Rahandusministeerium · 4. veebruar 2022
Sisu (failidest)
FinanceEstonia
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
3. veebruar 2022
FinanceEstonia ettepanekud kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku
tõstmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele
Lugupeetud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Käesolevaga esitab mittetulundusühing “FinanceEstonia” oma seisukohad 09.01.2022
rahandusministeeriumi poolt edastatud kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku
tõstmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse osas (edaspidi „VTK“).
FinanceEstonia on aastaid seisnud kohaliku kapitalituru arendamise eest ja toetanud kohaliku
pensionivara mahu kasvatamist. Oleme läbivalt rõhutanud vajadust luua inimestele ja ettevõtetele
täiendavaid võimalusi pensioni II ja III sambasse investeerimisel ja soovime siinkohal antud eelnõu
väljatöötamise kavatsuse initsiatiivi kiita, sellega esimesel võimalusel edasi minna ning jätkata tööd
täiendavate meetmete loomiseks kohaliku kapitalituru arendamisel ja pensionikogumise mahu
kasvatamiseks. Lisaks aitavad VTK-s toodud muudatused leevendada riigieelarve koormust
tulevikus, vähendades esimese samba osatähtsust kogu väljamakstavast pensionist – see on meie
demograafilist olukorda silmas pidades vältimatu areng.
Kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine läbi pensionikogujale tema poolt tehtava makse
määra osas suurema valikuvabaduse andmise on tervitatav muudatus. Küll aga on küsitav, et kui
paljud kord juba II samba süsteemist lahkunud isikud otsustavad uuesti liituda ja valivad hiljem
täiendavalt veel ka 2%-st suurema sissemakse. Pigem otsustavad sissemakse suurendamise kasuks
need inimesed, kes - olles ka hetkel sissemakse tegijad - teadvustavad pensioniks kogumise vajadust
ning soovivad suurendada enda asendusmäära, tagamaks endale kõrgem elukvaliteet
väljamakseperioodil. Veelkord, selle vabaduse andmine on oluline hoob tuleviku pensionäride elujärje
parandamisel, kuid ei lahenda probleemi täies ulatuses.
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
Lahendusi tuleks jätkuvalt otsida ka nendele isikutele mõeldes, kes pensioniks kogumist vajalikuks ei
pea. I samba puhul on korduvalt tehtud muudatusi suurema solidaarsuse suunas, mis võimaldab ära
hoida (või vähemalt edasi lükata) olukorda, kus makstav pension jääb alla arvestusliku
elatusmiinimumi. Kuid järjest suurenev solidaarsus I samba osas toob paratamatult kaasa olukorra,
kus asendusmäär langeb ning pensionile jäämine tooks kaasa järsu elukvaliteedi languse, kui seda
ei kompenseeri suurem panus kogumispensioni näol.
Eelnevas lõigus välja toodut silmas pidades on väga oluline selgitustöö nii kogumise vajalikkuse kui
ka täiendava kogumise võimaluste osas, näiteks läbi erinevate teavituskampaaniate. See aitaks
suurendada nende isikute osakaalu, kelle soovitud asendusmäär ja tegelik säästmiskäitumine
oluliselt lahknevad ning kellele ühel hetkel tuleb järsk elustandardi langus üllatusena. Üksnes
kampaaniatest aga tõenäoliselt ei piisa – eriti kui pensioniiga on aastakümnete kaugusel. VTKs
püstitatud probleemi - asendusmäära langemine alla 40% - lahendamiseks tuleb viivitamata edasi
liikuda ka teiste meetmetega. Nende seas olulisim on tööandjapensioni toimimise üldise raamistiku
väljatöötamine ja kehtestamine - laiemalt vabatahtliku pensioniks kogumise maksustamise põhimõte
ülevaatamine ning kaasajastamine.
Tervikvaatena probleemile lähenedes on võimalik hõlmata rohkemaid gruppe inimesi, keda see
puudutab, sh erinevate sissetulekutega, töövormidega ning kogumispensioniga liitunud, mitteliitunud
ning sealt (ajutiselt) väljunud inimesed.
a) Muudatuse kavandatav jõustumise aeg
VTK-s on õigusakti eeldatava vastuvõtmise ajana välja toodud 2022 I poolaasta ning rakendamise
ajana 2025 jaanuar. Sedavõrd pika rakendamistähtaja põhjus on VTK-s ka välja toodud – kui muude
sihtrühmade vajalikud arendused ja muudatused protsessides on hinnanguliselt võimalik teostada 9
kuu või sellest lühema perioodi jooksul, siis Maksu- ja Tolliameti puhul on hinnanguline
arendustähtaeg märkimisväärselt pikem.
Võttes arvesse probleemi olemust ja ulatust, mida VTK-s toodud meetmetega lahendada püütakse,
on FE hinnangul oluline, et muudatus rakenduks esimesel võimalusel. Kuivõrd EMTA puhul toodud
aeg on hinnanguline ja sõltub arenduspartnerist, keda hetkel veel valitakse, annab see lootust, et
muudatuste rakendamine on siiski võimalik VTK-s toodud 3 aastasest tähtajast lühema ajaga,
hiljemalt 2024. aasta alguseks.
Muudatuste kavandatavat rakendamise aega aitaks ettepoole tuua ka näiteks järgnevas punktis
täpsemalt kirjeldatud ettepaneku arvesse võtmine. Kui makse määra oleks võimalik muuta 3 korda
aastas, oleks võimalik muudatusi rakendada ka 2024 alguses või aasta sees. Kui 2024 alguseks
EMTA arendus siiski valmis ei saaks, oleks alternatiivne rakendustähtaeg 2024 mai esimene tööpäev
3
või 2024 septembri esimene tööpäev. Kuivõrd teistel süsteemi osalistel enda protsessi ja süsteemide
muutmiseks kulub hinnanguliselt vähem aega, oleks võimalik makse määra avalduste
vastuvõtmisega alustada siiski juba 2024 alguses.
Ettepanek: Muudatus jõustada esimesel võimalusel ja sihtida 2024 algust.
b) Makse määra muutmise sagedus
Kuigi VTK-s on makse määra muutmise sageduse võimaliku lahendusena toodud välja see, et makse
määra avalduse jõustumisaegu oleks sarnaselt muudele avaldustele (valikuavaldus, osakute
vahetamise avaldus, väljumisavaldus) kalendriaasta kohta 3, on valitud lahendus, kus makse määra
saab muuta üksnes 1 kord aastas.
Lisaks sellele, et see panustab ühe asjaoluna muudatuse hilisemasse rakendamisse, oleks
FinanceEstonia hinnangul ka pikaajalises vaates mõistlikum ühtlustada avalduse jõustumise loogika
muude avalduste omaga. II samba osas esitatavate avalduste osas on ka kehtiva seaduse kohaselt
esitatavate avalduste puhul avalduste esitamise ning jõustumise kord võrdlemisi keeruline, erinedes
süsteemiga liitumise, liitumisest loobumise, nö aktiivse fondi/pensioni investeerimiskonto (see fond
või konto, kuhu laekuvad isiku maksed) muutmise, osakute vahetamise/PIK-ile kandmise, süsteemist
väljumise osas ka siis, kui vaadelda üksnes kogumisperioodi. Üks ühine joon avaldustel siiski on –
kui avalduse esitamise hetkel avaldus koheselt ei jõustu, on selle jõustumine võimalik 3 korda aastas.
Peamiste põhjustena, miks valitud on üks kord aastas jõustumine, on välja toodud suurem
operatsioonirisk tööandjatele (kontrolle tuleb teostada 3 korra asemel 1 kord aastas) ning füüsilistest
isikust ettevõtjatele 3 korda aastas muutuda võiva maksemäära kohaldamise keerukus. Tööandja
operatsiooniriski puhul on seejuures välja toodud ka see, et makse tegemise (sisuliselt, kas
kohaldatakse 0% määra või 2% määra) kohaldamise kontrolli tuleb niikuinii teostada kolm korda
aastas.
FinanceEstonia hinnangul on tööandjatel vaja toimivat lahendust tagamaks seda, et makse
teostamise vajadust ja kohaldatavat määra kontrollida ning kolm korda aastas kontrolli teostamisel
võib eelmise kontrolli käigus tehtud eksimuse hoopis kiiremini tuvastada ja parandada. Tööandjatele
avaldatav mõju ei näi eelnevast tulenevalt makse määra muutumise võimalikust sagedusest
tulenevalt erinevat, sest rakenduva maksemäära juures tuleb juba täna niikuinii kontrollida seda 3
korda aastas.
FIE-de puhul on ka kehtivas kogumispensionide seaduses ulatuslikult erisusi. Muuhulgas on KoPS-i
§ 11 lõikes 2-1 nähtud ette FIE puhul osalise tasumise korra olukorras, kus FIE on kohustatud makset
4
tasuma vähem kui tervel makse tasumise perioodil. Samamoodi oleks võimalik näha ette ka kord
erineva määra kohaldamiseks. Alternatiivina võib FIE-de puhul määrana kohaldada ka üksnes seda,
mis kohaldub maksude deklareerimise hetkel. Sellisel juhul saaks FIE-de puhul aasta jooksul
jõustuda 3 avaldust, ent reaalset mõju omaks neist üks.
Lahendus, kus avaldus saab jõustuda 3 korda aastas, ei tekita muudatusega süsteemi juurde uut
erineva jõustumistähtajaga avaldust olukorras, kus pikk jõustumistähtaeg ei ole tegelikult sisulistel
põhjustel vajalik. See annab kogujatele ka suurema paindlikkuse enda otsuse muutmisel, kui nende
olukorras või vajadustes toimub muudatusi. See omakorda võib avaldada positiivset mõju täiendava
kogumise otsuse tegemisele – kuivõrd sissemakse suurendamine avaldab mõju netopalga suurusele,
võib olukord, kus otsus tuleb teha 12 kuu kohta ette, olla selle otsuse tegemine koguja jaoks raskem.
Lisaks täiendava sissemakse puhul sellise lahenduse eelistamisele võiks FinanceEstonia hinnangul
vaadata ka üle olemasolevate avalduse liikide puhul nende esitamise, muutmise ja tühistamise korra
selle pilguga, kas mõne avalduse puhul on kohaldatavad erisused sisulise põhjuseta ning muudavad
süsteemi keerulisemaks ja vähem paindlikuks ilma, et pikk jõustumistähtaeg, tühistamise/muutmise
võimaluse puudumine ühelegi süsteemi osalisele midagi juurde annaks. Ühe sellise avalduse näitena
võiks välja tuua ka avalduse, millega tekib või kaob makse tasumise kohustus. Hetkel on avalduse
jõustumisaeg pikk ja tühistamine/muutmine piiratud. See ei ole aga vajalik ei tööandjate,
pensionifondide, kogujate endi, EMTA, registripidajate ega kontohalduri perspektiivist. Koos makse
määra muudatusega võiks kaaluda ka selle osas lahenduse kasutamist, kus avaldust on võimalik
muuta/tühistada varem kui kuu enne avalduse jõustumist.
Ettepanek: Kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku muutmise avalduse esitamise
sagedust tõsta 1 korra pealt aastas 3 korra peale aastas sarnaselt juba kehtivatele fondivahetuse
avalduse perioodidele.
c) II samba fondide kasutamine tööandjapensionina
VTK-s on eesmärgina välja toodud mediaanpensioni ja mediaanpalga suhte tõstmine või vähemalt
hoidmine ning probleemina madala asendusmäära kõrval ka vähene hõlmatus. Üks võimalus
pensionisäästude suurendamiseks ja hõlmatuse parandamiseks on lubada ka tööandjal töötaja
pensionikontole sissemaksete tegemine. Sissemakseid tehtaks jätkuvalt läbi EMTA, nii et see ei
suurendaks II samba rahapesuriski. Küll aga looks II samba sissemaksete mugavam lahendus ning
suurem olemasolevate osakuomanike arv eeldused ka tööandja poolsete sissemaksete
populaarsemaks muutumisele Eestis. Samuti on paljude tööandjate jaoks oluline see, et väljamakseid
fondist ei saaks teha piiranguteta ning et pensioniks mõeldud raha tõepoolest ka pensionieas
5
kasutataks. Täiendava muudatusena eeldaks tööandjapensioni toimima hakkamine Eestis ka
tööandja poolt tehtavate pensionimaksete maksustamise põhimõtete ülevaatamist. 20 aastat
kogumispensioni ajalugu on näidanud, et kehtiva maksusüsteemi tingimuste juures on
tööandjapensioni populaarsuse kasvatamine Eestis väga keeruline.
Töötaja ja tööandja suuremate vabatahtlike sissemaksete võimaluse koosloomine aitaks tõenäoliselt
kokku hoida IT-arenduskuludelt ning vähendada eri ajahetkedel jõustuvate muudatuste arvu.
Ettepanek: Luua lisaks töötajatele ka tööandjatele võimalus vabatahtlikult töötajate II sambasse
panustamiseks ja loobuda tööandja poolt tehtud vabatahtlikele pensionimaksetele sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osamaksu rakendamisest, st mitte võtta pensionimaksu tööandjapoolse
vabatahtliku kogumispensioni sissemakse pealt.
FinanceEstonia on valmis esitatud ettepanekuid vajadusel täiendavalt selgitama ning II samba
sissemakse määrade vabatahtliku muutmise lahenduse protsessi tehniliste ja muude detailide osas
kaasa mõtlema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaido Saar Joel Kukemelk
FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht