Põhja-Sakala Vallavalitsus Teie 10.11.2021 nr 7-1/6-180
[email protected] Meie 04.02.2022 nr 14-11/1449-9
Põhja-Sakala valla üldplaneeringu
heakskiitmine
Põhja-Sakala Vallavalitsus esitas 10.11.2021 kirjaga nr 7-1/6-180 Põhja-Sakala valla
üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas
kohalik omavalitsus üldplaneeringu menetlemise dokumendid, sealhulgas avaliku
väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamise ajal ei
arvestatud, ja Põhja-Sakala Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata
jätmise kohta.
Põhja-Sakala valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on lähtudes erinevate
ühiskonnagruppide huvidest kogu Põhja-Sakala valla territooriumi ruumilise arengu
põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramine, luues
eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel
on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega.
Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, kuidas Põhja-Sakala valla territooriumi
edasi arendada ning need on aluseks alade kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel.
Planeeringuga tagatakse Põhja-Sakala valla väärtuste säilimine ja võimaldatakse väärtuste
otstarbekas kasutamine ning vastutustundlik arendamine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on
kogu valla territoorium.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetluse ja üldplaneeringu
õigusaktidele, maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab
valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud
arvamuste kohta (PlanS § 90 lg 4).
1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Üldplaneering ja KSH algatati Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 74.
Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Viljandimaa maakonnaplaneeringust 2030+, Soomaa
piirkonna teemaplaneeringust, Põhja-Sakala valla arengukavast, vallas kehtivatest
üldplaneeringutest (endiste Kõo, Kõpu ja Suure-Jaani valdade ning Võhma linna
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldplaneeringud), ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest
õigusaktidest. Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud
üldplaneeringu ülesannetest. Lähtutud on planeerimise heast tavast, asjaomaste asutuste ja
isikute seisukohtadest.
Üldplaneeringuga määratud planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on toodud
juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes ning on aluseks detailplaneeringute koostamisel,
projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega hoonete ehitamisel
kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja
hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel välja
töötatud vastavad mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja
käsitletavat planeeringuala. Planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega
arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ega piiriülest
keskkonnamõju.
Üldplaneeringuga on tehtud põhjendatud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks
Halliste jõel, Kõpu jõel, Lõhavere ojal, Lemmjõel ja Navesti jõel seletuskirja peatükis 3.2.
Ehituskeeluvööndi vähendamine, skeemidel 2, 3, 4, 5, 6 kajastatud lõikudes. Keskkonnaamet
27.12.2021 kirjaga nr 7-13/21/23345-3 on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Põhja-Sakala valla üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades
täidetud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesanded. Planeeringulahendus on
kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning
maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arenguks.
Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 08.10.2018, maakonnalehes
Sakala 10.10.2018, 2018 oktoobrikuu vallalehes Leole ja valla veebilehel. Koostöötegijaid
teavitas vallavalitsus ka kirjalikult 15.10.2018.
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) esitati
05.03.2019 koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Üldplaneeringu
lähteseisukohad ja KSH VTK avalikustati valla kodulehel märtsis 2019 koos koostöötegijate
ja kaasatavate esitatud ettepanekutega.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 27.05 – 26.06.2020. Teated
eelnõu avaliku väljapaneku kohta, sealhulgas väljapaneku toimumise ja arvamuste esitamise
võimaluse kohta, avaldati ajalehes Sakala 8.05.2020, juunikuu vallalehes Leole, Ametlikes
Teadaannetes 9.06.2020 ja valla veebilehel. Üldplaneeringu ja KSH eelnõuga oli võimalik
avaliku väljapaneku ajal tutvuda Põhja-Sakala vallamajas, Võhma teenuskeskuses, Kõo
teenuskeskuses, Kõpu teenuskeskuses, Soomaa külastuskeskuses ning valla veebilehel.
Eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 04.08.2020 Kõo
teenuskeskuses, Võhma Vaba Aja Keskuses ja Põhja-Sakala vallamajas ning 05.08.2020
Kõpu teenuskeskuses. Avalikest aruteludest teavitati maakonnalehes Sakala 15.07.2020,
vallalehes Leole juuli 2020 ja valla veebilehel. Eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste alusel tehti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused.
Informatsioon eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes
Sakala 03.09.2020, 2020 septembrikuu vallalehes Leole ja valla veebilehel.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastasid tingimusteta Viljandi Vallavalitsus,
Päästeamet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitseministeerium,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tori Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Politsei-
ja Piirivalveamet, Saarde Vallavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
2
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastasid tingimustega Terviseamet,
Keskkonnaamet, Maa-amet, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet.
Kohalik omavalitsus on nende ametkondadega teinud koostööd ning arvestanud seatud
tingimustega. Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata Järva Vallavalitsus, Mulgi
Vallavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus ja Türi Vallavalitsus.
Mitte vastanuid võib PlanS § 85 lõike 2 alusel lugeda planeeringu vaikimisi
kooskõlastanuteks.
Üldplaneering võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 257.
Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 02.08.2021 - 03.09.2021.
Materjalidega sai tutvuda Põhja-Sakala vallamajas, Võhma teenuskeskuses, Kõpu
teenuskeskuses ja valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja üldplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumisest teavitati koostöötegijaid ja kaastavaid 12.07.2021. Teated
üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest avaldati ajalehes Sakala 16.07.2021, 2021
augustikuu vallalehes Leole, Ametlikes Teadaannetes 01.07.2021 ja valla veebilehel.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 11 arvamuskirja. Planeeringu koostamise
korraldaja seisukohad kinnitati vallavalitsuse 21.09.2021 istungil ja edastati arvamuste
esitajatele e-kirjaga 22.09.2021 ja 23.09.2021. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste
avalikud arutelud toimusid 24.09.2021 Kõo teenuskeskuses, Võhma Vaba Aja Keskuses,
Suure-Jaani vallamajas, Kõpu teenuskeskuses ja veebikeskkonnas. Avalike arutelude
toimumisest teavitati koostöötegijaid ja kaasatavaid 31.08.2021. Teated avalike arutelude
toimumise kohta avaldati ajalehes Sakala 01.09.2021, 2021 septembrikuu vallalehes Leole ja
valla veebilehel. Vallavalitsuse 04.10.2021 toimunud istungil täpsustati vallavalitsuse
seisukohti vastavalt avalike arutelude käigus kokkulepitule. Informatsioon avaliku
väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Sakala 20.10.2021, 2021
novembrikuu vallalehes Leole ja valla veebilehel. Vallavalitsuse 04.10.2021 istungil
täpsustatud seisukohad edastati arvamusi esitanud isikutele 11.10.2021.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Põhja-Sakala valla üldplaneeringu koostamisel on
arvestatud kehtivate õigusaktidega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses
sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneering ei ole vastuolus kehtivate
õigusaktidega.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt on kehtestatud maakonnaplaneering
üldplaneeringu koostamise aluseks. Põhja-Sakala valda hõlmab Viljandimaa
maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2018) ja osaliselt Soomaa piirkonna
teemaplaneering (kehtestatud 2018).
Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui
maakonna ruumilise arengu suundumustega. Põhja-Sakala Vallavalitsus on käsitlenud
Viljandimaa maakonnaplaneeringu ja Soomaa piirkonna teemaplaneeringu täpsustamist
üldplaneeringu peatükis 10, kus on selgitatud ja põhjendatud, et üldplaneering ei sisalda
maakonnaplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.
Üldplaneeringuga täpsustatakse Viljandimaa maakonnaplaneeringut:
- Rohelise võrgustiku struktuurielementide paiknemise ja kasutustingimuste osas on
korrigeeritud rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride piire, arvestades maastiku
3
iseloomu, et rohevõrgustiku alad sobituksid paremini looduslike aladega ja kattuksid
vähem asustatud aladega.
- Väärtuslike maastike osas on Pilistvere kirikuküla väärtuslikku maastiku korrigeeritud
külakeskuse äärealal paiknevate põllumaade arvelt, mis ei ühtinud antud väärtusliku
maastiku kaitseväärtusega.
- Suure-Jaani linna linnalise asustusega ala piiride täpsustamisel on arvestatud tegelikke
ja üldplaneeringuga kavandatud maakasutusotstarbeid, ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arengualasid, asustusjaotuse muutmise ettepanekuid jms.
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu osas korrigeeritakse rohelise võrgustiku tugialade ja
koridoride piire, täpsustakse asustuse suunamise tingimusi ning jalgratta- ja jalgteede
kasutustingimusi.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Põhja-Sakala valla üldplaneeringu lahendus ei
muuda Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ ja Soomaa piirkonna teemaplaneeringu
põhilahendust.
3. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud ja arvestamata jäänud arvamuste kohta
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke arvamusi üldplaneeringu
lahenduse kohta. Põhja-Sakala Vallavalitsus vastas kõigile arvamustele ning korraldas
avalikud arutelud 24. septembril 2021 Kõo teenuskeskuses, Võhma Vaba Aja Keskuses,
Suure-Jaani vallamajas, Kõpu teenuskeskuses ja veebikeskkonnas. Avalike arutelude järgselt
ei jõutud kokkuleppele kodanik Rein Murikuga, kodanik Ako Lutsuga ning kodanik Avo
Järvega.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi avalikul
väljapanekul ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise
30.11.2021 Rein Murikuga ja 10.01.2022 Avo Järvega Rahandusministeeriumi REHO
Viljandi talituses. Ako Luts teatas kirjalikult oma mitteosalemisest ning esitas
Rahandusministeeriumile veelkord oma arvamused, lisades, et jääb nende juurde.
Ärakuulamise tulemusena nõustus Avo Järve kokkulepitud üldplaneeringu seletuskirja
täiendustega ja vallavalitsuse esindajate selgitustega. Lepiti kokku, et seletuskirja täiendatakse
tingimusega, et hoonestamata alal segahoonestuse maa-alale ehitiste kavandamisel kohalik
omavalitsus kaalub igakordselt detailplaneeringu koostamise vajadust. Üldplaneeringu
seletuskirja viiakse sisse täiendus, et piirete kõrgus elamualadel on soovituslikult kuni 1,2 m
ja seletuskirja tekstis tuuakse kirjapildis rõhutatult välja tingimus vaatesektoritesse rajatavate
piirete kohta. Kokkulepitud täiendused viiakse üldplaneeringu seletuskirja enne kehtestamist.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister oma kirjaliku
seisukoha nende üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud Rein Muriku ja Ako
Lutsu arvamuste kohta, mille osas ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste
esitajad ja kohalik omavalitsus – kokkuleppele ei jõudnud.
3.1. Rein Muriku esitatud arvamused
3.1.1. Rein Murik tegi ettepaneku ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks Navesti jõel
Loopre külas Loopre-Veski katastriüksusel ja põhjendas oma seisukohta vähendada
4
ehituskeeluvööndi ulatust tema kinnistul 30 meetrile ja õuealast põhja poolses osas 20
meetrile. Viimati nimetatud alale soovib ta puhkemajanduse arendamiseks rajada
kämpingumaju. Ta selgitas, et antud asukoht on sobiv kämpingute rajamiseks, kuna õuealast
lõuna pool paiknev ala piirneb maanteega, kust levib müra. Samuti ei soovi ta kämpingumaju
rajada haritavale põllumaale.
Vallavalitsus on selgitanud, et planeeringu koostamise algfaasis tegi Rein Murik taotluse
ehituskeeluvööndi vähendamiseks 10 meetrile veepiirist. Selle taotluse alusel tehti
üldplaneeringu lahenduses ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Keskkonnaamet
andis 18.03.2021 kirjas seisukoha, et ei pea otstarbekeks ehituskeeluvööndi ulatust niisuguses
ulatuses muuta. Keskkonnaameti seisukoht oli, et piisava põhjendatuse korral võib
ehituskeeluvööndi ulatust muuta 30 meetrini veepiirist. Arvestades Keskkonnaameti
seisukohta, pidas vallavalitsus võimalikuks kavandada üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi
ulatuse õuealast põhjapoolses osas 30 meetrile. Keskkonnaametile esitati põhjendatud taotlus
ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 meetrile. Vallavalitsus on selgitanud arvamuse esitajale,
et kinnistule on võimalik ehitada uusi ehitisi ka väljapoole ehituskeeluvööndit ja olemasoleva
elamu-teenindushoone õuemaale väljapoole veekaitsevööndit (10 m veepiirist). Lisaks
selgitati, ehituskeeluvööndi vähendamist on võimalik taotleda ka detailplaneeringu
koostamisel, kus on lahendatud kämpingute ning vajaliku tehnilise taristu paiknemine.
Rein Murik jäi oma arvamuse juurde - vähendada Navesti jõe ehituskeeluvööndit Loopre
külas Loopre-Veski kinnistul (35701:003:0195) 20 meetrini põhikaardile kantud veekogu
veepiirist seoses sooviga arendada puhkemajandust ja rajada kämpingud.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud
heakskiidu saamseks esitatud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud
haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Kohalik omavalitsus on
asjakohaselt põhjendanud oma seisukohti, kaalunud võimalusi uute ehitiste rajamiseks ning
selgitanud arvamuse esitajale, et ehitisi on võimalik rajada ka väljapoole ehituskeeluvööndit.
Arvestatud on Keskkonnaameti seisukohta1, kus tuuakse välja, et ehituskeeluvööndi
vähendamine on erand üldisest õigusnormist ning käesoleval juhul puudub ehituskeeluvööndi
vähendamise vältimatu vajadus. Samuti on kohalikul omavalitsusel, lähtudes
looduskaitseseaduse §-st 40, juba täpsema detailplaneeringu alusel võimalik põhjendatud
vajadusel taotleda Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. Üldplaneeringu ja KSH
aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda
üldplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada,
et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille
vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
3.1.2. Rein Murik esitas arvamuse, et otstarbekas on Olustvere alevikus Jaamaküla piirkonnas
laiendada kaugkütte- ning vee- ja kanalisatsioonipiirkonda, liita laiendamiseks kinnistud
aadressiga Jaamaküla tee 4, 6, 8, 10, 12, 14, ja 14a. Seni on olnud Jaamaküla piirkonnas
tootmisega tegutsemisel olnud takistuseks kütte, vee ja kanalisatsiooni puudumine. Ka
planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkt 3 näeb ette üldplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste
üldise asukoha ja nendest tulenevate kitsenduste määramise.
Vallavalitsus on selgitanud, et valla kaugküttepiirkonnad on kantud üldplaneeringu taristu ja
tehnovõrkude joonisele kooskõlastatult AS-iga Suure-Jaani Haldus. Ettepanekus esitatud
aadressidel (Jaamaküla tee kinnistute 4, 6, 8, 10, 12, 14 ja 12) asuvad peamiselt kasutuseta ja
kütmata garaažid ja laoruumid, lagunenud ehitised ja varemed. AS-i Suure-Jaani Haldus
selgituste kohaselt saab kaugküttevõrk tõhusalt ja tarbijate huvide kohaselt toimida vaid siis,
kui sellel on piisavalt suur tarbimiskoormus. Teadaolevalt puudub nendes hoonetes hetkel
1
Keskkonnaameti 27.12.2021 kiri nr 7-13/21/23345-3
5
aktiivne ja arvestatav soojatarbimine. Samuti puudub igasugune info ja garantii, et
eelmainitud objektidele kunagi tekib sellisel tasemel soojatarbimine, mis tagaks
investeeringute katmise ja käigus hoidmiseks vajaliku tarbimismahu. Liitujatele määratud
liitumistasu peab katma trassi ehitamiseks vajalikud investeeringud, keskkonnanõuete
täitmise, kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmise ning põhjendatud tulukuse. Lisaks liitumisega
seotud kuludele tuleb arvestada, et külmumise vältimiseks peab kogu kütteperioodi trassis
ringlema nõuetele vastava temperatuuriga vesi. See tähendab, et ligi kilomeetrise
kaugküttetrassi rajamise ja käigus hoidmise otstarbekus ning tasuvus peab tuginema reaalsele
tarbimisvajadusele ja faktiandmetele.
Rein Murik tõi välja, et Jaamaküla piirkonnas võib kinnistuomanikel tekkida vastavalt
arendustegevusele sellisel tasemel soojatarbimine, et otstarbekas oleks rajada
kaugküttevõrgustik.
Vallavalitsus selgitas, et puudub info, et antud piirkonnas on või tekib soojatarbimine, kas
piirkonna kinnistute omanikel on vajadus ja võimalus kaugküttepiirkonna kehtestamisega
tekkiva liitumiskohustuse täitmiseks.
Rein Murik jäi oma arvamuse juurde - Olustvere alevikus Jaamaküla piirkonnas tuleks
laiendada kaugkütte- ning vee- ja kanalisatsioonipiirkonda, liita laiendamiseks kinnistud
aadressiga Jaamaküla tee 4, 6, 8, 10, 12, 14, ja 14a.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus esitatud ettepanekut kaalunud ning
asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Koostatud
planeeringulahenduse sobivust ja vajalikkust antud asukohas on üldplaneeringu
vastuvõtmisega kinnitanud ka Põhja-Sakala Vallavolikogu. PlanS § 4 kohaselt on
planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama
maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle
pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt kohaliku elu
küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine ja § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku
elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine. Rahandusministeerium on
seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse
hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide
arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.2. Ako Lutsu esitatud arvamused
3.2.1. Ako Lutsu soov on, et Põhja-Sakala vald saaks PlanS §-s 1 toodud eesmärkidele vastava
üldplaneeringu, milline looks eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava
kvaliteetse ning ehitatud keskkonna kujunemiseks. Arvamuse esitaja väitel avalikustatu ei ühti
tema soovidega. Ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid on välja selgitamata ja kajastamata.
Vallavalitsus on selgitanud, et vastuvõetud valla üldplaneering loob eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks,
soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut. Vallavalitsuse hinnangul vastab üldplaneering PlanS §-s 1 toodud
eesmärkidele. Ühiskonnaliikmeid on kaasatud vastavalt planeerimisseadusele ja neil on kogu
planeeringu koostamise ajal olnud võimalus väljendada oma vajadusi ja huve, mida on ka
tehtud ja planeeringu koostamisel on võimalusel arvestatud huvide ja vajadustega. Peamiselt
6
on vajadused ja huvid olnud seotud maakasutuse otstarbe muutmisega, erateede avalikuks
kasutamiseks määramisega, ehituskeeluvööndi vähendamisega, kergliiklusteede rajamisega.
Üldplaneeringuga seonduvat on kajastatud vallalehes Leole, ajalehes Sakala, Põhja-Sakala
valla veebilehel, väljaandes Ametlikud Teadaanded ning erinevaid huvigruppe on teavitatud
planeeringuga seonduvast e-kirja teel. Lisaks, kui ühiskonnaliikmed avaldasid soovi eraldi
kohtumiseks siis neile seda ka võimaldati. Kogu üldplaneeringu koostamise protsessi vältel
oli võimalik pöörduda otse kohaliku omavalitsuse planeeringuspetsialisti poole. Näiteks
korraldati Soomaa piirkonnas eraldi kohtumine just elanike soovil, kuhu kutsuti ka arvamuse
esitaja.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on selgitanud ja põhjendanud,
et üldplaneering on koostatud arvestades PlanS §-s 1 toodud eesmärke. Vallavalitsuse poolt
esitatud üldplaneeringu menetluse dokumentatsioonist nähtub, et planeerimisseaduses toodud
põhimõtteid on planeeringu koostamisel arvestatud. Üldplaneeringu koostamisel on kohalik
omavalitsus arvestanud ühiskonnaliikmete huvidega lähtuvalt PlanS §-des 9 ja 10 sätestatud
avalikkuse kaasamise ja teavitamise ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtetest.
Kohaliku omavalitsuse poolt on olnud tagatud võimalused igaühel oma arvamust avaldada.
Üldplaneeringu koostamisel on avalikkust teavitatud planeeringulahenduse tutvustustest,
avalikest väljapanekutest ning avalikust aruteludest väljaandes Ametlikud Teadaanded,
maakonnalehes Sakala, vallalehes Leole ning valla veebilehel. Erinevaid huvigruppe on
teavitatud planeeringu küsimustes. Vallavalitsuse üldplaneeringu töögrupp on olnud avatud
ettepanekutele ja koostööle.
3.2.2. Ako Luts leiab, et puudub olemasoleva olukorra analüüs ja selge, arusaadav
arengusuundade käsitlus.
Vallavalitsus on selgitanud, et üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise käigus on analüüsitud
ja aluseks võetud olemasolevat maakasutust, transpordivõrgustikku, rohevõrgustikku,
miljööväärtuslike alasid väärtuslikke põllumajandusmaid jne. Keskkonnamõjude hindamise
käigus on antud planeeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna põhjalik
kirjeldus. Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted on toodud planeeringu seletuskirja
peatükis 1.2. Selguse ja arusaadavuse küsimuses saab arvamuse esitaja pöörduda
vallavalitsuse ametniku poole. Olemasoleva olukorra analüüs ei ole vormistatud eraldi
dokumendina aga on planeeringu koostamisel läbi viidud.
Rahandusministeeriumi hinnangul on üldplaneeringu lahendus välja töötatud arvestades valla
ruumilise arengu üldiseid põhimõtteid (välja toodud planeeringu seletuskirja peatükis 1.2),
kui ka arvestades PlanS § 74 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu eesmärki ‒ kogu valla
territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Planeeringudokumentatsioonist nähtub, et planeeringu koostamisel on arvestatud
olemasoleva olukorraga, KSH väljatöötamisel on koostatud planeeringuala mõjutatava
keskkonna põhjalik kirjeldus. Kohalik omavalitsus on kaalutlenud ja põhjendanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Toodud põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10
lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
3.2.3. Ako Luts leiab, et üldplaneering ei vasta tegelikule olukorrale vallas, erinevate
regioonide käsitlus puudub.
Vallavalitsus on selgitanud, et üldplaneeringuga on olemasoleva olukorra alusel määratud
maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused, lähtudes piirkonnale iseloomulike
7
väärtuste säilitamise ja arendamise vajadustest. Piirkonna all mõeldakse kogu valla
territooriumit. Tegemist on väheneva rahvastikuga maavallaga, kus ei ole põhjendatud
regioonide erinev käsitlus ja sellega seoses lisa kitsenduste seadmine. Üldplaneeringu
eesmärk on suunata asustuse arengut, aga mitte üle reguleerida ning kaasa tuua liialt palju
kitsendusi ning sellega liialt piirata arendus- ja ehitustegevust. Oluline on püüda säilitada
rahvaarvu ning meelitada ettevõtjaid valda tegutsema.
Rahandusministeerium, on seisukohal, et vallavalitsus on põhjendanud üldplaneeringus kogu
valla territooriumi käsitlemist tervikliku planeeringualana. Üldplaneeringu seletuskirja
peatükis 1.2. Valla ruumilise arengu põhimõtted on selgitatud ruumilise keskkonna
käsitlemise alused. Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 257 on
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 3 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine
ja § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise
korraldamine.
3.2.4. Ako Luts leiab, et üldplaneeringus segamini esitatud üldised kasutus- ja
ehitustingimused pole arusaadavad. A. Luts väidab, et esineb mitmeid vastuolusid,
puudujääke, mille olemasolu tunnistatakse tema arvamuste teadmiseks võtmisega.
Vallavalitsus on vastanud, et arvamuse esitaja pole selgitanud, mis ei ole arusaadav ning
seetõttu on keeruline ka midagi paremaks muuta. Tegemist on ühe üldplaneeringu seletuskirja
lugeja hinnanguga ning rohkem ei ole selles osas ettepanekuid tulnud. Tekstist arusaamine on
alati individuaalne, aga alati on olemas vallavalitsuse ametnik, kes aitab kõigis tingimustes
orienteeruda. „Teadmiseks võetud“ all mõeldakse, et vallavalitsus võtab teadmiseks, et
kodanik A. Lutsul on selline arvamus, kuid seda arvamust ei peeta selliseks, mille alusel tuleks
teha planeeringu koostamise protsessis ja sisus muudatusi.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et maakasutus- ja
ehitustingimused planeeringus on seatud vastavalt PlanS § 75 seatud ülesannetele.
Üldplaneeringu on kooskõlastanud asjaomased riigiametid, kes kooskõlastamisega on
kinnitanud üldplaneeringu vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile. Põhja-Sakala
Vallavolikogu on 17.06.2021 otsusega nr 257 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Üldplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle
ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste,
muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
3.2.5. Ako Luts leiab, et esitatust ei nähtu, et planeeringu koostamisel oleks lähtutud
Rahandusministeeriumi nõuannetest.
Vallavalitsus on selgitanud, et üldplaneeringu koostamisel on planeeringu koostaja ja
planeeringu koostamise korraldaja lähtunud planeerimisseadusest, teistest õigusaktidest,
juhenditest ja nõuannetest ning oma teadmistest ja praktikast. Rahandusministeeriumi
nõuanded on kui soovitused ning nendega arvestamine ja kinni pidamine sõltub kohaliku
omavalitsuse eripärast.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on planeeringulahenduse välja-
töötamisel tuginenud planeerimisseaduse põhimõtetele. Planeeringu koostamisel on aluseks
võetud olemasolevad planeeringud, arengudokumendid ning metoodilised juhendid, sh
8
Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud üldplaneeringu nõustik, samuti ametkondade
soovitused.
3.2.6. Ako Luts on arvamusel, et üldplaneeringu koostamise protsessi pole kaasatud valla
kodanikke, avalikustamine ja avaliku arutelu korraldamine ei ole kaasamine koostamisele.
Vallavalitsus on selgitanud, et vallakodanikke on kaasatud vastavalt planeerimisseadusele.
Avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud on toimunud vastavalt planeerimisseadusele.
Kõigil valla kodanikel on olnud kogu üldplaneeringu koostamise protsessi vältel võimalik
esitada oma arvamusi ja ettepanekuid. Kohalik omavalitsus ei saa sundida kodanikke
üldplaneeringu koostamise protsessis osalema, kui nad ise selle vastu huvi ei tunne.
Rahandusministeerium, lähtuvalt heakskiidu saamiseks esitatud planeeringumaterjalidest, on
seisukohal, et planeeringu koostamise korraldaja poolt on olnud tagatud võimalused igaühel
oma arvamust avaldada. Üldplaneeringu koostamisel on avalikkust teavitatud
planeeringulahenduse tutvustustest, avalikest väljapanekutest ning avalikest aruteludest
väljaandes Ametlikud Teadaanded, maakonnalehes Sakala, vallalehes Leole ning valla
veebilehel. Erinevaid huvigruppe on teavitatud planeeringu küsimustes. Vallavalitsuse
üldplaneeringu töögrupp on olnud avatud ettepanekutele ja koostööle. Planeeringumenetluse
kontrollimisel tuvastati, et üldplaneeringu ja KSH koostamine on toimunud vastavuses
planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetega üldplaneeringu koostamiseks (vt käesoleva
kirja punkt 1).
3.2.7. Ako Luts leiab, et kasutatud on ministri poolt kehtetuks tunnistatud teemaplaneeringut.
Vallavalitsus on selgitanud, et planeeringu koostamisel on kasutatud kehtiva Viljandimaa
maakonnaplaneeringu 2030+ Lisa 5 Viljandimaa väärtuslike maastike register materjale.
Rahandusministeerium on seisukohal, et planeeringu koostamisel ei ole kasutatud
regionaalhalduse ministri poolt kehtetuks tunnistatud materjale. Üldplaneeringu koostamisel
on aluseks võetud kehtivad maakonnaplaneeringud: Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+
(kehtestatud 2018) ja Soomaa piirkonna teemaplaneering (kehtestatud 2018).
3.2.8. Ako Luts on arvamusel, et puudub tuleohutuse seisukohalt tähtsa probleemi – tuletõrje
vee olemasolu, kättesaadavuse, veevõtukohtade kaasaegsetele nõuetele vastavuse analüüs ja
vajalike arengusuundade käsitlus selles valdkonnas. A. Luts selgitab, et iga hoone, milline
asub Põhja-Sakala valla territooriumil, talu, vajab tulekahju korral vett tule kustutamiseks.
Vesi peab olema kättesaadav hoonele võimalikult lähedalt (kauguse normi ei leia).
Mõeldamatu on, et hajaasustuses iga talu juurde ehitatakse kaasaegsele tehnikale vajaliku
platsiga tuletõrje veevõtu koht. Tuletõrjevee olemasolu kindlustamiseks tuleb rajada Põhja-
Sakala valla maa-alale kaasaegsete veevõtukohtade süsteem, milline tagaks kustutusvee kõigi
valla maa-alal asuvate hoonete jaoks.
Puudub päästeteenistuste võimekuse analüüs ja vajalikud arengusuunad. Päästeameti
kodulehel näidatud Suure-Jaani riikliku komando ja Kõpu vabatahtlike komando võimekus ei
kata Põhja-Sakala valla maa-ala. Vajalik oleks olukorra analüüs ja arengusuunad selles
valdkonnas. Tule kustutamiseks on vaja päästjaid, korras tehnikat ja vett. Probleemi tuleb
käsitleda kompleksselt, mitte ühekaupa.
Vallavalitsus on selgitanud, et üldplaneeringus on toodud üldised põhimõtted tuletõrje
veevõtukohtade arendamisel (ptk 5.2.4.1). Vallavalitsus viitab, et vallas asuvad veevõtukohad
on toodud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Kauguse norm ei ole üldplaneeringus ära toodud,
sest üldplaneeringu kehtivusaja jooksul võivad antud kaugused muutuda. Näiteks hetkel on
üldplaneeringu koostamise konsultandile teada, et normidega määratud kaugust soovitakse
muuta ning seetõttu ei ole mõistlik antud kaugust kajastada üldplaneeringus. Alati on võimalik
antud kaugust täpsustada kohaliku omavalitsuse spetsialistiga. Kindlasti on oluline märkida,
9
et kui seadus määrab veevõtukohtade paiknemise tingimused siis üldplaneering ei tohi
nendega vastuollu minna. Oluline on kaasaegse veevõtukohtade süsteemi loomine ning
selleks on tehtud koostööd päästeametiga. Koostöös nendega on määratud uute
veevõtukohtade asukohad. Päästeteenistuse võimekuse analüüs ja arengusuunad ei kuulu
planeerimisseaduse § 75 lõike 1 kohaselt üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka.
Antud probleemi ei ole võimalik lahendada üldplaneeringuga. Kohalik omavalitsus on
probleemist teadlik aga probleemi lahendamiseks on vajalik päästekomandode rahastamise
kasvamine.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on käsitletud tuleohutuse teemat
asjakohaselt koostöös Päästeametiga. Päästeteenistuse võimekuse analüüs ning
arengusuundade väljatöötamine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringu lahenduses
on toodud võimalused läbi maakasutus- ja ehitustingimuste päästetaristu arendamiseks.
Üldplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet kirjaga 11.03.2021, mistõttu heakskiidu andja
saab lugeda üldplaneeringu vastavaks päästeameti nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on
tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu,
mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
3.2.9. Ako Luts on leiab, et puudub arstiabi kättesaadavuse analüüs ja arengusuunad, mis
näitaksid vajalikke ehitamise vajadusi, vajalike ehitiste asukohti või teisi arenguvõimalusi
(lahendusi).
Vallavalitsus on selgitanud, et arstiabi kättesaadavuse analüüs ja arengusuunad ei kuulu
planeerimisseaduse § 75 lõike 1 kohaselt üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka.
Planeeringulahendus võimaldab rajada ühiskondlike ehitiste maa-alale tervishoiuehitisi.
Analüüsitud on olemasoleva olukorra juures ka erinevat tüüpi arstiabi kättesaadavust. Sellest
lähtuvalt on planeeritud nii ühiskondlike ehitiste maa-alasid kui ka segaotstarbelisi maa-
alasid, mis võimaldavad arstiabiteenuse kättesaadavust parandada. Üldplaneeringuga ei ole
võimalik teenuste osutajaid sundida valda tulema teenust pakkuma.
Rahandusministeerium on seisukohal, arstiabi kättesaadavuse analüüs ja arengusuundade
väljatöötamine ei ole üldplaneeringu otsene ülesanne. Viljandimaa maakonnaplaneeringus on
kavandatud meetmed teenuste (sh ka tervishoiuteenuste) kättesaadavuse tagamiseks.
Üldplaneeringus on lahendatud ülesanded, mis aitavad kaasa arstiabi kättesaadavusele, nt
piirkonna teedevõrk ja maakasutustingimused keskuste maa-aladel, mis on määratud selliselt,
et võimaldavad viia ellu maakonnaplaneeringus kavandatut.
4. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 3 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine
ja § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise
korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate
maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
10
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust
üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud
planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada
üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele.
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning
lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on
kooskõlastatud asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega.
Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Seega antud
juhul otsustab Põhja-Sakala Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult
paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud
isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab
haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi
ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes
põhjendatud huve.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus3. Palun kohalikul omavalitsusel Põhja-Sakala valla üldplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2,
annan heakskiidu Põhja-Sakala valla üldplaneeringule ning tagastan planeeringu
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
2
RKHKo 3-3-1-39-07
3
RKHKo 3-3-1-37-04
11
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga4.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
R. Murik
A. Luts
A. Järve
Tiia Kallas 715 5892
[email protected]
4
RKHKo 3-3-1-12-07
12