dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kommentaarid eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekule

Rahandusministeerium · 4. veebruar 2022
Viit
1.1-10.1/1408-1
Registreeritud
4. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Energia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎2022.02.03 EE kommentaarid MKMi ettepanekutele.asice187 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Majanduskomisjon i esimees Riigikogu 3 . veebruar 202 2 nr KA-JUH-13/228-4 E-kiri: [email protected] [email protected] [email protected] Cc: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus E-kiri: [email protected] Ee sti Energia kommentaarid MKM-i poolt ee lnõu 426 SE ko hta tehtud muudatusettepaneku tele Lugupeetud härra esimees . Viitega MKM-i poolt 01. veebruaril 202 2 Riigikogu majanduskomisjonile eelnõu 426 SE kohta saadetud muudatusettepanekutele soovime käesolevaga edastada Teile järgmis e d kommentaarid . Nende kommentaaride esitamisel lähtume me meile eile teatavaks saanud infost, mille kohaselt soovib majandus komisjon järgmisel nädalal muudatusettepanekud hääletusele panna ja pärast seda suunata need täiskogule teiseks lugemiseks. 1. E elnõu § 1 punktiga 22 e lektrituruseaduse paragrahvi 18 lõike 1 muutmine Antud muudatusega soovib MKM keelata vertikaalselt integreeritud elektri ettevõtja juhatuse liikme õigust kuuluda selle ettevõtja kontserni osaks oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogusse. Muudatusettepanek puudutab otseselt Eesti Energia juhtivtöötajaid , kes ei saaks pakutud muudatusettepaneku jõustumisel enam osaleda Eesti Energia tütarettevõtja Elektrilevi OÜ nõukogus ja teostada neile elektrituru direktiiviga ette nähtud tütarettevõtja üle majandusliku ja juhtimisalase järelevalve teostamise õigust. MKM on eelnõu seletuskirjas väitnud, et kirjeldatud muudatusettepaneku vastuvõtmine on vajalik direktiivi korrektseks ülevõtmiseks. E esti E nergia MKM-i poolt esitatud väitega ei nõustunud. Samale seisukohale jõudis ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond enda 19. novembril 2021 avaldatud analüüsis. Riigikogu Kantselei ühtlasi selgitas enda analüüsis, et liikmesriik võib sätestada riigisiseses õiguses EL-i õiguses sätestatust rangemad piirangud, kui d nende asjakohasust ja põhjendatust tuleb eelnõu seletuskirjas ka selgitada. Seejuures tuleb selgelt välja öelda tõsiasi, et tegemist on riigisisesest vajadusest mitte aga EL-i õigusest tuleneva valikuga. MKM nõustus enda 20. jaanuaril 2022 majanduskomisjonile edastatud täiendavas arvamuses Riigikogu Kantselei poolt avaldatud kirjeldatud seisukohtadega , kuid ei ole tänaseni eelnõu seletuskirjas avaldatud väiteid muutnud ega enda k avatsusi põhjendanud. See tähendab , et muudatusettepaneku selgitus, mille MKM on eelnõu seletuskirjas esitanud ja mi s on kavas panna majanduskomisjon is järgmisel nädalal hääletusele on jätkuvalt eks lik ja eksitav . E esti E nergia jääb jätkuvalt seisukohale , et MKM-i poolt pakutud muudatus on ebaproportsionaalne ja ettevõtte õ igusi rikkuv . Ettevõtte soovitab Riigikogu majanduskomisjonil kaaluda kompromissettepanekut, mille kohaselt Elektrilevi OÜ nõukokku kaasatakse lisaks E esti E nergia juhtivtöötajatele ka sõltumatuid esindajad nagu seda on tehtud ka teistes EL-i liikmesriikides sh Leedus. Selline lähenemine jätaks E esti E nergia juhatusele võimaluse teostada enda tütarettevõtte üle direktiivis ettenähtud majandusliku ja juhtimisalase järelevalve õigust ning ühtlasi võimaldaks nõukogu sõltumatutel liikmetel veenduda, et MKM-i ja mõningate turuosaliste avaldatud kahtlused Elektrilevi nõukogu toimi mise osas on alusetud. Teeme ettepaneku teha eelnõus ja selle seletuskirjas vastavad muudatused, mis üheltpoolt ei võta Eesti Energia juhtkonnalt ära talle direktiiviga antud õiguseid, kuid samas suurendavad nõukogu töö läbipaistvust. Meie hinnangul on see mõistlik kompromiss erinevate osapoolte huvide vahel. 2. Eelnõu § 1 punktiga 23 elektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendamine lõigetega 1 1 -1 4 Paragrahvi 18 l õike 1 4 lisamisega teeb MKM ettepaneku , mille kohaselt jaotusvõrguettevõtja, milles riigi äriühingust elektriettevõtjal on ainuosalus, üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 80 1 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee . Muudatusettepanek puudutab Eesti Energia kontserni kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ nõukogusse liikmete nimetamist ja ta gasikutsumist. E esti E nergia asus esialgselt seisukohale , et MKM-i tehtud ettepanek on vastuolus äriseadustikuga. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on MKM-i esitatud eelnõu analüüsides jõudnud seisukohale, et: „ kuna nimetamiskomitee teeb Elektrilevi OÜ üldkoosolekule vaid ettepanekud, kuid ei võta ise üldkoosoleku asemel vastu otsust nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kohta, siis vastuolu Äriseadustiku § 319 lõigetega 1 ja 2 ei teki “ . Riigikogu Kantselei seisukohast lähtudes tõusetus aga küsimus, et kui siduv on nimetamiskomitee ettepanek üldkoosolekule ja kes nõukogu liikme nimetamise eest tegelikult vastutab ? 31. jaanuaril 2022 arutati antud küsimust Riigikogu majanduskomisjoni erakorralisel istungil, kus tõdeti, et kui nõukogusse määratakse nimetamiskomitee ettepanekul ebasobiv või vääritult käituv kandidaat, siis selle eest vastutab eestkätt nimetaja, mitte soovituse andja . See tähendab, et üldkoosolekul peaks olema võimalus nimetamiskomitee ettepanek tagasi lükata. MKM-i esindaja s eejuures kinnitas, et nimetamiskomitee ettepaneku tagasilükkamise võimalus antud muudatusettepaneku heakskiitmisel üldkoosolekul säilib. Seoses viimasega soovib Eesti Energia juhtida Riigikogu majanduskomisjoni tähelepanu asjaolule , et MKM-i esitatud eelnõu seletuskirja kohaselt sellist paindlikkust üldkoosolekule ette nähtud ei ole: „ Lõikega 1 3 sätestatakse kord riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmete nimetamiseks. Selle järgi peab sellise jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek nimetama oma nõukogu liikmed lähtuvalt riigivaraseaduse § 80 1 lõikes 1 nimetatud nimetamiskomitee ettepanekust “ . See tähendab, et e elnõu seletuskirja kohaselt peab üldkoosolek nimetama nõukogu liikmed lähtuvalt nimetamiskomitee ettepanekust . Seoses eelnevaga teeme ettepaneku muuta antud muudatusettepanekuga seonduvat eelnõu seletuskirja teksti , et see ühemõtteliselt sätestaks, et üldkoosolekul on nõukogu liikme nimetamisel õigus nimetamiskomitee ettepanek tagasi lükata. Mis puudutab seda eelnõu punkti tervikuna, siis viitega elektrituruseaduse § 18 lõike 1 muu tmise osas Eesti Energia poolt tehtud kompromissettepanekule ( vt selle kirja punkti nr 1 ) teeme ettepaneku, et Eesti Energia kontserni Elektrilevi OÜ nõukogus esindavad nõukogu liikmed nimetab ja kutsub tagasi Elektrilevi üldkoosolek oma pädevusest lähtudes ning Elektrilevi OÜ nõukogusse nimetatavate ja tagasi kutsutavate sõltumatute liikmete osas teeb Elektrilevi üldkoosolekule ettepanekud nimetamiskomitee. Meie hinnangul on see mõistlik kompromiss erinevate osapoolte huvide vahel. 3 . Eelnõu § 1 punktiga 29 e lektrituruseaduse täiendamine paragrahviga 21 4 Antud muudatusega teeb MKM ettepaneku sätestada elektrituruseaduses uue teemana tarbimiskaja agregeerimise põhimõtted. Tegemist on teemaga mida on turuosaliste , regulaatori ja ministeeriumi vahel tuliselt arutatud juba viimased ca poolteist aastat. Teema kätkeb suuri vastuolusid, millele ei ole seni õnnestunud töötada välja häid praktilisi lahendusi. Eesti Energia oli kriitiline j uba MKM-i esma s t e ettepanek u te suhtes. Samas ministeeriumi poolt 1. veebruaril 2022 tehtud täiendava te ettepaneku te suhtes oleme me veelgi kriitilisemad . Tegemist on sõna otseses mõttes väga toorete ja läbimõtlemata ettepanekutega mida turuosalistega pole seni üldse arutatud . Meie lühikesed kommentaarid selle punkti osas on järgmised. 1. E lektrituruseaduse muutmise seaduse esmase eelnõu tekstis on ettepanek sätestada seaduse § 21 4 lõike ga 3, et tarbimiskaja sisu ning sellega seotud rahalis t e suhe te üle otsustamine delegeeritakse poliitiliste otsustajate poolt ametnikele. Eelnõu kohaselt peab Konkurentsiamet pärast seaduse muudatuste vastuvõtmist v iima läbi konsultatsiooni turuosalistega ning kehtestama tarbimiskajaga seotud regulatsiooni. Regulatsioon jõustub vastava metoodika avaldamisega Konkurentsiameti kodulehel. Se ll ega on tehtud ettepanek mille kohaselt elektritarbijate, elektrimüüjate, süsteemihalduri ning elektribörsi vahelisi majanduslikke s uhteid ei korralda Eestis edaspidi enam Riigikogu seaduste abil ega vastava valdkonna ministri määruste abil, vaid Konkurentsiamet oma veebilehel avaldatavate metoodikate ga . Turuosalistena juhime tähelepanu, et selline regulatsioonide kehtestamise taseme muudatus vähendab elektri jaemüügi kui tegevusala pikaajalist usaldusväärsust . Teeme ettepaneku loobuda tarbimiskaja regulatsiooni kehtestamise delegeerimisest Konkurentsiametile ja lisada seadusesse delegatsiooninorm , mille kohaselt agregeerimise regulatsioon kehtestatakse m ajandus- ja k ommunikatsiooniministri pool se määruse g a. 2. MKM -i poolt 1. veebruaril 2022 esitatud muudatusettepanekute kohaselt (kirja punkt 7) tehakse Riigikogu majanduskomisjonile ettepanek lisada seaduse § -i 21 4 uus lõige 4, mille kohaselt Konkurentisametil ei ole kohustust sätestada tarbimiskajas osalemise tingimustes, et agregaator ja tarbimiskaja pakkumises osalev tarbija hüvitavad tarbimiskaja pakkumises osaleva tarbija bilansihaldurile tema poolt tarbimiskaja aktiveerimise tõttu kantud otsesed kulud . Elektri müüjana o leme sellele vastu. Seaduse tasandil ei tohi ks anda Konkurentsiametile õigus t lubada ühel ettevõttel omastada teisele ettevõttele kuuluvat kaupa (elektrit) ilma, et selle eest peaks kauba omanikule maksma . Teeme ettepaneku sätestada seaduse tasemel õiguskindlalt, et „ Turumudel peab ette nägema , et agregaator ja tarbimiskaja pakkumises osalev tarbija hüvitavad tarbimiskaja pakkumises osaleva tarbija bilansihaldurile tema poolt tarbimiskaja aktiveerimise tõttu kantud otsesed kulud .“ 3. MKM -i poolt 1. veebruaril 2022 esitatud muudatusettepanekute kohaselt tehakse Riigikogu majanduskomisjonile ettepanek lisada seaduse § -i 21 4 uus lõige 6, mille kohaselt kehtestatakse kõigi le Eestis tegutsevatele bilansihalduritele solidaarne kohustus kompenseerida teistele bilansihalduritele agregaatorite põhjustatud kahju, mille kompenseerimist ei näe ette Konkurentsiameti poolt avaldatav kompenseerimise metoodika. Pakutud õigussuhe on täiesti enneolematu turumajanduse tingimus t es. Puudub igasugune alus kohustada ühte ettevõtet hüvitama tema konkurendile kolmanda ettevõtte tegevusest tekkinud kahjumit . Teeme ettepaneku see säte eelnõust välja arvata. 4. MKM -i poolt 1. veebruaril 2022 esitatud muudatusettepanekute kirja punkti 10 juurde on lisatud selgitus, mille kohaselt: „Agregaator ei ole otseselt elektrienergia tootja ega müüja, ta on elektrienergia tarbimise juhtija. Agregaatoriga sõlmitakse leping elektrienergia tarbimise juhtimiseks ning agregaator vastutab bilansi eest, aga kapitalinõuet tal konkreetselt ei ole. Energiateenuse osutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab energiateenuseid või rakendab muid energiatõhususe parandamise meetmeid lõpptarbija seadmetes või ruumides. Tal ei pruugi olla bilansivastutust, aga kui on, siis tal võib olla vajadus ka tarbija andmete kohta.“ Selle selgituse kohaselt kaotatakse Eestis süsteemihalduri ja elektri tarbija vaheline ühemõtteline bilansivastus, mis käib bilan s ihalduri ja avatud tarnega elektrimüüja kaudu. MKM -i ettepanekud ei sisalda bilansivastutuse sisulise kaotamise mõjuhinnangut, mistõttu ei ole võimalik praegu ette näha agregeerimise kavandatud moel juurutamise tagajärgi Eesti elektriturul. Oleme seisukohal, et need tagajärjed võivad olla väga tõsised. Ilma neid mõjusid hindamata ei tohiks seda regulatsiooni vastu võtta. 5. Selle eelnõu punkti kok kuvõtteks. Rõhutame veelkord, et a gregeerimisega seoses tehtud ettepanekud on eelnõus terviklikult ettevalmistamata . MKM on enda 1. veebruaril 2022 esitatud muudatusettepanekute s esitanud täiesti uued tingimused, mida muudatustest mõjutatud turuosalistega ei ole arutatud. Agregeerimisega seotud konkreetsete muudatuste mõju elektri jaemüügile Eestis ei ole hinnatud. Õiguskantsler juhtis juba 2007. aastal tähelepanu sellele, et kui Riigikogu teeb eelnõusse olulise muudatuse, on tal lähtudes P õhiseaduse § 13 lõike 2 ja § 14 koostoimest tulenevast hea õigusloome tavast ja P õhiseaduse §-st 10 tulenevast õigusriigi põhimõttest kohustus selgitada üksikasjalikult oluliste muudatuste tegemise põhjuseid ja vajadust ning muudatustega kaasnevaid mõjusid. Seda pole tehtud. Antud juhul ei vasta eelnõu menetlemine Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud reeglitele. Enne nii oluliste muudatuste esitamist on vaja ettepanekute saamiseks korraldada arutelu viisil, mis võimaldab kõigi huvidega tutvumist, et saavutada parim võimalik tulemus. Lisaks eeltoodule ei ole eelnõu muudatuste juurde esitatud eelnõu majanduslike mõjude analüüsi. Lähtudes eelnevast teeme ettepaneku arvata agregeerimisega seotud muudatus ettepanekud eelnõust välja ja menetleda neid eraldi eelnõuna , mille juurde kuuluksid siis juba ka asjakohaste mõjuhinnangute koostamine ja turuosalistega konsulteerimine . 4. Elektri salvestamise temaatikast Läbi eelnõu erinevate punktide on käsitletud elektri salvestamise temaatikat. Elektri salvestamise osas on MKM võtnud arvesse mitmed salvestamisega seotud Eesti Energia ettepanekud, mis võimaldavad salvestamisele regulatsiooni tasandil reaalse sisu anda. Kahjuks aga ei nõustunud MKM tegema muudatusettepanekuid millega välistataks salvestustsükli raames võrgust võetava ja võrku antava elektri topeltmaksustamine taastuvenergia tasuga ja elektri aktsiisiga. Sellega kahandab MKM oluliselt salvestamise arendamise atraktiivsust ja majanduslikku põhjendatust Eestis ja seda vaatamata sellele , et Eesti vajab Venemaa elektrisüsteemist eraldumiseks ja Kesk-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks süsteemiteenuste tur gu, kus salvestusseadmetel on väga oluline roll täita . S alvestuse tähtsust on võimatu alahinnata ka ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise arendamisel ja kompenseerimisel. Kui ministeerium ei nõustu elektri salvestamisele praegu kohanduvat topeltmaksustamist lõpeta m a , siis tuleb riigil paratamatult salv estuse arendamise ks hakata kaalu m a erinevaid toetusmeetmeid . Leiame, et antud juhul on mõistlikum loobuda salvestamise topeltmaksustamisest , kui et asuda uusi toetusmeetmeid arendama. 5. Kontekstivabalt EL-i õigusaktide sätete ülevõtmine Eesti seadusandlusesse Eesti Energia soovib juhtida Riigikogu majanduskomisjoni tähelepanu süvenevale tendentsile, kus Eesti ministeeriumid EL-i õigusaktide sätteid otse ja kontekstivabalt Eesti seadusandlusesse üle soovivad võtta , ilma nende praktilist sisu vajalikul määral täpsustamata. Käesoleva te elektrituruseaduse muudatuste kontekstis on üheks selliseks teemaks näiteks energiakogukondade temaatika (eelnõu § 1 punkt 17). Energiakogukonna mõiste tuleneb EL-i elektrituru direktiivist, mille sisu on direktiivis jäänud väga üldsõnaliseks. Samal moel soovib energiakogukonnaga seonduvat võtta elektrituruseadusesse üle ka MKM. Selline praktika kätkeb olulisi regulatiivseid riske kuna energiakogukonna nimetuse all tegutsedes võib osutuda võimalikuks minna mööda kõigist spetsiifilistest registreeritud turuosalistele seatud piirangutest. Eesti Energia juhtis sellele riskile ka MKM-i tähelepanu, kuid kahjuks edutult. Se llest hoolimata peame me jätkuvalt vajalikuks p iiritle da kogukondade juriidili st staatus t ning täpsustada nende õigus i ja vastutus t . Majanduskomisjoni huvi korral on Eesti Energia valmis omaltpoolt täpsustama käesolevas kirjas toodud asjaolusid majanduskomisjonile sobival ajal ja esimesel võimalusel . Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Hando Sutter j uhatuse esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel