HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium 07.02.2022 nr 8-4./1-16
Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta
(Tikka-Villemi ja Tikka-Mati, Kõlunõmme k)
Hiiumaa Vallavolikogu 16.09.2021 otsusega nr 272 kehtestati Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas
asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 18-08).
Detailplaneeringuga muudetakse Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut,
muutes planeeringualal määratud metsamajandusmaa kavandatud elamukruntide osas
elamumaaks ning vähendades Tikka-Mati katastriüksusel (63901:001:0109) ranna
ehituskeeluvööndit kavandatud hoonestusala ja tee ulatuses (ca 2075 m²). Detailplaneeringuga
kavandatakse moodustada Tikka-Villemi (63901:001:0107) ja Tikka-Mati (63901:001:0109)
kinnistutest viis elamukrunti ligikaudse suurusega 1,11-1,29 ha ja üks ligikaudu 2,25 ha suurune
maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Igale elamukrundile määratakse hoonestusala ning
määratakse ehitusõigus elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks maksimaalseehitisealuse
pinnaga 400 m².
Otsusega saab tutvuda Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: planeering.
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 18 - 08
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald, Hiiumaa 92413 27. juuni 2017. a. nr. 24
Huvitatud isik: ALLAR NAPPIR Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
+372 56479764 18. märts 2021. a. nr. 245
[email protected] Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
16. september 2021. a. nr. 272
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Tikka-Mati kinnistule
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärdla, september 2021. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 8
1.5 Planeeringu järgsete kruntide tabel .................................................................................................................. 8
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 8
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 9
1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 9
1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11
1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11
1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12
1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 12
1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 12
1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 13
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem M 1 : 5000 ........................................................................... 15
2.2 Tugiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 16
2.3 Kruntimise plaan M 1 : 2000 ........................................................................... 17
2.4 Põhiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 18
2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000 ........................................................................... 19
2.6 Elektrivarustuse skeem M 1 : 4000 ........................................................................... 20
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................22
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 24
3.3 Pühalepa Vallavolikogu otsus 27. juuni 2017. a. nr. 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. ........................................................................ 25
Lisa 1 „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“ 27
3.4 Eelhinnang „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. ................................................ 32
3.5 Keskkonnaameti kiri „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. nr 6-2/17/7305-2. 35
3.6 Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused nr 307669“ 08. veebruar 2018. a. ......................................................... 39
3.7 Pühalepa Osavalla Valitsus teade 21. märts 2018. a. nr. 8-4./10 „Teade detailplaneeringu eskiisi välja-
paneku ja avaliku arutelu kohta“. ..................................................................................................................... 41
3.8 Päästeameti kiri 17. aprill 2018. a. nr. 7.2-3.4/5410-2 „Teade detailplaneeringu eskiisi väljapaneku ja
avaliku arutelu kohta“. ...................................................................................................................................... 42
3.9 Maa-ameti kiri 18. aprill 2018. a. nr. 6-3/18/5188-2 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detail-
planeeringu eskiislahendus“. ............................................................................................................................ 43
3.10 Rahandusministeeriumi kiri 19. aprill 2018. a. nr. 14-10/2336-3 „Täiendavate kooskõlastuste vajaduse
määramine (Tikka-Villemi, Tikka-Mati)“. .......................................................................................................... 44
3.11 Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu
protokoll 09. mai 2018. a. ................................................................................................................................. 46
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
September 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
3
Lisa „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste detailplaneeringu eskiisi avalikust
arutelust osavõtjate registreerimisleht.“ .................................................................................................. 47
3.12 Keskkonnaameti kiri 06. august 2018. a. nr. 6-2/18/12545-2 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detail-
planeeringu kooskõlastamine.“ ........................................................................................................................ 48
3.13 Rahandusministeeriumi kiri 08. august 2018. a. nr. 14-10/2336-5 „Detailplaneeringu kohta arvamuse
avaldamine (Tikka-Villem, Tikka-Mati)“. ........................................................................................................... 52
3.14 „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste detailplaneeringu paikvaatluse protokoll“
22. august 2018. a. ............................................................................................................................................ 53
Lisa „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu paikvaatluse osavõtjate
registreerimisleht.“ ................................................................................................................................... 54
3.15 Keskkonnaameti kiri 12. oktoober 2018. a. nr. 6-2/18/16222-2 „Vastus päringule Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati katastriüksuste kohta.“ ................................................................................................................... 55
3.16 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. oktoober 2019. a. nr. 158 „Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsuse
nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ muutmine.“ ........................................................................................................................................ 61
Lisa „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“.. 62
3.17 Rahandusministeeriumi kiri 19. veebruar 2020. a. nr. 14-11/853-2 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
Detailplaneering.“ ............................................................................................................................................. 67
3.18 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 18. märts 2021. a. nr. 245 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu
vastuvõtmine.“ .................................................................................................................................................. 69
Lisa: Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu
vastuvõtmine“ juurde. ............................................................................................................................. 70
3.19 Keskkonnaameti kiri 27. aprill 2021. a. nr. 7-13/21/6630-2 „Ehituskeeluvööndi vähendamine Tikka-Villemi
ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu alusel.“ .......................................................................................... 72
3.20 Rahandusministeeriumi kiri 08. juuni 2021. a. nr. 14-11/3755-2 „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu heakskiitmine.“ ................................................................................. 78
3.21 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 272 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu
kehtestamine.“ .................................................................................................................................................. 81
Lisa: Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu
kehtestamine“ juurde. ............................................................................................................................. 83
4. KOOSKÕLASTUSED
4.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 85
4.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 86
5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
5.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 94
5.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 94
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
September 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvaid Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107,
üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha,
sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistuid.
1.1.2 Planeeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine vähendades
osaliselt ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi
ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni 6 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja
parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Pühalepa Vallavolikogu otsus 27. juuni 2017. a. nr. 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Lisa 1 „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“.
2. Eelhinnang „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a.
3. Keskkonnaameti kiri „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. nr 6-2/17/7305-2.
4. Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused nr 307669“ 08. veebruar 2018. a.
5. Hadwest poolt 13. november 2017. a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline topo-geodeetiline uuring"
asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228.
6. Pühalepa valla ehitusmäärus.
7. Pühalepa valla ehitusmääruse muutmine.
8. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering.
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107) kinnistu pindala on 3,83 ha.
Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109) kinnistu pindala on 3,83 ha.
- planeeritavad kinnistud
Planeeringualale on mahasõit 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda Rakki teed (teeregistri nr 6390358) ja Härma
teed (teeregistri nr 6390359) (üldplaneeringus määratud avaliku kasutusega eratee).
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
5
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine) ja
elektripaigaldise kaitsevöönd.
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt
detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal.
Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja see on planeeritud 200 m kaugusele
veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd,
veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §- des 37-39 sätestatud vööndi
laiusest. Üldplaneeringuga üleujutatava ala ulatust määratud ei ole. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel loetakse
korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.
Arvestades Maa-ameti andmetes 1 m samakõrgusjoont jääb üldplaneeringus kavandatud väikeelamute maa
planeeringualal ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ulatuvad Tikka-Mati
kinnistule.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistutel
ulatuslikult III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht. Planeeringualaga piirneb ida poolt Väinamere hoiuala.
Planeeritavad kinnistud piirnevad põhjast-läänest Härma kinnistuga, läänest Kikase kinnistuga, lõunast Tüüri ja
Luigelahe kinnistutega, idast Noobli ja Kikase kinnistutega.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused
Kehtivad piirangud:
- Väinamere hoiuala (Hiiu) (registrikood: KLO2000340);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (EE0040002);
- Ranna piiranguvöönd (laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest);
- Ranna ehituskeeluvöönd (laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest);
- 0,4 kV õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge);
- Avaliku kasutusega eratee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m).
Kruntide kasutusõiguse kitsendused:
- Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
- Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
- Tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud
Ehitusseadustiku § 72 alusel.
- Juurdepääsuks Positsioon 6 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 5 krundile teed kasutava krundi
kasuks.
- Maaüksuste randadel kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja
katastriüksuste sihtotstarvetest.
- Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude
valdajate kasuks.
- Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
- Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmine
Planeeringuala asub Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Üldplaneeringu järgi asub maa-ala osaliselt detailplaneeringu kohustusega alal, kus
ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1,0 ha ja kasutusotstarve on osaliselt väikeelamute maa, looduslik
haljasmaa ja metsamajandusmaa.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt üldplaneeringujärgne metsamajandumaa 100%
elamumaa juhtotstarbeks. Kõlunõmme küla on aastatega kujunenud nõutud suvitus piirkonnaks, kuhu otsitakse pidevalt
võimalusi ka uute hoonete rajamiseks. Selle alusel võib oletada, et üldplaneeringuga määratud hoonestuseks sobivad alad
on vajadusepõhiselt aegunud ja on tekkinud vajadus ala laiendada üldplaneeringuga kavandatud metsamajandusmaa alale.
Väikeelamute maa laiendus jätkab teeäärset asustust, kus hoonestusalast väljapoole jääval alal säilib metsamaa. Uue
hoonestuse rajamine hooldamata metsamaale motiveeriks ka maaomanike hoonestuse ümber metsaalust korrastama.
Üldplaneeringus Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustele jääval kaitsehaljastuse maal ja looduslikul haljasmaal
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
6
üldplaneeringut ei muudeta.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest moodustatakse 6 krunti (5 elamumaa ja 1 maatulundusmaa maaüksust),
määratakse maa-alale hoonestusala ning ehitusõigus, lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning
määratakse haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused.
Uued hooned kavandatakse vastavalt üldplaneeringule ja väljakujunenud Kõlunõmme küla ehituslaadile.
Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 mõistes ei ohusta kavandatav tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste taimeliikide
säilimist antud kasvukohas, kuna esinevad liigid on oluliselt laiema levikuga.
Planeeritava ala lähinaabruses asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud, lähimad püsielanikud elavad ca 40 m
kaugusel Härma kinnistul. Uute hoonestusalade määramisel on arvestatud lähipiirkonnas olemasolevat olukorda, kus
hoonestus on valdavalt eratee ääres.
26. juuni 2017. a. on koostatud eelhinnang „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringu ellurakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes eeltoodust, arvestades 26. juuni 2017. a. koostatud eelhinnangut ja omanike soovi rajada osadele maaüksustele
elamukrundid, ei ole üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe muutmine vastuolus väljakujunenud asustusega ja avalike
huvidega.
1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003 määrusega nr 37
kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringust, kus nimetatud katastriüksused asuvad osaliselt
detailplaneeringu kohustusega väikeelamute maal, osaliselt looduslik haljasmaa, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt
metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja see on planeeritud 200 m
kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on tingitud seadusandluse muudatusest, mille kohaselt ranna ehituskeeluvööndi laius ei
ole 200 m tavalisest veepiirist, vaid kehtiva seaduse järgne ranna ehituskeeluvööndi laius on 200 m 1 m kõrgusjoonest
(planeeringualal ca 265-350 m kaugusel tavalisest veepiirist). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe
elamu ja kahe abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele väikeelamute ja osaliselt looduslik haljasmaale lähtudes
Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35
lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi
laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel jääb planeeringuala rannaalale, kus on levinud sooldunud gleimullad (ArG), mis on
iseloomulikud mereveega sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik.
Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva
üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.
Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a. määrusega nr. 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud.
Planeeritud Positsioon 1, 2 ja 3 krundid jäävad osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Seejuures jääb krundi
Positsioon 1 kavandatav hoonestusala tervikuna ehituskeeluvööndisse ning krundi Positsioon 2 ja 3 hoonestusalad on
kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
7
Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:
• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusalade ja mere
vahele jääb ca 240 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.
• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala ei asu Väinamere hoiualal (Hiiu), vaid piirneb sellega. Väinamere hoiuala
on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Väinamere hoiuala on kaitse alla võetud
Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a. määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide,
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse.
Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on hoiuala keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta hoiualal
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.
Looduskaitseseaduse § 21 lõike 1 kohaselt on hoiuala valitseja Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti kirjas 26. juuni 2017 nr 6-2/17/7305-2 on välja toodud poollooduslike koosluste soovitused nende
koosluste taastamiseks ja hooldamiseks (vaata p. 2.11).
Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 mõistes ei ohusta kavandatav tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste
taimeliikide säilimist antud kasvukohas, kuna esinevad liigid on oluliselt laiema levikuga.
• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid
kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid ja radu, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju
märkimisväärne.
• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav.
• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja
lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust.
Piirkonnas on inventeeritud kaitsealuseid elupaigatüüpe, kuid ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisega seotud maa-alal
need puuduvad. Planeeritav maa-ala on enamuses kaetud kõrghaljastusega.
Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude raie 5-10 m ulatuses planeeritavatest hoonetest ja
võsast puhastamine hoonestuala piires, mis selgub täpsemalt hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Hoone aluse pinna
ettevalmistamisel praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind
haljastatakse endisel kujul.
Planeeringus kajastatud krundi ehitustegevus jääb väljapoole ehituskeeluvööndit, mistõttu ehituskeeluvööndi vähendamine
ei oma taimestikule eeldatavalt olulist negatiivset mõju.
Hoone aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna
tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset
negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist.
Planeeritavate kruntide maapinna kõrgus jääb vahemikku +3.41 planeeringuala põhjaosas kuni +1.28 planeeringuala
keskosas. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga põhjasuunas.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritavad hoonestusalad on merest oluliselt kaugemal
võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
8
Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud looduslik rohumaa, õuemaa, metsamaa ja muu maa.
Hoonestuse püstitamise järgselt lisandub õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute
pindalade osas – väheneb looduslik rohumaa ja metsamaa pind.
Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole kruntide kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi
vähendamise põhimõtetega.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletaval alal asuvad avaliku kasutusega eratee ja olemasolevad
juurdepääsuteed, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud.
Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või
kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest.
Planeeringuala paikneb hajaasustusalal, millele pole kehtiva üldplaneeringuga lisatingimusi seatud.
Lähim elamu asub ca 40 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb osaliselt looduslik kõrghaljastus.
Infrastruktuuri ja teedevõrgu korrastamine ja reguleerimine planeeringu käigus on naabritele positiivse mõjuga ja
leevendab ala kasutusintensiivsuse suurenemisest tingitud negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine moodustades kuni 6
krunti, millest 5-le krundile määratakse ehitustingimused ja kruntide ehitusõigused.
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektiga.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Planeeritud hoonestus on lubatud kavandada Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 kruntidel
ehitisealuse pindalaga maksimaalselt 400 m2. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 6,0 kuni 9,0 m.
Kavandatud krunti või soovituslikult selle krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada
traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Hoonestatud krundile on ette nähtud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee
juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL
Pos. Planeeritava krundi Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritav katastri
nr nimi ha sihtotstarve sihtotstarve
1. Positsioon 1 1,27 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
2. Positsioon 2 1,27 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
3. Positsioon 3 1,29 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
4. Positsioon 4 1,23 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
5. Positsioon 5 1,11 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
6. Positsioon 6 2,25 Metsamaa, MM 100% Maatulundusmaa 100%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib
ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse
ehitusprojektidega. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
9
1.6.1 Planeeritud Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 kruntide ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 400 m²
sh. üksikelamu - 150 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul
- 6,0 m abihoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2
Katused: kalded - 20° - 45°
materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), eterniit, roog, värvitud plekk
tüüp - viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus kokku - 7,8 ha
2. Planeeritud maaüksuste suurus kokku - 7,66 ha
3. Ehitisealune pind kokku - 2000 m2
4. Planeeritud maaüksusi - 6
5. Planeeritud ehitusõigusega krunte - 5
1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritavate Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 hoonete varustamine veega on
planeeritud lahendada igale krundile rajatava puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldusala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Alternatiivse lahendusena on lubatud piirnevate ehitusõigusega kruntide (näiteks Positsioon 4 ja Positsioon 5 krundid jne.)
hoonete veevarustus lahendada planeeritava ühispuurkaevu-pumpla baasil, mille ümber moodustatakse sanitaarkaitseala.
Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise
vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala
ulatus on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga, mitme kinnisasja vajaduseks.
Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud erijuhtudel.
Kuna arvestuslikult võetakse vett põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks,
võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust. Sanitaarkaitseala
vähendamiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus Keskkonnaametile. Kui tegemist pole krundi omanikuga, siis tuleb
taotlusele lisada ka omaniku volikiri.
Olemasolev salvkaev Positsioon 2 krundil on kasutusest väljas ja likvideeritakse.
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Eesti põhjavee kaitstuse kaarti“ andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud
põhjaveega piirkonnas.
Planeeritavate Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 kruntide hoonete kanaliseerimine
lahendatakse heitvete juhtimisega läbi bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda
ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta.
Omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m.
Alternatiivse lahendusena on lubatud planeeritavate ehitusõigusega kruntide hoonete kanaliseerimine lahendada heitvete
juhtimisega kogumismahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele lähimasse puhasti purgimiskohta. Kogumismahuti
ehitamisel pinnases peavad nende konstruktsioonid ja ühendused olema veetihedad, näiteks kasutatakse sertifitseeritud
kanalisatsioonisüsteemide lahendusi.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
10
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.2 Soojavarustus
Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, 01. jaanuaril
2019. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
1.8.3 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud (0,4 kV õhuliinid).
Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt 08. veebruari 2018. a. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud
„Tehnilised tingimused nr. 307669“ alusel.
Detailplaneeringu ala tarbijate varustamine elektrienergiaga kavandatakse planeeritava uue komplektalajaama tunnustega
baasil. Alajaama asukoht on planeeritud riigimaantee ja rekontrueertava eratee ristmiku lähedusse, teenindamiseks peab
jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kukka alajaama lähedalt, riigimaantee äärt mõõda.
Alajaamade asukoha muutmisel näha ette alajaamale maa-ala koos teenindusmaaga (eraldi kinnistut ei moodustata).
Alajaama asukoht on planeeritud koormuskeskmesse, mille teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga.
Projekteerimisel lähtuda:
1. Planeeringuala ja planeeritud krundi elektrivarustuse, sellega kaasneva olemasolevate klientide elektrivarustuse
tagamise ja uue planeeritud krundi projekteerimise ja ehitamise tingimused määrab Elektrilevi OÜ.
2. Ümberehitatavate fiidrite skeemid, tehnilised omadused ja alajaama tehnilised näitajad täpsustatakse projekteerimisel.
3. Alajaama teeninduspiirkonnas olemasolevatele tarbijatele ja uutele liitujatele võrguteenuste kvaliteedinõuete tagamine
vastavalt kehtivatele normidele.
4. Uuest planeeritud alajaamast on planeeritud uutele objektidele 0,4 kV maakaabelliinid.
5. Kinnistute piiridele nähakse ette sobilikku ja ligipääsetavasse kohta soovitavalt mitmekohalistena 0,4 kV liitumiskilbid ja
jaotuskilbid. Liitumiskilbi asukoht tuleb valida nii, et liitumiskilbis paikneva arvesti näidu fikseerimine ja kilbi
teenindamine on võimalik igal ajal ja ohutult (liitumispunkti mõõtekilbi ees peab olema teenindusruumi vähemalt 1 m).
Liitumiskilbi asukoht ei tohi segada jalakäijate ega transpordi liiklust. Reeglina peaks liitumiskilp olema teenindatav
üldkasutatavalt territooriumilt.
6. Uute kaabelliinide liinikoridorid ühildada võimalusel olemasolevate liinide koridoridega, teede ja kõrghaljastuse
kõlvikute piiridega, toitepunktist kuni liitumiskilpideni.
7. Kaabelliini ehitaja on kohustatud kaevetöödel rikutud teede katendid ja maa-ala taastama ning heakorrastama
ehitustööde eelselt fikseeritud kujul kogu liinikoridori ulatuses.
8. 0,4 kV õhuliini, 10 kV ja 0,4 kV kaabelliini ümberehitus on planeeringulahendusel selles mahus ainult võimaliku
trassivaliku ja alajaama asukoha määramiseks. Täpsem lahendus määratakse liitumise taotlemise järgselt.
9. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus
10. 10 kV ja 0,4 kV liinide, liitumiskilpide ja olemasolevate liinidega sidumise punktid on planeeringus eeldatavaks
lahenduseks. See ei ole projekteerimisel tingimuslik.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
11
1.8.4 Sidevarustus
Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate
sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.
1.8.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine
Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parklad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi
projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning teede ja parklate ulatuses. Kasvupinnas
eemaldada teede alt täies mahus asendades kruusa ja dreenliivaga.
Planeeritud kruntide sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -
rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või
nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
10 kV ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 0,4 kV pingega liinide korral 2 meetrit.
Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel
seadmest.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
1.10 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts
2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.
Hooned planeeritaval alal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega 6,0 m kuni 9,0 m vastavalt põhiplaanile.
Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest
tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada avaliku kasutusega erateid Rakki teed nr 6390358, Härma teed nr
6390359 ja planeeritud juurdepääsuteid. Juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja
juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius
vähemalt 3,5 m.
Seni kuni naaberkruntide hoonete vaheline kaugus ei ole väiksem kui 40 m, kasutada tulekustutusvee veevõtukohta
Suursadama sadamas ca 4,9 km kaugusel, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi.
Kui projekteerimisel selgub, et naaberkrundi ehitistega ei ole tagatud kuja 40 meetrit, peab olema tagatud Eesti Vabariigi
Standardi EVS 812-6 kohane tuletõrje veevõtu võimalus maksimaalse kaugusega eluhooneni kuni 150 m.
Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud rajada minimaalne 3,5 m laiune juurdepääsutee.
Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja kooskõlastamisele Päästeameti Lääne
Päästekeskusega.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
12
1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35
lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi
laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel jääb planeeringuala rannaalale, kus on levinud sooldunud gleimullad (ArG), mis on
iseloomulikud mereveega sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik.
Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva
üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.
Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a. määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud.
Planeeritud Positsioon 1, 2 ja 3 krundid jäävad osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Seejuures jääb krundi
Positsioon 1 kavandatav hoonestusala tervikuna ehituskeeluvööndisse ning krundi Positsioon 2 ja 3 hoonestusalad on
kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi.
1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Juurdepääsuks planeeringualale kasutada avaliku kasutusega erateid Rakki teed nr. 6390358, Härma teed nr. 6390359 ja
planeeritud juurdepääsuteid.
Planeeringulahendus näeb ette Rakki teed nr. 6390358 eratee avalikku kasutusse määramise vajaduse. Avaliku kasutusega
eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m.
Alates Positsioon 3 krundist kuni Positsioon 1 krundi juurdepääsuteeni on Härma tee nr. 6390359 määratud
juurdepääsuservituudi seadmise vajadus.
Juurdepääsuks Kikase kinnistule ning Positsioon 1 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 2 krundile teed
kasutava kinnistu või krundi kasuks.
Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Kikase kinnistule teed kasutava kinnistu või krundi
kasuks.
Juurdepääsuks Positsioon 6 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 5 krundile teed kasutava kinnistu või
krundi kasuks.
Teistele piirkonnas asuvatele kinnistutele määratakse vajadusel juurdepääsu reaalservituudid eraldi etapis läbirääkimiste
käigus.
Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused, näiteks tee rajamine, korrastamine ja hooldamine, reguleerivad
kinnistute omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut
saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Varem sõlmitud olemasolevad
juurdepääsuservituudid jäävad kehtima ja laienevad igakordsele kinnistu kruntimisele või omanikuvahetusele.
Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (prügiautod ja päästetehnika), pöörderaadius vähemalt 12 m ja tee laius
vähemalt 3,5 m. Planeeritavate kruntide sissesõiduteed on näidatud Põhiplaanil.
Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundisiseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel.
1.13 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
13
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonetel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hooned ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoonete ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hooned oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE
1.14. Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist;
2. Huvitatud kinnistute omanike vahel planeeritud rekonstrueeritavale erateele notariaalselt juurdepääsu
reaalservituudi seadmine, et tagada teenival kinnistul/krundil asuva tee kasutamine valitsevale kinnistule/krundile
juurdepääsu tagamiseks.
3. Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude
parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;
4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine;
5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba), sealhulgas arendusega seotud teed
tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS
§ 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
7. Hoonestuse püstitamine;
8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
9. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
14
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Veebruar 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
EV/HL LS M 1 : 1 000 000
0,3 1,3
HK/MM
Hansuõue
1 25
2,8
3,7
EV/HL HK
,0 m
2,2
EV
10 ELAMUT
EV/HM TÄHISTUS
1210
PLANEERITAV MAA-ALA
Härma
8
HK EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
1,7 2 Kiivri
2,8
PERE- JA RIDAELAMU MAA 50%
EV/HL LOODUSLIK HALJASMAA 50%
-Laasi 0,9 HOONESTATUD ALAD JA TALUÕUED
KAITSEHALJASTUSE MAA 50%
MM HK/PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA 50%
MM METSAMAJANDUSMAA
3,2 HL LS LAUTRIKOHTADE MAA
2
Kuusiku 12108 RIIGITEED JA TEENUMBRID
2,9 AVALIKU KASUTUSEGA ERATEED
4,2 1,4
PÄÄSUD KALLASRAJALE
ÜLDPLANEERINGUGA PLANEERITUD
UUED 10 kV KAABELLIINID JA ALAJAAMAD
LAUTRIKOHAD
HK 1,5 m SAMAKÕRGUSJOON
Havi (max üleujutatava ala piir)
RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
RANNA ULATUS (200 m VEEPIIRIST), SEADUSE-
JÄRGNE RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
MM RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
5,9 (50 m tee teljest)
6,2
3,4 Rannamänni
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Tui 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 62 431 rasterkaart i ning Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla
piirkonna üldplaneering funktsionaalne tsoneerimine (Hausma-Kärdla) plaani M 1:5000.
3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
Metski TELLIJA
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Sadama 15
Kärdla 92412
Kreutzwaldi 24
Tallinn 10147
tel: 46 320 24
[email protected] TÖÖ NR. 18 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
KÕLUNÕMME KÜLAS
Sepa-Simuna ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
2,9
KÕLUNÕMME küla
KUUPÄEV 12.12.2019.a.
JOONIS
ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3
Väinamere hoiuala (Hiiu)
Registrikood: KLO2000340
Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: EE0040001
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: EE0040002
5130
Kadastikud
6280*
Alvarid
5130
Kadastikud TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 7,8 ha)
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR
LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR
POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR
HOONE
VARE, VUNDAMENT
MUSTKATTEGA TEE
KRUUSAKATTEGA TEE
PINNASTEE
KRAAV
METS
RAIESMIK
KADASTIK, PÕÕSASTIK
ROHUMAA
MÄRGALA
LEHTPUU
OKASPUU (KUUSK)
PUURIVI
VALL, NÕLV
KIVI
KIVIHUNNIK
SALVKAEV
0,4 KV ÕHULIIN
KASUTUSEST VÄLJASOLEV SIDE ÕHULIIN
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest poolt 13. november 2017.a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline
topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228.
3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti ( BK77) süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 18 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
KÕLUNÕMME KÜLAS
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 12.12.2019.a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine
NR. AADRESS SUURUS (ha) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%)
nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve
1 POSITSIOON 1 1,27 EP E 100
(katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik)
2 POSITSIOON 2 1,27 EP E 100
maa suurused
3 POSITSIOON 3 1,29 EP E 100 ( m²)
4 POSITSIOON 4 1,23 EP E 100 1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,27 63901:001:0109 1,27 Maatulundusmaa 100%
5 POSITSIOON 5 1,11 EP E 100
6 POSITSIOON 6 1,49 MM M 100 2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,27 63901:001:0109 1,27 Maatulundusmaa 100%
Väinamere hoiuala (Hiiu) 3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,29 63901:001:0109 1,29 Maatulundusmaa 100%
Registrikood: KLO2000340
Natura 2000 Väinamere linnuala 4 Positsioon 4 Elamumaa 100% 1,23 63901:001:0107 1,23 Maatulundusmaa 100%
Registrikood: EE0040001
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: EE0040002 5 Positsioon 5 Elamumaa 100% 1,11 63901:001:0107 1,11 Maatulundusmaa 100%
5130
Kadasti kud 6 Positsioon 6 Maatulundusmaa 100% 1,49 63901:001:0107 1,49 Maatulundusmaa 100%
6280* Kokku: 7,66
A lvarid
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
DETAILPLANEERING KATASTER
EP üksikelamu maa E elamumaa
1 MM metsamaa M maatulundusmaa
5130
Kadasti kud
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 7,8 ha)
RAIESMIK
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR
LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR KADASTIK, PÕÕSASTIK
6 2 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR
LIKVIDEERITAV KATASTRIÜKSUSE PIIRI LÕIK ROHUMAA
PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR
MÄRGALA
1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
LEHTPUU
KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER
OKASPUU (KUUSK)
HOONE PUURIVI
VALL, NÕLV
VARE, VUNDAMENT
KIVI
4 MUSTKATTEGA TEE
KIVIHUNNIK
3 KRUUSAKATTEGA TEE
SALVKAEV
5 PINNASTEE 0,4 KV ÕHULIIN
KRAAV KASUTUSEST VÄLJASOLEV
SIDE ÕHULIIN
METS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Hadwest poolt 13. november 2017.a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline
topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228.
3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 18 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
KÕLUNÕMME KÜLAS
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 12.12.2019.a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3
KR U NT ID E E HIT U SÕ IG US PÕH IL ISE D ARH ITEKTUUR INÕ UD ED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv
Krundi Hoonete lubatud maa- Tule-
Olemasoleva krundi alune pind (m )
2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m )
2 Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- püsivus-
aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp
(ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. 1. norma- kavan- klass
krundil /osakaal % kokku
pealne alune korruselisus korrusel tiivne datud
Tikka-Mati 1 1,27 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m;
9,0 (12,2), ja abihoonel - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
abihoonel 20°-45°, - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
6,0 (9,2). viilkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas;
- Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.
Tikka-Mati 2 1,27 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m;
9,0 (11,0), ja abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituut Kikase kinnistu kasuks;
abihoonel 20°-45°, - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 1 krundi kasuks;
6,0 (8,0). viilkatus. - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m;
- Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
- 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.
Tikka-Mati 3 1,29 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m;
9,0 (11,8), ja abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituut Luigelahe kinnistu kasuks;
abihoonel 20°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m;
6,0 (8,8). viilkatus. - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
.0
2 00
- Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
LK - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.
Tikka-Villemi 4 1,23 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m;
9,0 (11,4), ja abihoonel
100% EP - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m;
abihoonel 20°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
9,0 m 3 tk. Väinamere hoiuala (Hiiu) 6,0 (8,4). viilkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
400 m² Registrikood: KLO2000340
2 Natura 2000 Väinamere linnuala
Tikka-Villemi 5 1,11 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m;
1,27 ha 3 Registrikood: EE0040001 9,0 (11,4), ja abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 6 krundi kasuks;
8.0 Natura 2000 Väinamere loodusala abihoonel 20°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m;
Registrikood: EE0040002
"POSITSIOON 1" 6,0 (8,4). viilkatus. - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
Hoonestusala ca 2000 m²
- Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
Tikka-Villemi 6 1,49 - - - MM / 100 - - - - - - - -
5130
Kadastikud
Kikase 7 3,53 Ei määrata Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 1 krundi kasuks;
.0
20
4 4 .3
7 - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
6280* - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
Alvarid
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.
.1
39
Kokku 11,19 2,000 15 2,750 1,500 15 15
20
.0
55
1
.7
LK
R =1 0
100% MM 1 m
100% EP
- 5 0.0
4 2 .3
- - 2
9,0 m
- 2 400 m² 3 tk.
4 5 .1 2
1,49 ha - 5130
1,27 ha 3
"POSITSIOON 6"
Kadastikud
"POSITSIOON 2"
TINGMÄRGID
Hoonestusala ca 1980 m² PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 7,8 ha) OLEMASOLEV 0,4 KV ÕHULIIN
(kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)
2 5 .0
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD KRUNDI PIIR (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)
PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD HOONESTUSALA (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
EHITUSKEELU ALA
2 0 .0
R=
10 LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT
2 0 .4 m
PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE
OLEMASOLEVA ERATEE AVALIKKU KASUTUSSE
1 MÄÄRAMISE VAJADUS (vastavalt üldplaneeringuga määratule)
1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT
6 2 PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
2
KOHALIKU MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
4 6.3
RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER
.0
(laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m)
50
2 2 PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV ERATEE AVALIKU KASUTUSEGA ERATEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
8.6
(laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m)
10.0 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
4 6.9 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)
PLANEERITUD JALGSI JUURDEPÄÄS RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK
PIKI OLEMASOLEVAT PINNASTEED RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
LK (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)
2 0.0 PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT
R =1 0m (veehaarde hooldusala ulatus 10 m) LOODUSKAITSEALA
PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT 1630* POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA
PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAK LIKVIDEERITAV OBJEKT
(omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)
2 0.0
100% EP
5 6 .0
2 0.0
6 5.8
9,0 m 3 tk.
400 m²
2
1
1,29 ha 3
50. 2
0
3 4. 7
"POSITSIOON 3"
Hoonestusala ca 2073 m²
50.0
0
2 0.
4 3.7
2 0.
0 3 10
.0
2
10
3 4. 8 1 0m .0 KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 18 - 08
R=
5 6 .1
1
1
20
.0 KOOSKÕLASTUSED:
100% EP 2 3. 8
50
1
.0
R =1 0 2
6 5.
9,0 m
m
1. 2.
8
1
400 m² 3 tk. 2 0. 0
6 6.
LK
2
7
4
1,11 ha 3
61
.8
5 2 2
"POSITSIOON 5"
Hoonestusala ca 2000 m²
LK KRUNDI EHITUSÕIGUS 3. 4.
ÜKSIKELAMU MAA
m
2 EP
10
2 9.5
2 0.0
R=
HL LOODUSLIK MAA
MM METSAMAA
1 0.0
2 0.0
LK PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES MÄRKUSED:
ERATEE JA JUURDEPÄÄSUDE RISTPROFIIL, 1 - 1 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
1 0.0
KÕRGUS
Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga MEETRITES EHITISE- HOONETE 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega .
ALUNE ARV KRUNDIL
SUURIM PIND 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest poolt 13. november 2017.a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline
KORRUSELISUS
PARKIMIS- topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228.
KRUNDI SUURUS KOHTADE 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti (BK77) süsteemis.
ARV ÕUES
100% EP tugipeenar sõidutee tugipeenar
TELLIJA
"KRUNDI NIMETUS" Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
9,0 m 2.5% 5% HOONESTUSALA SUURUS
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 18 - 08
400 m² 3 tk. 1:2
5% 1:2 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
1 6.0
2 JUHATAJA OBJEKT
KÕLUNÕMME KÜLAS
3 0.0 1,23 ha 3 ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
tee telg
JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING
"POSITSIOON 4" 0,5 3,0 - 3,5 0,5 0,5 TEET ELSTEIN
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Hoonestusala ca 2000 m²
JOONIS
KUUPÄEV 02.06.2021.a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
2 00,0 m
HK 1,6
Kurisoo 0,7
Kukka laht
EV
EV/HL LS
0,3 1,3
HK/MM
Hansuõue
TÄHISTUS
1 25
2,8 PLANEERITAV MAA-ALA PIIR
3,7
EV/HL
,0 m
ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,
E PLANEERITUD ELAMU MAA-ALA
EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
PERE- JA RIDAELAMU MAA 50%
EV/HL LOODUSLIK HALJASMAA 50%
2,2
EV
HOONESTATUD ALAD JA TALUÕUED
EV/HM HK/PP KAITSEHALJASTUSE MAA 50%
10 ELAMUT PUHKE- JA VIRGESTUSMAA 50%
1210
MM METSAMAJANDUSMAA
Härma
8
HK LS LAUTRIKOHTADE MAA
1,7 2 2,8 RIIGITEED JA TEENUMBRID
Kiivri
12108
AVALIKU KASUTUSEGA ERATEED
PÄÄSUD KALLASRAJALE
-Laasi 0,9 ÜLDPLANEERINGUGA PLANEERITUD
UUED 10 kV KAABELLIINID JA ALAJAAMAD
MM LAUTRIKOHAD
1,5 m SAMAKÕRGUSJOON
(max üleujutatava ala piir)
E 3,2 HL RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
2 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
Kuusiku (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse
samakõrgusjoonest)
2,9 1,4
4,2 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI
MUUTMISETTEPANEK
RANNA ULATUS (200 m VEEPIIRIST), SEADUSE-
JÄRGNE RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
HK (50 m tee teljest)
MÄRKUSED:
Havi 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 62 431 rasterkaart i ning Pühalepa
valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering funktsionaalne tsoneerimine (Hausma-Kärdla) plaani M 1:5000.
3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
MM TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
5,9 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 18 - 08
6,2 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
3,4
JUHATAJA OBJEKT
KÕLUNÕMME KÜLAS
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Tui TEET ELSTEIN
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE
Metski KUUPÄEV 12.12.2019.a.
ETTEPANEKU PLAAN
STAADIUM DP JOONISE NR. 5
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 16.52 ha)
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV ALAJAAM
PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT
(alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)
PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Elektrivarustuse skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtet.
3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 18 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
KÕLUNÕMME KÜLAS
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI
JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 12.12.2019.a. ELEKTRIVARUSTUSE SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 6
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 4000 FORMAAT A4
21
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
September 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22
FOTO 1: Vaade planeeritud Positsioon 5 krundi hoonestusalale.
FOTO 2: Vaade planeeritud Positsioon 4 krundi hoonestusalale.
FOTO 3: Vaade planeeritud Positsioon 3 krundi hoonestusalale.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Märts 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23
FOTO 4: Vaade planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusalale.
FOTO 5: Vaade planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalale.
FOTO 6: Vaade olemasolevale üldplaneeringu järgsele avaliku kasutusega erateele riigimaanteelt.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Märts 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 24
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Märts 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
PÜHALEPA VALD
PÜHALEPA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Pühalepa 27. juuni 2017 nr 24
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Allar Nappir esitas 08.06.2017 taotluse Kõlunõmme külas Tikka-Villemi (katastritunnus
63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0108,
üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109,
üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0110, üldpind 3,53 ha,
sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta eesmärgiga muuta
Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut muutes planeeringualal määratud
metsamajandusmaa väikeelamute maaks, moodustada neljast katastriüksusest 9 krunti ja määrata
kruntide ehitusõigus.
Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksused asuvad Pühalepa Vallavolikogu
16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt
detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt
metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja
see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks
ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
26.06.2017 on koostatud eelhinnang Tikka-Villemi ja Tikka Mati kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Eelhinnangu kohaselt omab kavandatav
tegevus keskkonnale lokaalset mõju, kuid selle suurus, kestvus ja ulatus ei ole sellise mahuga, mis
eeldaks keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjast nr
6-2/17/305-2 „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta" selgub, et
Väinamere hoiuala kaitseväärtustest lähtuvalt on katastriüksustel 63901:001:0108 ja
63901:001:0110 võimalik hoonestusalasid planeerida vaid väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe.
Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju
ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui ehitustegevus planeeritakse
väljapoole Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide levikuala.
Võttes aluseks eeltoodu ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31,
looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2, planeerimisseaduse § 74 lg 8, § 77 lg 1, lg 4, lg 5, lg 6, § 142 lg
1 p 3, lg 2, lg 6 ja Pühalepa Vallavolikogu 30.06.2015 määruse nr 11 „Pädevuse delegeerimine"
Pühalepa Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Pühalepa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Vallavalitsus (aadress Tempa küla 92348
Pühalepa vald) ja kehtestaja Pühalepa Vallavolikogu (aadress Tempa küla 92348 Pühalepa vald).
4. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus Allar Nappirile.
5. Sõlmida Allar Nappiriga detailplaneeringu finantseerimise õiguse üleandmiseks leping.
6. Mitte algatada Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna 09.06.2017 koostatud eelhinnangu ja
Keskkonnaameti seisukoha põhjal eeldatav keskkonnamõju puudub.
7. Avaldada detailplaneeringu algatamise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes
Teadaannetes ja Pühalepa valla veebilehel, 30 päeva jooksul ajalehes Hiiu Leht ning esimesel
võimalusel Pühalepa valla väljaandes Pühalepa Teataja.
8. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse §
127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Käesoleva otsuse peale võib esitada Pühalepa Vallavolikogule väide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või esitada kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
Toomas Remmelkoor
Vallavolikogu esimees
Lisa 1
Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusele nr 24
Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Allar Nappiri detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 08.06.2017)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuseid (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnused 63901:001:0107; 63901:001:0108;
63901:001:0109; 63901:001:0110;
Planeeritavate katastriüksuste suurused 3,83 ha, 3,53 ha, 3,83 ha, 3,53 ha
Planeeringuala suurus 14,72 ha
Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 696433; 696533
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
'Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringuala
Planeeringualale on mahasõit 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda Härma teed 6390359
(üldplaneeringus määratud avaliku kasutusega eratee).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna
või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, veekogu kallasrada ja Väinamere
hoiuala.
Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asuvad nimetatud
katastriüksused osaliselt detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt
kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas
ehituskeeluvööndit vähendatud ei oleja see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Kavandatav
uus hoonestusala jääb väljapoole üldplaneeringus näidatud ranna ehituskeeluvööndit.
Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna
piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-
des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Üldplaneeringuga üleujutatava ala ulatust määratud ei ole.
Looduskaitseseaduse §35 lg 31 alusel loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune
samakõrgusjoon. Arvestades Maa-ameti andmetes 1 m samakõrgusjoont jääb üldplaneeringus
kavandatud väikeelamute maa planeeringualal ranna ehituskeeluvööndisse.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb Tikka-Villemi ja Tikka-
Mati kinnistutel inventeeritud poollooduslikke kooslusi (kadastikud, lood ja mere kaldal
rannaniidud). Alal paikneb ulatuslikult III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu
muutmine vähendades ranna ehituskeeluvööndit/ määrates üleujutatava ala piiri ja muutes
metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest
kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringualal kuni 9 krundiks jagamine, arvestades üldplaneeringus määratud minimaalse krundi
suurusega 1 ha ja merega piirnevatel uute kruntide laiusega rannal vähemalt 70 m.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2 toodud
nõuetega, et hoiuala kaitseväärtustest lähtuvalt on katastriüksustel 63901:001:0108 ja
63901:001:0110 võimalik hoonestusalasid planeerida vaid väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe.
Maa kasutamise sihtotstarbed määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete
projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-ja kujundusnõuete määramisel
arvestada, et:
• kõik ühel krundil paiknevad hooned projekteerida samase materjalikasutuse ja arhitektuurse
joonega
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid
materjale
• hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorraldus määramine
Mahasõit uutele kruntidele lahendada mööda üldplaneeringul argset avalikus kasutuses olevat
erateed (6390359 Härma tee).
Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga.
Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada.
Kinnistul olevate poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamiseks lisada detailplaneeringusse
Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2 toodud poollooduslike koosluste taastamise ja
hooldamise soovitused.
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritavatel kruntidel ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu
koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks
võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on
suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine
juuni 2017
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt juuli -oktoober
2017
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning
vajalike paranduste sisseviimine oktoober 2017
november -
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega detsember
2017
jaanuar-aprill
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt ning avaliku väljapaneku
2018 (avalik
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu
väljapanek
korraldamine, ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse
vähemalt 30
esitamine ja vastuse saamine
päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse mai 2018
Maavanema poolse järelvalve läbiviimine
juuni 2018
Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid juuli 2018
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele ja olema struktureeritud,
selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku
järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise
leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala
tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus
geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude
(elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna
välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus,
haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala
paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
• Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on
vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte
tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti
aadressile valitsusfgipyhalepa.hiiumaa.ee või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Keskkonnaameti Lääne regioon (Väinamere hoiuala, ranna kaitsevööndid)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Hiiu
maavanem.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Pühalepa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik
aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Pühalepa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Pühalepa
Vallavalitsusele kolm paberkandjal toimikut, millest üks sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
mai.iulge(ajpvhalepa.hiiumaa.e'
EELHINNANG
Pühalepa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Pühalepa 26. juuni 2017
1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed
Kõlunõmme külas Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve
maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0108, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa)
ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja
katastritunnus 63901:001:0110, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistute
detailplaneeringuga kavandatakse kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine,
liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramine.
Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse elamukruntidel väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe
jääv hoonestusala ja määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks ning määratakse
haljastuse- heakorra- ja keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat
üldplaneeringut vähendades ranna ehituskeeluvööndit/ määrates üleujutatava ala piiri ja muutes
metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks.
Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksused asuvad Pühalepa Vallavolikogu
16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt
detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt
metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja
see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks
ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Planeeringualale on juurdepääs 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda Härma teed 6390359
(üldplaneeringus määratud avaliku kasutusega eratee).
2. Eelhinnangu õiguslik alus
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
33 lõikele 1 p 4 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju
hinnata, kui objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Seetõttu
analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 6 lg 3 ja § 33 lõikes 5 toodud
kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
3. Eelhinnang
3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad
loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime.
Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist valdavalt metsamaa, muu maaja loodusliku rohumaaga, kus
intensiivset maakasutust ei toimu. Katastriüksused on hoonestamata. Valdavalt loodusliku
rohumaa ja muu maaga kaetud alal on inventeeritud Loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübid: rannaniidud, lood ja kadastikud. Nende koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
Keskkonnaameti poolt antavad soovitused lisatakse detailplaneeringusse. Hoonestusalad
kavandatakse nii, et ei kahjustata kaitstavaid elupaigatüüpe.
Kavandatavad elamumaa krundid nr 1, 2, 3, 4 ja 5 paiknevad tervikuna või osaliselt ranna
ehituskeeluvööndis. Kavandatavad hoonestusalad on paigutatud üldplaneeringus määratud
väikeelamute maale, mis praeguse seaduse kohaselt on ehituskeeluvööndis. Nimetatud piirkonnas
on täheldatav Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste kaartide võrdlemisel maa pidev juurdekasv mere
arvelt, seega ranna ohustatus väheneb ajas. Kavandatavate hoonestusalade ja ranna vahele jääb
üldplaneeringus kavandatud kaitsehaljastuse maa, mis kaitseb hoonestusalasid mere poolt, samuti
randa asustuse poolt. Nimetatud kaitsehaljastuse maal tuleb mets säilitada, et tagada jätkuvalt
ranna kaitse. Hoonestusalad on kavandatud samale joonele olemasoleva elamukompleksiga ja
kavandatav krunt 3 hoonestusala endisele Tikka talu õuemaale, mis tagab rannajoone ja
hoonestusalade vahelise ala vähemalt 200 meetrit. Eeldatavalt on selline vahemaa piisav, et tagada
ranna kaitse. Rannas paiknevate koosluste kaitse tagamiseks tuleb järgida Keskkonnaameti poolt
antud hooldussoovitusi.
3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused.
Pühalepa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisa
alusel ning lähtuvalt vallavalitsuse seisukohast, on kavandatava detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks 4 olemasoleva katastriüksuse baasil moodustada kuni 9 krunti, uutele kruntidele
hoonestusala määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringu taotluse andmetel
kavandatakse uued hooned vastavalt üldplaneeringule ja väljakujunenud Kõlunõmme küla
ehituslaadile. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade
kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.
Eeldatavalt jäätmete hulk võrreldes olemasolevaga situatsiooniga oluliselt ei suurene, kuna tekib
juurde üks elamu abihoonetega, peamiselt tekib olmejäätmeid, mis tuleb sorteerida ja anda üle
jäätmekäitlejatele.
3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
Kavandatav uus hoonestusala jääb väljapoole üldplaneeringus näidatud ranna ehituskeeluvööndit.
Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna
piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-
des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Üldplaneeringuga üleujutatava ala ulatust määratud ei ole.
Looduskaitseseaduse §35 lg 31 alusel loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune
samakõrgusjoon. Arvestades Maa-ameti andmetes 1 m samakõrgusjoont jääb üldplaneeringus
kavandatud väikeelamute maa planeeringualal ranna ehituskeeluvööndisse. Kuna rannajoon on
alates 2003 aastast, kui kehtestati üldplaneering, liikunud kuni ca 30 m mere poole, siis
üldplaneeringus määratud väikeelamumaale hoonestuse rajamine eeldatavalt ei kahjusta randa ja
Väinamerd.
Uute elamukruntide lisamine olemasolevatele ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust,
müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket.
3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.
Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne: ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel
tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb
kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.
3.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele.
Pool planeeringualast asub Väinamere hoiualal. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem -
Keskkonnaregister): andmetel esineb Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistutel inventeeritud
poollooduslikke kooslusi (kadastikud, lood ja mere kaldal rannaniidud). Alal paikneb ulatuslikult
III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht.
Uued hoonestusalad kavandatakse koostöös Keskkonnaametiga väljapoole kaitstavaid
elupaigatüüpe ja juurdepääs hoonestusalale on kavandatud mööda üldplaneeringuga kavandatud
avaliku kasutusega erateed. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 mõistes ei ohusta kavandatav
tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste taimeliikide säilimist antud kasvukohas, kuna esinevad
liigid on oluliselt laiema levikuga.
Detailplaneeringuga kavandatav ei ohusta eeldatavalt Väinamere hoiuala kaitse-eesmärke ega
kahjusta hoiuala seisundit, kui hoonestusala asub väljaspool kaitstavaid elupaigatüüpe.
3.6. käesoleva lõike punktides 1-4 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus,
kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise
tõenäosus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Hoonete püstitamine võib eelkõige mõjutada tegevusala keskkonda hoonestuse lähiümbruses, kuid
selle mõju kaugemale ulatuda ei saa. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja arvestades
tänapäevase tehnika võimalustest, suhteliselt väikese tõenäosusega. Planeeritava ala lähinaabruses
asuvad nii alalises, kui hooajalises kasutuses olevad elamud, lähimad püsielanikud elavad ca 350
m kaugusel. Uute elamukruntide kavandamine ei ole olulise negatiivse mõjuga elanikkonnale.
Häirida võib ehitusaegne tegevus, kuid see on lühiajaline.
Piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
3.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimeste tervisele. Kavandatava tegevusega kaasnev
tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
4. Järeldus
Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik,
kui kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Kui detailplaneering
koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu
ellurakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.
Ants Orav
Vallavanem
Ants Orav Teie 12.06.2017 nr 8-33.1/2017/10-1
vallavanem
Pühalepa Vallavalitsus Meie 26.06.2017 nr 6-2/17/7305-2
[email protected]
Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi
ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse kohta
Austatud vallavanem
Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
Esitasite selleks detailplaneeringu algatamise taotluse, Pühalepa Vallavolikogu otsuse eelnõu
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta
koos eelhinnanguga, detailplaneeringu lähteseisukohad, väljavõtte Pühalepa valla Suursadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringu joonisest „Funktsionaalne tsoneerimine (Suursadama-Kukka
piirkond)“ ning detailplaneeringu eskiisjoonise (koostanud DAGOpen OÜ).
Detailplaneeringu ala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme külas ning hõlmab
Tikka-Villemi kinnistu koosseisu kuuluvaid Tikka-Villemi katastriüksusi tunnustega
63901:001:0107 ja 63901:001:0108 ning Tikka-Mati kinnistu koosseisu kuuluvaid Tikka-Mati
katastriüksusi tunnustega 63901:001:0109 ja 63901:001:0110. Kõikide nimetatud
katastriüksuste sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja katastriüksused on hoonestamata.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu
muutmine vähendades ranna ehituskeeluvööndit/määrates üleujutatava ala piiri ja muutes
metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
katastriüksustest kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine neist 8-le 1 elamu
ja 2 abihoone rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude
väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
Katastriüksus 63901:001:0110 jääb tervikuna ja katastriüksus 63901:001:0108 peaaegu
kogu ulatuses (välja arvatud ca 265 m2 suurune ala katastriüksuse lõunanurgas)
Väinamere hoiuala territooriumile. Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku
Väinamere loodus- ja linnualana. Väinamere hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse
18. mai 2007. a määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast
puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud
liikide elupaikade kaitse.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende
elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning
kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade
ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt ei või ilma kaitstava
loodusobjekti valitseja nõusolekuta hoiualal kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.
LKS § 21 lõike 1 kohaselt on hoiuala valitseja Keskkonnaamet.
Katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 on osaliselt inventeeritud nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid, seejuures esinevad katastriüksusel
63901:001:0108 elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*), kadastikud (5130) ja alvarid (lood;
6280*), katastriüksusel 63901:001:0110 rannaniidud (1630*). Kõikide nimetatud
elupaigatüüpide kaitse on ka Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Palume kaitstavate
elupaigatüüpide piirid kanda ka detailplaneeringu joonisele.
Nimetatud elupaigatüüpide puhul on tegemist nii Eestis kui ka Euroopas väärtustatud
elupaigatüüpidega, mille kahjustamine, sealhulgas nendele ehitamine ei ole lubatud.
Elupaigatüübile ehitamine ning seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine
oleks otseselt vastuolus LKS § 32 lõikega 2.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduses toodud krundi nr 3
hoonestusala jääb vähemalt osaliselt kaitstavale kadastike elupaigatüübile. Eelhinnangus on
toodud: „Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse elamukruntidel väljapoole kaitstavaid
elupaigatüüpe jääv hoonestusala ja määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks“ ja
„Hoonestusalad kavandatakse nii, et ei kahjustata kaitstavaid elupaigatüüpe.“ Eelhinnangu
lõppjäreldusena on leitud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine
detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kui kavandatavad hoonestusalad jäävad
väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe.
Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada, et hoiuala kaitseväärtustest lähtuvalt on
katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 võimalik hoonestusalasid planeerida
vaid väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe.
Et tagada katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 olevate poollooduslike koosluste
soodne seisund, anname järgmised soovitused nende koosluste taastamiseks ja hooldamiseks:
rannaniidult (1630*) raiuda välja kõik puud ja põõsad ning pilliroo purustamise ja
karjatamise teel tõrjuda pilliroog;
lool (6280*) viia puittaimestiku katvus grupilise struktuuri andmisega liituvuseni kuni 0,3.
Loolt raiuda välja kõik männid ja kuused;
kadastikus (5130) võib puittaimestiku liituvus jääda kuni 0,5 (soovituslikult 0,3-0,5).
Kadastikust raiuda välja kõik männid ja kuused, osaliselt lehtpuid ja -põõsaid, nõrgad,
mädanikuga ja murdunud kadakad;
raie käigus tagada kadastikus koosluse liigiline mitmekesisus ning puu- ja põõsarinde
ebaühtlane ning osaliselt grupiline asetus;
raiutavad puud ja põõsad eemaldada võimalikult pinnase lähedalt (kännud ei tohi jääda
kõrgemad kui 10 cm) paralleelselt maapinnaga;
tööde käigus vältida pinnase purustamist ning rööbaste teket, taastamistöödeks tuleb valida
sobivad ilmastikuolud ja aastaaeg vastavalt kasutatavale tehnikale;
kogu raiutud metsamaterjal ja raidmed eemaldada raiealalt, vajadusel ladustada väljaspool
taastatavat ala ning kaitstavaid elupaiku ja kaitsealuste taimede kasvukohti; raidmeid võib
ka põletada tihedamast võsast vabastatud alal (valguse puudumise tõttu rohurindeta jäänud
paikades või maha raiutud põõsaste tüügastel) väljaspool tuleohtlikku aega vastavalt
tuleohutuse seadusele;
2 (4)
raietöid teha väljaspool lindude pesitsusaega, mis kestab 15. aprillist kuni 15. juulini;
koos taastamisega või taastamisjärgselt alustada kõigil poollooduslikel kooslustel
karjatamist, et hoida ära ala võsastumine ning suurendada taimestiku liigirikkust.
Rannaniidul peaks karjatamise tulemusena olema vähemalt pool karjatatavast alast
madalaks söödud.
Palume nimetatud taastamise ja hooldamise soovitused lisada detailplaneeringusse.
Katastriüksused 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 jäävad tervikuna ning katastriüksus
63901:001:0109 osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse.
LKS § 38 lg 1 punkti 1 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius meresaartel 200 meetrit. LKS § 35
lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd
üleujutatavast alast ja LKS § 38 sätestatud vööndi laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel jääb
planeeringuala rannaalale, kus on levinud sooldunud gleimullad (ArG), mis on iseloomulikud
mereveega sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale
iseloomulik rannaniidu taimestik. LKS § 35 lg 3¹ kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala
piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga
määratud, loetakse selleks ühe meetri kõrgust samakõrgusjoont. Pühalepa Vallavolikogu 16.
detsembri 2003. a otsusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusala piiri määratud. Lähtudes eeltoodust ja
Keskkonnaameti kasutuses olevatest maapinna kõrgusandmetest, jäävad Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduses toodud krundid nr 1, 2 ja 3 tervikuna
ning krundid nr 4, 5 ja 6 osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Seejuures jääb krundi
nr 4 kavandatav hoonestusala tervikuna ehituskeeluvööndisse, krundi nr 5 hoonestusala jääb
osaliselt ehituskeeluvööndisse ning krundi nr 6 hoonestusala on kavandatud väljapoole
ehituskeeluvööndit.
LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud. LKS § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja LKS § 38
lõikes 5 need erandid, millele ehituskeeld ei laiene, kui ehitised on kavandatud kehtestatud
üldplaneeringuga või kehtestatud detailplaneeringuga.
Palume detailplaneeringu algatamisel ja planeeringuga kaasnevate mõjude hindamisel
arvestada moodustatavate elamumaa kruntide nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 osalise või tervikliku
paiknemisega ranna ehituskeeluvööndis ning käsitleda kavandatava tegevuse mõju ka
ranna kaitse-eesmärkidest (rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal
vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine) lähtuvalt.
LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Vastavalt LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on
erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul.
Keskkonnaamet saab otsustada nõusoleku andmise või nõusoleku andmisest keeldumise üle
pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse
poolt.
3 (4)
Lähtudes Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistutele planeeritavast elamuehitusest, alal ja selle
lähiümbruses asuvatest loodusväärtustest, koostatud eelhinnangust ja eeldatavatest
keskkonnamõjudest, leiab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 2(3) lg 2 ja § 33 lg 6 alusel,
et kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada
keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui ehitustegevus planeeritakse väljapoole Väinamere
hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide levikuala. Lõpliku kaalutletud otsuse
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta teeb KeHJS
§ 34 lg 2 alusel strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Kui keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata KeHJS § 33 lg 2 nimetatud
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane
põhjendus vastavalt KeHJS § 35 lg 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Padjus
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lääne regioon
Kätlin Kallas 452 7761
[email protected]
Meeli Kesküla 463 6832
[email protected]
4 (4)
TEHNILISED TINGIMUSED 307669
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
DAGOpen OÜ 10058058
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond
Telefon e-post
522 9032
[email protected];
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Teet Elstein
Telefon e-post
503 4055
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Tikka-Villemi, Tikka-Mati Kõlunõmme küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
63901:001:0107
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
OLEMASOLEVA VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 307669
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht planeerida riigi
maantee ja rekontrueertava eratee ristmiku lähedusse, teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne
vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga, Kukka alajaama lähedalt,
riigimaantee äärt mõõda.
2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide
elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida
tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt
teenindatavad.
3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ Saarte
piirkonna võrguplaneerija poole (Mati Kütt tel. 5086289,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi Kuupäev
Mati Kütt 08.02.2018
2/2
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud ja
asutused 21.03.2018 nr 8-4./10
Teade detailplaneeringu eskiisi
väljapaneku ja avaliku arutelu kohta
Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu eskiislahenduse väljapanek toimub alates 06. aprillist kuni 07. maini 2018
Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla
veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/.
Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 09.mail 2018 kell 16.00 Pühalepa Osavalla
Valitsuses.
Planeering on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24. Planeeritav ala ca
16,52 ha. Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu
muutmine muutes planeeringualal metsamajandusmaa väikeelamute maaks vähendada ranna
ehituskeeluvööndit, detailplaneeringualal 7 elamukrunti ja 2 maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksus e moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
Täiendav info Mai Julge
[email protected] tel 463 6845
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Liili Eller
osavalla vanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_______________________________________________________________________________
Vallamaja
Tempa küla tel: 463 6840
Hiiumaa vald 463 6841
92348 HIIUMAA E-post:
[email protected]
URL: http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 21.03.2018 nr 8-4./10
[email protected]
Meie: 17.04.2018 nr 7.2-3.4/5410-2
Teade detailplaneeringu eskiisi
väljapaneku ja avaliku arutelu kohta
Austatud Liili Eller
Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 algatatud
otsuse nr 24 detailplaneeringu Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-
Mati kinnistute:
1. Määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus vastavalt Eesti
Vabariigi Standardi EVS 812-6 alusel. Juhul, kui naaberkinnistu ehitistega ei ole tagatud
kuja 40 meetrit, peab olema tagatud standardikohane veevõtu võimalus 150 meetri
raadiusest.
2. Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused,
arvestades tuletõrjetehnika võimalusi (vastavalt 20t, 12m ja 3,5m).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Galina Kiivit
juhtivinspektor
Ohutusjärelevalve büroo
+372 4725105
[email protected]
Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80010 Pärnu / 444 7800 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
Liili Eller Teie 21.03.2018 e-kiri
Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus
[email protected] Meie 18.04.2018 nr 6-3/18/5188-2
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu eskiislahendus
Teavitate Maa-ametit 21.03.2018 e-kirjaga Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalikust
arutelust. Detailplaneering on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24.
Detailplaneeringu eesmärk vastavalt lähteülesandele on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla
piirkonna üldplaneeringu muutmine vähendades ranna ehituskeeluvööndit/määrates üleujutatava
ala piiri ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi
(katastritunnus 63901:001:0107, 63901:001:0108) ja Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109,
63901:001:0110) katastriüksustest kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine,
liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramine.
Maa-amet on tutvunud Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/ kättesaadavate
materjalidega ning märgib järgmist. Planeeritav ala piirneb Noobli kinnisasjaga (katastritunnus
63901:001:1436, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet).
Planeeringulahenduse kohaselt toimub Noobli kinnisasjale juurdepääs läbi olemasoleva eratee,
mis läbib planeeritavaid krunte ja on kruntidele juurdepääsuteeks. Maa-amet teeb ettepaneku
määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks eesmärgiga tagada kõigile liiklemise võimalus.
Teatame, et ei esita põhimõttelisi vastuväiteid Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu eskiislahendusele. Palume hoida Maa-ametit kursis kõnealuse detailplaneeringu
edasise menetlemisega ning teavitada Maa-ametit planeeringu vastuvõtmisest, avaliku
väljapaneku toimumise ajast ning kehtestamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kivimaa
planeeringute ja ehitusprojektide osakonna nõunik juhataja ülesannetes
Kaili Ojaperv
675 0132
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Liili Eller Teie 22.03.2018 nr 8-4./10-1
Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 19.04.2018 nr 14-10/2336-3
[email protected]
Täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramine
(Tikka-Villemi, Tikka-Mati)
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 22.03.2018 kirjaga nr 8-4./10-1
Rahandusministeeriumile taotluse Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringule täiendavate kooskõlastuste määramiseks.
Taotlusele on lisatud detailplaneeringu algatamise otsus, lähteseisukohad, eelhinnang,
eskiislahendus ja Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused. 21.03.2018 kirjaga nr 8-4./10
teavitas Pühalepa Osavalla Valitsus eskiislahenduse avaliku väljapaneku toimumisest 06.04-
07.05.2018.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering on algatatud 27.06.2017 Pühalepa
Vallavolikogu otsusega nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere
hoiualal (Natura 2000 Väinamere loodusala ja linnuala). Alal esinevad III kaitsekategooria
taimeliigid ja loodusdirektiivi I lisa elupaigad: kadastikud (5130), lood (6280*) ja
rannaniidud (1630*). Eelhinnangu kohaselt ei avalda kavandatav tegevus keskkonnale
eeldatavalt olulist mõju ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik kui
ehitustegevus planeeritakse väljapoole Väinamere hoiuala. Eelhinnangust tulenevalt jättis
Pühalepa Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelpool nimetatud otsusega
algatamata.
Planeeringu koostamist korraldas Pühalepa Vallavalitsus kuni Emmaste, Käina, Pühalepa ja
Hiiu valdade ühinemiseni Hiiumaa vallaks 25.10.2017.
Planeeringuala (suurusega14,72 ha) hõlmab kinnistuid 63901:001:0107 ja 63901:001:0108
(Tikka-Villemi), 63901:001:0109 ja 63901:001:0110 (Tikka.Mati). Ala on hoonestamata,
katastriüksuste kasutusotstarbed on metsamaa, muu maa ja looduslik rohumaa.
Detailplaneeringu eesmärgiks on neljast kinnistust üheksa krundi moodustamine,
hoonestusala ja ehitusõigus määratakse sealhulgas seitsmele krundile. Juurdepääs
planeeritavatele ehituskruntidele on kavandatud 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda
6390359 Härma teed.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 kohaselt
määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, seetõttu ei saa
detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks olla korduva üleujutusega ala piiri
määramine.
Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud osaliselt
väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse maal (hõre mets ja kadakad) ja osaliselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
metsamajandusmaal. Üldplaneeringu kohaselt tuleb rannaäärne mets säilitada kaitsemetsana
ning ülejäänud mets tuleb kujundada pärandkoosluste, niitude ja puisniitude maaks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata planeeringualal maakasutuse juhtotstarbeks
väikeelamute maa, samuti tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndi
ulatust. Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut vaid põhjendatud vajaduse korral. PlanS § 142 lõige 7
sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja
jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et
detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks on vaja
muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve väikeelamumaaks ning sellest
tulenevalt ei ole piisavalt põhjendatud ka ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tehakse planeeringu koostamisel koostööd
Lääne Päästekeskuse ja Keskkonnaametiga ning kaasatakse planeeritava maa-ala
olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude haldajad, samuti planeeringuala naabruses
asuvate kinnisasjade omanikud ja teised isikud keda planeeritava tegevuse elluviimine võib
mõjutada.
Võttes aluseks § 142 lõike 4 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr
133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused sätestatut, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja
isikuid, kellega Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu
koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering kooskõlastada, lisaks lähteseisukohtades
nimetatud asutustele. Detailplaneeringu koostamisse palun kaasata ka planeeringualal
paiknevate kinnistute omanikud.
Täiendavalt juhin tähelepanu, et vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 on kohalikul omavalitsusel
kohustus küsida üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kohta arvamust PlanS § 127
lõikes 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikutelt,
kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Urve Pill 715 5809
[email protected]
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
2
Katrin Paat Teie 24.07.2018 nr 8-4./10-6
Hiiumaa valla Pühalepa osavalla valitsus
[email protected] Meie 06.08.2018 nr 6-2/18/12545-2
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu kooskõlastamine
Austatud Katrin Paat
Olete esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas
asuvate Tikka-Villemi kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 696433) koosseisu kuuluvate
Tikka-Villemi katastriüksuste (katastritunnusega 63901:001:0107 ja 63901:001:0108) ja
Tikka-Mati kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 696533) koosseisu kuuluvate Tikka-Mati
katastriüksuste (katastritunnusega 63901:001:0109 ja 63901:001:0110) kohta koostatud
detailplaneeringu „Kolunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering“
(Arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018; edaspidi nimetatud
ka detailplaneering).
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvaid Tikka-Villemi
(katastritunnus 63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa ja
katastritunnus 63901:001:0108, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ning
Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0110, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa) kinnistuid (edaspidi detailplaneeringuala).
Ehitisregistri andmetel on detailplaneeringuala hoonestamata.
Detailplaneeringuala asub Pühalepa osavalla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu
(kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37) alal. Detailplaneering muudab
kehtivat üldplaneeringut, kuna selle alusel taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa osavalla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringu muutmine, vähendades ranna ehituskeeluvööndit, määrates üleujutatava ala
piiri ja muutes maatulundusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
katastriüksustest kuni 9 maaüksuse moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja
parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride
määramine.
Detailplaneeringuga jagatakse detailplaneeringuala üheksaks maaüksuseks: Krunt 1 (pindala
2,6 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 2 (pindala 2,25 ha, sihtotstarve 100% elamumaa),
Krunt 3 (pindala 2,21 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Krunt 4 (pindala 1,27 ha,
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 5 (pindala 1,27 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt
6 (pindala 1,29 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 7 (pindala 1,23 ha, sihtotstarve 100%
elamumaa), Krunt 8 (pindala 1,11 ha, sihtotstarve 100% elamumaa) ning Krunt 9 (pindala
1,49 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
Kõikidel üheksal maaüksusel püstitatakse planeeritud hooned hoonestusalale. Kaheksal
maaüksusel, v.a Krundil nr 3, rajatakse hoonete varustamiseks veega puurkaev ning heitvete
kanaliseerimiseks bioloogiline omapuhasti koos imbväljakuga.
Tikka-Mati kinnistu katastriüksused, kuhu on planeeritud maaüksused Krundid 1, 2 ja
3, paiknevad tervikuna Väinamere hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse
18.05.2007 määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast
puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi Loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade
ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate
liikide soodsa seisundi.
LKS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta hoiualal
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. LKS § 21 lg 1 kohaselt on hoiuala valitseja
Keskkonnaamet.
Tikka-Mati kinnistu katastriüksustel (maaüksused Krundid 1, 2 ja 3) on osaliselt inventeeritud
Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*, *- tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi),
kadastikud (5130) ja lood (6280*). Kõikide eelnevalt nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks.
Detailplaneeringuga maaüksustele Krunt 1 ja Krunt 2 kavandatud hoonestusalad paiknevad
väljaspool Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikuala. Samuti on Kruntidel 1 ja 2 kavandatud
uued tehnorajatised (sh bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, puurkaev, vee- ja
kanalisatsioonitrassid ning elektri liitumiskilp) väljaspoole kaitstavaid elupaigatüüpe.
Detailplaneering sisaldab soovitusi poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamiseks.
Nii detailplaneeringu lähteseisukohtades (Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsus nr 24
„Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu
lähteseisukohad“), keskkonnamõju eelhinnangus (Pühalepa Vallavalitsuse 26. juuni 2017
eelhinnang „Pühalepa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“) kui ka
Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2 „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-
Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse kohta“ on selgitatud, et elupaigatüüpidele ehitamine ei ole lubatud.
Eelhinnangu lõppjäreldusena on leitud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine
detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kui kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole
kaitstavaid elupaigatüüpe.
Krundil 3 kavandatud hoonestusala abihoone jaoks ja juurdepääsutee abihooneni paikneb
elupaigatüübil kadastikud. Kuigi detailplaneeringu Põhijoonisel ja Seletuskirjas on märgitud,
et Krundil 3 on kavandatud abihoone olemasolevale vundamendile, ei tuvastanud
2 (4)
Keskkonnaameti 01.08.2018 kohapealsel ülevaatusel sel alal vundamenti. Abihoone ja selleni
rajatava tee ehitamine kaitstaval elupaigatüübil kahandaks elupaigatüübi kadastikud
pindala, mis on aga vastuolus LKS-ga § 32 lg 2. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet nõustuda
Krundile 3 kavandatud abihoone ja selleni juurdepääsutee kavandamisega. Kavandades
detailplaneeringuga nimetatud ehitisi Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud, tuleb läbi viia
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine. Teisel juhul palume loobuda
Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud ehitiste kavandamisest.
Eeltoodust tulenevalt kahjustab detailplaneeringu elluviimine Krundi 3 osas Väinamere hoiuala
kaitse-eesmärke ning on vastuolus LKS § 32 lg-ga 2.
Keskkonnaregistri andmetel on detailplaneeringualal võimalus nelja III kaitsekategooria
taimeliigi, harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ja hall käpp (Orchis militaris)
esinemiseks. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja
loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna
detailplaneeringuga määratud hoonestusala ning väljapoole hoonestusala kavandatavate
rajatiste alla jääv ala hõlmab kaitstavate liikide kasvukohta väga väikeses ulatuses, ei ohusta
kavandatav tegevus tõenäoliselt nende liikide säilimist selles elupaigas.
Detailplaneeringuala jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on LKS § 38
lg 1 p-st 1, § 35 lg-test 3¹ ja 4 ning Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna
osaüldplaneeringust tulenevalt 200 meetrit mõõdetuna 2002. a põhikaardile kantud veekogu
piirist.
LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS
§ 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja LKS § 38 lg 5 need erandid,
millele ehituskeeld ei laiene, kui ehitised on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või
kehtestatud detailplaneeringuga.
Detailplaneeringuga kavandatud maaüksused Krundid 1-6 jäävad osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse; Kruntide 1-4 kavandatud hoonestusalad koos juurdepääsuteedega jäävad
tervikuna ranna ehituskeeluvööndisse.
Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist vastavalt põhiplaani
joonisele, st planeeritud 3 hoonestusala ning nendeni viiva tee ja 1 abihoone ulatuses. Krundil
3 rajatakse abihooneni avaliku kasutusega eratee, mille ehitamine on LKS § 38 lg 5 p 10 alusel
lubatud.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust järgnevalt:
1) maaüksusel Krunt 1 hoonestusala (pindala 1050 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada kuni
kaks hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 180 m2;
2) maaüksusel Krunt 2 hoonestusala (pindala 911 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada kuni
kaks hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 180 m2;
3) maaüksusel Krunt 3 hoonestusala (pindala 44 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada üks
abihoone maksimaalse ehitisealuse pinnaga 40 m2;
4) maaüksusel Krunt 4 hoonestusala (pindala 2000 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada kuni
kolm hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 300 m2.
LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Keskkonnaamet saab otsustada ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise või
3 (4)
nõusoleku andmisest keeldumise üle pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud
detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse poolt.
Lähtudes eeltoodust, Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest, LKS § 14 lg 1 p-st 5, § 32 lg-st 2
ning § 21 lg 1 alusel ei kooskõlasta Keskkonnaamet Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas
asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringut (Arhitektuuribüroo
DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018). Kavandades detailplaneeringuga
ehitisi Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud, tuleb läbi viia detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamine. Teisel juhul palume loobuda Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud
nimetatud ehitiste kavandamisest. Palume arvestada nimetatud märkustega ning esitada
täiendatud detailplaneering uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et käesolevaga antud seisukoht ei puuduta detailplaneeringu
ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb
Keskkonnaametile esitada taotlus ja dokumentatsioon vastavalt LKS § 40 lg-le 4.
Ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema kooskõlas LKS § 40 lõikega 1, mida käesolevas
seisukohas pole analüüsitud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Padjus
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist juhataja ülesannetes
Lääne regioon
Anne Sula 472 4727
[email protected]
4 (4)
Teie 24.07.2018 nr 8-4./10-7
Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 08.08.2018 nr 14-10/2336-5
[email protected]
Detailplaneeringu kohta arvamuse
avaldamine (Tikka-Villem, Tikka-
Mati)
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 24.07.2018 Rahandusministeeriumile
arvamuse andmiseks Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
kinnistute detailplaneeringu.
Detailplaneeringuga soovitake vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja muuta Pühalepa
Vallavolikogu 16. detsembri 2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringut.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 35 lõike
31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, mistõttu
ei saa detailplaneeringu koostamise eesmärgiks olla korduvalt üleujutatava ala piiri
määramine (vt detailplaneeringu seletuskirja lk 4).
Detailplaneeringu joonise nr 5 legendis on märgitud seadusejärgseks ranna ehituskeeluvööndi
piiriks 200 m veepiirist. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et 01.04.2007 jõustunud
looduskaitseseaduse redaktsiooni § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega
veekogu ranna ehituskeeluvöönd korduvalt üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest,
mis LKS § 38 lõike 1 punkti 1 kohaselt meresaartel on 200 meetrit. Kuna korduva
üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga määratud, siis LKS § 35 lõike 31 kohaselt
loetakse selleks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.
Palume viia koostatav detailplaneering vastavusse kehtivate õigusaktidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Liili Eller Teie 04.10.2018 nr 8-4./62
Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus
[email protected] Meie 12.10.2018 nr 6-2/18/16222-2
Vastus päringule Tikka-Villemi ja Tikka-
Mati katastriüksuste kohta
Austatud Liili Eller
Olete esitanud Keskkonnaametile päringu, milles küsite Keskkonnaameti seisukohta Tikka-
Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustele uue juurdepääsutee rajamise osas, kuna Tikka-Villemi
ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu menetlemise käigus on naaberkinnistu omanik
andnud teada, et ta ei soovi, et juurdepääs planeeritud kruntidele 1 ja 2 on detailplaneeringus
kavandatud tema kinnistule. Samuti palute Keskkonnaameti hinnangut, kui tõenäoline on ranna
ehituskeeluvööndi vähendamise lubamine kruntidel 1 ja 2 ning kui palju oleneb see
juurdepääsutee asukohast.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustel kehtivad kitsendused
Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvad Tikka-Villemi katastriüksus katastritunnusega
63901:001:0108 (pindala 3,53 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; edaspidi Tikka-Villemi
kü) ja Tikka-Mati katastriüksus katastritunnusega 63901:001:0110 (3,53 ha, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa; edaspidi Tikka-Mati kü) paiknevad tervikuna Väinamere hoiualal, mis on
kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-
eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi
Loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade
kaitse.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade
ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate
liikide soodsa seisundi. LKS § 3 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui
selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega
või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid
toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale
tüüpiliste liikide seisund on soodus.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tel on osaliselt inventeeritud Loodusdirektiivi
elupaigatüüpidest rannaniidud (Natura kood 1630*), kadastikud (5130) ja lood (6280*).
Kõikide nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-d paiknevad kogu ulatuses Läänemere ranna
ehituskeeluvööndis, mille ulatus on LKS § 38 lg 1 p-st 1, § 35 lg-test 3¹ ja 4 tulenevalt 200
meetrit mõõdetuna ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest.
LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS
§ 38 lg-s 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja LKS § 38 lg-s 5 need erandid,
millele ehituskeeld ei laiene, kui ehitised on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või
kehtestatud detailplaneeringuga.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringuga kavandatu
Tikka-Villemi kü ja Tikka-Mati kü jäävad alale, kuhu on koostatud detailplaneering
„Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering“
(Arhitektuuribüroo DAGOpen Arhitektuuribüroo töö nr 18-08; edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu
(kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37) muutmine, vähendades ranna
ehituskeeluvööndit, määrates üleujutatava ala piiri ja muutes maatulundusmaa osaliselt
väikeelamute maaks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine
ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuste piire ning jagatakse olemasolevad Tikka-
Villemi kü ja Tikka-Mati kü kokku kolmeks maaüksuseks, mis on detailplaneeringus nimetatud
vastavalt Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3. Maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2
määratakse detailplaneeringuga elamumaa sihtotstarve ning maaüksusele Positsioon
3 maatulundusmaa sihtotstarve.
Detailplaneeringuga maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 kavandatud hoonestusalad
paiknevad väljaspool Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikuala. Samuti jäävad maaüksustele
Positsioon 1 ja Positsioon 2 kavandatud uued tehnorajatised väljapoole kaitstavaid
elupaigatüüpe. Maaüksusele Positsioon 3 kavandatakse detailplaneeringuga ühte abihoonet.
Nimetatud abihoone ja selleni viiv juurdepääsutee paiknevad elupaigatüübil kadastikud. Oma
06.08.2018 kirjas nr 6-2/18/12545-2 leidis Keskkonnaamet, et abihoone ja hooneni viiva
juurdepääsutee rajamine kahjustab elupaigatüüpi kadastikud ning on vastuolus LKS § 32 lg-ga
2.
Lähtudes Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest ja LKS § 32 lg-st 2 jättis Keskkonnaamet oma
06.08.2018 kirjaga nr 6-2/18/12545-2 kooskõlastamata Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018).
Nimetatud kirjas asus Keskkonnaamet seisukohale, et maaüksusele Positsioon 3
elupaigatüübile kadastikud ehitiste kavandamisest tuleb loobuda või, juhul kui
detailplaneeringuga siiski kavandatakse ehitisi elupaigatüübile, tuleb läbi viia detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Seisukoht Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te uuele juurdepääsuteele
Oma päringus küsite Keskkonnaameti seisukohta Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tele uue
juurdepääsutee rajamise osas.
Olemasolev, detailplaneeringu joonisele „Põhiplaan“ kantud juurdepääsutee (tähistus
„planeeritud rekonstrueeritav eratee“; edaspidi planeeringujärgne tee) on Pühalepa valla
Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringus märgitud kui avaliku kasutusega eratee. See tee
on tõenäoliselt kujunenud põllu- ja heinamaa piirile mõnekümne aasta eest. Tee on antud
2 (6)
asukohas tuvastatav 1986. a NL topokaardilt. Varasematel kaartidelt (1938. a skeemiline kaart
ja 1946. a NL topokaart) ei ole võimalik teed antud asukohas tuvastada. Planeeringujärgne tee
kulgeb rohumaal ning on kirdepoolt ääristatud puude ja põõsastega kinnikasvanud vana kiviaia
jäänustega. Planeeringujärgne tee on ühtlasi Väinamere hoiuala piiriks, seejuures tee ise jääb
väljapoole hoiuala.
Päringule lisatud joonise kohaselt kulgeb uus juurdepääsutee (kogupikkus ca 225 m)
paralleelselt planeeringujärgse teega. Juurdepääsutee uus lõik jääb ca 65 m ulatuses
kaitstavatele elupaigatüüpidele kadastikud ja lood. Mõlemad nimetatud kooslused on aastaid
hooldamata, kuid kergesti taastatavad ja uuesti hooldusskeemi lülitatavad.
Hoiualadele ehitamise osas lähtub Keskkonnaamet hoiuala kaitse-eesmärkideks nimetatud
koosluste ja liikide levikualast. Üldine põhimõte on see, et ehitustegevus ei ole võimalik hoiuala
kaitse-eesmärkideks nimetatud kooslustel tulenevalt LKS § 32 lg-st 2 ning §-st 3.
Keskkonnaamet on seisukohal, et uue juurdepääsutee ehitamine kavandatud asukohta on
vastuolus hoiuala kaitse-eesmärkidega, kuna ehitustegevuse tõttu väheneb kaitstavate koosluste
pindala, kahjustatakse koosluste terviklikkust ja hävib kooslustele eriomane struktuur. Nende
mõjude tõttu saab koosluste soodne seisund kahjustatud.
Uue tee rajamist ei toeta ka asjaolu, et see on kogu ulatuses kavandatud ranna
ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndist tulenevalt ei ole võimalik kavandatud tööde ala
sellele osale ehitada, kuna antud juhul rakendub LKS § 38 lg-s 3 toodud keeld: ranna
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandina on küll võimalik
taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu menetlemise käigus, kuid see on
erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest
põhjendatud. Ranna kaitse-eesmärgid ja ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutluse alused on
esitatud LKS § 40 lg-s 1 ja §-s 34. Kuna kavandatav tee jääb Loodusdirektiivi elupaigatüüpide
levikualale, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine antud alal tee ehituseks põhjendatud.
Juhul kui uus tee kavandatakse avaliku kasutusega teena, rakenduks sellele küll LKS § 38 lg 5
p 10 toodud erand: ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele, kuid Härma kinnistu omaniku
vastuseisu tõttu oleks tegemist tupikteega, mille ainus eesmärk on tagada juurdepääs
maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 ning sellel sisuliselt puuduks avalik kasutus.
Eeltoodust tulenevalt ei saa Keskkonnaamet anda nõusolekut uue juurdepääsutee ehitamiseks
päringule lisatud joonisel näidatud asukohta Väinamere hoiualal.
Seisukoht ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele
Palute Keskkonnaameti hinnangut, kui tõenäoline on ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
lubamine maaüksustel Positsioon 1 ja Positsioon 2 ning kui palju oleneb see juurdepääsutee
asukohast.
Eelnevalt oleme välja toonud asjaolud, millest lähtuvalt ei ole võimalik uue juurdepääsutee
ehitamine Loodusdirektiivi elupaigatüüpidele. Kuna juurdepääsuteena on võimalik kasutada
ainult planeeringujärgset teed, siis annab Keskkonnaamet järgnevalt oma seisukoha
ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele ainult lähtudes olukorrast, kus ligipääsuks
maaüksuste Positsioon 1 ja Positsioon 2 hoonestusaladele kasutatakse olemasolevat teed.
Käesolevas seisukohas oleme analüüsinud ainult maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2
ehitamise võimalikkust, mitte kogu detailplaneeringuga kavandatava ehituskeeluvööndi
vähendamise võimalikkust. Seisukoha andmisel lähtume Keskkonnaametile kättesaadavast
detailplaneeringu versioonist kuupäevaga 12.07.2018.
3 (6)
LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Vastavalt LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele igat
nimetatud asjaolu kaaludes.
Detailplaneeringu kohaselt soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada kruntidel Positsioon 1 ja
Positsioon 2 detailplaneeringu joonisel „Põhiplaan” näidatud hoonestusalade ja juurdepääsu-
teede ulatuses. Ranna ehituskeeluvööndisse on mõlemal maaüksusel detailplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgud ja –rajatised (omapuhastid koos imbväljakutega ja elektri
maakaabelliinid), mis kuuluvad LKS § 38 lg 5 p-s 8 nimetatud erandi alla ja ei vaja
ehituskeeluvööndi vähendamist. Maaüksusel Positsioon 1 on kavandatava hoonestusala
suuruseks 1050 m2 ning maaüksusel Positsioon 2 on hoonestusala suuruseks 911 m2. Mõlemale
maaüksusele on lubatud ehitada kuni kaks hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 180 m2.
Rannal asuvate looduskoosluste säilimine
Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine.
Maaüksused Positsioon 1 ja Positsioon 2 paiknevad tervikuna Väinamere hoiuala territooriumil,
mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Kavandatud
hoonestusalad paiknevad väljaspool Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikuala. Samuti jäävad
maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 kavandatud uued tehnorajatised väljapoole
kaitstavaid elupaigatüüpe.
Maaüksused Positsioon 1 ja Positsioon 2 on kõlvikuliselt valdavalt metsamaa, määratud on ka
loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikud. Detailplaneeringuga on mõlemad hoonestusalad
planeeritud metsamaale. Planeeringu elluviimiseks on vajalik metsamaa raadamine
hoonestusalade rajamiseks. Samuti jäävad mõlemad planeeritud hoonestusalade
juurdepääsuteed (pikkusega 10 m ja laiusega 4,5 m) metsamaale. Hoonestusalade puhul on
tegemist kuuseenamusega puistuga. Alal kasvab ka üksikuid lehtpuid ja mände. Alusmetsas
domineerivad hoonestusaladel kadakas, paakspuu ja kuslapuu, leidub magesõstart ja sarapuud.
Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete aluse pinna ettevalmistamisel olemasolev
rohukamar eemaldatakse, mis toob kaasa olemasolevate looduskoosluste vähenemise. Hoonete
ümber õueala kujundamisel muudetakse samuti olemasolevaid looduskooslusi. Hoonete
ehitamisega kaasneb metsamaa kõlviku muutmine õuemaa kõlvikuks. Detailplaneeringu
ellurakendamine toob kaasa looduskoosluste vähenemise ehituskeeluvööndis.
LKS § 37 lõike 2 kohaselt on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk
vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud
lageraie. Detailplaneeringus ei ole käsitletud hoonestusalade ümber oleva kõrghaljastuse
säilitamise või raiumisega seonduvat. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on ehitustegevuse
elluviimiseks vajalik üksikute puude raie 5-10 m ulatuses planeeritavatest hoonetest ja võsast
puhastamine hoonestusala piires. Täpsem raievajadus selgub hoone projekteerimise ja
ehitamise käigus. Tõenäoliselt on hoonestusalal võimalik säilitada vaid üksikuid puid ning
raadatava ala pindala (hoonestusalad ja nendeni viivad juurdepääsuteed) suurus
ehituskeeluvööndis kuni 2050 m2. Seega ei ole detailplaneeringuga tagatud metsa säilimine
kogu ranna piiranguvööndis.
4 (6)
Detailplaneeringu ellurakendamise korral on planeeringualale jäävas ehituskeeluvööndis
olevate looduskoosluste säilimine tagatud vaid osaliselt, kuna ehitustegevuse käigus tuleb
teostada metsa raadamist ja pinnase koorimist.
Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju
Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Avalikult Palade-Kõlunõmme teelt (teeregistri nr 12108) viivad planeeringualale erateed Rakki
tee (teeregistri nr 6390358) ja Härma tee (teeregistri nr 6390359) ning planeeringujärgne
rekonstrueeritav eratee. Detailplaneeringuga on nimetatud teedelt kavandatud juurdepääsuteed
hoonestusaladeni. Parkimine on lahendatud hoonestusaladel.
Olemasolevate teede ja rajatavate juurdepääsuteede alla või serva on kavandatud elektri
maakaabelliinid. Planeeritavate hoonete veevarustus lahendatakse hoonestusalale rajatavate
puurkaevude baasil, mille ümber hoitakse 10 m ulatuses hooldeala. Hoonete kanalisatsioon
lahendatakse heitvete juhtimisega läbi omapuhasti imbsüsteemi. Planeeringuala asub nõrgalt
kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus puhastamata heitvee pinnasesse immutamine on keelatud.
Maaüksustele on planeeritud prügikonteinerid. Detailplaneeringu kohaselt olmejäätmete vedu
lahendatakse vastavalt Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale ja kohustus on ühineda
korraldatud jäätmeveoga.
Detailplaneeringu elluviimine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise tulemusel suurendab
inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus.
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Planeeringuala merest planeeringujärgse teeni jääv osa on valdavalt madal, tõustes laugelt
läänesuunas. Maaüksustel Positsioon 1 ja Positsioon 2 maapinna kõrgus merest kuni
planeeringujärgse teeni jääb vahemikku 0 m (rannajoon) kuni +3 m merepinnast. Seejuures
hoonestusalad asuvad maapinna kõrgusel +1,4 kuni +2,6 m. Detailplaneeringu elluviimisel
puudub vajadus olemasoleva maapinna muutmiseks.
Planeeritavad hoonestusalad jäävad alale, mille kasutusotstarve on Pühalepa valla Suursadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringu kohaselt 50% pere- ja ridaelamumaa ning 50% looduslik
haljasmaa. Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad jäävad ca 250 m kaugusele
veepiirist.
Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele
tuginedes maaüksustest Positsioon 1 ja Positsioon 2 ca 125 m kagupool, Härma (katastritunnus
63901:001:0760) katastriüksusel. Sealne hoonestus jääb merest ca 235 m kaugusele, paiknedes
Härma teest lääne pool. Ajalooliselt paiknesid Härma katastriüksusel lisaks talukompleksile ka
kalasadama hooned, mis jäid maaüksustest Positsioon 1 ja Positsioon 2 ca 250 m kirdesse mere
äärde. Praegusel ajal seal hooneid ei ole.
Maaüksustest Positsioon 1 ja Positsioon 2 ca 260 m lääne pool oleva Hansuõue katastriüksuse
(katastritunnus 63901:001:2340) ajalooline hoonestus jääb merest ca 280 m kaugusele.
Ajalooliselt oli hoonestatud ka Tikka-Mati katastriüksus katastritunnusega 63901:001:0109,
mille hooned paiknesid ca 260 m kaugusel merest, jäädes Härma teest lääne poole. Praegusel
ajal on see katastriüksus hoonestamata.
Detailplaneeringu lahendus, millega on kavandatud uued hoonestusalad rannajoonest 250 m
kaugusele, ei lähtu ajaloolisest hoonestusest, kuna Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tel ajalooline
hoonestus puudub. Planeeritavad hoonestusalad jäävad sarnasele kaugusele merest, nagu
5 (6)
piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned, kuid on erinevalt teistest lähimatest hoonetest
kavandatud Härma teest ja planeeringujärgsest teest mere poole.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tel ei ole võimalik hoonete püstitamine väljapoole
ehituskeeluvööndit, küll aga on võimalik hoonete püstitamine väljapoole ehituskeeluvööndit
samade kinnistute teistel katastriüksustel.
Vaba liikumine rannal ning juurdepääs kallasrajale
Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult
kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas
selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 kohaselt on
kallasraja laius Läänemerel 10 meetrit ja kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile
kantud veekogu piirist.
Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba
liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada vaba
liikumine kallasrajal. Detailplaneeringuga ei ole loodud täiendavaid võimalusi kallasrajale
pääsuks.
Lähtudes eeltoodust, LKS §-s 40 sätestatust ja arvestades, et Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
kinnistute teistel katastriüksustel on ehitamine võimalik ka väljaspool ehituskeeluvööndit, kus
kahjustatakse vähem olemasolevaid looduskooslusi, ning lähtudes asjaolust, et
planeeringulahendus on vastuolus ranna looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramise ja ranna eripära arvestava asustuse suunamise eesmärkidega, ei pea
Keskkonnaamet tõenäoliseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist Tikka-Villemi
katastriüksusel katastritunnusega 63901:001:0108 ja Tikka-Mati katastriüksusel
katastritunnusega 63901:001:0110.
Siiski juhime Teie tähelepanu asjaolule, et käesolevaga antud seisukoht ei ole lõplik ning seda
ei saa käsitleda otsusena ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Ehituskeeluvööndi
vähendamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus ja dokumentatsioon vastavalt LKS § 40
lg-le 4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Vare
juhataja
Lääne regioon
Meeli Kesküla 463 6832
[email protected]
Kaie Sarv 463 6836
[email protected]
6 (6)
Pühalepa Osavalla Valitsuses Teie 04.02.2020 nr 8-4./1-3
[email protected] Meie 19.02.2020 nr 14-11/853-2
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
kinnistute detailplaneering
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas Rahandusministeeriumile 04.02.2020
planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Kõlunõmme külas Tikka-
Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering (detailplaneering) on algatatud
27.06.2017 Pühalepa Vallavolikogu otsusega nr 24. Nimetatud otsusega jättis Pühalepa
Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata kuna KSH
eelhinnangust tulenevalt ei avalda kavandatav tegevus keskkonnale eeldatavalt olulist mõju.
Samal seisukohal on Keskkonnaamet 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2.
Detailplaneeringu algatamise otsust on muudetud Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019
otsusega nr 158, millega muudeti planeeringuala suurust.
Planeeringuala, suurusega 7,7 ha, moodustavad Tikka-Villemi (63901:001:0107,
maatulundusmaa) ja Tikka-Mati (63901:001:0109, maatulundusmaa) kinnistud. Ala on
hoonestamata. Juurdepääs planeeringualale on Palade-Kõlunõmme (12108) teelt mööda
Rakki (6390358) ja Härma (6390359) teed. Planeeringualal on III kaitsekategooria
taimeliikide esinemise tõenäosus.
Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada 6 krunti. Viiele krundile määratakse ehitusõigus
ühe kuni 9 m kõrguse elamu ja kahe kuni 6 m kõrguse abihoone püstitamiseks. Samuti
määratakse ehitustingimused, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevad koridorid,
lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus. Ühele krundile ehitusõigust ei määrata ja säilib
maatulundusmaa sihtotstarve.
Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud osaliselt
väikeelamute maa, osaliselt kaitsehaljastuse (hõre mets ja kadakad) ja osaliselt
metsamajandusmaa juhtotstarbega maal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta
üldplaneeringut muutes kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute
maa juhtotstarbeks ning vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust1
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, palume kõrvaldada järgmised ebatäpsused:
1
01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude
ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis
meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri
määratud, seega loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Nii detailplaneeringu seletuskirjas kui ka joonistel on märgitud planeeringuala
asukohana Pühalepa vald. Detailplaneeringuala paiknes Pühalepa vallas kuni
Emmaste, Käina, Pühalepa ja Hiiu valdade ühinemiseni Hiiumaa vallaks 25.10.2017.
Palume viia detailplaneering kooskõlla muutunud olukorraga.
2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringualal kaitsehaljastuse maa ja
metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbeks. Planeerimisseaduse
kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut vaid põhjendatud vajaduse korral. Rahandusministeeriumi hinnangul ei
ole üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajadust
detailplaneeringus piisavalt põhjendatud.
Planeeringuala kirdeosa on väärtuslik põllumaa keskmise boniteediga 352.
Maaeluministeerium 17.04.2019 kirjas nr 4.1-5/916 on palunud „kaaluda kõiki asjaolusid ja
võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa hõlmamist ehitustegevusega“.
Kaalutlused tuleb välja tuua ka detailplaneeringu seletuskirjas.
Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 158 vähendati detailplaneeringu ala suurust
poole võrra, mistõttu on vähenenud kaalutlusruum ja on muutunud detailplaneeringu
põhilahendus.
Lähtuvalt eelnevast ja PlanS § 142 lõikest 4 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019
käskkirja nr 1.1- 4/16 punktis 2 antud volitust, määran, lisaks Rahandusministeeriumi
19.04.2018 kirjas nr 14-10/2336-3 nimetatutele, täiendavalt asutuseks Maaeluministeeriumi,
kellega Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu koostamisel tuleb teha
koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Samuti tuleb korrata kooskõlastamist Päästeameti
Lääne päästekeskusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Koopia: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
2 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti.
2
Hergo Tasuja Teie 29.03.2021 nr 8-4./1-12
Vallavanem
Hiiumaa Vallavalitsus Meie 27.04.2021 nr 7-13/21/6630-2
[email protected]
Ehituskeeluvööndi vähendamine Tikka-
Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu alusel
Austatud Hergo Tasuja
Hiiumaa Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile taotluse1 „Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu“2 (edaspidi detailplaneering või DP) alusel
ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku saamiseks.
Keskkonnaamet on tutvunud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega, kohapealse
olukorraga planeeringualal ning taotluse aluseks oleva detailplaneeringuga.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1
sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna kaitse eesmärke, lähtutakse taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asutusest.
Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab seisukoha
ehituskeeluvööndi vähendamisele iga nimetatud asjaolu eraldi kaaludes.
Otsus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kohta
Lähtudes LKS § 40 sätestatust, järgnevates punktides esitatud asjaoludest ja selgitusest ning
arvestades, et detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala määramisel Tikka-Mati
katastriüksusele on arvestatud ajaloolise hoonestuse paiknemisega alal ning Läänemere ranna
looduskooslustega, planeeringulahendus ei too kaasa olulist inimtegevuse kahjuliku mõju
suurenemist ning tagatud on rannale juurdepääs ja vaba liikumine, on ehituskeeluvööndi
vähendamine põhjendatud.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.03.2021 kirjana nr 7-13/21/6630
2
Koostaja DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo, töö nr 18-08; DP on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017
otsusega nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“. DP on vastu võetud Hiiumaa Vallavolikogu 18.03.2021 otsusega nr 245 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
detailplaneeringu vastuvõtmine“, DP on Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud 27.02.2020 kirjaga nr 6-2/20/2029-
2
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Keskkonnaamet annab nõusoleku Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas
Tikka-Mati katastriüksusel (katastritunnusega 63901:001:0109) Läänemere ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhiplaan“ (seisuga
03.02.2020) näidatud ulatuses.
Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel nr 4
„Põhiplaan“ kavandatud tegevusele ning planeeringulahendusele. Planeeringulahenduse
muutmisel maakasutuse sihtotstarbeid või ehituskeeluvööndis ehitustingimusi puudutavalt
käesolev ehituskeeluvööndi vähendamise otsus ei kehti, kuna vastavaid mõjusid kalda-
eesmärkidele ei ole hinnatud, mistõttu detailplaneeringu olulise muutmise või uue
detailplaneeringu puhul on vaja taotleda uuesti ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40
alusel.
1. Faktilised asjaolud
Planeeringuala hõlmab Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvaid Tikka-
Villemi (katastritunnus 63901:001:0107) ja Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109)
katastriüksusi.
Tikka-Villemi katastriüksuse pindala on 3,83 ha ning maakasutuse sihtotstarve 100%
maatulundusmaa (kõlvikuline jaotus: metsamaa 3,39 ha, muu maa 0,44 ha). Tikka-Mati
katastriüksuse pindala on 3,83 ha ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
(kõlvikuline jaotus: looduslik rohumaa 0,58 ha, metsamaa 2,0 ha, muu maa 1,25 ha).
Detailplaneeringuga on hõlmatud mõlemad katastriüksused tervikuna. Ehitisregistri andmetel
on mõlemad katastriüksused hoonestamata.
Planeeringuala piirneb loodest Härma (katastritunnusega 63901:001:0760) katastriüksusega,
idast Kikase (katastritunnusega 63901:001:0106) ja Noobli (katastritunnusega
63901:001:1436) katastriüksustega, kagust Luigelahe (katastritunnusega 63901:001:0116) ja
Tüüri (katastritunnusega 63901:001:0621) katastriüksustega, edelast Kikase (katastritunnusega
63901:001:0104) katastriüksusega. Piirnevad katastriüksused on maatulundusmaa
sihtotstarbega. Härma ja Luigelahe katastriüksused on hoonestatud, ülejäänud hoonestamata.
Planeeringuala jääb osaliselt Läänemere3 ranna piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse.
Tulenevalt LKS § 38 lg 1 p 1 on meresaarte rannal ehituskeeluvöönd 200 m laiune.
Planeeringuala piirkonnas on Kukka lahe4 mererand madal ning korduvalt üleujutatav. LKS §
35 lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd,
veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi
laiusest. LKS § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal
üldplaneeringuga, kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt
üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Pühalepa valla Suursadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringus5 pole korduva üleujutusega ala piiri määratud. 1 m
kõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest kulgeb planeeringuala piirkonnas u 45 kuni 330 m
kaugusel põhikaardile kantud rannajoonest. Arvestades eelöeldut ulatub Kukka lahest tulenev
ehituskeeluvöönd planeeringualale u 60 m ulatuses.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni
kuue krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asub planeeringuala osaliselt
3
Keskkonnaregistri kood VEE3000000
4
Keskkonnaregistri kood VEE3212000
5
Kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37
2 (6)
detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt
metsamajandusmaal. Detailplaneeringuga muudetakse Pühalepa valla Suursadama-Kärdla
piirkonna üldplaneeringut, vähendades osaliselt ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja muutes
metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks.
Tikka-Villemi katastriüksus jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Tikka-Mati
katastriüksus paikneb 10 125 m2 ulatuses ranna ehituskeeluvööndis. Tikka-Mati katastriüksuse
ehituskeeluvööndisse jäävasse ossa on kavandatud krundi „Positsioon 1“ hoonestusala
pindalaga 2000 m2. Krundi „Positsioon 1“ hoonestusalale on lubatud kuni kolme hoone (1
üksikelamu ja 2 abihoonet) ehitamine maksimaalse ehitisealuse pinnaga 400 m². Ülejäänud
detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalad Tikka-Mati ja Tikka-Villemi katastriüksustel
jäävad väljapoole ranna ehituskeeluvööndit.
Ehituskeeluvööndi vähendamine hõlmab Tikka-Mati katastriüksusele planeeritavat krundi
„Positsioon 1“ hoonestusala ning juurdepääsuteed (kokku u 2075 m2). Krundi „Positsioon
1“ piir asub Läänemerest u 235 m kaugusel ning kavandatav hoonestusala asub Läänemerest u
255 m kaugusel. Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamine on välja toodud Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu planeeringulahenduse joonisel nr 4 „Põhiplaan“ ja
joonisel 5 „Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan“.
Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringuga kavandatud ka krundi „Positsioon
2“ puurkaev, mis kuulub LKS § 38 lg 5 punktis 8 nimetatud erandi alla ja ei vaja
ehituskeeluvööndi vähendamist.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringule jäeti Pühalepa Vallavolikogu
27.06.2017 otsusega nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata, kuna eelhinnangu kohaselt omab kavandatav tegevus keskkonnale lokaalset mõju,
kuid selle suurus, kestvus ja ulatus ei ole sellise mahuga, mis eeldaks keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimist.
Hiiumaa Vallavalitsus on ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses leidnud, et kavandatav
hoonestusala ei avalda tõenäoliselt negatiivset mõju rannale ja seal asuvatele looduskooslustele,
detailplaneeringu koostamisel on lähtutud kalda kaitse eesmärkidest, taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asustusest.
Käesolevas ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise kaalutluses hinnatakse
järgnevalt ehituskeeluvööndi vähendamist Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu planeeringulahenduse põhijoonisel märgitud ala ulatuses.
2. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine
Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine.
Planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal ega püsielupaigas. Planeeringuala külgneb Väinamere
hoiualaga6, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana
(keskkonnaregistri koodid vastavalt RAH0000605 ja RAH0000133). Planeeringuala piirkonnas
on looduskaitseliselt olulisemateks kooslusteks planeeringualaga piirnevast Härma teest mere
poole jäävad ning Väinamere hoiualal paiknevad pool-looduslikud kooslused: lood
(elupaigatüübi kood 6280*), kadastikud (elupaigatüübi kood 5130) ja rannaniidud
6
Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233
“Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“
3 (6)
(elupaigatüübi kood 1630*). Planeeringu elluviimine ei mõjuta ega kahjusta nende koosluste
seisundit.
Planeeringualal on keskkonnaregistri andmetel tõenäosus III kaitsekategooria taimeliikide
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), hall käpp (Orchis militaris), tumepunane neiuvaip
(Epipactis atrorubens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) esinemiseks. Seejuures
krundi „Positsioon 1“ hoonestusalal on keskkonnaregistrisse kantud halli käpa ja roheka
käokeele võimalik kasvuala. LKS § 55 lõike 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna
ehituskeeluvööndisse kavandatud hoonestusala moodustab väga väikese osa nimetatud liikide
kasvualast, siis ei ohusta detailplaneeringu elluviimine eelnimetatud kaitsealuste liikide
säilimist planeeringualal.
Planeeringualal on kõlvikutest määratud loodusliku rohumaa, metsamaa ja muu maa kõlvikud.
Detailplaneeringuga on krundi „Positsioon 1“ 2000 m2 suurune hoonestusala planeeritud
olemasolevale puudega ääristatud lagendikule, mille kõlvik muudetakse kuni kolme hoone
ehitamisega looduslikust rohumaast ja metsamaast õuemaaks. Hoonestusalal ehitamisel on
vajadus mõnede puude ja põõsaste raieks.
Hoonestusalaks planeeritud lagendikul asus ajalooliselt Tikka talu õuemaa. Lagendikul on
säilinud nelja ajaloolise hoone vundamendid ning vana salvkaev. Praeguseks on ala rohustunud
ning alal domineerivad kõrrelised ja sarikalised. Rohumaal kasvavad üksikud suured kadakad.
Kavandatavale õuemaale jääva metsamaa kõlviku näol on tegemist peamiselt ploomivõsaga,
mille sees kasvavad mõned suured kuused ja üks tamm ning lisaks õunapuud ja tikripõõsad.
Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete aluse pinna ettevalmistamisel olemasolev
rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu hoonete ümbrus korrastatakse ja haljastatakse.
Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud avaliku kasutusega erateede Rakki tee nr 6390358 ja
Härma tee nr 6390359 kaudu. Härma teelt hoonestusalani rajatakse täiendavalt 20 m pikkune
ja 3,5 m laiune juurdepääsutee. Härma tee jääb krundi „Positsioon 1“ hoonestusala ja mere
vahele. Samuti jääb hoonestusala ja mere vahele Tikka-Mati katastriüksust läbiv 0,4 kV õhuliin.
Planeeritud hoonestusala puhul on tegemist ajalooliselt inimese poolt mõjutatud alaga, kuhu ei
ole veel kujunenud väärtuslikke looduslikke ega poollooduslikke taimekooslusi, seepärast ei
kahjusta hoonete rajamine, õuemaa moodustamine ja juurdepääsutee ehitamine oluliselt
looduskoosluseid ning see ei oma olulist mõju rannal asuvatele looduskooslustele. Krundile
„Positsioon 1“ kavandatud hoonestusala jääb valdavas ulatuses lagedale alale, kus on vajadus
vaid üksikute puude ja põõsaste raieks. Peamiselt on vajadus raiuda ploomivõsa.
3. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Planeeringualal puudub praegu hoonestus. Detailplaneeringu elluviimisel rajatakse sinna viis
elamukrunti ning alale tekib täiendav inimkoormus. Viiest krundist üks jääb ranna
ehituskeeluvööndisse.
Planeeritava krundi „Positsioon 1“ hoonestusala jääb lagendikule, mis on kujunenud
inimtegevuse tulemusel. Juurdepääsuks planeeritavale krundile saab kasutada olemasolevaid
Rakki ja Härma teid, millelt tuleb lisaks rajada ca 20 m pikkune juurdepääsutee.
Krundi hoonete liitumiseks elektrivarustusega tuleb rajada uus kaabelliin, mis kulgeb
olemasoleva Härma tee servas. Krundi piirile paigaldatakse uus liitumiskilp.
4 (6)
Planeeritavate hoonete veevarustus lahendatakse rajatava puurkaevu baasil, mille ümber
hoitakse 10 m ulatuses hooldeala. Hoonete kanalisatsioon lahendatakse heitvete juhtimisega
läbi bioloogilise puhasti imbsüsteemi. Alternatiivse lahendusena on lubatud hoonete
kanaliseerimine lahendada heitvete juhtimisega kogumismahutisse. Planeeringuala asub
nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Bioloogiliselt puhastatud heitvee immutamine
eeldatavalt olulist negatiivset mõju veekeskkonnale ei avalda, kui imbsüsteemi rajamisel
arvestatakse ajuti esineda võiva kõrge pinnasevee tasemega kanalisatsiooniehitiste alal.
Detailplaneeringu elluviimine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise tulemusel suurendab
inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus, kuid
koormuse suurenemine ei ole niivõrd oluline, et tekiks vastuolu ranna kaitse eesmärkidega.
Lisaks on ala, kus detailplaneeringu alusel soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, olnud
ajalooliselt juba õuemaana kasutusel ning inimtegevusest mõjutatud.
4. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Krundi „Positsioon 1“ planeeritav hoonestusala jääb alale, mis on Pühalepa valla Suursadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringus näidatud väikeelamute maana. Detailplaneeringuga on ranna
ehituskeeluvööndisse kavandatud ühe elamu tarbeks hoonestusala rajamine u 255 m kaugusele
veepiirist.
Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +1,28 m planeeringuala keskosas kuni +3,41
m planeeringuala põhjaosas. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga põhjasuunas. Maapinna
kõrgus on suurem olemasoleva tee äärsel alal, kuhu on kavandatud ka hoonestusalad.
Krundi „Positsioon 1“ hoonestusalal on maapinna kõrgus +1,66 m kuni +3,33 m merepinnast.
Detailplaneeringu kohaselt puudub detailplaneeringu elluviimisel vajadus olemasoleva
maapinna muutmiseks. Planeeringu kohaselt ei ole ala kasutuselevõtuks hoonestusalana vajalik
maapinna ümberkujundamine, sh maapinna tõstmine või kuivendamine.
Arvestades, et ehituskeeluvööndisse planeeritud hoonestusala jääb maapinna kõrgusele +1,66
m kuni +3,33 m ning maapinna kõrgus mere poole suureneb ning hoonestusala ja mere vahele
jääb u 120 m laiune metsa ning põõsastikuga kaetud ala, siis võib olemasolevatest teadmistest
lähtudes öelda, et planeeritav hoonestusala ei ole ohustatud üleujutuste poolt.
Planeeringualal on asunud Tikka talu ajalooline hoonestus. Tikka talu õueala on kantud 1931-
1944. a skeemilisele katastrikaardile7 ning samuti NSVL 1937-1961. a topograafilisele
kaardile8. Piirkonna ajalooline hoonestus (kujutatud näiteks 1930-40-ndate aastate kaartidel)
asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes planeeringualaga
piirnevatel Härma (katastritunnus 63901:001:0760) ja Luigelahe katastriüksustel
(katastritunnus 63901:001:0116) ning Tikka-Mati katastriüksusest 50 m ida poole jääval Teele
katastriüksusel (katastritunnus 63901:001:2420). Härma katastriüksusel paikneb ajalooline
hoonestus samal kaugusel merest kui krundile „Positsioon 1“ planeeritud hoonestusala,
Luigelahe katastriüksusel u 410 m kaugusel rannajoonest ja Teele katastriüksusel u 180 m
kaugusel rannajoonest.
Praegusel ajal on hoonestatud lisaks nimetatud katastriüksustele ka Kuusiku katastriüksus
(katastritunnus 63901:001:1230), mille hooned jäävad u 280 m kaugusele rannajoonest.
Kõikide ajalooliselt või praegusel ajal hoonestatud katastriüksuste hooned jäävad u +2,5 m
7
Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolised kaardid, skeemiline katastri kaart 1:10 000 (1931-1944)
8
Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolised kaardid, NSVL o42 topograafiline kaart 1:25 000 vanem (1937-1961)
5 (6)
maapinna kõrgusele.
Detailplaneeringu lahendus lähtub piirkonna ajalooliste ja praeguste eluhoonete paiknemisest,
jäädes ligikaudu samale kaugusele merest ning paiknedes olemasoleva tee ääres.
Arvestades Tikka-Mati katastriüksuse piiridega, on sellel katastriüksusel ehitamine võimalik ka
väljaspool ranna ehituskeeluvööndit. Seega ehituskeeluvööndi vähendamine
planeeringulahenduse ellurakendamiseks ei lähtu kinnisasja piiridest. Samas on krundile
„Positsioon 1“ valitud hoonestusala asukoht sobivaim just tulenevalt lokaalreljeefist, kuna
väljapoole ranna ehituskeeluvööndit jääv ala on madalam ning seal esinevad liigniisked mullad,
lisaks on valitud asukohas inimmõjutatud looduskooslused ning kavandatu on kooskõlas
ajaloolise asustusega.
Planeeringulahendus arvestab olemasolevate kõlvikupiiridega, kuna hoonestusala on
kavandatud valdavalt loodusliku rohumaa kõlvikule ning hoonestusalal oleva metsamaa
kõlviku puhul on tegemist ajaloolise õuna- ja ploomipuude istutusalaga, kuhu on aastatega
kasvanud ka muid puid ja põõsaid.
Kokkuvõttes võib järeldada, et planeeringulahendus arvestab piirkonna ajaloolise
asustusstruktuuriga ja piirkonna reljeefiga ning lähtub kõlvikute piiridest.
5. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult
kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas
selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 kohaselt on
kallasraja laius Läänemerel 10 meetrit ja kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile
kantud veekogu piirist.
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi,
mis võiksid takistada kallasrajal vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu. Planeeringuala ei
ulatu põhikaardile kantud veekogu piirini ning sellele ei jää kallasrada.
Planeeringulahendus ei piira rannal vaba liikumist ja kallasrajale pääsu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Meeli Kesküla 5345 4246
[email protected]
6 (6)
Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 12.05.2021 nr 8-4./18
[email protected] Meie 08.06.2021 nr 14-11/3755-2
Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu heakskiitmine
Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 12.05.2021 Rahandusministeeriumile
Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (edaspidi ka
detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike
1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering ja selle menetluse materjalid. Kohalik
omavalitsus on oma taotluses kinnitanud, et avaliku väljapaneku jooksul ei tehtud
ettepanekuid ega esitatud arvamusi ja vastuväiteid.
Lähtudes PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 3 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku ülesandeks kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ja anda nõusolek
üldplaneeringu muutmiseks.
Planeeringu vastavus õigusaktidele
Detailplaneeringu koostamist korraldas Pühalepa Vallavalitsus kuni Emmaste, Käina,
Pühalepa ja Hiiu valdade ühinemiseni Hiiumaa vallaks 25.10.2017. Peale ühinemist korraldab
detailplaneeringu koostamist Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus.
Detailplaneeringu koostanud arhitektuuribüroo Dagopen planeerija on piisava
töökogemusega ja vastab PlanS § 4 lõikes 5 toodud nõuetele.
Detailplaneering on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise,
kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset
keskkonnamõju. Samal seisukohal on Keskkonnaamet oma 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-
2. Detailplaneeringu algatamise otsust on muudetud Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019
otsusega nr 158, millega vähendati planeeringuala suurust.
Planeeringuala, suurusega 7,8 ha, moodustavad Tikka-Villemi (63901:001:0107) ja Tikka-
Mati (63901:001:0109) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Ala on hoonestamata,
kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, õuemaa, metsamaa ja muu maa.
Juurdepääs planeeringualale on Palade–Kõlunõmme riigimaanteelt ning Rakki (6390358), ja
Härma erateedelt (6390359). Detailplaneeringuga nähakse ette Rakki eratee avalikku
kasutusse määramise vajadus ja Härma erateele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus.
Detailplaneeringuga moodustatakse 6 krunti. Viiele krundile määratakse ehitusõigus kuni 9 m
kõrguse elamu ja kahe kuni 6 m kõrguse abihoone püstitamiseks. Samuti määratakse
ehitustingimused, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevad koridorid, lahendatakse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
liiklus- ja parkimiskorraldus. Ühele krundile ehitusõigust ei määrata ja säilib maatulundusmaa
sihtotstarve.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmetel on planeeringualal III
kaitsekategooria taimeliikide esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu on kooskõlastanud
Keskkonnaamet 27.02.2020.
Tikka-Mati kinnistu kirdeosas asuv loodusliku rohumaa kõlvik on väärtuslik
põllumajandusmaa (kaalutud keskmine boniteet 35), mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Maaeluministeerium 06.03.2020.
Nii detailplaneeringu algatamisest kui ka algatamise otsuse muutmisest on teavitatud
planeerimisseaduse kohaselt maakonnalehes Hiiu Leht, kohaliku omavalitsuse veebilehel,
Ametlikes Teadaannetes, samuti on teavitatud riigiameteid, tehnovõrkude omanikke ning
planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikke. KSH eelhinnangule on küsitud
seisukohti asjaomastelt asutustelt.
Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek toimus 06.04.2018-07.05.2018, avalik
arutelu 09.05.2018. Oma arvamused saatsid Päästeamet, Maa-amet ja Rahandusministeerium.
Arvamustega arvestati detailplaneeringu koostamisel.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeameti Lääne Päästekeskus 20.02.2020 kirjaga nr
7.2-3.4/1243-2, Keskkonnaamet 27.02.2020 kirjaga nr 6-2/20/2029-2, Maaeluministeerium
06.03.2020 kirjaga nr 4.1-5/455-1. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud ja oma
arvamused andnud Elektrilevi OÜ 05.02.2020 kirjaga nr 2913267318, Rahandusministeerium
08.08.2018 kirjaga nr 14-10/2336-5 ja Maa-amet 21.02.2020. Samuti on kaasatud
naaberkinnistute omanikud. Seega detailplaneering on kooskõlastatud kõigi asjaomaste
riigiasutustega ning kaasatud on PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutused.
Detailplaneering võeti vastu Hiiumaa Vallavolikogu 18.03.2021 otsusega nr 245 ja selle avalik
väljapanek toimus 09.04-10.05 2021. Avalikust väljapanekust teavitati planeerimisseaduse
kohaselt maakonnalehes Hiiu Leht, kohaliku omavalitsuse veebilehel ja vallalehes, samuti on
teavitatud puudutatud isikuid. Avaliku väljapaneku jooksul ei tehtud ettepanekuid, ei esitatud
arvamusi ega vastuväiteid, seetõttu ei olnud avaliku arutelu läbiviimine planeerimisseadusest
tulenevalt vajalik.
Vastavus üldplaneeringule
Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud osaliselt
väikeelamute maa, osaliselt kaitsehaljastuse (hõre mets ja kadakad) ja osaliselt
metsamajandusmaa juhtotstarbega maal. Üldplaneeringu kohaselt tuleb rannaäärne mets
säilitada kaitsemetsana ning ülejäänud mets tuleb kujundada pärandkoosluste, niitude ja
puisniitude maaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut, muutes
kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa juhtotstarve osaliselt väikeelamute maa
juhtotstarbeks ning vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Hoonestusalast välja jääval
alal mets säilitatakse, samuti säilib rannaäärne kaitsemets. Üldplaneeringu muutmist on
põhjendatud seletuskirja peatükis 1.3 „Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi
muutmine“ ja peatükis 1.2.3. „Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga
määratud juhtotstarbe muutmine“.
Kokkuvõte
2
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine kohalikus omavalitsuses
läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega.
Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu
ülesannetega.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek muuta kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa juhtotstarve osaliselt
väikeelamute maa juhtotstarbeks ning vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Nõusoleku
ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks on andnud Keskkonnaamet 27.04.2021 kirjaga nr 7-
13/21/6630-2. Üldplaneeringu muutmise vajadust on kohalik omavalitsus põhjendatud ja
Rahandusministeerium nõustub kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekuga. Tulenevalt
PlanS § 142 lõikest 8 palun kohalikul omavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse 30
päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri
01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Kõlunõmme
küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringule ning tagastan
planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle
otsustamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Koopia: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
84
4. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Jaanuar 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
4.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI MÄRKUS
ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ASUKOHT
Jaanuar 2021
1 2 3 4 5 6
1. Elektrilevi OÜ Nr. 2913267318, Projekti kooskõlastus nr. 2913267318. Kooskõlastuste koondnimekirja - Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Enn Truuts 05.02.2020 järel, eraldi lehel. - Tingimused lisatud projektile.
Allkirjastatud digitaalselt.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2. Päästeameti Lääne päästekeskus Nr. 7.2-3.4/1243-2, Läbivaadanud esitatud detailplaneeringu ja Kooskõlastuste koondnimekirja -
Galina Kiivit 20.02.2020.a. tuginedes Päästeseadus § 5 lg 1 p 7 järel, eraldi lehel.
juhtivinspektor kooskõlastab Päästeameti Lääne
Ohutusjärelevalve büroo päästekeskus DAGOpen OÜ töö nr 18-08
koostatud Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja
Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu.
3. Maa-amet 21.02.2020 Maa-amet on planeeringu eskiislahendusele Kooskõlastuste koondnimekirja -
Kaili Ojaperv teinud 18.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/5188-2 järel, eraldi lehel.
peaspetsialist | maatoimingute e!epanekud, millega on planeeringu
osakonna planeeringute ja koostamisel arvestatud. Maa-ame l ei ole
ehitusprojek de büroo täiendavaid e!epanekuid ega vastuväiteid.
4. Keskkonnaamet Nr. 6-2/20/2029-2, Keskkonnaamet kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja -
Sulev Vare 27.02.2020 planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel järel, eraldi lehel.
juhataja Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati
Lääne regioon kinnistute detailplaneeringu (koostanud
DAGOpen OÜ, töö nr 18 – 08, veebruar 2020).
5. Maaeluministeerium Nr. 4.1-5/455-1, Lähtuvalt eeltoodust kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja -
Tiina Saron 06.03.2020 Maaeluministeerium Tikka-Villemi ja Tikka- järel, eraldi lehel.
Kantsler Mati kinnistute detailplaneeringu.
6. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati 13.01.2021 Panin viimasele allkirja alla. Kooskõlastuste koondnimekirja Uued volitused lisatud.
kinnistute omanike järel, eraldi lehel.
volitatud eesindaja
Allar Nappir
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
85
Töö nr. 18 - 08
Elektrilevi OÜ
Kadaka tee 63, 12915 TALLINN
Registrikood 11050857
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR. 2913267318
KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV: 05.02.2020
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA:
REGISTRIKOOD: 77000424
NIMI: HIIUMAA VALLAVALITSUS
KONTAKTISIK: Argo Valgma
OBJEKTI AADRESS: Tikka-Mati, Kulunõmme küla, Hiiumaa vald,
Hiiu maakond
TÖÖ NUMBER: 18-08
TÖÖ SISU: Maa-ala plaan tehnovõrkodega
STAADIUM: Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL:
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
* Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS:
Enn Truuts
Elektrilevi OÜ
Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 04.02.2020 nr 8-4./1-1
[email protected]
Meie: 20.02.2020 nr 7.2-3.4/1243-2
Detailplaneeringu kooskõlastus
Läbivaadanud esitatud detailplaneeringu ja tuginedes Päästeseadus § 5 lg 1 p 7 kooskõlastab
Päästeameti Lääne päästekeskus DAGOpen OÜ töö nr 18-08 koostatud Kõlunõmme küla
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Galina Kiivit
juhtivinspektor
Ohutusjärelevalve büroo
+372 4725105
[email protected]
Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80010 Pärnu / 444 7800 /
[email protected] / www.päästeamet.ee /
Registrikood 70000585
Teema: FW: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma detailplaneering
Saatja: Mai Julge <
[email protected]>
Kuupäev: 25/02/2020, 08:19
Saaja: Katrin Paat <
[email protected]>, "
[email protected]" <
[email protected]>
From: Kaili Ojaperv <
[email protected]>
Sent: Friday, February 21, 2020 2:04 PM
To: Mai Julge <
[email protected]>
Subject: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma detailplaneering
Tere
Edastasite Maa-ame le Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Ma kinnistute detailplaneeringu ja
teavitasite võimalusest avaldada arvamust.
Maa-amet on planeeringu eskiislahendusele teinud 18.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/5188-2 e epanekud,
millega on planeeringu koostamisel
arvestatud. Maa-ame l ei ole täiendavaid e epanekuid ega vastuväiteid.
Lugupidamisega
Kaili Ojaperv
peaspetsialist | maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojek de büroo
675 0132 |
[email protected]
Maa-amet
Mustamäe tee 51 | 10621 Tallinn | 665 0600
www.maaamet.ee
geoportaal.maaamet.ee
Suuname asjatundlikult maatoiminguid ning varustame ühiskonda maa- ja ruumiandmetega.
Liili Eller Teie 04.02.2020 nr 8-4./1-2
Osavalla vanem
Hiiumaa Vallavalitsus Meie 27.02.2020 nr 6-2/20/2029-2
[email protected]
Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-
Mati kinnistute detailplaneeringu
kooskõlastamine
Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 palusite Keskkonnaametil kooskõlastada Kõlunõmme
küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (koostanud DAGOpen OÜ, töö
nr 18 – 08, veebruar 2020, edaspidi ka planeering)1.
Planeeringuala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme külas ning hõlmab Tikka-
Villemi (kinnistu nr 696433, katastritunnus 63901:001:0107, pindala 3,83 ha, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%) ning Tikka-Mati (kinnistu nr 696533, katastritunnus 63901:001:0109,
pindala 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kinnistuid.
Keskkonnaamet jättis 06.08.2018 kirjaga nr 6-2/18/12545-2 Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas
asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo
DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018) kooskõlastamata. Uuesti
kooskõlastamiseks esitatud planeeringu põhilahendus on muutunud planeeringuala
vähendamise tulemusel.
Tutvunud saadetud materjalidega, esitab Keskkonnaamet järgnevad märkused, millega palume
planeerimismenetluse edasistes etappides arvestada:
1. Krunt Pos 1 hoonestusala ja eratee (krundile juurdepääsutee) on kavandatud ranna
ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 järgi ranna
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndi
vähendamist on võimalik taotleda Keskkonnaametilt vastuvõetud detailplaneeringu
alusel, kuid vööndi vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on
tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Ranna kaitse-eesmärgid ja
ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutluse alused on esitatud LKS § 40 lg-s 1 ja §-s 34.
Seetõttu tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, kuidas on ehituskeeluvööndi
vähendamine kooskõlas eeltoodud ranna kaitse-eesmärkidega ning LKS § 40 lg 1-ga.
Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab Keskkonnaamet võtta
pärast planeeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile
esitamist LKS § 40 lg 4 p 2 alusel. Arvestades, et ala on säilinud suures osas looduslikuna,
on vähetõenäoline edaspidine Keskkonnaameti nõustumine LKS-st lähtuva
ehituskeeluvööndi vähendamisega krundil Pos 1.
2. Keskkonnaamet ei saa nõustuda planeeringu seletuskirja seisukohaga, et
ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlas ranna kaitse-eesmärkidega. Planeeringu
1
Dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.02.2020 numbriga 6-2/20/2029
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
seletuskirjas ei ole selgelt põhjendatud, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.
Asjaolu, et ehituskeeluvööndi ulatust mõõdetakse 1 m kõrgusjoonest ei ole alus vööndi
vähendamiseks; samuti ei ole vööndi vähendamise vajaduseks maaomaniku soov ehitada
väikeelamut olukorras, kus maaomanikul on võimalik ehitushuvi realiseerida väljaspool
ehituskeeluvööndit.
3. Krunt Pos 2 puurkaev on kavandatud ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 5 p 8 järgi ei laiene
ehituskeeluvööndis ehitamise keeld tehnovõrgule ja –rajatisele, seetõttu on puurkaevu
rajamine lubatud.
4. Planeeringu seletuskirjas on nimetatud hoone võimaliku küttelahendusena muu hulgas
solaar- ja maakütet. Kui nimetatud küttelahendusi kavandatakse ehituskeeluvööndisse,
peab LKS § 38 lg 5 p 8 erandi rakendamiseks objektide asukoha detailplaneeringu
joonisele märkima.
Keskkonnaamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel Kõlunõmme küla
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (koostanud DAGOpen OÜ, töö
nr 18 – 08, veebruar 2020).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Vare
juhataja
Lääne regioon
Kadri Tamm 452 7761
[email protected]
Anne Sula 472 4727
[email protected]
2 (2)
Liili Eller Teie: 20.02.2020 nr 8-4/1-6
Hiiumaa Vallavalitsus
Pühalepa Osavalla Valitsus Meie: 06.03.2020 nr 4.1-5/455-1
Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneering
Austatud proua Eller
Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lõikes 1 sätestatud põhimõttest palusite kooskõlastada
Hiiumaa valla Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu. Kuna planeeringuala kirdeosa on osa väärtusliku põllumajandusmaa
massiivist, mille boniteet on 35 hindepunkti, seadis Rahandusministeerium Hiiumaa
Vallavalitsusele nõude kooskõlastada antud detailplaneering Maaeluministeeriumiga.
Detailplaneeringu ala hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Tikka-Villemi maaüksust
(katastriüksus 63901:001:0107) ja Tikka-Mati maaüksust (katastritunnus 63901:001:0109).
Tikka-Villemi maaüksuse pindala on 3,83 hektarit ja see on valdavas ulatuses metsamaa. Tikka-
Mati maaüksuse, mille pindala on samuti 3,83 hektarit, kõlvikulises koosseisus on 2,01 hektarit
metsamaad, 1,24 hektarit muud maad ning 0,58 hektarit looduslikku rohumaad. Tikka-Mati
maaüksusel olev looduslik rohumaa on rohkem kui viie hektari suuruse väärtusliku
põllumajandusmaa massiivi, mille kaalutud keskmine boniteet on 35 hindepunkti, äärele jääv
maa-ala, mis on endise talu õueala ja kus on säilinud vanad vundamendid .
Tikka-Mati maaüksusel paiknev looduslik rohumaa ei ole kantud PRIA toetuste ja
põllumassiivide registrisse ning selle maa kohta ei ole taotletud ja makstud toetusi. Kõnealune
maa ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning selle maa kasutamine muul otstarbel ei mõjuta
ülejäänud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi edasist kasutamist.
Lähtuvalt eeltoodust kooskõlastab Maaeluministeerium Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
2 (2)
Teema: Fw: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Allar Nappir <
[email protected]>
Kuupäev: 19/01/2021, 12:44
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere
Uued volitused lisatud, et kas esitame ära? Palun pane teele.
Lugupidamisega
Allar Nappir
56479764
From: Allar Nappir <
[email protected]>
Sent: Wednesday, January 13, 2021 9:44 AM
To:
[email protected] <
[email protected]>
Subject: Re: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere
Panin viimasele allkirja alla. Kas sellest piisab, et ära esitada? Peab midagi veel tegema?
Lugupidamisega
Allar Nappir
56479764
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Monday, July 20, 2020 8:25 AM
To: Allar Nappir <
[email protected]>
Subject: Fwd: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
-------- Edastatud kiri --------
Teema:Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Kuupäev:Wed, 15 Apr 2020 11:43:26 +0300
Saatja:Teet Elstein <
[email protected]>
Vastamise aadress:
[email protected]
Organisatsioon:DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
Saaja:Allar Nappir <
[email protected]>
Tere,
Esitan Huvitatud isikuga, Tikka-Villemi ja Tikka-Ma kinnistute omanikega (või nende volitatud esindajaga)
kooskõlastamiseks "Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Ma kinnistute detailplaneering" por oolio pdf
formaadis.
Võimalusel palun allkirjastage planeeringu kaustafail digitaalselt, saates digitaalselt allkirjastatud planeeringufail
lühida kooskõlastuse sisuga mulle vastuskirjana tagasi.
Peale Teiepoolset detailplaneeringu kooskõlastamist saame detailplaneeringu esitada kohalikule omavalitsusele
vastuvõtmiseks ja võimaliku avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Infoks: Seoses eriolukorraga on Rahandusministeerium teinud kohalikele omavalitusele e ekirjutuse, et
eriolukorras võimalusel avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid mi e korraldada.
Loodetavas detailplaneering võetakse vastu ja korraldadatakse vähemalt avalik väljapanek.
Parimat,
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
5034055
94
5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
5.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
5.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
5.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 5000
- Tugiplaan M 1 : 1000
- Kruntimise plaan M 1 : 2000
- Põhiplaan M 1 : 1000
- Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000
- Elektrivarustuse skeem M 1 : 4000
5.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
5.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Tikka-Mati_Tikka-
Villemi_Kolunomme-DP-
MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääs
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_krunt_objektID Tärkandmetega sidumiseks loodud kiht kruntidele ja ObjectID-na kasutuses pos
hoonestusaladele nr
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_transp_tee Planeeritud sõidutee katte serv
DP_avalik_kasutus_tee Planeeritud sõidutee avalikku kasutusse määramise
vajadus
DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_ranna_ehituskeeld Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muutmise
ettepanek
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08
Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING