dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 4. veebruar 2022
Viit
9.2-4.3/21-27/01/1415-1
Registreeritud
4. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/21-27/01 Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 dokumendid
Toimik
9.2-4.3/21-27/01/2022
Vastutaja
Miryam Vahtra (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎2.2.-1221 04.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc456 KB

Sisu (failidest)

OTSUS isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr. 2.2.-1/22/1 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2022 Tallinn Taotluse esitamise aeg 03.01.2022 Rahandusministeerium aadress: Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Taotluse esitaja e-posti aadress: [email protected] [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 alusel otsustan anda loa andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavatest rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile“ 25.01.2022 esitatud täiendatud taotluse tingimustel ja mahus. 2. Rahandusministeeriumil tagada algandmete hävitamisakti esitamine peale uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Eelhindamise eesmärk on selgitada välja elamumajanduses, ettevõtluskeskkonnas, ringmajanduses, tööturu- ja sotsiaalvaldkondades, hoolekande ja tervisevaldkonnas esinevad turutõrke(d) või mitteoptimaalse(d) investeerimisolukorra(d) ning selgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi antud valdkonnas turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027. Eelhindamise esimese hindamisülesande „Turutõrgete kindlaks tegemine ja analüüs valdkondade lõikes võttes arvesse regionaalset vaadet“ raames vastatakse järgmistele uurimisküsimustele: Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 1) Kuidas konkreetses poliitikavaldkonnas kavandatavad rahastamisvahendid aitavad saavutada strateegilisi eesmärke? Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsimisel peab selguma, kus erasektor finantstoodete pakkumisel ei toimi / ei saa toimida, mistõttu võib tekkida oht, et mõningaid strateegilisi eesmärke saavutatakse osaliselt või need võivad jääda saavutamata finantstoodete puudumise või nende tingimuste sobimatuse tõttu või mõnel muul põhjusel ning avalik sektor peab sekkuma turule finantstoodete pakkumise olukorra parendamiseks. 2) Miks on riigil vaja katta konkreetses turusegmendis investeerimisvajadust just rahastamisvahendi abil, sh kaardistada võimalikud sihtgrupid, hinnata lõppsaajate senist investeerimistegevust, analüüsida investeeringute seniseid rahastamisallikaid, kaardistada investeeringuvajadus ja võimalikud rahastamisallikad ning anda ülevaade olemasolevatest finantstoodetest analüüsides nende sobivust investeeringuvajadustega? Alamvaldkondade eesmärkide saavutamiseks on vaja ette näha rahaline kate. Tegevusi on võimalik rahastada mitmel viisil. Näiteks kas toetada tugistruktuure (nt asutuste võimekuse tõstmine), anda otse tagastamatuid toetusi või tagastatavaid laene jne. Eesmärkide saavutamisel vajavad sihtgrupid kohati rahalisi vahendeid, kuid eri põhjustel (finantstoote kõrged nõuded toote saajale; suured äririskid, sh kindlas geograafilises piirkonnas jne; tagastamatute toetuste puudumine, nt ettevõtluse alustamiseks; mahukas protsess investeerimisvajaduse ettevalmistamiseks ja vajalike spetsialistide puudus) ei ole rahalised vahendid avatud turul kättesaadavad. Seetõttu hõlmab turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsimine nii nõudluse kui ka pakkumuse poole esindajate kaasamist uuringusse eelhindamisesse olukorra kaardistamiseks, ehk mida vajatakse ning mida pakutakse ja kuivõrd nõudluse ja pakkumuse vahel tekivad lüngad, mida võiks täita avaliku sektori rahastamisvahenditega. 3) Analüüsida riikliku sekkumise ohukohti st kas riiklik sekkumine ei mõjuta või ei tõrju välja turul juba olemasolevaid fonde ja/või erakapitali, sh rahastamisvahendi potentsiaalne nõudlus? Eelhindamises lähtutakse eeldusest, et avalik sektor peab looma rahastamisvahendi siis, kui eraturg ei toimi sellisel viisil, et alamvaldkondade strateegilisi eesmärke oleks võimalik saavutada. Tuleb tuvastada selliseid olukordi (ehk turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi), kus lõppsaajad ei leia finantstooteid oma selliste tegevuste rahastamiseks, mis panustavad vastava alamvaldkonna strateegilisse eesmärki. Avaliku sektori rahastamisvahendid ehk sekkumised finantstoodete turul ei tohi pakkuda otsest konkurentsi juba tegutsevatele tegijatele. Kuid avaliku sektori sekkumisel võib olla ka teisi ohukohti ning nende hulka kuulub ka ebapiisav nõudlus, mille tõttu rahastamisvahendi pakkumine võib osutuda liiga kulukaks ning selle pakkumise kasu ei ületa pakkumise võimaldamiseks tehtavaid kulusid. 4) Analüüsida võimalust luua ühiseid tooteid, mis kataksid erinevate eesmärkide ja sihtgruppide vajadusi, sh kaardistada sihtgrupp koos põhitunnustega (sh tegevusala ja suuruse lõikes). Vastava rahastamisvahendi pakkumisel võib avalik sektor tegutseda üksinda (nt anda laenu iseseisvalt) või tegutseda koos teiste turuosalistega. Täiendavaks võimaluseks on kombineerida rahastamisvahendit toetusskeemidega (s.t kombineerida finantstoodet koos tagastamatu toetusega). See vajab turuosapoolte hinnangute ja võimalike lõppsaajate vajaduste analüüsi, mille tulemusena peab selguma lisaks vajalike rahastamisvahendite pakkumise vajadusele (s.t mida ja miks pakkuda) ka võimalik nõudlus (s.t kes on sihtgrupp ja kui suur ta on). Esmalt vaadeldakse finantsinstrumenti ja alles seejärel toetuselementi sinna juurde, kui asjakohane. Kõikidele nendele uurimisküsimustele vastatakse ka Sotsiaalministeeriumi valdkondade kohta. Sotsiaalministeeriumi valdkondades on poliitikad suunatud sihtgruppide aktiveerimisele ning olukorra parandamisele (näiteks ettevõtluse alustamiseks, ümber- ja täiendõppeks, mikrokrediidiks, nõustamiseks jne), töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkondades. Selleks, et vastata eespool toodud küsimustele on vaja saada hinnanguid otse sihtgruppidelt, 2 (4) keda puudutavad otsused, kas, milliseid ja kuidas pakkuda rahastamisvahendeid. Otsuste langetamiseks ei piisa andmetest, mida koguda kvalitatiivsete meetoditega (intervjueerimine), sest kaasatud inimeste arv jääb väikeseks. Sihtgruppide hinnanguid on vaja koguda rohkematelt inimestelt, mida tehakse küsitluse abil. Küsitluse läbiviimiseks on vaja sihtgruppidesse kuuluvate inimeste kontaktid, mida haldavad vastavad asutused. Isikuandmete vastutav töötleja: Rahandusministeerium Töötlemiskohtade aadressid: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis – Ahtri 6A, 10151 Tallinn Töödeldavate andmete koosseis: Küsitluse saatmiseks soovitakse Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt järgmiseid andmeid:  kontaktandmed (e-post)  sugu  vanus  elukoha maakond Küsitavad tunnused võimaldavad pöörduda otse eelhindamise sihtgruppidesse kuuluvate inimeste poole (e-posti aadressid) ning küsitluse täitmise ajal (lähtudes täidetud küsitlusankeedi kaudu kogutud andmetest soo, vanuse ja maakonna täpsusega elukoha kohta) hinnata, millistele e-posti aadressidele saata meeldetuletuskirja, et vastanute profiil sarnaneks üldkogumiga. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: a) Eesti Töötukassas registreeritud vähenenud töövõime töötud inimesed – kõikne valim (10 311 2021. aasta novembrikuu seisuga) Eesti Töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest b) 6000 juhuvalimi alusel valitud Eesti Töötukassas registreeritud töötut, kes ei ole vähenenud töövõimega töötud c) 24 300 NEET-noort vanuses 16–26 aastast 2020. aasta seisuga d) Hinnanguliselt ligi 20 000 puuetega inimest, kes vajavad eluruumi kohandamist e) Umbes 586 puuetega inimest, kes on oma eluruumi kohandanud perioodil 2018–2021 Isikuandmete allikad: Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet) Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa) Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei Taotleja kinnituste kohaselt: Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. 3 (4) ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse isikandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimusel, mis on 25.01.2022 esitatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Rahandusministeerium on oma loataotluse punktis 8 öelnud, et andmesubjekti teavitamine ei ole vajalik, kuna andmesubjekt on töötlemisest teadlik ning andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Juhime tähelepanu, et andmesubjekt ei ole teadlik isikuandmete töötlemisest andmekogudest. Käesoleva uuringu puhul toimub andmetöötlus enne küsitlust ka Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmekogudest, ka sellest töötlusest tuleb inimesi teavitada. Inspektsioon aktsepteerib ka vastava teabe esitamist uuringukutses. Isikuandmete töötlemisest teavitamine on ette nähtud IKÜM artiklites 12 – 14. Kohustus andmesubjekti teavitada tuleneb IKÜM artiklitest 13 (kui andmed on kogutud andmesubjektilt) ja 14 (kui andmed ei ole kogutud andmesubjektilt). Oluline on inimestele esitada teave, kust andmed saadi, mis eesmärgil ning õiguslikul alusel andmeid töödeldakse, kes on vastutav töötleja, millised on inimese õigused. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Virve Lans jurist peadirektori volitusel 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel