OTSUS
isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr. 2.2.-1/22/1
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans
Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2022 Tallinn
Taotluse esitamise aeg 03.01.2022
Rahandusministeerium
aadress: Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn
Taotluse esitaja e-posti aadress:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
RESOLUTSIOON:
1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 alusel otsustan anda loa andmesubjektide
nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Perioodi 2021-2027
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavatest rahastamisvahendite
eelhindamine Rahandusministeeriumile“ 25.01.2022 esitatud täiendatud taotluse
tingimustel ja mahus.
2. Rahandusministeeriumil tagada algandmete hävitamisakti esitamine peale
uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Eelhindamise eesmärk on selgitada välja elamumajanduses, ettevõtluskeskkonnas,
ringmajanduses, tööturu- ja sotsiaalvaldkondades, hoolekande ja tervisevaldkonnas esinevad
turutõrke(d) või mitteoptimaalse(d) investeerimisolukorra(d) ning selgitada ja põhjendada
investeerimisvajadusi antud valdkonnas turutõrgete ja mitteoptimaalsete
investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja
rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027. Eelhindamise
esimese hindamisülesande „Turutõrgete kindlaks tegemine ja analüüs valdkondade lõikes
võttes arvesse regionaalset vaadet“ raames vastatakse järgmistele uurimisküsimustele:
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
1) Kuidas konkreetses poliitikavaldkonnas kavandatavad rahastamisvahendid aitavad
saavutada strateegilisi eesmärke? Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade
analüüsimisel peab selguma, kus erasektor finantstoodete pakkumisel ei toimi / ei saa
toimida, mistõttu võib tekkida oht, et mõningaid strateegilisi eesmärke saavutatakse osaliselt
või need võivad jääda saavutamata finantstoodete puudumise või nende tingimuste
sobimatuse tõttu või mõnel muul põhjusel ning avalik sektor peab sekkuma turule
finantstoodete pakkumise olukorra parendamiseks.
2) Miks on riigil vaja katta konkreetses turusegmendis investeerimisvajadust just
rahastamisvahendi abil, sh kaardistada võimalikud sihtgrupid, hinnata lõppsaajate senist
investeerimistegevust, analüüsida investeeringute seniseid rahastamisallikaid, kaardistada
investeeringuvajadus ja võimalikud rahastamisallikad ning anda ülevaade olemasolevatest
finantstoodetest analüüsides nende sobivust investeeringuvajadustega? Alamvaldkondade
eesmärkide saavutamiseks on vaja ette näha rahaline kate. Tegevusi on võimalik rahastada
mitmel viisil. Näiteks kas toetada tugistruktuure (nt asutuste võimekuse tõstmine), anda otse
tagastamatuid toetusi või tagastatavaid laene jne. Eesmärkide saavutamisel vajavad
sihtgrupid kohati rahalisi vahendeid, kuid eri põhjustel (finantstoote kõrged nõuded toote
saajale; suured äririskid, sh kindlas geograafilises piirkonnas jne; tagastamatute toetuste
puudumine, nt ettevõtluse alustamiseks; mahukas protsess investeerimisvajaduse
ettevalmistamiseks ja vajalike spetsialistide puudus) ei ole rahalised vahendid avatud turul
kättesaadavad. Seetõttu hõlmab turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade
analüüsimine nii nõudluse kui ka pakkumuse poole esindajate kaasamist uuringusse
eelhindamisesse olukorra kaardistamiseks, ehk mida vajatakse ning mida pakutakse ja
kuivõrd nõudluse ja pakkumuse vahel tekivad lüngad, mida võiks täita avaliku sektori
rahastamisvahenditega.
3) Analüüsida riikliku sekkumise ohukohti st kas riiklik sekkumine ei mõjuta või ei tõrju välja
turul juba olemasolevaid fonde ja/või erakapitali, sh rahastamisvahendi potentsiaalne
nõudlus? Eelhindamises lähtutakse eeldusest, et avalik sektor peab looma rahastamisvahendi
siis, kui eraturg ei toimi sellisel viisil, et alamvaldkondade strateegilisi eesmärke oleks
võimalik saavutada. Tuleb tuvastada selliseid olukordi (ehk turutõrkeid ja mitteoptimaalseid
investeerimisolukordi), kus lõppsaajad ei leia finantstooteid oma selliste tegevuste
rahastamiseks, mis panustavad vastava alamvaldkonna strateegilisse eesmärki. Avaliku
sektori rahastamisvahendid ehk sekkumised finantstoodete turul ei tohi pakkuda otsest
konkurentsi juba tegutsevatele tegijatele. Kuid avaliku sektori sekkumisel võib olla ka teisi
ohukohti ning nende hulka kuulub ka ebapiisav nõudlus, mille tõttu rahastamisvahendi
pakkumine võib osutuda liiga kulukaks ning selle pakkumise kasu ei ületa pakkumise
võimaldamiseks tehtavaid kulusid.
4) Analüüsida võimalust luua ühiseid tooteid, mis kataksid erinevate eesmärkide ja sihtgruppide
vajadusi, sh kaardistada sihtgrupp koos põhitunnustega (sh tegevusala ja suuruse lõikes).
Vastava rahastamisvahendi pakkumisel võib avalik sektor tegutseda üksinda (nt anda laenu
iseseisvalt) või tegutseda koos teiste turuosalistega. Täiendavaks võimaluseks on
kombineerida rahastamisvahendit toetusskeemidega (s.t kombineerida finantstoodet koos
tagastamatu toetusega). See vajab turuosapoolte hinnangute ja võimalike lõppsaajate
vajaduste analüüsi, mille tulemusena peab selguma lisaks vajalike rahastamisvahendite
pakkumise vajadusele (s.t mida ja miks pakkuda) ka võimalik nõudlus (s.t kes on sihtgrupp
ja kui suur ta on). Esmalt vaadeldakse finantsinstrumenti ja alles seejärel toetuselementi sinna
juurde, kui asjakohane.
Kõikidele nendele uurimisküsimustele vastatakse ka Sotsiaalministeeriumi valdkondade kohta.
Sotsiaalministeeriumi valdkondades on poliitikad suunatud sihtgruppide aktiveerimisele ning
olukorra parandamisele (näiteks ettevõtluse alustamiseks, ümber- ja täiendõppeks,
mikrokrediidiks, nõustamiseks jne), töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkondades.
Selleks, et vastata eespool toodud küsimustele on vaja saada hinnanguid otse sihtgruppidelt,
2 (4)
keda puudutavad otsused, kas, milliseid ja kuidas pakkuda rahastamisvahendeid. Otsuste
langetamiseks ei piisa andmetest, mida koguda kvalitatiivsete meetoditega (intervjueerimine),
sest kaasatud inimeste arv jääb väikeseks. Sihtgruppide hinnanguid on vaja koguda rohkematelt
inimestelt, mida tehakse küsitluse abil. Küsitluse läbiviimiseks on vaja sihtgruppidesse
kuuluvate inimeste kontaktid, mida haldavad vastavad asutused.
Isikuandmete vastutav töötleja:
Rahandusministeerium
Töötlemiskohtade aadressid:
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis – Ahtri 6A, 10151 Tallinn
Töödeldavate andmete koosseis:
Küsitluse saatmiseks soovitakse Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt järgmiseid
andmeid:
kontaktandmed (e-post)
sugu
vanus
elukoha maakond
Küsitavad tunnused võimaldavad pöörduda otse eelhindamise sihtgruppidesse kuuluvate
inimeste poole (e-posti aadressid) ning küsitluse täitmise ajal (lähtudes täidetud küsitlusankeedi
kaudu kogutud andmetest soo, vanuse ja maakonna täpsusega elukoha kohta) hinnata, millistele
e-posti aadressidele saata meeldetuletuskirja, et vastanute profiil sarnaneks üldkogumiga.
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
a) Eesti Töötukassas registreeritud vähenenud töövõime töötud inimesed – kõikne valim
(10 311 2021. aasta novembrikuu seisuga) Eesti Töötukassas registreeritud vähenenud
töövõimega inimestest
b) 6000 juhuvalimi alusel valitud Eesti Töötukassas registreeritud töötut, kes ei ole vähenenud
töövõimega töötud
c) 24 300 NEET-noort vanuses 16–26 aastast 2020. aasta seisuga
d) Hinnanguliselt ligi 20 000 puuetega inimest, kes vajavad eluruumi kohandamist
e) Umbes 586 puuetega inimest, kes on oma eluruumi kohandanud perioodil 2018–2021
Isikuandmete allikad:
Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet)
Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa)
Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei
Taotleja kinnituste kohaselt: Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid
tuvastada ei ole võimalik.
3 (4)
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon
kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud
tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid
ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse
isikandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised
turvameetmed. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning
kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega
kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus
kehtib tingimusel, mis on 25.01.2022 esitatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Rahandusministeerium on oma loataotluse punktis 8 öelnud, et andmesubjekti teavitamine ei
ole vajalik, kuna andmesubjekt on töötlemisest teadlik ning andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund
on teaduslik üldistus. Juhime tähelepanu, et andmesubjekt ei ole teadlik isikuandmete
töötlemisest andmekogudest. Käesoleva uuringu puhul toimub andmetöötlus enne küsitlust ka
Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmekogudest, ka sellest töötlusest tuleb inimesi
teavitada. Inspektsioon aktsepteerib ka vastava teabe esitamist uuringukutses.
Isikuandmete töötlemisest teavitamine on ette nähtud IKÜM artiklites 12 – 14. Kohustus
andmesubjekti teavitada tuleneb IKÜM artiklitest 13 (kui andmed on kogutud andmesubjektilt)
ja 14 (kui andmed ei ole kogutud andmesubjektilt). Oluline on inimestele esitada teave, kust
andmed saadi, mis eesmärgil ning õiguslikul alusel andmeid töödeldakse, kes on vastutav
töötleja, millised on inimese õigused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
4 (4)