Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 07.02.2022 15:37
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Aire Müürsepp <
[email protected]>
Teema: Muhu valla üldplaneering heakskiitmiseks
TereEdastan kirja Muhu valla üldplaneeringu kehtestamiseks heakskiidu
saamiseks.
Lugupidamisega
Pille Tammmaa- ja planeeringunõunik
4530680
MUHU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium info@ rahandusministeerium .ee 07 .0 2 .2022 nr 7-6/ 97 Üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Vastavalt planeerimisseaduse § 90 lõike 1 esitame heakskiitmiseks Muhu valla üldplaneeringu. Koos üldplaneeringuga esitata me avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja Muhu Vallavalitsus e põhjendatud seisukoh ad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Muhu valla üldplaneering on algatatud Muhu Vallavolikogu 17.02.2016. a otsusega nr 121. Üldplaneeringu peamiseks eesmärgiks on ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste põhimõtete kaasajastamine kogu Muhu valla territooriumil ning muude planeerimisseaduse § 75 sätestatud ülesannete täitmine. Üldplaneeringu k oostamise korraldaja ja koostaja on Muhu Vallavalitsus , k oostamise konsultant on OÜ Hendrikson & Ko . Üldplaneeringule koostati Skepast&Puhkim OÜ poolt keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Muhu valla üldplaneering hõlmab kogu valla territoorium i , suurusega 207,9 km 2 . Ü ldplaneeringuga ei kavandata muudatusi j uba väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneeringu koostamisel lähtut i eeldusest, et rahvaarv pikas perspektiivis pigem kasvab või säilitab vähemalt tänase taseme. Üldplaneering keskendub olemasolevate ja traditsiooniliste väärtuste , sealhulgas loodusväärtuste säilitamisele ja parandamisele, seda nii asustuse kui majandustegevuse suunamisel ja planeerimisel. Maakasutuse kavandamise olulisim lähtekoht on Muhule iseloomuliku külamiljöö, randade ja pärandkoosluste säilitamine. Liiva küla on ja jääb saare elanike jaoks oluliseks tõmbekeskuseks. Liiva keskuse arendamine toimub kompaktse asustusega alale omaste põhimõtete alusel, hõlmates elamualasid, tootmis- ja äriüksusi, avalikku teenust pakkuvaid asutusi, atraktiivset avalikku ruumi ja puhkealasid. Mujal valla territooriumil lähtutakse ehitustegevuse (elamumajandus, ettevõtlus, puhkemajandus) suunamisel küladele omasest iseloomust ja piirkonna hoonestuslaadist (hoonestuse, põllumassiivide ja metsamaa kõlviku paiknemismustrist). Erinevate huvide väljaselgitamiseks kaasati l ahenduse väljatöötamis se erinevaid huvigruppe, keda planeering ühel või teisel moel mõjutada võib (riigiasutused, kohalikud elanikud, maaomanikud, ettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid ja kodanikeühendused jt). Laiapõhjalise ja erinevate huvigruppide huvisid arvestava lahenduse saavutamiseks moodustati valdkondlikud töörühmad ning korraldati protsessi vältel mitmeid arutelusid. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt vii di läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed , arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning planeeringulahendus ja KSH on omavahel kooskõlas. KSH tulemusel selgus, et Muhu valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed on valdavas osas pigem suunised edasise tegevuse kavandamiseks, et ära hoida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist. Piiriülest mõju Muhu valla üldplaneeringu elluviimisel ei kaasne. Vastavalt planeerimisseaduse § 82 korraldas Muhu Vallavalitsus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku, mis toimus 10.12.2018 - 31.01.2019. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada arvamust üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta. Muhu Vallavalitsus korraldas avaliku väljapaneku tulemuste avalik u arutelu 1. märtsil 2019 . a Hellamaa külakeskuses. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel täiendati üldplaneeringu t ja KSH aruan net . Vastavalt planeerimisseaduse § 85 esitas Muhu Vallavalitsus avalikustamise järgselt täiendatud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud asjaomastele asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Lähtuvalt esitatud arvamustest ja kooskõlastustest täiendati üldplaneeringu t ja KSH aruan net . Üldplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused vastavatelt ametkondadelt . Muhu Vallavolikogu võttis oma 30.07.2020 . a otsusega nr 140 vastu Muhu valla üldplaneeringu ning tunnistas nõuetele vastavaks ja võttis vastu Muhu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Samuti tehti ettepanek rakendada Muhu valla üldplaneeringu ellu v iimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks KSH aruandes kajastatud ning otsuse lisas 1 välja toodud seiremeetmeid. Muhu Vallavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 4 pikendati üldplanee ri ngu avaliku väljapaneku toimumise aega 1 kuu võrra. Muhu valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimu s ajavahemikul 24.08.2020 - 22. 10 .2020. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul võimalus tutvuda üldplaneeringu materjalidega ning avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Muhu Vallavalitsus kaalus kõiki avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud esitatud arvamusi ja täiendas põhjendatud juhtudel planeeringulahendust. Järgnevalt toome lühidalt välja avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja Muhu Vallavalitsus s e seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Esitatud vastuväited ja valla vastused on täies mahus leitavad planeeringu menetlusdokumentide hulgast. Rein Vaske ettepanek vähendada Raugi külas ilusa vaatega ala Kasesääre ja Kassikäpa katastriüksuste ulatuses . Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et soovitud ala välja arvamine ilusa vaatega alast ei ole põhjendatud . Ilusa vaatega alade säilitamine on oluline maastiku väärtuslikemate vaadete ja ilmete ning üldise miljöö säilitamiseks. Ilusa vaatega ala määramisel on lähtutud maakonnaplaneeringust , valla üldistest arengupõhimõtetest ning väärtustest ja reaalsest olukorrast. Paikvaatluse tulemusel leiti, et kuigi k ohati piiravad kõnealusel alal vaadet kõrgemad puud, siis suures osas on säilinud ilusa vaatega alale iseloomulikud tunnused. Maapind on langeva reljeefiga, mistõttu olemasolevad hooned ja haljastus vaadet ei varja. Ilusa vaatega alad ei välista kategooriliselt ehitustegevust. Arvamuse avaldaja ei loobunud oma vastuväidetest ning esitas 07.11.2020 täiendavad vastuväited ning selgitused . Muhu Vallavalitsus hindas täiendavalt olukorda, ning asus seisukohale , et ilusa vaatega ala vähendamine ei ole põhjendatud kogu alal , vaid ainult aladel, kus reaalselt merevaadet ei avane. Planeeringulahendust muudeti ning ilusa vaatega ala vähendati osaliselt. Maaomanik asus 28.07.2021 kirjas seisukohale et soovitud ala välja arvamine ilusa vaatega alast vaid osaliselt ei ole vastuvõetav. Muhu Vallavalitsus jääb antud küsimuses eriarvamusele. Muhu V allavalitsus on korduvalt kinnitanud (seda juba hetkel kehtiva üldplaneeringu järelevalvemenetluses , aga ka praeguse üldplaneeringu menetluses ), et ilusa vaatega ala ei takista maaomanikul olemasoleva elamukompleksi arendamist keskkonda sobituval viisil. Maaomanik on kinnitanud, et kavandatavad tegevused on igati keskkonda sobivad. Kehtiva detailplaneeringu ala jääb ilusa vaatega alast välja. Peedu pankade alal on tänaseks teostatud poollooduslike koosluste taastamistööd, mistõttu on tänaseks vaated veelgi avaramad. Soovime ära märkida ka asjaolu, et paljud kohalikud elanikud hindavad kõrgelt vaadete avamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et Peedu pankadel merevaate avamine esitati 2022. a Muhu v alla poolt välja antava „Aasta te gu 2021“ tunnustuse nominendiks lausa kolmel korral. Veeteede ameti ettepanek kanda üldplaneeringu joonisele navigatsioonimärgid. Muhu Vallavalitsus täiendas p laneeringu seletuskirja viitega navigatsioonimärkide andmekogule ja kaardirakendusele, kuid navigatsioonimärke ei kantud üldplaneeringu kaardile. Ettepanekut ei olnud võimalik arvestada tulenevalt joonise mõõtkavast - navigatsioonimärkide kandmisel kaardile väheneks kaardi loetavus oluliselt. Hiljem, 20.01.2022 e- kirjaga tehti ettepanek kanda kaardile vaid kõige olulisemad meremärgid: Viirelaiu tuletorn, Kuivastu sihi alumine tulepaak, Kuivastu sihi ülemine tulepaak, Kesse sihi alumine tulepaak, Kesse sihi ülemine tulepaak, Raugi sihi alumine tulepaak, Raugi sihi ülemine tulepaak ja Seanina tulepaak. Need on märgid, mis ei asu sadama territooriumil ja/või on mõeldud kasutamiseks üldkasutataval veeteel liikuvatele alustele. Muhu Vallavalitsus ei näe vajadust kanda kaardile kitsendusi põhjustavaid objekte, mis ei tulene üldplaneeringust. Nimetatud info on kättesaadav riiklikest registritest ning üldplaneeringu kaardile kandmine ei anna juurde lisandväärtust , küll aga vähendab kaardi loetavust . Sabina Kaukis , Inna Ligi ja Jaan Tamm esitasid avalikul väljapanekul mitmeid sisulisi ettepanekuid ja arvamusi, millest valdava osaga Muhu V allavalitsus nõustus, kuid mõnes küsimuses järi eriarvamusele. 02.11.2020 kirjas kinnitas e ttepaneku esitaja, et nõustub välja toodud kosmeetiliste parandustega, kuid jääb eriarvamusele katusekalde muutmise osas. Nimelt esita ti ettepanek s äilitada kehtivas üldpalneeringus sätestatud kitsendus katusekaldele ja määrata lubatud vahemikuks 37-45 kraadi. Ettepaneku esitaja selgitas, et t egemist on traditsioonilise kaldega ning erandeid saab põhjendades alati teha. Abihoonetel ei pea kallet määrama, piisab viilkatuse nõudest. Katusekaldel on külamaastikul esteetiliselt äärmiselt suur roll, samuti ei ole keeruline +35 kraadist viilkatust kaasaegses võtmes lahendada. Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et laiema katusekalde vahemiku lubamine on põhjendatud. Kitsam vahemik välistaks t eatud juhtudel moodulmajade püstitamise ning kitsendaks ülemääraselt valikuvõimalusi sobiva elamispinna leidmisel. Üldplaneering näeb ette, et ehitamisel peab hoonestus sobituma keskkonda. Seega piirkondades, kus on traditsioonilisemad katusekalded, tuleb ka neid eelistada, kuid samas puudub vajadus üksikute eraldiseisvate hoonete puhul nii rangeid nõudeid järgida . Ettepaneku esitaja jäi seisukohale, et hetkel kehtivad tingimused koos erandi tegemise võimalusega on taganud suhteliselt hea visuaalse pildi, mis satub ohtu, kui lubatakse rajada madalama kaldega hooneid. K una üldplaneering rõhutab kogu saare miljööväärtuslikkust, tuleks rangematest ehituspiirangutest rääkida kogu saare ulatuses, mitte ainult ajaloolistes külasüdametes. Muhu Vallavalitsus jäi seisukohale, et kuna u ues üldplaneeringus rõhutatakse vajadust sobitada hoonestus ümbritsevasse keskkonda, siis on võimalik piirkondliku arhitektuuri aspekti projekteerimistingimuste väljastamisel varasemast rohkem arvestada ja on võimalik säilitada miljöö kus vaja, samas seadmata põhjendamatult kitsenda usi piirkondades, kus ka madalama katusekaldega hoonestuse rajamine ei kahjusta esteetilisi väärtusi. Nimetatud põhimõtte paremaks väljatoomiseks täpsustati s eletuskirja ning sätestata ti , et elamute katusekalle on üldjuhul 30-45 kraadi, ajaloolistes külasüdametes ja nende vahetus läheduses 35-45 kraadi. Lähtuvalt konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega on Vallavalitsusel õigus kaalutlusotsuse alusel nõuda või lubada teistsugust katusekallet. Nimetatud nõude järg i misel on võimalik tagada külamaastike esteetiline välimus, samas liialt kitsendusi seadmata. Martti Remmelga ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit Kuivastu küla Remmelga katastriüksusel (47801:008:0236) olemasoleva pinnasteeni. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk oleks üksikelamu rajamine rannikule lähemale. Muhu Vallavalitsus ei nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega. Remmelga katastriüksus on elamumaa sihtotstarbega ning hoonestatud . K innistu merepoolses osas ei ole ajalooliselt hoonestust olnud, hoonestuse rajamine soovitud asukohta ei sobitu Kuivastu küla väljakujunenud struktuuriga ning suur osa katastriüksusest (sealhulgas soovitud hoonestusala) asub kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal, mis loetakse üldjuhul ehitustegevust välistavaks alaks. Maaomanik ei nõustunud valla selgitustega ning tõi välja, et ala ei ole põllumaa, vaid kasutuses heinamaana. Hoonestuse rajamine teiste küla hoonete lähedale ei taga piisavalt soovitud privaatsust. Maaomanik tegi ettepaneku, et võiks vähemalt kaaluda ehituskeeluvööndit mingis ulatuses mere poole nihuta mist . Muhu V allavalitsus ei nõustunud ettepanekuga, tuues välja, et soovitud lahendus ei sobitu väljakujunenud külastruktuuri ning maastikupildiga ja rõhutas vajadust kohelda maaüksuste omanikke võrdselt. Muinsuskaitseameti ettepanek ud : E ttepanek kavandada kalmistute ja looduslikele pühapaikade ümber puhvertsoonid, milles pole lubatud lageraie kavandamine. Ettepanekuga ei arvastatud , kuna p laneerimisseadus ei näe ette võimalust seada üldplaneeringuga piiranguid raietele kalmistute ja looduslike pühapaikade ümber muul viisil kui läbi nende kohaliku kaitse alla võtmise. Kalmistud on juba riikliku kaitse all ning looduslikke pühapaiku ei ole Muhu vallal kavas kohaliku kaitse alla võtta. Ettepanek sõnastada üldplaneeringus, et arheoloogiapärandi prognoos Muhu valla jaoks on koostamisel ning lisandub täiendava materjalina üldplaneeringu juurde. Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et käesolevas menetlusetapis on liiga hilja hakata koostama üldplaneeringule uut lisamaterjali, sest pärast üldplaneeringu kehtestamist üldplaneeringule enam midagi lisada ei saa. Ettepanek, et üldplaneeringusse kantaks nõue, et KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus . Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et nõuda KMH kohustusega tegevuste puhul Muinsuskaitse kooskõlastust sõltumata sellest, kas tegevust kavandatakse arheoloogiapärandirikaste alade lähedal või mitte, ei ole põhjendatud. d . Ettepanek lisada üldplaneeringusse nõue, mille kohaselt tuleb prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel eelnevalt Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta küsida kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist. Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et nimetatud sätte lisamine ei ole otstarbekas, sest kõigi detailplaneeringut nõudvate tegevuste puhul ei saa automaatselt eeldada, et need mõjutavad piirkonnas esineda võivat arheoloogilist pärandit. Teabe olemasolul tõenäoliste arheoloogiapärandirikaste alade paiknemise kohta on vallal võimalik hinnata igakordselt detailplaneeringu algatamisel, kas kavandatud tegevus võib ohustada arheoloogiapärandit ning vastavalt sellele kaasata vajadusel detailplaneeringu menetlusse Muinsuskaitseameti. Muinsuskaitseamet on oma arvamuste juures välja toonud, et need on tingimused Muinsuskaitseameti kooskõlastuse andmiseks. Juhime tähelepanu, et Muinsuskaitseamet on Muhu valla üldplaneeringu juba varasemalt kooskõlastanud 05.09.2019 kirjaga nr 1.1-7/2577 . Ka selles kirjas oli kooskõlastus tingimusel, et kaardile kantaks kultuurimälestisena kaitse all olevad teed. Kuivõrd kooskõlastamisel ei viidatud vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, l uges Muhu Vallavalitsus planeerimisseaduse § 85 lg 3 alusel Muhu valla üldplaneeringu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks . Mario Talvist poolt esitatud arvamused: Üldplaneeringu sõnastusega piiratakse oluliselt maaomaniku võimalusi oma maa kasutamise üle otsustada, põllumaa omanik peab jätkama põllumajandusliku maa kasutamist senisel viisil ning tohib oma maale ehitada või puid istutada üksnes erandjuhul Põllumajandusameti loal. O mandiõiguse piirangu kaudu on ühtlasi piiratud ettevõtlusvabadust . P iirang on tarbetu ja põhiseadusega vastuolus. Muhu Vallavalitsus on seisukohal , et maa sihtotstarbelist kasutust üldplaneering ei takista. Maaomandiga ei kaasne automaatselt õigust ehitada. Ka väärtuslikule põllumajandusmaale on võimalik seletuskirjas toodud tingimustel ehitada ning selleks ei anna luba Põllumajandusamet, vaid kohalik omavalitsus. Valdaval osal uue üldplaneeringuga määratud väärtuslike põllumajandusmaade ala dest asub ka kehtiva üldplaneeringu kohaselt sarnase sisuga piirangutega väärtuslik põllumaa. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Planeerimisseaduse kohaselt määrab üldplaneering väärtuslik ud põllumajandusmaad ning seab nende kaitse- ja kasutustingimused. V äärtusliku põllumajandusmaa määramine on avalik huvi, mis ei riiva ülemääraselt maaomaniku huvisid ning väärtusliku põllumajandusmaale kasutuspiirangute seadmine ei ole vastuolus põhiseadusega. b . Kehtivad planeeringuseaduse normid on ÜP-ga kavandatud piirangute alternatiiviks ning kuna planeeringu näol on põllumaa kaitseks põhiõigusi vähem kitsendav abinõu olemas, ei ole väärtusliku põllumaa kaitseks ÜP-s ette nähtud omandipõhiõiguse piirangud proportsionaalsed. Muhu Vallavalitsus rõhutab, et planeerimisseaduse kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa määramine ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine üks üldplaneeringu ülesannetest. Ettepaneku esitaja ei ole välja toonud, millised on vähem kitsendavad abinõud, mis tagavad väärtuslike põllumajandusmaade kaitse ja kasutuse põllumajanduslikul eesmärgil ka tulevikus. c. Ettepanek eemaldada väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihilt/nimistust Muhu vallas asuvad kinnistud katastritunnustega 47801:007:0925; 47801:004:0548; 47801:004:0549; 47801:007:0184; 47801:005:0360; 47801:001:0252; 47801:001:0265; 47801:001:0327; 47801:001:0175; 47801:001:0217; 47801:005:0468; 47801:001:0849; 47801:007:0182 ja 47801:006:0331. Muhu Vallavalitsus ei nõustu ettepanekuga, sest nimetatud katastriüksustel asuvad väärtuslike põllumajandusmaade tunnusele vastavad põllud, välja arvatud katastriüksustel 47801:004:0549 ja 47801:001:0175, kus ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad määratud, ning katastriüksusel 47801:007:0182, kus asub üldplaneeringu kohaselt kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa. Rain Leht, Riina Leht, Kristjan Leht, Karin Harkmaa ja Siim Harkmaa ettepanekud: ettepanek lisada Muhu üldplaneeringusse Pallasmaa külas asuv Riina park katastriüksus (47801:003:0076) kui planeeritav sadama maa-ala. Pallasmaa muuli l ooduslik asukoht ja loomulik sügavus toetavad sadama rajamist ning olemas on kõik potentsiaalseks mereturismi asukohaks saamise eeldused (geograafiline asukoht ja meregeoloogiline asetus, juurdepääsu teed jms). Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et kõnealuse Pallasmaa muuli puhul on tegemist ebaseadusliku ehitisega, mille üldplaneeringus perspektiivse sadamamaana määratlemine ning seeläbi ebaseadusliku tegevuse õigustamine ei lähe kokku planeerimise hea tavaga. Katastriüksuse määratlemisel sadamamaana nähtaks ette sisuliselt uue sadama rajamist. Isegi kui sadamakoht on meregeoloogilises mõttes soodsa koha peal, tuleks uue sadama rajamise mõjusid kajastada ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes. Ettepaneku tegemise hetkeks oli keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne juba valmis ning vastu võetud. Vastupidiselt ettepaneku esitaja väitele puudub Pallasmaa muulile hea juurdepääs. Muulini viiv tee on valdavas ulatuses eraomanduses ning kohalikud elanikud on esitanud üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul arvamuse, kus väljendatakse vastuseisu tee määramisele perspektiivseks avaliku kasutusega teeks, kuna juba ainuüksi supluskohta külastavate inimeste poolt põhjustatud liikluskoormus on muutunud väga häirivaks. Uue sadama rajamine suurendaks oluliselt liikluskoormust piirkonnas ning teravdaks konflikti veelgi. Lähtuvalt eelnevast ei nõustu nud Muhu Vallavalitsus ettepanekuga määratleda Riina park katastriüksus sadamamaa juhtotstarbega alaks. Oleme seisukohal, et antud küsimus tuleb lahendada läbi detailplaneeringu menetluse, kus on võimlaik piisava detailsusega küsimus lahendada. E ttepanek vähendada Pallasmaa küla Riina park katastriüksuse osas ehituskeeluvööndit kinnistut läbiva erateeni. Muhu Vallavalitsus kaalus ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut ning seisukoha kujundamisel võttis arvesse järgmisi asjaolusid. Katastriüksus on hoonestamata ning ka ajalooliselt ei ole seal olnud hoonestust. Katastriüksusele on võimalik hoonestust rajada ka ehituskeeluvööndi s t välja poole. Ehituskeeluvööndist jääb välja ca 40% katastriüksusest, mille osas puuduvad kitsendused, mis välistaks ehitustegevuse. Sadama toimimiseks vajalike ehitiste rajamiseks ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, kuna võimaliku sadama rajamiseks tuleb igal juhul koostada detailplaneering ning vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõikele 5 ei laiene ehituskeeld muuhulgas kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele ega tehnovõrgule ja –rajatisele. Praegusel hetkel ei ole vallal piisavalt informatsiooni kavandatavate tegevuste kohta, et korrektselt hinnata tegevuste mõju ranna kaitse eesmärkidele. Piirkond on küll tugevalt maaomaniku tegevuse poolt mõjutatud, kuid Vallavalitsus e hinnangul ei ole see piisav argument ehituskeeluvööndi niivõrd ulatuslikuks vähendamiseks. Lähtuvalt eelnevast ei nõustu nud Muhu Vallavalitsus esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga. Ettepaneku esindaja ei nõustunud valla selgitustega ning esitas 16.12.2020 täiendavad selgitused, kus selgitati muuli rajamise ajalugu kui edasisi plaane. Muhu Vallavalitsus jäi endiselt seisukohale, et sadama planeerimine Riina park maaüksusele tuleks kavandada läbi detailplaneeringu menetluse. Ü ldplaneeringus toodud sadama maa-ala juhtotstarbega aladel on hetkel juba olemasolev sadam või on selle osas kehtestatud detailplaneering. Täiesti uue sadama kavandamine nõuab ühiskondlikku kokkulepet, mis on otstarbekas leida läbi detailplaneeringu menetluse, kus on võimalik detailselt lahendada esilekerkinud probleemid. Rõhutame, et üldplaneeringuga antud kinnistul sadama maa-ala juhtotstarbe määramata jätmine ei välista pärast üldplaneeringu kehtestamist seal sadama kavandamist. Sõltumata sellest, kas sadama territoorium on üldplaneeringuga määratud sadama maa-alaks või mitte, tuleb rajatud muuli seadustamiseks ning edasiste arenduste kavandamiseks koostada detailplaneering. Sõltuvalt konkreetsetest plaanidest ning vastavatest lahendustest võib selleks olla nõutav üldplaneeringut muutv a detailplaneering u koostamine . Maaomanik kinnitas 14.01.2021.a. kirjas soovi, et Riina Park katastriüksus reserveeritaks sadama maa-alana. Muhu Vallavalitsus jäi endiselt arvamuse juurde, et antud küsimus tuleb lahendada läbi detailplaneeringu. Andres Kindeli arvamus, mille kohaselt on uue Muhu valla üldplaneeringuga Kallaste küla Andovälja maaüksuse (47801:003:0166) osas ehituskeeluvööndit kaks korda suuremaks tehtud. K una maa väärtus väheneb piirangu suurenedes kordades, on õigustatud ootus, et ka maamaksu vähendatakse. Muhu Vallavalitsus ei arvesta ettepanekuga, kuna üldplaneeringuga ei laiendata maaüksuse osas ehituskeeluvööndit. T avapärasest laiem ehituskeeluvööndi ulatus piirkonnas on tingitud looduskaitseseaduse § 34 lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt koosnevad üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Tegemist ei ole uue seadusesättega, kuid varasemalt puudus Muhu vallal informatsioon, millised kaldaastangud vastavad nimetatud tingimustele, mistõttu ei olnud võimalik planeeringujoonisel kajastada korrektset ehituskeeluvööndi ulatust. Tänaseks on Maa-amet vastavad andmed vallale esitanud, mistõttu saime kaardile kanda ka seadusjärgse ehituskeeluvööndi ulatuse. Maamaksu arvestamise põhimõtted on paika pandud maamaksuseadusega. Nimetatud seadus sätestab ka juhud, millal on võimalik anda maksuvabastust või –soodustust. Ehituskeeluvööndist tulenevate kitsenduste tõttu ei ole võimalik anda ei maksuvabastust ega –soodustust. Katrin Ots a ettepanek m itte arvata Tamse küla Mäeotsa kinnistut (47801:002:0416) väärtusliku põllumaade hulka ning säilitada hetkel kehtivas üldplaneeringus sätestatud tingimused ja olukord Mäeotsa kinnistu suhtes. Mäeotsa katastriüksus ei ole kehtiva üldplaneeringu kohaselt väärtuslik põllumaa ning hoonestuse rajamine sinna on lubatud. Mäeotsa kinnistu on puisniit, mitte aga haritav maa ning kinnistut ei ole kasutatud haritava maa ega põllumaana ka varasemalt. Pinnas on kruusane-savine ning selle viljakus ei ole kõrgem Eesti keskmisest või Muhu valla keskmisest viljakusest. Kinnistu reljeef muudaks põlluharimise veelgi keerulisemaks. Mäeotsa kinnistu on tekkinud Muhule iseloomulik looduslik kadakane puisniit, mida maaomanik soovib säilitada. Puudub ülekaalukas avalik huvi maatüki lisamiseks väärtuslike põllumaade hulka. Muhu Vallavalitsus ei arvestanud ettepanekut, kuna leidis, et antud maaüksuse osas ei ole põhjendatud väärtusliku põllumajandusmaa piiride muutmine, ning maaomaniku poolt poolt kirjeldatud tegevuse elluviimine katastriüksusel on võimalik ka üldplaneeringu tingimusi arvestades. Muhu Vallavalitsus nõustub, et hetkel kehtivas üldplaneeringus puuduvad piirangud, mis välistaks Mäeotsa katastriüksuse hoonestamise. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutustingimuste seadmisel on lähtutud Maaeluministeeriumi poolt välja töötatud väärtuslike põllumaade määramise põhimõtetest ning kehtivast Saare maakonnaplaneeringust ning selles sätestatud tingimustest. Üldplaneeringu koostamisel ei saa kohalik omavalitsus minna vastuollu kõrgema astme strateegiliste dokumentidega. Üldplaneeringus käsitletav põllumajandusmaa ei hõlma mitte ainult haritavat põllumaad, põllumajandusmaade hulka kuuluvad ka näiteks puisniidud, heinamaad jne. Vastavalt Saare maakonnaplaneeringule loetakse Saare maakonnas väärtuslikuks põllumajandusmaaks haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olevat maa- ala, mis moodustab ühtse põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Saare maakonna kaalutud keskmisest boniteedist, milleks on 35 hindepunkti. Lisaks loetakse Saare maakonnas väärtuslikeks kõik maaparandussüsteemidega põllumajandusmaad ja inventeeritud pool-looduslikud kooslused. Põllumajandusmaa massiiv on ühtne põllumajandusmaa maa-ala, mis on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega või muu kasutusotstarbega maa või keskkonnaregistrisse kantud poolloodusliku koosluse esinemisalaga. Ühe massiivi sisse võivad jääda nii kõrgema kui madalama viljakusega alasid, kuid arvestatakse massiivi keskmist väärtust. Isegi kui konkreetselt Mäeotsa kinnistu piires jääks mulla boniteet alla keskmise, siis põllumassiivi sisse jäävad viljakamad alad tõstavad keskmise boniteedi maakonna keskmisest kõrgemaks. Mullastikukaardi andmetel asub Mäeotsa kinnistu erinevate mullatüüpide piirialal ning kinnistul esinevad valdavad koreserikkad rähkmullad (perspektiivne boniteet 25), rähksed kleimullad (perspektiivne boniteet 41), kleistunud rähkmullad (perspektiivne boniteet 33-43) ning rähkmullad (perspektiivne boniteet 48). Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Planeerimisseaduse kohaselt määra takse üldplaneering uga väärtuslik ud põllumajandusmaad ning sea takse nende kaitse- ja kasutustingimused. Oleme seisukohal, et väärtusliku põllumajandusmaa määramine on avalik huvi, mis ei riiva ülemääraselt maaomaniku huvisid ning väärtusliku põllumajandusmaale kasutuspiirangute seadmine ei ole vastuolus põhiseadusega. M aa sihtotstarbelist kasutust üldplaneering ei takista. Maaomandiga ei kaasne automaatselt õigust ehitada, samas on väärtuslikule põllumajandusmaale võimalik üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimustel ehitada. Üldplaneering võimaldab teatud tingimuste täitmisel ehitada väärtuslikule põllumajandusmaale uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise . Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et lähtudes üldplaneeringus sätestatud tingimustest on võimalik Mäeotsa kinnistule hoonestust rajada ilma, et see läheks vastuollu üldplaneeringus sätestatud väärtusliku põllumajandusmaa sätetega. Anne-Ly Ots a ettepanek mitte määrata Tamse küla Muhu-Otsa katastriüksuse (47801:002:0415) juhtotstarbeks väärtuslikku põllumajandusmaad. Maaomanik soovib Muhu-Otsa kinnistut hoonestada. Vald on väljastanud projekteerimistingimused elamu rajamiseks, sõlmitud on elektrivõrguga liitumise leping ja uue hoone projekteerimine on lõpusirgel. Praegune Muhu-Otsa kinnistu on ajalooliselt olnud Otsa talu hoovi- ja majapidamismaa, kus ei ole kunagi haritud põldu selle kivise pinnase tõttu. Kinnistu lõunapoolset serva on kasutatud heinamaana. Kehtivas üldplaneeringus ei ole maa väärtuslike põllumaade hulka arvatud ning maa keskmine viljakuse näitaja on kõvasti alla Eesti keskmise ning tõenäoliselt ka alla maakonna keskmise. Samas viljakustsoonis on reaalselt kasutuses olevaid põllumaid, mida pole väärtuslike põllumajandusmaade hulka arvatud. Katastriüksuse keskele on tänaseks kasvanud mitmed suured puud ning enamus maast on kaetud kadakatega. Maaomanik on seisukohal, et nimetatud asukohta põllumaa moodustamine ei sobitu küla struktuuriga ning külade arengut ei tohiks piirata läbi väärtusliku põllumajandusmaa määramise ning külade arenguks tuleb jätta reservruumi. Muhu Vallavalitsus ei arvestanud ettepanekut, kuna leidis, et antud maaüksuse osas ei ole põhjendatud väärtusliku põllumajandusmaa piiride muutmine (põhjendused on üldjoontes samad, mis eelmisel punktis, mistõttu me ei hakka neid siinkohal kordama) , ning maaomaniku poolt kirjeldatud tegevuse elluviimine katastriüksusel on võimalik ka üldplaneeringu tingimusi arvestades. Ü ldplaneeringu seletuskirja s on välja toodud, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib rajada uue ehitise, kui ehitise ehitamiseks on enne selle üldplaneeringu kehtestamist, millega väärtusliku põllumajandusmaa massiiv määrati, antud projekteerimistingimused või ehitusluba või on loetud, et ehitamisest on teavitatud. Antud juhul on projekteerimistingimused väljastatud, mistõttu on soovitud hoonestuse rajamine võimalik. Ka juhul, kui projekteerimistingimusi ei oleks väljastatud, ei tähenda väärtuslik põllumajandusmaa kategoorilist ehituskeeldu. Muhu Vallavalitsuse hinnangul on nimetatud tingimusi võimalik täita ning seega erandkorras väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada. Indrek Võeras arvamused: A rvamus, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on liiga lühike, algselt ühe kuu pikkusena kavandatud väljapanekut on küll pikendatud kahe kuuni, kuid materjali mahtu ja selle põhjalikuks läbitöötamiseks kuluvat aega arvestades võiks see olla pool aastat või üks aasta. Vallavalitsus ei nõustunud arvamusega, kuna 30 päeva pikkune avaliku väljapaneku aeg tuleb seadusest ja seda on peetud piisavaks ajaks, et oleks võimalik pl a neeringuga tutvuda. Muhu valla üldplaneeringu avalik väljapanek oli seaduses ettenähtust poole pikem. A rvamus, et seletuskirjas peatükis 1.3 kirjeldatud väärtused on reaalsuses vähelevinud. Vallavalitsus selgit a s , et eesmärk on oluliste säilitamist vajavate väärtuste väljatoomine, mitte aga olemasoleva olukorra kirjeldamine. A rvamus, et üldplaneeringust ei ole kusagilt leida, et mingisugune tegevus, näiteks ehitamine, toimuks vastavalt inimeste vajadustele ja loomuomadustele ning inimese vaba tahet kui kõige olulisemat osa, ei ole planeeringus mingil kujul väljendatud. Vallavalitsus on seisukohal, et vaba tahte käsitlemine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Selle asemel sätestab üldplaneering põhimõtted, reeglid ning vajadusel ka kitsendused, mille raamides saab vaba tahet rakendada. A rvamus, et üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Muhu peamine loodusvara maastikud ja avatus ning maakasutuse kavandamise olulisim lähtekoht on Muhule iseloomuliku külamiljöö, randade ja pärandkoosluste säilitamine, kuid tegelikkuses on elulaad, looduskeskkond, tehislik elukeskkond ja nende omavahelised mõjud viimaste aastakümnetega väga suures ulatuses muutunud. Vallavalitsus selgit ab, et selle punkti mõte on oluliste säilitamist vajavate väärtuste väljatoomine. E ttepanek täpsustada üldplaneeringut , et suurima kõrguse 10 m juures peab elamu olema vähemalt tuleohutusklassiga TP-2. Vallavalitsus ei võtnud ettepanekut arvesse, kuna nimetatud tingimus tuleneb kehtivast õigusaktist, mitte üldplaneeringust ja õigusakt ide ümberkirjutam ine üldplaneeringusse ei anna lisandväärtust . A rvamus, et tingimus, mille kohaselt standardile vastava tuletõrje veevõtukoha puudumisel on hoonegrupi moodustamisel arendaja kohustus nõuetele vastava tuletõrje veevõtukoha rajamine on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Vallavalitsus selgit as, et elamuarenduste (mitte üksikelamute) rajamise korral on nimetatud nõue mõistlik ja põhjendatud. Seletuskirja sõnastust täpsustati , rõhutamaks, et veevõtukoha rajamise kohustus kaasneb detailplaneeringu alusel hoonetegrupi kavandamisel. E ttepanek täpsustada, millistel üldplaneeringu joonisel toodud lautritel on juurdepääs mööda maismaad ja millistel mitte. Vallavalitsus arvestas ettepanekut osaliselt seletuskirja sõnastust juurdepääsu osas lautritele täpsustati, kuid asus seisukohale, et iga lautri puhul pole vajadust eraldi välja tuua, kumba jaotusse ta kuulub. A rvamus, et seletuskirja peatükis 6.2.1. on eksitud väljendiga ning Muinsuskaitse peaks olema kaasatud juhul, kui arheoloogiamälestised asuvad ehitustegevuse alas, mitte selle lähipiirkonnas. Vallavalitsus selgit a s , et sõnastus on korrektne ja lähtub Muinsuskaitseameti poolt üldplaneeringule antud sisendist. Ettepanek , et rohelise võrgustiku tugialad ja koridorid järgiksid maksimaalselt võimalikult riiklikult määratud kaitstavaid loodusobjekte ning väljuks nende piiridest ainult täiesti möödapääsmatul vajadusel ning sellisel juhul toimu ks see ainult läbi eelneva kokkuleppe saavutamise vastavate maaomanikega. Vallavalitsus ei nõustunud ettepan e kuga ja selgitas, et rohevõrgustik on määratud ka kehtiva üldplaneeringuga (kuid pole kujutatud ÜP joonisel). Rohevõrgustiku põhimõte ning koosseis on üle võetud Saare maakonnaplaneeringust, ning seda saab üldplaneeringuga vaid täpsustada, mitte aga ulatuslikult muuta. Koridoride asukohta ja ulatust on mõningasel määral täpsustatud lähtudes olemasolevast asustusest. Rohevõrgustik ei välista ehitustegevust, kuid aitab asustuse suunamisel võtta arvesse ka looduslikke aspekte ning tagada loomade vaba liikumist toetavaid tegevusi. E ttepanek võtta planeeringust välja raskesti ligipääs e ta va tele aladele näidatud puhkekohad, sest nende kavandamine on vastuolus üldplaneeringu kavandis endas esitatud tingimustega ja õigusaktidega. Vallavalitsus ei nõustunud arvamusega ja selgitab, et puhkekoha rajamisega ei pea tingimata kaasnema ehitustegevus. Samas on põhjendatud juhtudel ehitustegevus lubatav ka raskesti ligipääsetavad aladel. Kaitstava loodusobjektiga kattuval puhkekohal kavandatava tegevuse kohta annab hinnangu Keskkonnaamet. Puhkekohale ei pea olema tagatud juurdepääsu mootorsõidukiga, see võib olla külastatav ka ainult meritsi või jalgsi. Lisaks eelnevatele ei võetud osaliselt arvesse ka Aigar Urva, Saaret Liinid AS, Kaja Roosipuu, Lõetsa Külaselts, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi arvamusi, kuid nimetatud arvamuste avaldajad on kinnitanud, et Vallavalitsuse selgitused arvamustele on olnud piisavad ning arvamustest loobutakse. Muhu valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 29.10.2020 Hellamaa külakeskuses, selle käigus tutvustati väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi, Muhu Vallavalitsus e seisukohti nende kohta, põhjendati üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastati üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Avaliku arutelu käigus tehti ettepanek lugeda üldplaneeringus omatarbeks kavandatava päikesepargi maksimumvõimsuseks 50 kW, Muhu Vallavalitsus ettepanekut ei toetanud ning leiti, et praegune regulatsioon on piisavalt paindlik. Muhu Vallavalitsus esitas 14.05.2021 Keskkonnaametile looduskaitseseaduse § 40 lg 4 punkti 1 kohase taotluse üldplaneeringu alusel ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks . Keskkonnaamet andis oma 15.12.2021.a. kirjaga nr 7-13/21/10693- 6 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks üldplaneeringu maakasutusplaanil märgitud ulatuses ja taotluses esitatud põhjendatustel, välja arvatud kirjas välja toodud 12 ala osas. Üldplaneeringu lahendust täiendati vastavalt Keskkonnaameti kirjale. Muhu Vallavalitsus teavitas Keskkonnaameti otsusest kõiki maaomanikke, kellele kuuluvate kinnistute osas ehituskeeluvööndi vähendamisega ei nõustutud. Biolab OÜ ja Estwind Energy OÜ ei nõustunud ehituskeeluvööndi soovitud mahus vähendamata jätmisega ning sellisel kujul üldplaneeringu kehtestamisega. Simiste küla Põllumetsa kinnistu omaniku Biolab OÜ esindaja tõi välja, et ei nõustu Keskkonnaameti otsusega ning selle alusel kehtestatava üldplaneeringu lahendusega Põllumetsa kinnistu osas. Põllumetsa kinnistu omanik on algatanud kinnistu jagamise juba enne Keskkonnaameti otsust lähtudes teadmisest, et üldplaneeringuga soovib vald luua tingimused ettevõtluseks ning , et ehituskeeluvööndit vähendatakse. Kinnistu omanikul on soov jagamise käigus loodavatel kinnistutel arendada (mh sadamaga seotud) ökoloogilise suunitlusega turismiettevõtlust, mis Keskkonnaameti tehtud otsuse valguses muutub võimatuks. Samuti tõi maaomanik välja, et e hituskeeluvööndi mittevähendamine kinnistule, mille merepoolsel küljel asuval kinnistul on ehitamine lubatud, viitab ebavõrdsele kohtlemisele ning ebapiisavale analüüsile. Samuti ei päde maaomaniku hinnangul kõnealuse kinnitu osas pärandkoosluste vms kaitse argumendid, kuna kinnistul ei lasu käesoleval ajal muid keskkonnakaitselisi piiranguid. K innistul kasvav mets on istutatud ENSV päevil ning ei oma pärandkooslusega või looduliku metsaga midagi ühist. Võiküla Toomi kinnistu omaniku Estwind Energy OÜ esindaja palus Toomi kinnistu osas Keskkonnaameti seis u kukohaga mitte nõustuda ja uues üldplaneeringus järgida praegust olukorda (vastavalt kehtivale üp-le ). Omanik tõi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamine erinevalt praegu kehtivast ehituskeeluvööndi piirist ja Muhu valla planeeri ngu st ei ole Toomi kinnistu omanikule mitte mingil juhul vastuvõetav. Tegemist on kompromissi alusel Toomi kinnistu mere äärsele osale kahe elamukrundi moodustamisega, vastav detailplaneering on väga pikalt menetluses ja selles osas pole vastuväiteid ka esitatud. Maaomaniku hinnangul ei ei saa uus üldplaneering täiendavalt piirata olemasolevat olukorda sh kehtivat ül d planeeringut, mille kohaselt on menetlemisel vastav Toomi kinnistu detailplaneering. E hituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul ja Muhu Vallavalitsusel puudub võimalus vähendada ehituskeeluvööndit Keskkonnaameti nõusolekuta, mistõttu pöördusime Keskkonnaameti poole palvega vaadata üle ehituskeeluvööndi mittevähendamise otsus nimetatud katastriüksuste osas, võttes arvesse maaomanike poolt esitatud täiendavaid seisukohti. Muhu valla üldplaneeringu materjalid on allalaetavad aadressil: http://gofile.me/6tNNn/DrGANnGiB Menetlusdokumendid (sealhulgas avalikul väljapanekul esitatud arvamused ja vallapoolsed vastused täies mahus) on leitavad aadressil: https://drive.google.com/drive/folders/1kUwmY64JmmiKwJJsS-bjPXce76knB5HO?usp=sharing Juhul kui vajate heakskiitmise menetluse tarbeks täiendavaid dokumente või informatsiooni, palume pöörduda Muhu valla maa- ja planeeringunõunik Pille Tamme poole aadressil
[email protected] või telefonil 4530680. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raido Liitmäe vallavanem Pille Tamm 4530680,
[email protected]