dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

seisukohad kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku tõstmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse osas

Rahandusministeerium · 4. veebruar 2022
Viit
1.1-10.1/181-3
Registreeritud
4. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kertu Fedotov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎FE seisukohad KoPS VTK 03.02.2022.asice242 KB

Sisu (failidest)

FinanceEstonia Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 3. veebruar 2022 FinanceEstonia ettepanekud kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku tõstmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele Lugupeetud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Käesolevaga esitab mittetulundusühing “FinanceEstonia” oma seisukohad 09.01.2022 rahandusministeeriumi poolt edastatud kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku tõstmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse osas (edaspidi „VTK“). FinanceEstonia on aastaid seisnud kohaliku kapitalituru arendamise eest ja toetanud kohaliku pensionivara mahu kasvatamist. Oleme läbivalt rõhutanud vajadust luua inimestele ja ettevõtetele täiendavaid võimalusi pensioni II ja III sambasse investeerimisel ja soovime siinkohal antud eelnõu väljatöötamise kavatsuse initsiatiivi kiita, sellega esimesel võimalusel edasi minna ning jätkata tööd täiendavate meetmete loomiseks kohaliku kapitalituru arendamisel ja pensionikogumise mahu kasvatamiseks. Lisaks aitavad VTK-s toodud muudatused leevendada riigieelarve koormust tulevikus, vähendades esimese samba osatähtsust kogu väljamakstavast pensionist – see on meie demograafilist olukorda silmas pidades vältimatu areng. Kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine läbi pensionikogujale tema poolt tehtava makse määra osas suurema valikuvabaduse andmise on tervitatav muudatus. Küll aga on küsitav, et kui paljud kord juba II samba süsteemist lahkunud isikud otsustavad uuesti liituda ja valivad hiljem täiendavalt veel ka 2%-st suurema sissemakse. Pigem otsustavad sissemakse suurendamise kasuks need inimesed, kes - olles ka hetkel sissemakse tegijad - teadvustavad pensioniks kogumise vajadust ning soovivad suurendada enda asendusmäära, tagamaks endale kõrgem elukvaliteet väljamakseperioodil. Veelkord, selle vabaduse andmine on oluline hoob tuleviku pensionäride elujärje parandamisel, kuid ei lahenda probleemi täies ulatuses. P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 Lahendusi tuleks jätkuvalt otsida ka nendele isikutele mõeldes, kes pensioniks kogumist vajalikuks ei pea. I samba puhul on korduvalt tehtud muudatusi suurema solidaarsuse suunas, mis võimaldab ära hoida (või vähemalt edasi lükata) olukorda, kus makstav pension jääb alla arvestusliku elatusmiinimumi. Kuid järjest suurenev solidaarsus I samba osas toob paratamatult kaasa olukorra, kus asendusmäär langeb ning pensionile jäämine tooks kaasa järsu elukvaliteedi languse, kui seda ei kompenseeri suurem panus kogumispensioni näol. Eelnevas lõigus välja toodut silmas pidades on väga oluline selgitustöö nii kogumise vajalikkuse kui ka täiendava kogumise võimaluste osas, näiteks läbi erinevate teavituskampaaniate. See aitaks suurendada nende isikute osakaalu, kelle soovitud asendusmäär ja tegelik säästmiskäitumine oluliselt lahknevad ning kellele ühel hetkel tuleb järsk elustandardi langus üllatusena. Üksnes kampaaniatest aga tõenäoliselt ei piisa – eriti kui pensioniiga on aastakümnete kaugusel. VTKs püstitatud probleemi - asendusmäära langemine alla 40% - lahendamiseks tuleb viivitamata edasi liikuda ka teiste meetmetega. Nende seas olulisim on tööandjapensioni toimimise üldise raamistiku väljatöötamine ja kehtestamine - laiemalt vabatahtliku pensioniks kogumise maksustamise põhimõte ülevaatamine ning kaasajastamine. Tervikvaatena probleemile lähenedes on võimalik hõlmata rohkemaid gruppe inimesi, keda see puudutab, sh erinevate sissetulekutega, töövormidega ning kogumispensioniga liitunud, mitteliitunud ning sealt (ajutiselt) väljunud inimesed. a) Muudatuse kavandatav jõustumise aeg VTK-s on õigusakti eeldatava vastuvõtmise ajana välja toodud 2022 I poolaasta ning rakendamise ajana 2025 jaanuar. Sedavõrd pika rakendamistähtaja põhjus on VTK-s ka välja toodud – kui muude sihtrühmade vajalikud arendused ja muudatused protsessides on hinnanguliselt võimalik teostada 9 kuu või sellest lühema perioodi jooksul, siis Maksu- ja Tolliameti puhul on hinnanguline arendustähtaeg märkimisväärselt pikem. Võttes arvesse probleemi olemust ja ulatust, mida VTK-s toodud meetmetega lahendada püütakse, on FE hinnangul oluline, et muudatus rakenduks esimesel võimalusel. Kuivõrd EMTA puhul toodud aeg on hinnanguline ja sõltub arenduspartnerist, keda hetkel veel valitakse, annab see lootust, et muudatuste rakendamine on siiski võimalik VTK-s toodud 3 aastasest tähtajast lühema ajaga, hiljemalt 2024. aasta alguseks. Muudatuste kavandatavat rakendamise aega aitaks ettepoole tuua ka näiteks järgnevas punktis täpsemalt kirjeldatud ettepaneku arvesse võtmine. Kui makse määra oleks võimalik muuta 3 korda aastas, oleks võimalik muudatusi rakendada ka 2024 alguses või aasta sees. Kui 2024 alguseks EMTA arendus siiski valmis ei saaks, oleks alternatiivne rakendustähtaeg 2024 mai esimene tööpäev 3 või 2024 septembri esimene tööpäev. Kuivõrd teistel süsteemi osalistel enda protsessi ja süsteemide muutmiseks kulub hinnanguliselt vähem aega, oleks võimalik makse määra avalduste vastuvõtmisega alustada siiski juba 2024 alguses. Ettepanek: Muudatus jõustada esimesel võimalusel ja sihtida 2024 algust. b) Makse määra muutmise sagedus Kuigi VTK-s on makse määra muutmise sageduse võimaliku lahendusena toodud välja see, et makse määra avalduse jõustumisaegu oleks sarnaselt muudele avaldustele (valikuavaldus, osakute vahetamise avaldus, väljumisavaldus) kalendriaasta kohta 3, on valitud lahendus, kus makse määra saab muuta üksnes 1 kord aastas. Lisaks sellele, et see panustab ühe asjaoluna muudatuse hilisemasse rakendamisse, oleks FinanceEstonia hinnangul ka pikaajalises vaates mõistlikum ühtlustada avalduse jõustumise loogika muude avalduste omaga. II samba osas esitatavate avalduste osas on ka kehtiva seaduse kohaselt esitatavate avalduste puhul avalduste esitamise ning jõustumise kord võrdlemisi keeruline, erinedes süsteemiga liitumise, liitumisest loobumise, nö aktiivse fondi/pensioni investeerimiskonto (see fond või konto, kuhu laekuvad isiku maksed) muutmise, osakute vahetamise/PIK-ile kandmise, süsteemist väljumise osas ka siis, kui vaadelda üksnes kogumisperioodi. Üks ühine joon avaldustel siiski on – kui avalduse esitamise hetkel avaldus koheselt ei jõustu, on selle jõustumine võimalik 3 korda aastas. Peamiste põhjustena, miks valitud on üks kord aastas jõustumine, on välja toodud suurem operatsioonirisk tööandjatele (kontrolle tuleb teostada 3 korra asemel 1 kord aastas) ning füüsilistest isikust ettevõtjatele 3 korda aastas muutuda võiva maksemäära kohaldamise keerukus. Tööandja operatsiooniriski puhul on seejuures välja toodud ka see, et makse tegemise (sisuliselt, kas kohaldatakse 0% määra või 2% määra) kohaldamise kontrolli tuleb niikuinii teostada kolm korda aastas. FinanceEstonia hinnangul on tööandjatel vaja toimivat lahendust tagamaks seda, et makse teostamise vajadust ja kohaldatavat määra kontrollida ning kolm korda aastas kontrolli teostamisel võib eelmise kontrolli käigus tehtud eksimuse hoopis kiiremini tuvastada ja parandada. Tööandjatele avaldatav mõju ei näi eelnevast tulenevalt makse määra muutumise võimalikust sagedusest tulenevalt erinevat, sest rakenduva maksemäära juures tuleb juba täna niikuinii kontrollida seda 3 korda aastas. FIE-de puhul on ka kehtivas kogumispensionide seaduses ulatuslikult erisusi. Muuhulgas on KoPS-i § 11 lõikes 2-1 nähtud ette FIE puhul osalise tasumise korra olukorras, kus FIE on kohustatud makset 4 tasuma vähem kui tervel makse tasumise perioodil. Samamoodi oleks võimalik näha ette ka kord erineva määra kohaldamiseks. Alternatiivina võib FIE-de puhul määrana kohaldada ka üksnes seda, mis kohaldub maksude deklareerimise hetkel. Sellisel juhul saaks FIE-de puhul aasta jooksul jõustuda 3 avaldust, ent reaalset mõju omaks neist üks. Lahendus, kus avaldus saab jõustuda 3 korda aastas, ei tekita muudatusega süsteemi juurde uut erineva jõustumistähtajaga avaldust olukorras, kus pikk jõustumistähtaeg ei ole tegelikult sisulistel põhjustel vajalik. See annab kogujatele ka suurema paindlikkuse enda otsuse muutmisel, kui nende olukorras või vajadustes toimub muudatusi. See omakorda võib avaldada positiivset mõju täiendava kogumise otsuse tegemisele – kuivõrd sissemakse suurendamine avaldab mõju netopalga suurusele, võib olukord, kus otsus tuleb teha 12 kuu kohta ette, olla selle otsuse tegemine koguja jaoks raskem. Lisaks täiendava sissemakse puhul sellise lahenduse eelistamisele võiks FinanceEstonia hinnangul vaadata ka üle olemasolevate avalduse liikide puhul nende esitamise, muutmise ja tühistamise korra selle pilguga, kas mõne avalduse puhul on kohaldatavad erisused sisulise põhjuseta ning muudavad süsteemi keerulisemaks ja vähem paindlikuks ilma, et pikk jõustumistähtaeg, tühistamise/muutmise võimaluse puudumine ühelegi süsteemi osalisele midagi juurde annaks. Ühe sellise avalduse näitena võiks välja tuua ka avalduse, millega tekib või kaob makse tasumise kohustus. Hetkel on avalduse jõustumisaeg pikk ja tühistamine/muutmine piiratud. See ei ole aga vajalik ei tööandjate, pensionifondide, kogujate endi, EMTA, registripidajate ega kontohalduri perspektiivist. Koos makse määra muudatusega võiks kaaluda ka selle osas lahenduse kasutamist, kus avaldust on võimalik muuta/tühistada varem kui kuu enne avalduse jõustumist. Ettepanek: Kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku muutmise avalduse esitamise sagedust tõsta 1 korra pealt aastas 3 korra peale aastas sarnaselt juba kehtivatele fondivahetuse avalduse perioodidele. c) II samba fondide kasutamine tööandjapensionina VTK-s on eesmärgina välja toodud mediaanpensioni ja mediaanpalga suhte tõstmine või vähemalt hoidmine ning probleemina madala asendusmäära kõrval ka vähene hõlmatus. Üks võimalus pensionisäästude suurendamiseks ja hõlmatuse parandamiseks on lubada ka tööandjal töötaja pensionikontole sissemaksete tegemine. Sissemakseid tehtaks jätkuvalt läbi EMTA, nii et see ei suurendaks II samba rahapesuriski. Küll aga looks II samba sissemaksete mugavam lahendus ning suurem olemasolevate osakuomanike arv eeldused ka tööandja poolsete sissemaksete populaarsemaks muutumisele Eestis. Samuti on paljude tööandjate jaoks oluline see, et väljamakseid fondist ei saaks teha piiranguteta ning et pensioniks mõeldud raha tõepoolest ka pensionieas 5 kasutataks. Täiendava muudatusena eeldaks tööandjapensioni toimima hakkamine Eestis ka tööandja poolt tehtavate pensionimaksete maksustamise põhimõtete ülevaatamist. 20 aastat kogumispensioni ajalugu on näidanud, et kehtiva maksusüsteemi tingimuste juures on tööandjapensioni populaarsuse kasvatamine Eestis väga keeruline. Töötaja ja tööandja suuremate vabatahtlike sissemaksete võimaluse koosloomine aitaks tõenäoliselt kokku hoida IT-arenduskuludelt ning vähendada eri ajahetkedel jõustuvate muudatuste arvu. Ettepanek: Luua lisaks töötajatele ka tööandjatele võimalus vabatahtlikult töötajate II sambasse panustamiseks ja loobuda tööandja poolt tehtud vabatahtlikele pensionimaksetele sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osamaksu rakendamisest, st mitte võtta pensionimaksu tööandjapoolse vabatahtliku kogumispensioni sissemakse pealt. FinanceEstonia on valmis esitatud ettepanekuid vajadusel täiendavalt selgitama ning II samba sissemakse määrade vabatahtliku muutmise lahenduse protsessi tehniliste ja muude detailide osas kaasa mõtlema. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Saar Joel Kukemelk FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel