtes) ja vähendada võimalikke huvide konflikte. Kehtiva KOKSi järgi ei või
hallatava asutuse juht olla vaid revisjonikomisjoni liige (revisjonikomisjon teeb kontrolli
hallatavate asutuste üle). Volikogus hallatava asutusega seonduvate majanduslikku mõju
omavate otsuste korral peab hallatava asutuse juht volikogu liikmena end taandama, kuid seda
vajadust sageli ei teadvustata. Muudatusega vähendatakse võimalikke korruptsiooniohtlikke
olukordi volikogus.
Volikogu liikme passiivse valimisõiguse piirang ei ole aga liialt intensiivne - kui hallatava
asutuse juht soovib asuda oma mandaati volikogus volikogu valimisperioodil jooksul teostama,
siis peab ta hallatava asutuse juhi töölepingu KOViga lõpetama.
Seadusemuudatust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ja see rakendub üksnes edasiulatuvalt alates
2025. aasta KOV volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast volikogu liikmete osas
toimuvate liikumiste ja muudatuste osas.
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717), ka
asendusliikmed, kellel võib tekkida võimalus saada volikogu liikmeks, kes nimetatakse või on
juba nimetatud KOV ametiasutuse ametnikuks või kinnitatakse või on kinnitatud hallatava
asutuse juhiks.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori rahastamist, sh kulusid
ja tulusid).
Mõju ulatus: mõju ulatus on keskmine. Sihtrühmaks on kõik KOVide volikogu liikmed (1717),
ka asendusliikmed, kellel võib tekkida võimalus saada volikogu liikmeks, kes nimetatakse või
on juba nimetatud KOV ametiasutuse ametnikuks või kinnitatakse või on kinnitatud hallatava
asutuse juhiks. Hetkel Rahandusministeeriumil konkreetset arvu ei ole võimalik nimetada, kui
palju on KOV ametiasutustes ametnikke, kes on nt volikogu asendusliikmete nimekirjas.
Hallatava asutuse juhist volikogu liikmeid on jaanuari 2022. a seisuga 1717st 93.
Mõju sagedus: mõju avaldumise sagedus ei ole suur. Volikogu liikmete asumine KOV
ametiasutuse ametnikuks ega hallatava asutuse juhiks ei ole kuigi sage.
Ebasoovitavate mõjude risk: KOV ametiasutuse ametnikust volikogu liikme volituste
peatumisega ei kaasne ebasoovitavaid riske. Hallatava asutuse juhi volituste ühitamise keeld
volikogu liikme volitustega võib kaasa tuua olukorra, kus volikogusse pääseb hallatava asutuse
160
juhi asemel madalama valijate toetusega volikogu liige. Mõningane volikogu valdkondlik
pädevus võib hallatava asutuse juhi volikogust välja jäämisega samuti kaasneda.
Ebasoovitavate mõjude risk ei ole suur.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatusega kavandatav mõju on volikogu
liikme passiivse valimisõiguse riive osas mõõdukalt positiivne – volikogu liige, kelle volitused
on ametiasutuse ametnikuna töötamise ajaks peatatud, saab otsustada 4-aastase valimistsükli
jooksul asuda oma volikogu liikme mandaati teostama erinevalt kehtivast seadusest, kus tema
volitused volikogu liikmena on ametnikuna töötamise tõttu pöördumatult lõppenud.
Muudatusel on oluline negatiivne mõju hallatava asutuse juhi volikogu liikme mandaadi
teostamisele.
Kavandatav muudatus IV: KOV ametiasutuse ametnike ja töötajate ning hallatavate
asutuste juhtide ja töötajate keeld kuuluda samal ajal valitsuse koosseisu.
Muudatuse sihtrühm: valitsuse liikmed, KOVide ametiasutuste ametnikud ja töötajad,
hallatavate asutuste juhid ja töötajad.
Muudatusega kaasnevad mõjud: Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Kõige olulisem muudatusega kaasnev mõju on valitsuse kui kollegiaalorgani ja valitsuse kui
ametiasutuse vahelise rollikonflikti ja huvide konflikti ära hoidmine. Ametnike objektiivsuse,
ja erapooletuse nõuet valitsuse koosseisu kuulumisel ei ole võimalik reaalsuses täita. Samuti
laheneksid piirangu jõustumisega kõikvõimalikud normikollisioonid – jääksid ära pidevad
tõlgendusprobleemid, kas valitsuse liikmetest ametnikele kohalduks töösuhetes valitsusega
vaid ATS või ka KOKSis valitsuse liikmetele kohalduvad erinormid.
KOV ametiasutuse ametnike valitsuse koosseisu määramise eesmärk on seni praktikas olnud
nende pädevus, kuid muudatuse jõustumise tulemusena ei ole prognoositav valitsuse
professionaalsuse langus – valitsuse istungi päevakorras olevad küsimused valmistavad
jätkuvalt ette ametnikud ja töötajad, kes saab kaasata sõnaõigusega ka valitsuse istungitele.
Selline korraldus oleks sarnane Vabariigi Valitsusega, mille liikmeteks saavad olla vaid
ministrid, kuid valitsuse istungil arutatavad eelnõud on valmistanud ette ministeeriumite
ametnikud ja töötajad (välja arvatud Riigikogus algatatud eelnõud) ning nimetatud spetsialistid
kaasatakse vajadusel valitsuse istungile selgitusi andma.
Kõigi valitsuse liikmete ametikohtade muutumisega palgaliseks, kui muudatuse rakendumise
järel volikogud nii otsustavad, kaasneb mõningane KOV palgakulude suurenemine, mis oleneb
ka sellest, kui suur on valitsuse koosseisu. Nn põhikohaga valitsuse liikmete motiveerimiseks
on vajalik muuta valitsuse liikmete ametikohad palgaliseks, kuid võimalik on töötasu
diferentseerida (vallavanemale, linnapeale ning asevallavanemale ja -linnapeale makstakse
suuremas määras, valitsuse nn lihtliikmele madalamas määras). Valitsuse liikmete arvu lae
kehtestamine jääb jätkuvalt KOVide otsustada, kuid neid ei saa olla alla kolme. Kehtiva seaduse
alusel ei ole KOV ametiasutuse ametnikest ja töötajatest valitsuse liikmetele valdavalt valitsuse
liikme ülesannete täitmise eest täiendavat tasu nende ametniku ametipalgale ja töötaja palgale
makstud.
161
Muudatust rakendataks alates 2025. a KOV volikogu valimistulemuste väljakuulutamise
päevast.
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVi ametiasutuste ametnikud ja töötajad, hallatavate
asutuste juhid ja töötajad.
Mõju sagedus: 26. jaanuari 2022. a seisuga on 46-s KOVis (79-st) kasutusel valitsuse mudel,
mille koosseisu kuuluvad ka KOV ametiasutuse ametnikud ja töötajad, KOV hallatavate
asutuste juhid ja töötajad.
Kuna valimisperioodi jooksul on KOVides sageli avaldatud vallavanemale või linnapeale
umbusaldust, mistõttu valitsuse koosseisud on korduvalt muutunud, siis on keeruline mõju
sagedust arvestada.
Nende erinevate rollide täitmisel tekib selge rollikonflikt ja võib tekkida ka huvide konflikt.
Samuti tõusetub küsimus valitsuse rollist üldisemalt - kas see on pigem nn volikogu eestseisus,
poliitilisi otsuseid tegev organ või pigem administratiivne organ.
Mõju olulisuse hindamisel on siinkohal mõnevõrra asjakohane omavalitsuse „suuruse” või
„väiksuse” küsimus, sest eelnõus pakutav loogika eeldab „poliitilise” ja „administratiivse”
tasandi eristamist , st osakonnajuhatajate ja vallavanema/linnapea vahele tekib ka poliitiliste
valdkonnajuhtide tasand. Väiksemates KOVides ei puugi see kõikjal olla valutult rakendatav.
Samas arvestades, et KOVid saavad valitsuse koosseisu kinnitada ka isikuid, kes ei ela
rahvastikuregistri järgselt selle KOVi territooriumil, valitsuse istungid võivad toimuda ka
elektrooniliselt, on võimalik ka füüsiliselt antud KOVist eemal olles valitsuse töös osaleda.
Vaatasime Rahandusministeeriumis üle 2021. aasta volikogu valimiste järel kinnitatud
valitsuse koosseisud. 25. jaanuari 2022 seisuga on 79-st KOVist 46-s kasutusel mudel, kus
valitsuse koosseisus on kas KOV ametiasutuse töötajad või ametnikud või KOV hallatavate
asutuste juhid või töötajad. Vaid kolmes KOVis on valitsuse koosseisus KOV hallatavate
asutuste juhid, kahes KOVis hallatavate asutuste töötajad. KOV ametiasutuste ametnikud ja
töötajad on valitsuse koosseisus 41 KOVis, selle mööndusega, et lisaks on kahes KOVis
vallavalitsuse koosseisus osavallavanemad, kes ei ole klassikalised ametnikud, vaid tegemist
on siiski poliitiliste ametikohtadega, kelle puhul üksnes kohaldatakse osaliselt ATSi.
Osavallavanemate nn ametiaeg on seotud valitsuse koosseisu volitustega.
Samas ei joonistu kuidagi praegusest valitsuse koosseisude kinnitamise praktikast välja mustrit
justkui oleks tegemist eeskätt väikevaldadega, kus kaasatakse valitsuse koosseisu KOV
ametnikke ja töötajaid. Seda praktikat rakendatakse üle Eesti KOVide suurusest olenemata.
Kusjuures kahes elanike arvult kõige väiksemas vallas ei ole vallavalitsuse koosseisus KOV
ametiasutuse ametnikke ega töötajaid (Ruhnu ja Vormsi).
Seega võib praktika pinnalt teha pigem järelduse, et tegemist on lihtsalt praktikas juurdunud
lahendusega, mille osas ei pruugi olla tegelikku vajadust (st ei pruugi olla tegemist olukorraga,
kus KOVil ei ole võimalik leida valitsuse koosseisu pädevaid isikuid väljastpoolt KOV
ametiasutusi või hallatavaid asutusi) säilitada praegune mudel.
KOVides aastakümneid kehtinud praktika ei tähenda et, see oleks hea praktika, millega tuleks
jätkata.
Valitsuse liikmete puhul on eelnõus loobutud tema kohustuslikust palgalisusest, mis annab
volikogule otsustusvabaduse kaaluda, kas valitsuse liikmetelt oodatakse vaid poliitiliste
162
otsustuste langetamist või ka konkreetse valdkonna juhtimist. Viimane eeldaks ka valitsuse
liikme töö tasustamist.
Valitsuste liikmete keskmine arv Eestis on 5,5. Valitsuse liikmete arvu kinnitamine on volikogu
pädevuses.
Muudatusel ei ole olulist mõju asutuse töökorraldusele või põhiülesannete täitmise
võimekusele.
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega võib ebasoovitava riskina kaasneda see, et
väiksema elanike arvuga KOVides on keeruline muudatuse jõustumisel leida nn täiskohaga
valitsuse liikmeid. See risk enamikke KOVe ei puuduta. Negatiivseks mõjuks võib olla ka
mõningane valitsuse liikmete professionaalse järjepidevuse langus, kui ametnikke ja töötajaid
enam valitsuse liikmeks kinnitada ei saa, kes tagaks poliitikasuundade järgimisel stabiilsuse,
vajaliku oskusteabe. Viimast saab välistada, kaasates ametnike ja töötajaid sõnaõigusega
istungitele, valitsuse istungitele esitatavate eelnõude ettevalmistamine jääb jätkuvalt
ametiasutuste pädevuseks.
Valitsuse liikmete palgaliseks muutmisega võib kaasneda tööjõukulude kasv. See sõltub aga
KOVi enda otsustest, kui suurearvulised valitsused moodustatakse, kui suur on selle liikmete
tasu määr. Samas saavad ametnikud ja töötajad, kes valitsuse liime rolli on seni tasuta täitnud,
keskenduda oma ametikoha ja töölepingu järgsete ülesannete professionaalsele täitmisele ega
istuma enam n-ö kahel toolil vastandlikes rollides.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatuse kavandatav mõju on positiivne –
valitsus muutuks senisest rohkem strateegiliseks juhtorganiks, ametiasutuse ametnikud,
töötajad, hallatavate asutuste juhid ja töötajad saaks keskenduda oma põhitööle, ega peaks enam
täitma rollikonfliktseid ülesandeid.
Muudatuse võimalik negatiivne mõju (ametnike ja töötajate ja hallatavate asutuste juhtide
valitsusse kuulumise piirang võib tuua kaasa raskusi valitsuse liikmete leidmisel) on mõõdukalt
väike, võib puudutada pigem vaid üksikuid väikevaldu.
Kavandatav muudatus V: valla- ja linnasekretäri kutsetunnistusega isik ei saa alates
2025. a 1. jaanuarist enam olla nimetatud sellele ametikohale
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVides valla- ja linnasekretäri kutsetunnistuse
alusel töötavad valla- ja linnasekretärid. Rahandusministeeriumi andmetel on taoliseid
ametnikke 79-s KOVis kokku vähem kui neljandik valla- ja linnasekretäride koguarvust.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta otseselt avaliku sektori rahastamist, sh
kulusid ja tulusid).
Alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei saa valla- ja linnasekretärina töötav isik, kellel ei ole õiguse
õppesuunal omandatud vähemalt bakalaureusekraadi, kuid töötab valla- ja linnsekretäri
kutsetunnistuse alusel, kandideerida ega saada nimetatud teise KOVi valla- või
linnasekretäriks. Samal ametikohal jätkata on jätkuvalt võimalik. Nõue on vajalik vastava
ametikoha kõrge juriidilise professionaalsuse tagamiseks. Valla- ja linnasekretär aitab tagada
seda, et volikogu ja valitsuse õigusaktid ning KOV lepingud oleks samuti õiguspärased.
163
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVides kutsetunnistuse alusel töötavad valla- ja
linnasekretärid (ja nende asendajad), kes võivad soovida asuda tööle teise KOVi valla- või
linnasekretärina. Mõju ulatus on pigem väike, kuna kutsetunnistuse alusel seadusemuudatuse
jõustumise hetkel ametis olevad valla- ja linnasekretärid saavad senisel ametikohal jätkata.
Mõju sagedus: Muudatusel ei ole otsest mõju asutuse töökorraldusele või põhiülesannete
täitmise võimekusele. Võib eeldada, et tööturul on 79 valla- ja linnasekretäri ametikoha
täitmiseks piisaval hulgal õigusteaduse suunal kõrghariduse omandanuid.
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse kavandatav mõju on positiivne,
kuna see aitab hoida valla- ja linnasekretäride haridusnõude täitmise kaudu KOV tegevuse
õiguspärasust.
Kavandatav muudatus VI: Muudatused, millega täpsustatakse KOV elanike osalust
kohalikus valitsemises, sh:
a. kohaliku rahvaalgatuse esitamise õigust ning menetlemise korraldust (§ 32),
b. kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist, sh lisatakse võimalus küsitluse läbiviimise
algatamiseks kohalike elanike poolt (§ 321).
Muudatus avaldab mõju nii valla- ja linnaelanikele kui KOVidele.
1) Muudatuse sihtrühm 1: Muudatusest on mõjutatud kõik kohalikud omavalitsused ja
nende vastavad organid (volikogud, valitsuse liikmed, KOV ametiasutuste teenistujad) ning
kõik Eesti elanikud, kelle elukoht on registreeritud antud KOVis. Kuna elanikele kaasneb
muudatustega väike positiivne mõju (paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks),
siis järgnevalt on eelkõige hinnatud mõju KOVidele.
Muudatusega kaasnevad mõjud: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori
rahastamist, sh kulusid ja tulusid).
Mõju ulatus Enamus muudatustest mõjutab KOV töökorraldust selles osas, mis on seotud
KOV sisekorralduse regulatsioonide täiendamisega tulenevalt uuest regulatsioonist või sellega
kooskõlla viimisega ning esitatavate algatuste menetlemist, sh kohalike rahvaküsitluste
läbiviimist ning asjakohaste KOV otsuste ning nende menetlemisega seonduva avalikustamist
(eelkõige KOV arengu kavandamise protsessist, kus materjalide avalikustamine peab toimuma
enne otsuste tegemist erinevalt varasemast nõudest avalikustada see tagantjärele). Muudatuste
ettevalmistamisega on seotud erinevad KOV teenistujad (valla- ja linnasekretärid,
kommunikatsiooni-, arengu- või muud spetsialistid), kelle töökoormust võib see periooditi
vähesel määral mõjutada.
Mõju sagedus: Arvestades täna kohalike rahvaalgatuste esitamise hulka (keskmine sagedus 2
algatust viimase 30 päeva jooksul kõigi KOVide lõikes, 4 algatust 2021. aasta jooksul Tallinna
linnale) ei ole nendega kaasnev töökoormus oluline, ka juhul kui algatuste arv mitmekordistuks.
Algatuste arvu kasvu võib oodata, kuna algatuse sisu laiendati ning lisati õigus algatada
kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist, mille lõpliku läbiviimise otsustab siiski volikogu. Samuti
võib esitada elanike algatuse vabas vormis, mitte enam vaid KOV õigusakti eelnõu kujul ja see
võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Algatuse eelnõu
kujul esitamise nõudest loobumine võib kasvatada KOVide töökoormust algatuste valitsuse ja
164
volikogu istungile n-ö õigesti vormistatud eelnõu ettevalmistamise kohustusena vastavalt
normitehnika nõuetele. Algatuse puhul tuleb siiski esmalt hinnata, kas see üldse nõuab
volikogult või valitsuselt õigusakti vastu võtmist, kas see puudutab kohaliku elu küsimust ja
kas seda saab põhimõtteliselt toetada (esmasel algatuse arutelu valitsuses või volikogus, kus
alles hinnatakse algatuse kooskõla nõuetega ja selle sisulist põhjendatust, ei pea olema veel
istungile esitatud korrektselt vormistatud eelnõud, vaid võib algatuse arutelu toimuda ka n-ö
vabas vormis protokollilise otsustusena).
Rahvaküsitluse algatuse õiguse andmisega elanikele võivad kaasneda KOVile kulud küsitluse
läbiviimisel (küsitluspunktide avamine, elektroonilise küsitlussüsteemi kasutamine, nt
VOLIS131).
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline, kuna enamus muudatustest jätab KOVidele lõpliku otsustamise õiguse (kuidas
algatus lahendada, kas korraldada küsitlus).
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse mõju on keskmine.
2) Muudatuse sihtrühm 2: kõik Eesti elanikud, kelle elukoht on registreeritud antud KOVis.
Muudatusega kaasnevad mõjud: elanike võimalused osaleda ühiskondlikus elus kohaliku elu
korraldamisel ja seda mõjutada.
Mõju ulatus: muudatus loob paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks kõigile
Eesti elanikele, läbi kohaliku algatuse korra lihtsustamise – st eelnõu vormis algatuse asemel
on muudatuse kohaselt võimalus esitada algatusi erinevate kohaliku elu küsimuste
lahendamiseks koos vabas vormis põhjendusega (varasema eelnõu vormi asemel). Lisaks tekib
elanikel võimalus algatada kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist (kehtiva õiguse järgi on olulistes
kohaliku elu küsimustes elanike küsitluse korraldamine volikogu pädevuses, st võib toimuda
vaid volikogu algatusel), mis kindlasti suurendab KOVide poolt nende korraldamise sagedust,
võimaldades seega paremat dialoogi KOV ja kogukonna vahel. Kuigi küsitluse tulemustel ei
ole KOV organitele õiguslikult siduvat mõju, st lõpliku otsuse küsimuse lahendamise osas teeb
valitsuse või volikogu, siis kohaliku rahvaküsitluse algatamise ja läbiviimise täpsem
regulatsioon, sh nende algatamise õiguse andmine lisaks volikogule ka elanikele loob paremad
võimalused kohalikele elanikele kohalikus valitsemises osalemiseks ja selle otsuste osas oma
selge meelsuse väljendamisega mõjutamiseks.
Mõju sagedus: Arvestades täna kohalike algatuste esitamise hulka ei ole kohalik algatus ilmselt
ka muudatuste jõustumise järel sageli kasutatav osalusinstrument - indikatiivselt esitatakse
aastas kuskil 20–30 KOKS § 32 kohast algatust kõigis KOVides kokku, sh nt Tallinna linnas
on viimase aasta jooksul esitatud neli algatust. Kavandatav muudatus kindlasti suurendab
algatuste arvu kohalikes omavalitsustes kuni mitmekordselt. Algatuste arvu kasvu võib oodata,
kuna algatuse sisu laiendati ning lisati õigus algatada kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist, mille
esitamise sagedust võib mõnevõrra pärssida algatuse võimalikult kõrge lävend – algatuse
rahvaküsitluse läbiviimiseks saavad esitada vähemalt 10% KOV hääleõiguslikest elanikest.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline. Võimalik ebasoovitav mõju kohalikule demokraatiale ja inimeste osalusele
kohalikus valitsemises võib väljenduda, kui märkimisväärselt tõuseb elanike aktiivsus algatuste
131
https://www.volis.ee/gvolis/web.options?command=kov_14139&kid=.
165
esitamisel, sh kohaliku rahvaküsitluse läbiviimiseks, ent KOVid järjepidevalt ei lähtu neist
kohaliku elu küsimuste lahendamisel ning algatuse korras esitatud küsimuste üle kohalikke
rahvaküsitlusi ei korralda. Rahvaküsitluse korraldamisest loobumist peab seadusemuudatuse
järgi põhjendama, st sellest saab loobuda, kui esinevad seaduses nimetatud välistused, seega
välistab see meelevaldse algatuste tagasilükkamise. Seaduses on ka selgelt märgitud, et
rahvaküsitluse tulemustel on nõuandev mõju KOV organitele, seega ei muudeta olemuslikult
esindusdemokraatiat, vaid jätkuvalt on lõplike otsuste tegemine legitimeeritud
otsustusorganitel.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: elanikele kaasneb väikese mõjuga positiivne
mõju, kuna tekivad paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks. Mõju tegelik
ulatus sõltub sellest, mil määral loodud õigusi ja võimalusi realiseeritakse (st kas elanikud
esitavad algatusi ning KOVid lähtuvad neist otsuste tegemisel).
Kavandatav muudatus VII: Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
1. KOKS § 35 muudatus, millega lisatakse nõue märkida eraõigusliku juriidilise isiku asutamise
ja osalemise otsuses sihtasutuse, mittetulundusühingu või äriühingu asutamise või mitme
osalejaga mittetulundusühingus või äriühingus seal osalemise eesmärk ning kohaliku
omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu
kaudu.
Muudatuse sihtrühm: KOVid. Muudatusest on mõjutatud kõik KOVid, kes kavandavad
seaduse jõustumise järgselt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist või asuvad seal osalema.
Muudatus ei puuduta otseselt juba asutatud juriidilistes isikutes osalemist, küll aga tuleks KOV
eesmärk ja ülesanne välja tuua otsuses, millega muudetakse suuremal määral juriidilise isiku
vormi või korraldust (ühinemised ja jagunemised).
Teistele sihtrühmadele muudatus märkimist väärt mõju ei oma. Samuti ei kaasne muudatusega
ebasoovitavaid mõjusid. Pigem omab muudatus positiivset mõju, kuna võimaldab teistel
isikutel ja organisatsioonidel saada rohkem selgust, mis eesmärgil on juriidiline isik loodud ja
mis KOV tasandi küsimust see juriidiline isik on loodud lahendama.
Muudatusega kaasnev mõju: KOV eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise eesmärk ja
KOV nimel täidetav ülesanne muutub selgemaks. Sel moel on KOVil võimalik paremini ka
seada kvaliteedinõudeid ja sihte eraõigusliku juriidilise isiku tegevusele.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus KOV korraldusele. Mõju ulatus on väike ja
avaldamissagedus harv, kuivõrd majandustegevuses ja juriidilistes isikutes osalemine on ka
kehtiva õiguse kohaselt seotud kitsalt KOV täidetavate ülesannetega. Nimetatud nõuet pole
kehtivas korras küll otsesõnu välja toodud. KOV juriidilise isiku asutamine või liikmeks
asumine on reeglina läbi kaalutud otsus, mida ei langetata tihti ja ilma põhjuseta.
Isegi juhul, kui juriidilise isiku asutamise otsuses ei ole KOV täidetavat eesmärki täna
kirjeldatud, peab ühingu tegevus olema kantud vajadusest täita mõnda KOV ülesannet.
Konkurentsipiirangutest või riigiabi tingimustest tulenevalt ei saa KOV nagu ka riik tegeleda
ega osaleda igas eraõiguslikus juriidilises isikus, vaid osalemise eesmärk peab lähtuma või
seonduma omavalitsuslike ülesannete täitmisega, s.h aitama edendada kohalikku elu ja seal
toimivat eraettevõtlust. Samas jätavad nii kehtiv KOKS, KOFS kui eelnõu siiski juriidiliste
isikute asutamise eesmärgi ja ülesanded KOV sisustada. Peale KOFSis sätestatud nõuete
täitmise ei näe kehtiv seadus ega eelnõu ette konkreetseid tegevusi, piiranguid või tingimusi,
millal saab lugeda juriidilise isiku tegevust kohalikust huvist kantuks ja millal mitte. Sobivaks
166
ülesandeks, mida läbi juriidilise isiku täita, võib pidada nii KOV täidetavat olemuselt riiklikku
kui omavalitsuslikku ülesannet, kui just ülesande enda olemus (nt avaliku sunnivõimu
teostamine) ei välista selle täitmist läbi eraõigusliku vormi. Välistatud pole ka seaduses
konkreetselt nimetamata vabatahtlike ülesannete täitmine läbi juriidilise isiku. KOVil lasub
sellisel juhul suurem kohustus sellel otstarbel asutatud juriidilise isiku tegevust põhjendada ning
näidata seotust kohaliku elu tasandil lahendamist vajava küsimusega.
Muudatusel pole ka otsest ebasoovitavat mõju,
Ebasoovitavate mõjude risk: Riske või ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne.
Muudatus ei mõjuta KOVi töökoormust ja tegemist pole uue sisulise kohustusega, kuivõrd
juriidiliste isikute asutamine peab ka kehtiva korra kohaselt olema põhjendatud ja kaalutletud.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: KOV osalemine eraõiguslikes juriidilistes
isikutes muutub läbipaistvamaks.
2. Muudatus, millega lisatakse KOVi õigus osaleda liikmena tulundusühistus.
Muudatuse sihtrühm: KOVid. Mõjutatud sihtrühm on eelnõu jõustumise järgselt pigem väike
ja tulundusühistutes osalemist kaaluvad tõenäoliselt üksikud KOVid. Siiski ei saa välistada
sihtrühma ajas kasvamist erinevate kogukonna kaasamist hõlbustavate ülesannete ja projektide
rakendamise tarbeks. Tulundusühistu on täiendav võimalik valik teiste ettevõtlusvormide seas.
Mõju teistele sihtrühmadele on samuti valdavalt vähene, kuid üksikasjalikes olukordades võib
muudatusega kaasneda teatav mõju isikutele või organisatsioonidele, kes soovivad koostöös
KOViga rakendada kogukondlikke koostööprojekte ja realiseerida neid tulundusühistu vormis.
Mõju avaldub vaid juhul, kui isikud või organisatsioonid soovivad KOViga koostöös
tulundusühistus osaleda.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: muudatus avab võimaluse osaleda KOVidel liikmena
tulundusühistutes. Kehtiva korra järgi on seal osalemise võimalikkus õiguslikult ebaselge.
Nagu igas juriidilises isikus osalemisel, peab ka tulundusühistutes osalemisel KOV läbi
mõtlema oma eesmärgid ja soovitud tulemi ning veenduma, et tegevus, mida täitma asutakse,
seondub KOV ülesannetega. Arvestama peab ka KOFSis sätestatud finantsnõuete ja
võlakoormuse tingimusi, konkurentsi- ning riigiabinõudeid.
Tulundusühistu korraldus ise on reguleeritud tulundusühistuseaduses ja KOVid on kohustatud
seaduses toodud tingimusi teiste isikutega sarnaselt järgima. Seega ei kaasne muudatusest
KOVile erinevat või ulatuslikumat mõju, kui mistahes teist tüüpi juriidilistes isikutes
osalemisega tekiks. Muudatuse mõju on vähene ja selle avaldumise sagedus sõltub sellest, kui
palju KOVe tulundusühistus osalemist kasutama hakkab.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja sõltub pigem KOV tulundusühistuseaduses toodud
regulatsiooni rakendamise valikutest. Et ettevõtlusvormist tingitud riske maandada, peaks KOV
vältima põhikirjas ette nähtud liikmete varalist vastutust (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga
kindlaksmääratud ulatuses vastutust. Tulundusühistu vormis tegutsemine ei too KOVile kaasa
eraldisesvat või täiendavat korruptsiooniriski võrreldes teiste ettevõtlusvormidega.
3. Muudatus, mille kohaselt on valla- või linnavalitsusel õigus kehtestada sihtasutuse,
osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või
linn, juhatuse liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise täpsemaid või
täiendavaid tingimusi.
167
Muudatuse sihtrühm: KOVid.
Muudatus omab vähest positiivset mõju suurematele KOVidele, kelle (ainu)asutatud erinevates
eraõiguslikes juriidilistes isikutes on kokku palju valla või linna esindajaid. Muudatuse mõju
sõltub asjaolust, kas KOV otsustab sellise esindajate tegevust reguleeriva korra kehtestada või
mitte. Muudatuse mõju võiks avalduda peamiselt Tallinna või Tartu linnale. Eelnõu eelselt on
korduvalt kerkinud küsimusi, kuidas reguleerida linna ainuosalusega aktsiaseltside ja
sihtasutuste juhatuse liikmete tasustamist. Näiteks ÄS või SAS alusel on juhatuse liikme tasu
suuruse ja maksmise korra määramine nõukogu pädevuses, mistõttu osanikul, aktsionäril ja
asutajal ei ole õiguslikku alust juhatuse liikmete tasustamist reguleerida ega sätestada juhatuse
liikmete tasustamise põhimõtteid, millest nõukogud peaks oma vastavasisulistes otsustes
juhinduma.
Teistele muudatusest mõjutatud sihtrühmadele otsest mõju muudatusel ei ole, kuna eelnõu
kohaselt saab kehtestatav kord reguleerida vaid KOV ainuosalusega juhtorgani esindajale
nõudeid.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: mõju avaldub vaid nendele KOV esindajatele, kes on
esindajale esitatavate täpsemate nõuete ja tingimuste korra kehtestanud.
KOV kui ainuaktsionäri, osaniku või sihtasutuse ainuasutaja seisukohast on oluline ühtlustada
ühingute juhatuste tasustamise põhimõtted, et ühest küljest tagada ressursside ratsionaalne
kasutamine ja teisest küljest ühingute võrdne ja objektiivne kohtlemine. Suurematest linnadest
nt Tallinn on ainuaktsionäriks kaheksas aktsiaseltsis, ainusosanikuks ühes osaühingus ning
ainuasutajaks üheteistkümnes sihtasutuses. Teistes KOVides on ainuomandis olevate
aktsiaseltside, osaühingute või sihtasutuste oluliselt väiksem, seega avaldavad muudatused
peamiselt mõju Tallinna linnale ja mõju ulatus sõltub, kuidas Tallinn oma vastavat korda
sisustama asub. Seni on Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete
tasustamise põhimõtted kiitnud linnavalitsus heaks istungi protokolli päevakorrapunktis.
Sisuliselt on tegemist soovitusliku dokumendiga, mis ei ole õiguslikult siduv. Juriidiliselt
siduva korra kehtestamine võib muuta seniste esindajate harjumuspäraseid (hea tahte
kokkuleppel põhinevaid) esindamise tingimusi ja sellisel juhul on neile mõju arvestatav.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju,
arvestades, et isegi juhul, kui KOV korras kehtestatavad tingimused tunduvad esindajale
ebamõistlikult piiravad, on tegemist üldaktiga, mis allub õiguskantsleri või kohtu järelevalvele.
Muudatus ei tohiks tekitada ka probleeme näiteks nõukogu rollis ja õiguses oma liikmetele
tasude määramisel. Teoreetiliselt säilib ka KOV ainuomandis oleva juriidilise isiku
esindusorgani liikmel jätkuvalt õigus otsustada KOV ettenähtud esindamise korras ettenähtust
teisiti, kuid arvestama peab võimalusega, et kaasneda võib KOV esindaja vastutus KOV ees
kehtestatud korra tingimuste rikkumise eest.
Kavandatav muudatus VIII: Muudatused, millega täpsustatakse KOV arengukava
menetlemist.
1. KOV arengukava osas kavandatavad muudatused:
a. arengukava sisunõudeid muudetakse (kajastades, millised valdkonnad peavad olema
eelnevalt analüüsitud, viies need valdavalt juba praktikas arengukavades sisalduvaga
kooskõlla) (§ 37 lg 2);
b. lisatakse säte, mille kohaselt tuleb valla või linna arengukava ja täiendavate
arengukavade koostamisel arvesse võtta riigi strateegilise ja ruumilise arengu
suundumusi (§ 37 lg 5) ning
168
c. täpsustatakse kohustust avalikustada arengukava eelnõu avalikustamise käigus
esitatud ettepanekud enne arengukava vastuvõtmist (§ 372 lg 61).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik KOVide arengu kavandamise eest vastutavad
teenistujad. Kuna arengukava avalikustamine võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, kes sellest
huvitatud on, võib ka neid muudatuse sihtrühma arvestada, ent kuna elanikele kaasneb väikese
mõjuga positiivne mõju (paraneb info kättesaadavus arengukava menetlemisest
menetlusprotsessi jooksul), siis järgnevalt on hinnatud ainult mõju KOVidele.
Muudatusega kaasnevad moj̃ ud: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori
rahastamist, sh kulusid ja tulusid)
Mõju ulatus: sihtrühmaks on kõik KOVide arengu kavandamise eest vastutavad teenistujad,
hinnanguliselt 80–100 arvestades, et suuremates linnades on arengukavade koostamisse lisaks
arendusnõunikule ja spetsialistile kaasatud ka teine spetsialist või osakonnajuhataja.
Mõju sagedus: Arengukava vaadatakse üle iga-aastaselt, sh vajadusel vaadatakse üle olukorra
kirjeldus, mida täiendavad sisunõuded hõlmasid ning korraldatakse eelnõu avalikustamine enne
selle vastuvõtmist. Muudatus võib hetkeliselt mõjutada arengukava kootamise eest vastutavate
ametnike töökoormust, seda tõstes seoses avalikustamisel tulnud ettepanekute valla või linna
veebilehel avaldamisega, ent sellel ei ole olulist mõju asutuse töökorraldusele või
põhiülesannete täitmise võimekusele.
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse kavandatav mõju on positiivne,
kuna riigi ja KOV tasandi strateegilised sihid viiakse omavahel paremini kooskõlla ning
valitsemises kaasneb suurem avatuse. Arengukava avalikustamisel esitatud ettepanekute
avaldamine KOV veebilehel enne arengukava vastuvõtmist suurendab elanike informeeritust
ning võimaldab neil paremini kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida. Muudatuse võimalik
negatiivne mõju (KOV töökoormuse suurenemine arengustrateegia avalikustamise järel) on
väike.
2. Muudatused, millega täpsustatakse maakonna arengustrateegia menetlemist, sh:
a. maakonna arengustrateegia avaliku arutelu tulemuste kajastamine, lisades kohustuse
arengustrateegia eelnõu avalikustamise käigus esitatud ettepanekud avalikustada enne
arengustrateegia vastuvõtmist (§ 374 lg 51) ning
b. antakse võimalus maakonna arengustrateegia iga-aastase tegevuskava kinnitamine
volitada maakonna koostööorganile (§ 374 lg 61).
Muudatuse sihtrühm: sihtrühmaks on kõik 15 KOVide koostööorganitena toimivat
maakondlikku arendusorganisatsiooni (MAROdeks on sõltuvalt maakonnast kas maakondlikud
omavalitsusliidud, maakondlikud arenduskeskused või üks KOV), kelle ülesandeks on
maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskava koostamine.
Kuna maakonna arengustrateegia avalikustamine võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, kes sellest
huvitatud on, võib ka neid muudatuse sihtrühma arvestada, ent kuna elanikele kaasneb väikese
mõjuga positiivne mõju (paraneb info kättesaadavus arengukava menetlemisest
menetlusprotsessi jooksul), siis järgnevalt on hinnatud ainult mõju KOVidele.
169
Muudatusega kaasnevad mõjud: Mõju riigiasutuste ja KOV asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori rahastamist, sh kulusid
ja tulusid).
Mõju ulatus: Muudatus mõjutab kõiki 15 maakondlikku arendusorganisatsiooni, kelle
ülesandeks on maakonna arengustrateegia ja tegevuskava koostamine ning KOVide
volikogusid, kelle ülesandeks on nende kinnitamine.
Mõju sagedus: maakonna arengustrateegiat koostatakse/muudetakse/täiendatakse mitte
sagedamini kui kord 4 aasta jooksul, seega mõju ulatus ei ole suur. Arengustrateegia
tegevuskava, mida uuendatakse iga-aastaselt, koostamine on maakonna koostööorgani
ülesandeks, kuid kinnitamine on kehtiva KOKSi järgi seni iga volikogu ülesandeks, mis nüüd
on võimalik samuti volitada koostööorganile. Seeläbi langeb kõigi KOV üksuste töökoormus
arengustrateegia tegevuskava menetlemisel, kuna enam ei pea kõik maakonna KOVide
volikogud seda omalt poolt kinnitama (kui üks volikogu paneb ette tegevuskava muudatuse,
siis peaks tegevuskava juba heaks kiitnud volikogud samuti selle muudatuse heaks kiitma, mis
praktikas võtab ebamõistlikult kaua aega ja toob kaasa olulise töökoormuse).
Ebasoovitavate mõjude risk: muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid riske.
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: kavandatava muudatusega kaasnev mõju on
positiivne, kuna aitab tagada riigi ja KOV tasandi strateegiliste sihtide parema kooskõla ning
toob kaasa võimaliku menetluskoormuse vähenemise tegevuskava koostamisel ja kinnitamisel.
Muudatuse võimalik negatiivne mõju (töökoormuse suurenemisele arengustrateegia
avalikustamise järel) on väike.
Kavandatav muudatus IX: Piirkonnakogude moodustamise mõjud.
Muudatus, millega luuakse võimalus lisaks linnaosa- ja osavallakogudele moodustada ka muid
piirkonna esinduskogusid ehk nn piirkonnakogusid.
1) Muudatuse sihtrühm 1: Muudatusest on kaudselt mõjutatud kõik kohalikud
omavalitsused ja nende vastavad organid (volikogud, kes moodustavad piirkonna esinduskogu
ja lõpetavad nende tegevuse ning kellele on piirkonnakogul õigus ettepanekuid esitada; samuti
valitsuste liikmed ja teenistujad, kelle ülesandeks on piirkonnakogusid kaasata nt arengukava
ja eelarvestrateegia menetlemisel). Otsesemalt on mõjutatud ainult need KOVid, kus on
piirkonnakogud moodustatud (viis KOVi 1.01.2022 seisuga) ning kus võib ilmneda nende
alusregulatsiooni täpsustamise ja KOKSist tulenevale alusele viitamise vajadus. Samuti on
muudatusest mõjutatud KOVid, milles plaanitakse piirkonnakogud moodustada (sellekohast
infot ei ole, küll aga võivad osad KOVid, kus täna on moodustatud linnaosa- või osavallakogud,
kujundada need ümber piirkonnakogudeks, mille regulatsioon on üldisem, jättes enam
kohapealset vabadust nende rolli sisustamiseks). Kokku on osavallakogud moodustatud viies
KOVis (Hiiumaal toimivad ka osavalla valitsused ametiasutustena), lisaks linnaosakogud
Tallinna linnas (Tallinnas on moodustatud samuti lisaks ka linnaosa valitsused).
Muudatusega kaasnevad mõjud: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (muudatus ei mõjuta avaliku sektori
rahastamist, sh kulusid ja tulusid).
Mõju ulatus: muudatus mõjutab otseselt ainult neid KOVe, kes regulatsiooni alusel
piirkonnakogu moodustavad. Võrreldes tänase osavalla- või linnaosakoguga on regulatsioon
170
üldisem, seega võimaldab see vähema reguleerimisega anda tänasele praktikale KOKSist
tuleneva juriidilise aluse ja tunde, et senine valitud detsentraliseerimise mudel on ka
seadusandja poolt soositud.
Mõju sagedus: Piirkonnakogu moodustamisega ei kaasne olulist mõju KOVide töökoormusele
- piirkonnakogu statuudi või põhimääruse kehtestamise näol on tegemist ühekordse mõjuga
töökoormusele. Lisaks võivad sellega seoses kaasneda mõningad muudatused KOVide
töökorralduses (nt piirkonnakogu ettepanekute küsimine ja arvestamine arengukavale ja
eelarvestrateegiale), mis lühiajaliselt mõjutavad mõne ametniku töökoormust. Samas võib
eeldada, et KOVides, kus osavalla- või linnaosakogud on juba moodustatud ilma sellekohase
regulatsioonita, on neile antud ka seadusest tulenevate osavalla- või linnaosakogude õigustega
võrreldavad õigused ning nende tagamine kajastub juba praegu asutuse töökorralduses ja
teenistujate tööülesannetes.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline, kuna muudatuse rakendamine (piirkonnakogu moodustamine ja tema
töökorralduse reguleerimine) on KOV pädevuses, muudatus ei mõjuta KOVide
otsustusvabadust kas ja millise pädevusega piirkonnakogud moodustada.
Moj̃ u avaldumine ja hinnang moj̃ u olulisusele: Muudatuse võimalik mõju KOVide
töökorraldusele on väike.
2) Muudatuse sihtrühm 2: kõik Eesti elanikud, kelle elukoht on registreeritud KOVis.
Muudatusega kaasnevad mõjud: elanike võimalused osaleda ühiskondlikus elus kohalikul
tasandil ja seda mõjutada.
Mõju ulatus muudatus loob mõnevõrra paremad võimalused kohalikus valitsemises
osalemiseks kõigile Eesti elanikele, läbi võimaluse loomise piirkonnakonnakogude töös
osalemiseks või nende kaudu ettepanekute esitamise valitsustele ja volikogudele, sh arengukava
ja eelarvestrateegia kohta. Seda eeldusel, et paindlikuma regulatsiooni võimaldamise tõttu
võidakse piirkonnakogusid juurde moodustada. Samas oli nii osavallakogude kui
piirkonnakogude moodustamine kõige aktiivsem ja aktuaalsem peale haldusreformi käigus
toimunud KOVide ühinemisi, mistõttu ei ole otsest alust eeldada, et juba olemasolevate
piirkonnakogude arv olulisel määral suureneks. Ainult olemasolevatele piirkonnakogudele
õigusliku aluse loomine ei mõjuta oluliselt elanike võimalusi kohaliku elus osalemiseks.
Mõju sagedus: Piirkonnakogu moodustamisel on võimalik selle kaudu elanike osaluse
võimalusi kohalikus elus jooksvalt parendada, kas läbi piirkonnakogude töös osalemise või
selle kaudu ettepanekute esitamise valitsustele ja volikogudele. Kõige kaalukam roll on
arengukavale ja eelarvestrateegiale arvamuste andmine piirkonnakogu ja seega ka piirkonna
elanike poolt, mis toimub kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk: Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on
ebatõenäoline. Võimalik ebasoovitav mõju kohalikule demokraatiale ja inimeste osalusele
kohalikus valitsemises võib väljenduda siis, kui piirkonnakogu moodustamisel on eesmärgid
või ootused märkimisväärselt erinevad selle tegelikust võimest mõjutada valitsuse ja volikogu
tegevust (sest seaduse alusel võib talle ette näha ka väiksemad õigused kui linnaosa- ja
osavallakogudele). Samas selle riski avaldumine või mitteavaldumine ei tulene loodava
regulatsiooni sisust. Piirkonnakogude moodustamise alused on KOVide endi kujundada.
171
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: elanikele võib kaasneda väikese mõjuga
positiivne mõju, kuna võivad tekkida paremad võimalused kohalikus valitsemises osalemiseks
või selle mõjutamiseks.
Kavandatav muudatus X: KOKSi lisatav peatükk 101 ehk omavalitsusüksuste liidud
1. KOV võib teha koostööd teiste KOVidega läbi maakondliku või piirkondliku
omavalitsusliidu, kuid mitte mõlemas korraga.
Mõju sihtrühmaks on KOVid.
Kehtivas KOLSis asuv regulatsioon on eelnõuga KOKSi üle toodud suures osas senisel kujul,
mis tähendab, et muudatusega seotult märkimisväärseid mõjusid ei teki. Kogu regulatsiooni
KOKSi toomine on kantud KOKS revisjoni eesmärgist ühtlustada mõistlikul viisil KOV
toimimise aluseid reguleeriv seadusandlus ja vähendada seaduste (õigusloome) mahtu. Kuna
KOKS suuresti erinevaid KOV koostöö võimalusi juba reguleerib (ühisametid- ja asutused,
rahvusvaheline koostöö, KOVide ühiselt täidetavad ülesanded, sh maakonna arengustrateegia
koostamine) ning mainib ära ka omavalitsusliitude tegevuse, siis tagab omavalitsusliitude
regulatsiooni lisamine KOKSi ka õigusselguse.
Sarnaselt kehtivale korrale võib asutada nii maakondlikke kui ka piirkondlikke liite. Ühe
tingimusena näeb siiski seadus ette, et piirkondlikku liitu ei ole võimalik asutada maakondliku
liidu kõrvale. Koostööorganisatsioonina võivad KOVid sellise teemapõhise koostööorgani küll
asutada, kuid seda ei saaks nimetada piirkondlikuks liiduks ning sellele ei laieneks seadusest
tulenevad õigused ja kohustused. Nii maakondlik, piirkondlik kui üleriigiline liit on
eraõiguslikud juriidilised isikud, mis tegutsevad MTÜ vormis ja nendele kohaldatakse
mittetulundusühingute seadust arvestades KOKSis sätestatud erisusi. Muudatuse mõju on
väike, sest teadaolevalt pole KOVid soovinud korraga asutada maakondlikku või piirkondlikku
liitu ja aktuaalset vajadus selle järele ei olnud näha ka eelnõu koostamise käigus 2021. a mai
kuus toimunud KOV liitude või maakondlike arenduskeskuste kohtumisel. Võib prognoosida,
et maakondades, kus maakondliku liidu toimimisel mõtet ei nähta, eelistatakse koostööd läbi
maakondliku arenduskeskuse või siis moodustatakse naabermaakonna KOVidega ühine
piirkondlik liit. Seni pole piirkondlikke omavalitsusliite siiski asutatud.
2. Muudatus, mille kohaselt üleriigilise liidu nimi on Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Muudatusel on väike positiivne mõju nii KOVidele kui ka teistele puudutatud sihtrühmadele
(riik, isikud, organisatsioonid), kuivõrd seaduses oleks selgelt sõnastatud ühtne omavalitsuste
esindusorgan. Ka täna on mitmetes õigusaktides nähtud ette kohustus kaasata KOVe puudutava
regulatsiooni arutelusse nii täitevvõimu kui seadusandliku võimu tasandil Eesti Linnade ja
Valdade Liit. Ühe võimaliku ebasoovitava mõjuna on tõstatatud küsimus liidu nime muutmise
keerulisusest. Nime muutmine eeldab edaspidi seaduse muudatust. Arvestades siiski, et Eesti
Linnade Valdade Liit on eelnõu koostamisest arvates alles kolm aastat tagasi Eesti Linnade
Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühinemise tulemusena moodustatud liit, siis pole
lähiaastatel edasine nime muutus tõenäoline.
Muudatuse eesmärk on ka indikeerida, et üleriigilisi liite saab olla vaid üks.
172
3. Muudatus, mille kohaselt liit võib KOVi või riigiga kokkuleppel täita olemuselt
omavalitsuslikke või riikliku olemusega KOV ülesandeid, kui ülesande üleandmine liidule on
KOV või riik otsustanud, kus seadus ei määratle konkreetset KOV organit ja kus ei ole tegemist
avaliku võimu volituste teostamisega.
Muudatusest mõjutatud sihtrühm. Peamine mõju avaldub vahetutele osapooltele, ehk
KOVile ja maakondlikule või piirkondlikule KOV liidule, kes on võtnud ülesande endale
täitmiseks. Mõjutatud sihtrühm on seega väga kitsas. Ülesandeid täidetakse liidu kaudu vaid
nende liikmesomavalitsuste eest, kelle volikogu on nii otsustanud. Seaduste kohaselt võib olla
terve rida ülesandeid, mis on KOVi pädevuses, kuid mida on kas raske või ebaotstarbekas täita
KOVidel üksinda. Eelduslikult annavad KOVid ülesanded liidule täitmiseks halduslepinguga.
Ühe ülesande üleandmine on kõigi osapoolte poolt läbimõeldud protsess ja KOV peab ülesande
üleandmist volikogu otsuses ka põhjendama.
Eelnõu muudatuse mõju ei laiene avaliku võimu volitusega ülesannete üleandmisele. Kui
ülesande täitmine eeldab avaliku võimu volitusi (HKTS §-s 4 nimetatud täidesaatva riigivõimu
volitus) teostamist, peab seaduses sisalduma selge volitusnorm, mis lubab seda KOV liidule
täitmiseks volitada.
Kokkulepe KOV ja KOV liidu vahel ei pea igakordselt kvalifitseeruma halduslepinguks. Nt
juhul, kui (haldus)ülesanne on ilma avaliku võimu volituseta ehk rakenduslikku laadi või seotud
tehnilise teenindamisega, võib sõlmida jätkuvalt ka tsiviilõiguslikke lepinguid.
Teised mõjutatud sihtrühmad
Vähesel määral võib muudatus mõjutada isikute gruppe, kelle tarbeks ülesannet täidetakse või
kelle taotlust menetletakse (kui liidule on antud täitmiseks toetusprogrammi rakendamise
haldusülesanne ehk liit on rakendusüksuse rollis) .
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: kuna mõjutatud sihtrühm KOVide kui võimalike
menetlusosaliste näol on pigem väike, on ka mõju ulatus tervikuna väike. Mõju avaldub vaid
juhul, kui KOV (või riik) otsustab delegeerida ülesande täitmise KOV liidule. Keeruline on
prognoosida, kas delegeerimisega kaasnev mõju on väheulatuslik või mitte. Eelduslikult jääb
mõju siiski väikeseks, kuivõrd KOV koostöö saab toimuda ka mitmel teisel moel ja KOV
ülesannete liidule delegeerimine ilmselt laialt levinud praktikaks ei saa. Laia kasutuse
tõenäosust vähendab ka asjaolu, et eelnõuga antav pädevus on siiski piiratud. Tõenäosus on
suurem üksnes ühiselt täidetavate ülesannete puhul, nagu maakondlikud arendustegevused,
rahvatervise arenguga seotud tegevused või maakondliku mõjuga toetuste andmine.
Kui siiski KOV või riigi ülesanne liidule üle antakse, on keeruline öelda, kas muudatuse
tulemusena tekib tegelikus elus ebaselgust või pädevuskonflikte. Kaudselt võib segadust
tekitada asjaolu, et kuigi seaduses on nimetatud näiteks „kohaliku omavalitsuse üksus“
ülesande täitjana, asuks KOV ülesannet KOV asemel täitma hoopis liit. Tekib küsimus, kas
isikud, kelle tarbeks ülesannet täidetakse, saavad piisavalt kontrollida õiguslikku alust ja liidu
pädevuse piire, millest liidu õigus ülesannet täita tuleneb. Samas iga haldusülesande
delegeerimine eeldab halduslepingu olemasolu ja kuna haldusmenetluse seaduse § 101 lg 4
kohaselt jõustub piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping määruse jõustumiseks
ettenähtud korras, siis tuleb need halduslepingud sarnaselt määrustele avaldada Riigi Teatajas.
Sellised halduslepingud on avalikult kättesaadavad ja pädevus seeläbi kontrollitav.
173
Lisaks jääb volitaja põhiõiguste adressaadina vastutavaks ka volitatu tegevuse või tegevusetuse
eest – eraõigusliku vormi või eraõigusliku isiku kasutamine ei vabasta riiki või KOVi
lõppvastutusest ja KOV peab liidu suhtes halduslepingus kokku leppima (või haldusaktiga
kehtestama) ka kontrollimehhanismide rakendamise. Niisamuti olema valmis ülesannet taas ise
täitma asuma.
Kui ülesanne on seotud siiski avaliku võimu volituse rakendamisega, võib halduslepingu
ülesande delegeerimiseks sõlmida üksnes juhul, kui seaduses sisaldub sellekohane selge volitus
ülesande üle andmiseks (halduslepinguga) Seega ei saa KOV ülesannete, mille mõju on isikute
põhiõigustele suurem või mis seonduvad poliitilise sisuga otsuste tegemises või
ettevalmistamises, üleandmist liidule kaaluda. Avaliku võimu teostamist defineerib ATS § 7
lõige 3. Avaliku võimu volituste või põhiõiguste piiranguid puudutava ülesande volitamine
seega muudatusest hõlmatud ei ole. Muudatusega KOV ülesannete delegeerimise võimaluse
avardamisel on küll teatav erisus HKTSi § 3 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt
KOV võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või
füüsilist isikut täitma seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras
sõlmitud halduslepinguga, kuid mitte vastuolus HKTSi põhimõtetega. Muudatus ei välista
HKTSi põhimõtete kohaldamist nagu nt § 5, § 10 või 2. peatüki teise jao kohaldatavus, kuid on
ise volitusnormiks KOV ülesannetele, mille sisustamine on olemuslikult KOV enda otsustada
või ülesannetele, mille KOVid peavad kohustuslikus korras täitma ühiselt.
Riikliku ülesande delegeerimine liidule toimub jätkuvalt riigi ja KOVi vahelisel kokkuleppel.
Sarnaselt omavalitsuslikele ülesandele lubab eelnõu § 637 lõige 8 riikliku ülesande volitamist
liidule juhul, kui tegemist ei ole avaliku võimu volituste rakendamist nõudva ülesandega.
Vastava lepingu puhul võib olla tegu piiritlemata arvu juhtumeid või üksikjuhtumit reguleeriva
halduslepinguga. Norm on seaduslikuks aluseks KOVile pandud riikliku ülesande volitamiseks
liidule, ehk kolmepoolse halduslepingu sõlmimiseks riigi, KOV ja liidu vahel, kuid ei ole
iseseisvaks õiguslikuks aluseks riikliku ülesande volitamiseks KOVile. See tähendab, et
seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt on riigi ja KOV vahelise lepingu sõlmimiseks vajalik
(valdkonna)seadusest tulenev sõnaselge volitus, mis lubab ülesannet üleüldse KOVil täita.
Jätkuvalt lasub riigil kohustus katta KOVidele riiklike ülesannete täitmisega kaasnevad kulud
riigieelarvest. Antud sättest tuleneb KOVi õigus sellele, et talle seadusega pandud riiklikud
ülesanded oleksid täies ulatuses rahastatud riigieelarvest. Seega ei too riigieelarveliste
ülesannete volitamine kaasa eraldiseisvaid mõjusid ega riske, kuivõrd eelnõu ei loo
universaalset volitusnormi valdkonnapõhiste ülesannete KOVile või liidule andmiseks, vaid
üksnes KOV kõrval valiku laiendamine ka KOV liidule juhtudel, kui valdkondlik seadus seda
võimalust eraldi ei sätesta. Eelkõige on muudatusest abi ülesannete täitmisel, kus ülesande
olemusest tulenevalt on seda otstarbekam täita KOV üleselt läbi liidu.
Ebasoodsate mõjude kaasnemise risk on väike, kuid olemas. Koostöövormi valikul ning
KOV liitude ülesannete sisustamisel on oluline selgitada, missugused piirid on õiguslikult
seatud riigi poolt KOVidele erinevat laadi ülesannete täitmiseks volitamisel. Eelnõuga
ettenähtav regulatsioon ei ole kavandatud laiendama mingil moel haldusmenetluse seaduse §
97 lõikes 2 sätestatud halduslepingu sõlmimise piire ega asendama ülesande KOV tasandile
volitamise aluseid. HMSi § 97 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan sõlmida halduslepingu üksnes
oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis
ületavad tema pädevuse. Selliselt saavad võimalikud ebasoodsad mõjud ilmneda vaid juhul, kui
KOV asub sõlmima halduslepingut KOV liiduga ja lepingus jääb miskit olulist ülesande
andmisel reguleerimata. Eelnõu kohaselt saavad KOVid anda liidule täitmiseks üksnes
ülesanded, mis on neile antud, täpsustamata täitvat organit. Välistatud on ka avaliku võimu
174
teostamist hõlmavate funktsioonide üleandmine. Kaalutluse, mis haldusülesande täpsemalt
liidule täitmiseks anda saab ja mida mitte, teeb KOV ise.
Teine vähesel määral ebasoovitava mõju avaldumise riskikoht on avaliku võimuvolituste
ülesannete mõiste ebamäärasus. Ülesanded, mis hõlmavad endas avaliku võimuvolituste
teostamist, ei ole selgelt piiritletud.
Haldusorgan peab määratlemata õigusmõiste sisustama lähtudes konkreetsest olukorrast. Ühelt
poolt saab mõiste indikatiivsel määratlemisel tugineda ATSile, mille kohaselt tuleks välistada,
KOV volikogu, valitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste ja
nende ettevalmistamisega seotud ülesanne. Teisalt saab riski maandada läbi üle antava ülesande
olemuse läbimõtlemise. Kui ülesanne on suunatud otseselt isikute õiguste või kohustuste
reguleerimisele ja eeldatav mõju isiku põhiõigustele ei ole väheintensiivne, on tegemist
tõenäoliselt avaliku võimuvolitusega ülesandega, mis eeldab valdkonnaseaduses selge
volitusnormi olemasolu KOV liidule andmiseks. Nimetatud analüüs ülesande olemuse ja
üleantavuse kohta tuleks esitada juba otsuses, mille volikogu teeb ülesande KOV liidule
üleandmise osas. Nimetatud otsus allub VVS § 753 sätestatud haldusjärelevalvele.
Kavandatav muudatus XI: Eelnõu § 2 ehk halduskoostöö seaduse muutmine
Eelnõu lisab erandid HKTSi § 13 lõike 1 reeglist, mille kohaselt isikuga haldusülesande
täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste
hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. Eelnõu järgi ei pea
lõikes 1 sätestatud korda jälgima KOVile, omavalitsusüksuste liidule või KOKS § 61 lõigete 2
ja 3 alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või kohaliku omavalitsuse
haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu puhul.
Kehtiv seadus ei võimalda olukorras, kui üks KOV soovib kaasata ülesande täitmisesse teise
KOVi või anda selle täitmiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile (mis on asutatud
sihtasutuse vormis), ülesannet volitada ilma teenuste riigihanget korraldamata.
Muudatuse mõju: muudatusel puudub oluline mõju, sealhulgas ebasoovitav mõju. Hoolimata
maakondliku arendusorganisatsiooni eraõiguslikust tegevusvormis, on tegemist KOV endi
poolt kindlal otstarbel ja ülesannete täitmiseks asutatud koostööorganisatsiooniga, mille
eesmärk ei ole eraturuga konkureerimine. Kuna mitmes maakonnas toimub KOV koostöö KOV
liidu asemel läbi maakondlike arenduskeskuste ja ülesanne on seadusest tulenev, siis on
otstarbekas välistada need sihtasutused teenuste riigihanke korraldamise nõudest. Sama kehtib
ka KOV-KOV haldussuhetes. Juhul, kui KOV soovib siiski anda üle tsiviilõigusliku
iseloomuga töö või tellida teenust, mida pakub ka eraturg ja mis ei seondu otseselt seadusest
tulenevate KOV ülesannetega, tuleb siiski juhinduda riigihangete seadusest ja vajadusel viia
läbi hankemenetlus.
Kavandatav muudatus XII: KOFSi KOVide netovõlakoormust puudutav muudatus
Mõju KOVide korraldusele: KOVide keskmine netovõlakoormus oli 2020. a lõpu seisuga
26% põhitegevuse tulemist ehk üle kahe korra madalam KOFSis sätestatud 60% piirist.
KOVide võimekus on teha investeeringuid aastas ligi 500 mln eest, millest 1/3 kaetakse toetuste
arvelt ning ülejäänud omavahenditest. Seni on KOVid omavahenditest investeeringud katnud
peamiselt põhitegevuse tulemi arvelt ja netolaen (aasta jooksul võetud laenukohustuste ja
tasutud laenukohustuste vahe ehk investeeringuteks võetud laen) jääb 10% juurde. COVID-19
175
haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud olukorras ja sellele järgneval perioodi
netovõlakoormuse osas nähti KOFSis ette erireegel, mis võimaldas KOVidel ajutiselt
netovõlakoormust tõsta üle 60% põhitegevuse tuludest.
Reegli täpsustamisega, kus astmeliselt vähendatakse lubatava netovõlakoormuse ülempiiri,
välditakse võimalust, et osad KOVid kasutaksid seaduse sõnastust, suurendamaks nt
netovõlakoormust 2025. a uusi laene võttes 75%-ni põhitegevuse tuludest. Seega muudatus
mõjub positiivselt valitsussektori eelarvepositsioonile.
Mõju olulisus:
Sihtrühma suurus on väike, sest 2020. a lõpu seisuga on erandit kasutamas üks KOV. Samas
muudatuse mõju avaldub alates 2025. a ning ei ole võimalik tuvastada, kas hetkel on mõni KOV
plaaninud nt 2025. a suurendada netovõlakoormust 75%-ni. Sellise KOVi plaane mõjutaks
seaduse muudatus. KOVi ja KOV arvestusüksust käsitletakse antud mõju analüüsimisel koos,
sest KOV vastutab oma sõltuvate üksuste majandustegevuse eest, osaledes nõukogu töös.
Mõju ulatus on väike, sest suurem osa KOVe ei ole teinud eelarve plaane 2025. a kohta. Reegli
sõnastuse muudatus omab seega väikest mõju.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest KOVide praegune hea finantsseis1 jätkub eeldatavasti
ka 2025. a ja sellele järgnevatel aastatel ning investeeringuteks laenude võtmise surve ei saa
olema suur.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest KOVid ei ole 2025. a investeeringute
katteallikaid praeguseks määranud.
Mõju regionaalarengule
KOVide netovõlakoormuse ülempiiri reeglil ei ole mõju regionaalarengule. KOVide hea
finantsolukord on üle Eesti sarnane1 ning ei ole regioone, kus KOVidel on laenuvõtmise vajadus
objektiivselt suurem kui mujal.
Mõju majandusele
Laenu võetakse investeeringuteks, mis omakorda panustab majanduskasvu. KOVide tänane hea
finantsseis ei survesta laenude võtmist ning KOVide investeerimisvõimet ei piira liigselt
netovõlakoormuse piirmäära reegli täpsustus. Selline trend peaks lähiaastatel jätkuma ning
reegli täpsustus investeeringute mahte ei vähenda ning majandusele mõju ei avalda.
Muud mõjud
KOVide netovõlakoormuse ülempiiril ei ole puutumust muude mõjudega ning neid ei ole
eelnõu seletuskirjas analüüsitud.
Muudes mõjuvaldkondades eelnõuga kavandatavad muudatused otsest mõju ei avalda.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasnevad KOV tegevused
KOKS muudatusega lisandub KOVidele selgesõnaline kohustus rakendada volikogu ja
valitsuse määrusele HÕNTEt, mis nõuab, et määrustel oleksid seletuskirjas, kus põhjendataks
sh algatatud õigusakti või selle muudatusi ja selgitataks välja õigusakti rakendamisega
176
kaasnevad mõjud. KOVides, kus määrustele ei ole siiani seletuskirju koostatud, kaasneb seeläbi
mõningane töökoormuse tõus.
KOVides, kus volikogu ei ole kehtestanud volikogu esimehe ja aseesimehe ja valitsuse liikmete
tasustamise, soodustuste ja toetuste maksmise korda, tuleks see kehtestada. Siiani on paljudes
KOVides paraku toimunud nt toetuste ja preemiate maksmine KOV juhtidele otsustuskorras
volikogu otsusega, ilma, et eelnevalt oleks volikogu oma korraga ette näinud, mis juhtudel neid
kohaldada võib.
KOKS § 22 täiendamine normidega, mis võimaldavad ilma volikogu edasivolituseta valitsusel
täita seaduses KOVile või abstraktselt tema organile antud täitevvõimu menetlusliku
iseloomuga ülesandeid, vähendab KOV sisest bürokraatiat ja vähendab volikogule esitatavate
eelnõude (volituste andmised) arvu.
KOKS § 26 volikogu liikme teabe saamise õiguse sätte täpsustused aitavad piiritleda, millist
teavet on tal õigus saada ja seadusemuudatusega lisatakse ka alused mille esinemisel saab
valitsus (KOV ametiasutus) volikogu liikme küsimusele vastamisest keelduda. See vähendab
ametiasutuste koormust volikogu liikmete küsimustele vastamisel, mis on esitatud pahauskselt
(nt poliitilistel eesmärkidel valitsuse töö n-ö kokku jooksutamiseks) ja mis ei puuduta volikogu
liikme tööd.
KOKS § 31 lõikega 2 tagatakse õigusselgus ja vähendatakse KOVides vaidlusi selle üle, kas
seaduses valitsuse pädevusse antud ülesannetena mõeldakse poliitilise kollegiaalorgani
ülesandeid või valitsuse kui ametiasutuse ülesandeid. Muudetava sätte järgi täidab valitsus
ametiasutusena oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste
ning pädevuse piires talle ja valitsusele antud täitevvõimu lahendatavaid ülesandeid, välja
arvatud valitsuse määruste ja korralduste kehtestamine.
KOKS § 32 muudatuse puhul ehk kohaliku rahvaalgatuse õiguse laiendamise puhul, mil
elanikud ei pea algatust enam vormistama KOV organi õigusakti eelnõu vormis, võib KOVile
tuua kaasa mõningase töökoormuse tõusu. KOV ametiasutus peab ise, kui ettepandud algatusi
toetatakse, esitama volikogu ja valitsuse istungile korrektselt vormistatud eelnõu ja määruste
puhul ka seletuskirja. See töökoormuse tõus ei ole aga pidev, vaid sõltub esitatud elanike
algatuste mahust.
Kui elanike algatuses soovitakse haldusüksuse piire muuta külade, alevike, alevite või muu
territooriumiosa üleandmiseks teise KOV koosseisu, siis tuleb üleantaval territooriumiosal enne
küsimuse arutelu volikogus viia läbi elanike arvamuse väljaselgitamine. Kuna vastavaid
algatusi ei esitata kuigi sageli, siis ei too see kaasa järsku ja suurt KOVide töökoormuse tõusu,
pigem saab prognoosida üksikjuhtumeid.
Kohaliku rahvaküsitluse algatamine elanike poolt, mis vastab eelnõuga KOKSi lisatava § 321
nõuetele, toob kaasa KOV töökoormuse kasvu elanike küsitluse läbiviimisel. Arvestades
elanike rahvaküsitluse algatamise 10% künnist KOV hääleõiguslikest elanikest ei hakata
ilmselt taolisi algatusi sageli esitama.
Maakonna arengustrateegia tegevuskava iga-aastase kinnitamise volituse andmine
maakondlikele koostööorganitele (KOKS § 374 lõige 61) võimaldab vähendada volikogu ja selle
komisjonide töökoormust tegevuskava kinnitamisel.
Võimalus osaleda volikogu ja valitsuse istungitel elektrooniliselt (KOKS § 40) vähendab
volikogu ja valitsuse liikmete tööaja- ja transpordikulusid (hüvitisi) istungil osalemiseks.
177
Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste üheaegse valimise nõudest loobumine
vähendab KOV ametiasutuste, valitsuse ja volikogu töökoormust. Nimetatud isikute samaaegse
valimise kohustus on kohtadel tekitanud suurt koormust, kuna kehtivat sätet sageli poliitiliselt
kuritarvitatakse poliitiliste oponentide survestamiseks (nt opositsiooni kuuluv aseesimees astub
tagasi, et kohustada uuesti ka esimeest valima). Arvestades, et KOVide kordadega on volikogu
moodustatud komisjonidele antud ülesandeks esitada volikogule volikogu istungile esitatavate
eelnõude kohta seisukohti, võib esimehe ja aseesimehe pidev uuesti valimine tekitada
olukorras, kus komisjonid ei ole töövõimelised.
KOKSis vähendatakse valla või linna põhimääruses kohustuslikuna reguleeritavate küsimuste
mahtu, mis tähendab, et vastavad küsimused võib lahendada muude KOV õigusaktidega
(strateegiliselt oluliste otsuste tegemine on jätkuvalt jäetud KOKSis volikogu pädevusse).
Arvestades, et valla või linna põhimääruse muudatus eeldab volikogu koosseisu häälteenamust
ja paljudes KOVides ka eelnõu vähemalt kahte lugemist volikogus, siis nende küsimuste
lahendamine muu õigusaktiga vähendab volikogu töökoormust.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud
Kui volikogu või valitsuse määrusega kaasnevate mõjude hindamiseks (HÕNTE nõuete
kohaldamiseks) on vajalik tellida oluliste muudatuste korral eksperdihinnanguid, analüüse, siis
need kulud kaetakse valla- ja linnaeelarvest.
Lisaks kaasnevad KOVidele kulud elanike algatusel rahvaküsitluste läbiviimisega (elanike
arvamuse väljaselgitamise kulud), mis kaetakse valla- ja linnaeelarvest. Tegemist on olemuselt
omavalitsusliku ülesandega, mis puudutab oma elanike huvidega arvestamist. Arvestades
rahvaküsitluse algatamise kõrget 10% lävendit võib eeldada, et sellise algatuse esitamise
sagedus on madal. Rahvaküsitluse kulud sõltuvad sellest, kui suurt territooriumi muudatus
puudutab – kas küsitlus viiakse läbi terve KOVi territooriumil või mõnel territooriumiosal,
samuti sellest, kas küsitlus viiakse läbi elektrooniliselt, küsitluspunktides või muul moel
(küsitluse läbiviimise viis on KOVide otsustada, välja arvatud juhul, kui küsimus puudutab
haldusterritoriaalse korralduse muutmist või haldusüksuse piiride muutmist, mil elanike
küsitluseks tuleb avada küsitluspunktid ja võimalusel ka elektrooniline küsitluskeskkond132).
Samuti kaetakse KOKS § 32 lõike 1 alusel elanike algatusel territooriumiosa üleandmise
taotlemisel (haldusüksuse piiride muutmine) läbiviidava kohustusliku elanike arvamuse
väljaselgitamise kulud valla ja linna eelarvest, kuivõrd tegemist on olemusliku KOV ülesande
täitmise kuluga, mitte riigi poolt KOVile pandud uue ülesandega. Näiteks peab KOV ka kehtiva
ETHS § 81 lõike 6 punkti 5 alusel oma eelarvest katma volikogude algatusel toimuva KOV
haldusüksuse piiride muutmise käigus läbiviidava elanike arvamuse väljaselgitamise kulud.
Sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamisega vähemalt kord iga nelja aasta tagant (KOKS § 481
uus lõige 21) kaasnevad KOVile kulud (siseaudiitori palkamiseks, auditi ostmiseks). Kuna
siseauditeerimine ja sisekontrollisüsteemi hindamine on samuti olemuslik KOV ülesanne
(KOV hindab oma vara kasutust, õigusaktidest kinnipidamist jm), mis on ka kehtiva seaduse
alusel KOVile kohustuslik, siis riigieelarvest selleks täiendavaid vahendeid ei eraldata, vaid
kulud tuleb katta valla- ja linnaeelarvest. Kuigi ka kehtiv seadus nõuab KOVilt
sisekontrollisüsteemi toimivust, siis ei ole tegemist KOVidel pandava uue ülesandega, sättega
üksnes täpsustatakse, millise regulaarsusega KOVid ülesannet tingimata täitma peavad.
Nimetatud sättega ei nõuta, et ühekorraga tuleks viia läbi või tellida tervet sisekontrollisüsteemi
132
Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2016. a määrus nr 87 „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride
muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“.
https://www.riigiteataja.ee/akt/121032017016.
178
puudutav audit, mille kulud võivad olla u 30 000–50 000 eurot, vaid kontrolli tulemusena võib
koostada ka teemapõhiseid auditeid, mille kulud on eelduslikult suurusjärgu võrra väiksemad.
Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused ja kulud
Rahandusministeerium kavandab seaduse rakendamiseks korraldada KOVidele teabepäevi,
mille kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest. Rahandusministeerium nõustab KOVe ka
igakülgselt seaduse rakendamisel. Korduma kippuvad küsimused koondatakse
nõustamispraktika ülevaadetesse ja juhenditesse.133
Valdkonnaministeeriumid saavad oma vastutusvaldkonnas olevate KOV ülesannete täitmise
osas (miinimumnõuded, täitmise ulatus ja sisu, nõustamine) koostada samuti vastavaid
juhendeid.
8. Rakendusaktid
Käesoleva seaduse rakendamiseks tuleb muuta justiitsministri 22. oktoobri 2012. a määrust nr
52 „Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord“, milles
on KOV aktide avaldamise korras viidatud kehtetuks tunnistatavale KOKS §-le 23.134
Eelnõuga on püütud säilitada KOKSi volitus- ja pädevusnormide asukohta, mille alusel on
KOVid kehtestanud ja kinnitanud valla ja linna õigusakte. Valla ja linna õigusaktides võib olla
vajadus muuta viiteid KOKSile ehk viia oma aktid kooskõlla KOKSist tulenevate
muudatustega.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril ning osaliselt järgmiste KOV volikogu
korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval (2025. aasta sügis) ja 2025. a 1. jaanuaril
(valla- ja linnasekretäri haridusnõude muudatus). Seaduse jõustumise võimalik aeg 2023. aasta
1. jaanuaril on välja pakutud arvestades üldist seaduseelnõude menetlemise aega Vabariigi
Valitsuses ja Riigikogus.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks Õiguskantsleri Kantseleile,
Riigikontrollile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, maakondlikele omavalitsusliitudele ja
MAKidele. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium,
Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Siseministeerium, Riigikantselei ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Sotsiaalministeerium
edastas oma märkused mitteametlikult. Oma arvamuse esitasid eelnõule ka Riigikohtu
halduskolleegiumi nõunikud ja Harjumaa Omavalitsuste Liit. Riigikogu Kantselei teavitas, et
kuna eelnõu ei puuduta otseselt Riigikogu kantselei töövaldkonda, siis loobutakse seisukoha
133
https://omavalitsus.fin.ee/juhendid-ja-uuringud/.
134
Määruse § 5 lõike 1 punkt 1 on sõnastatud „(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse määruse jõustumisaja
kavandamisel peab arvestama: 1) haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud määruse jõustumise tingimust, mille kohaselt määrus jõustub kolmandal päeval
pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva;“. Viide KOKS § 23 lõikele 1 tuleb asendada
viitega KOKS § 7 lõikele 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013009.
179
kujundamisest eelnõule. Ülejäänud kooskõlastajad ja arvamuse esitajad oma seisukohti küsitud
tähtajaks ei esitanud.
Eelnõule esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamine on kantud eelnõu
kooskõlastustabelisse.
Kooskõlastuskirjad on kättesaadavad järgmiselt lingilt:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16d24d63-01fa-4cce-aa19-e3ca44fbfce5.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……..
(allkirjastatud digitaalselt)
180
Seletuskirja lisa
27.01.2022
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastustabel
Kooskõlastuse või arvamuse Märkus, ettepanek või kommentaar Vastus märkusega, ettepanekuga või
esitaja kommentaariga arvestamise kohta
Haridus- ja 1. Eelnõu § 1 punkt 5 - 20.10.2021 kirja punktis 1 tegi Arvestatud osaliselt - seletuskirja on täpsustatud.
Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku asendada
(kooskõlastus märkustega KOKS § 3 lõike 7 tekst „avalike teenuste tagamine Avalike teenuste tagamine elanikele soodsaimatel
arvestamisel) soodsaimatel tingimustel“ tekstiga „kvaliteetsete ja tingimustel hõlmab endas ka teenuse kvaliteedi ja
kättesaadavate avalike teenuste tagamine soodsaimatel kättesaadavuse, ligipääsetavuse tagamise nõuet.
tingimustel“. Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud.
Jääme ettepaneku juurde.
Seletuskirja lk 17 selgitatakse KOKS § 3 lõike 7 osas, et
“mõeldud ei ole vaid majanduslikult soodsaimat, odavamat
teenust, vaid ka elanike jaoks kvaliteetseid ja
kättesaadavaid teenuseid. Ehk teenuste disainimisel tuleb
eeskätt mõelda selle tarbijate huvidele ja
kasutusmugavusele.“ Kui lisaks majanduslikult
soodsaimale tingimusele on mõeldud elanike jaoks
kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tingimuste
arvestamist, siis tuleb see seadusesättes ka sõnastada.
1
2. Eelnõu § 1 punkt 9 - 20.10.2021 kirja punktis 2 tegi Arvestatud osaliselt.
Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku täpsustada KOKS § 6 lõige 1 sisaldab üksnes teatud loetelu KOVide
KOKS § 6 lõiget 1 omavalitsusüksuse ülesannete ja ülesannetest, loetelu on jäetud eelnõuga avatuks. See
pädevuse osas järgmiselt: tähendab, et KOVid peavad lisaks KOKSis nimetatule
„Omavalitsusüksuse põhiülesanneteks kohaliku elu täitma ka muid teistes seadustes sätestatud ülesandeid.
korraldamisel on korraldada seadustega määratud alustel ja
ulatuses vallas või linnas sotsiaalhoolekannet, alus- ja KOKS § 6 lõikesse 1 on lisatud KOV ülesandena ka
põhiharidust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd ning üldkeskhariduse korraldamine. Nimelt PGS § 71 lõike 2
huviharidust ja -tegevust, elamu- ja kommunaalmajandust, kohaselt peavad kvaliteetse ja valikuterohke ning
veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse
ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti omandamise võimaluse tagama riik ja kohalik omavalitsus,
ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul
ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.“ arvul gümnaasiume.
Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. Jääme ettepaneku
juurde. KOKS § 6 lõige 1 on eelnõus sõnastatud nii:
Omavalitsusüksuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel
on muu hulgas korraldada vallas või linnas
sotsiaalhoolekannet, alus-, põhi- ja üldkeskhariduse
andmist, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, huviharidust ja -
tegevust, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla
või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded
ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Omavalitsusüksusele täitmiseks pandud ülesannete üldine
sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel
antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on
omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande täitmise
üldine sisu ja pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.
Soovitame Haridus- ja Teadusministeeriumil kaaluda, kas ei
KOKS § 6 lõige 1 sätestatakse uues sõnastuses „Kohaliku piisaks siiski, kui konkreetse haridustaseme asemel oleks
omavalitsuse tegevuse eesmärk on kaasa aidata oma viide üldisem, st eelnõus sätestataks, et KOV korraldab
elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava haridust seadustega määratud alustel ja ulatuses.
elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute
2
põhiõigusi ja vabadusi, tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad
avalikud teenused oma elanikele, edendada kohalikku KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
ettevõtluskeskkonda ning tõsta piirkondlikku lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
konkurentsivõimet koostöös teiste omavalitsusüksuste ja muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
riigiga.“ Haridus- ja Teadusministeerium palus 20.10.2021 loeteluga.
kirja punktis 2 täpsustada, mida mõeldakse piirkonna all ja
tegi ettepaneku sõna „piirkondlikku“ asendada sõnadega Piirkondliku konkurentsivõime terminit on selgitatud eelnõu
„regionaalset ja rahvusvahelist.“ Me ei ole küsimusele seletuskirjas.
vastust saanud ja esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud.
Jääme ettepaneku juurde.
3. Eelnõu § 1 punkt 13 - KOKS § 6 täiendatakse lõikega 41, Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
mis sätestab, et „kohaliku omavalitsuse täidetavad riiklikud
kohustused on üldjuhul sellised ülesanded, mille täitmise Riiklike kohustustena mõeldakse KOVide täidetavaid
sisu ja kord tuleneb seadusest nii, et omavalitsusüksusele ei riiklikke ülesandeid. Kuna tegemist on sünonüümidega, siis
jää õigust otsustada ülesannete täpsema rakendamise ja asendatakse sõna “kohustus” riiklike kohustuste puhul
menetluse üle ning ta kohustub neid täitma ka teiste sõnaga “ülesanne”.
omavalitsusüksuste elanike huvides.“ Säte ei sõnasta
üheselt, kas tegemist on riiklike kohutustega või riiklike Kehtiv KOKS sõnastus kasutab §-s 6 olemuselt
ülesannetega, mida KOVid täidavad. omavalitsuslikele ülesannetele viidates sõnastust
„ülesanne“, olemuselt riiklike ülesannete puhul aga
sõnastust „riiklikud kohustused“. Ilmselt on tegemist
sõnasõnalise „laenuga“ PSi § 154 lõikest 2, milles on
sätestatud, et kohalikule omavalitsusele võib panna
kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku
omavalitsusega. Ka EKOH räägib KOVi volitustest ja
kohustustest.
4. Eelnõu § 1 punt 14 - KOKS § 5 uues sõnastuses sätestab, Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
et „Seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku ülesande
täitmiseks andmise korral märgitakse seaduses, et tegemist
3
on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega. Riiklike kohustustena mõeldakse KOVide täidetavaid
Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega riiklikke ülesandeid. Kuna tegemist on sünonüümidega, siis
seotud kulud kaetakse riigieelarvest.“ Sätte sõnastusest asendatakse sõna “kohustus” sõnaga “ülesanne”.
tuleneb, et eristatakse riiklike ülesannete ja riiklike
kohustuste täitmist. Sõnastus vajab täpsustamist.
5. Eelnõu § 1 punkt 114 - 20.10.2021 kirja punktis 6 tegi KOKS eksperdikomisjoni arutelude tulemusena otsustati
Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku kaaluda muuta senist KOKS terminoloogiat mitte muuta ja jääda maakonna
KOKS § 373 pealkiri ja sõnastada see „Regionaalne või piirkonna arengustrateegia terminite juurde. Seni on
arengustrateegia“. Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. koostatud vaid maakonna arengustrateegiad, kuid ei ole
koostatud ühtki piirkondlikku arengustrateegiat. St KOKS §
373 lõike 1 teise lause (eelnõu järgne kolmas lause) järgi
võivad omavalitsusüksused maakonna arengustrateegia
asemel kokkuleppe alusel koostada mitme maakonna
territooriumi kohta piirkondliku arengustrateegia. Sõnade
„maakonna“ või „piirkondliku“ asendamine „regionaalsega“
ei tooks kaasa suuremat õigusselgust.
20.10.2021 kirja punktis 8 tegi Haridus- ja Alles koostatavate dokumentide puhul, mida ei ole veel
Teadusministeerium ettepaneku seletuskirjas selgitada heaks kiidetud, on enne nende tegelikku valmimist keeruline
muudatuse strateegilist sidusust Rahandusministeeriumi hinnata vastastikust sidusust KOKSi suhtes. Pigem peavad
poolt praegu koostatavate teiste kohaliku omavalitsuse ja erinevad arengudokumendid arvestama seaduses ja selle
regionaalarengu põhimõtteid koondatavate õigusaktidega. muutmise eelnõus sätestatuga.
6. Eelnõu § 1 punkt 206 - KOKS § 65 täiendamisel KOV täidetavate ülesannete olemus ehk piiritlemine
sõnastatakse lõike 5 punkt 1 „üleriigilise riiklikeks või omavalitsuslikeks on vaid üks Vabariigi
omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad Valitsuse ja omavalitsusüksuste esindajate läbirääkimiste
peavad läbirääkimisi, et riigieelarve seaduses sätestatud küsimus. Kui läbirääkimiste käigus tuvastatakse mõne
korras kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesanded ülesande riiklik olemus, siis tuleb vastav muudatus teha ka
ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus.“ Sätte valdkondlikus seaduses, kus tuleb osundada, et tegemist on
sõnastuse järgi lepitakse KOVi ülesanded kokku KOV täidetava riikliku ülesandega ja näha ette ülesande
riigieelarve läbirääkimiste käigus. Sõnastus tekitab täitmise kulude hüvitamine täies mahus riigieelarvest.
küsimuse, kas sellisel juhul on tegemist riiklike või KOVi
ülesannetega. Eelnevalt on seletuskirjas (nt lk 12, 22, 29,
70) märgitud, et KOVi ülesanded määratletakse
valdkonnaseadustes. Seletuskirja lk 140 on toodud, et
„tegelikkuses on peetavate läbirääkimiste sisu nihkunud
4
praktikas oluliselt laiemale RESis sätestatud
eelarveläbirääkimiste formaadist. Juba praegu arutatakse
läbirääkimistel ka KOVidele kavandatavate ja kohalduvate
poliitikameetmete üle.“ Leiame, et tegemist on liialt kitsa
lähenemisega. Meetmeid arutatakse laiemalt, kui et kuidas
parandada valitsussektori struktuurset positsiooni.
7. Eelnõu § 1 punkt 208 – KOKS § 66 lõige 1 muudetakse Sättega on peetud silmas, et üldist KOV haldusaktide
ja sõnastatakse järgmiselt: „Justiitsministeerium teeb järelevalvet teeb Justiitsministeerium, arvestades seaduses
järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korda. Säte ei tähenda, et ideaalis peaks kõik
sätestatud korras.“ Leiame, et siinkohal vajaks valdkondlikud järelevalved samuti koonduma
täpsustamist, kas sellise sõnastuse eesmärk on Justiitsministeeriumi järelevalvepädevuse alla ja erinevatel
järelevalvepädevus selgelt jagada Justiitsministeeriumi ministeeriumitel võiks olla Justiitsministeeriumiga kattuvad
ning teiste valdkondlike asutuste vahel või lubab see ka järelevalve esemed. Jätkuvalt jääb kehtima VVS § 753
dubleerimist ehk et näiteks mingites küsimustes võibki olla regulatsioon, mis täpsustab Justiitsministeeriumi järelevalve
järelevalvepädevus mõlemal, nii Haridus- ja pädevust. Eelnõuga ei kujundata sisuliselt ümber senist
Teadusministeeriumil kui ka Justiitsministeeriumil (nt kui eriseadustega ette nähtud ministeeriumite, ametite ja
KOV kooli pidajana on kehtestanud mingi korra, mille inspektsioonide järelevalvepädevust.
õiguspärasust oleks vaja hinnata). Kui eesmärk on
dubleerimist vältida, siis tuleks vähemalt seletuskirjas Millise asutuse järelevalvepädevus on konkreetsel juhul
selgitada, mis on see kriteerium, mille alusel saaks hinnata, põhjendatud ja milline on konkreetse järelevalve ese, on ikka
kellel on järelevalvepädevus mingis konkreetses iga valdkondliku poliitika kujundaja enda hinnata.
küsimuses. Rahandusministeerium ei saa anda ette mingeid
kohustuslikke järelevalveasutuse määramise nõudeid.
Seletuskirjas on üksnes selgitatud, et olemuselt
omavalitsuslike ülesannete üle ei saa EKOH põhimõtteid
arvestades teostada otstarbekuse kontrolli.
8. Eelnõu seletuskirja lk 1 on kirjeldatud, et eelnõu KOV on osa avalikust sektorist ja allub õigusriigi
väljatöötamise üheks keskseks eesmärgiks on seatud põhimõtetele. Juba enesekorraldusõiguse mõiste
KOVide „enesekorraldusõiguse suurendamine kohaliku põhiseaduse § 154 lõikes 1 näeb ette, et kõiki kohaliku elu
omavalitsuse sisemise korralduse küsimustes.“ küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud
Enesekorraldusõiguse suurendamisega kaasneb alati ka omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
suurem vastutus. Teeme ettepaneku vastutuse osa Me ei näe, kuidas kohaliku omavalitsuse sisemise korralduse
kirjeldada ja seda seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata, mh küsimustes enesekorraldusõiguse suurendamine tooks kaasa
milline on mõju, kui seda vastutust ei kanta. riskid KOV vastutusega või muudaks volikogu poliitilist
rolli. Eelnõuga ei muudeta KOV valdkondlike ülesannete
5
sisu, vaid suurendatakse enesekorraldusõigust KOV
sisemise juhtimise mõttes, oma töökorralduses.
Seadusega ei muudeta senist KOV tegevuse järelevalvet.
KOV tegevuse õiguspärasuse kontrolli teostajad jäävad
samaks. Seda on ka seletuskirjas selgitatud. Samuti ei
muudeta eelnõuga KOVide tegevuse üle kohalduvaid
kohtumenetluse sätteid. Seega, kui KOV tegevuses esineb
kõrvalekaldeid seaduse või muude õigusaktide nõuetest, mis
tulenevad sealhulgas enesekorraldusõiguse rakendamisest,
siis saavad sekkuda asjaomased järelevalveorganid ning
isikutel on subjektiivsete õiguste rikkumise korral õigus
pöörduda kohtusse.
9. Eelnõu seletuskirja lk 1 on välja toodud, et „erinevate Seletuskirjas on selgitatud, et käesolev eelnõu koostatigi
muudatuste tulemusena on KOKSi õiguslik regulatsioon KOKS revisjoni ehk kogu kehtiva regulatsiooni
terminoloogiliselt ebaühtlane.“ Palume seletuskirjas ülevaatamise tulemusena. Varasemalt ei ole olnud selget
täpsustada, miks ei ole sellisel juhul seaduse poliitilist kokkulepet seaduse revisjoni läbiviimiseks ehk
tervikülevaatamist seni toimunud ja millal on kavas seda prioriteedid on olnud erinevad. Enamus seaduse rakendus-
teha. ja tõlgendusprobleemidest ilmnesidki alles 2017. aasta
haldusreformi läbiviimise järel.
10. Eelnõu seletuskirja lk 2 on märgitud, et „üldine revisjoni
KOKSi endaga seoses selliseid teemasid otseselt lauale ei
läbiviimise järgne tõdemus oli see, et KOKS on üldjoontes jäänud, mille juurde kavandatakse pikemas perspektiivis
jätkuvalt toimiv seadus, selles suuremaid seaduse struktuuri kindlasti tagasi tulla , ei ole. Üks võimalik muudatus oleks
ja omavalitsuskorralduse põhimõttelisi muudatusi KOVide täiendav juhtimismudel (vt seletuskirjas eelnõu § 1
kavandada ei ole vaja.“ Seletuskirjas tuleks sellele lisaks ära
punkti 160 selgitusi).
märkida, kas üldise revisjoni käigus tulid välja ka teemad,
mida siiski on vajalik käsitleda edaspidi KOKSi Arutelu all on olnud ka KOFSi regulatsiooni terviklik
arendamisel, kuid mida käesolevas eelnõus ei sätestata (nt ülevaatamine, mille osas aga kindlat ajakava ei ole kokku
vastutus, selgem sidusus regionaalarenguga, jne). lepitud. Need muudatused võivad puudutada ka KOKSi
sätteid.
11. Eelnõu seletuskirja lk 2 on märgitud, et „kuna 2017. Enesekorraldusõigus on ise otsustamine ilma riigi
aasta haldusreformi elluviimise tulemusena on KOVide sekkumata. Haldusreformi tulemusena toimus KOVide
võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka KOVide võimekuse üldine suurenemine, mis on võimaldanud
enesekorraldusvõimekus, mistõttu saab KOVidele oma KOVides ametnikul spetsialiseeruda, mõelda senisest enam
sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes kehtiva strateegilises vaates KOVi juhtimisele. Meil ei ole selles
6
KOKSiga nn vabamad käed.“ Palume lisada viide, osas ette näidata läbiviidud uuringuid, kuid see on üldine
millistele andmetele enesekorraldusvõimekuse tunnetus kohtadelt ja ka minuomavalitsus.ee veebirakenduse
suurenemise väites tuginetakse. tagasiside. Teenused on koha peal paremaks muutunud ja
töötajate spetsialiseerituse ning kvalifikatsioon on
paranenud. Vt ka Riigikontrolli 11.08.2021
kontrolliaruannet „Omavalitsuse teenuste korraldus endistes
keskustes ja nende lähiümbruses pärast haldusreformi“.
Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/
Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2532/OtherArea/1/languag
e/et-EE/Default.aspx.
12. Eelnõu seletuskirja lk 3 seisab, et „KOV valdkondlike KOVide finants- ja maksuautoomiat on plaanis arutada
ülesannete muudatused, samuti maksukorralduse valitsuskabinetis 2022. A kevadel.
muudatused kohalike maksude osas või volikogu
valimiskorralduslikud muudatused ei ole ka olnud KOKS Valdkondlike ülesannete võimalikud muudatused sõltuvad
revisjoni fookuses, need kavandatakse muude vajadustest ja poliitilistest kokkulepetest, mingit
õigusloomeliste algatustega.“ Palume täpsustada, millal ja tervikmuudatuste paketti Rahandusministeerium algatada ei
millised õigusloomelised algatused on plaanis. ole kavandanud. Vastavad muudatused ja vastava
seadusemuudatuse ettevalmistamise ajakava on iga
valdkonnaministeeriumi enda hinnata.
13. Eelnõu seletuskirja lk 4 on seoses KOKS § 6 lõike 2 Oleme loobunud KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse muutmisest
kehtetuks tunnistamisega märgitud, et „tuleks loobuda KOV tegevuse eesmärke kirjeldavaks, st eelnõus on
ülesannete jaotusest valdkonna- ja institutsioonipõhisteks.“ taastatud KOV valdkondlike ülesannete mitteammendav
Kas on tehtud mõjuanalüüs selle kohta, mida antud loetelu.
muudatus võib kaasa tuua? Eelkõige tuleb hinnata mõju Valdkondlikud seadused määravad täpsed ülesannete
valdkondade kvaliteedi ja kättesaadavuse arengule. Mõjude täitmise tingimused. Olenemata KOKSis ülesande
analüüsi koostamisse tuleks kaasata ka teised märkimisest või mitte märkimisest, peab KOV
ministeeriumid. Mõjude hindamisel tuleb kaardistada riske valdkondlikke seadusi täitma.
valdkonniti, samuti hinnata, millised riskid võivad tekkida
ja mida peaks silmas pidama nende riskide maandamisel. Tulevikus peaks rakendus minuomavalitsus.ee võimaldama
KOVide sooritust hinnata ja suunata. Eesmärk on vähendada
erinevaid riiklikke regulatsioone.
Ka kehtiva KOKS § 6 lõigete 1 ja 2 sõnastus on niivõrd
üldine, selles nimetatakse ära vaid üksikud KOV täidetavad
7
ülesandeid, kuid ei ole täpsustatud, mida täpsemalt
KOVidelt nende ülesannete osas oodatakse ja milline on
ülesande täitmise eeldatav menetluskord. Seda ka täiesti
teadlikult, sest KOKS on siiski KOVide aluskorraldust
reguleeriv seadus, mis ei peagi valdkondlike ülesannete sisu
kajastama. Ülesannete täpsemad täitmise nõuded on kirjas
valdkonnaseadustes. Eelnõuga kavandatavate muudatuste
jõustumine ei mõjuta valdkondlike ülesannete kvaliteeti ja
kättesaadavust.
14. Seletuskirja lk 5 on märgitud, et kavandatavate KOV ettevõtluskeskkonna edendamise ülesanne on väga lai,
muudatustega „rõhutatakse omavalitsuste rolli kohaliku võimaldades riiklikus õppekavas ettevõtlusõpet ja lõpetades
ettevõtluskeskkonna arendamisel – kohustus näha KOV otsetoetuste maksmisega. Iga KOV otsustab, missuguseid
arengukavas ja maakondlikus arengustrateegias ette meetmeid rakendada ning antud seletuskirjas nende ühe
vajalikud ettevõtluskeskkonna arengusuunad ja vajadused.“ kaupa ära toomine ei anna praktikas lisandväärtust. KOKS
Samas ei näe eelnõu ette, millised on KOVi võimalused on raamseadus ning valdkondlikuid detaile ei peagi
ettevõtluskeskkonda tegelikult mõjutada, sest eelnõu vastav sisaldama.
regulatsioon ise KOVidele otsustusvabadust või rahalisi Seletuskirjas on siiski põgusalt käsitletud võimalikke
vahendeid juurde ei too. Palume seletuskirja täpsustada. ettevõtluskeskkonna edendamise võimalusi lähtuvalt sel
teemal peetud valitsuskabineti aruteludest.
15. Seletuskirja lk 5-6 on märgitud, et „maakonna Maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskava seire eest
arengustrateegia tegevuskava kinnitamise võivad KOVid vastutavad iga maakonna KOVid ühiselt, kavandades
volitada maakonna koostööorganile. Praktikas võib nende vajadusel nimetatud õigusaktides muudatused.
tegevuskavade kinnitamine igas kohalikus volikogus olla Maakonna arengustrateegia uuendamise juhises on seire
liialt ajamahukas tegevus. Arengustrateegia ise kinnitatakse osas selgitatud järgmist: Maakonna arengustrateegia
volikogude poolt, nagu seni.“ Jääb selgusetuks, kes elluviimist ja seire teostamist koordineerib vastavas
vastutab täitmise seire ja tulemuste hindamise eest. Senine maakonnas nimetatud MARO (KOV volikogude
praktika on toonud välja maakonna arengustrateegiate kokkulepitud maakondlik koostööorgan). Arengustrateegia
koostajate poolt just selle nõrgima kohana. elluviimise korraldamisse on vajalik kaasata maakonna
omavalitsused ja teised partnerid - näiteks varem
arengustrateegia väljatöötamiseks moodustatud strateegia
koostamise juhtrühm.1
1
Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend 2021, Rahandusministeerium, lk 20: https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika.
8
Sellel, kas lihtsustada arengukava tegevuskava vastuvõtmise
korda, ei ole tingimata otsest seost sellega, kui hästi hiljem
neid tegevuskavasid täidetakse ja seiratakse. Kinnitamise
protseduuri muutmine ei kindlusta tõenäoliselt hilisemat
kava paremat täitmist.
16. Seletuskirja lk 11 selgitatakse, et KOKSi muudatused on eeskätt suunatud KOV organitele,
„Rahandusministeeriumi hinnangul on aga õiguskorra selle esindajatele, ametnikele ja töötajatele rakendamiseks.
stabiilsuse huvides oluline, et seaduses tehakse vaid Seaduse muudatused tulenevad suures ulatuses KOVide
hädavajalikud muudatused, säilitatakse seni toiminud praktikas tekkinud tõlgendusprobleemidest.
regulatsioon ja uut KOKS tervikseadust ei tehta. KOKSil
on arvestatav tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika, mis Seletuskirjas on juba selgitatud, et uue seaduse tervikteksti
on omaette väärtuseks. Tänaseks kaardistatud koostamine ei ole KOVidele sobiv ja otstarbekas lahendus,
probleemistiku, püstitatud eesmärkide ning kavandatud kuna uus terviktekst nõuaks väga mahukaid muudatusi
muudatuste sisu ja ulatust arvestades ei ole uue KOVides, kasvataks märkimisväärselt KOVide
tervikseaduse koostamine sobiv ja otstarbekas lahendus.“ töökoormust, kuna sisuliselt kõik KOV õigusaktid tuleb
Selgusetuks jääb, kelle vaatest hädavajalikud muudatused uuesti kehtestada ja kinnitada, lepingud üle vaadata.
seaduses tehakse. Samuti, kelle vaatest ei ole uue seaduse Üldjoontes on kehtiv seadus rakendatav. Täiesti uue
tervikteksti koostamine sobiv ja otstarbekas lahendus. tervikregulatsiooni pakkumine nõuaks KOVides seaduse
Palume seletuskirja täpsustada. rakendajatelt suurt ümberõpet, senine seaduse rakendus-,
tõlgendus- ja rakenduspraktika kaoks.
17. Seletuskirja lk 20-21 on koostatud Tabel 1 KOVi Täpsustame seletuskirja sõnastust.
ülesannetest. Palume sisse viia järgmised parandused.
„Gümnaasiumiharidus“ asendada sõnaga Portaal minuomavalitsus.ee ja selle aluseks olev RAKE
„üldkeskharidus“. Lisaks, üldkeskhariduse tagamine ei ole uuring ei ole määratlenud keskharidust KOVi
KOVile kohustuslik vaid vabatahtlik ülesanne. Ka tuumikülesandeks HTMi ettepanekul, kes leidis, et tegemist
Rahandusministeeriumi koostatud minuomavalitsus.ee ja on riigiga jagatud vastutusega. Riigiga jagatud vastutuses
selle aluseks olev RAKE uuring ei ole määratlenud olev ülesanne ei tähenda siiski nagu see ei oleks KOVi nn
keskharidust KOVi tuumikülesandeks. Palume parandada. põhiülesanne. Ei saa kuidagi nõustuda, et üldkeskharidus on
Tabeli esimese veeru osas esitame järgmised KOV võetud vabatahtlik ülesanne. Vabatahtlik ülesanne
parandusettepanekud. „Koolilõuna pakkumine“ on vaid üks tähendab eeskätt seda, et KOV võtab ülesande, mille
osa hariduse abiteenustest. Avaliku sektori finantsarvestuse täitmine ei ole seadusega KOVile ette kirjutatud,
ja -aruandluse juhendi mõistes on tegemist koolitranspordi, enesekorraldusõigusega enda kanda. PGS § 71 lõige 2 ei
koolitoidu ja öömajaga. Ülesanne „koolikohustuse täitmise määratle kuidagi üldkeskhariduse tagamise ülesannet KOV
järelevalve (laiemalt kvaliteetse hariduse tagamine)“ on vabatahtliku ülesandena, vastupidi – seadus sätestab, et
eksitav, sest koolikohustuse täitmine ainuüksi ei ole kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule
9
võrdsustatav kvaliteetse hariduse tagamisega. Oleme õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse
valmis koostööks, et seletuskirjas olevat tabelit tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas
valdkonnapõhiselt täpsustada. õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume.
18. Seletuskirja lk 22 on toodud, et „Rootsi, Taani ja Norra KOKSi revisjon arvestab paralleelselt toimuva KOVide
omavalitsuskorralduse aluseid käsitlevad seadused on detsentraliseerimise protsessiga, kuid need kaks teemat ei
veelgi lakoonilisemad, sätestades peaasjalikud vaid KOV ole omavahel otseses puutumuses. Detsentraliseerimise
institutsionaalse ja organisatsioonilise korralduse, valmisolek on valdkonniti erinev ning see on pidevalt ajas
nimetamata KOV aluskorralduse seaduses KOVide muutuv ja uuenev protsess. Kui KOKSi muutmise eeldus
täidetavaid ülesandeid.“ Juhime tähelepanu, et Eesti oleks valdkondades lõpuni viidud detsentraliseerimine, ei
omavalitsuse arenguperiood ja tegelik praktika ei ole oleks võimalik KOKSi üldse muutma hakata, kuna kõigis
Põhjamaadega sedavõrd võrreldav. Seetõttu on teema valdkondades ei suudeta detsentraliseerimise kokkuleppeid
avamisel vajalik tuua välja lisaks, millised otsused on üheaegselt ka langetada. KOKSi sõnastust valdkondlik
KOVide tasandil vajalikud (nt läbirääkimised õpetajate detsentraliseerimine tõenäoliselt ka ei mõjutaks, kuna üldine
palkade osas toimuvad sisuliselt õpetajate ühendustega) ja eeldus on, et valdkondlikud ülesanded sätestatakse ikkagi
millised aluspõhimõtted põhiteenuste rahastamisel on eriseadustes ega hakataks dubleerivalt neid KOKSis
vajalik selges ajaraamis kokku leppida enne, kui KOKSi märksõnadena välja tooma.
sõnastust üldisemaks muuta.
19. Seletuskirja lk 25 on selgitatud, et „seaduse tähenduses Märkus puudutab algselt eelnõuga KOKS § 6 lõikes 1
on piirkonna all mõistetud ühe või mitme kohaliku kavandatud KOV tegevuse eesmärgi sõnastus, mis on nüüd
omavalitsuse üksuse territooriumi, samuti külade kogumit, viidud eelnõus üle § 2 lõikeks 3 ja mille järgi on KOV
linnaosa või linnaosade või kantide põhist kogumit, millel tegevuse eesmärk sh tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet
on ühtne keskus või sarnased sotsiaal-majanduslikud või koostöös teiste omavalitsusüksuste ja riigiga.
kultuurilised tingimused.“ Seaduses ei avata piirkonna ega
ka regiooni mõtet, kuigi maakond on jäänud Seletuskirjas on selgitatud, et piirkondliku
regionaalpoliitika planeerimiseks väikseks, samas konkurentsivõime terminit seaduses ei avata. Tegemist on
maakonna arenguplaneerimise vaatest me loobuda ei soovi. laialt kasutuses oleva terminiga. Määratlemata
õigusmõistega. Seaduse tähenduses on piirkonna all
mõistetud ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumi, samuti külade kogumit, linnaosa või
linnaosade või kantide põhist kogumit, millel on ühtne
keskus või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised
tingimused. Piirkondade konkurentsivõime on piirkondade
võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks,
elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute
10
kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike
arvu säilitamiseks või kasvuks ja külastajate arvu
suurendamiseks (KOVid koostöös riigi ja erasektoriga).
Ehk antud sätte tähenduses ei tähenda piirkond tingimata
arenguplaneerimise seisukohalt vaid maakonna või mitme
maakonna (regiooni) territooriumi.
20. Seletuskirja lk 26 märgitakse, et „KOVi ülesandeks jääb Täpsustame seletuskirja sõnastust.
jätkuvalt nt alus- ja põhihariduse andmine, ja selleks
piisaval arvul haridusasutuste pidamine,
hoolekandeteenuste osutamine, raamatukogude pidamine
jne. Nende ülesannete ja selle täitmise vastutavate
institutsioonide muutmine oleks ka edaspidi võimalik vaid
valdkondlike seaduste muutmisega.“ Juhime tähelepanu, et
seletuskirja lk 20-21 Tabelis 1 on KOVi ülesanded oluliselt
laiemaks kirjutatud. Selline teksti esitus on eksitav, palume
parandada.
21. Seletuskirja lk 28 on KOVi enesekorraldusõiguse osas Märkus on arusaamatu. Viidatud selgituse näol on tegemist
leitud, „see annab KOVile õiguse vabalt, st riigilt lähtuvate õiguskirjanduses ja kohtupraktikas käsitletud KOVide
otstarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu universaalpädevuse põhimõttega. Selle lausega ei ole
küsimusi ja võimet teha otsustusi vastavalt oma kuidagi mõeldud, et KOV ei pea oma tegevuses arvestama
poliitilistele ettekujutustel.“ Märgime, et KOV ei saa legaalsuse põhimõttega. KOV tegevuse aluseks on Eesti
seejuures lähtuda vaid poliitilisest ettekujutustest, vaid Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lõige 1, milles
lähtuda tuleb ka valdkonna seadustes sätestatud kvaliteedi sätestatakse, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja
ja kättesaadavuse kriteeriumidest. korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad
seaduste alusel iseseisvalt. Lause mõte on viidata, et
üldjuhul tuleks KOVidele jätta kohaliku elu korraldamisel
enesekorraldusõigus, mida võib aga kitsendada seadusega
õiguspärasel eesmärgil.
22. Seletuskirja lk 32 on märgitud, et „traditsioonilisi riigi Teadmiseks võetud.
ehk n-ö riigi tuumikülesandeid KOVidele täitmiseks anda
ei saa.“ Samas märgime, et kuigi päästekorraldus on riigi
üks tuumikülesanne, toetavad ka KOVid
(vabatahtlikke)päästeüksusi ja peavad neid omalt poolt ülal.
Niisamuti on toetus esmatasandi tervishoiuteenuse osas,
11
kus perearstidel on küll erapraksis, kuid KOVid loovad
selleks taristu, elamisvõimalused jm.
23. Seletuskirja lk 33 on märgitud, et KOVi „ülesannete KOKS üksi ei määratle § 6 lõikes 1 KOV täidetavaid
rahastamise piisavuse küsimus lepitakse kokku iga aastastel ülesandeid, vaid need tulenevad valdkondlikest seadustest,
RES § 46 lõikes 2 sätestatud korras kohaliku omavalitsuse riigi ja KOVide vahelistest kokkulepetest ja KOVid saavad
üksuste liitude ja Vabariigi Valitsuse esindajate ise riigi sekkumiseta võtta enda täitmiseks uusi ülesandeid.
läbirääkimistel.“ Juhime tähelepanu, et mida Nende kõikide ülesannete täitmiseks peab olema piisav
ebamäärasemalt on KOVi tuumikülesanded kokku lepitud, tulubaas. Tulubaasi piisavus tähendab eelkõige seda, et uute
seda keerukam on kokku leppida, kas ülesannete täitmiseks ülesannete andmisel on läbi arvutatud KOVidele kaasnevad
on vahendite maht piisav. kulud.
24. Seletuskirja lk 38 selgitatakse KOVi ülesande osas KOVid juba tegelevad ettevõtluskeskonna edendamisega,
ettevõtluskeskkonna arengu kavandamisel, et „tegemist ei aga seni on sageli tegu olnud juhuslikku laadi tegevusega.
ole KOVidele antava uue ülesandega. Ühel või teisel moel Eesmärk on ettevõtluse edendamist senisest rohkem KOV
on enamik KOVe praktikas kaasa aidanud kohaliku tasandil tähtsustada, suurendada KOVide teadlikkust ja
ettevõtluskeskkonna arendamisele.“ Seejuures jääb aga kompetentsi.
selgusetuks, kas tegemist on väärtuspõhise muudatusega, st
eelnõu teksti väärtus eelkõige ettevõtlussõbraliku hoiaku
kujundamiseks või on KOVide omavahelisel koostööl
ettevõtluse edendamisel konkreetne vastutus ja roll.
Edasi on seletuskirja samal leheküljel esitatud
valitsuskabinetis 11. novembril 2021. a arutatud
memorandumi punktid selle kohta, millistest põhimõtetest
peaks ettevõtluskeskkonna arendamisel juhinduma. Selle
punkt 2 kohaselt on „KOVide roll eelkõige
haridussüsteemis ette valmistada tööjõudu, pakkuda korras
taristut, ladusaid teenuseid ja suhtlemisvõrgustikku, et uued
töökohad saaksid tekkida, uued ideed ettevõtete tootlikkuse
tõusuks saaks väljundi. Ettevõtjate jaoks peab KOViga
suhtlemine olema minimaalselt bürokraatlik.“ Haridus- ja
Teadusministeerium on 20.10.2021 kirja punktis 6 palunud
seletuskirja korrigeerida, arvestades järgnevaga: kohaliku
omavalitsuse põhiroll on tegeleda üldhariduskoolide
õpikeskkonna loomisega, mis toetab õpilaste pädevuste
kujunemist, mis seaduses ja riiklikes õppekavades kokku
12
lepitud. Et seda eesmärki täita, on vajalik omavalitsustel
aktiivselt tegelda koolivõrgu korrastamise, mitteformaalse
ja formaalse hariduse suurema sidustamise, kaasava
hariduse ellurakendamise ja õpetajate ja haridusjuhtide töö
väärtustamisega. Esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud.
Jääme ettepaneku juurde.
Seletuskirjas esitletud memorandumi punkt 5 kohaselt
peavad „KOV eelarve kujunemise põhimõtted toetama
KOVide motivatsiooni tegeleda ettevõtluskeskkonna
edendamisega nii kohalikul kui maakondlikul/regionaalsel
tasandil.“ Eelnevalt on seletuskirjas käsitletud
maakondlikku ja piirkondlikku tasandit, siin on välja
toodud regionaalne tasand. Seega on seletuskirjas vajalik
regionaalpoliitilisest aspektist selgitada, mis on piirkond,
regioon, mis on nende erinevus või on need sünonüümid.
Kõnealuse punkti juures märgitakse, et „(selle teema osas
arutatakse võimalikke lahendusi valitsuskabinetis. Üks
lahendus oleks nt töökohtade järgi juriidilise isiku
tulumaksu vahendite ümberjaotus KOVide vahel
töökohtade arvu alusel.).“ Seejuures puudub selgitus, miks
tuuakse seletuskirjas esile just see lahendus.
25. Seletuskirja lk 132 on KOKS § 631 lg 3 eesmärkide osas KOKS keskendub eelkõige õiguslikule raamistikule KOV
välja toodud, et „Maakondlike liitude hetkeolukord Eestis juhtimiseks ja arendamiseks tänases olukorras, mistõttu ka
on väga erinev. On maakondi, kus neid enam ei eksisteerigi, seletuskirjas ei ole maakonna ja regionaalse tasandi
on valdu, mis on ise maakonna suurused, osadel puudub juhtimise tulevikuperspektiive avatud. Seda ka põhjusel, et
üldse tegevjuhtkond või palgalised töötajad ja lõpetuseks hetkel need arutelud alles toimuvad, millised muudatused
on erinev ka nende võimekus erinevaid rolle täita. Siiski on maakonna ja regiooni tasandil on vajalikud, et tagada ühest
seni KOLSis sätestatud maakondlike liitude eesmärke küljest toimiv KOVide koostöö teenuste osutamisel ning
määratlev § 2 lõige 2 piisavalt lai ning täiendamist ei vaja.“ teisalt strateegilisel sihiseadel ning nende kooskõlal riigi
Seejuures jääb aga selgusetuks, milline on riigi vaade ja strateegiliste eesmärkidega. Viimase osas on eesmärgiks ja
vastutus selle tasandi süsteemsele arengule. mõjusamaks tegevuseks suurendada KOVide rolli ja
võimekust regionaalse arengu kavandamises ning
poliitikakujundamises osalemiseks, et paremini tagada
keskvalitsuse valdkonnapoliitikate regionaalsetele
13
vajadustele vastavus. Kuid konkreetseid otsuseid ei ole
tänaseks tehtud. Küll aga on tänane KOKS paindlik,
võimaldades maakonna tasandi koostöö asemel teha
koostööd mitme maakonna ühise liidu raames või
moodustada strateegilise ühisosa suurendamiseks mitme
maakondliku liidu poolt regionaalseid ühisesindusi.
26. Seletuskirja lk 133 on selgitatud, et „maakondlik liit Eelnõuga ette nähtava KOKS § 2 lõike 3 kasutatud piirkonna
esindab seadusest tulenevalt maakonna huve, piirkondlik ja KOVide koostöö regulatsiooni sõnastuse piirkonna termin
(so mitme maakonna peale moodustatud, kui KOVid on nii ei olegi mõeldud tingimata kattuma. Ei näe, et siin oleks
otsustanud) liit piirkonna ehk mitme maakonna KOVide tegemist sisulise vastuoluga, mida aitaks paremini lahendada
huve.“ Seletuskirjas on eelnevalt määratletud, et piirkond regiooni termini sissetoomine.
võib olla ka sama KOVi asustusüksuste koostöö. Siin Piirkonna konkurentsivõime on õigusaktides levinud termin.
sõnastatakse eelnevast erinevalt, et piirkond on mitme
maakonna liit.
Samal leheküljel selgitatakse KOKS § 632 lõike 2 osas, et
see „sätestab piirkondliku liidu eesmärgi.“ Jätkuvalt jääb
ebaselgeks regiooni mõiste määratlus.
27. Seletuskirja lk 134 on toodud, et „siduvaid seisukohti Me ei näe, kuidas antud lausest tulenevalt saab liit õiguse
ELVL liitu mitte kuuluvate KOV-ide nimel siiski võtta ei liikmete esindamiseks ilma nende volitusteta. Pigem kehtib
saa ja regulatsioonide, mis puudutavad mõnda KOV-i vastupidine eeldus. Esindusorgan esindab oma liikmeid oma
personaalsemalt, väljatöötamisse tuleks ka edaspidi kaasata põhikirjaliste eesmärkide täitmisel, muid ülesandeid
nimetatud KOV ka ise, isegi kui viimane on ELVL liige.“ liikmete vajalikus vormis volitusel. Viidatud lause eesmärk
Taoline lähenemine lubab tegutseda liidul, kellel ei ole oma on midagi muud, kui siin kommentaaris toodud, nimelt: 1)
liikmete volitusi läbirääkimisteks. Esindusorgan, kellel ei liit ei esinda ega saa võtta kokkuleppeid KOVide nimel, kes
ole liikmete volitusi, ei saa võtta ka vastutust. ei kuulu liitu ning 2) kui tegemist on konkreetset KOVi
puudutava küsimusega (investeering vms), siis ei piisa
ELVLi kui esindusorgani kaasamisest, vaid tuleb kaasata ka
vastav KOV.
28. Seletuskirja lk 141 on selgitatud, et „teenistuslik Eelnõu eesmärk ei ole KOV tegevuse järelevalve sätete ega
järelevalve täidab oma eesmärki vaid siis, kui valla- või KOV valdkondlike ülesannete sisuline muutmine, samuti
linnavalitsus reageerib tuvastatud rikkumistele kiiresti ning mitte teenistusliku järelevalve korralduse muutmine, mille
annab asutustele või nende juhtidele selged juhendid osas ei ole Rahandusministeeriumile ei riigiorganitelt ega
14
olukorra parandamiseks.“ Kui olemuslikult eelnõuga sisu ei KOVidelt endilt muutmisettepanekuid ega probleemidele
muudeta, siis võiks olla välja toodud ülevaade sellest, osutamisi tehtud. Seetõttu jääb ettepanek arusaamatuks,
kuidas on KOVid sisulise järelevalve korraldusega toime miks on tervikuna ja abstraktselt vaja eelnõu raames hinnata,
tulnud. KOKS § 661 sõnastuse keeleliselt lihtsustamine ei kuidas on KOVid sisulise järelevalve korraldusega toime
tulene ilmselt sellest, et sõnastuse keerukuse tõttu ei ole tulnud. Rahandusministeeriumil puudub ka otsene alus
KOVid vastavat ülesannet täitnud. väita, et KOVid ei ole tulnud sisulise
järelevalvekorraldusega toime. KOV teenistusliku
järelevalve teostamisse riik ei sekku ka.
29. Seletuskirja lk 153 on KOVi nn tuumikülesannete KOVide ülesannete täitmise soorituse hindamiseks on ellu
KOKSist välja jätmise ja KOVi ülesannete olemuse kutsutud rakendus minuomavalitsus. Selle kaudu on
piiritlemise mõjude hindamisel välja toodud, et „mõju võimalik tuvastada iga KOVi kohta teenustasemed ning
avaldumise sagedus sõltub kui sageli võetakse seadustes nende areng ajas.
ette KOV ülesannete muutmine, täpsustamine või uute
ülesannete andmine. Sõltub ka sellest, kuidas läheb edasi Jääb aga arusaamatuks, milliste andmete alusel teha
KOV ülesannete detsentraliseerimisele võetud tagantjärgi teaduspõhist uuringut, kuidas kõik KOVid alates
poliitikasuuna tegevustega (suunata pärast haldusreformi 1993 on KOKSi kõigi ülesannetega hakkama saanud (sh ka
võimekamaks muutunud KOVidele lähimuspõhimõttest need KOVid, mida pole enam ammu olemas). Jääb ka
lähtudes rohkem ülesandeid).“ Käesoleva eelnõuga ei hoomamatuks, mida selles kontekstis tähendab väljend
suurendata KOVide ülesandeid. 2.11.2021 kirjas nr 1.1- „hakkama saanud“.
10.1/21/4497 tegime Rahandusministeeriumile ettepaneku,
et kuna Eestis puuduvad teaduspõhised uuringud sellest, Kuna n-ö KOV põhiülesannete loetelu ei jäeta KOKSist
kuidas on linnad ja vallad Eesti taasiseseisvumise ajast välja, siis ei avaldu ka märkuses väljendatud ebasoovitavaid
„Kohalike omavalitsuste korralduse seaduses“ (1993) mõjusid seaduse rakendamisel.
sätestatud ülesannetega hakkama saanud, siis tuleb kaaluda
vastavasisulise uuringu tellimist. Lähteülesande
koostamisse on Haridus-ja Teadusministeerium valmis
igati panustama.
Hinnanguna mõju olulisusele on seletuskirja samal
leheküljel leitud, et „muudatusega kaasnev mõju on üldiselt
positiivne, keskmise mõjuga, kuna saavutatakse suurem
selgus õigusloome kujundamises.“ Leiame, et seletuskirjas
eespool kirjeldatud ebasoovitavate mõjude riskide kirjeldus
ei luba siiski arvata, et muudatusega kaasnev mõju on
15
positiivne ja sellega saavutatakse suurem selgus
õigusloomes.
Kaitseministeerium Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks kohaliku Eelnõus on kokkuleppel Riigikantseleiga taastatud senine
(kooskõlastus märkustega omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõiked 2 ja 21 . Lõige KOKS § 6 lõike 21 sõnastus. Valmisoleku seaduse eelnõus
arvestamisel) 21 sätestab kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded tuleks säte paremini avada ja KOKSist välja jätta.
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Muudatuse
põhjendusena märgitakse, et see puudutab konkreetset
valdkondlikku riigikaitseülesannet, mis on võimalik
sätestada Riigikantseleis ettevalmistamisel oleva
valmisoleku seaduse eelnõuga. Seletuskirjas selgitatakse
täiendavalt, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded
eriolukordades tuleks reguleerida kas valmisoleku seaduses
või riigikaitseseaduses, mis käsitleksid detailselt
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seonduvaid
küsimusi. Kaitseministeeriumi hinnangul aga sisuliselt
loobutakse ülesannete kehtetuks tunnistamisega kohalikul
tasandil abivajavate isikute abistamisest, sealhulgas
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal, mistõttu
Kaitseministeerium ei nõustu nimetatud muudatusega.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest
riigikaitseülesannete sätete kehtetuks tunnistamine ja
valmisoleku seaduses sätestamine, ei ole antud juhul
eesmärgipärane ka olukorras, kus valmisoleku seaduse
jõustumine on planeeritud hiljemaks kui käesoleva
eelnõuga kavandatavad kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muudatuste jõustumise aeg. Samuti puudub
eelnõus kehtetuks tunnistamise alternatiiv ajaks, mil on
kavandatud valmisoleku seaduse jõustumine. Leiame, et
jätkuvalt tuleb tagada hetkel KOKS § 6 lõikes 21 sätestatud
kohalike omavalitsuse ülesannete jäävus ja täitmise
kohustus. Palume eelnõu punktist 10 jätta välja paragrahv 6
lõige 21 kehtetuks tunnistamine või ette näha
16
muudatussätted, mis tagavad kohaliku omavalitsuse
ülesannete jätkuvuse mistahes olukorras.
Keskkonnaministeerium 1. Palume selgitada, millal kasutatakse eelnõus mõisteid Selgitame seletuskirjas.
(kooskõlastus märkustega „omavalitsusüksus“, „kohalikud omavalitsused“, Eelnõuga kavandatavates muudatustes ei kasutata kordagi
arvestamisel) „kohalikud omavalitsusüksused“. Seletuskirjas on küll terminit „kohalik omavalitsusüksus“.
selgitatud terminite „vald ja linn“ ning „kohalikud Eelnõuga ühtlustatakse KOKSi termineid, asendades seni
omavalitsusüksused“ kasutamist, kuid eelnõus on kasutusel hajusalt kasutuses olnud terminid „kohaliku omavalitsuse
korraga terminid „kohalikud omavalitsused“, „kohalikud üksus“ ja „kohalik omavalitsusüksus“ läbivalt terminiga
omavalitsusüksused“ ja „omavalitsusüksused“. Terminid „omavalitsusüksus“.
vajaksid selgitamist, kui nende tähendus on siiski erinev. Terminit „kohalik omavalitsus“ kasutatakse eelnõus viidates
Vastasel juhul tuleks terminoloogia ühtlustada KOVile kui põhiseaduslikule institutsioonile üldises
tähenduses, nt avades kohaliku omavalitsuse mõiste §-s 2,
viidates kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtetele §-s
3.
Kui räägitakse konkreetse omavalitsusüksuse tegevustest ja
ülesannetest, siis kasutatakse terminit „omavalitsusüksus“.
2. Eelnõu § 1 punktiga 9 kavandatakse muuta KOKS § 6 KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
lõiget 1 selliselt, et kaotatakse ära viited konkreetsetele lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
valdkondadele, mis määratlevad omavalitsusüksuse muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
tuumikülesanded. Kavandatava sättega jäetakse seadusest loeteluga.
välja omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutav
osa. Selline muudatus vähendab õigusselgust ja suurendab Seega jääb eelnõuga jätkuvalt KOVi ülesanneteks KOKS §
vaidlusi ülesannete eristamisel kohalike ja riiklike 6 lõike 1 järgi (Keskkonnaministeeriumi
iseloomuga ülesanneteks. Seletuskirjas lk 19 on märgitud vastutusvaldkonnas) muu hulgas korraldada veevarustust ja
järgmist: „Ülesannete loetelu KOKSist välja jätmine ei kanalisatsiooni ning jäätmehooldust. KOKS ei sätesta, mida
mõjuta nende ülesannete faktilist täitmist KOVides. Võib täpsemalt KOVilt nende märksõnaliselt nimetatud
eeldada, et seadusemuudatuse järel jätkub ülesannete ülesannete täitmisel oodatakse.
täitmine KOVides senises mahus.“. Palume täpsustada, Kui valdkondlikus seaduses on ülesanne sätestatud KOV
millel selline eeldus põhineb. Meie hinnangul võib eelnõus pädevusse kuuluvana, siis kuulubki see KOV olemusliku
toodud sõnastus kaasa tuua tuumikülesannete täitmises ülesandena täitmisele hoolimata sellest, kas ülesanne on
häireid, sest ülesannete edasi täitmine kohalikus märksõnaliselt ka KOKSis nimetatud või mitte.
omavalitsuses (KOV) eeldab, et kõigis eriseadustes on
valdkondlike ülesannete osas sõnaselgelt sätestatud, et need KOV täidetavate ülesannete piiritlemine omavalitsuslikeks
ülesanded kuuluvad kohaliku omavalitsuse ülesannete või riiklikeks ülesanneteks tuleb ka kehtiva HÕNTE järgi
hulka. Kui eriseaduste analüüsi pole selles osas tehtud, siis seadusemuudatuste kavandamisel kaaluda (vt HÕNTE § 6
17
võib see kaasa tuua palju ebaselgust ja probleeme lõige 2: Kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse
ülesannete täitmise ulatuses. kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses
KOKS § 6 lõike 4 kohaselt täidab KOV riiklikke kohustusi, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik
mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega
volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. riigieelarvest).
Lõikes 5 on sätetatud, et lõike 4 punkti 1 alusel kohalikule Erinevalt eelnõuga pakutavast lahendusest ei ole kehtivas
omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse õiguses üldse avatud ülesande piiritlemise kriteeriumeid.
riigieelarvest. Eelnõuga on kavas muuta ka KOKS § 6 Praktikas lähtutakse senisest Riigikohtu praktikast (vt
lõiget 3 ja sätestada punktis 2, et omavalitsusüksus täidab täpsemalt seletuskirjast) ja Siseministeeriumis 2010. aastal
kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi koostatud juhendist2, milles kirjeldatut on eelnõu
teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab lähtudes sõnastamisel arvesse võetud.
kohalikest huvidest ja vajadustest ise täitmiseks võtta.
Seesugune sõnastus tekitab võimaluse, et kuivõrd Igat üksikjuhtumit tuleb ülesannete piiritlemisel eraldi
varasemad konkreetselt nimetatud ülesanded §-st 6 kaaluda. Kui KOVile on ka ülesande täitmiseks
kaotatakse, tekib KOV-le liiga lai otsustusõigus, kas mingi menetluskord seadusega väga jäigalt ette kirjutatud nii et tal
tegevus on talle vajalik või mitte ning jääb ebaselgeks, sisuliselt puudub kaalutlusruum, kuid ta täidab ülesannet
missuguseid KOV-i ülesandeid loetakse riiklikeks ja siiski vaid oma KOVi elanikele ning muude tunnuste järgi
missuguseid KOV-i enda ülesanneteks. Näiteks täidavad on ülesandel pigem kohalik iseloom, siis loetakse ülesanne
KOV-d ka seesuguseid ülesandeid nagu sundvalduse praktikas siiski omavalitsuslikuks. Ühelgi eelnõuga KOKS
seadmine ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine. Teatud § 6 lõikes 31 nimetatud kohaliku ülesande tuvastamise
juhtudel on KOV-l kaalutlusruum ja teatud juhtudel see kriteeriumil ei ole etteantud suuremat kaalu võrreldes muude
puudub täielikult. Näiteks kaevandamisloa olemasolu oluliste asjaoludega. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
korral kohaldub maakatastriseaduse § 182 lõige 4 ja (EKOH) artikli 4 lõike 2 järgi on kohaliku omavalitsuse
määrata saab vaid mäetööstusmaa sihtotstarbe. Eelnõuga üksustel täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada
kavandatava KOKS § 6 sõnastuse puhul jääb ebaselgeks, oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende
kas nimetatud ülesanded on riiklikud või KOV-i ülesanded. pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele
Palume planeeritava sätte mõju täiendavalt hinnata ning haldusorganile. Ka PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja
selgitada. korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud
omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Seega saab seadustega näha KOVidele ka olemuselt
omavalitsuslike ülesannete täitmise sisu ja menetluse ette
(kui sellel on õiguspärane eesmärk) ehk teha
2
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/kov_ulesannete_ja_kov_riiklike_ulesannete_piiritlemise_juhend.pdf.
18
enesekorraldusõiguse osas kitsendusi. Eelnõu sõnastusega
järgitakse EKOHis ja PSis sätestatud KOVide
enesekorraldusõiguse põhimõtet. Eelnõu sõnastusega
peetakse silmas, et seadusega kohalikule omavalitsusele
pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab
omavalitsusüksusele üldjuhul jätma enesekorraldusõiguse,
mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise
täpsema sisu ja korra.
3. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse KOKS § 6 lõiget 5, Tegemist ei ole olemuslikult uue õigusloome suunisega. Ka
mille kohaselt seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku kehtiva HÕNTE § 6 lõike 2 järgi tuleb kohaliku
ülesande täitmiseks andmise korral märgitakse seaduses, et omavalitsuse üksusele kohustuse kavandamisel eelnõus
tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse
ülesandega. Selline sõnastus tähendaks, et kui juba seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele
kehtivates regulatsioonides ei ole sõnaselgelt sätestatud, et
seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud
tegemist on KOV-i täidetava riikliku ülesandega, siis ei kaetakse eraldistega riigieelarvest. Seadusemuudatusega
peakski KOV seda täitma. Palume viidatud muudatuse sätestatakse sama kohustus nüüd ka seaduses.
mõjusid ka juba kehtivatele regulatsioonidele täiendavalt
analüüsida Seadusemuudatustega ei ole kehtestatud ministeeriumitele
rakendussätet, milles kohustataks valdkondlike
regulatsioone teatud ajaks tervikuna üle vaatama ja
sätestama selle täitmine riikliku ülesandena. Tegemist on
jooksva ülesandega. Iga uue ülesande andmisel KOVile või
olemasoleva ülesande täpsustamisel tuleb seadusloomes
hinnata selle ülesande olemust.
Seletuskirjas on selgitatud senist Riigikohtu praktikat.
Kehtib eeldus, et kui seaduses ei ole sätestatud, et tegemist
on KOV täidetava riikliku ülesandega, siis on tegemist
olemuselt omavalitsusliku ülesandega.
Hoolimata asjaolust, kas seaduses on sätestatud KOV
täidetav ülesanne riiklikuna või mitte, tuleb seda täita.
4. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KOKS § 6 lõiget 1 KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
muuhulgas selliselt, et KOV-le määratakse ülesanne lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tõsta muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste loeteluga.
19
omavalitsusüksuste ja riigiga. Eelnõu § 1 punktiga 15
muudetakse muuhulgas ka KOKS § 61 lõiget 1, lisades RVS § 34 kohaselt antakse elamumaaks või ettevõtlusmaaks
KOV-de ühisülesandena maakonna arengu kavandamisel sobiv kinnisasi tasu eest. Aluseks on maa kasutamise
ette näha ka võimalikud ettevõtluskeskkonda suunavad potentsiaal, mitte KOV ülesanne. Seega KOKS § 2
meetmed. Ettevõtluskeskkonna arengu pikaajalised täiendamine lõikega 3 ei muuda RVS § 33 lõike 1 punkti 1
suundumused ja vajadused tuleb esitada ka maakonna sisu. Viimases ei viidatagi üldse KOKSile, vaid käsitletakse
arengustrateegias. Palume täpsustada, kas KOV-i seadusega KOVile pandud ülesandeid.
ülesanded ettevõtluskeskkonna arendamise valdkonnas
piirduvad KOV arengukavaga, maakonna
arengustrateegiaga ja planeeringutega. Palume täpsustada
KOKS ettevõtluskeskkonna suunava meetme regulatsiooni
ja kehtiva riigivaraseaduse (RVS) § 34 kohaldamist. RVS §
34 sätestab erisused ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel kohaliku
omavalitsuse üksusele. Ebaselgeks jääb, kuidas suhestuvad
omavahel viidatud regulatsioonid ning kas eelnõu
seadusena jõustumisel on KOV-l õigus edaspidi taotleda
maad tasu eest või tasuta ning kas tasuta saadav osa kuulub
vähese tähtsusega riigiabi alla. Märgime, et eelnõu
seletuskirja lk 150 all toodud lause „Ettevõtluskeskkonna
arendamiseks vajalik kinnisasi võõrandatakse kohaliku
omavalitsuse üksusele tasuta, kui riigile olulise KOV
tehtava investeeringuga kaasneb majanduslik lisandväärtus,
keskkonnasõbralikkuse ja regionaalarengu ning sotsiaal-
majandusliku arengu soodustamine“ ei vasta RVS § 34
regulatsioonile ega KOV-dele kinnisasjade võõrandamise
praktikale.
5. Eelnõu § 1 punktiga 207 muudetakse KOKS § 65 lõike 5 Silmas on peetud diskussiooni objektiks olevate ülesannete
punkti 1 selliselt, et üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja olemust, mis võivad olla nii uued ülesanded või ülesanded
Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi, et mille olemus KOVide või riigi poolt tõstatatuna näib olevat
riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida muutunud, mitte regulaarset ülesannete olemuse
kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende ülevaatamist, kuivõrd ülesannete olemus ei ole ajas nii sageli
omavalitsuslik või riiklik olemus. Palume täpsustada, kas muutuv. Võib olla võimalik, et aja jooksul toimuvad mingi
kõikide KOV-i ülesannete osas tehakse seda iga-aastaselt ja KOV ülesande korraldamise ja regulatsioonide osas sellised
kas põhimõtteliselt on võimalik, et mõni KOV-i muudatused, mis tingivad selle käsitlemise riikliku
20
tuumikülesanne kord määratakse omavalitsuslike ja kord ülesandena (näiteks tsentraliseeritakse mõni KOVide
riiklike ülesannete hulka. täidetav ülesanne maakonnakeskuse KOVidesse, kes
hakkavad vastavat teenust pakkuma kõigile selle maakonna
KOVide elanikele), kuid kindlasti ei saa ülesanne olla ühel
aastal riiklik ja siis omavalitsuslik. Sellised muutused
omavalitsuste ülesannetes ei ole väga tõenäolised või pigem
võivad puudutada teatud osa ülesandest.
Kuna ülesande riiklik olemus tuleb selgelt seaduses ära
märkida, siis eeldab mõni seni olemuselt omavalitsuslikuks
peetud ülesande muutmine riiklikuks vastavat analüüsi
seaduseelnõu seletuskirjas ja vastavat seadusemuudatust.
Seega ei saa olla tegemist pelgalt läbirääkimiste töörühma
poolse soovitusega, vaid muudatused peavad läbima
seadusloomeprotsessi.
6. Eelnõu §-ga 7 on kavas muuta RVS-i selliselt, et § 18 Eelnõust on jäetud välja RVSi muudatused, mida arutatakse
lõike 2 punktist 1 ja § 33 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja ministeeriumitega ja menetletakse eraldi riigivaraseaduse
sõnad „seadusest tulenevate“. RVS § 18 sätestab reegli, et muutmise töörühmas.
kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda
teha vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Erandid
tulenevad RVS § 18 lõikest 2, mille punkti 1 kohaselt võib
riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust
madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik kohaliku
omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. RVS § 29 lõige 3 sätestab reegli, et
riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle
harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. RVS § 33 lõike 1 punkti 1 kehtivast
sõnastusest tuleneb erand, et riigivara, välja arvatud
väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse
võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse
üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Muudatusega laiendatakse muudetavates normides
sätestatud erandite kohaldamise võimalusi selliselt, et
21
antakse suurem tõlgendamisruum selles osas, milliste
KOV-i ülesannete täitmiseks erandeid kohaldada saab.
Seega tekiks kavandatavate muudatuste jõustumise korral
KOV-del ootus taotleda riigilt kinnisasju ka selliste
ülesannete täitmiseks, mida KOV-d ise arvavad oma
ülesandeks olevat, samas ei ole reegleid, mille alusel
vastavaid taotlusi lahendada. Samuti planeeritakse
eelnõuga muuta RVS § 96 lõike 1 punkti 4. RVS § 96 lõige
1 sätestab, et enne kinnisasja võõrandamist või
kasutamiseks andmist selgitatakse välja kinnisasja
vajalikkus riigile ja punktides 1-7 sätestatakse
väljaselgitamise menetluses osalevad asutused ja isikud.
Punkti 4 kehtiv sõnastus on järgmine: „4) asukohajärgne
kohaliku omavalitsuse üksus planeerimisseaduse §-des 75,
95 ja 126 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-
s 6 nimetatud ülesannete täitmiseks;“. Sätet muudetakse ja
sellest jäetakse välja viide KOKS §-le 6. Sellega seoses
tekib tulevikus ebaselgus ja sätet võidakse hakata
tõlgendama laiemalt kui on sätte eesmärk.
7. Seletuskirjas on küll märgitud, et eelnõuga kavandatav RVS muudatustest on eelnõus loobutud.
arvestab Vabariigi Valitsuse 21.10.2021
kabinetinõupidamisel otsustatut (memorandum teemal
„Analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa
üleandmise lihtsustamise kohta“), kuid juhime tähelepanu,
et viidatud otsuse elluviimiseks on juba praegu kutsutud
Rahandusministeeriumi poolt kokku vastav töörühm. Seega
on tõenäoline, et samaaegselt jõustuksid erinevad eelnõud,
mis täidaksid sama eesmärki, s.o KOV-dele maa andmise
lihtsustamist. Väljatöötatavad lahendused peavad olema
suurimate riigivara valitsejatega (Keskkonnaministeerium,
Kaitseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) ühiselt läbi arutatud,
ühetaolised ja välistama mitmeti mõistetavuse, mida
samade regulatsioonide samaaegne muutmine ei taga.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et käesoleva eelnõuga RVS
22
muutmine ei ole mõistlik, vajalik ega otstarbekas ning
teeme ettepaneku RVS muudatused käesolevast eelnõust
välja jätta.
Kultuuriministeerium 1. Eelnõuga kavandatavate muudatustega on plaanis KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
(kooskõlastus märkustega kaotada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest nii lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
arvestamisel) valdkondlikud (v.a ettevõtlus) kui ka institutsionaalsed muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
ülesanded. Teiste hulgas puudutab see kultuuritööd. loeteluga.
Kultuurikorraldusele võib see tähendada kolme arengut: 1)
kultuurikorraldus jääb eriti väiksemates Seega jääb KOKS § 6 lõikesse 1 alles ka kultuuri- ja
omavalitsusüksustes kohaliku omavalitsuse poolse sporditöö korraldamine kui KOV täidetav ülesanne.
toetuseta, mis 2) sunnib keskvalitsust rahastama suuremat
osa kultuurikorraldusest ja 3) looma eraldi õiguslikku
lahendust, et täpsustada KOV ja keskvalitsuse rolle
kultuurikorralduse toimimise tagamisel kõikjal Eestis.
Sellest lähtudes kahtleme, kas pakutud muudatused
täidavad seletuskirjas välja toodud eesmärke vähendada
dubleerimist õigusloomes, KOV-idele kohustuste
ettekirjutamist ning kõigi valdkondade kohalikke olusid
arvestava arengu tagamist ja jätkusuutlikkust.
Kultuurivaldkonnas loovad kavandatud muudatused
vajaduse nii uue õigusloome kui ka riigipoolse lisarahastuse
järele ja võtavad initsiatiivikatelt kultuurikorraldajatelt ära
kohapealse toe. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt
peame me tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise
läbi aegade. Kui Kultuuriministeeriumil on Vabariigi
Valitsuse seaduse § 62 lõike 1 järgi kultuuritöö
korraldamise kohustus, siis KOV-idel tulenevalt plaanitud
KOKS-i muudatusest seda kohustust enam ei ole.
Kultuuriministeerium on arvestanud nii õigusloomes kui ka
teistes strateegilistes dokumentides, et KOV-ide kultuuriga
seotud ülesanded on sätestatud KOKS-is. Soomes, mida
eelnõu seletuskirjas näitena tuuakse, on kultuurikorraldus
reguleeritud eraldi seaduses. Samas on Eestis siiani
lähtunud KOKS-is sätestatust. Eelnõu seletuskirjas on
viidatud, et kuna pärast 2017. aasta haldusreformi on KOV-
23
ide enesekorraldusevõimekus suurenenud, saab neile anda
võrreldes praegu kehtiva KOKS-iga vabamad käed. Samas
on teada, et KOV-id on endiselt ebaühtlased nii oma
suuruse, elanike arvu kui ka rahaliste võimaluste poolest.
See tähendab ühtlasi, et KOV-id peavad tegema oma
vahendite kulutamisel valikuid ning ilmselt jäävad valikute
puhul kaotajaks just „pehmed tegevused“, sh
kultuurikorraldus. Olles erinevate KOV-idega suhelnud,
oleme korduvalt kuulnud, et kultuuriga tegeldakse, sest
KOKS seab sellise kohustuse. KOKS-i muutes tekib oht, et
kultuurikorraldus jääb vaakumisse, kus halvemal juhul ei
vastuta kohalikul tasandil selle eest keegi või tegelevad
sellega ainult vabatahtlikud entusiastid. Eelnõu
seletuskirjas on selgitatud, et KOV-id täidavad edaspidigi
vabatahtlikult erinevaid ülesandeid, ka juhul kui need
seadusest ei tulene. Vajadus lisada eelmisel KOKS-i
muutmisel kultuurikorraldus tugines just teadmisele, et
KOV-id ei rahastanud kultuurikorraldust piisavalt, kuivõrd
puudus seadusest tulenev kohustus. Samas ei ole eelnõu
seletuskirjas täpsustatud, millele tugineb vabatahtliku
tegutsemise eeldus, kas KOV-id on selle kohta selgelt sõna
võtnud või on selles tehtud vastavaid uuringuid.
Seletuskirjas viidatakse ka, et „kultuuritöö on üks neist
ajalooliselt KOV võimkonda kuulunud küsimustest, mille
täitmist võib eeldada ka edaspidi“. Kultuuritöö ilmselt ei ole
selline tegevus, mille puhul võiks jääda eeldamisele
tuginema. See on meie kõigi jaoks oluline Eesti riigi
püsimise alus, et kõikjal üle Eesti oleksid mitmekesised
võrdsed võimalused nii kultuuris osalemiseks,
kultuuriürituste korraldamiseks kui ka kultuuri loomiseks.
Seadusest tuleneva kohustusega võib vastutus hajuda ning
mõni KOV väheste teadmiste või ressursside tõttu teha
valikuid kultuurivaldkonna kahjuks. Jättes KOKS-i alles
olulised tegevusvaldkonnad ei tähenda see KOV-idelt
paindlikkuse võtmist kohalike elu korraldamiseks
24
piirkondlike vajaduste põhjal. Kui valdkondlikud
kohustused, näiteks kultuurikorraldus, on KOKS-is
sätestatud, jääb KOV-ile endiselt lai enesekorraldusõigus
selle kohta, kuidas ja milliste asutuste ja struktuuride kaudu
seda ellu viia, lähtudes ka kogukonna soovidest,
piirkondlikest kultuurilistest eripäradest ning
kultuuripärandist. See tähendab, et KOKS ei pane liigseid
kohustusi, vaid loob ühtse tegutsemiskeskkonna ja
reeglistiku kõigile KOV-idele.
Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et KOV-i täidetavate
valdkondlike ülesannete alast praktikat ja
muudatusvajadusi peab hindama iga
valdkonnaministeerium ise ning nägema vastavad
muudatused ette eraldi eelnõudes. Nagu eespool toodud,
siis kultuurivaldkonnas vastavad seadused puuduvad, kus
oleks või saaks tulevikus eelnõude kaudu näha ette tegevusi
või ülesandeid ka KOV-idele. Kultuurivaldkonnas on vaid
üksikud spetsiifilised valdkondlikud seadused (nt
etendusasutuse seadus, muuseumiseadus,
rahvaraamatukogu seadus), mis määratlevad vastava
valdkonna rahastamise aluseid. Näiteks etendusasutuse
seaduses sätestatakse ainult keskvalitsuse
toetuspõhimõtteid ning KOV-idele lisaülesannete andmist
ei planeerita (seaduse muutmise eelnõu on praegu
Riigikogus menetlemisel). Oleks ka ebamõistlik määrata
KOV-idele kultuurivaldkonnas kohustusi ainult nendes
valdkondades, kus eriseadused olemas on. Samuti ei pruugi
olla tõhus soovitus juhendada KOV-e riiklike
arengukavadega. On oluline, et ka seaduse tasandil oleks
vastutus kultuuri edendamise eest selgelt määratletud.
Kultuurivaldkonnas puuduvad põhialused, mis võiks olla
suunav dokument nii riikliku kui ka kohaliku omavalitsuse
tasandil. Hiljuti Vabariigi Valitsuses kinnitatud „Kultuuri
arengukava aastani 2030“ seda ei ole ning strateegiliste
dokumentide struktuurist lähtudes see ka ei saa KOV-idele
25
eraldi ülesandeid või suuniseid anda. Ebaselgeks jääb
seletuskirjas antud soovitus sõlmida kultuurielu
korraldamiseks KOV-idega lepinguid. Siiski, arvestades
KOV-ide arvu, on küllaltki keerukas
Kultuuriministeeriumil (ja teistel ministeeriumidel) hakata
KOV-idega eraldi valdkondlikke lepinguid sõlmima – sama
kehtib ka KOV-ide vaatest. Sellised läbirääkimised
tõstavad põhjendamatult kõigi töökoormust. Mõistlikum on
teha seda just KOKS-i tasandil, mis on kõikidele KOV-
idele kohalduv õiguslik alus.
2. Lisada KOKS §-i 6 sarnaselt ettevõtluse arendamisega KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
omavalitsusüksuse ülesandena: luua eeldused ja tingimused lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
kultuuritöö korralduseks ja vahendamiseks. Tegemist oleks muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
raamülesandega, mis ei piira omavalitsusüksuste vabadust loeteluga.
ise otsustada või teha sobivaid valikuid kultuuritöö Kuna kultuuritöö jääb KOKS § 6 lõikesse 1 alles, siis ei ole
korraldamisel. Kultuurivaldkonnal puudub nimetatud vajadust seda dubleerivalt kajastada KOKS § 2 uues lõikes
valdkondlik seadus, mis reguleeriks omavalitsusüksuse 3.
kohustust ja vastutust kultuuri valdkonnas. Sellise seaduse
loomist ei ole me seni otstarbekaks pidanud. Juhul kui
kultuuritöö ülesanne KOKS-ist välja võetakse, oleme
sunnitud seda tegema. Samuti annaks kultuuritöö
korralduse ülesande sissetoomine KOKS-i parema aluse, et
kaasata kohaliku omavalitsuse esindajaid aruteludesse
kultuuritöötaja keskmise palga üle koostöös keskvalitsuse
ja TALO-ga.
3. Asendada eelnõu § 37 lõike 2 punktis 1 „kultuuriline Arvestatud.
keskkond“ sõnaga „kultuurivaldkond“. Kultuuriline
keskkond on liialt kitsas tegevusvaldkond. Meile
teadaolevalt ei ole kultuuriosa omavalitsusüksuste
pikaajalistes arengusuundumustes põhjalikult kajastatud.
Toetame kindlalt kultuurivaldkonna sisulist ja arvestatavat
kajastamist omavalitsusüksuste arengukavades
4. Täiendada eelnõu § 373 lõike 3 punkti 1 sõnaga Arvestatud.
„kultuurilise“: „1) majandusliku, sealhulgas
ettevõtluskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise ning
26
rahvastiku ja selle tervise arengu pikaajalised suundumused
ja vajadused;“. Arvestades eeltoodud selgitusi, et
Kultuuriministeeriumi arengukavas puudub võimalus anda
suuniseid või ülesandeid KOV-ile, on oluline, et kultuuri
pikaajalised suundumised ja vajadused oleksid kajastatud
maakondlikes arengustrateegiates. Kuna eelnõu § 373 lõike
2 alusel on maakonna arengustrateegia omavalitsusüksuste
ülene ning võib olla ka piirkondlik arengustrateegia ja on
muu hulgas aluseks omavalitsusüksuste ühiste
investeeringute kavandamisel, on oluline seal punktis välja
tuua kultuurivaldkond. Tulevikus on otstarbekam olulisi
kultuuriobjekte kavandada ning edaspidist majandamist
planeerida omavalitsuste koostöös. Samuti puudutab see
erinevate suurte piirkondlike kultuurisündmuste
planeerimist ja nende jätkusuutlikku toimimist. Nende
tegevuste eesmärgistamiseks pikaajalises vaates peaks
kultuurivaldkond olema kohustuslik osa maakondlikust
arengustrateegiast.
5. Eelnõu § 63 lõikes 3 on määratletud, et Tegemist on juba kehtiva sätte sõnastusega, mis on KOLS §
omavalitsusüksuste liitude eesmärk on säilitada ja edendada 2 lõikest 2 üle toodud.
maakonna kultuuritraditsioone. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on
omavalitsusüksuste ülesanne ühiselt kavandada maakonna, Kui KuM näeb vajadust maakondliku/ piirkondliku koostöö
sh selle ettevõtluskeskkonna, arengut ja suunata vastavate regulatsiooni järele, nagu see on näiteks arengu
strateegiate elluviimist. Paragrahvi 6 lõike 2 kohaselt kavandamise osas kehtestatud, siis tuleb selleks vastav
antakse nimetatud ülesanne kõigi maakonna regulatsioon, koos rahastamismehhanismiga kujundada.
omavalitsusüksuste otsustega täitmiseks Üldregulatsioonina ei ole võimalik reguleerida, et iga KOV
omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule koostööorgan peab olema suunatud kultuuritraditsioonide
liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele säilitamisele. Küll aga kultuurivaldkonna sisaldumisega
omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste ühisametile KOV, maakonna ja piirkonna arengukavades ja strateegiates
või -asutusele või omavalitsusüksuste või on ka nende kavade koostamise ja elluviimise eest
omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule vastutavatel organisatsioonidel ülesanne
või sihtasutusele. Oleme seisukohal, et maakonna kultuurivaldkonnaga tegeleda.
kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine peaks
olema fikseeritud ka teiste ühistegevusele suunatud
koostööorganite juures.
27
Majandus- ja 1. Peame väga oluliseks KOKS § 37 lõikesse 5 lisatud Eelnõuga muudetava KOKS § 37 lõike 5 sõnastuse järgi
Kommunikatsiooniministeeri nõuet, et valla või linna arengukava ja täiendavate tuleb valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade
um (kooskõlastus märkustega arengukavade koostamisel tuleb arvestada riigi strateegilise koostamisel arvestada riigi pikaajalise arengustrateegia
arvestamisel) ja ruumilise arengu suundumusi. Maakonna sihtidega ning muude riigi strateegilise ja ruumilise arengu
arengustrateegia ja piirkondliku arengustrateegia osas suundumustega. Seega kui mõni kehtivas seaduses
sisaldub vastav säte juba kehtivas KOKSis. Viidatud nimetamata küsimus sisaldub mõnes riigi
regulatsioon on MKMi vaates oluline, kuna Vabariigi arengudokumendis, tuleb sellega nii ehk naa arvestada.
Valitsus kinnitas 11.11.2021. a „Transpordi ja liikuvuse Sama kehtiv maakonna arengustrateegia osas, mille osas
arengukava 2021–2035“, mille abil on kavas muuta nõutakse KOKS § 373 lõike 10 muudatusega, et maakonna
transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist
pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisele arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning
arendamisele. Transpordi ja liikuvuse tulevikusuuna kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga
loomisel lähtus MKM eesmärgist tagada elanikele ja panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste
ettevõtjatele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja saavutamisse.
kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse nii
kogukondade kui ka ettevõtete vajadusi. Arengukava Seetõttu ei pea me vältimatult vajalikuks näha KOKSis ette,
peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi et KOV arengudokumentides tuleb arvestada ka
keskkonnajalajälje vähendamisel, et aidata kaasa liikuvuskeskkonna arendamise küsimustega.
kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. Kuigi
kohaliku tasandi strateegiadokumendid peavad arvestama Me ei pea võimalikuks täiendada KOKSi kõigi riiklikest
riigi horisontaalsetes ja valdkondlikes arengukavades arengukavadest tulenevate ülesannetega, millest KOVid
püstitatud sihte ja eesmärke, peame vajalikuks, et KOKS § peavad nii ehk naa juba juhinduma.
6 lõikes 1 oleks lisaks elukeskkonna loomise ja
ettevõtluskeskkonna edendamisele olulise eesmärgina ära KOKS § 6 lõige 1 jääb eelnõu järgi siiski sisaldama üldist ja
nimetatud ka liikuvuskeskkonna arendamist. Liikuvuse mitteammendavat loetelu valdkondadest, mis küsimustega
puhul ei peeta silmas mitte ainult transporti kitsas iga KOV peab igapäevaselt tegelema.
tähenduses, vaid võimet liikuda ühest kohast teise,
kasutades ühte või mitut transpordiliiki ja teenuseid, mis
rahuldavad inimeste liikumisvajadused, teenuste ja
sihtkohtade kättesaadavuse tagamist targema maa-,
õhuruumi ja veeteede kasutuse, tõhusama ja ohutuma
liikuvuse planeerimise, transpordiliikide ühitamise ning
nutikate lahenduste kasutamise abil ning lähtudes
ligipääsetavuse ja keskkonnahoidlikkuse eesmärkidest.
Säästvate ja jätkusuutlike liikuvusteenuste kavandamine ja
28
pakkumine panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu seatud
kliimaeesmärkide saavutamisse.
Lisaks palume viitega liikuvusele täiendada KOKS § 37
lõiget 2, kus on kirjeldatud valla või linna arengukava sisu,
ning KOKS § 373 lõiget 3, kus kirjeldatud maakonna
arengustrateegia sisu. Transpordi ja liikuvuse arengukava
leheküljel 26 on osundatud järgmist: „Kohaliku tasandi
investeeringute kavandamisel ja meetmete väljatöötamisel
on seetõttu koostöös kohalike omavalitsustega oluline
tagada kooskõla arengukava eesmärkide ja põhimõtetega.
Muu hulgas on KOVidel riiklike investeeringutoetuste
taotlemisel soovituslik strateegilise dokumendi olemasolu –
nt kui KOV planeerib investeeringuid transporditaristusse,
võiks KOVil olla kehtestatud strateegia, kust nähtub, kuidas
perspektiivne investeering panustab säästva transpordi,
ohutuse ja konkurentsivõime kasvatamisse ning
regionaalsete vajaduste, hea ruumiplaneerimise korralduse
vm eesmärkide saavutamisse.“.
2. Eelnõu § 1 punktis 95 tehakse ettepanek sõnastada Küsimust tuleks arutada riigivaraseaduse muutmise
KOKS § 34 lõige 3 järgmiselt: „Omavalitsusüksus võib töörühmas. Eelnõusse praegusel hetkel seda lisama me ei
talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja hakka.
võõrandada juhul, kui see ei ole enam vajalik või on Võiks kaaluda, kas sellise klausli saaks tegelikult lisada
muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete kinnisasja (tasuta) võõrandamise lepingusse, mis juhul ei
täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib peaks üldse seaduse tasandil seda küsimust reguleerima.
võõrandada ainult käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel
sätestatud korras.“. Teeme ettepaneku punkti täiendamiseks
nii, et kohalikul omavalitsusel oleks enne, kui ta hakkab
võõrandama riigi poolt tasuta saadud kinnisasja, kohustus
küsida riigi arvamust, kas riigil on vastavat kinnisasja vaja
oma huvide realiseerimiseks. Teise võimaluse kohaselt
võiks kohaliku omavalitsuse üksus teavitada müügist alati
riiki Rahandusministeeriumi kaudu ning riigil on õigus
kinnisasi riigi huvi korral tasuta tagasi omandada. Palume
Teil vastava regulatsiooni veel kord kooskõlastada
29
MKMiga. Selgitus: kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) muudatusega, mis
jõustub 01.01.2022. a, täiendatakse §-i 11 lõikega 22
järgmises sõnastuses: ˮMaareformi seaduse või
riigivaraseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksusele
tasuta antud kinnisasja eest ei maksta tasu ja riik hüvitab
sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega
on kinnisasja oluliselt parendatud.ˮ See muudatus on
KAHOSesse tehtud õigusselguse ja ühetaolise praktika
huvides. Riigivaraseaduse kohaselt on kohalikul
omavalitsusel õigus saada riigi käest tasuta maad, kui ta
vajab seda oma ülesannete täitmiseks. Samamoodi peaks
riigil olema õigus saada KOV-i maad avaliku huvi
realiseerimiseks, kui kohalik omavalitsus ei vaja seda enam
oma ülesannete täitmiseks. Selline õigus peaks riigil olema
igal juhul siis, kui KOV on riigi käest maa tasuta saanud.
Seetõttu on vajalik KOKSis välja tuua, et enne, kui KOV
asub võõrandama talle riigi poolt tasuta omandisse antud
kinnisasja, peab ta esmalt uurima riigilt, kas riigil on antud
kinnisasja vaja avalike ülesannete täitmiseks. Riik viib alati
enne riigi maa võõrandamist või kasutada andmist läbi
riigivaraseaduse § 96 sätestatud menetluse, tuvastamaks
teiste riigivara valitsejate huve.
Siseministeerium (kooskõlastus 1. Soovime toetada muudatust, millega seadusest jäetakse Tulenevalt teiste ministeeriumite ja ELVLi vastuseisust
märkustega arvestamisel) välja omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutavad KOKS § 6 lõikes 1 KOV valdkondlike ülesannete
regulatsioonid, sest KOKSis ei ole mõistlik üles lugeda nimetamisest loobumisele on eelnõus taastatud KOV nn
erinevaid kohaliku elu ülesandeid, kuna see loetelu ei saa peamiste ülesannete loend, mis on eelnõus sõnastatud
olla ammendav ja nende üle kordamine dubleerib teadlikult mitteammendavalt. Turvalise keskkonna
ebavajalikult valdkondlikke seaduseid. Siseministeeriumil tagamisele kaasa aitamine, kui üks KOV tegevuse
(edaspidi SIM) on hea näha, et ühe kohaliku omavalitsuse eesmärkidest, on lisatud KOKS § 2 lõikega 3 täiendusse.
(edaspidi KOV) tegevuse eesmärgiks (§ 6 lg 1) on kaasa
aidata ka elanikele turvalise elukeskkonna loomisele. SIM
hinnangul aitab see muuta arusaama, et turvalisuse
kavandamine pole vaid riiklik ülesanne. Tervise Arengu
Instituudi 2020. aasta uuring „Rahvatervise ja turvalisus
30
kohalikes omavalitsustes3“ toob välja, et nii KOV juhid, kui
spetsialistid näevad turvalisust seotuna just politsei ja
päästjate tööga juhtumitele reageerimisel, kuid valdavalt
ollakse seiskohal, et KOV-i kõikide valdkondade
planeerimisel tuleb arvestada nende mõju turvalisusele ja
rahvatervisele.
2. Kui Rahandusministeeriumil on toimumas arutelusid, Arvestame ministeeriumite kaasamise vajadusega seaduse
milliste kriteeriumite alusel eristada KOV täidetavate vastuvõtmise järel toimuvatel seaduse rakendamise
olemuselt omavalitsuslike ja riiklike ülesandeid, siis SIM koolitustel. Oleme alati avatud ka
palub enda kaasata just turvalisuse valdkonda valdkonnaministeeriumide seadusemuudatuste
puudutavatesse aruteludesse. ettevalmistamise varajases staadiumis vastavate küsimuste
arutamises kaasa lööma.
3. SIM-il on hea meel, et eelnõuga nähakse ette positiivseid Võtame teadmiseks.
muudatusi kodanikuühiskonna teemades (4. peatükk).
Näiteks lihtsustub kohalike elanike algatuse õigus, st
elanikud ei pea enam oma ettepanekut volikogu või
valitsuse õigusakti kehtestamiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks esitama eelnõu kujul, vaid seda
võib teha kirjaliku põhjendatud taotlusena ning KOV saab
selle ise õigesse vormi valada. Samuti peame oluliseks, et
viiakse sisse võimalus algatada KOV elanike küsitluse
korraldamine ning seadusesse lisatakse võimalus lisaks
osavalla- ja linnaosakogudele moodustada muid
piirkondlikke esinduskogusid (nt kogukonnakogu,
piirkonnakogu), mis põhimõtteliselt on osavallakoguga
sarnases staatuses.
4. SIM hinnangul on positiivne täiendus eelnõus ka see, et Võtame teadmiseks.
nähakse ette, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi
viia siseaudit, milles kontrollitakse sisekontrollisüsteemi
vastavust esitatud nõuetele.
3
https://www.tai.ee/et/valjaanded/rahvatervis-ja-turvalisus-kohalikes-omavalitsustes.
31
5. 21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülest ennetust KOKS muudatused ei ole suunatud KOV täidetavate
juhtivad ministrid: justiitsminister, haridus- ja valdkondlike ülesannete sisutamisele, vaid KOV sisemise
teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister korralduse ja üldiste aluskorralduse sätete muutmisele.
ning siseminister kokku valdkondadeülese ennetuse Seetõttu ei ole selles ka valdkondadeülese ennetuse
põhimõtted (https://www.siseministeerium.ee/ennetus- põhimõtete rakendamisega KOVide tasemel tegeletud.
peab-olema-valdkondade-ulene), mis suunavad edasist Vastavate põhimõtete juurutamine ja KOVide koolitamine
koostööd ja ühistegevust valdkonnaülese ennetuse peaks olema ikka valdkondliku ministeeriumi vedada.
elluviimisel. Põhimõtetes on eraldi ühe punktina välja
toodud, et ennetus toimub ennekõike kohalikul tasemel, st
maakondlike koostöökogude ning kohaliku omavalitsuse
juhtimisel. Soovitusena on välja toodud, et kohaliku
ennetustegevuse tulemuslikuks elluviimiseks omavalitsuse
tegevuskavadesse hõlmata valdkonnaülese ennetuse vaade.
SIM-ile ei ole arusaadav, kas ja kuidas KOKS-i koostamisel
on arvestatud kohalikul tasandil valdkondadeülese ennetuse
põhimõtete rakendamisega.
6. KOV arengukava ja maakonna arengustrateegia Eelnõuga muudetava KOKS § 37 lõike 5 sõnastuse järgi
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KOKS § 6 lõiget 1. Uue tuleb valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade
sõnastuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse tegevuse koostamisel arvestada riigi pikaajalise arengustrateegia
eesmärk kaasa aidata oma elanikele kvaliteetse, turvalise ja sihtidega ning muude riigi strateegilise ja ruumilise arengu
nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu suundumustega. Seega kui mõni kehtivas seaduses
loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, tagada nimetamata küsimus sisaldub mõnes riigi
kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused oma arengudokumendis, tuleb sellega nii ehk naa arvestada.
elanikele, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning Sama kehtiv maakonna arengustrateegia osas, mille osas
tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste nõutakse KOKS § 373 lõike 10 muudatusega, et maakonna
omavalitsusüksuste ja riigiga. Seega on turvalise arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist
elukeskkonna loomisele kaasa aitamine üks KOV arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning
tegevuse eesmärkidest. Eelnõu § 1 punktis 114, millega kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga
muudetakse KOKS § 373 lõiget 1, tuuakse välja, et panustatakse neis seatud eesmärkide ja arenguvajaduste
maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel saavutamisse.
kavandatakse ja suunatakse käesoleva seaduse § 61 lõike 1
järgi ühiselt maakonna arengut ning milles määratakse Seetõttu ei pea me vältimatult vajalikuks näha KOKSis ette,
selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja et KOV arengudokumentides tuleb arvestada ka turvalisuse
kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on sealhulgas küsimustega.
aluseks omavalitsusüksuste ühiste ja omavalitsusüksuste
32
ülese mõjuga investeeringute kavandamisele ning neile
toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia asemel
võivad omavalitsusüksused kokkuleppe alusel koostada
mitut maakonda hõlmava piirkondliku arengustrateegia. Ka
tänastes maakonna arengustrateegiates on olulise
struktuurse osana sageli käsitletud turvalisust (vt näiteks
Lääne maakonna arengustrateegia 2035+). Iga kord ei ole
turvalisust nähtud eraldiseisva eesmärgina, kuid toetavaid
tegevusi sellegipoolest kavandatakse. Samuti on mitmed
kohalikud omavalitsused määratlenud oma arengukavas
turvalise elukeskkonna olulise strateegilise eesmärgina (vt
nt Keila linna arengukava 2035). Leiame, et turvalisuse
teemade käsitlemine arengustrateegias ja KOV
arengukavas loob paremad eeldused turvalisust toetavate
tegevuste süsteemseks käsitluseks kohalikul tasandil ning
aitab kaasa riigiasutuste ja omavalitsuste koostööle.
Rakenduslike tegevustena turvalisuse suurendamiseks
näeme muuhulgas turvalise ruumiloome põhimõtete
rakendamist, liikluskorralduse arendamist, ennetustegevusi
õnnetusriskide vähendamiseks ja võimalike
hädaolukordade mõju leevendamiseks, tegevusi kriisideks
valmisoleku suurendamiseks, turvalisust toetava
võrgustikutöö edendamist jms. Arengustrateegias ja KOV
arengukavas turvalisuse valdkonna tegevuste täpsemaks
kavandamiseks on heaks lähtekohaks veebilehel
minuomavalitsus.ee rahvatervise ja turvalisuse ning
kriisideks valmisoleku alajaotustes toodud mõõdikud KOV
ülesannete hindamiseks. Turvalisuse valdkonda ei tuleks
eraldi vaadata, vaid vastupidiselt leida seoseid ja mõju teiste
valdkondadega. Kui lisada juurde arengukavade ja
arengustrateegiate koostamisel mõju arvestamine
turvalisuse valdkonnale, siis meie hinnangul aitab see KOV
ametnikel erivaldkondade vajaduste ja suundumuste puhul
mõelda läbi ka see, millist mõju oleks vaja saavutada
33
turvalisuse ja turvatunde tõstmiseks, õnnetuste ja süütegude
vähendamiseks.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada
§ 37 lg 2 p 1 ja § 373 lg 3 p 1, lisades juurde
turvalisuse mõju arvestamise teistele
valdkondadele või lisada juurde turvalisuse
suundumused ja vajadused. Meie ettepanek on
sõnastada sätted järgnevalt:
§ 37 (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, ettevõtluse,
sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna ning rahvastiku
ja selle tervise arengu, hariduse ja noortevaldkonna ning
elamumajanduse pikaajalised suundumused ja vajadused,
seal juures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale;
§ 373 (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sealhulgas
ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse ning rahvastiku ja selle
tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused,
seal juures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale;
Või
§ 37 (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, ettevõtluse,
sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna ning rahvastiku
ja selle tervise ja turvalisuse arengu, hariduse ja
noortevaldkonna ning elamumajanduse pikaajalised
suundumused ja vajadused;
§ 373 (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja
selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sealhulgas
ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse ning rahvastiku ja selle
tervise ja turvalisuse arengu pikaajalised suundumused ja
vajadused;
7. Korruptiivse tegevuse ennetamine KOV-is Mitte arvestatud.
Siseministeerium on KOKS VTKle antud tagasisides 2021.
aastal esile toonud tähelepanekud, mis on olulised
34
korruptiivse tegevuse ennetamiseks kohalikes KVS § 7 lõikes 2 on seatud erand, mille kohaselt juriidilist
omavalitsustes. Üks sisulisemaid ettepanekuid oli seotud isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja
probleemistikuga, kus volikogu liige on samal ajal juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku
omavalitsuse osalusega asutuse juht või kuulub KOVi ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
osalusega sihtasutuse või äriühingu nõukogusse. KOKS avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust
muudatuste eelnõus on saanud osa siseministeeriumi juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse
ettepanekust vajaliku tähelepanu ja riske on maandatud ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses. Samas
volikogu liikme volituste peatamisega, ajal kui sama isik otsustuses enda tasu üle äri- või mittetulundusühingu või
avaldab soovi olla ametnik omavalitsuse asutuses või sihtasutuse juhtorgani liikmena ei saa KVS § 11 lõike 1
omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse juhina KOKS punkti 1 kohaselt ametiisik osaleda, sest keelatud on teha
§-des 18, 19, 68. Teise osa ehk KOV volikogu liikmest otsus või toiming ametiisiku enda (kui füüsilise isiku)
omavalitsuse osalusega sihtasutuse nõukogu liikme suhtes.
staatusega kaasneda võiva korruptsiooniriski maandamise
vajaduse kohta esitame täiendava arvamuse.
Riigikontroll tuvastas huvide konflikti ja
korruptsioonivastase seaduse rikkumisi 66% auditeeritute
puhul 2017. a läbi viidud KOVe puudutavas auditis4.
Põhilise probleemina tõi Riigikontroll oma auditis esile
toimingupiirangu rikkumise. Kriminaalmenetlused on
toonud esile KOVide volikogu liikmete ametiseisundi
politiseerituse probleemi KOV ettevõtete, sihtasutuste ja
ametiasutuste hallatavate asutuste juhtimises ja
järelevalves. KOV volikogu liikmete asumine KOVi
osalusega sihtasutuse, äriühingu, mittetulundusühingu või
KOVi hallatava asutuse juhtivatele ametikohtadele
soodustab huvide konflikti tekkimist, mis võib viia
korruptiivse tegevuseni. 2017. aastal on ka õiguskantsler
oma kirjas Riigikogu põhiseaduskomisjonile5 juhtinud
tähelepanu sellele, et tuleks luua huvide konflikte vältiv
õigusselgus olukorras, kus KOVi volikogu liige töötab
omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse juhina või
4
„Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes. Kas auditeeritud omavalitsused ja omavalitsuse ühingud täidavad korruptsioonivastast seadust?“
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 9. juuni 2017
5
13.09.2017, nr 16-4/171088/1703975
35
kuulub sellise KOVi osalusega ühingu juhatusse või
nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab teostama
järelevalvet.
KOKS § 35 lg 3 kohaselt nimetab sihtasutuse, osaühingu
või aktsiaseltsi nõukogu või osaühingu juhatuse liikmed
valla- või linnavalitsus. Valla- või linnavalitsus teostab
valla või linna osalusega äriühingu, sihtasutuse ja
mittetulundusühingu üle omanikujärelevalvet ja kui
mainitud asutuste nõukogu liikmeks on volikogu liige,
teostab valla- või linnavalitsus järelevalvet volikogu liikme
üle. Samas vastupidi just volikogu peab teostama valla- või
linnavalituse üle järelevalvet ning lisaks on volikogul
kohustused seoses valla- või linnavalituse liikmeid
puudutavate toimingutega.
Õiguskantsleri 2016/2017 aastaülevaates on juhitud
tähelepanu ka sellele, et kui volikogu liikmed on samal ajal
seotud KOV järelevalve objektiks olevate asutuste ja
äriühingutega, võib see põhjustada õigustatud kahtlusi, kas
järelevalve on piisav ja objektiivne. Samuti võib tekkida
kahtlus, et olemuselt mittepoliitilisi ametikohti täidetakse
erakondlikku kuuluvust arvestades.
Kehtiv seadus valla- või linnavalitsuse või volikogu
liikmete nõukogudesse nimetamise osas piiranguid ei sea
(välja arvatud revisjonikomisjoni liikmetele). Selline
mitmel toolil korraga istumine võib tekitada
korruptsiooniohtliku olukorra. Korruptsioonivastane
seadus (edaspidi KVS) § 10 lg 1 kohaselt on ametiisikul
õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu
tegevusega (kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega
keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. KVS § 11 lg 1
keelab ametiisikul toimingu või otsuse tegemise (st seab
toimingupiirangu, arvestades samas §-s välja toodud
erandeid), kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda
või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema
36
enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust
huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik
on teadlik korruptsiooniohust. Seejuures peab arvestama, et
KVS § 7 lg 2 alusel ei loeta juriidilist isikut seotud isikuks
juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb
eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku
omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku
esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS
tähenduses, mistõttu antud erand kehtib ka KOVide
volikogu liikmetele.
Seega KVSis ette nähtud toimingupiirang ei ole piisav
huvide konflikti ja korruptsiooniohtlike olukordade
ennetamiseks KOVide volikogu liikmetega seotud
ülalkirjeldatud olukordades. Samuti ei ole piisav praegusel
kujul kehtiv piirang KOKS §-s 17 lõikes 5, mille kohaselt
volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti
ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille
suhtes talle laieneb toimingupiirang KVSis sätestatu
kohaselt. Just nimelt seetõttu, et volikogu liikmetele ei
kohaldu KVS § 7 ja § 11 koostoimest lähtuvalt seotud
isikust tulenev toimingupiirang olukorras, kus KOV
volikogu liige kuulub sellise kohaliku omavalitsuse
osalusega ühingu nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena
peab teostama järelevalvet. KVS § 11 küll ütleb, et
toimingupiirangu kohaldamiseks piisab ühe lõike 1
punktides 1 kuni 3 toodud asjaolu esinemisest, sh et
ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Seega võiks volikogu liige end taandada ka nendel juhtudel,
kui otsus puudutab temaga ametikohustusest tulenevalt
seotud juriidilist isikut ja volikogu liige võiks näha selles
potentsiaalset korruptsiooniohtlikku olukorda.
37
Paraku KVS § 7 ja § 11 koostoimes kehtiv sõnastus
võimaldab kohaldada toimingupiirangu erandit
ametikohustusest tulenevast seotusest juriidilise isikuga.
Seda sekundeerib omakorda KOKS § 17 lõikes 5 märgitud
taandamise nõue, mis osundab üldiselt KVSis sätestatud
toimingupiirangule, tekitades õigusselgusetust ja olukorda,
kus volikogu liikmed ei näe taandamise vajalikkust ega
kohustust.
Lisaks on toimingupiirangu aluseks olevat võrdlemisi
ebamäärast asjaolu ehk teadlikkust korruptsiooniohust
KVS § 11 lg 1 p 3 järgi iga individuaalse juhtumi korral
raske hinnata (nt kriminaalmenetluses) – mille alusel
saaksime veendunult kinnitada, et volikogu liige pidi olema
teadlik korruptsiooniohust.
Eeltoodust tulenevalt esitame järgmised ettepanekud. Me ei saa ettepanekut arvestada. Eelnõu üldine eesmärk on
Poliitilise korruptsiooni vältimiseks tuleks seada kohaliku KOVide enesekorraldusõiguse suurendamine KOV sisemise
omavalitsuse osalusega juriidilise isiku nõukogus oleva korralduse küsimustes. KOV osalusega juriidilise isiku
KOV volikogu liikme tasu suurusele lagi. Palgalae kontrollorgani liikme tasule seadusega lae seadmine riivab
kehtestamine annab selge arusaama, et volikogu liikme töö seda õigust oluliselt.
on põhiline ning juriidilise isiku nõukogu töö on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 6 lõike 2 järgi 2
teisejärguline, mitte vastupidi. peavad kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused
Teeme ettepaneku täiendada KOKS § 17 olema tasemel, mis võimaldavad palgata kõrge
lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja
Volikogu liikme tasu kohaliku omavalitsuse kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad
osalusega äri- või mittetulundusühingu või väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise
sihtasutuse kontrollorgani liikmena väljavaated. Sellest põhimõttest on vaikimisi lähtutud
tegutsemise eest ei tohi olla suurem, kui senises seadusandluses ka KOV äriühingute juht- ja
volikogu liikme tasu volikogu tööst osavõtu kontrollorganite esindajate töö tasustamisel.
eest.“
See nõude kehtestamine tähendaks ka, et KOVidel on
juriidilistes isikutes kontrolliorganis olevatel isikutel tasu
lagi aga riigi ametiisikute puhul mitte.
38
Palgalae kehtestamine võib tekitada olukorra, kus see ei
võimaldaks kontrollorgani liikmeks saada parimal
spetsialistil. Volikogu liikme tasu võib olla määratud ka
sümboolsena. A la 50 eurot istungil osalemise kohta. See ei
ole ilmselgelt juriidilises isikus kontrollorgani liikmena
tegutsemiseks piisavalt motiveeriv.
7.1. Teeme ettepaneku täiendada KOKS § 17 lõikega 63 Mitte arvestatud.
järgmises sõnastuses: „(63) Volikogu liige ei tohi osa võtta
sellise volikogu üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja Antud nõue kehtib ka praegu. Nimelt KOKS § 17 lõige 5
otsustamisest, mis on seotud kohaliku omavalitsuse sätestab, et volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise
hallatava ametiasutuse, kohaliku omavalitsuse osalusega üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest,
äri- või mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille mille suhtes talle laieneb toimingupiirang
kontrollorganisse see volikogu liige või temaga seotud isik korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. See
kuulub.“ piirang tähendab ka keeldu osaleda otsuste tegemisel, mis
puudutavad isiku enda majanduslikke huve.
7.2. KOKS § 51 lg 5 kohaselt kantakse protokolli istungi Mitte arvestatud.
või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed,
arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud Kuigi seaduses ei ole üks ühele kehtestatud protokolli
ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või koostamise juhendit, siis on ka praegu vajalik ning end
mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus taandanud isiku ja protokollija hoolsus, et isiku taandamine
otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste ja ruumist väljumine/sisenemine saaksid protokollitud.
algatajate eriarvamused. Paljudel juhtudel ei ole hiljem Rahandusministeeriumile teadaolevalt seda enamasti ka
protokolliga tutvudes võimalik aru saada, kes volikogu vormistatakse. Seadus ei pea andma detailset juhendit
liikmetest konkreetse küsimuse arutamisel ja hääletamisel protokolli koostamiseks.
osales, kuna protokollitakse vaid istungil kohal olnud
volikogu liikmed, sõltumata sellest, millisel ajahetkel nad
istungiga liitusid või sellelt lahkusid. Samuti ei ole siiani
kohustust fikseerida protokolli liikme taandamised
võimalike huvide konflikt situatsioonide korral. Selliste
andmete kohustuslikuks muutmisel oleks võimalik
protokolli avalikustamisel aru saada, kas tehtud otsused olid
sõltumatud, läbipaistvad ja erapooletud või osales otsuse
tegemisel seotud isik, mis heidab varju tehtud otsusele.
39
Samuti selliste andmete puudumine raskendab järelevalve
teostamist nii omavalitsuse enda sisekontrolli poolt kui ka
süütegude menetlemist.
Teeme ettepaneku sõnastada § 51 lõige 5 sisu järgmiselt:
„(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise
aeg ja koht, osavõtjate nimed ja nende saabumise või
lahkumise aeg, kui nad ei osalenud tervel istungil või
koosolekul, arutlusel olnud küsimused, nende kohta
esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise
või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus
otsustati hääletamise teel, otsustajate ja küsimuste
algatajate eriarvamused ning osavõtja taandamised.“
7.3. Lisaks tuleks meie hinnangul KOV volikogu Mitte arvestatud.
liikmetele allkirja vastu kohustuslikuks muuta KOVi
korruptsiooniennetuse käitumisjuhiste tutvustamine. Justiitsministeerium on kaardistanud KVSi
See oleks üks abistav meede volikogu liikme teadlikkuse muutmisvajadused ning ühe ettepanekuna on käsitlusel ka
tõstmiseks korruptsiooniohtlikest olukordadest (samuti ei viidatud § 11 lõike 1 punkti 3 sõnastuse täpsustamine, et
saaks volikogu liikmed öelda, et nad ei olnud oleks selgem arusaam korruptsiooniohust.
korruptsiooniohtlikkusest teadlikud). Ettepanek on seotud KVSi ja KOKSi korruptsiooniennetuse regulatsioon on
kehtiva KVS sõnastusega § 11 lõike 1 punktis 3 oleva kõigile kehtiv ning volikogu liige peab toimingute ja otsuste
võrdlemisi ebamäärase sõnastusega „ametiisik on teadlik tegemisel hindama ka korruptsiooniohtu vastavalt
korruptsiooniohust“. kehtivatele seadustele. Küll aga oleme nõus, et kõigil
volikogu liikmetel on soovitatav läbida nt
Ülaltoodud täienduste viimine seadusesse on oluline samm korruptsiooniennetuse veebikoolitus6.
läbipaistva kohaliku omavalitsuse tegevuskultuuri
loomisel. Sellega edastatakse kohaliku elu korraldavatele
inimestele ootus ja nõue oma tegevuses huvide konflikti
olemusele tähelepanu pöörama, seda märkama, sellest
häbenemata teada andma ning sellistes oludes selgelt
esitlema, et otsused saaksid olla ausad ja erapooletud.
6
https://www.korruptsioon.ee/et/koolitusmaterjalid
40
7.4. Eelnõu seletuskirjas on toodud: „KOKS § 17 lõiget 4 Probleem ei ole ilmselt siiski ulatuslik.
muudetakse selliselt, et volikogu otsusel võib lisaks Rahandusministeerium sellist praktikat oma
volikogu esimehele olla palgaline ka volikogu aseesimehe nõustamistegevuses varem kohanud ei ole. Pigem on
ametikoht. Otsus, kas volikogu esimehe või aseesimehe või küsimus poliitilises kultuuris. Taolisele ebaeetilisele
nende mõlema ametikoht on palgaline, peaks olema KOV- käitumisele saavad anda hinnangu valijad KOV volikogu
ide sisemise enesekorraldusõiguse küsimus. Kehtiv seadus valimistel. Me ei näe, et selliseid kõverteid saaks
ei võimalda volikogu esimehel ja aseesimehel mõlemal seadusenormiga efektiivselt sulgeda.
palgaline olla. Praktikas on siiski makstud sageli ka
volikogu aseesimehele nn töötasu. KOV-idel on
enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus oma
sisemised struktuurid ja töökorraldus vastavalt kohalikele
vajadustele ise sisustada ja otsustada. Valitud kohalike
esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt
oma tööülesandeid täita (EKOH artikkel 6 lõige 1 ja artikkel
7 lõige 1). Kuna haldusreformi elluviimise tulemusena on
KOV-ide võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka
KOV-ide enesekorraldusvõimekus, mistõttu tuleks KOV-
idele oma sisemise elu korraldamiseks anda võrreldes
kehtiva KOKS-iga nn vabamad käed. Muudatus võib
suurendada ka valitud esindajate motivatsiooni kohaliku elu
küsimuste korraldamiseks ja otsustamiseks. Muudatuse
rakendamisega võib kaasneda KOV-ides mõningane
eelarvekulude tõus (eeldusel, et volikogu aseesimeeste nn
ametikoht muudetakse samuti palgaliseks). Konkreetsete
tasude kehtestamine on KOV-ide endi määrata. Volikogu
aseesimehe tasu ei pea olema võrdväärne volikogu
esimehele makstava tasuga. Lõikes 4 nähakse samuti ette,
et volikogu palgalisele esimehele või palgalisele
aseesimehele üksikaktiga (volikogu otsus) makstav
lisatasu, hüvitise või muu tasu või soodustuse maksmise
alus peab olema antud volikogu poolt vastuvõetud üldakti
(volikogu määrus) alusel (mis kehtestatakse KOKS § 22
lõike 1 punkti 22 alusel - volikogu liikmetele volikogu tööst
osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud
kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra
41
kehtestamine). Oluline on, et tasustamise ja toetamise
alused oleks kõigile volikogu liikmetele arusaadavad ja ei
tekitaks põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist oma
volikogu liikme mandaati teostama asunud isikutel. Hetkel
on praktikas sageli erinevaid lisatasusid ja toetusi makstud
otsustuskorras, ilma et selleks oleks eelnevalt kehtestatud
volikogu poolt vastav kord. Muudatuse eesmärk on seetõttu
ka õigusselguse tagamine, kuidas korrektselt tasustamise
alused kehtestada. Lõikes 4 on lisaks asendatud sõna
„toetust“ sõnaga „muud tasu“. Tasu mõiste on laiem kui
toetuse mõiste.“
Juhime tähelepanu, et antud juhul tuleks ära lahendada ka
probleemkoht, mis võimaldab ebaeetilisel moel täiendavate
hüvede saamist. Nimelt peale KOV volikogude valimisi on
tavapärane, et valituks mitteosutumisel jäävad senised
omavalitsuses tegutsenud poliitikud ametliku tööta ning
võtavad end töötuna arvele. Samas võib näiteks endine
abivallavanem, asuda tööle volikogu esimehena ning
selleks, et ta saaks töötuskindlustushüvitist terve aasta,
vormistatakse omavalitsuses talle volikogu esimehe töö
eest palga asemel hüvitus. Selline igakuine hüvituse
saamine ei takista Töötukassast ka töötuskindlustushüvitise
võtmist. Antud näite puhul võib volikogu esimehena
inimene saada hüvitist 1450€, mis on oma suuruselt
ilmselgelt palk. Meie ettepanek oleks sellise olukorra mitte
võimaldamine, et omavalitsuses juhtivatel ametikohtadel
seotud tasustamine oleks läbipaistev ning
töötuskindlustushüvitist makstakse ikka vaid nendele, kes
ka päriselt töötud on.
7.5. Vastavalt ettepanekule tuleks KOKS eelnõus Hüvitiste määramise küsimus ja selle määr peaks jääma
sõnastada hüvitise maksmise täpsustus, mis selgitaks, et KOVide enesekorraldusõiguse küsimuseks, arvestades
hüvitisega on tegu siis kui see on võrdne või jääb alla EKOH artiklite 6 ja 7 sõnastusi. Kohalike omavalitsuste
töötajate töötingimused peavad olema tasemel, mis
42
kehtiva miinimumpalga määra, kui on suurem, on tegemist võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali
palgalise tööga. isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada
piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise
väljavaated (EKOH art 6 lg 2).
Valitud kohalike esindajate töötingimused peavad
võimaldama töökohustuste täitmisel tekkinud kulutuste
õiglase rahalise kompenseerimise ning seal, kus kohane,
kaotatud töötasu kompenseerimise või tasumise tehtud töö
eest ja vastava sotsiaalkaitse (EKOH art 7 lg 2).
7.6. Seaduse §s 22 on toodud volikogu pädevus ja Mitte arvestatud.
muuhulgas (p 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete
arvu määramine; (p 21) volikogu esimehele või ühele Vabariigi Valitsus arutas 6. jaanuari 2022 istungil Riigikogu
aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse
aseesimeestele hüvituse määramine; (p 22) volikogu korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (498 SE),
liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu milles nähti ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti
ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete
ja maksmise korra kehtestamine. töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu
koosseisu kohta.
Juhime tähelepanu, et praktikas osad KOV-id kaalunud
võimalust, et juba praegu rakendada nö tulevikuotsust ka Valitsus eelnõu ei toetanud, kuna leidis, et see riivab
punktide 21 ja 22 osas. Politsei on pidanud varasemalt ülemääraselt KOVide enesekorraldusõigust. Valitsuse
lahendama kaebust, kus heideti ette, et volikogu liikmed seisukohas esitatud vastuargumendid on asjakohased ka
määravad endale ise tasusid. Läbipaistvuse tagamiseks praeguse ettepaneku puhul.
võiks p 21 ja 22 viia samasse loogikasse punktiga 12, et
istuv volikogu määrab uue volikogu tasud. See tõstab KOV juhtide tasude ja hüvitiste või hüvituste määramine on
objektiivsust ja vähendab selgelt korruptsiooni hõngu kohaliku halduskultuuri ja usalduse küsimus. Kui valla ja
otsustes. Volikogu liikme roll ajas ei muutu, volikogu linna elanikud on volikogu liikmeid usaldanud kohaliku elu
esimehe sisuline roll võib muutuda, aga ka see ei saa korraldamiseks kooskõlas õigusaktidega kõiki olulisi
toimuda üleöö ega isikust lähtuvalt, vaid töö oodatavast otsuseid langetama, siis jääb arusaamatuks, miks ei saaks
sisust ja seda on võimalik juba eelnevale koosseisule neid usaldada KOV juhtide n-ö palgataseme üle
presenteerida otsuse langetamisel. otsustamisel. Vaatamata KOV juhtide palkade teema
kõlavusele avalikkuses ei moodusta nende (muutmise) kulu
kuigi olulist osa ühegi KOVi eelarvest. Kui pidada õigeks,
et volikogudel on õigus teha teisi palju suurema ulatusega
valikuid oma käsutuses oleva eelarve piires, siis jääb
43
arusaamatuks, miks on vaja neilt võtta seadusega igasugune
õigus muuta vajadusel ka valimisperioodi kestel KOV
juhtide tasusid. Tulevikus võiks see ehk olla valdav hea
poliitiline tava, et reeglina kinnitatakse volikogu esimehe ja
aseesimehe töötasu ette ära eelmise volikogu koosseisu
poolt, aga samas võib alati olla olukordi, kus on vajalik
varem otsustatut korrigeerida. Vallavanema ja linnapea ning
palgaliste valitsuse liikmete puhul oleks aga taoline praktika
enam kui kaheldav. Volikogu saab näiteks muuta palgaliste
valitsuse liikmete arvu, andes neile teatud valdkondade
juhtimise pädevusi, määrates täitmiseks täiendavaid
ülesandeid. Jäik regulatsioon tasude osas võiks tuua kaasa ka
olukorra, kus eelmise volikogu koosseisu poolt pandaks
niimoodi ette lukku uue valitsuse struktuur ehk ei
võimaldata uue valitsuse sees ülesandeid ümber kujundada
ning vastavalt kohustuste mahule tasusid kohendada.
Taoline regulatsioon ei annaks juhtide tasude
läbirääkimiseks nn jooksvale volikogule enam mingeid
hoobasid ja see jäik regulatsioon tähendaks, et KOV juhtide
palk hakkaks oluliselt maha jääma tööturu arengutele. See
tähendab, et hea kvalifikatsiooniga ja tugevaid juhte on
veelgi raskem KOVides leida. Mida nõrgem on KOV
strateegiline juhtimine, seda kehvem on ka üldine tulemus
ehk eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusena võib
hakata KOV teenuste tase halvenema. Väga keeruline on
nelja-aastases perspektiivis ette näha, millised on tippjuhtide
palgatase ja tööturu arengud nelja aasta pärast. KOV juhte
tuleb samuti hoida konkurentsivõimelisena. KOVide
konkurents erasektoriga on heade juhtide värbamisel kõrge.
Vt täpsemalt 498 SE menetluses esitatud Vabariigi Valitsuse
seisukohta:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8cbabf5
-cb23-419e-99ef-
44
5e0959adafad/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%
20seaduse%20muutmise%20seadus.
7.7. Teeme ettepaneku täpsustada omavalitsusüksuste Mitte arvestatud.
rahvusvahelist suhtlemist puudutavat raamistikku selliselt,
et omavalitsusüksuste koostöölepingud väljaspool Euroopa KOV eelarveliste kulude küsimus on KOKS § 22 lõike 1
Liitu asuvate omavalitsusüksustega tuleks esitada eelnevalt punktide 1 ja 8 järgi volikogu pädevuses. Selles osas ei ole
läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks volikogule ka juhul, vajalik välissuhtlemist puudutavat regulatsiooni kohandada.
kui need ei sisalda varalisi kohustusi. See tagab volikogule
terviklikuma pildi omavalitsuse partnerlussuhetest, Jääb arusaamatuks, kas tegemist on praktikas tõusetunud
(koostöö)valdkondade prioriteetsusest ning seeläbi aitab olulise probleemiga, kus volikogu on jäänud
volikogu otsustamisel ja planeerimisel ning omavalitsuse otsustusprotsessidest kõrvale. Rahandusministeeriumile
esindamisel. sellelaadseid probleeme jõudnud ei ole, mistõttu eeldame, et
tegemist ei ole praktikas levinud kaasusega.
On oluline, et omavalitsusüksuste suhtlemine
rahvusvaheliste organisatsioonidega väljaspool Euroopa Pigem on taas kord tegemist poliitilise kultuuri küsimusega,
Liitu ning nende liikmeks astumine oleks kooskõlastatud kus dialoog volikogu ja valitsuse vahel võiks olla tihedam.
volikogus. Sellest tulenevalt pakume sõnastada §644 lõiget
4 selliselt: „(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt
läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende täitmisega
kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või kui
võetakse muid varalisi kohustui. Juhul kui leping sõlmitakse
väljapool Euroopa Liitu asuvate omavalitsusüksustega, siis
esitatakse leping läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks
volikogule ka juhul kui see ei sisalda varalisi kohustusi.“;
8. Avaliku ruumi kaitse Mitte arvestatud.
Euroopa Liidu avaliku ruumi kaitse valdkond7 käsitleb muu
hulgas palvekohtade, aga meie vaatest ka teiste sakraal- ja KOKSi muutmise eesmärk on jätta vastupidiselt SiM
mäluobjektide turvalisust. Kohaliku omavalitsuse ettepanekule KOV valdkondlikke ülesandeid käsitlevad
territooriumil asuvate sakraal- ja mäluobjektide (nt detailsemad regulatsioonid seadusest välja. Sakraal- ja
monumentide, ausammaste, mälestusmärkide, kalmistute, mäluobjektid ei ole vahetult seotud KOV enda sümbolitega.
pühakodade, palvekohtade jne.) puhul on oluline, et lubatud Lisaks ei ole need objektid alati KOV omandis ega
7
Vt Euroopa Liidu Avaliku ruumi kaitse tegevuskava (2017)
45
tegevused, sh avalikud kogunemised ei riiva ega alanda vastutada, mistõttu ei pruugi pakutavad muudatused olla ka
kaaskodanike ja erinevate ühiskonnagruppide kõlbelisi ega sisult õiguspärased. KOKS § 14 lg 6 täiendusettepanek oleks
usulisi tundeid. Lärmakad, vaenu õhutavad poliitiliselt või aga selgelt uus ülesanne KOVile, mis vajaks ka eraldi
ideoloogiliselt motiveeritud tegevused peavad nendes ELVLiga läbi rääkimist ning mõjuhinnangut. Seetõttu pole
kohtades olema keelatud. Olulisim roll taoliste reeglite meie hinnangul asjakohane neid küsimusi käsitleda KOKS
kehtestamisel ja tõhustamisel ning järelevalve kui KOV korralduse alusseaduse eelnõu kontekstis. Ka ei
korraldamisel on objektide ja/või nende territooriumi pruugi nimetatud muudatuste jaoks KOKS üldse sobiv
valdajatel, läbi vastavate eeskirjade täpsustamise, aga ka seadus olla.
kohalikel omavalitsustel, kes selliseid eeskirju koostavad,
kinnitavad, kooskõlastavad ja teostavad järelevalvet.
Samuti on oluline, et avalikud kogunemised väljaspool
pühakodasid asuvatel sakraal- ja mäluobjektidel või nende
vahetus läheduses, oleksid korraldatud sanktsioneeritult
kohaliku omavalitsusega, väärikalt ja turvaliselt. Seepärast
peame vajalikuks, et selliste ürituste korraldamine vajaks
objekti valdaja või territooriumi haldaja vastava kohaliku
omavalitsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti
kooskõlastust.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada §14
nimetusse „ … ning sakraal- ja mäluobjektid.“
Selle tulemusena saab paragrahvi nimetus
järgneva sõnastuse: „§ 14. Omavalitsusüksuse
lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja
muu sümboolika ning sakraal- ja mäluobjektid“
Samuti teeme ettepaneku täiendada §14 lõikega 6
järgmises sõnastuses:
„(6) Omavalitsusüksused hoolitsevad nende territooriumil
asuvate sakraal- ja mäluobjektide, sh pühakodade,
palvekohtade, kalmistute, monumentide, ausammaste ja
mälestusmärkide eest. Sealhulgas tagavad objektide
kasutamist reguleerivate haldusaktide koostamisel,
uuendamisel või kooskõlastamisel, et :
46
1) väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja
mäluobjektidel või nende vahetus läheduses oleksid
lubatud vaid need tegevused, sh avalikud
kogunemised, mis ei riiva ega alanda kaaskodanike
ja erinevate ühiskonnagruppide kõlbelisi ega
usulisi tundeid ja mälestusi. Vaenu õhutavad
poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveeritud tegevus
on keelatud.
2) väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja
mäluobjektidel või nende vahetus läheduses
toimuvad avalikud kogunemised korraldatakse
objekti valdaja või territooriumi haldaja loal ja
kooskõlastatult kohaliku omavalitsusüksusega ning
Politsei- ja Piirivalveametiga.
Järelevalvet reeglite täitmise üle korraldab kohalik
omavalitsusüksus iseseisvalt, läbi objekti haldaja või
omaniku.“
9. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik Mitte arvestatud.
SIM-i järgmised ettepanekud on seotud korrakaitseüksuse
ja korrakaitseametniku tegevusega. Palume kaaluda 61 KOKSi muutmise eesmärk on jätta vastupidiselt SiM
peatüki täiendamist, mis reguleerib korrakaitseüksuse ja ettepanekule KOV valdkondlikke ülesandeid käsitlevad
korrakaitseametniku tegevusi ja aluseid. Meie esitatud detailsemad regulatsioonid seadusest välja. Korrakaitset ja
ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020– korrakaitseametnike õiguste arsenali arvestamist käsitles
2030“ eesmärke ja tegevusi: 1) Kujundada kohalikust Siseministeerium omaette eelnõu ja VV kabinetimaterjalina.
omavalitsusest turvalisust toetava elukeskkonna Ja ehkki printsiibis pole riigihalduse minister muudatuste
põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse vastu, pole valitsuskabinet meile teadaolevalt andnud selget
võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse suunist teema edasiseks käsitlemiseks. Samas, isegi, kui
loomisel. 2) Arendada kohalike omavalitsuste teema ka taas tõusetuks, pole meie hinnangul KOKS (eriti
suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi. arvestades antud eelnõu kontseptsiooni) selle regulatsiooni
Selleks luua näiteks suuremates omavalitsustes võimalus sätestamiseks sobivaim koht. Ideaalis võiks
toimetada joobeseisundis isik kainenema ja teda korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust puudutav
kainenemiskohas hoida. regulatsioon tervikuna KOKSist olla üle viidud
47
Meie esitatud ettepanekud tuginevad sellele, et täna ei saa valdkondlikku seadusesse, nt KoRSi. Seetõttu ei saa me
KOV-id täies mahus täita oma rolli olla turvalise hetkel toetada täpsemate volituste sõnastamist KOKSis.
kogukonna eestvedajad, sest neil puudub seadusest tulenev
võimalus tagada oma territooriumil korda ulatuses, mida
neilt nõuab seadus ja ootab kogukond, st seadus näeb
KOV-idele ette teatud ülesanded, kuid pole taganud
volitusi nende täitmiseks. Arvestades, et mitmetes KOV-
is on korrakaitseametnikud vm sarnase profiiliga ametnikud
olemas, pole probleem niivõrd materiaalne kuivõrd õiguslik
– seega on vaja täiendada võimalusi, mis aitaksid KOV-i
korrakaitseametnikul ülesannet efektiivselt lahendada.
Hinnanguliselt oli 2019. aastal selliseid ülesandeid täitvaid
ametnikke 182 ja eraldi üksused olid loodud rohkem kui
kümnendikus omavalitsustes, seejuures neljas suuremas
linnas. Meie ettepanekud näeksid
korrakaitseametnikele ülesannete täitmiseks ette
täiendavate erimeetmete rakendamise õiguse, ilma
vahetu sunni kasutamise võimaluseta. Lisaks tuleb
arvestada, et õigusriigis kehtib riigi üldine kaitsekohustus,
ja sh õigus elu ja tervise kaitsele ka füüsilistele isikutele,
kes teostavad avalikku võimu ehk muuhulgas KOV-i
korrakaitseametnikele nende teenistuskohustusi täites.
Ametnikel peavad olema piisavad seadusest tulenevad
õigused, et ülesandeid täita ja et nende enda elu ohtu ei
satuks. Riigilt oodatakse otseseid samme ametnikele
suunatud ohu maandamiseks (väljaõppe võimaldamine,
piisav varustus ja isikukoosseis) aga ka kaudseid samme,
ennekõike õigusnormide ja eelduste loomist. KOV-i
korrakaitseametnike puhul need ohud praegu maandatud ei
ole.
9.1. Palume kaaluda, kas oleks võimalik lisada eelnõule Vt selgitust punktile 9.
paragrahv 531 lõige 11, mille kohaselt korrakaitseametnik
võiks edaspidi valla- või linnavolikogu kehtestatud
eeskirjade täitmise üle järelevalve teostades kohaldada
48
kaht erinevat erimeedet – isikut küsitleda ja temalt
dokumente nõuda ning vajadusel tuvastada isikusamasust.
Vajadus selliseks täienduseks seisneb selles, et praegu
kehtiva õiguse kohaselt on korrakaitseametnikul, kes teeb
järelevalvet valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade
täitmise üle, õigus kohaldada üldmeetmeid, eelkõige
koostada ettekirjutus. Seda ei saa aga piisavaks pidada, sest
tihti pole teada, kellele peaks ettekirjutuse koostama.
Näiteks, koerte-kasside pidamise eeskirja rikkumise
(suukorvita koera jalutamine rahvarohkel tänaval) või
heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise korral ei ole
korrakaitseametnikul õigust isikut küsitleda või temalt
dokumente nõuda ning see takistab olulisel määral
korrakaitseametniku tööd ega võimalda korrarikkumist tihti
ka lõpetada, selle hilisemast menetlemisest rääkimata.
Isikusamasuse tuvastamise õiguse andmine on oluline, sest
kui isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine võimaldab
vastata küsimusele „Kes isik on?“, annab isikusamasuse
tuvastamine vastuse, kas isik on see, kes ta väidab end
olevat.
9.2. Järgnevalt palume kaaluda eelnõuga luua Vt selgitust punktile 9.
regulatsioon, mis annaks korrakaitseametnikule
võimaluse toimetada joobeseisundis isik kainenema,
lähtudes sellest, et joobeseisundis isik on eelkõige abivajav
isik, mitte õigusrikkuja.
Sellele, et kainenemine on pigem sotsiaalne probleem kui
avaliku korra rikkumine, millega politsei peaks tegelema on
varasemalt viidanud ka Tervise Arengu Instituut - 2012.
aastal riikliku alkoholipoliitika rohelisse raamatusse tehtud
ettepanekute hulgas on toonud välja see, et KOV-il peaks
olema kohustus korraldada kainestusmaja ehitamine ja
ülalpidamine, kuna kainenemine on pigem sotsiaalne
probleem ning on märgitud, et joobes olekus avalikus
49
kohas viibiva isiku karistamine on iganenud ning ei vii selle
teo ärahoidmiseni. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020“ alkoholipoliitika rohelises raamatus on alkoholi
tarvitamise ja joobe kahjude vähendamise meetme 4.5
juures ühe tegevusena märgitud, et tuleb arendada
öömajateenuseid koos vajaliku arstiabiga joobes isikule.
Kainenemisel hoidmine majutus- ja
hoolekandeteenusena on osa kohaliku rahvatervise ja
ka kogukonna turvalisuse tagamise poliitikast.
Täna on valla- ja linna korrakaitseametnikel riikliku
järelevalve pädevus vähemalt 20 seaduse alusel, kuid
võrreldes teiste korrakaitseorganite õiguseid samades
seadustes, pole korrakaitseametnikele lubatud erimeetmete
loetelu ettenähtud ülesannete täitmiseks piisav. Näiteks
pole KOV-i korrakaitseametnikul praegu õigust
bussipeatuses magavat joobes inimest kainenema viia (kui
tema toimetamine elu- või ööbimiskohta vms turvalisse
kohta ei ole võimalik), samas ei ole korrakaitseametnikul
õigust abivajavat isikut toimetada ka isiku elu- või
ööbimiskohta vms turvalisse kohta. Siin juures on meie
hinnangul kõige olulisem mõista, et kainenema
toimetamine ei ole otsene õiguskorra kaitsmine, vaid pigem
sotsiaalküsimuse lahendamine ning KOV-id kui esmase
hoolekandelise tegevuse pakkujad on abivajavale inimesele
riigi keskvõimust lähemal. Sama oluline on ka korduvalt
kainenema toimetatud isikute puhul selgitada välja nende
sotsiaalne olukord, mis võib olla alkoholi liigtarvitamise
üks põhjuseid ja pakkuda vajalikke teenuseid, tuge. Kui
inimeste kainestusteenusele saatmisel osaleks Eestis
senisest enam KOV-id oma pädevuses, saaksid nad
sõltuvushäiretega isikutele tulemuslikult ja kohe tutvustada
jätkuteenuseid või sotsiaalteenuseid. Praegu saavad KOV-
id vaid statistilisi ülevaateid kainenema toimetatud isikute
kohta, kuid nendeni ei jõua korduvalt kainenema toimetatud
isikute andmed, mis võimaldaks tegeleda sotsiaalselt
50
abivajavate isikutega. Näiteks, 2018. aastal kainenema
toimetatutest viibis peaaegu neljandik (23%)
kainestusmajas kaks või enam korda, 5% viis või enam
korda. Paar isikut oli kainenema toimetatud aastas üle 130
korra. Enamasti toimetab politsei joobes inimese koju või
talle turvalisse paika, vaid viimaste puudumisel satub isik
kainenema arestimajja. Juhul kui joobe seisundis isik
muutub agressiivseks ja tekib vajadus kohalda sundi, siis
reageerib endiselt politsei.
9.3. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõuga regulatsiooni Vt selgitust punktile 9.
loomist, mis annaks korrakaitseametnikule õiguse
kasutada gaasipihustit enda või teise isiku vastas ründe
tõkestamiseks, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu
isiku elule või tervisele. Seejuures ei tohi ületada
hädakaitse piire ning rakendub kohustus anda isikule
esimesel võimalusel esmaabi.
Kehtiva regulatsiooni korral saab korrakaitseametnik
tööülesannete täitmisel kanda enesekaitseks isiklikku
gaasipihustit ja peab juhinduma ründe tõrjumisel hädakaitse
regulatsioonist, kuid see pole riikliku järelevalve tegija
suhtes õiglane Taoline lahendus eeldaks muidugi
korrakaitseametnikele täiendavat koolitust, et
korrakaitseametnikud oskaksid gaasipihusti kasutamisel
arvestada proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humaansuse
nõuetega, jne. Näiteks ei saa gaasi kasutada ühissõidukis,
kus see kõrvalisi isikuid kahjustab, või juhul, kui see on
ebaproportsionaalne taotletava eesmärgiga. Arvestama
peab sellega, et ka gaasipihusti võib põhjustada tugevat
limaskesta ärritust ning olla eluohtlik südame või
hingamisteede haigustega inimestele, mistõttu on
õigeaegne esmaabi hädavajalik.
Sarnane regulatsioon on loodud ka turvatöötajale
turvategevuse seaduse eelnõuga, mille järgi on gaasipihusti
lisatud valvetegevuseks lubatud relvade loetellu ning
pandud kohustus turvatöötajale tagada isikule esimesel
51
võimalusel esmaabi andmine ning vajaduse korral kiirabi
kutsumine, kui relva kasutamisega (sh gaasipihustiga) on
isikule tekitatud kehavigastus. Turvaettevõtja tagada on
see, et turvatöötaja kasutada oleksid kontrollitud ja
töökindlad relvad, sealjuures gaasipihusti.
SIM on valmis pakkuma oma igakülgset abi ja koostööd
nende sätete läbi mõtlemisel ja sõnastamisel.
Sotsiaalministeerium 1. Toetame valitud suunda muuta KOKS väärtuspõhiseks. Eelnõus on loobutud KOKS § 6 lõikest 1 KOV ülesannete
(mitteametlikult esitatud Täname, et olete lisanud KOV tegevuse eesmärkide hulka loetelu väljajätmisest. Enamik ministeeriumite kirjeldatud
märkused) inimeste heaolu tagamise, mis on kohalike omavalitsuste riske langevad muudatusega ära.
üks olulisematest eesmärkidest. Meie hinnangul on KOKSi
muutmisega seotud teatud riskid ja peavad olema täidetud Samas ei hooma me, kuidas mõjutavad KOKSis
rida eeldusi selleks, et kohalike omavalitsuste korraldus kavandatavad KOV korralduse muudatused otseselt elanike
muutuks selgemaks, tõhusamaks ja elanike heaolu heaolu. Elanike heaolu tagamine on üks KOV tegevuse
toetavaks. Riskid ja tegevused riskide maandamiseks eesmärkidest, mis viiakse eelnõu muudatusega üle KOKS §
peaksid olema seletuskirjas põhjalikumalt kirjeldatud ning 2 uude lõikesse 3. Samas ei ole eelnõuga ette nähtud ega
ka eeldused põhjalikumalt lahti selgitatud. saagi sätestada, milliste meetmetega elanike heaolu
suurendatakse. Eelduslikult toimub see valdkondlike
poliitikate rakendamise ja teenuste pakkumise kaudu.
Muudatustega ei kujundata ümber KOV pakutavaid avalikke
teenuseid.
Tuleb ka arvestada, et KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete
loetelu on mitteammendav ehk selles on sätestatud, et
KOVid täidavad muu hulgas järgmisi ülesandeid. Täpsem
ülesande täitmise sisu ja kord tuleneb reeglina eriseadusest,
st KOKS sisaldab vaid märksõnalist loetelu valdkondlikest
ülesannetest, mida KOVid täidavad, kuid ei sätesta, mida
täpsemalt nende raames KOVidelt oodatakse. Osades
valdkondades, nt kultuur või heakord ei ole jätkuvalt ka
keskset valdkondlikku seadust. Osaliselt võib ülesannete
täitmise sisu tuleneda ka riiklikest arengukavadest ja
KOV/riigiasutuste kokkulepetest.
52
2. Planeeritavaid muudatusi tuleb hinnata terviklikult koos KOKS muudatuste eesmärk on tagada toimiv KOV
valdkondlike seadustega ehk analüüsida, kas ja milliseid korralduse ja juhtimise raamistik mitte valdkonnapoliitiliste
muutusi on valdkondlikes seadustes vaja selleks, et eesmärkide tagamine. Analüüs, kas valdkonna seaduse
inimeste heaolu ei halveneks. Muudatused peavad olema regulatsioon toetab piisavalt nende eesmärkide saavutamist,
suunatud heaolu parandamisele. Kui muudetakse KOKSi, peaks eelkõige olema valdkonnaministeeriumi pädevuses.
on vaja õiguslikku hinnangut ka nt sotsiaalhoolekande Rahandusministeerium on seejuures valmis panustama
seadusele eelkõige sellest vaatest, kas seaduses on vaja küsimustes, mis puudutavad KOV juhtimisstruktuuri ja
mõningaid printsiipe tugevamalt rõhutada. Seletuskirja korraldust.
kohaselt on see ülesanne jäetud ministeeriumidele,
seejuures ei ole täpsustatud tähtaega, millal analüüs peaks
valmima ning valdkondlikud seadused olema muudetud
vastavalt.
3. Planeeritavate seadusemuudatustega saavad kohalikud KOKS muudatuste eesmärk ei ole kavandada muudatusi
omavalitsused suure autonoomia, mistõttu on vaja hinnata KOV valdkondlike ülesannete osas, mis mõjutaks otseselt
ning seletuskirjas põhjalikumalt lahti selgitada: elanike heaolu.
a. milline on muudatuste positiivne mõju (sh
mõju inimestele) ning kas ja milliseid riske Valdavalt on KOKS muudatuste näol tegemist KOV
võib ilmneda inimeste heaolu tagamisel. sisemise töökorralduse muudatustega, mis ei mõjuta otseselt
Kuivõrd oma elanike heaolu eest seismine kuidagi elanike heaolu ega sotsiaalset kaitset.
on kohalike omavalitsuste esmane
kohustus, siis peavad KOKS mõjude Eelnõu ei ole ka otseselt suunatud kohalike omavalitsuste
hinnang ja seletuskiri sisaldama võimekuse ühtlustamisele sarnaselt haldusreformi
muudatuste mõju heaolule ja sotsiaalsele eesmärkidele. Seda saab teha iga valdkonnaministeerium
kaitsele. Praeguses seletuskirjas on mõju läbi oma valdkonna seaduste rakenduspraktika ja KOVide
elanikele hinnatud minimaalselt. nõustamise.
b. Kas ja kuidas KOKSi muudatused aitavad
tugevdada kohalikke omavalitsusi, kelle Eelnõu ei mõjuta samuti KOVide rahastamist.
suutlikkus täna on keskmisest nõrgem;
c. Kas ja kuidas aitavad muudatused KOVidele seaduses ülesannete panemisel tuleb igakordselt
tugevdada kohaliku omavalitsuse eraldi kaaluda, kui detailseid ettekirjutusi seaduses teha,
rahastamist, sh kas omavalitsus võtab ilma et liigselt riivataks KOVide enesekorraldusõigust.
teenuste rahastamise küsimustes suurema KOKSi revisjoni raames ei saa anda selgeid ja üldiselt
vastutuse; rakendatavaid valemeid, mis sobiksid igaks olukorraks. See
d. Milliseks peab jääma ülesannete detailsuse sõltub iga ülesande sisust ja eesmärkidest. Üldine soovitus
tase valdkondlikes seadustes. Millised on siiski liikuda selles suunas, kus detailsete
53
nõuded jm regulatsioon eeldatakse menetlusreeglite ja avaliku teenuse sisu õigusaktides
reguleerida valdkondlike seadustega (nt avamise asemel võiks koostada KOVidele soovituslikke
meie puhul sotsiaalhoolekande seadusega), juhiseid, miinimumstandardeid ja vahetada parimaid
milliseid juhendite jm toetava materjaliga. praktikaid.
4. Kuidas on reguleeritud, millisel tasemel peab kohalik KOKSi muudatuste eesmärk on tagada toimiv KOV
omavalitsus oma ülesandeid täitma ehk kas kohaliku korralduse ja juhtimise raamistik, mitte konkreetsete
omavalitsuse toimimise piisavuse või ebapiisavuse ülesannete või teenuste taseme määratlemine, mis peaks
hindamiseks on kehtestatud kriteeriumid? Samuti vajab eelkõige sisalduma vastavate valdkondade regulatsioonides
reguleerimist, mis juhtub siis kui kohalikud omavalitsused (teenuse standardid, kvalifikatsiooninõuded jne).
oma ülesandeid ei täida. Teenuse tasemeid, sh juhtimise ja korralduse osas
hinnatakse teenustasemete seire käigus minuomavalitsus.ee
Eelnevast tulenevalt vajab üle vaatamist ka järelevalve rakenduses.
regulatsioon. Vaja on hinnata, milliseid ülesandeid millisel
tasemel peab kohalik omavalitsus täitma, sh kas ja mida
peab valdkondlikes seadustes reguleerima selleks, et KOV
roll oleks üheselt mõistetav. Seejärel on vaja hinnata, kas
on vaja muuta järelevalvet, luua standardeid jms ning
millistes seadustes (kas KOKS või valdkondlikud
seadused) regulatsioon peaks olema. Praegu on see õigus
jäetud igale ministeeriumile eraldi, mis ei pruugi kaasa tuua
KOV rolli selgust.
5. Peame mõistlikuks, et KOKS muudatused liiguksid Mitte arvestatud.
detsentraliseerimise ettepanekutega samas ajakavas.
Detsentraliseerimine saab olla edukas siis, kui sellele onKOKS muudatuste eesmärk ei ole kavandada muudatusi
loodud toetav õigusruum. Õigusruumi muutes peame olema KOV valdkondlike ülesannete osas, seega ei ole eelnõuga
kindlad, et see aitab seatud sihte edukalt ellu viia. kavandatavad muudatused kuidagi otseses seoses
detsentraliseerimise ettepanekutega.
Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. KOKS § 6 lõike 1 muudatus: KOV tegevuse eesmärk on lisatud eelnõuga KOKS § 2 uude
(kooskõlastus) * Teeme ettepaneku veelkord läbi töötada ja kaaluda § 6 lõikesse 3, st jäetud välja KOKS § 6 lõike 1
lõige 1 sõnastust järgmistel põhjustel. Ehkki meile muutmisettepanekust, mis asendatakse taas KOV ülesannete
laekunud KOV seisukohtade hulgas on toetatud KOV loeteluga.
ülesannete esitamist eesmärgist lähtuvalt senise ülesannete
loetelu asemel, on esitatud ka seisukohti, et KOKS § 6 lg 1 KOKS § 6 lõike 1 loetelu on mitteammendav, selles on
uus sõnastus ei muuda omavalitsusüksuste ülesandeid ja sätestatud, et KOVid täidavad muu hulgas järgmisi
pädevust selgemaks ning kohaliku omavalitsuse ülesannete ülesandeid. Täpsem ülesande täitmise sisu ja kord tuleneb
54
asendamine kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärkidega reeglina eriseadusest, st KOKS sisaldab vaid märksõnalist
muudab kohaliku omavalitsuse põhiülesanded loetelu valdkondlikest ülesannetest, mida KOVid täidavad.
hoomamatuks. Samuti ei pruugi kõik praegu KOKS § 6 lg- Osades valdkondades, nt kultuur, ei ole jätkuvalt keskset
tes 1 ja 2 olevad ülesanded olla eriseadustega kaetud. valdkondlikku seadust. Osaliselt võib ülesannete täitmise
Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek mitte jätta välja sisu tuleneda ka riiklikest arengukavadest ja
kehtiva KOKS § 6 lõikeid 1 ja 2, milles on määratletud KOV/riigiasutuste kokkulepetest.
omavalitsusüksuste ülesanded, vaid sätestada ülesannete
loetelu lahtise loeteluna ning kaalutud vajadusel kohaliku
omavalitsuse tegevuse eesmärk lisaks ülesannetele.
Täpsemat selgitamist vajaks ka eelnõuga kavandatava § 6
lg 1 sisuline tähendus nii edasise õigusloome kui ka § 6
teiste sätete kontekstis – kas eesmärgiga on määratud
ülesannete ring, mida edaspidi valdkondlikes seadustes
võib täpsustada; kas ja missuguseid kohaliku elu
küsimustes ülesandeid võib kohalikule omavalitsusele
seadusega panna, mis ei vasta § 6 lg 1 eesmärkidele (vt § 6
lõike 3 muudatused) jms.
1.1. Ettepanek sõnastada eelnõus KOKS § 6 lg 1 järgmiselt: Mitte arvestatud.
„(1) Kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärk on aidata
luua oma elanikele kvaliteetne, turvaline ja nende Praegune eelnõu sõnastus „aidata kaasa“ on teadlikult
vajadustele vastav elukeskkond, kaitsta isikute põhiõigusi paindlikult sõnastatud, kuna KOV ei saa üksinda luua
ja vabadusi, tagada avalikud teenused oma elanikele, elanikele head elukeskkonda. Siinkohal peavad panustama
edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ja tööhõivet ning ka riik ja inimesed ise (ettevõtted samuti).
suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös
teiste omavalitsusüksuste ja riigiga.“
1.2. KOKS § 6 uute lõigete 31 , 41 ja 5 osas leitakse, et Ükski KOV ülesande olemuse hindamise kriteerium ei oma
ilmselt need mõnevõrra hõlbustavad riiklike ja kohalike etteantud suuremat kaalu. Näiteks, kui praktikas on
kohustustuste eristamist, kuid lõplikku lahendust ei anna konkreetse ülesande puhul ka menetluskord KOVile üsna
needki, iga üksiku ülesande puhul on alati võimalik detailselt ette kirjutatud, kuid see on vajalik seaduse
tuvastada erinevaid nüansse ning kohustuse kuuluvuse üle ühetaolise kohaldamise huvides (registritesse andmete
vaidlused lõpuni ära ei kao. Näiteks on eelnõu § 6 lõike 41 esitamine nt), siis tuleb lisaks hinnata ka ülesande täitmise
kohaselt ehitus- ja kasutuslubade menetlemine ning eesmärke, näiteks kas ülesannet täidetakse KOVi ja selle
andmine pigem riiklik ülesanne, kuigi valdavalt on elanike huvides, kas tegemist on igapäevaselt täidetava
ülesannet seni peetud kohalikuks. ülesandega, kas teenuse tarbijad on vaid konkreetse KOVi
55
elanikud, jne. Tegemist on kaalutlusotsusega, kus
arvestatakse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid.
Ülesande olemust tuleb õigusloomes igakordselt eraldi
hinnata ja vajadusel selle muutmist kaaluda. Ka
kohtupraktika järgi kehtib eeldus, et kui ülesannet ei ole
sõnastatud KOV täidetava riikliku kohustusena, siis
eeldatakse selle kohalikku iseloomu ja kuulumist olemuslike
KOV ülesannete hulka. Vt nt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi
2010. a kohtuasja nr 3-4-1-8-09.
Seaduseelnõuga ei seata kohustust, et ministeeriumid
peaksid hakkama uuesti hindama ümber seni seadustes
KOVidele antud ülesannete olemust. Tegemist on n-ö
pideva ja jooksva ülesandega, mis nõuab seadusloojatelt
KOVidele uute ülesannete andmisel ja seniste muutmisel ka
nende olemusele hinnangu andmist ning seletuskirjas lahti
kirjutamist.
Ühtlasi palume täpsustada, kas lisatava lõike 41 lõpus olev Üldjuhul on õigusloomes tõepoolest loetud riiklikuks
tingimus „ning ta kohustub neid täitma ka teiste ülesandeid, mida KOV ei täida vaid oma territooriumi
omavalitsusüksuste elanike huvides“ kaasneb alati KOV elanike jaoks. Samas kui ühe KOVi elanik käib nt teise
täidetava riikliku ülesandega. KOVi koolis, siis ei muuda see haridusteenust automaatselt
riiklikuks. Taoliste ülesannete puhul arvlevad KOVid
omavahel ja sellist ülesannet ei saa automaatselt lugeda
KOV täidetavaks riiklikuks ülesandeks.
1.3. Samuti on ettepanek ühtlustada KOKS § 6 lõigetes 4, Arvestatud.
41 ja 5 mõisted „riiklik kohustus“ ja „riiklik ülesanne“ või
selgitada seletuskirjas nende mõistete erinevust. Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
Riiklike kohustustena mõeldakse KOVide täidetavaid
riiklikke ülesandeid. Kuna tegemist on sünonüümidega, siis
asendatakse sõna „kohustus” sõnaga „ülesanne”. PS § 154
teises lõikes kasutatakse siiski KOV riiklike kohustuste
terminit.
56
2. KOKS § 7 osas on järgmised ettepanekud: Ettepanek Mitte arvestatud.
sõnastada KOKS § 7 lg 11 järgmiselt: „(11) Kohalik Põhiõiguste piirangute seadmine on niivõrd kaalukas
omavalitsus võib õigusaktiga kehtestada põhjendatud juhul küsimus, et selle üle otsustajaks peaks olema ikkagi KOV
mõistlikke isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, kui esindusorgan, kelle on elanikud valinud enda huve
need on asjakohased ja kooskõlas selle eesmärgiga, mida esindama.
määrus avalikes huvides taotleb.“. Põhjendused: Kohalik
omavalitsus peaks saama ise otsustada, kas isikute Me ei toeta regulatsioonis põhiõiguste
põhiõiguste ja - vabaduste piirangute kehtestamine jääb minimaalsete/väheintensiivsete põhiõiguste piirangute
volikogu pädevusse või delegeeritakse see mingil sõnastuse asendamist mõistlike piirangutega, arvestades
konkreetsel juhul valitsusele. See millisel juhul võtab seniseid kohtupraktikas kasutatud levinud termineid.
kohalik omavalitsus vastu korraldusi ja millal määrusi on
üldsäte, mis kehtib kõikidel juhtudel ning KOKSis ei ole Eelnõuga KOKS § 7 lõikes 11 on teadlikult välditud
läbivalt eri sätete juures vajalik õigusaktide liiki välja tuua. sõnastuse „mõistlik piirang“ kasutamist. KOV ei saa asuda
Samuti on ettepanek asendada sõna „minimaalseid“ sõnaga seadusandja asemel seadusereservatsioone seadma, oluline
„mõistlikke“, kuna kehtestatavad piirangud olema eelkõige ongi see, et KOV saab vaid väheintensiivseid piiranguid
mõistlikud, mitte piirata seda minimaalsuse nõudega. seada, mitte aga põhiõiguste olemust oma määrusega
põhimõtteliselt muuta, nt muuta oma aktiga mingite asjade
omandisuhet, milleks seadus selget alust ei anna.
Seega jäädakse eelnõus järgmise sõnastuse juurde: volikogu
võib määruses seada erandlikult põhjendatud juhul
väheintensiivseid isikute põhiõiguste ja -vabaduste riiveid,
kui need on proportsionaalsed ja neil on legitiimne eesmärk,
mida määrus avalikes huvides taotleb. Nende piirangute
seadmine peab olema kooskõlas vastavat küsimust
reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega. Nimetatud
määruse võib kehtestada ka ilma seadusest tuleneva täpse,
selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva
volitusnormita..
2.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse KOKS § 7 lõikega 7 Mitte arvestatud.
järgmises sõnastuses: „(7) Volikogu otsus ja valitsuse
korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või Kehtiva KOKS § 23 lõike 3 järgi jõustub volikogu otsus
korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise teatavakstegemisest ning KOKS § 31 lõike 5 järgi valitsuse
tähtpäeva.“ Kõik valitsuse korraldused ja volikogu otsused korraldus teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei
ei saa jõustuda teatavakstegemisest, kuna kõik ei ole
57
haldusaktid selles tähenduses, et neil oleks adressaat, kelle sätestata hilisemat tähtpäeva. Eelnõu sõnastus on analoogne
õigusi või kohustusi see puudutab ning teatavakssaamisest kehtiva seadusega.
sõltub nende otsuste (korralduste) jõustumine. Osa otsuste
ja korraldustega reguleerib omavalitsus iseenese tööd (näit. Haldusmenetluse seaduses täpsustatakse akti
osalemised esindusorganites, osaühingutes, hoolekogudes, teatavakstegemist samuti sarnaselt. HMS § 61 lõike 1
nõukogudes vms. otsused). Seetõttu on kindlasti kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest
põhjendatud lisaks sellele, et otsused ja korraldused või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette
jõustuvad teatavakstegemisest, mingi muu jõustumise nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole
võimalus (säte). Samuti jääb ebaselgeks, mida mõeldakse sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt
„ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva“? Mida kehtima 10. päeval pärast avaldamist.
tähendab teatavakstegemisest hilisem kuupäev? Kuidas
seda arvestatakse, et mis on mõistlik aeg Seega eelnõuga ei muudeta seaduse põhimõtteid.
teatavakstegemiseks, ja mis puhkudel rakendub säte “kui ei
ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva“. Mingi muu Halduse siseaktidele HMS ja seal sätestatud nõuded ei
kuupäev saab olla ainult juhtudel, kui puudub puudutatud laiene. Halduse siseakt (akt, mis ei ole suunatud
(huvitatud) isik. Ettepanek on jätta välja sõna „hilisemat“ ja haldusvälistele isikutele) ei ole haldusakt HMSi tähenduses
sõnastada säte selliselt ….“ ei ole sätestatud jõustumise ning sellele ei laiene nõuded, mis laienevad haldusaktile.
kuupäeva“, mis rakenduks ainult juhtudel, kus kohalik
omavalitsus kas volikogu või valitsuse pädevuses olevates Samas puudub otsene vajadus eristada ja reguleerida
küsimustes oma sisemist tööd reguleerib. KOKSis halduse siseakti ja välist toimet omavat haldusakti.
Kohus ei ole ka alati olnud nende aktide sisu ja kuuluvuse
osas ühesel seisukohal.
2.2. Ettepanek on KOKS § 7 lg-st 9 jätta välja teine lause Mitte arvestatud.
„Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või
mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse Avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse
siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.“. Põhjendused: täpsustatakse, milliseid andmeid ei avalikustata. KOV
Andmed, mille väljastamine või avalikustamine on õigusaktide ja protokollide avalikustamise juures (KOKS §
keelatud või piiratud, on reguleeritud eriseadustega 7 lg 9) on säte vajalik õigusselguse tagamiseks, mis juhul ei
(avaliku teabe seadus) ning seda ei ole vaja KOKSis üle saa täita lõike 9 esimesest lausest tulenevat kohustus, mille
korrata järgi peavad volikogu otsused, valitsuse korraldused ja
istungite protokollid olema kättesaadavad kõigile isikutele.
3. Kuigi KOKS §i 8 eelnõu kohaselt muudetakse, siis ei too Millise detailsusega KOV põhimääruse kehtestab ja kas
muudatused kaasa valla või linna põhimääruse muutumist reguleerib selles ka küsimusi, mida ei ole KOKS§ 8 lõikes 1
dokumendiks, millest oleks võimalik konkreetse KOV nimetatud põhimääruse kohustusliku osana, jääb iga KOVi
eripära ja ülesehitust (nt ametiasutuste olemasolu, otsustada.
58
struktuuriüksuste loogikat ja struktuuriüksuste juhtide rolli
jms) tuvastada. Tervitatav on, et välja on jäetud kohustus Eelnõuga on põhimääruse osaks jäetud KOVi kõige
sätestada arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve olulisemate juhtimis- ja esindusküsimuste reguleerimine. Ei
koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted, kuna saa nõustuda argumendiga, et üldised õigusaktide
nende üldistusaste ei andnud mingit ülevaadet konkreetse vastuvõtmise ja avalikustamise sätted või KOVide
omavalitsusüksuse erilisusest. Samas näiteks jääb valla või sümboleid puudutav regulatsioon oleks põhimääruses
linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsema üleliigne.
korra põhimääruses reguleerimise nõue arusaamatuks, sest
avaliku teabe seadus kohustab õigusaktid veebilehel Mis puudutab õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise
avalikustama minimaalselt läbi dokumendiregistri korra täpsemat regulatsiooni, siis paljudes KOVides on
arvestades avalikustamise piiranguid (määrused mindud KOKSi dubleerimise teed. Kui KOKS § 8 lõike 1
avalikustatakse Riigi Teatajas) ning õigusaktide punktis 6 nõutakse põhimääruses valla või linna õigusaktide
vastuvõtmise eelsed protseduurid on pigem sisemise vastuvõtmise ja avalikustamise täpsema korra sätestamist,
asjaajamise küsimused ega vaja linna põhimääruse tasemel siis eelnõuga pakutava KOKS § 7 lõikes 41 sätestatakse
regulatsiooni. Vastuvõtmise eelsed protsessid on osa volitusnorm, mille järgi võib volikogu volitada valitsust
sisekontrolli meetmetest ning seega võivad vastavalt vajada kehtestama valitsuse õigusaktidele esitatavate
hoopis operatiivsemat muutmist, kui seda võimaldab normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude
põhimääruses vastav küsimuse kajastamine. menetlemise täpsema korra. See ei ole sama nõue
Omavalitsusüksuse sümbolite kirjeldamine ja nende põhimääruse volitusega.
kasutamise korra reguleerimine põhimääruses on samuti
ebaproportsionaalne. Olulisemad sümbolid ja aunimetused Kui ka KOVis otsustatakse, et põhimääruse tasemel ei
võib põhimääruses küll ära nimetada, kuid nende hakata detailselt aktide vastuvõtmise korda reguleerima, on
kasutamise korra reguleerimine põhimääruse tasandil ei ole võimalik põhimääruses viidata, millises aktis seda tehakse.
mõistlik, sest vastavad regulatsioonid on valdavalt päris
mahukad.
Lisaks on ettepanek asendada KOKS § 8 lg 1 p-s 1 sõnad Arvestatud ettepanekut komisjonide osas.
„komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused“
sõnadega „komisjonide moodustamise põhimõtted ja
pädevus“. Põhjendused: Pakutud sõnastus annab selgemini
edasi, mida volikogu komisjonide moodustamisel tuleb
valla või linna põhimääruses sätestada.
4. Ettepanek on KOKS § 14 pealkiri ja lg 1 sõnastada Osaliselt arvestatud ja eelnõuga KOKS § 14 pealkirja
järgmiselt: „§ 14. Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, lihtsustatud.
ametirahad, aunimetused ja muude sümbolite kasutamine
59
Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid,
ametirahad, aunimetused ja muud sümbolid, mille
kasutamise kord nähakse ette valla või linna
põhimääruses“. Põhjendused: Lihtsuse ja ühtluse huvides
võiks rääkida „sümbolite kasutamisest“ ja „sümbolite
kasutamise korrast“ nagu on ka KOKS § 14 lg-s 4. Juhul,
kui arvestatakse eelmises punktis tehtud ettepanekut, siis
vastavalt muuta ka antud sätet
5. KOKS § 19 lg 2 lisatava p 13 kohaselt volikogu liikme Mitte arvestatud.
volitused peatatakse kui ta on kinnitatud ametisse sama
valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks. Me ei toeta sätte eelnõust välja jätmist eelnõu seletuskirjas
Palume kaaluda nimetatud muudatuse eelnõust välja jätmist märgitud põhjustel.
järgmistel kaalutlustel ja põhjustel. Muudatus võib piirata
ebaproportsionaalselt isiku õigust osaleda linna või valla Küsimus ei ole vahetus huvide konfliktis (see on täna ju juba
esinduskogu töös. Eelnõu seletuskirjas toodud reguleeritud), vaid:
rollikonfliktid ei ole alalised, vaid võivad volikogu a. Hallatav asutus allub valitsusele ja juhi tööandjaks
koosseisu volituste ajal tekkida ja seetõttu on eelnõus on vallavanem/linnapea, kes teeb ka järelevalvet
esitatud piirang ebaproportsionaalselt piirav. Vajalikku hallatava asutuse juhi üle - volikogu liikmena on aga
hoolsust rollikonflikti ärahoidmisel ja korruptsioonivastase asutuse juhil mõju vallavanema/linnapea või
seaduse täitmisel saab tagada KOKS § 17 lg-te 5 ja 6 kohase valitsuse suhtes.
enesetaandamise instrumendi kaudu, mis on piisav huvide b. Hallatava asutuse juhil on üldine võimalus saada
konflikti vältimiseks ja korruptsiooniohu tõrjumiseks. ebaausaid eeliseid teiste asutuste ees, kelle juhid ei
Eelnõuga kavandatava muudatusega pärsitakse ja kuulu volikogusse.
kitsendatakse aktiivsete kohaliku omavalitsuse elanike
õigust kandideerida volikogu valimistel ja teostada valituks Arusaamatuks jääb märkuses esitatud termin „väiksemates
osutumisel oma mandaati. Ilmselt puudutab see eriti omavalitsustes“. Eriti kontekstis pärast haldusreformi jääb
väiksemaid omavalitsusi, kus taolise piirangu seadmine hoomamatuks, mis see „väiksem omavalitsus“ on.
võib pärssida kohaliku esindusdemokraatia rakendamise
võimalusi. Hallatava asutuse juhtimine iseenesest ei tekita 1717 volikogu liikmest 93 on hetkel hallatava asutuse juhid.
korruptsiooniohtu ning ei takista kohaliku omavalitsuse See ei ole kuigi suur osakaal, üksnes 5,4 % volikogude
organisatsiooni toimimist. Seetõttu piiraks kohaliku liikmete arvust. Volikogu liikmetest hallatavate asutuste
omavalitsuse volikogu liikme volituste peatumine juhtide jaotus KOVide lõikes on suhteliselt ühtlane –
ebamõistlikult omavalitsuse esinduskogu liikme mandaadi suurimatena Narva linna volikogus 5, Hiiumaa, Mustvee ja
realiseerimist. Rollikonflikti ja korruptsiooniohu tekkimise Tartu vallas 4.
vältimiseks on võimalik kasutada vähemkoormavaid
60
abinõusid, mis aitavad samuti kaasa seaduse eesmärkide Jaanuari 2022. a andmete põhjal võib järeldada, et mingit
saavutamisele. Seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud, erilist ohtu mõne volikogu tulevasele teovõimele pole, kui
mida selline piirang väiksemates omavalitsustes kaasa toob. edaspidi seal hallatavate asutuste juhid olla ei saa. On
Märgitakse samuti, et kuigi võiks põhimõtteliselt nõustuda, ebarealistlik, et muudatuse tulemus võib olla nt volikogu
et hallatavate asutuste juhid samal ajal ei saaks olla liikmete arvu vähendamine, mis omakorda vähendab otsuste
volikogu liikmed, jääb ikkagi mure aktiivsete ja teadlike legitiimsust.
kohalike inimeste kõrvalejäämises volikogu tööst. Selle
muudatuse tulemus võib olla nt volikogu liikmete arvu
vähendamine, mis omakorda vähendab otsuste legitiimsust.
6. Ettepanek on KOKS § 20 lg 3 sõnastamisel kaaluda Senise kohtupraktika järgi vajab volikogu liikme volituste
analoogset sõnastust KOKS § 20 lg-ga 2, st „(3) Volikogu peatamine ikkagi volikogu liikme eelnevat tahteavaldust ja
liikme volitused peatuvad juriidilise fakti ilmnemisel ning valimiskomisjoni poolset vormistamist ehk tegemist ei ole
asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla pelgalt juriidilise fakti ilmnemisel automaatselt vormistatava
või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.“. otsusega.
Ettepanek tuleneb sellest, et praegune sõnastus ei paku
korrektset lahendust olukorrale, kus volikogu liikme
volitused peatuvad seetõttu, et temast on saanud sama Tegemist ei ole laialdaselt levinud olukorraga, kus pikemat
omavalitsuse valitsuse või Vabariigi Valitsuse liige ning aega kestaks olukord, kus isik on valimiskomisjoni otsuse
tema asendusliige kasutab seadusega antud õigust anda jõustumiseni nn kahel toolil.
soovist asuda volikogu liikmeks teada kolme tööpäeva
jooksul. Antud sättes toodud korra rakendamisel istuks
valitsuse liige asendusliikme otsustuseni nn kahel toolil.
Lisaks on ettepanek korrigeerida eelnõu seletuskirja § 20 Normitehniliselt eelistatakse õigusaktides terminit
lg-te 2 ja 3 selgitust osas, mis puudutab „jõustumise „jõustumisest arvates“.
hetkest“ asendamist sõnaga „jõustumisest arvates“.
Seletuskirjast nähtuvalt KOKS § 20 lg-tes 2 ja 3 tehakse
keeleline korrektuur ning asendatakse sõnad „jõustumise
hetkest“ sõnaga „jõustumisest“. Muudatus ei too kaasa
sisulist muutust, kuna „jõustumise hetkest“ ja
„jõustumisest“ on samatähenduslikud ning eelistama peaks
lühemat sõnastust (seletuskiri lk 57). Eelnõu kohaselt on
sõnad „jõustumise hetkest“ asendatud aga sõnadega
„jõustumisest arvates“. Seega vajab seletuskirjast viidatud
osa või eelnõu muutmist
61
7. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada KOKS § 20 lg Eelnõusse on lisatud KOKS § 20 lõike 7 muudatus, millega
7 kohaldamist. Põhjendus: Seletuskirjas on täpsustatud, jäetakse sättest välja sõna „esimene“.
kuidas toimub KOKS § 20 lg 7 kohaldamine. Viidatud säte
vajab veel täpsemalt selgitamist, sest viidatud sättest ja Kuigi seadus nimetab expressis verbis, et vaid esimene
selgitustest nähtuvalt jääb volikogu asendusliige asendusliige jääb asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa
asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel,
osaleda KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel. Täiendavat kohaldatakse sätet ka järgmistele (teine, kolmas jne)
selgitamist vajab, mis saab asendusliikmete nimekirja asendusliikmele, kes jäävad samuti asendusliikmete
jäänud isikust, kui vahepeal langeb ära KOKS § 19 lõikes 2 nimekirja, kui nad ei saa volikogu töös osaleda § 19 lõikes 2
märgitud alus – kas siis asendusliikmena volikogu liikmeks märgitud põhjustel.
määratud isiku volitused lõppevad ja asendusliikmete
nimekirja jäänud esimene eespool olevatest Kui asendusliikmel tekib õigus saada volikogu liikmeks ja ta
asendusliikmetest saab volikogu liikmeks? seda ei soovi, kaotab ta koha asendusliikmete nimekirjas
(v.a juhul kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lg
2 sätestatud juhtudel). Juhul, kui langeb § 19 lõikes 2
sätestatud alus, jääb isik edasi asendusliikmete nimekirja,
valimiskomisjon ei langeta tema suhtes enne otsust, kui tekib
vajadus määrata samast
erakonnast/valimisliidust volikogu asendusliige. Seniks säil
itab ta oma koha asendusliikmete nimekirjas.
Riigi Valimisteenistus on
märkinud (https://www.valimised.ee/sites/default/files/uplo
ads/kov2017/koks%20k%C3%BCsimused-
vastused%202017%20v%200.32.pdf lk 10), et isik, kes on
KOKS § 20 lg 5 alusel asendusliikmete nimekirjas vahele
jäetud ning kes volikogu liikme volitusi ei ole saanud (nt oli
valla- või linnavalitsuse liige ning ei ole olnud volikogu
liige), ei saa automaatselt volikogu liikmeks pärast volikogu
liikmeks saamist takistavate asjaolude (vt KOKS § 19 lg 2)
äralangemist. Sel juhul jääb ta asendusliikmete nimekirjas
esimesele kohale ning saab volikokku alles siis kui mõni
tema erakonna/valimisliidu volikogu liikmetest volitused
peatab või lõpetab.
Vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-11-08 p 12-
14 Näide: Asendusliikmete nimekirjas esikohal olnud
62
kandidaat kinnitati vallavalitsuse liikmeks. Kui tekkis
vajadus määrata asendusliige, jäi ta asendusliikmete
nimekirjas vahele, kuid säilitas oma positsiooni nimekirjas.
Kaks aastat hiljem esitas ta vallavalitsuse liikme kohalt
tagasiastumisavalduse. Hoolimata sellest, et temast
asendusliikmete nimekirjas tagapool olnud kandidaat on
saanud volikogu liikmeks, ei teki tal õigust selle kandidaadi
asemel volikogu liikme volitusi saada. Ta jääb
asendusliikmete nimekirjas esikohale ning kui toimub
järgmine asendus, saab ta volikogu liikmeks.
8. Ettepanek on ühtlustada KOKSis läbivalt, st kasutada Arvestatud.
läbivalt, sh ka § 201 lg-s 4 kas sõna „jõustumisest“ või sõnu
„jõustumisest arvates“. Põhjendus: Tegemist on
redaktsioonilise ettepanekuga.
9. KOKS § 22 lg 1 muutmine KOKS § 22 lõike 1 Oleme seletuskirjas selgitanud, et pikaajalise kohustusena
kaasaajastamine on väga vajalik, kuid juhime siiski mõeldakse eelarveaastat ületavaid kohustusi.
tähelepanu järgmistele probleemkohtadele. * Eelnõuga Sellisteks on KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 ning
muudetakse § 22 lõige 1 punkti 8, nähes ette, et volikogu lõikes 7 nimetatud üle 1-aastase etteteatamisega
pädevusse kuulub "pikaajaliste võlakohustuste võtmine". katkestatavad renditehingud. Avaliku teenindamise
Seletuskiri ei täpsusta, mida pikaajaliseks võlakohustusteks pikaajalised lepingud siia alla ei kuulu, sest raha
peetakse. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise väljamaksmine sõltub tarbimisest ja võetakse kohustusena
seaduse (KOFS) kohaselt võivad kohaliku omavalitsuse üles aasta kaupa. Eelnõu § 22 lg 1 punkt 8 hõlmab ka kehtiva
üksuse ametiasutus ning ametiasustuse hallatav asutus KOKSi punkti 8¹ .
sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel
eelarveaastatel juhul, kui sellega on arvestatud
eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole
eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult
volikogu loal. Viimasest järeldub, et volikogu luba on vaja
eelarveaastat ületaval juhul, kuigi veidi segadust tekitab ka
selles sättes mitmuse kasutamine. KOKSi uuest sõnastusest
(pikaajaliste võlakohustuste võtmine) otsesõnu ei järeldu, et
silmas peetakse eelarveaasta ületamist. Seetõttu peame
oluliseks veelkord läbi mõelda, millistel juhtudel volikogu
63
otsustab. Kui silmas peetakse eelarveaastat ületavate
kohustuste võtmist, siis nii tuleks ka vastav säte sõnastada.
Teiseks on eksitav sõnakasutus "võlakohustuste võtmine",
raske on pidada pikaajaliseks võlakohustuseks näiteks
avaliku teenindamise lepingu sõlmimist ühistranspordi
valdkonnas või tänavate hooldamiseks sõlmitud
hankelepingut linnapuhastuse valdkonnas. Võlakohustus
jätab mulje justkui võetakse laenu, valdavalt on aga
hoopiski tegemist pikaajaliste teenuste osutamise või
ehitustööde tellimise hankelepingutega. Laenu võtmise
otsustamine peaks toimuma koos eelarve või lisaeelarve
vastuvõtmisega, mitte kõnealuse sätte alusel, sest laenu
arvel tehtavad kulud tuleb ju samuti kavandada ning seda
saab teha eelarves. Samuti palutakse selgitada seletuskirjas,
kas § 22 lg 1 p 8 uus üldisem sõnastus, mille järgi volikogu
pädevusse kuulub pikaajaliste võlakohustuste võtmine,
laenude andmine ja garanteerimine ning võlakohustuse
tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja
vastavate põhimõtete kehtestamine, hõlmab ka praegu p-s
8¹ sätestatut. Praegu nõuab p-s 8¹ nimetatud otsus volikogu
koosseisu häälteenamust.
9.1. KOKS § 22 lõike 1 punktist 36 ja § 22 lõikest 3 KOKS eksperdikomisjon toetas volikogule pädevuse jätmist
teenistuskohtade koosseisu välja võtmine on õige ametiasutuste struktuuri kinnitamisel. ATS § 11 lõikesse 5
lähenemine, kuid alles jääv osa regulatsioonist on samuti jääb küll jätkuvalt alles ka volikogu õigus kehtestada KOV
ebavajalik. Kui teenistuskohti kaotatakse või ametiasutuse teenistuskohtade koosseis. Mille osas on
moodustatakse, siis võib juhtuda, et sellega tekib ka volikogul sama sätte järgi edasidelegeerimisõigus
loogiline vajadus struktuuri korrigeerimiseks. valitsusele. Ehk volikogu võib delegeerida valla- või
Ametiasutuse struktuur ei ole õigusmõiste, seega on üldse linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade
küsitav, milles täpsemalt peab ametiasutuse struktuur koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Sisult
seisnema ning miks siiski peab volikogu struktuuri sama sätet ei ole vajadus säilitada ka KOKSis.
kehtestama. Kui valdavalt on praktikas vastav küsimus
valitsusele delegeeritud, siis ilmselt on seadusandja poolelt Volikogu ei peaks arutama üksikuid ametikohti või
liigne nõuda struktuuri kehtestamist volikogus. Samuti on tugipersonali arvu.
ebaloogiline kajastada nimetatud sätet volikogu
64
ainupädevuste all, andes samas kohe võimaluse volikogus Praegu on seaduses tõepoolest ebaselge kui tihti tuleks see
otsustamisest loobuda. Ebaloogilisus väljendub selleski, et otsus üle vaadata - igal aastal, kord valimisperioodil
struktuuri peab kehtestama volikogu, aga edaspidi hakkab (eelistatud lahendus) või polegi tähtaega. See on ka osa
seda muutma volituse alusel valitsus ning volikokku tagasi KOVide enesekorraldusõigusest.
tulemise kohustust struktuuri küsimuses ei ole. Tartu linna
näitel ei ole pärast 2013. a (pärast uue ATSi jõustumist)
linnavolikogu struktuuriga tegelenud ning volikogu otsus
struktuuri kehtestamise kohta ei ole ammu enam ajakohane.
10. Ettepanek on muuta KOKS sobivas kohas selliselt, et Arvestatud osaliselt.
linna äriühingu ja sihtasutuse põhikirja kinnitamine ja
muutmine oleks kohaliku omavalitsuse pädevuses. KOKS § 22 lg 1 p 24 nimetatu siiski kajastuma ei peaks.
Põhjendus: KOKS § 22 lg 1 p 24 muudatusega jäetakse Eelnõu muudatus ei tähenda, et volikogu ei saaks otsustada
volikogu otsustuspädevusest välja linna äriühingu ja ühingu asutamise üle ja selle käigus ka kinnitada põhikirja a
sihtasutuse põhikirja kinnitamine ja muutmine. Kuigi priori. Selguse huvides lisame viite volikogu poolt põhikirja
nimetatud ettepanek tuli varasemalt Tallinna linna poolt, kinnitamisele asutamisel ka KOKS § 35 lõikesse 3.
siis kaaludes veelkord nimetatud sätte muudatust jõuti siiski
järeldusele, et kuna valla või linna äriühingu ja sihtasutuse
põhikirjaga otsustatakse mitmeid olulisi küsimusi nagu
äriühingu ja sihtasutuse tegevuse eesmärk ning nende
organite ülesanded, siis peaks põhikirja kinnitamine ja
muutmine jääma valla- või linnavolikogu otsustada, kas ta
soovib seda teha ise või anda see valla- või linnavalitsuse
pädevusse.
11. Palume selgitada seletuskirjas mida tuleb mõista KOKS Arvestatud.
§ 22 lg-s 21 märgitud volikogule „täitmiseks antud
ülesande“ all või korrigeerida vastavalt eelnõud. KOKS § Eelnõu sõnastust on kohendatud.
22 reguleerib „volikogu pädevuse“, mitte „volikogule
täitmiseks antud ülesandeid“.
12. Ettepanek on jätta KOKS § 26 lg-st 2 välja sõnad Mitte arvestatud.
„erilise vajaduse korral“. Põhjendus: KOKS § 26 lg 2
muudatusega nähakse ette võimalus pikendada volikogu Säte on sõnastatud analoogselt märgukirjale ja
liikme küsimustele vastamise tähtaega kümnelt tööpäevalt selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
kahekümne tööpäevani erilise vajaduse korral lähtuvalt esitamise seaduse §-ga 6. Eelnõus ongi oluline rõhutada, et
vastamise keerukusest. Leiame, et sõnade „erilise vajaduse KOV volikogu liikme küsimusele kiirest vastamisest ei saa
korral“ lisamine sättesse on üleliigne, kuna vastamise kergekäeliselt loobuda, vaid üksnes erandkorras võib
65
tähtaja pikendamise sõltuvus vastamise keerukusest on juba põhjendatud juhul tähtaega pikendada. Reeglina on volinike
iseenesest piisav, st kui vastamise keerukus tingib tähtaja küsimused n-ö kiireloomulised ehk suunatud komisjoni või
pikendamise, siis ei ole enam eraldi vaja põhjendada erilist volikogu istungi ettevalmistamisele.
vajadust.
13. Teeme ettepaneku, et KOKS 3. peatükk „Valitsus“ Mitte arvestatud.
algaks sätetega, mis selgitavad, mis on valitsus ja mida ta
teeb. Põhjendus: KOKS 3. peatükk algab valla- ja linnapea Üldine valitsuse pädevus on sätestatud KOKS §-s 30.
valimise sätetega. Selguse huvides võiks KOKS 3. peatüki Täpsemad valitsuse ülesanded saab iga KOV
algusesse lisada sätted, mis reguleerivad valitsuse olemust enesekorraldusõiguse raames paika panna.
ja ülesannet.
Me ei pea vajalikuks senist sätete järjestust muuta.
14. Ettepanek on jätta eelnõust välja KOKS § 28 lg 1 Arvestatud.
muudatus ning säte kehtima olemasolevas sõnastuses.
KOKS § 28 lg 1 muudatus näeb ette, et uus valitud Loobume KOKS § 28 lõike 1 täiendamisest uue valitud
vallavanem ja linnapea saab kuni uue valitsuse koosseisu vallavanema ja linnapea pädevust puudutava sõnastusega
kinnitamiseni täita vältimatuid ja kiireloomulisi „ning täita vältimatuid ja kiireloomulisi vallavanema või
vallavanema või linnapea ülesandeid, mis ei puuduta linnapea ülesandeid, mis ei puuduta valitsuse kui
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani juhtimist. Juhime kollegiaalse otsustusorgani juhtimist“.
tähelepanu, et uue valituse ametisse kinnitamiseni jätkab
tegevust vana valla- või linnavalitsus ning uue valitud Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamisel, kui
vallavanema või linnapea ülesanne on sel perioodil vaid uue valitakse küll uu valitsuse juht, kuid samal volikogu istungil
valitsuse moodustamine (vt ka eelnõu seletuskirja selgitus veel uut valitsuse koosseisu ei kinnitata, oleks see
KOKS § 46 lg 4 juurde, lk 97). Seletuskirja kohaselt asjakohane, kuid korraliste valitsuse volituste lõppemise
lisatakse KOKS § 28 lõikesse 1 hea poliitiline tava, et uus korral tõesti tekiks praktikas sätte kohaldamisel segadus.
valitud vallavanem ja linnapea saab kuni uue valitsuse
koosseisu kinnitamiseni täita vältimatuid ja kiireloomulisi Vallavanema ja linnapea asendamist tuleb KOVil endal oma
vallavanema või linnapea ülesandeid, mis ei puuduta korraga reguleerida (umbusaldamisel ja pikaajalisel
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani juhtimist. eemalviibimisel nt haigestumise tõttu).
Seletuskirjas tuuakse näitena rutiinsete lepingute ja kirjade
allkirjastamine, värbamisotsused, puhkusele lubamised jm
jooksvad ülesanded ning lisatakse, et olulisemate
korralduslike, kaalumist ja arutelu vajavate küsimuste
otsustamine peab jääma kinnitatud valitsuse uue koosseisu
pädevusse. Leiame, et selline regulatsioon tekitab kindlasti
66
ebaselgeid olukordi, millised on vältimatud ja
kiireloomulised ülesanded, mida uus vallavanem enne
valitsuse koosseisu kinnitamist võiks teha. Samal ajal on
ametis nn vana valitsus ja vallavanem või linnapea, kes saab
täita kõiki ülesandeid. Konfliktid ja segadus on uue
regulatsiooniga üsna selgelt vältimatud. Kuigi seletuskiri
annab muudatusele selgituse, ei ilmne sellest, kas uus
valitud vallavanem saab valimise päevast täieõiguslikud
vallavalitsuse kui ametiasutuse juhi volitused. Samas ei
lõpeta valitsuse tagasiastumine eelmise vallavanema või
linnapea volitusi ametiasutuse juhina. Muudatuse
jõustumine tekitab olukorra, kus ametiasutusel on korraga
kaks juhti. Kui see nii ei ole, siis kellena (millises rollis) uus
vallavanem nt lepinguid allkirjastab, st keda ta esindab?
15. Ettepanek on mitte muuta KOKS § 30 lg-t 2, vaid Arvestatud.
tunnistada see tervikuna kehtetuks. Põhjendus: Kehtiva
KOKS § 30 lg 2 järgi võib valitsus taotleda volikogu ees KOKS § 30 lõige 2 tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.
volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti
läbivaatamist. Sätte muudatuse kohaselt võib valitsus
taotleda volikogult volikogu määruse või otsuse uuesti
läbivaatamist. Kuigi täpsustatakse vaid § 30 lg 2 sõnastust,
on selle sätte eesmärk ikkagi ebaselge. Valitsus üldjuhul
esitab volikogule õigusaktide eelnõusid ning õigusaktide
muudatusettepanekuid. Kohaliku omavalitsuse sisesuhetes
(nagu on selgitatud seletuskirjas) ei ole kirjalikult
vormistatud ja volikogule adresseeritud eraldi
ettepaneku/taotluse vormistamine vajalik ega mõistlik.
16. Ettepanek on viia KOKS § 30 lg 4 regulatsioon kohaliku Mitte arvestatud.
omavalitsuse õigusaktide alla (praegu eelnõus KOKS § 7,
milles on reguleeritud volikogu ja valitsuse õigusaktid) Eelnõu loogika on siiski selles, et üldsätetes, milleks on ka
ning sätestada, et ametiasutuste juhid võivad anda KOKS § 7, reguleeritakse KOV tegevuse aluseid ja KOV
väljaspool oma ametiasutuse tegevust, st väljapoole organite üldiseid pädevusi.
suunatud korraldusi. Põhjendus: Kohaliku omavalitsuse
antavad õigusaktid võiksid olla KOKSis koondatud ühte Ametiasutuste sisemise töö korraldamise küsimused peaks
kohta, et need oleksid hõlpsasti leitavad. Esineb olukordi, jääma eelnõu 31. peatükki.
67
kus ametiasutuse juhil on vajalik anda oma
tegevusvaldkonda puudutav korraldus, mis on väljaspool
oma ametiasutuse tegevust ja suunatud väljapoole (näiteks
ametiasutustel, kes osutavad ülelinnalisi valdkondlikke
teenuseid).
17. KOKS § 31 käsitleb kehtivas seaduses valla- ja HÕNTE § 37 lõike 1 järgi antakse kehtivate samaliigiliste
linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavaid struktuuriosade vahele uue struktuuriosa lisamisel sellele
nõudeid ja nende jõustumist. Eelnõu kohaselt soovitakse eelneva struktuuriosa number araabianumbrilise
see asendada hoopis uue peatüki ja sisuga paragrahviga, mis ülaindeksiga. Kui tunnistaksime kehtetuks senise § 31, siis
on ootamatu lähenemine. Mõistetav oleks paragrahvi peaks seadust täiendama §-ga 311, mis ei oleks aga seotud
kehtetuks tunnistamine ja uue numbriga paragrahvi senise § 31 sõnastusega. Seetõttu on tervikuna muudetud
loomine. senise KOKS § 31 sõnastust.
Paragrahvi sõnastuse osas juhime aga tähelepanu Eelnõu sõnastust on ühtlustatud. Sõna „asutamine“ on
sõnakasutusele - kui muudel juhtudel räägitakse nt asendatud sõnaga „moodustamine“ sarnaselt KOKS § 22
ametiasutuse hallatava asutuse või äriühingu „asutamisest“, lõike 1 punktile 34.
siis ametiasutuse puhul see „moodustatakse“. Kui erinev
sõnakasutus on vajalik, siis palume põhjendada
seletuskirjas, mis on sisuliselt asutamise ja moodustamise
erinevus?
KOKS revisjoni käigus sai ka KOKS eksperdikomisjonis
KOKS § 31 lõike 2 sõnastus jääb arusaamatuks. Sõna korduvalt arutatud, kuidas ja kas on vajalik muuta valitsuse
„valitsus“ kasutatakse seaduse eelnõus volikogu terminit, et seadusest tuleks selgelt välja, kas antud
moodustatava täitevorgani tähistamiseks (vt § 4). kontekstis mõeldakse valitsust kui kollegiaalorganit või
Ametiasutusena tuleks rääkida valla- või linnavalitsusest. valitsust ehk täitevvõimu aparaati oma ametite ja hallatavate
Samas puudub osades omavalitsusüksustes, näiteks asutustega. Üldine tõdemus oli, et teist head koondavat
Tallinnas, ametiasutus linnavalitsus. Mida lõige 2 sellistel terminit valitsuse kui ametiasutuse eristamiseks ei ole ja
juhtudel reguleerib ning miks on valla- või linnavalitsuse termin „valitsus“ jääbki kahetähenduslikuks nagu see on
kui ametiasutuse jaoks vajalik regulatsioon, aga muude juba aastakümneid olnud.
ametiasutuste jaoks mitte? Palume eelnevat seletuskirjas
kõigi ametiasutuste vaates täpsustada. Selgitame täpsemalt seletuskirjas.
18. KOKS § 31 lg-st 1 jätta välja sõnad „mis ei vaja Säte on vajalik ebavajaliku bürokraatia vältimiseks, et
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi“. valitsus ei peaks ametiasutustele igakordset eraldi volitust
Põhjendus: KOKS § 31 lg 1 muudatuse kohaselt volikogu andma, kui seaduses on ülesande täitjaks märgitud valitsus,
68
võib moodustada vallas ja linnas täitevvõimu ülesannete kuid ei ole täpsustatud, kas mõeldud on valitsust kollegiaalse
täitmiseks, mis ei vaja valitsuse kui kollegiaalse organina. Kõikvõimalikud haldusmenetluse läbiviimised
otsustusorgani volitusi, avaliku teenistuse seaduse § 6 peaks olema vaikimisi ametiasutuste täita, mitte poliitilise
lõikes 3 nimetatud avalikku võimu teostavaid ametiasutusi. juhtorgani pädevuses.
Leitakse, et kuna niigi on selge, et kollegiaalse
otsustusorgani volitusi ametiasutusele anda ei saa ning
vastava osa lisamine sättesse on üleliigne.
19. Palume seletuskirjas KOKS § 32 lg 2 muudatuse juures KOKS § 32 lõike 2 sõnastusmuudatuse järgi esitatakse
selgitada, kas algatuse teinud isikute allkirju polegi enam algatus valitsusele kirjaliku taotlusena, millele lisatakse
vaja kohalikule omavalitsusele üle anda ning kuidas nimekiri algatusele toetusallkirja andnud isikutest, märkides
valitsus saab kontrollida nimekirja korrektsust (allkirjade isiku nime ja isikukoodi. Selle sättega on silmas peetud, et
olemasolu). Põhjendus: KOKS § 32 lg 2 muudatusega esitatakse siiski ka isikute allkirjadega tekst.
sätestatakse nõuded kohaliku algatuse taotlusele. KOKS §
32 lõike 2 uues sõnastuses on märgitud, et tuleb esitada
nimekiri algatusele toetusallkirja andnud isikutest, mitte
enam allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri
nagu on kehtivas redaktsioonis. Sellise muudatuse korral
jääb selgusetuks, kuidas valitsus saab kontrollida, et kõik
nimekirjas olevad isikud on oma allkirja andnud
20. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas puudub Selgitus on lisatud seletuskirja.
eraldiseisvalt KOKS § 32 lõike 3 muudatuse selgitus.
21. Esitame KOKS § 321 osas järgmised ettepanekud: Mitte arvestatud. Olulisuse kriteerium võiks sarnaselt
a) sõnastada KOKS § 321 lg 1 järgmiselt, jättes sellest välja kehtiva KOKSi § 15 lõikele 2 säilida. KOV igapäevaelu
sõna „olulises“: „(1) Volikogu võib otsustada küsimustes, millel ei pruugi KOV arengule olla olulist mõju,
omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas kohaliku elu ilmselt elanike küsitlusi praktikas korraldama tõepoolest ei
küsimuses korraldada omavalitsusüksuse territooriumil hakata. Samas nõuab olulisuse-kriteeriumiga arvestamine, et
valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks rahvaküsitlusele panemise küsimus on põhjalikult läbi
rahvaküsitluse. Rahvaküsitluse võib korraldada volikogu kaalutud ja omab olulist mõju KOV elanikele. Selgitame
enda või elanike algatusel.“; täpsemalt seletuskirjas.
b) jätta KOKS § 321 lg-s 8 (teine lause) rahvaküsitluse
tulemuse kinnitaja või fikseerija määramine ja viis kohaliku
omavalitsuse otsustada. Põhjendus: Kohalikule Arvestatud.
omavalitsusele peaks jääma võimalus ise otsustada, millises Eelnõus ei ole enam määratud, milline organ rahvaküsitluse
küsimuses on rahvaküsitluse korraldamine vajalik ja kuidas tulemused kinnitada võib. See jäetakse KOVi enda
see läbi viiakse ning seda ei ole seaduse tasandil vaja piirata otsustada. Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb
69
olulisuse kriteeriumiga, sest ilmselge on, et mitteolulises märkida elanike küsitluse läbiviimise aeg ja koht,
küsimuses rahvaküsitluse korraldamise vajadus puudub. haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses
Samuti peab jääma kohalikule omavalitsusele õigus osalenud elanike arv ning küsitluse tulemused.
otsustada kes ja mis viisil rahvaküsitluse tulemused
kinnitab või pigem fikseerib. Näiteks Tallinna
Linnavolikogu on kehtestanud „Linnaelanike küsitluse
korraldamise korra“, mille kohaselt küsitluse korraldab
linnakomisjon, kes on ka küsitluse tulemuste fikseerijaks
(protokolliga).
KOKS § 321 lg 9 kohaselt võib küsitluse korraldada ka Säte on sõnastatud ümber nii, et küsitluses saavad osaleda
kohaliku omavalitsuse territooriumiosa ulatuses, kuid kas terve KOV elanikud või vastava territooriumiosa
segadust võib tekitada sama paragrahvi lg-s 8 sätestatud elanikud.
kõigi kohaliku omavalitsusüksuse elanike võimalus
rahvaküsitluses osaleda, sest territooriumiosa ulatuses
küsitluse korraldamisel peaksid küsitlusel saama osaleda
vaid selle territooriumiosa elanikud.
22. Juhime tähelepanu, et KOKSi uus § 322 on liiga üldine Arvestatud.
ja abstraktne ning kohalikel omavalitsustel on raske aru
saada, mida nad nimetatud sätte kohaselt tegema peavad. Säte on eelnõust välja jäetud.
Antud säte reguleerib kohalike elanike õigust saada teavet.
Paragrahvi pealkirjast jääb eksitav mulje, nagu oleks
tegemist avaliku teabe seaduse erisättega ja see ei haaku ka
paragrahvi sisuga. Avaliku teabe seadus lubab nagunii
elanikel teavet saada. Palume sätet korrigeerida või
seletuskirjas selgitada, kas siin on mõeldud kaasamist, st
proaktiivset kohaliku omavalitsuse initsiatiivil teavitamist?
Sellisel juhul peaks paragrahvi pealkiri seda ka kajastama.
Samuti on ettepanek jätta KOKS § 322 lg 2 lõpust ära sõnad
„kasutada selget ja hästi mõistetavat keelt“. Nimetatud
täiendus on sättes üleliigne, kuna ilmselge on, et kogu
avalik sektor, sh kohalikud omavalitsused, peavad alati
elanikega suhtlemisel kasutama selget ja hästimõistetavat
keelt.
70
23. KOKS § 34 lg 2 kohaselt valla- või linna vara Selgitame, et eelnõu sõnastus on teadlikult valitud erinev.
valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu, kes võib Üldisemas KOKS § 22 lõike 1 punktis 6 on nenditud, et
volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja volikogu peaks kehtestama aluspõhimõtted linna või valla
menetlusnõuete kehtestamise valitsusele. Samas eelnevalt, varade valitsemiseks, kuid volikogu ei pea tingimata olema
eelnõu § 1 p-ga 51, muudetakse § 22 lg 1 p 6, sätestades instants, kes kehtestab või muudab vara valitsemise
volikogu pädevusse kuuluvaks valla- või linnavara tingimusi ja korda. Volikogu saab selle kehtestamise õiguse
valitsemise põhimõtete kehtestamise. Palume selgitada delegeerida valitsuse tasandile.
nende sätete erinevat sõnastust või muuta eelnõu vastavaid
sätteid
24. Teeme KOKS § 35 lg-te 32 ja 33 osas järgmised Arvestatult osaliselt.
ettepanekud: a) ettepanek on asendada KOKS § 35 lg-s 32
esimene sõna „Volikogu“ sõnaga „Omavalitsusüksus“ ning Nõustume, et ettepanek a küll lihtsustaks sõnastust, kuid
mitte täiendada KOKS § 35 lg-ga 33. paraku pole seda võimalik arvestada. Tegemist on
b) palume seletuskirjas lk 84 § 35 lg 32 selgituse juures volitusnormidega, mis peavad täpsustama ka konkreetset
asendada lauses „Seni on näiteks Tallinna linna äriühingu akti anda saavat organit.
ja sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise
põhimõtted kiitnud volikogu heaks istungi protokolli Ettepanek b arvestatud ja sõnastus seletuskirjas muudetud.
päevakorrapunktis.“ sõna „volikogu“ sõnaga
„linnavalitsuse“. Ettepanek c arvestatud ja sõnastust seletuskirjas parandatud.
c) juhime tähelepanu, et seletuskirjas lk 84 KOKSi § 35 lg-
te 32 ja 33 selgituses on praegu volikogu ja valitsuse rollid
segamini. Põhjendus: Valla või linna sihtasutuse, osaühingu
või aktsiaseltsi, mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või
aktsionäriks on vald või linn, täiendavad juhtorgani liikme
valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise
tingimused ja korra määramine võiks olla kohaliku
omavalitsuse, mitte volikogu otsustada ning sellisel juhul
saab iga kohalik omavalitsus ise otsustada, kas jätta selle
otsustamine volikogu pädevusse või delegeerida
valitsusele. Sellise muudatuse tegemisel on KOKSi § 35 lg
33 lisamine tarbetu
25. Teeme ettepaneku lisada KOKS § 35 lg 4 2.lause lõppu Selgitame, et KOKS § 35 lg 4 käsitleb osalemist ühingutes
sõnad „välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette teisiti.“, et ja mittetulundusühingutes liikmena. Täpse liikmeõigusi
juhtida tähelepanu erisusele KOV liitude puhul. teostava isiku nimetab valla- või linnavalitsus, sh võivad
seda rolli täita ka valitsuse liikmed soovi korral ise. Sõltub
71
see siiski ka teistest ühingus osalevatest partneritest ja
ühingu ülesehitusest. Kui eriregulatsioon näeb ette
eriregulatsiooni, siis kohaldatakse seda regulatsiooni
nagunii.
26. Juhime tähelepanu, et kui KOKS § 36 lg 1, mille järgi Arvestatud.
kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused tuleb
kehtestada enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve
vastuvõtmist, tunnistatakse kehtetuks, ning kohalike
maksude seadust täiendatakse sättega, mille järgi peab
volikogu kehtestama kohalikud maksud ja maksumäärade
muudatused hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta algust,
siis kohalike maksude seaduse § 4 lg 4 uue sõnastusega
tuleks ka maksukohuslast soodustav maksumuudatus teha
pool aastat enne valla- või linnaeelarve vastuvõtmist. Kui
soov on kohalike ja riiklike maksude regulatsiooni
sarnaseks muuta, tulekski lähtuda maksukorralduse seaduse
reeglist (üldjuhul kuus kuud vastuvõtmise ja jõustumise
vahel soodustavatele muudatustele ei rakendata)
27. Eelnõus tehakse KOKS § 36 osas muudatusi üksnes Mitte arvestatud.
seoses kohalike maksudega, mis reguleeritakse edaspidi
kohalike maksude seaduses. Ettepaneku kohaselt vajab Koormise seadmise põhjendatust ja selle ruumilist ulatust
KOKS § 36 õigusselguse ja halduskoormuse huvides tuleb KOVidel endal hinnata. Seadusandja poolt ei oleks
muutmist ka muus osas. Kehtiva § 36 lg 3 kohaselt võib mõistlik siin ruumilise ulatuse täpseid arvnäitajaid või muid
koormise kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele tunnuseid paika panna.
nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende
kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva Kuna koormise seadmisega riivatakse isikute põhiõigusi, siis
üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. peab nende seadmise õigus olema elanikelt mandaadi saanud
Seadusesätte sõnastusest jääb ebaselgeks, mis on või volikogul kui KOV esindusorganil.
milleks võib pidada „üldkasutatavat territooriumi“, mille
osas on kohalikul omavalitsusel lubatud kehtestada
heakorra tagamise kohustus. Sõnastus vajab õigusselguse
huvides täpsustamist, tagades nii seadusandja antud
volituspiiride järgimise. Seadusandjal tuleks täiendada sätet
nii, et oleks üheselt mõistetavalt selge, mis maa-ala osas on
kohalikul omavalitsusel koormise kehtestamine lubatav.
72
Kehtiva § 36 lg 5 sätestatakse, et volikogul on õigus lubada
isikul täita koormis raha maksmisega, mida tuleb kasutada
selle koormise täitmiseks. Niisuguse õiguse saab volikogu
anda vastava loa andmise teel, millega määratakse volikogu
kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde
maksumus. Sisuliselt nähtub kehtiva seadusesätte
sõnastusest ülemäärane põhjendamatu halduskoormus,
kuivõrd koormise asendamine saab toimuda üksnes
igakordse volikogu otsuse alusel. Eelnõus selles osas
seaduses muudatusi ei tehta. Antud seadusesätet tuleks
muuta või täiendada. Halduskoormust arvestades oleks
mõistlik, kui volikogul oleks lisaks koormise täitmise
asendamise tingimuste kehtestamisele õigus volitada
niisuguse otsuse tegemine edasi (kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lg 2).
28. KOKS § 40 muutmine - Eelnõuga kavandatud uus lõige Mitte arvestatud.
sisaldab viidet tsiviilseadustiku üldosa seadusele. Tõusetub
siiski küsimus, miks kasutatakse viitelist normi, kui HÕNTE § 28 lõike 1 järgi ei taasesitata seaduseelnõus muu
oluliselt selgem oleks elektrooniliste vahendite abil seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele.
toimuva istungi või koosoleku nõuded lõplikuna kajastada Vastavaid seadusemuudatusi ei kavandata sageli. Pealegi
KOKSis. Viiteliste normide puhul tekib vajadus jälgida tagab TsÜS normile viitamine, et kui muudetakse TsÜSi
tulevikus seda, et viidatud seaduse muutmise või sätte sõnastust, siis ei pea KOKSi sõnastust muutma. Kui aga
asendumise korral sama vajalik säte sobiks endiselt KOKSi lisata TsÜSi sätte lahtikirjutus, siis TsÜSi
viitamiseks või alles jääks ning vajadusel tuleb muutma muutmisel tuleb kohendada ka KOKSi sõnastust.
hakata ka KOKSi. KOV peaks oma organite töökordades ette nägema TsÜS §
331 lõike 1 kohaldamise, kus saab täpsemalt avada, kuidas
elektroonilisi volikogu ja valitsuse istungeid ja teiste
töövormide koosolekuid läbi viiakse.
29. Ettepanek on sõnastada KOKS § 42 lg 1 p 3 järgmiselt: Arvestatud osaliselt.
„3) kirjutab alla volikogu vastuvõetud õigusaktidele;“.
Põhjendus: Volikogu esimees kirjutab alla ka volikogu Kehtivas seaduses on kirjas, et volikogu esimees kirjutab
otsustele. alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele
volikogu dokumentidele. Kui asendada see üldise viitega
õigusaktidele, siis muude dokumentide osas justkui volikogu
73
esimehel pädevust ei jäägi. Lisaks õigusaktidele kirjutab
volikogu esimees alla veel kirjadele, lepingutele jne. Sätet
muudetakse järgmiselt: „3) kirjutab alla volikogu
õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;”.
30. Teeme ettepaneku tõsta KOKS-i §-s 42 „Volikogu Arvestatud.
esimees“ lõikes 2 volikogu komisjoni esimehe ja
aseesimehe volitusi puudutav osa KOKS § 47 „Volikogu
komisjon“ regulatsiooni alla. Põhjendus: KOKS-i §-s 42
pealkiri on „Volikogu esimees“ ning selles ei peaks
sisaldama volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe
regulatsiooni, vaid see sobitub paremini KOKS §-i 47, mille
pealkiri on „Volikogu komisjon“ ja milles on volikogu
komisjonide regulatsioon.
31. Ettepanek on muuta KOKS § 43 lg 3 ja sõnastada see Arvestatud.
järgmiselt: „(3) Volikogu kokkukutsumisel peab volikogu
istungi kutse olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud
vähemalt neli päeva enne istungit ja kutses tuleb nimetada
arutusele tulevad küsimused, samuti istungi aeg, koht ja
töövorm. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele
kättesaadavaks istungi materjalid.“. Põhjendus: KOKSi §
43 lg 3 sätestab volikogu istungi kokkukutsumise kutse
nõuded. Lisaks istungil arutusele tulevatele küsimustele on
oluline volikogu liikmetele kutses teatavaks teha ka istungi
aeg, koht ja töövorm (istungi läbiviimise viis).
32. Teeme ettepaneku asendada KOKS § 43 lg 4 esimeses Arvestatud.
ja teises lauses sõnad „tema asendaja“ sõnaga
„aseesimehega“. Põhjendus: KOKS § 43 lg 4 muudatuse KOKS § 44 lõike 1 järgi korraldab volikogu tööd ja juhatab
esimese ja teise lause kohaselt volikogu esimees või tema istungeid volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või
asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt aseesimehe puudumise korral juhatab istungit vanim
neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud kohalolev volikogu liige. Seega võib volikogu esimeest
küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab aseesimehe puudumisel või äraolekul asendada ka muu isik.
volikogu esimees või tema asendaja, arvestades volikogu Samuti võib volikogu istungi kutsuda KOKS § 43 lõike 3
töökorras sätestatut. Sättest jääb selgusetuks, kes on kohaldades kokku volikogu esimehe asendaja (kui
volikogu esimehe asendaja.
74
aseesimees seda teha ei saa). KOV saab need küsimused oma
õigusaktides ära reguleerida.
33. Ettepanek on mitte muuta KOKS § 46 lg 11 ja jätta Arvestatud.
kehtima senine regulatsioon. Kui seda ettepanekut ei
arvestata, siis palume muuta KOKS § 46 lg 11 selliselt, et Eelnõus on KOKS § 46 lg 11 sõnastatud ümber järgmiselt:
umbusalduse avalduses peavad olema toodud põhjused, „(11) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil
mille kohta tehakse ettekanne. Põhjendus: Muudatuse umbusaldusavalduse esitamisega. Umbusaldus algatatakse
sätestatakse umbusalduse algatajate esindaja kohustus enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusalduse algatajate
esineda umbusalduse algatamisel ettekandega, milles tuleb esindaja esineb ettekandega, milles esitab
esitada umbusaldamise põhjused. Märgime, et sõnastus ei umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused ja
lähe seletuskirjaga kokku. Praegu kehtiva korra järgi annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.”
esitatakse umbusalduse põhjused avalduses, mitte ainult
ettekandes, mis peaks jääma senisel kujul kehtima. Kui
ettepanekut ei arvestata, siis peaks sätet muutma selliselt, et
umbusalduse avalduses peavad olema toodud põhjused,
mille kohta tehakse ettekanne, kuna KOKS piirab
umbusalduse avalduse esitamist samadel põhjustel
korduvalt 3 kuu jooksul, mistõttu on oluline, et
umbusalduse avalduses oleks toodud umbusalduse
kaalutlused, mitte need ei oleks toodud ainult ettekandes.
34. Ettepanek on sõnastada KOKS § 46 lg 5 teine lause Mitte arvestatud.
järgmiselt: „Valitsuse volituste lõppemine seoses
umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse Me ei näe vajadust vastavaks muudatuseks.
liikmete vabastamise nende kohustustest järgmisest päevast Sätte esimeses lauses öeldakse, et valitsuse volitused
pärast uuele valitsusele volituste andmist.“. Põhjendus: kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni (mis
KOKS § 46 lg-s 5 ei lähe esimene ja teine lause omavahel tähendab vastavalt eelnõu muudatusele valitsuse ametisse
kokku - sätte esimese lause kohaselt: „Valitsusele kinnitamise päevale järgnevat päeva). Teises lauses
umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma täpsustatakse, et kõigi valitsuse liikmete volitused lõppevad.
ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni (HÕNTE § 24 lg 3: paragrahvi esimene lõige sisaldab
käesolevas seaduses sätestatud korras uuele valitsusele üldreeglit. Järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli
volituste andmiseni.“ ja teise lause kohaselt: „Valitsuse täpsustused ja erandid.)
volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob
kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise nende
kohustustest.“. Selgusetuks jääb mis ajast täpsemalt
valitsuse liikmed ikkagi vabastatakse.
75
35. Ettepanek on jätta välja KOKS § 47 lg 1¹ teine lause Arvestatud.
„Volikogu liikmel on üks hääl“, kuna see on muudetud 1.
lause tõttu eksitav.
36. Ettepanek on viia KOKS § 8 lg 1 p 1 ja § 47 lg 2 Arvestatud.
omavahel kooskõlla. Põhjendus: KOKS § 47 lg 2 uue
sõnastusega sätestatakse volikogu komisjoni moodustamise KOKS § 8 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse ümber nii, et valla
kord ning tegevuse alused ja kord volikogu õigusaktis, mitte või linna põhimääruses kehtestatakse volikogu komisjonide
enam tingimata valla või linna põhimääruses nagu hetkel moodustamise põhimõtted ja pädevus. Täpsem komisjoni
kehtiv regulatsioon ette näeb. Samas näeb eelnõu § 1 p 23 ülesannete ring ja komisjoni moodustamise kord võib olla
ette KOKS § 8 „Valla ja linna põhimäärus“ lg 1 p 1 kehtestatud muu volikogu õigusaktiga.
muudatuse, mille kohaselt volikogu komisjonide
moodustamise kord, õigused ja kohustused sätestatakse
põhimääruses. Nimetatud sätted on vajalik omavahel
kooskõlla viia
37. Ettepanek on muuta § 48 lõike 2 esimest lauset, jättes Mitte arvestatud.
sellest välja sõna „liikmed“. Kehtiva regulatsiooni kohaselt
valitakse revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed Revisjonikomisjonile on KOKSiga antud oluline poliitiline
volikogu liikmete hulgast, st ka komisjoni liikmed tuleb enesekontrollimehhanism. Seetõttu on vajalik, et selle
valida salajasel hääletamisel (isikuvalimised). liikmed kannaks ka volikogus poliitilist vastutust ning
Revisjonikomisjon on küll ainuke nn kohustuslik komisjon, volikogu valiks seda tööd tegema sobivad ja pädevad isikud.
kuid miks peab kogu komisjoni koosseisu, st ka liikmed Ei ole soovitav, kui revisjonikomisjoni liikmed oleks
valima, ei ole millegagi põhjendatud. Ka volikoguvälised. Hea poliitiline tava näeb ette, et
revisjonikomisjoni liikmete osas rakenduks § 47 lg 2 revisjonikomisjon on volikogu opositsiooni poolt juhitav.
viimane lause, mille kohaselt kinnitatakse komisjoni
liikmed volikogu poolt komisjoni esimehe esildusel.
38. KOKS § 48 lg-te 2² ja 2³ muudatused - kui ettepanekut Mitte arvestatud.
KOKS § 19 lg-t 2 p-ga 1³ mitte täiendada arvestatakse ja
hallatavate asutuste juhid võivad olla edaspidigi volikogu Eelnõu seletuskirjas märgitud põhjustel ei saa me toetada
liikmed, siis võiks revisjonikomisjoni liikmeid puudutavad KOKS § 19 lõike 2 punktiga 13 täiendamisest loobumist.
sätted selles osas muutmata jääda. Põhjendus: KOKS § 48
lg-te 2² ja 2³ sõnastust muudetakse lähtuvalt KOKS § 19 lg
2 täiendamisest punktiga 1³. Nimetatud muudatusega
peatatakse alates 2025. a KOV volikogu valimistulemuste
väljakuulutamise päevast volikogu liikme volitused, kes on
kinnitatud sama KOVi hallatava asutuse juhiks. Kui
76
ettepanekut KOKS § 19 lg 2 punktiga 1³ mitte täiendada
arvestatakse, puudub selles osas KOKS § 48 lg-te 2² ja 2³
muutmise vajadus
39. Ettepanek on KOKS-i § 48 lg-s 5 asendada sõna Arvestatud.
„päeva“ sõnaga „tööpäeva“. Põhjendus: KOKS-s § 48 lg 5
sätestab, et valitsus annab revisjonikomisjoni otsusele ja
revisjoniaktile seisukoha kümne päeva jooksul nende
dokumentide talle esitamisest arvates. Juhul kui tähtaja
arvestuseks jääb „päev“ (kalendripäev), võib Tallinna linna
praktikas esineda teoreetiliselt järgmine stsenaarium:
Revisjonikomisjon esitab otsuse ja revisjoniakti
linnavalitsusele reedel; 10 päeva möödub ülejärgmise
nädala esmaspäeval; Järelikult peab linnavalitsus võtma
seisukoha vastu järgmise nädala kolmapäeval. Seega jääks
seisukoha koostajal, seisukoha kooskõlastajatel ja
linnavalitsusel revisjoniakti ja -otsuse läbitöötamiseks,
kontrollimiseks, seisukoha kujundamiseks, koostamiseks ja
asjaomaste struktuuriüksustega kooskõlastamiseks kuni
kaks tööpäeva. Selline menetlus on võimalik erandjuhul ja
linnavalitsuse reglementi rikkudes
40. Ettepanek on jätta KOKS § 48 lg-st 6 välja teine lause Mitte arvestatud.
„Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse
käesoleva seaduse § 26 lõikeid 11, 12 ja 2.“. Põhjendus: Eelnõu seletuskirjas on sätete kohaldamist
KOKS § 48 lõike 6 sõnastust täiendatakse selliselt, et revisjonikomisjoni liikmetele täiendatud.
revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse
KOKS § 26 lõikeid 11, 12 ja 2. Lõikes 6 sätestatakse
õigusselguse huvides revisjonikomisjoni päringule
vastamise printsiibid, mis on samad KOKS §-s 26
sätestatud volikogu liikme päringule vastamisega.
Revisjonikomisjoni liikme volitused dokumentide ja teabe
saamisel peaksid olema laiemad kui volikogu liikme
volitused ning dokumentide ja teabe saamist ei tuleks
piirata sarnaselt KOKS § 26 lõigetele 11, 12 ja 2.
41. KOKS § 481 täiendatakse lõikega 21, mille järgi peab Mitte arvestatud.
KOV vähemalt kord iga nelja aasta tagant hindama
77
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasust ja tõhusust, Oleme seletuskirjas selgitanud, et praktikas toimub
mille kohta võib koostada aruande siseauditi hindamine ikkagi riskihinnangute põhiselt, kus vaadatakse
kutsetegevusele vastav siseaudiitor. Vastavalt muudetakse üle mitte tervikuna kogu sisekontrollisüsteemi, vaid
ka § 481 järgnevaid sätteid. Muudatus tähendaks sisuliselt lähtuvalt suurimatest riskidest viiakse läbi teemapõhised
kohustuslikku siseauditi läbiviimist korra volikogu auditid.
valimistsükli perioodil olemasoleva sisekontrollisüsteemi
toimimise ja asjakohasuse osas. Seletuskirjas küll
selgitatakse, et siseauditi töövõtu ulatuse määrab KOV ise,
mis tähendab, et vastavalt kasutada olevale rahasummale
saab teha ühe või mitu teemapõhist auditit ning et praktikas
piisab, kui tehakse temaatilisi auditeid vähemalt ühele osale
sisekontrollisüsteemist. Samas eelnõu tekstist sellist osalise
auditi võimalust selgelt ei ilmne, ehk küsimuseks jääb, mis
tingimustel ja mille alusel loetakse, et KOV on vastava
kohustuse täitnud. Seletuskirja kohaselt on auditi kulu
eeldatavasti 30 000 – 50 000 eurot, kui teha kogu
sisekontrollisüsteemi hõlmav audit. Tegemist on olulise
kuluga, eriti väiksemate KOVide jaoks, mistõttu tõusetub
küsimus kulude proportsionaalsusest, aga samuti ka
siseauditi teenuse kättesaadavuses. Arvestades eeltoodut,
palume veelkord kaaluda kavandatava regulatsiooni
eesmärgipärasust ja proportsionaalsust.
42. Ettepanek on KOKS §-st 481 lg 5 välja jätta. Põhjendus: Arvestatud.
KOKS § 481 lg 5 on sõnastatud järgmiselt: „Valitsus
koostab siseauditi aasta tegevusplaani koostöös KOKS § 481 lg 5 on lisatud üldine põhimõte, et volikogu
volikoguga.“. Märgime, et siseauditi tegevusplaani peab olema kaasatud siseauditeerimise kavandamisse ning
koostamine valitsuse (st tippjuhtkonna) poolt näib hälbivat vastavas volikogu korras määratletakse täpsemalt volikogu
siseauditi sõltumatuse põhimõttest ja ka rahandusministri ja valitsuse rollid.
kehtestatud „Siseaudiitori kutsetegevuse standarditest“.
Viimaste kohaselt peaks riskidel põhineva siseauditi
tööplaani koostama siseauditi juht konsulteerides selleks
tippjuhtkonna (valitsuse) ja kõrgema juhtorganiga
(volikogu). Vt nt standard 2010.A2: „Siseauditi juht peab
tuvastama tippjuhtkonna, kõrgema juhtorgani ning teiste
huvirühmade ootused siseauditi arvamuste ja teiste
78
järelduste osas ning kaaluma nendega arvestamist.“.
Nimetatud säte tuleks KOKSist välja jätta, kuna standardi
terviklik ümberkirjutamine pole kohane ning üksikute
aspektide väljatoomine tekitaks asjatut segadust. Kuna
KOKS § 481 lg-s 3 sätestatakse, et volikogu kehtestab
siseauditeerimise üldise töökorralduse, siis on volikogul
võimalik sätestada seal konkreetsele omavalitsusüksusele
sobilik tööplaani koostamise protseduur.
43. KOKS § 49 lg 3 kohaselt ei tohi valitsuse liige olla sama Mitte arvestatud.
valla või linna ametiasutuse ametnik ja töötaja ega sama
valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või Seletuskirjas on selgitatud piisava põhjalikkusega, mis on
töötaja. Ettepanek on antud muudatus eelnõust välja jätta selle piirangu legitiimne eesmärk. Nende erinevate rollide
järgmistel põhjustel. Seletuskirja järgi on praegu täitmisel tekib selge rollikonflikt ja võib tekkida ka huvide
ametnikest valitsuse liikmed üle pooltes KOVides. konflikt.
Seletuskirjas toodud põhjendused ei ole muudatusteks
piisavad. Antud praktikat on rakendatud aastakümneid ja Samuti tõusetub küsimus valitsuse rollist üldisemalt - kas
see ei ole seganud valituse töö korraldamist. see on pigem nn volikogu eestseisus, poliitilisi otsuseid
Enesekorraldusõiguse raames on kohalikul omavalitsusel tegev organ või pigem administratiivne organ.
õigus oma sisemised struktuurid ise kindlaks määrata. Muidugi siinkohal ongi mingis mõttes asjakohane
Kohalike omavalitsuste juhtimispraktikas on seaduse omavalitsuse „suuruse” või „väiksuse” küsimus, sest
raames kujunenud valitsuse, kui volikogu poolt eelnõus pakutav loogika eeldab „poliitilise” ja
moodustatava täitevorgani, erinevad mudelid. „administratiivse” tasandi eristamist , st osakonnajuhatajate
Arusaamatuks jääb, miks enesekorraldusõigust selles osas ja vallavanema/linnapea vahele tekib ka poliitiliste
mitte ei suurendata, vaid vähendatakse. Paljudes KOV-des valdkonnajuhtide tasand. Väiksemates KOVides ei puugi
on vallavalitsuse liikmed nt osakonnajuhid, kellel väiksema see kõikjal olla valutult rakendatav. Samas arvestades, et
ja keskmise KOVi puhul on ka ametniku ülesanded. KOVid saavad valitsuse koosseisu kinnitada ka isikuid, kes
Muudatuse tulemusena suureneb avaliku sektori kulu, sest ei ela rahvastikuregistri järgselt selle KOVi territooriumil,
osakonnajuhilt peaks ära võtma ametniku ülesanded (sh nt valitsuse istungid võivad toimuda ka elektrooniliselt, on
mõne juhtivspetsilisti asendamine) ning nende ülesannete võimalik ka füüsiliselt antud KOVist eemal olles valitsuse
täitmiseks võtma täiendavat tööjõudu. Või leitakse töös osaleda.
täitevorgani n-ö täiskohaga liige lisaks osakonnajuhile, mis
samuti tõstab avaliku sektori kulu. Kuna palgalise valitsuse Vaatasime Rahandusministeeriumis üle 2021. aasta
liikme ülesandeks on KOKSst tulenevalt, nagu ka valla- või volikogu valimiste järel kinnitatud valitsuse koosseisud. 25.
linnavalitsustes osakonnajuhtidelgi, kindla jaanuari 2022 seisuga on 79-st KOVist 46-s kasutusel mudel,
tegevusvaldkonna koordineerimine ja juhtimine, siis kus valitsuse koosseisus on kas KOV ametiasutuse töötajad
79
praktikas tähendaks see seda, et osakondade juhid ei saa või ametnikud või KOV hallatavate asutuste juhid või
enam olla koosseisulised ametnikud, kuna puudub töötajad. Vaid kolmes KOVis on valitsuse koosseisus KOV
igasugune vajadus neid ametikohti dubleerida. Tundub hallatavate asutuste juhid, kahes KOVis hallatavate asutuste
väga ebamõistlik ja ebapraktiline, kui omavalitsustes töötajad. KOV ametiasutuste ametnikud ja töötajad on
muutuvad iga nelja aasta järel lisaks vallavanemale ja valitsuse koosseisus 41 KOVis, selle mööndusega, et lisaks
volikogu koosseisule ka osakondade (oma valdkonna) on kahes KOVis vallavalitsuse koosseisus osavallavanemad,
juhid. Enamasti on need ametnikud väga pädevad oma kes ei ole klassikalised ametnikud, vaid tegemist on siiski
valdkonna spetsialistid ja praktikud. Muutes need poliitiliste ametikohtadega, kelle puhul üksnes kohaldatakse
ametikohad poliitiliseks ei pruugi see enam tagada kohaliku ATSi osaliselt. Osavallavanemate nn ametiaeg on seotud
omavalitsuse asutuse järjepidevust ja stabiilsust. Kindlasti valitsuse koosseisu volitustega.
ei saa olema kerge leida väiksemates omavalitsustes Samas ei joonistu kuidagi praegusest valitsuse koosseisude
tähtajalisele ametikohale (mida paraku palgalise valitsuse kinnitamise praktikast välja mustrit justkui oleks tegemist
liikme ametikoht on) oma valdkonna häid spetsialiste. eeskätt väikevaldadega, kus kaasatakse valitsuse koosseisu
Planeeritava muudatuse järgi tuleb teha pärast piirangu KOV ametnikke ja töötajaid. Seda praktikat rakendatakse
jõustumist muudatusi asutuse koosseisudes, mis omakorda üle Eesti KOVide suurusest olenemata. Kusjuures kahes
võivad kaasa tuua koondamishüvitiste maksmise. elanike arvult kõige väiksemas vallas ei ole vallavalitsuse
koosseisus KOV ametiasutuse ametnikke ega töötajaid
2
Lisame, et eelnõuga nähakse ette lg-s 4 , et valitsuse liikme (Ruhnu ja Vormsi).
ametikoht saab olla ainult palgaline. Nimetatud muudatus
tähendab ka seda, et edaspidi ei ole KOV-del võimalik Seega võib praktika pinnalt teha pigem järelduse, et tegemist
rakendada praktikat, kus valitsuse liige võib olla nö on lihtsalt praktikas juurdunud lahendusega, mille osas ei
mittepalgaline, kes igapäevaselt valitsuses ei tööta ja kelle pruugi olla tegelikku vajadust (st ei pruugi olla tegemist
põhitöökoht on mujal. Eeltoodust tulenevalt ei saa toetada olukorraga, kus KOVil ei ole võimalik leida valitsuse
eelnõu § 1 punktiga 155 planeeritavaid muudatusi. koosseisu pädevaid isikuid väljastpoolt KOV ametiasutusi
või hallatavaid asutusi) säilitada praegune mudel.
Eelnevast tulenevalt tuleks üle vaadata ka eelnõu punkt 59, KOVides aastakümneid kehtinud praktika ei tähenda et, see
millega kavandatakse muuta KOKS § 22 punkte 16–19. oleks hea praktika, millega tuleks jätkata.
Samuti juhime tähelepanu, et KOKS rakendussätteid
täiendatakse §-ga 7010 paragrahvi § 49 lõike 3 Valitsuse liikmete puhul on eelnõus loobutud tema
rakendamiseks, sätestades, et piirangut kohaldatakse alates kohustuslikust palgalisusest, mis annab volikogule
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste otsustusvabaduse kaaluda, kas valitsuse liikmetelt oodatakse
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. vaid poliitiliste otsustuste langetamist või ka konkreetse
Samas puuduvad rakendussätted muude, § 49 lõikega 3 valdkonna juhtimist. Viimane eeldaks ka valitsuse liikme
seotud muudatuste rakendamiseks. Näiteks § 49 lg 42 , mille töö tasustamist.
kohaselt valitsuse liikme ametikoht on palgaline.
80
44. Eelnõu punktis 156 planeeritakse teha muudatused § 49 Arvestatud.
lõikes 6, asendades sõnad „valla või linna põhimäärus“
sõnadega „valla või linna õigusakt“ vastavas käändes.
Ilmselt on mõeldud teha muudatus § 49 lõikes 5, kuna
KOKS § 49 lõige 6 reguleerib valla- ja linnavalitsuse
otsustusvõimelisust ning nimetatud lõikes puuduvad sõnad
„valla või linna põhimäärus“.
45. Ettepanek on sätestada KOKS § 50 lg-s 4 lisaks Mitte arvestatud.
eritingimus juhuks, kui valitsus on muutunud
tegutsemisvõimetuks analoogselt Vabariigi Valitsuse Ettepaneku eesmärk ja muudatuse vajadus jääb
seaduses peaministri asendajale kehtestatud piiranguga. arusaamatuks.
Põhjendus: KOKSi § 50 täiendamisel lg-ga 4 sätestatakse,
et vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel
on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja
kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule
kinnitamiseks valitsuse koosseis ning teha ettepanek
valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme
kohustustest vabastamiseks
46. KOKS 8. peatüki pealkirja muudetakse ja lisatakse Piirkonna esinduskogu on alternatiiv osavalla- või
KOKS § 57² „Piirkonna esinduskogu“. Nende linnaosakogule.
muudatustega seoses on tõusetunud küsimus, kas piirkonna
esinduskogu on alternatiiv osavalla- ja linnaosakogude
moodustamisele või osavalla- ja linnaosakogu on piirkonna
esinduskogu üks vorme vms.
Märgime ka veel, et antud normis ei ole ära märgitud, mis Asustusüksuste termin on toodud Eesti territooriumi
on asustusüksus. Seletuskirjas on välja toodud külad, haldusjaotuse seaduse § 6 lõikes 2. Selle järgi on
alevikud, alevid (vallasisesed?) linnad, järgmises asustusüksused asulad, milleks on linnad (mitte linnad
paragrahvis (§ 58) on välja toodud linna-, alevi-, aleviku- haldus- ehk omavalitsusüksusena), külad, alevikud ja alevid.
või külavanem). Antud sätte sõnastuse järgi võiks ka linnad
asumid olla
47. Teeme ettepaneku KOKS § 63 lg 2 lisada 2. lause Arvestatud osaliselt.
sõnastuses „Liidu suhtes kohaldatakse
mittetulundusühingute seadust, arvestades käesolevas Ettepanekuga arvestatakse KOKS § 63 lg 2 osas. Selgitame,
seaduses ettenähtud erisusi.“ et antud juhul pole tingimata küll vaja seaduses rõhutada
81
erisuste kohaldamist üldseadusest ehk MTÜS-ist, sest
Samuti teeme ettepaneku lisada KOKS § 634 lg 1 lõpu erinormide olemasolul kohaldatakse neid alati üldnormide
sõnad „, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud ees. samas arvestades sarnaseid märkusi mitmelt osapoolelt,
erisusi.“; nähakse see informatiivse sättena peatüki alguses ette.
lg 2 täiendada „liidu organitesse esindajate määramise ja
nende vahetamise kord“; Küll aga puudub vajadus seda järgnevates paragrahvides (nt
lisada lg 3, mille kohaselt juhatuse volituste tähtaeg on 4 § 634 lg 1) eraldi üle rõhutada.
aastat.
Selgitame, et ka § 634 lõikes 2 on nimetatud põhikirjas
5
KOKS § 65 lõikes 6 asendada sõnad „elanike arvust olevad elemendid, mis on liidu spetsiifilised või ei tulene
lähtudes“ sõnadega „tunnustest lähtudes“. otseselt MTÜS-ist. Tehtud ettepanek on kaetud lõike 2
punktiga 3 - üldkoosolekul ja teistes organites liikmete
KOKS § 637 lg 4 puhul tõusetub küsimus, kas haldusleping esindatuse määramise alused ja kord; Esindatuse määramisel
on ainus vorm, mille alusel liit saab ülesandeid täita? Kui on loomulik, et liikmed ka vahetuvad ja see nähakse samuti
liit täidab kõigi oma liikmete eest teatud ülesannet, kas põhikirjaga ette.
kõigi KOV-dega tuleb haldusleping sõlmida?
Paragrahvi 634 lõike 3 ettepanekuga arvestatakse. Tegemist
Samuti palume lähemalt selgitada, mida tähendab lg 5 teine on selge erisusega MTÜS § 28 lõikest 11, mis võimaldab
lause. tähtaja osas paindlikumat kokkulepet vahemikus kolm kuni
viis aastat. Põhikirjas tähtaja ette nägemine pole kohustuslik
ja sellisel juhul kohaldub MTÜS.
KOKS § 655 lõikes 6 ettepaneku osas jääb ebaselgeks,
millistest KOV tunnustest siis lähtuda tuleks. Elanike arv on
konkreetsemalt määratletav tunnus. Samas on sätet
täiendatud võimalusega näha seadusest sätestatust
teistsugune, kuid samuti KOV proportsioone arvestav alus
ette põhikirjaga. Proportsionaalsus tähendab, et erinevate
KOVide suurust, elanike arvu või mõjukuse osakaalu tuleb
siiski mistahes tunnuse kokkuleppimisel arvestada, st
põhikirjaga aluseks võetavad tunnused ei saa liikmete
vaatest olla meelevaldsed.
KOKS § 637 lg 4 puhul on haldusleping vajalik juhul, kui
ülesandel on haldusülesande iseloom või sellega teostatakse
82
avalikku võimu, mida pigem KOV ülesannete puhul võib
eeldada. Kui liitu kuuluvad KOV-id otsustavad ülesande
anda haldusülesande liidule, siis tuleb tõepoolest sõlmida
haldusleping kõigi ülesannet delegeerivate KOV-idega ning
sh peavad kõik asjaomased KOV volikogud selle heaks
kiitma. Samas ei pea see tähendama mitut erinevat lepingut
vaid üks leping võib vormiliselt olla mitmepoolne.
Tsiviilõiguslike lepingute sõlmimist nimetatud säte ei
reguleeri ega ole sellele takistuseks. Tsiviilõiguslikus suhtes
toimub tavaliselt teenuste tellimine ja osutamine.
Lõige 5 kordab üle seaduslikkuse põhimõtte arvestamise
haldusülesannete delegeerimisel. Ka avalike vahendite
kasutamise üle otsustamist või nende jagamine on avaliku
võimu teostamine, mis eeldab seaduslikku alust. Kuid teine
lause teeb erisuse KOV eelarvest tehtavate otsuste
rakendamise osas. Näiteks, kui KOV soovib mõnda KOV
eelarvest rahastatavat toetust rakendada läbi liidu, siis saab
ta halduslepingus tugineda nimetatud sättele, ega vaja eraldi
konkreetsemat seaduses toodud volitusnormi.
48. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ehitusseadustikku, Arvestatud.
sätestades avalike teede jaotuse põhimõtted ning riigitee ja
kohaliku tee põhitunnused. Teeme ettepaneku nimetatud Ehitusseadustiku muudatus on eelnõust välja jäetud.
muudatused eelnõust välja jätta (või asendada kitsalt
KOKSi muutmisest tuleneva vajaliku sättega) järgmistel
põhjustel. Seletuskirja kohaselt täpsustatakse riigitee ja
kohaliku tee termineid ja sätestatakse millised kohustused
neil tee omanikuna on. Märgitakse, et muudatus on seotud
KOKS § 6 lõikest 1 KOV täidetavate ülesannete
väljajätmisega. Leiame, et eelnõuga kavandatavad
muudatused lähevad kaugemale KOKSi
muutmisvajadusest ning vajavad eraldi läbitöötamist,
analüüsi ja mõjude hindamist.
83
Muuhulgas ei ole arusaadav, mida tähendavad väljendid
„võtab tee riigiteeks“ või „võtab tee kohalikuks teeks“ või
„tee omaniku ülesanded ei ole seadusega pandud teisele
isikule“ jms. Seletuskirjas märgitakse, et KOKS § 6 lõige 1
kehtestab omavalitsusele ülesande korraldada valla või
linna teede ehitamist ja korrashoidu, kuid seadus ei täpsusta
otseselt seda, millised teed oma olemuselt on kohalikud
teed ning millised vastavalt riigiteed ning leitakse, et
seetõttu on eriseaduse tasandil mõistlik sätestada seaduste
pikaajalise rakenduspraktika baasil välja kujunenud avalike
teede jaotuse põhimõtted ning riigitee ja kohaliku tee
põhitunnused. Leiame, et ilma täiendava analüüsita ja
nimetatud muudatuste mõjude hindamiseta, jääb
muudatuste tähendus ja tegelik mõju ebaselgeks ning
seetõttu ei saa muudatusega nõustuda.
49. Juhul, kui ettepanekut (jätta KOKS § 19 lg 2 p 13 Jääb arusaamatuks, miks on tehtud ettepanek jätta eelnõust
muudatus eelnõust välja) ei toetata, siis on ettepanek välja KOKS § 708 rakendussäte. Revisjonikomisjoni
sõnastada KOKS § 8 lg 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva muudatused rakenduvad samuti 2025. aasta kohaliku
seaduse § 1 punktid 35, 37, 40-41, 144 ja 145 jõustuvad omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste väljakuulutamise päevast alates.
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval.“.
Põhjendus: Hetkel on hallatavate asutuste juhtide suhtes
sätestatu sidumine järgmise valimistsükliga lahendatud
rakendussätte kaudu (seaduse täiendamine §-ga 708, eelnõu
§ 1 p 217).
Õigusselguse huvides on mõistlik jõustada need
muudatused üheskoos revisjonikomisjoni muudatustega.
Paragrahv 8 lõike 3 täiendamisega kaasneb vajadus üle
vaadata eelnõu § 1 p-ga 217 tehtav muudatus, millest tuleb
välja jätta KOKS § 708 .
84
Juhul, kui punktis 6 tehtud ettepanekut jätta KOKS § 19 lg
2 p 13 muudatus eelnõust välja ei toetata, siis on vajalik
täiendada KOKS § 8 lg-t 3 selliselt, et ametnikke ja
hallatavate asutuste juhte puudutav regulatsioon jõustuks
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
50. Ettepanek on eelnõu §-s 8 sätestada, et eelnõu § 1 p 35 Mitte arvestatud.
(ametnikule sätestatud muudatus) jõustub 2025. aasta
kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste Eesmärk on rakendada isikule soodsamat regulatsiooni.
valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Võrdselt koheldaksegi isikuid, kes alates seadusemuudatuse
jõustumisest enam ei pea ametnikuna KOV ametiasutuses
Põhjendus: Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt jõustub seadus 2023. töötades oma volikogu liikme mandaadist loobuma, vaid
aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 1 punkti 35 kohaselt taotleda volituste peatumist. KOV ametiasutuse töötajate
tunnistatakse kehtetuks KOKS § 18 lg 1 p 6, mille kohaselt puhul jõustus volikogu liikme volituste peatumise
volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses regulatsioon samamoodi n-ö volikogu valimistsükli kestel8.
nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse
ametnikuks. Seletuskirja kohaselt soovitakse
seadusemuudatusega tagada võimalus ka neil volikogu
liikmetel soovi korral volikogu valimistsükli puhul osaleda
volikogu töös, kui nad lahkuvad kohaliku omavalitsuse
ametiasutuses avalikust teenistusest. Sätte muutmata
jätmisel lõppeks volikogu liikmete volitused kohaliku
omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks saamisel
automaatselt ja pöördumatult, mis tähendab, et selle
valimistsükli jooksul isik ametnikuna tööd jätkates
volikogusse naasta ei saa. Selle käsitlusega ei saa nõustuda.
2021. aasta valimistsükkel on muudatuse jõustumise
hetkeks kestnud juba üle aasta, mistõttu on mitmed
kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametnikuna töötanud
volikogu liikmed pidanud oma volitustest loobuma
jäädavalt. Muudatuse jõustumine kohtleb seega ebavõrdselt
ametnikke – neid, kes on juba pidanud oma volikogu liikme
volitusest loobuma, võrreldes nendega, kellel tekib 1.
8
Vt: .
85
jaanuarist 2023 õigus peatada oma volitused ning
võimalusel taastada oma volitused igal ajal.
51. Ettepanek on jõustada eelnõu § 1 p 37 2025. aasta Vt märkusega nr 50 mittearvestamise selgitust.
kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste
valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Põhjendus:
Eelnõu § 1 p-i 37 kohaselt tunnistatakse kehtetuks KOKS §
18 lg 11, mille kohaselt § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud
piirangut ei kohaldata volikogu liikme suhtes, kelle
volitused on peatatud käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti
1 alusel. Tulenevalt ettepanekust jõustada eelnõu § 1 p 36
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval palume
sellele vastavalt ka eelnõu § 1 p 37 samast ajast.
52. KOKS § 19 lg 2 p-de 1–12 muudatust ei saa rakendada Vt märkusega nr 50 mittearvestamise selgitust.
tagasiulatuvalt nende isikute suhtes, kelle volikogu liikme
volitused loeti enne seadusemuudatuse jõustumist seoses
KOV ametiasutuses ametnikuna töötamisega lõppenuks.
Põhjendus: Seletuskirja kohaselt jõustub muudatus
üldkorras seaduse jõustumisel, kuna tegemist on volikogu
liikmele soodsama regulatsiooniga, mis ei vaja uuele
regulatsioonile üleminekuks piisavat aega. Siiski tuleks
kohelda kõiki ühe valimistsükli volikogu liikmeid võrdselt,
et ei jõustuks keset valimistsüklit. Arvestada tuleb
muuhulgas, et muudatuse jõustumine viidatud üldkorras
jagab valimistsükli mõtteliselt selliselt, et muudatuse
jõustumise hetkeks on 2021. aastal valitud volikogu
tegutsenud juba üle aasta ning järgmiste valimisteni on
jäänud veidi vähem kui kolm aastat. Seejuures eelduslikult
on kõige enam mõjutatud just need isikud, kes pidid
valmistulemuse väljakuulutamise järel langetama otsuse,
kas jätkavad ametnikuna või nende volitused lõppevad.
Vaata ka punkti 34 selgitusi.
53. Teeme ettepaneku täiendada KOKSi järgmise sättega Arvestatud.
sobivas kohas: „Üldised isikuandmete töötlemise alused
Kohaliku omavalitsuse asutusel on õigus töödelda
86
käesoleva seaduse ja eriseadustega pandud ülesannete Regulatsioon lisatud KOKS uude ptk-sse 31 „Valla ja linna
täitmiseks isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid. Kui asutused“.
andmete koosseis seaduses, millega ülesanne kohalikult
omavalitsusele pannakse, puudub, kehtestatakse see Praktikas on probleem tõepoolest olemas. Näide umbes 3
kohaliku omavalitsuse õigusaktis.“. aasta tagusest olukorrast: KOV soovis toetada
vanaduspensionäre, kuid puudus võimalus andmekogust
Põhjendus: Sageli antakse kohalikule omavalitsusele päringut teha, kes need isikud on. Andmete saamiseks tuli
ülesanne seaduse tasandil, aga ei sõnastata kohaliku saata päring SKAsse, kus pidi põhjendama milleks andmeid
omavalitsuse õigust saada ülesande täitmiseks vajalikku kasutatakse.
teavet ja/või asutada teenuse osutamiseks andmekogu. Ühel
korral on vaidlus eskaleerunud sellega, et ülesanne seaduses
oli küll olemas, kuid andmete saamise õigust mitte ja
ligipääsu ei antudki riigi andmekogule, vaid inimesed
toovad siiani oma dokumente paberil. Näiteks on Tallinna
linnal pidev probleem uute päringute tegemisel riigi
andmekogudest, sest kusagil ei ole selgesõnaliselt kirjas, et
kohalikul omavalitsusel on oma ülesannete täitmiseks õigus
andmeid saada. Isikuandmete töötlemise õigus on
reguleeritud politsei- ja piirivalveseaduses,
kindlustustegevuse seaduses, maksukorralduse seaduses
jm.
54. Juhitakse tähelepanu, et KOKSis on ka selle eelnõu Ei saa märkusest aru. Me ei plaani KOKS § 61 nimetatud
vastuvõtmise järel mitmeid mittetöötavad või tööle maakonna koostööorganite osas sisulisi muudatusi teha.
mittehakkavaid sätteid või sätteid, mis eeldavad
põhjendamatult olulises mahus ressursi kasutamist. Näiteks Ühisametite ja -asutuste regulatsioon ei ole KOVidele
tuuakse §i 61 , kuna vastavad juriidilised isikud on tänaseks rakendamiseks kohustuslik. KOVil on endal õigus valida
juba olemas ning nende muutmiseks puudub loogiline ülesannete täitmiseks sobiv mudel.
vajadus, ning peatükki 10, mis ei toimi täna ja ei hakka
toimima ka pärast selles kavandatud muudatusi, kuna
eriseadused ning eelarvestamise loogika valdavalt ei toeta
ühisametiasutusi ja ühisasutusi.
Suurt töömahtu eeldab maakondliku arengustrateegia Maakonna arengustrateegia koostamise vajadust on
koostamine. Kui viimane on vajalik eelkõige riigi poolt põhjalikult selgitatud kohaliku omavalitsuse korralduse
87
välisrahastuse suunamiseks vajalike maakondlikku tähtsust seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud
omavate objektide kokkuleppimiseks, siis nimekirja seaduste muutmise seaduse eelnõu (433 SE) seletuskirjas.
objektidest saab koostada ülemaakonnaliselt oluliselt Vt:
lihtsamalt, selleks ei pea koostama arengustrateegiat. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1eead996
Tänased arengustrateegiad sisaldavad olulises mahus -b9b2-4e7d-80b9-
tekstilist materjali, mis ei põhjenda vähimalgi määral 79ac7c83ef99/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%
objektide valikut. 20seaduse%20ja%20teiste%20haldusreformi%20elluviimis
ega%20seotud%20seaduste%20muutmise%20seadus.
55. Eelnõu menetluses peaks lahendama probleemi, et Volikogu võib KOKS § 541 lg 1 alusel määrata palgalisele
palgalisele volikogu esimehele ja aseesimehele ei laiene volikogu esimehele ja aseesimehele hüvitise, mistõttu ei
töötuskindlustus sarnaselt teistele linnajuhtidele. pruugi volikogu palgaline esimees ega aseesimees olla
sotsiaalselt halvas positsioonis volituste lõppemisel. KOKSi
on seni käsitletud eriseadusena KOV juhtide hüvitiste
määramisel.
Arutame ettepaneku läbi Sotsiaalministeeriumiga, kuna
töötuskindlustuse seadus on selle ministeeriumi
valitsemisalas.
56. Ettepanek on muuta ATS § 11 lg-t 5 ning sätestada, et Mitte arvestatud.
kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab ametiasutuste
struktuuri. Põhjendus: KOKS § 22 lg 1 p-st 36 jäetakse välja ATSiga dubleeriv regulatsioon on mõistlik KOKSist välja
volikogu pädevus kehtestada ametiasutuse teenistuskohtade jätta. ATS võimaldab volikogul ülesande vajadusel
koosseis. Jätkuvalt jääb volikogu pädevusse aga valitsusele täitmiseks volitada.
ametiasutuste struktuuri kehtestamine. Seletuskirja järgi ei
peaks detailne ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu
kinnitamine olema volikogu taseme küsimus. Samas
avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 5 kordab KOKSis
sätestatut, ehk selle kohaselt kehtestab kohaliku
omavalitsuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu
volikogu. Vastuolu vältimiseks ja selguse huvides tuleks
vastav muudatus teha ka avaliku teenistuse seaduses.
57. Ettepanek on tunnistada elamuseaduse § 8 p 2 kehtetuks Ettepanek on edastatud Majandus- ja
või muuta selle sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: Kommunikatsiooniministeeriumile, kes on moodustanud
„2) munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, elamumajanduse küsimuste lahendamiseks töörühma ja saab
kasutamise ja käsutamise põhimõtete kehtestamine.“. seisukoha märkusele kujundada selle töö raames.
88
Põhjendus: KOKS § 22 lg 1 p 6 muudatuse kohaselt kuulub
volikogu pädevusse valla- või linnavara valitsemise ja
võõrandamise põhimõtete kehtestamine.
Elamuseaduse § 8 p 2 sätestab, et: „Kohaliku omavalitsuse
volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema
haldusterritooriumil kuulub: 2) munitsipaalomandis olevate
eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra,
sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine.“.
Seega puudub vajadus munitsipaalomandis olevate
eluruumide valdamist, kasutamist ja käsutamist eraldi
elamuseaduses reguleerida, kuna see on kaetud KOKS § 22
lg 1 p-ga 6, kuid kui seda peetakse siiski vajalikuks, siis
tuleks elamuseaduse § 8 p 2 viia KOKS§ 22 lg 1 p-ga 6
kooskõlla.
58. Ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 Kinnisasja omandamist avalikes huvides reguleerib
määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mille
hõivamise kord“ p-i 14 ja sõnastada see järgmiselt: „Pärast menetlust tuleb ka peremehetu ehitise hõivamisel järgida.
kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse või valitsuse Ettepanekus nimetatud korda ei ole pea 20 aastat muudetud
korralduse jõustumist ehitise peremehetuse tuvastamise ega rakendatud. Oleme edastanud märkuse Majandus- ja
kohta võtab hõivaja ehitise oma valdusse, mille kohta Kommunikatsiooniministeeriumile, kes saab kaaluda selle
koostatakse senise valdaja või hooldajaga vastav akt. Vabariigi Valitsuse määruse võimalikku kehtetuks
Nimetatud akt koos kohaliku omavalitsuse volikogu tunnistamist.
otsusega või valitsuse korraldusega on aluseks hõivaja
kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitise
omanikuna.“.
Põhjendus: Kehtiva „Peremehetu ehitise hõivamise korra“
p 14 sätestab, et: „Pärast kohaliku omavalitsuse volikogu
otsuse jõustumist ehitise peremehetuse tuvastamise kohta
võtab hõivaja ehitise oma valdusse, mille kohta koostatakse
senise valdaja või hooldajaga vastav akt. Nimetatud akt
koos kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega on aluseks
hõivaja kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitise
omanikuna.“ ning p 10 sätestab, et: „Valla- või
89
linnavolikogu või tema ülesandel valla- või linnavalitsus
vaatab läbi esitatud vastuväited ja otsustab, kas ehitis on
peremehetu või mitte.“. Nimetatud korra p 14 on vastuolus
korra p-ga 10, kuna ehitise peremehetuks tunnistamise
otsuse võib vastava volituse olemasolul teha ka valla- või
linnavalitsus, kuid korra p 14 räägib ainult volikogu
otsusest.
Riigikantselei (kooskõlastus 1. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kohaliku Arvestatud osaliselt.
märkustega arvestamisel) omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõige
21 kehtetuks põhjendusega, et see puudutab konkreetset Eelnõus on kokkuleppel Riigikantseleiga taastatud senine
valdkondlikku riigikaitseülesannet, mis on võimalik KOKS § 6 lõike 21 sõnastus. Valmisoleku seaduse eelnõus
sätestada Riigikantseleis ettevalmistatava valmisoleku tuleks säte paremini avada ja KOKSist välja jätta.
seaduse eelnõuga. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et
kehtiva KOKSi § 6 lõiget 21 tuleks reguleerida kas Eelnõuga on loobutud KOKS § 6 lõike 1 kavandatavast
valmisoleku seaduses või riigikaitseseaduses, mis muudatusest, millega oleks eelnõust välja jäetud KOV
käsitleksid detailselt kõrgendatud kaitsevalmiduse, valdkondlikud ülesanded. KOV täidetavate ülesannete
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga loetelu on mõnevõrra muudetud, kuid jätkuvalt
seonduvaid küsimusi. Selgitame, et Riigikantseleis kavandatakse tunnistada kehtetuks KOKS § 6 lõike 2, mis
ettevalmistatava valmisoleku seaduse eelnõuga seab KOV omandis olevate asutuste ülalpidamiskohustuse.
planeeritakse tunnistada riigikaitseseadus kehtetuks. Kuna Seetõttu jäetakse KOKS§ 6 lõikest 21 välja viide sama
valmisoleku seaduse jõustumine on planeeritud hiljemaks paragrahvi lõikele 2.
kui käesoleva eelnõuga kavandatavate KOKSi muudatuste
jõustumise aeg, siis ei saa regulatsiooni KOKSi § 6 lõikes
21 kehtetuks tunnistada enne, kui nimetatud valdkondlik
riigikaitset puudutav ülesanne ei sisaldu vastava valdkonna
seaduses. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu
riigikaitseseaduse muudatustega, kuid leiame, et sõnastus
tuleks läbi rääkida ka Kaitseministeeriumiga.
Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: X)
paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab
90
omavalitsusüksus: 1) vallas või linnas sotsiaalteenuste
osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist,
eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd,
elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla
või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded
ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2) vallas või
linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,
gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude,
rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse
omanduses. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega
ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või
muudest allikatest; 3) sõjategevuses kannatada saanud
isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha
ülesandeid täitma asunud isikute perekondade
sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute
evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele,
toitlustamisele ning arstiabi andmisele.“.
2. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse KOKSi § 6 Osaliselt arvestatud.
lõigetega 31 ja 41, nähes ette üldised alused kohaliku Oleme sätted sõnastanud ümber järgmiselt:
omavalitsuse ülesannete piiritlemiseks omavalitsuslikeks ja „paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31järgmises sõnastuses:
riiklikeks, mida peab seadusloomes kohalikule „(31) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste
omavalitsusele ülesannete panemisel arvestama. Eelnõu omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis tulenevad valla-
seletuskirja järgi avatakse KOKSi § 6 uutes lõigetes 31 ja 41 või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab
väga üldiselt kohaliku omavalitsuse lahendatavate kohaliku omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku
elu küsimuste ja täidetavate riiklike kohustuste olemus, päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või
kuid ülesannete võimalikke piiritlemiskriteeriume on mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele
rohkem, kui seaduses oleks kohane nimetada. Tegemist on viitavaid asjaolusid. Seadusega kohalikule omavalitsusele
igakordse seadusloomelise üksikotsusega, millise tasandi pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab
küsimusega on konkreetsel juhul tegemist. Riigikantselei omavalitsusüksusele üldjuhul jätma enesekorraldusõiguse,
hinnangul võib selline kohaliku elu või riigielu küsimuste mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise
piiritlemise kriteeriumide sätestamine osutuda täpsema sisu ja korra.“;
91
seadusloomes siiski mitmeti mõistetavaks. Näiteks võib
KOKSi § 6 lõikes 31 sisalduvat loetelu käsitleda - paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
ammendavana, samas on eelnõu seletuskirjas kriteeriume „(41) Kohaliku omavalitsuse täidetavad riiklikud ülesanded
rohkem, mida on selgitatud ka seletuskirjas. Seega jääb on üldjuhul sellised ülesanded, mille täitmise sisu ja kord
ebaselgeks, kas eelnõu koostajad on soovinud jätta eelnõus tuleneb seadusest nii, et omavalitsusüksusele ei jää õigust
esitatud kriteeriumid avatuna või suletuna. Palume eelnõus otsustada ülesannete täpsema rakendamise ja menetluse üle,
teha vastav muudatus ja nimetatud piiritlemise kriteerium ta kohustub neid täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike
sõnastada sisuliselt täpsemalt. huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande
kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.“;
Lisaks märgime, et KOKSi § 6 lõike 31 koosmõjust sama
paragrahvi lõikega 41 tuleneb, et kohaliku elu ja riikliku
ülesande hindamiseks on määrav eelkõige
enesekorraldusõiguse kriteerium. Riigikantseleis analüüsiti
KOKSi vastavaid sätteid ettevalmistatava valmisoleku
seaduse eelnõu põhimõtete näitel ja jõuti järelduseni, et
edaspidi oleksid kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded
just(kui) riiklikud ülesanded. Valmisoleku seaduse
eelnõuga planeeritakse liita hädaolukorra seadus,
riigikaitseseadus ja erakorralise seisukorra seadus.
Hädaolukorra seaduses on kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud kriisiülesanded. Kõikide kohaliku omavalitsuse
üksuste ülesanne on moodustada kriisikomisjon, üle 10 000
elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on
korraldada elutähtsate teenuste (veevarustus ja
kanalisatsioon, kaugküte, kohalike teede korrashoid)
toimepidevus. Viimase puhul tähendab see kohaliku
omavalitsuse üksuse kohustust koordineerida teenuse
toimepidevuse tagamist, nõustada elutähtsa teenuse
osutajaid, teha järelevalvet teenuseosutajate üle,
kooskõlastada teenuseosutajate riskianalüüse ja plaane,
teha õppusi, juhtida hädaolukorra lahendamist, koostada
hädaolukorra lahendamise plaan, korraldada
riskikommunikatsiooni ja kehtestada toimepidevuse
nõudeid enda korraldatavate elutähtsate teenuste kohta.
Seejuures on seadusega täpselt kindlaks määratud
92
toimepidevuse nõuete määruse ja hädaolukorra
lahendamise plaani kohustuslikud elemendid, õppuste
korraldamine ja kriisikomisjoni töö korraldamine. Kõikide
ülesannete puhul on määratud ka selged tähtajad ja
järelevalve tähtaegade järgimise üle. Sisuliselt on üle 10
000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused
kriisideks valmistumisel ja lahendamisel väga täpselt
reguleeritud. Valmisoleku seaduse eelnõuga kaalutakse
hetkel üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusele
pandud kriisiülesannete laiendamist kõikidele valdadele ja
linnadele, samuti kaalutakse riskianalüüsi kohustuse
panemist (riskide hindamist seadusandja ettenähtud
kriteeriumide, metoodika järgi). Seega võib KOKSi
vastavate sätete sõnastuse järgi jõuda järelduseni, et
edaspidi on kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiülesanded
riiklikud ülesanded, kuna ülesannete regulatiivsuse tõttu ei
ole võimalik täita KOKSi § 6 lõikes 31 nimetatud
enesekorraldusõiguse kriteeriumi. Oma olemuselt ei ole aga
näiteks veevarustuse või sooja toimepidevuse tagamine ka
kriisides sugugi riiklik ülesanne, see on olemuselt kohalik
ülesanne. Seega on vaja eelnimetatud piiritlemise
kriteeriumides tagada suurem õigusselgus ja eelkõige
enesekorraldusõiguse vallas, et ülesannete määramisel ei
tekiks sätetevahelisi vastuolusid.
Palume kaaluda, kas üheks võimaluseks ei oleks sätestada Kui seaduses on ülesanne antud täitmiseks KOVile ja selle
nõue, et valdkondlikes seadustes määratakse ülesanded juures ei ole tegemist märget, et tegemist on KOV täidetava
vastavalt kohalikuks või riiklikuks. riikliku ülesandega, siis kehtib eeldus, et tegemist on
olemuselt omavalitsusliku ülesandega. Senise Riigikohtu
praktika ja HÕNTE § 6 lõike 2 järgi tuleb seaduses sätestada
vaid KOV täidetava riikliku ülesande puhul, et tegemist on
riikliku kohustusega.
3. Eelnõu § 1 punkti 107 järgi muudetakse KOKSi § 37 Arvestatud.
lõiget 5, mille kohaselt valla või linna arengukava ja
täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse samuti
93
riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumusi. Eelnõu KOKS § 37 lõike 5 sõnastust on pisut kohendatud: Valla või
seletuskirja järgi peetakse riigi strateegiliste linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel
suundumustena silmas sh riigi horisontaalsetes (nt „Eesti lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning
2035“) ja valdkondlikes arengukavades püstitatud sihte ja arvestatakse muude riigi strateegilise ja ruumilise arengu
eesmärke. Peame vajalikuks viia selle sätte sõnastus suundumustega.
kooskõlla riigieelarve seadusega ja konkreetselt § 19 lõikes
1 nimetatud riigi strateegilise arengudokumendi mõistega.
Selle kohaselt on strateegilised arengudokumendid riigi
pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused,
valdkonna arengukava ja programm. 12. mail 2021. a
Riigikogus vastu võetud riigi pikaajalises arengustrateegia
„Eesti 2035“ kohaselt „strateegilised sihid on
väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste
valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik
Eesti strateegilised arengudokumendid“. Et tagada avaliku
sektori arengukavade eesmärkide kooskõla ja elluviimist,
on vaja kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku, vaba-
ja erasektori organisatsioonide panust. „Eesti 2035“
strateegilised sihid ja arenguvajadused on kohaliku
omavalitsuse üksuste strateegilise planeerimise
lähtealuseks, mis tagab nende eesmärkide kooskõla riiklike
arengudokumentidega ning aitab ellu viia ühiseid vajalikke
muutuseid.
Teeme ettepaneku sõnastada KOKS § 37 lõige 5 järgmiselt:
„(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate
arengukavade koostamisel kirjeldatakse, kuidas
panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtide
saavutamisse ning arvestatakse muude riigi strateegilise ja
ruumilise arengu suundumustega.“.
Lisaks eelnevale palume muuta KOKSi § 373 lõiget 10, et
viia see kooskõlla kehtiva strateegilise planeerimise
raamistikuga. Ka aprillis 2021 kehtestatud „Maakonna
arengustrateegia uuendamise juhendis“ on esile toodud riigi
94
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ roll maakonna
arengustrateegiate koostamisel ja uuendamisel. Seetõttu on
kohane täpsustada KOKSi § 373 lõiget 10 ja sõnastada see
järgmiselt:
„(10) Maakonna arengustrateegia koostamisel
arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja
valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas
maakonna arengustrateegiaga panustatakse neis seatud
eesmärkide ja arenguvajaduste saavutamisse.“.
Riigikohus (halduskolleegiumi 1. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 7 lõikega 11 järgmises Oleme teadlikud, et eelnõuga pakutav lahendus on vastuolus
arvamus) sõnastuses: „(11) Volikogu võib määruses seada senise kohtupraktikaga. Eelnõu eesmärk ongi laiendada
põhjendatud juhul minimaalseid isikute põhiõiguste ja - senist õigusruumi, et ka kohtupraktika saaks muudatusega
vabaduste piiranguid, kui need on asjakohased ja kooskõlas kaasa liikuda.
selle eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb.
Nende piirangute seadmisel peab volikogu arvestama Volikogu määrusega põhiõiguste piiramine on lubatav siiski
vastavat küsimust reguleerivast seadusest tulenevate erandlikel juhtudel, kui tegemist on väheintensiivse isikute
piiridega.“ põhiõiguste ja -vabaduste riivega, kui neil on legitiimne
Eelnõu seletuskirjas (lk 40) on märgitud, et „kui senise eesmärk ja riive on proportsionaalne eesmärgiga, mida
kohtupraktika järgi peab nende piirangute seadmine määrus avalikes huvides taotleb. Nende piirangute seadmine
tulenema seadusest, kus peab kirjas olema ka selge volitus peab olema kooskõlas vastavat küsimust reguleerivast
põhiõiguse piiramiseks ja selle piirid (ning piirangud seadusest tulenevate nõuetega. Nimetatud määruse võib
peavad olema asjakohased ja kooskõlas selle eesmärgiga, kehtestada ka ilma seadusest tuleneva täpse, selge ja
mida määrus avalikes huvides taotleb), siis piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormita.
seadusemuudatusega asendatakse seadusest tulenevad
piirid nõudega arvestada vastavat küsimust reguleerivast Kohtupraktikas on võimalik hinnata, kas volikogu „läks
seadusest tulenevate piiridega“. riivetega liiale“ või oli määruse seletuskirjas põhjalikult
kaalutud põhiõiguste riivete intensiivsust, vajadust ja
Halduskolleegium juhib tähelepanu, et eelnõu paragrahvi 7 eesmärke.
lõige 11 on praegusel kujul vastuolus kehtiva
kohtupraktikaga.
Seletuskirjas on õigesti märgitud, et kuigi kõik põhiõiguste
seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja,
võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada
täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva
95
volitusnormi alusel määrusega (Riigikohtu üldkogu otsus
asjas nr 3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22). On küsitav, et praeguse
sättega saaks anda üldvolituse kõikides kohaliku elu
küsimustes isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lõike 1 kohaselt võib
määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi
olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja
eesmärgiga. Juhime tähelepanu, et ka praegusel kujul
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses vastava sätte
olemasolu korral vajab omavalitsus põhiõiguste ja -
vabaduste piiramiseks täpset, selget ja piirangu
intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Eelnõu
seletuskirjas viidatud Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-
3-1-48-16 ei ole seda põhimõtet muutnud. Ehkki eelnõu
paragrahvi 7 lõike 11 sõnastusest ei selgu otsesõnu, et
kohaliku elu küsimustes oleks volikogul võimalik võtta
vastu määrusega isikute põhiõiguste ja -vabaduste
piiranguid seadusandja volitusnormita (vahetult kooskõlas
põhiseadusega), siis arvestades küsimuse õiguslikku
tähtsust, ei tohiks siinkohal eelnõu ja selle seletuskiri
võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kohalik
omavalitsusüksus on põhiseaduse järgi nii kohaliku elu
küsimuste kui ka talle pandud riigielu küsimuste
korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu
kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivaval tegevusel peab
alati olema seaduslik alus. Kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõiguse teostamise vajadusega ei saa
õigustada (seletuskiri lk 41 ülal) isikute põhiõiguste ja -
vabaduste piiramist puudulike alusnormidega ning
seaduslikkuse põhimõtet eirates. HMS § 90 lg 2 ei
prevaleeri siinkohal põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause
tõlgenduse ees.
2. Juhul, kui seadusandja eesmärk ei ole anda kohalikele Jah, sättega kavandatakse KOVidele anda üldvolitus, mida
omavalitsustele isikute põhiõiguste ja -vabaduste nad saaksid rakendada näiteks lemmikloomade pidamise
piiramiseks eelnõuga KOKS § 7 lõikes 11 kirjeldatud eeskirjade puhul, kus kõiki põhiõiguste riiveid on
96
tingimustel üldvolitust, siis tuleks see sättes endas või seadusandjal keeruline seadusega ammendavalt ette seada.
vähemalt eelnõu seletuskirjas selgelt välja tuua. Riivet vähendab välja pakutava sätte teine lause, milles
sätestatakse, et nende piirangute seadmine peab olema
kooskõlas vastavat küsimust reguleerivast seadusest
tulenevate nõuetega
3. Kui eelnõuga kavatsetakse üldvolitus anda, tuleks Mitte arvestatud.
kaaluda selle väljajätmist põhiseadusega vastuolu tõttu
(nagu seda on tõlgendatud Riigikohtu praktikas). Eelnõu eesmärk on senisest kohtupraktikast astuda samm
edasi KOVile kui põhiseadusorganile suurema
määrusandlusvabaduse andmiseks küsimustes, kus tegemist
on kohaliku elu küsimuse lahendamisega, mille puhul on
põhjendatud väheintensiivsete põhiõiguse piirangute
seadmine.
4. Soovitav on eelnõu sättes kasutada kohtupraktikas Arvestatud.
väljakujunenud mõisteid („minimaalne“ vs.
väheintensiivne riive; „asjakohane ja kooskõlas
eesmärgiga“ vs. proportsionaalne ja legitiimne eesmärk).
Harjumaa Omavalitsuste Liit 1. Paragrahv 632 lõige 1: kui eesmärgiks seatakse, et Sisuliselt arvestatud.
(arvamus) piirkondlik liit hakkaks asendama maakondlikke liite (vt §
632 lg 4), siis tuleks sätestada ka põhimõte, et piirkondliku Eelnõu § 632 lg 1 muudetud ja arvestatud põhimõte, et
liidu saavad moodustada igast maakonnast üle poole piirkondliku liidu saavad moodustada igast maakonnast üle
omavalitsusüksustest. Selline sõnastus tagaks, et poole omavalitsusüksustest.
piirkondliku liidu tekkimisel toimub § 635 lg 4 alusel alla
ettenähtud liikmete arvu langenud maakondliku liidu § 632. Piirkondlik omavalitsusüksuste liit
tegevuse lõpetamine. (1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu
kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada
piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik
liit). Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast
maakonnast sinna kuuluma üle poole omavalitsusüksustest.
2. Paragrahvi 635 lõige 2 on põhjendamatut detailsust Sisuliselt arvestatud.
taotlev: ühelt poolt on liidu põhikirjaga õigus otsustada, kas Ettepanek on asjakohane, kuid arvestame sellega
organites esindatuse määramisel on üldse vaja ettepanekust erinevas sõnastuses, jättes põhikirjaga õiguse
omavalitsusüksuse elanike arvu arvestada või mitte, teisalt näha ette seaduses sätestatust teistsugune kord. Seaduse
nõutakse elanike arvu proportsiooni arvesse võtmise soovi
97
korral aga lähtumist volikogude valimise aasta 1. juuni orientiiri peame siiski selguse huvides vajalikuks, mistõttu
rahvastikuregistri seisust. Ettepanek: formuleerida ei tekitaks rohkem segadust selle välja jätmine.
kõnealuse lõikes põhimõte, et kui põhikirjas nähakse ette
liidu juhtorganite moodustamisel liikmete elanike arvu § 635. Nõuded liidu liikmesusele
proportsiooni arvestamine, tuleb lähtuda rahvastikuregistri
andmetest vastavalt põhikirjas sätestatule. Probleemiks ei (2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites
saa olla, kui liikmed peavad vajalikuks esindatuse küsimust tuleb liikmete esindatuse määramisel või muudel juhtudel
tihedamini üle vaadata või kui soovitakse aluseks võtta arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste
rahvastikuregistri muu ajahetke seisu. elanike arvu proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka
elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise
tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse
omavalitsusüksuse elanike arvust rahvastikuregistri
andmete alusel viimase kohaliku omavalitsuse volikogu
valimiste aasta 1. juuni seisuga.
3. Paragrahv 635 lõige 4: viide § 632 lõikele 1 vajab Vt punkti 1 selgitusi.
kohendamist, kuna selles sättes ei kehtestata liikmete arvu
suurust (piirkondliku liidu liikmete arvule ei ole seatud
suurust, vaid kõne alla saab tulla fakt, et mingist hetkest ei
osale piirkondlikus liidus enam mingi maakonna liikmeid).
4. Paragrahvi 635 lõikes 6 ei nähtu selgelt võimalust, et liidu Arvestatud
põhikiri ei pruugi üldse sätestada vajadust esindatuse Lisatud viide põhikirjale, ehk võimalus põhikirjaga
proportsiooni määramiseks (vrd § 635 lg 2). Seega tuleks seadusest sätestatust erinevalt kokku leppida.
kõnealuse sätte sisse jätmisel teha viide eeldusele, et (6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel
põhikirjas on üldse proportsiooni nõue sees ning analüüsida moodustunud omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon
veelkord 635 lg 2 kohase rahvastikuregistri andmete seisu liidu organites määratakse uue moodustunud
ette kirjutamise mõttekust ja võimalust jätta esindatuse omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga
proportsionaalsuse täpsema määratlemine põhikirja ei nähta ette esindatuse moodustamise teisi
hooleks. proportsionaalseid aluseid.
5. KOKS muudatuste rakendamiseks tuleks ette tuleks näha Selgitame, et põhikirjale esitatavad nõuded sisuliselt
tähtaeg, millal liitudel tuleb oma põhikiri jõustunud muutnud ei ole, vaid KOKS-is on hoidutud MTÜS
seadusemuudatustega vastavusse viia. põhikirjale kehtestatud nõuete kordamisest ja esitatud vaid
kehtivas KOLS liitudele kohalduv eriregulatsioon. Täidetud
peavad olema nii MTÜS kui KOKS liidu põhikirjale
sätestatud nõuded.
98
Eelnõu ei sisalda liidu vormi ja ülesannete osas sisulisi
muudatusi, mis peaks tooma kaasa vajaduse olemasolevate
liitude põhikirjade või tegevuse muutmiseks, mistõttu pole
nähtud ka eraldi üleminekuaega. Kui eelnõu jõustumise
järgselt siiski selgub, et mõnel liidul on põhikirjaline piirang
vastuolus seaduse sõnastusega (liigselt seaduse sätet
laiendav või vastupidi kitsendav), siis tuleks põhikirja
muudatused teha esimesel võimalusel.
99
EELNÕU
01.02.2022
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kohaliku omavalitsuse pädevuse,
vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) suhted
omavahel ja riigiorganitega.“;
2) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja tegevuse eesmärk“;
3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel;“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärk on aidata kaasa oma elanikele kvaliteetse,
turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute
põhiõigusi ja vabadusi, tagada oma elanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused,
edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet
omavalitsusüksuste omavahelises ja riigi koostöös.“;
5) paragrahvi 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kohustuslik“;
6) paragrahvi 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (edaspidi kohalik
valitsemine);“;
7) paragrahvi 3 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„6) tegevuse avatus ja avalikkus;
7) avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel.“;
8) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Omavalitsusorganid on:
1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad
valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
alusel;
2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan.“;
9) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
1
„§ 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja koormisi
(1) Vallal ja linnal on iseseisev eelarve.“;
10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise ning
aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.“;
11) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on muu hulgas korraldada
vallas või linnas sotsiaalhoolekannet, alus-, põhi- ja üldkeskhariduse andmist, kultuuri-, spordi-
ja noorsootööd, huviharidust ja -tegevust, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest
ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole
seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele täitmiseks pandud ülesannete üldine
sisu ja pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses
ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande täitmise üldine sisu
ja pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.“;
12) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 6 lõiked 21 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetele
sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid
täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele
ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele ja § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide
täitmisele otsustab ning korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis:
1) on talle pandud teiste seadustega;
2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab kohalikest
huvidest ja vajadustest lähtudes ise täitmiseks võtta.“;
14) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine,
mis tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt
mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse
või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid. Seadusega
kohalikule omavalitsusele pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab
omavalitsusüksusele üldjuhul jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata
ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra.“;
15) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõna „kohustusi“ sõnaga „ülesandeid“;
16) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kohaliku omavalitsuse täidetavad riiklikud ülesanded on üldjuhul sellised, mille täitmise
sisu ja kord tuleneb seadusest, nii et omavalitsusüksusele ei jää õigust otsustada ülesannete
2
täpsema sisu ja menetluse üle, mida ta kohustub täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike
huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.“;
17) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Seadusega kohalikule omavalitsusele riikliku ülesande täitmiseks andmise korral
märgitakse seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega.
Kohalikule omavalitsusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.“;
18) paragrahvi 61 lõiked 1–31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna, sealhulgas selle
ettevõtluskeskkonna arengut, ja suunata vastavate strateegiate elluviimist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna
omavalitsusüksuste otsustega täitmiseks omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule
liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste
ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud
mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi koostööorgan). Nimetatud
mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamise korral halduskoostöö
seadust ei kohaldata.
(3) Kui maakonna omavalitsusüksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu maakonna
arengut kavandada ja suunata, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist
soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste omavalitsusüksuste volikogudest,
mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust
ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev omavalitsusüksus.
(31) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada riigieelarve seaduse § 531
lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud
haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani,
kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 13 lõiget 1.“;
19) paragrahvi 61 lõikes 6, § 18 lõike 1 punktis 11, § 35 lõigetes 41 ja 42, § 373 lõigetes 4, 9 ja
11, § 374 lõigetes 2, 3 ja 6, § 45 lõikes 6, § 481 lõikes 8, § 52 lõike 1 punktis 11, § 56 lõikes 1,
§ 57 lõikes 11, § 621 lõigetes 3–5, § 622 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 2, lõike 3 punktis 1 ja
lõikes 4, § 623 lõikes 6, § 66 pealkirjas ning § 704 lõike 11 esimeses lauses asendatakse sõnad
„kohaliku omavalitsuse üksus“ sõnaga „omavalitsusüksus“ vastavas arvus ja käändes;
20) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Volikogu võib määruses seada erandlikult põhjendatud juhul väheintensiivseid isikute
põhiõiguste ja -vabaduste riiveid, kui neil on legitiimne eesmärk ja riived on proportsionaalsed
ning kooskõlas eesmärgiga, mida määrus avalikes huvides taotleb. Nende riivete seadmine peab
olema kooskõlas vastavat küsimust reguleerivast seadusest tulenevate nõuetega. Nimetatud
määruse võib kehtestada ka ilma seadusest tuleneva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega
vastavuses oleva volitusnormita.“;
21) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi
Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid.“;
3
22) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra volikogu ja valitsuse õigusaktide
normitehniliste nõuete rakendamiseks.“;
23) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama valitsuse õigusaktidele esitatavate
normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude menetlemise täpsema korra.“;
24) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses
sätestatud korras.“;
25) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:
„(6) Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui
määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või ei esine muid haldusmenetluse
seaduse §-s 93 sätestatud erisusi.
(7) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende teatavakstegemisest arvates, kui
otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(8) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele,
korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja
valla- või linnasekretär.
(9) Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kättesaadavad
kõigile isikutele. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud
üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.
(10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.
Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu
istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava
vähemusrahvuse keelde.“;
26) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning volikogu komisjonide moodustamise
põhimõtted ja pädevus;“;
27) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) valla või linna esindamise kord;
6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord.“;
28) paragrahvi 8 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vald ja linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse
harta, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja muude õigusaktide alusel.
4
(2) Omavalitsusüksust esindavad seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse
piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud
esindajad.“;
30) paragrahvid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine
(1) Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud
sümbolid, mille kasutamise kord nähakse ette valla või linna põhimääruses.“;
32) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel
ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud
omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise korrale.“;
33) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 17 lõiked 3–41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud
komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel
tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui
volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle
volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu
eest tasu.
(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu
palgalisele esimehele ja aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või muud tasu ega
tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole oma kehtestatud korras ette
näinud ega otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa
Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete
täitmise eest töötasu.
(41) Volikogu palgalise esimehe ja aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning
neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.“;
35) paragrahvi 17 lõiked 61 ja 62 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme
kinnitamisele.
(62) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või
kes on kinnitatud valitsuse liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest või liikmeks
kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega
määratakse talle töötasu või hüvitis.“;
5
36) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) Eesti kodakondsuse või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse kaotamisega;“;
37) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 18 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „, kui Riigikohtule esitatud
kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja
rahuldamata jätnud“;
39) paragrahvi 18 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja
punktides 3–9 sätestatud juhul teeb viivitamata vastava informatsiooni kirjalikult teatavaks
valla- või linnasekretärile.
(3) Valla- või linnasekretär teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest
kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjoni.“;
41) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme
ülesannete täitmisest.“;
42) paragrahvi 19 lõike 2 punktid 1–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kui ta on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valitsuse
liikmeks või nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks;
11) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks;
12) kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama
valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;“;
43) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) kui ta on kinnitatud ametisse sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks;“;
44) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „volikogu liikme“ sõnaga „tema“;
45) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu
valitud eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse liikme ja ametisse
nimetatud osavalla või linnaosa vanema suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu
kinnitab uue valitsuse ametisse.“;
46) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme ametiga
ühitamatusse ametisse, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest
arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse
volikogu töös või jätkata oma senises ametis, mille puhul tema volikogu liikme volitused
peatatakse. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või
6
ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme
volitused.“;
47) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõike 2:
1) punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
2) punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3) punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;
4) punktides 11–13, 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamisel vastava teate.“;
48) paragrahvi 20 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad „valimiskomisjoni kinnitatud“;
49) paragrahvi 20 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 18 lõikes 1
nimetatud juriidilise fakti ilmnemisel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad
valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.
(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena
algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates. Volikogu liikme volituste
peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.“;
50) paragrahvi 20 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
51) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes nimetatud
põhjustel, jääb ta asendusliikmete nimekirja.“;
52) paragrahvi 201 lõikes 4 asendatakse sõnad „jõustumise hetkest“ sõnaga „jõustumisest
arvates“;
53) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ning sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Volikogu pädevusse kuulub muu hulgas järgmiste küsimuste otsustamine:
1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine;
2) majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori määramine;
3) kohalike maksude kehtestamine;“;
54) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete kehtestamine, sealhulgas teenuste
kasutamise eest tasu küsimise alused;
6) valla- või linnavara valitsemise põhimõtete kehtestamine;“;
55) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 61 tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine;
7
8) pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja garanteerimine ning võlakohustuse
tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses
sätestatud korras ja vastavate põhimõtete kehtestamine;“;
57) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„9) valla või linna põhimääruse kehtestamine;
10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine,
taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;“;
59) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 101 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) osavalla ja linnaosa või muu piirkondliku esinduskogu moodustamine ja lõpetamine, tema
pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse või statuudi kehtestamine;“;
61) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) valimisringkondade arvu, piiride ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras;“;
62) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 16–19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„16) valitsuse liikmete arvu kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele või aseesimehele, volikogu komisjoni
esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või
linnapeale või valitsuse liikmele;
19) vallavanemale või linnapeale ja valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja
soodustuste määramine;“;
63) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„21) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu või hüvitise määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud
kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;“;
64) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, ühinemine, jagunemine ja
lõpetamine;“;
66) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 26–271 ja 31–33 tunnistatakse kehtetuks;
67) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„34) valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse ja valla või linna ametiasutuse
hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine;“;
8
68) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 341 tunnistatakse kehtetuks;
69) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 36 jäetakse välja sõnad „teenistuskohtade koosseisu ja“;
70) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 362 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„362) lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine;“;
71) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 364–366 tunnistatakse kehtetuks;
72) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 37 asendatakse sõna „ainupädevusse“ sõnaga „pädevusse“;
73) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi
pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende
küsimuste lahendamise volitada valitsusele, osavalla või linnaosa esinduskogule, muule
piirkonna esinduskogule, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule.“;
74) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Seadusega volikogu pädevusse antud ülesannet ei saa volikogu täitmiseks volitada muule
kohaliku omavalitsuse organile ega asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(22) Lõikes 2 nimetatud volituse andmine ei ole vajalik selliste küsimuste lahendamiseks, mis
on olemuselt täitevvõimu lahendatavad ülesanded ning mida saab täita valla või linna
ametiasutus.
(23) Lõikes 2 nimetatud volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks annab volikogu
üldjuhul määrusega. Kui tegemist on ühekordse küsimuse lahendamisega, võib selle täitmiseks
valitsusele volituse anda volikogu otsusega.“;
75) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise
ametiasutuse struktuuris volikogu kehtestatud eelarve piires.“;
76) paragrahvid 23 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;
77) paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, tema
komisjonide ja muude sisemise töökorralduse organite koosolekutest ning täita muid volikogu
liikme ülesandeid.“;
78) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud
teavet, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud andmed, mille
väljastamine on seadusega keelatud.“;
79) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Volikogu liikme küsimusele vastamisest võib loobuda, kui:
9
1) küsimuse sisu ei ole loetav või arusaadav;
2) küsimus ei puuduta kohaliku elu korraldamist ega volikogu pädevust;
3) küsimusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu ametiasutuse töökorralduse muutmist,
takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel volikogu liikme küsimusele vastamisest loobumise
korral edastatakse talle viivitamata sellekohane selgitus.“;
80) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või
linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest
arvates. Erilise vajaduse korral lähtuvalt küsimuse keerukusest võib vastamise tähtaega
pikendada kuni 20 tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja
selle põhjusest.“;
81) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vallavanemal või linnapeal on alates sellele ametikohale valituks osutumise päevast
volitus moodustada valitsus.“;
82) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Seaduses ja valla või linna õigusaktides ette nähtud volitused saab vallavanem või linnapea
alates valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.“;
83) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale
järgnevast päevast.“;
84) paragrahvi 29 lõikes 3, § 30 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3, § 36
lõikes 6, § 372 lõigetes 2, 4 ja 6, § 374 lõigetes 4 ja 5, § 48 lõike 3 punktis 1, § 49 lõikes 6, § 50
lõike 1 punktides 1–5 ja 7, § 51 lõikes 2, § 532 lõike 2 teises lauses, § 533 lõikes 2, § 57 lõikes
9 ja lõike 10 esimeses lauses, § 571 lõikes 1, § 622 lõikes 1, §-s 665 ning § 704 lõike 11 esimeses
lauses ja lõikes 13 asendatakse sõnad „valla- ja linnavalitsus“ sõnaga „valitsus“ vastavas
käändes;
85) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on talle
täitmiseks antud;“;
86) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
87) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib valitsus volitada valla või linna
ametiasutust kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla või linna ametiasutuse
hallatav asutus. Kui teenuste hinnad kehtestab vastavalt volitusele valla või linna ametiasutus,
on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.“;
88) seadust täiendatakse pärast § 30 peatükiga 31 järgmises sõnastuses:
10
„31. peatükk
VALLA JA LINNA ASUTUSED“;
89) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Valla ja linna ametiasutused ning hallatavad asutused
(1) Volikogu võib moodustada vallas ja linnas täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei vaja
valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi, avalikku võimu teostavaid ametiasutusi.
Omavalitsusüksused võivad moodustada koostöös ka käesoleva seaduse §-des 621–623
sätestatud korras ühisameteid.
(2) Valla ja linna ametiasutus, sealhulgas valitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste
kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja
valitsusele antud täitevvõimu ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja korralduste
kehtestamine.
(3) Omavalitsusüksuses võib teenuste osutamiseks moodustada valla või linna ametiasutuse
hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud.
(4) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle tegevuse lõpetamise
otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning
muutmine toimub volikogu kehtestatud korras.
(5) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris.“;
90) seaduse 31. peatükki täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:
„§ 311. Üldised isikuandmete töötlemise alused
(1) Valla või linna asutusel on õigus töödelda käesoleva seaduse ja teiste seadustega pandud
ülesannete täitmiseks ning selles toodud eesmärgil isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi
isikuandmeid. Kui seaduses, millega ülesanne omavalitsusüksusele pannakse, andmete
koosseis puudub, kehtestatakse see omavalitsusüksuse õigusaktis.
(2) Valla või linna asutusel on õigus saada oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
isikuandmeid teistelt riigi- ja valla või linna asutustelt ning erasektori asutustelt ja ettevõtetelt
ning nende peetavatest andmekogudest.“;
91) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKUS VALITSEMISES“;
92) paragrahvi 32 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Kohaliku rahvaalgatuse õigus
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui
viiel vähemalt 16-aastasel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus esitada algatusi
kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks (edaspidi
käesolevas paragrahvis algatus).
11
(2) Algatus esitatakse valitsusele kirjaliku taotlusena, millele lisatakse nimekiri algatusele
toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja isikukoodi. Algatuses esitatud
ettepanekut tuleb põhjendada. Esitatud algatused avalikustatakse.“;
93) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Algatus võetakse arutusele ja algatusega seotud tegevustest informeeritakse esitajat kuue
kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse,
esitab valitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates
volikogule lahendamiseks.
(22) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavas algatuses
taotletakse haldusüksuse piiride muutmist territooriumiosa üleandmisega ühe haldusüksuse
koosseisust teise koosseisu, korraldab valitsus enne haldusüksuse piiride muutmise eelnõu
esitamist volikogule arutamiseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 7
nimetatud hääleõiguslike elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal sama
seaduse § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud juhul esitab valitsus haldusüksuse piiride
muutmise eelnõu koos elanike arvamuse küsitluse tulemustega ja omapoolse seisukohaga
volikogule arutamiseks kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Volikogu võtab algatuse
arutusele kahe kuu jooksul valitsuse poolt vastava eelnõu volikogule esitamisest arvates.
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tähtaega nimetatud juhul ei kohaldata.“;
94) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Algatuses märgitud algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus
volikogus või valitsuses.“;
95) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Algatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale põhjendama
ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli.“;
96) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Kohalik rahvaküsitlus
(1) Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises
kohaliku elu küsimuses antud omavalitsusüksuse territooriumil rahvaküsitluse valla- või
linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks volikogu või elanike algatusel.
(2) Vähemalt kümnel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus esitada
valitsusele kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.
(3) Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 7 ja
9 sätestatud tingimustega hindab valitsus. Kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta
nimetatud tingimustele, esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale vastavad
põhjendused ja rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse.
12
(4) Käesoleva seaduse § 32 alusel kohaliku algatusena esitatud ettepaneku rahvaküsitlusele
panemisel on volikogul õigus sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks esitatav täpne
küsimus.
(5) Rahvaküsitlus viiakse läbi kuue kuu jooksul elanike algatuse valitsusele esitamisest arvates.
(6) Rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele nõuandva sisuga.
(7) Rahvaküsitlusel saavad osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel selle omavalitsusüksuse
territooriumil või territooriumiosal elavad hääleõiguslikud valla- või linnaelanikud.
Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb märkida rahvaküsitluse läbiviimise aeg ja koht,
haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv ning küsitluse
tulemused.
(8) Rahvaküsitluse võib korraldada kogu omavalitsusüksuse territooriumi või mõne selle
territooriumiosa ulatuses.
(9) Rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasava eelarve,
maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti-
või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega
mitte kooskõlas olevate küsimuste üle.“;
97) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
VALLA JA LINNA VARA VALITSEMINE, MAJANDAMINE NING KOORMISED“;
98) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Omavalitsusüksus peab tagama valla ja linna vara eesmärgipärase, heaperemeheliku ja
säästliku kasutamise.“;
99) paragrahvi 34 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valla või linna vara valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu määrusega, milles võib
volitada vara valitsemise täpsemate tingimuste ja menetlusnõuete kehtestamise valitsusele.
(3) Omavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul,
kui see ei ole enam vajalik või see on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete
täitmiseks. Riigi poolt tasuta omavalitsusüksuse omandisse antud kinnisasja võib
omavalitsusüksus võõrandada ainult käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud korras.“;
100) paragrahvi 34 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „Kohalikul omavalitsusüksusel“
sõnaga „Omavalitsusüksusel“;
101) paragrahvi 35 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksuse eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja korra
kehtestab volikogu määrusega, arvestades käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest
tulenevaid nõudeid.
13
(2) Omavalitsusüksus võib olla osanik või aktsionär äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla
tulundusühistu või mittetulundusühingu liige kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
Asutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või osalemise eesmärk ning
kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse, tulundusühistu või
mittetulundusühingu kaudu.
(3) Kui sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks
on vald või linn, otsustab selle asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja
lõpetamise ning asutamise korral põhikirja kinnitamise volikogu. Muus osas teostab asutamise
järel sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi valitsus, kes
nimetab sealhulgas nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab juhatuse liikmed
valitsus.“;
102) paragrahvi 35 lõike 31 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Sihtasutuse või“
tekstiosaga „Sihtasutuse, tulundusühistu või“;
103) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„(32) Volikogu võib kehtestada määrusega valla või linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi
mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, täiendavad juhtorgani
liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise tingimused ja korra.
(33) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud tingimuste ja korra kehtestamise
õiguse volitada valitsusele.“;
104) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb peale linna või valla ka teisi
osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena tulundusühistus või
mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab
osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsus või valitsuse nimetatud isik.“;
105) paragrahvi 35 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
106) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Koormised“;
107) paragrahvi 36 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
108) seadust täiendatakse pärast § 36 peatükiga 51 järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
VALLA JA LINNA ARENGU KAVANDAMINE“;
109) paragrahvi 37 pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 37. Arengu kavandamise põhimõtted
(1) Vallal ja linnal peavad olema arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering, mis on
omavahel kooskõlas ning aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja
koordineerimisele.
14
(2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
1) majandusliku, ettevõtluse, sotsiaalse ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle tervise
arengu, hariduse-, kultuuri- ning noortevaldkonna pikaajalised suundumused ja vajadused;
2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes, välja arvatud
juhul, kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs sisaldub täiendavas arengukavas;
3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi
lõpuni;
4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevussuunad arengukava perioodi lõpuni.
(21) Omavalitsusüksuste ühinemise käigus kokku lepitud arengusuunad, sealhulgas
muudatused teenuste osutamises ning investeeringud esitatakse ka arengukavas ja
eelarvestrateegias.
(3) Omavalitsusüksus võib koostada linna või valla arengukavaga kooskõlas oleva täiendava
arengukava:
1) mõne valla või linna territooriumiosa kohta;
2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise
arengukavana;
3) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas mitme valla või linna poolt mõne
tegevusvaldkonna ühiseks arendamiseks.“;
110) paragrahvi 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
111) paragrahvi 37 lõiked 41 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Valla või linna arengukavade ja täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse
maakonna arengustrateegia suundumustega.
(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi
pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning arvestatakse muude riigi strateegilise ja ruumilise
arengu suundumustega.“;
112) paragrahvi 371 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks omavalitsusüksuse eelarve koostamisel,
pikaajaliste kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel
ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.“;
113) paragrahvi 372 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.“;
114) paragrahvi 372 lõikes 4 ja lõike 7 esimeses lauses, § 374 lõikes 3, § 532 lõikes 1 ja lõike 2
esimeses lauses, § 57 lõikes 9, § 622 lõikes 1 ning § 622 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas
asendatakse sõnad „valla- või linnavolikogu“ sõnaga „volikogu“ vastavas käändes;
115) paragrahvi 372 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „, kelle ettepanekute arutelu toimub
käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sätestatud korras ja tähtaegadel“;
116) paragrahvi 372 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
15
„(5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava
ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse.“;
117) paragrahvi 372 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus
esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valla või linna veebilehel enne arengukava ja
eelarvestrateegia vastuvõtmist. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus vajalikud
muudatused.“;
118) paragrahvi 373 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja suunatakse
käesoleva seaduse § 61 lõike 1 järgi ühiselt maakonna arengut ning milles määratakse selleks
vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on
sealhulgas aluseks omavalitsusüksuste ühiste ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga
investeeringute kavandamisele ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia
asemel võivad omavalitsusüksused kokkuleppe alusel koostada mitut maakonda hõlmava
piirkondliku arengustrateegia.
(2) Maakonna arengustrateegias esitatakse ainult sellised arengusuunad ja tegevused, mis on
seotud enam kui ühe omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga ja millel on selge puutumus
teiste omavalitsusüksustega.“;
119) paragrahvi 373 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) majandusliku, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse, kultuurilise ning rahvastiku ja
selle tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;“;
120) paragrahvi 373 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui omavalitsusüksused on kokku leppinud piirkondliku arengustrateegia koostamises,
mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 10 sätestatud nõuetele, ei pea asjaomased
omavalitsusüksused koostama eraldi maakonna arengustrateegiat.“;
121) paragrahvi 373 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Maakonna arengustrateegia koostamisel arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja
valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse
neis seatud eesmärkide saavutamisse ja arenguvajadustega tegelemisse.“;
122) paragrahvi 374 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Maakonna arengustrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud
kirjalikud ettepanekud avaldatakse valla või linna veebilehel enne arengustrateegia
vastuvõtmist ning arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus vajalikud muudatused.“;
123) paragrahvi 374 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „pärast seda“;
124) paragrahvi 374 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Omavalitsusüksused võivad kokku leppida, et maakonna arengustrateegia tegevuskava
kinnitab käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorgan.“;
16
125) paragrahvi 374 lõikes 7, § 48 lõikes 8 ja § 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohaliku
omavalitsuse üksuse“ sõnadega „valla või linna“ vastavas arvus;
126) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;
127) paragrahvi 40 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3
järgmises sõnastuses:
„(2) Istungeid ja koosolekuid võib pidada ka elektroonilisi vahendeid kasutades, arvestades
tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud nõudeid.
(3) Volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides näha ette ka muid töövorme.“;
128) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 saanud nõusoleku
kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike
enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada volikogu ja
valitsuse istungi töö osaliselt või täielikult ka sellesse keelde tõlkida.“;
129) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende
ja istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seaduse, valla või linna põhimääruse
või muude õigusaktidega ning volikogu antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu vastu võetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;“;
130) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „valla või linna põhimäärusega“
sõnadega „volikogu õigusaktidega“;
131) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samal ajal tema volikogu liikme
volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega.“;
132) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees, aseesimees või aseesimehe puudumisel
volikogu vanim liige volikogu kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla
või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste
väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite
kokkukutsumisel, kui volikogu esimees ei osutunud esimesel istungil valituks.“;
133) paragrahvi 43 lõiked 21–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel kutsub valla või linna valimiskomisjoni esimees
volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. Kutse
saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.
(3) Volikogu kokkukutsumise korral tehakse volikogu istungi kutse volikogu liikmetele
teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm,
17
samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele
kättesaadavaks istungi materjalid.
(4) Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku
volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja
määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu
istung peab toimuma ühe kuu jooksul vastava ettepaneku esitamise päevast alates.“;
134) paragrahvi 44 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või
aseesimehe puudumise korral juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige.“;
135) paragrahvi 44 lõikest 2 jäetakse välja esimene lause;
136) paragrahvi 44 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu esimees kuulutab istungi küsimuse arutelu
kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või
piiratud. Volikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute
viibimist istungi toimumise kohas.
(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu töökorraga nõutavas korras
ettevalmistatud küsimusi.
(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, valla- või linnasekretär
ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud.“;
137) paragrahvi 45 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volikogu otsustab käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu
pädevusse antud küsimusi hääletamise teel.“;
138) paragrahvi 45 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 4, 6–9, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on
vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.“;
139) paragrahvi 46 lõiked 11 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil umbusaldusavalduse esitamisega. Umbusaldus
algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusalduse algatajate esindaja esineb
ettekandega, milles esitab umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused ja annab
umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.
(2) Umbusalduse avaldamise küsimus võetakse volikogu järgmise istungi päevakorda.“;
140) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Volikogu istungi kutse saadetakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid
järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.“;
18
141) paragrahvi 46 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni
esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.“;
142) paragrahvi 46 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme tema
kohustustest. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu
samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema
või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni. Vallavanemale või
linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused
kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamisele järgneva päevani käesolevas seaduses
sätestatud korras.
(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse
volitused kehtivad kuni käesolevas seaduses sätestatud korras uuele valitsusele volituste
andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi
valitsuse liikmete vabastamise nende kohustustest.
(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ja käesoleva seaduse § 49
lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vaba valitsuse liikme
koht täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras
valitsuse liikmete arvu.“;
143) paragrahvi 461 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Valla- või linnasekretär teavitab tagasiastumise avalduse saamisest kohe vallavanemat või
linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest.“;
144) paragrahvi 47 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.
Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu
liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu
komisjoni esimehe esildusel, arvestades erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud
ettepanekuid.
(11) Komisjoni esimees ja vajadusel ka aseesimees, kui aseesimehe koht on ette nähtud,
valitakse salajasel hääletusel.“;
145) paragrahvi 47 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
146) paragrahvi 47 lõikes 13 asendatakse sõnad „esindajate osakaalu“ sõnaga „esindatust“;
147) paragrahvi 47 lõiked 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;
148) paragrahvi 47 lõiked 16 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samal ajal tema volikogu liikme
volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega. Komisjoni esimehe või aseesimehe
19
volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamise, tagasiastumise, volikogu liikme volituste
lõppemise või peatumisega valitakse uus komisjoni esimees või aseesimees.
(2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse volikogu
õigusaktis.“;
149) paragrahvi 48 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva
äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja ega juhatuse liikme
ülesandeid.“;
150) paragrahvi 48 lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või avaldust temaga valla
või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud
töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks“;
151) paragrahvi 48 lõike 31 punktis 1 asendatakse sõna „minimeerimist“ sõnaga „kokkuhoidu“;
152) paragrahvi 48 lõikes 4 asendatakse sõnad „valla või linna põhimääruses“ sõnadega
„volikogu õigusaktis“;
153) paragrahvi 48 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valitsus annab revisjonikomisjoni otsusele ja revisjoniaktile seisukoha kümne tööpäeva
jooksul nende dokumentide talle esitamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab need
dokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli
tulemuste ellu viimise kohta.
(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete
täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel
kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 11, 12 ja 2.
(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse
kohta.“;
154) paragrahvi 48 lõikes 8 asendatakse sõna „aruanne“ sõnadega „aruanded“;
155) paragrahvi 481 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu omavalitsusüksuses.“;
156) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sisekontrollisüsteem on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel
rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis
võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontrolli;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja
muust sellisest tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel;
20
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja
avaldamise.“;
157) paragrahvi 481 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sisekontrollisüsteemi toimimise eest omavalitsusüksuses vastutab valitsus.
Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vastava valla või linna
ametiasutuse või selle hallatava asutuse juht.“;
158) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Omavalitsusüksus peab vähemalt kord iga nelja aasta jooksul korraldama oma
sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse ja tõhususe hindamise. Hindaja peab olema
audiitortegevuse seaduses sätestatud atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori üksuse
siseaudiitori pädevusega isik.“;
159) paragrahvi 481 lõiked 3–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Volikogu kehtestab määrusega siseauditeerimise üldise töökorralduse.
(4) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava ametniku või
struktuuriüksuse juhi ametisse nimetamiseks või siseauditi teenuse sisseostuks lepingu
sõlmimiseks tuleb ära kuulata volikogu arvamus.
(5) Volikogu peab olema kaasatud siseauditeerimise aasta tegevusplaani kavandamisse.
(6) Siseaudiitori aruandeid arutatakse volikogus .
(7) Siseaudiitori aruanded või juhul, kui tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabega, siis aruannete kokkuvõtted avaldatakse valla või linna veebilehel.“;
160) paragrahvi 49 lõiked 3–42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallavanem, linnapea ega valitsuse liige ei või olla sama valla või linna ametiasutuse
ametnik ja töötaja ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht ja töötaja.
(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.
(41) Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema või linnapea antud volituse piires
valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud
ülesandeid.
(42) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusega olla palgaline. Vallavanemale või
linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada
tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole oma kehtestatud korras ette näinud ega
otsustanud.“;
161) paragrahvi 49 lõikes 5 ja § 50 lõike 1 punktis 8 sõnad asendatakse sõnad „valla või linna
põhimäärus“ sõnadega „valla või linna õigusakt“ vastavas käändes
162) paragrahvi 49 lõiked 9–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
21
„(9) Vallavanem või linnapea võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.
(10) Valitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ning
valla- või linnasekretär.
(11) Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse
alused kehtestab valitsus.“;
163) paragrahvi 50 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning palgalise valitsuse liikme
ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks“;
164) paragrahvi 50 lõikes 3 ja § 501 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kohaliku omavalitsuse
volikogu“ sõnaga „Volikogu“;
165) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga
samad õigused ja kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse
koosseis ning teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme
kohustustest vabastamiseks.“;
166) paragrahvi 51 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad
olema igaühele kättesaadavad valla või linna õigusaktides sätestatud korras.“;
167) paragrahvi 51 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
168) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Omavalitsusüksus võib moodustada korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või
nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle
põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha volikogu vastuvõetud eeskirjade
täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.“;
169) paragrahvi 535 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Korrakaitseametnikud kannavad omavalitsusüksuse sümbolitega vormiriietust või muid
neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest.“;
170) paragrahvi 541 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse
järgmiselt:
„§ 541. Volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitised ja sotsiaalsed garantiid
volituste lõppemise korral
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale
või linnapeale ja valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist
kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue
kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat,
ning vabastamine toimub:“;
22
171) paragrahvi 541 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5 asendatakse sõna „hüvitust“
sõnaga „hüvitist“;
172) paragrahvi 541 lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamise korral seoses volituste
tähtajalise lõppemisega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste
väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga
kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või
linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse
ametisse nimetamisega ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne
ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste
väljakuulutamise päeva.
(31) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvitise käesoleva seaduse
§ 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist
kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe
aasta kuu keskmise töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused
lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse
muutmise käigus omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta
on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue
omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.“;
173) paragrahvi 542 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse
seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.
(3) Töötaja ei tohi ametnikku asendada kauem kui viis kuud kalendriaastas.“;
174) paragrahvi 542 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava
teenistusülesannetega.
(6) Töötajast asendajale kohaldub avaliku teenistuse seadusest tulenev streigikeeld ja ametniku
tegevuspiirangud asendamise ajal.“;
175) paragrahvi 55 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „välisriigi kvalifikatsiooni“ sõnaga
„või“;
176) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
177) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „sõnaõigusega osa valitsuse“ sõnadega „ja
volikogu“;
178) paragrahvi 55 lõike 4 punktid 1, 7, 9 ja 91 tunnistatakse kehtetuks;
179) paragrahvi 55 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
23
„10) täidab teisi seaduses ja valla või linna õigusaktis valla- või linnasekretärile määratud
ülesandeid.“;
180) paragrahvi 55 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 1–3“ tekstiosaga
„punktis 1 või 2“;
181) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8. peatükk
PIIRKONDLIKE ESINDUSKOGUDE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS“;
182) paragrahvi 56 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
183) paragrahvi 56 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on:
1) seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil
omavalitsusüksuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes;
2) omavalitsusüksuse esindamine ja otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi
puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa
põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning volituste piires.“;
184) paragrahvi 56 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
185) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Osavalla või linnaosa moodustamise otsustab volikogu.“;
186) paragrahvi 57 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsuse“ sõnadega
„omavalitsusüksuse valitsuse“;
187) paragrahvi 57 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
188) paragrahvi 57 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 31 lõigetes 1, 2, 3 ja 5“ tekstiosaga „§ 7
lõigetes 7, 9 ja 10“;
189) paragrahvi 571 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valitsus, kui vallavanema või linnapea
hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, võttes arvesse osavalla- või
linnaosakogu arvamust.“;
190) seadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses:
„§ 572. Piirkonna esinduskogu
(1) Valla või linna territooriumil võib moodustada piirkonna esinduskogu, kelle eesmärk on
kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, piirkonda moodustavate asustusüksuste elanike
kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või
linna ülesannete täitmisel.
24
(2) Piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel piirkonna esinduskogu
statuudis sätestatud korras. Statuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse
asustusüksuste vanemad ja huvigruppide esindajad.
(3) Volikogu kehtestab piirkonna esinduskogu statuudi, milles sätestatakse:
1) piirkonna esinduskogu moodustavad asustusüksused;
2) esinduskogu moodustamise kord ja töökorraldus;
3) volituste periood;
4) esinduskogu õigused ja pädevus.
(4) Piirkonna esinduskogule laieneb käesolevas seaduses sätestatud osavalla- ja linnaosakogu
pädevus, kui seaduses või esinduskogu statuudis ei sätestata teisti.“;
191) paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 58. Asustusüksuse vanem
(1) Linna kui asustusüksuse, alevi, aleviku või küla koosolekul võidakse valida linna-, alevi-,
aleviku- või külavanem.
(2) Linna-, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda valla- või linnavolikogu istungil
sõnaõigusega.
(3) Volikogu võib võtta vastu linna-, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse
linna-, alevi-, aleviku- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded,
nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna-, alevi-, aleviku- või
külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.
(4) Valitsuse ülesannete täitmine linna-, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse
lepinguga.“;
192) paragrahvi 62 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Omavalitsusüksused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning
ühiste ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud alustel ja korras:“;
193) paragrahvi 62 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) moodustada omavalitsusüksuste liite, maakondlikke koostööorganisatsioone ja muid
ühendusi.“;
194) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib teisele
omavalitsusüksusele halduslepinguga täitmiseks anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande
täitjaks ei ole seaduses määratud konkreetne omavalitsusorgan.“;
195) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse sõnad „vallad ja linnad“ sõnaga „omavalitsusüksused“;
196) paragrahvi 621 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
25
„(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel koostöös ülesannete
täitmiseks ühisameteid ja ühisasutusi.“;
197) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ühisameti haldusakti käsitatakse selle omavalitsusüksuse haldusaktina, kelle nimel
ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle
valla või linna õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.“;
198) paragrahvi 621 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste registris selle
omavalitsusüksuse koosseisus, kus see on moodustatud.“;
199) paragrahvi 622 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) ülesanded, mida ühisamet või -asutus volitatakse täitma;“;
200) paragrahvi 622 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ülesande täitmise üle“;
201) paragrahvi 622 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja ülesannete täitmise järelevalve kord;“;
202) paragrahvi 622 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „või töötaja“;
203) paragrahvi 622 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „liikmesuse lõpetamine toimub“
sõnadega „liikmesus lõpetatakse“;
204) paragrahvi 622 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses
osaleva sellise omavalitsusüksuse puhul, kes on lepingut oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist
halduslepingus määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks
rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas
seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises
halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata
järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul
kõrvaldanud. Sellisel juhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu.“;
205) paragrahvi 622 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste
eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise maht
lepitakse igal aastal eraldi kokku ja kinnitatakse halduslepingu lisas.“;
206) paragrahvi 623 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks
moodustatakse asjaomaste omavalitsusüksuste volikogude esindajatest ning ekspertidest
alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).
(2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Valitsused nimetavad nõukogu
liikmed ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab
26
selle omavalitsusüksuse volikogu, kelle koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud,
kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksustega.
(3) Nõukogu pädevuses ühisameti või -asutuse juhtimisel on:
1) eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;
2) eelarve täitmise aruande kinnitamine;
3) halduslepinguga ülesannet täitma volitanud omavalitsusüksuse volikogule ettepaneku
tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.
(4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid
ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele omavalitsusüksustele selle:
1) moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse
kinnitamiseks ning muutmiseks;
2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi
ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;
3) osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;
4) osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;
5) tegevuses osalevate omavalitsusüksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;
6) tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.“;
207) seadust täiendatakse §-ga 624 järgmises sõnastuses:
„§ 624. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö
(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi
teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused
informeerivad sellisest koostööst volikogu.
(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha
nendega koostööd.
(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või
volikogu määratud esindaja.
(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende
täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või kui võetakse muid varalisi
kohustusi.“;
208) seadust täiendatakse pärast § 624 peatükiga 101 järgmises sõnastuses:
„101. peatükk
OMAVALITSUSÜKSUSTE LIIDUD“;
209) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 63. Omavalitsusüksuste liidud
(1) Omavalitsusüksuste liit (edaspidi liit) on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja
kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus.
27
(2) Liit tegutseb mittetulundusühingu vormis ja selle liikmeteks saavad olla
omavalitsusüksused. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“;
210) seadust täiendatakse §-dega 631–637 järgmises sõnastuses:
„§ 631. Maakonna omavalitsusüksuste liit
(1) Maakonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi maakondlik liit) võivad ühiselt asutada üle
poole maakonna omavalitsusüksustest.
(2) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu.
(3) Maakondliku liidu eesmärk on maakonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata
kaasa maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada maakonna
kultuuritraditsioone, esindada maakonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve,
samuti edendada maakonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused
seadusega ette nähtud ülesannete paremaks täitmiseks.
(4) Maakondliku liidu nimi peab viitama maakonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu
kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.
§ 632. Piirkondlik omavalitsusüksuste liit
(1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad
omavahel moodustada piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik liit).
Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna kuuluma üle poole
omavalitsusüksustest.
(2) Piirkondliku liidu eesmärk on piirkonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata
kaasa aidata piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada
piirkonna kultuuritraditsioone, esindada piirkonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid
huve, samuti edendada piirkonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused
seadusega ette nähtud ülesannete paremaks täitmiseks.
(3) Piirkondliku liidu nimi peab viitama piirkonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu
kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.
(4) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda kas ühte maakondlikku või ühte piirkondlikku
liitu.
§ 633. Üleriigiline omavalitsusüksuste liit
(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada üleriigilise omavalitsusüksuste liidu (edaspidi
üleriigiline liit).
(2) Üleriigilise liidu eesmärk on omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa valdade
ja linnade üldisele arengule, esindada oma liikmeid ja kaitsta nende ühiseid huve, samuti
edendada liikmete koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ette nähtud ülesannete
paremaks täitmiseks.
28
(3) Üleriigilise liidu ülesandeid täidab Eesti Linnade ja Valdade Liit.
§ 634. Nõuded liidu põhikirjale
(1) Liidu põhikiri peab vastama mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Liidu põhikirjas tuleb täiendavalt märkida:
1) liidu ülesanded;
2) liidu organid;
3) üldkoosolekul ja teistes organites liikmete esindatuse määramise alused ja kord;
4) liikmemaksude kehtestamise põhimõtted ja liidu liikmete osalus liidu vara soetamisel ja
kasutamisel ning liidu ülesannete täitmisel;
5) liidu tegevuse tulemus- ja finantskontroll ning avastatud puudustele reageerimise võimalused
ja kord.
(3) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni neli aastat.
§ 635. Nõuded liidu liikmesusele
(1) Liidu liikmed on omavalitsusüksused.
(2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites tuleb liikmete esindatuse määramisel
või muudel juhtudel arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste elanike arvu
proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise
tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse omavalitsusüksuse elanike arvust
rahvastikuregistri andmete alusel viimase kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1.
juuni seisuga.
(3) Liit ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava omavalitsusüksuse
vastuvõtmisest liidu liikmeks.
(4) Kui liidu liikmete arv väheneb alla käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 või § 632 lõikes 1
sätestatu ja liikmete arvu ei suudeta kuue kuu jooksul liikmete arvu vähenemisest arvates
ettenähtuni suurendada, siis liidu tegevus lõpetatakse.
(5) Omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel läheb liidu
liikme staatus üle uuele moodustunud omavalitsusüksusele, kui kõik endised ühinenud või
liitunud omavalitsusüksused olid liidu liikmed.
(6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuse
esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud omavalitsusüksuse
elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse moodustamise teisi
proportsionaalseid aluseid.
(7) Kui kõik endised ühinenud või liitunud omavalitsusüksused ei olnud enne
haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist sama liidu liikmed, lõpeb nende
liikmestaatus omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel.
29
(8) Liidu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele lisatakse liidu
liikmete nimekiri. Liikme liitu vastuvõtmise, liidust väljaastumise, väljaarvamise või
liikmestaatuse ülemineku korral esitab liit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri
pidajale viivitamata sellekohase teate.
§ 636. Liidu üldkoosolek
(1) Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
(2) Liidu üldkoosolekul võivad oma esindaja kaudu osaleda kõik liidu liikmeks olevad
omavalitsusüksused. Liidu põhikirjas ette nähtud juhtudel võib liikmel olla mitu esindajat.
(3) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida
ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
(4) Liidu liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule omavalitsusüksuse volikogu volituste
tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Omavalitsusüksuse esindaja ja tema asendaja
nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema asendaja
põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.
(5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu liidu üldkoosolekul osalevate esindajate
poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse
vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud,
kui ükski esindaja ei ole selle vastu.
(6) Mittetulundusühingute seaduses nimetatud liikmete häälteenamust käsitatakse liidu puhul
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud poolthäälteenamusena.
§ 637. Liidu ülesanded ja nende rahastamine
(1) Liit esindab liitu kuuluvaid omavalitsusüksusi kui tervikut ja kaitseb oma liikmete ühishuve
suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Maakondlik liit võib teise liidu, liitudega või käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud
koostööorganiga moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused
otsustatakse vastavalt oma põhikirjale.
(3) Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega
halduskohtusse.
(4) Liit võib omavalitsusüksusega kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid.
Omavalitsusüksusega vastava halduslepingu sõlmimiseks peab andma nõusoleku liidu
üldkoosolek.
(5) Avaliku võimu volituse rakendamisega seotud riikliku või kohaliku omavalitsuse ülesande
võib liidule täitmiseks anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral.
Sätet ei kohaldata omavalitsusüksuse eelarvest ette nähtud vara ja vahendite kasutamise üle
otsustamisele, kui volikogu on delegeerinud otsustamise liidule.
30
(6) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib liidule
täitmiseks anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud
konkreetne omavalitsusorgan.
(7) Seadusega liidule täitmiseks antud kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist toetatakse
riigieelarvest.
(8) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande võib liidule
täitmiseks anda liidu, omavalitsusüksuse ja valitsusasutuse kokkuleppel halduslepinguga, kui
seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud konkreetne
omavalitsusorgan.
(9) Liit täidab valitsusasutusega kokkuleppe alusel riiklikke ülesandeid vaid juhul, kui ükski
liitu kuuluv omavalitsusüksus ei ole selle vastu.
(10) Seadusega või seaduse alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest.
(11) Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:
1) liikmemaksudest;
2) toetustest, omavalitsusüksuse eraldistest ja annetustest;
3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;
4) seaduses või seaduse alusel ette nähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.
(12) Liit esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike
3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.“;
211) paragrahvi 65 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust riigi
valitsusasutustele.
(3) Volikogul ja omavalitsusüksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid
seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.
(4) Omavalitsusüksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt
puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.“;
212) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi,
et riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida:
1) kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;
2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;
3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.“;
213) paragrahvi 66 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
31
„(1) Justiitsministeerium teeb järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle seadusega sätestatud
korras.“;
214) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Õiguskantsler teeb järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti
Vabariigi põhiseadusele ja seadustele.“;
215) paragrahvi 661 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse tehtav kontroll valla või linna ametiasutuste ja nende
ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse üle.“;
216) paragrahvi 661 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „teostamisel“ sõnaga
„käigus“;
217) paragrahvi 661 lõikes 3 asendatakse sõna „motiveeritud“ sõnaga „põhjendatud“;
218) paragrahvi 661 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi
akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu
seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete
kogumiseks, sealhulgas akti andjalt või toimingu sooritajalt selgituste saamiseks.“;
219) paragrahvi 661 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisiku ning
ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti ja toimingu, kui akt või toiming:
1) ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud
õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega või
2) ilmselgelt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või kui valla või linna vara ja
eelarvelisi vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt.”;
220) paragrahvi 661 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
221) paragrahvi 661 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Ebaotstarbekuse põhjendusega ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille
andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(9) Käesoleva seaduse alusel ei tehta teenistuslikku järelevalvet nende ametiisikute aktide ja
toimingute üle, kes täidavad valitsusasutuste järelevalveülesandeid.“;
222) paragrahvis 663 asendatakse läbivalt sõnad „koerte ja kasside“ sõnaga „lemmikloomade“;
223) paragrahvis 665 asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse“ sõnaga „omavalitsusüksuse“;
224) seadust täiendatakse §-dega 708–7011 järgmises sõnastuses:
32
„§ 708. Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 13 rakendamise erisus
Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 13 sätestatud piirangut, mille kohaselt volikogu liikme
volitused peatatakse, kui ta on kinnitatud ametisse sama valla või linna ametiasutuse hallatava
asutuse juhiks, kohaldatakse alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste
valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
§ 709. Paragrahvi 481 lõike 21 rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 481 lõikes 21 sätestatud nõuet rakendatakse alates 2023. aasta 1.
jaanuarist.
(2) Omavalitsusüksus peab korraldama sisekontrollisüsteemi toimimise asjakohasuse ja
tõhususe auditeerimise ning selle kohta aruande koostamise hiljemalt 2027. aasta 31.
detsembriks.
§ 7010. Paragrahvi 49 lõike 3 rakendamine
Käesoleva seaduse § 49 lõike 3 2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni, mille kohaselt
ei või vallavanem, linnapea ega valitsuse liige olla sama valla või linna ametiasutuse ametnik
ja töötaja ega ametiasutuse hallatava asutuse juht ja töötaja, kohaldatakse alates 2025. aasta
kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise
päevast.
§ 7011. Paragrahvi 55 lõike 2 rakendamine
(1) Valla- või linnasekretär, kes nimetatakse ametisse pärast 2025. aasta 1. jaanuari, peab
vastama käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele.
(2) Valla- või linnasekretär, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja
linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride
kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, kuid kes ei vasta käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1
või 2 sätestatud nõuetele, ja kes on nimetatud ametisse valla- või linnasekretäri ametikohale
enne 2025. aasta 1. jaanuari, võib samas omavalitsusüksuses sellel ametikohal teenistust
jätkata.”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kohaliku omavalitsuse üksusele, omavalitsusüksuste liidule või kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 61 lõike 2 alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või
kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping;”.
§ 3. Kohalike maksude seaduse muutmine
Kohalike maksude seaduse § 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Maksumääruse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma
vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata sellise maksumääruse ja selle muudatuse puhul, millel on
maksukohustuslasele soodustav mõju.“.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõike 21 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
33
„Arvamuse küsimine ja läbivaatamine toimub käesoleva seaduse § 21 lõike 1 või 2 alusel sätestatud
korras ja tähtaegadel.“;
2) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid
omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks, vastavalt
käesoleva seaduse §-le 36, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikes
2 nimetatud juhul.“;
3) paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2
nimetatud“;
4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Volikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laenu andmise või tagamise
ning lõikes 3 nimetatud võlakohustuste tagamiseks kinnisasja koormamise asjaõigusega.“;
5) paragrahvi 38 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Volikogu võib otsustada § 34 lõike 2 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud võlakohustuste
võtmise, § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmise ja § 38 lõikes 4 nimetatud
rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada
valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks võlakohustuste suurima lubatud jäägi piirmäära,
milleni võib võetavate võlakohustuse kogusumma ulatuda.“;
7) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punkte 2–4 ja lõike 13 punkte 2–4 rakendatakse juhul,
kui kohaliku omavalitsuse üksuse või tema arvestusüksuse netovõlakoormus on 2024. aasta
aruandeaasta lõpu seisuga:
1) vastav kuue- kuni kümnekordsele põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahele või
2) 60–80 protsenti põhitegevuse tuludest.“.
§ 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse kehtetuks tunnistamine
Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 176 ja 180 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 149 ja 150 jõustuvad 2025. aasta kohaliku omavalitsuse
volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
34
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus ……
(allkirjastatud digitaalselt)
35