dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta (Tikka-Villemi ja Tikka-Mati, Kõlunõmme k)

Rahandusministeerium · 7. veebruar 2022
Viit
15-3/1460-1
Registreeritud
7. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta (Tikka-Villemi ja Tik.asice11647 KB

Sisu (failidest)

HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium 07.02.2022 nr 8-4./1-16 Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta (Tikka-Villemi ja Tikka-Mati, Kõlunõmme k) Hiiumaa Vallavolikogu 16.09.2021 otsusega nr 272 kehtestati Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 18-08). Detailplaneeringuga muudetakse Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut, muutes planeeringualal määratud metsamajandusmaa kavandatud elamukruntide osas elamumaaks ning vähendades Tikka-Mati katastriüksusel (63901:001:0109) ranna ehituskeeluvööndit kavandatud hoonestusala ja tee ulatuses (ca 2075 m²). Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada Tikka-Villemi (63901:001:0107) ja Tikka-Mati (63901:001:0109) kinnistutest viis elamukrunti ligikaudse suurusega 1,11-1,29 ha ja üks ligikaudu 2,25 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Igale elamukrundile määratakse hoonestusala ning määratakse ehitusõigus elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks maksimaalseehitisealuse pinnaga 400 m². Otsusega saab tutvuda Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Lisa: planeering. Mai Julge 463 6845 [email protected] _____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542 Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 18 - 08 Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald, Hiiumaa 92413 27. juuni 2017. a. nr. 24 Huvitatud isik: ALLAR NAPPIR Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: +372 56479764 18. märts 2021. a. nr. 245 [email protected] Detailplaneeringu kehtestamise otsus: 16. september 2021. a. nr. 272 KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond Vaade Tikka-Mati kinnistule Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/ Kärdla, september 2021. a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee 2 KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 8 1.5 Planeeringu järgsete kruntide tabel .................................................................................................................. 8 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 8 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 9 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 9 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 12 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 12 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 13 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem M 1 : 5000 ........................................................................... 15 2.2 Tugiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 16 2.3 Kruntimise plaan M 1 : 2000 ........................................................................... 17 2.4 Põhiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 18 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000 ........................................................................... 19 2.6 Elektrivarustuse skeem M 1 : 4000 ........................................................................... 20 3. LISAD 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 24 3.3 Pühalepa Vallavolikogu otsus 27. juuni 2017. a. nr. 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. ........................................................................ 25 Lisa 1 „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“ 27 3.4 Eelhinnang „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. ................................................ 32 3.5 Keskkonnaameti kiri „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. nr 6-2/17/7305-2. 35 3.6 Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused nr 307669“ 08. veebruar 2018. a. ......................................................... 39 3.7 Pühalepa Osavalla Valitsus teade 21. märts 2018. a. nr. 8-4./10 „Teade detailplaneeringu eskiisi välja- paneku ja avaliku arutelu kohta“. ..................................................................................................................... 41 3.8 Päästeameti kiri 17. aprill 2018. a. nr. 7.2-3.4/5410-2 „Teade detailplaneeringu eskiisi väljapaneku ja avaliku arutelu kohta“. ...................................................................................................................................... 42 3.9 Maa-ameti kiri 18. aprill 2018. a. nr. 6-3/18/5188-2 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detail- planeeringu eskiislahendus“. ............................................................................................................................ 43 3.10 Rahandusministeeriumi kiri 19. aprill 2018. a. nr. 14-10/2336-3 „Täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramine (Tikka-Villemi, Tikka-Mati)“. .......................................................................................................... 44 3.11 Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll 09. mai 2018. a. ................................................................................................................................. 46 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 September 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 3 Lisa „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate registreerimisleht.“ .................................................................................................. 47 3.12 Keskkonnaameti kiri 06. august 2018. a. nr. 6-2/18/12545-2 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detail- planeeringu kooskõlastamine.“ ........................................................................................................................ 48 3.13 Rahandusministeeriumi kiri 08. august 2018. a. nr. 14-10/2336-5 „Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Tikka-Villem, Tikka-Mati)“. ........................................................................................................... 52 3.14 „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste detailplaneeringu paikvaatluse protokoll“ 22. august 2018. a. ............................................................................................................................................ 53 Lisa „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu paikvaatluse osavõtjate registreerimisleht.“ ................................................................................................................................... 54 3.15 Keskkonnaameti kiri 12. oktoober 2018. a. nr. 6-2/18/16222-2 „Vastus päringule Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuste kohta.“ ................................................................................................................... 55 3.16 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. oktoober 2019. a. nr. 158 „Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ muutmine.“ ........................................................................................................................................ 61 Lisa „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“.. 62 3.17 Rahandusministeeriumi kiri 19. veebruar 2020. a. nr. 14-11/853-2 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute Detailplaneering.“ ............................................................................................................................................. 67 3.18 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 18. märts 2021. a. nr. 245 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu vastuvõtmine.“ .................................................................................................................................................. 69 Lisa: Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu vastuvõtmine“ juurde. ............................................................................................................................. 70 3.19 Keskkonnaameti kiri 27. aprill 2021. a. nr. 7-13/21/6630-2 „Ehituskeeluvööndi vähendamine Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu alusel.“ .......................................................................................... 72 3.20 Rahandusministeeriumi kiri 08. juuni 2021. a. nr. 14-11/3755-2 „Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu heakskiitmine.“ ................................................................................. 78 3.21 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 272 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu kehtestamine.“ .................................................................................................................................................. 81 Lisa: Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu kehtestamine“ juurde. ............................................................................................................................. 83 4. KOOSKÕLASTUSED 4.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 85 4.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 86 5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 5.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 94 5.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 94 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 September 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 4 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvaid Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistuid. 1.1.2 Planeeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine vähendades osaliselt ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni 6 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Pühalepa Vallavolikogu otsus 27. juuni 2017. a. nr. 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Lisa 1 „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“. 2. Eelhinnang „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. 3. Keskkonnaameti kiri „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ 26. juuni 2017. a. nr 6-2/17/7305-2. 4. Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused nr 307669“ 08. veebruar 2018. a. 5. Hadwest poolt 13. november 2017. a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228. 6. Pühalepa valla ehitusmäärus. 7. Pühalepa valla ehitusmääruse muutmine. 8. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107) kinnistu pindala on 3,83 ha. Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109) kinnistu pindala on 3,83 ha. - planeeritavad kinnistud Planeeringualale on mahasõit 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda Rakki teed (teeregistri nr 6390358) ja Härma teed (teeregistri nr 6390359) (üldplaneeringus määratud avaliku kasutusega eratee). DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 5 Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine) ja elektripaigaldise kaitsevöönd. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §- des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Üldplaneeringuga üleujutatava ala ulatust määratud ei ole. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Arvestades Maa-ameti andmetes 1 m samakõrgusjoont jääb üldplaneeringus kavandatud väikeelamute maa planeeringualal ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ulatuvad Tikka-Mati kinnistule. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistutel ulatuslikult III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht. Planeeringualaga piirneb ida poolt Väinamere hoiuala. Planeeritavad kinnistud piirnevad põhjast-läänest Härma kinnistuga, läänest Kikase kinnistuga, lõunast Tüüri ja Luigelahe kinnistutega, idast Noobli ja Kikase kinnistutega. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused Kehtivad piirangud: - Väinamere hoiuala (Hiiu) (registrikood: KLO2000340); - Natura 2000 Väinamere linnualal (EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (EE0040002); - Ranna piiranguvöönd (laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest); - Ranna ehituskeeluvöönd (laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest); - 0,4 kV õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Avaliku kasutusega eratee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m). Kruntide kasutusõiguse kitsendused: - Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. - Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. - Tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 72 alusel. - Juurdepääsuks Positsioon 6 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 5 krundile teed kasutava krundi kasuks. - Maaüksuste randadel kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja katastriüksuste sihtotstarvetest. - Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. - Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. - Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmine Planeeringuala asub Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Üldplaneeringu järgi asub maa-ala osaliselt detailplaneeringu kohustusega alal, kus ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1,0 ha ja kasutusotstarve on osaliselt väikeelamute maa, looduslik haljasmaa ja metsamajandusmaa. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt üldplaneeringujärgne metsamajandumaa 100% elamumaa juhtotstarbeks. Kõlunõmme küla on aastatega kujunenud nõutud suvitus piirkonnaks, kuhu otsitakse pidevalt võimalusi ka uute hoonete rajamiseks. Selle alusel võib oletada, et üldplaneeringuga määratud hoonestuseks sobivad alad on vajadusepõhiselt aegunud ja on tekkinud vajadus ala laiendada üldplaneeringuga kavandatud metsamajandusmaa alale. Väikeelamute maa laiendus jätkab teeäärset asustust, kus hoonestusalast väljapoole jääval alal säilib metsamaa. Uue hoonestuse rajamine hooldamata metsamaale motiveeriks ka maaomanike hoonestuse ümber metsaalust korrastama. Üldplaneeringus Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustele jääval kaitsehaljastuse maal ja looduslikul haljasmaal DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 6 üldplaneeringut ei muudeta. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest moodustatakse 6 krunti (5 elamumaa ja 1 maatulundusmaa maaüksust), määratakse maa-alale hoonestusala ning ehitusõigus, lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määratakse haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Uued hooned kavandatakse vastavalt üldplaneeringule ja väljakujunenud Kõlunõmme küla ehituslaadile. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 mõistes ei ohusta kavandatav tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste taimeliikide säilimist antud kasvukohas, kuna esinevad liigid on oluliselt laiema levikuga. Planeeritava ala lähinaabruses asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud, lähimad püsielanikud elavad ca 40 m kaugusel Härma kinnistul. Uute hoonestusalade määramisel on arvestatud lähipiirkonnas olemasolevat olukorda, kus hoonestus on valdavalt eratee ääres. 26. juuni 2017. a. on koostatud eelhinnang „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtudes eeltoodust, arvestades 26. juuni 2017. a. koostatud eelhinnangut ja omanike soovi rajada osadele maaüksustele elamukrundid, ei ole üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe muutmine vastuolus väljakujunenud asustusega ja avalike huvidega. 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringust, kus nimetatud katastriüksused asuvad osaliselt detailplaneeringu kohustusega väikeelamute maal, osaliselt looduslik haljasmaa, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on tingitud seadusandluse muudatusest, mille kohaselt ranna ehituskeeluvööndi laius ei ole 200 m tavalisest veepiirist, vaid kehtiva seaduse järgne ranna ehituskeeluvööndi laius on 200 m 1 m kõrgusjoonest (planeeringualal ca 265-350 m kaugusel tavalisest veepiirist). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kahe abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele väikeelamute ja osaliselt looduslik haljasmaale lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel jääb planeeringuala rannaalale, kus on levinud sooldunud gleimullad (ArG), mis on iseloomulikud mereveega sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a. määrusega nr. 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud. Planeeritud Positsioon 1, 2 ja 3 krundid jäävad osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Seejuures jääb krundi Positsioon 1 kavandatav hoonestusala tervikuna ehituskeeluvööndisse ning krundi Positsioon 2 ja 3 hoonestusalad on kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 7 Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusalade ja mere vahele jääb ca 240 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. • Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala ei asu Väinamere hoiualal (Hiiu), vaid piirneb sellega. Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Väinamere hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a. määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on hoiuala keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta hoiualal kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. Looduskaitseseaduse § 21 lõike 1 kohaselt on hoiuala valitseja Keskkonnaamet. Keskkonnaameti kirjas 26. juuni 2017 nr 6-2/17/7305-2 on välja toodud poollooduslike koosluste soovitused nende koosluste taastamiseks ja hooldamiseks (vaata p. 2.11). Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 mõistes ei ohusta kavandatav tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste taimeliikide säilimist antud kasvukohas, kuna esinevad liigid on oluliselt laiema levikuga. • Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid ja radu, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne. • Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. • Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Piirkonnas on inventeeritud kaitsealuseid elupaigatüüpe, kuid ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisega seotud maa-alal need puuduvad. Planeeritav maa-ala on enamuses kaetud kõrghaljastusega. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude raie 5-10 m ulatuses planeeritavatest hoonetest ja võsast puhastamine hoonestuala piires, mis selgub täpsemalt hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Hoone aluse pinna ettevalmistamisel praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Planeeringus kajastatud krundi ehitustegevus jääb väljapoole ehituskeeluvööndit, mistõttu ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Hoone aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeritavate kruntide maapinna kõrgus jääb vahemikku +3.41 planeeringuala põhjaosas kuni +1.28 planeeringuala keskosas. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga põhjasuunas. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritavad hoonestusalad on merest oluliselt kaugemal võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 8 Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud looduslik rohumaa, õuemaa, metsamaa ja muu maa. Hoonestuse püstitamise järgselt lisandub õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas – väheneb looduslik rohumaa ja metsamaa pind. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole kruntide kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletaval alal asuvad avaliku kasutusega eratee ja olemasolevad juurdepääsuteed, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb hajaasustusalal, millele pole kehtiva üldplaneeringuga lisatingimusi seatud. Lähim elamu asub ca 40 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb osaliselt looduslik kõrghaljastus. Infrastruktuuri ja teedevõrgu korrastamine ja reguleerimine planeeringu käigus on naabritele positiivse mõjuga ja leevendab ala kasutusintensiivsuse suurenemisest tingitud negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine moodustades kuni 6 krunti, millest 5-le krundile määratakse ehitustingimused ja kruntide ehitusõigused. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektiga. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud hoonestus on lubatud kavandada Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 kruntidel ehitisealuse pindalaga maksimaalselt 400 m2. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 6,0 kuni 9,0 m. Kavandatud krunti või soovituslikult selle krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Hoonestatud krundile on ette nähtud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL Pos. Planeeritava krundi Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritav katastri nr nimi ha sihtotstarve sihtotstarve 1. Positsioon 1 1,27 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 2. Positsioon 2 1,27 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 3. Positsioon 3 1,29 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 4. Positsioon 4 1,23 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 5. Positsioon 5 1,11 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 6. Positsioon 6 2,25 Metsamaa, MM 100% Maatulundusmaa 100% 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 9 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 kruntide ehitusõigused: Maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 400 m² sh. üksikelamu - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul - 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 Katused: kalded - 20° - 45° materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), eterniit, roog, värvitud plekk tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus kokku - 7,8 ha 2. Planeeritud maaüksuste suurus kokku - 7,66 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 2000 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 6 5. Planeeritud ehitusõigusega krunte - 5 1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritavate Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 hoonete varustamine veega on planeeritud lahendada igale krundile rajatava puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldusala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Alternatiivse lahendusena on lubatud piirnevate ehitusõigusega kruntide (näiteks Positsioon 4 ja Positsioon 5 krundid jne.) hoonete veevarustus lahendada planeeritava ühispuurkaevu-pumpla baasil, mille ümber moodustatakse sanitaarkaitseala. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga, mitme kinnisasja vajaduseks. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud erijuhtudel. Kuna arvestuslikult võetakse vett põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks, võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust. Sanitaarkaitseala vähendamiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus Keskkonnaametile. Kui tegemist pole krundi omanikuga, siis tuleb taotlusele lisada ka omaniku volikiri. Olemasolev salvkaev Positsioon 2 krundil on kasutusest väljas ja likvideeritakse. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Eesti põhjavee kaitstuse kaarti“ andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritavate Positsioon 1, Positsioon 2, Positsioon 3, Positsioon 4 ja Positsioon 5 kruntide hoonete kanaliseerimine lahendatakse heitvete juhtimisega läbi bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Alternatiivse lahendusena on lubatud planeeritavate ehitusõigusega kruntide hoonete kanaliseerimine lahendada heitvete juhtimisega kogumismahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele lähimasse puhasti purgimiskohta. Kogumismahuti ehitamisel pinnases peavad nende konstruktsioonid ja ühendused olema veetihedad, näiteks kasutatakse sertifitseeritud kanalisatsioonisüsteemide lahendusi. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 10 Vee- ja kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.2 Soojavarustus Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, 01. jaanuaril 2019. a. kehtima hakanud redaktsioonist. 1.8.3 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud (0,4 kV õhuliinid). Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt 08. veebruari 2018. a. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud „Tehnilised tingimused nr. 307669“ alusel. Detailplaneeringu ala tarbijate varustamine elektrienergiaga kavandatakse planeeritava uue komplektalajaama tunnustega baasil. Alajaama asukoht on planeeritud riigimaantee ja rekontrueertava eratee ristmiku lähedusse, teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kukka alajaama lähedalt, riigimaantee äärt mõõda. Alajaamade asukoha muutmisel näha ette alajaamale maa-ala koos teenindusmaaga (eraldi kinnistut ei moodustata). Alajaama asukoht on planeeritud koormuskeskmesse, mille teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. Projekteerimisel lähtuda: 1. Planeeringuala ja planeeritud krundi elektrivarustuse, sellega kaasneva olemasolevate klientide elektrivarustuse tagamise ja uue planeeritud krundi projekteerimise ja ehitamise tingimused määrab Elektrilevi OÜ. 2. Ümberehitatavate fiidrite skeemid, tehnilised omadused ja alajaama tehnilised näitajad täpsustatakse projekteerimisel. 3. Alajaama teeninduspiirkonnas olemasolevatele tarbijatele ja uutele liitujatele võrguteenuste kvaliteedinõuete tagamine vastavalt kehtivatele normidele. 4. Uuest planeeritud alajaamast on planeeritud uutele objektidele 0,4 kV maakaabelliinid. 5. Kinnistute piiridele nähakse ette sobilikku ja ligipääsetavasse kohta soovitavalt mitmekohalistena 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbi asukoht tuleb valida nii, et liitumiskilbis paikneva arvesti näidu fikseerimine ja kilbi teenindamine on võimalik igal ajal ja ohutult (liitumispunkti mõõtekilbi ees peab olema teenindusruumi vähemalt 1 m). Liitumiskilbi asukoht ei tohi segada jalakäijate ega transpordi liiklust. Reeglina peaks liitumiskilp olema teenindatav üldkasutatavalt territooriumilt. 6. Uute kaabelliinide liinikoridorid ühildada võimalusel olemasolevate liinide koridoridega, teede ja kõrghaljastuse kõlvikute piiridega, toitepunktist kuni liitumiskilpideni. 7. Kaabelliini ehitaja on kohustatud kaevetöödel rikutud teede katendid ja maa-ala taastama ning heakorrastama ehitustööde eelselt fikseeritud kujul kogu liinikoridori ulatuses. 8. 0,4 kV õhuliini, 10 kV ja 0,4 kV kaabelliini ümberehitus on planeeringulahendusel selles mahus ainult võimaliku trassivaliku ja alajaama asukoha määramiseks. Täpsem lahendus määratakse liitumise taotlemise järgselt. 9. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus 10. 10 kV ja 0,4 kV liinide, liitumiskilpide ja olemasolevate liinidega sidumise punktid on planeeringus eeldatavaks lahenduseks. See ei ole projekteerimisel tingimuslik. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 11 1.8.4 Sidevarustus Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.8.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parklad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning teede ja parklate ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades kruusa ja dreenliivaga. Planeeritud kruntide sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 10 kV ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 0,4 kV pingega liinide korral 2 meetrit. Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Hooned planeeritaval alal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega 6,0 m kuni 9,0 m vastavalt põhiplaanile. Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada avaliku kasutusega erateid Rakki teed nr 6390358, Härma teed nr 6390359 ja planeeritud juurdepääsuteid. Juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Seni kuni naaberkruntide hoonete vaheline kaugus ei ole väiksem kui 40 m, kasutada tulekustutusvee veevõtukohta Suursadama sadamas ca 4,9 km kaugusel, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Kui projekteerimisel selgub, et naaberkrundi ehitistega ei ole tagatud kuja 40 meetrit, peab olema tagatud Eesti Vabariigi Standardi EVS 812-6 kohane tuletõrje veevõtu võimalus maksimaalse kaugusega eluhooneni kuni 150 m. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud rajada minimaalne 3,5 m laiune juurdepääsutee. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja kooskõlastamisele Päästeameti Lääne Päästekeskusega. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 12 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel jääb planeeringuala rannaalale, kus on levinud sooldunud gleimullad (ArG), mis on iseloomulikud mereveega sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a. määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud. Planeeritud Positsioon 1, 2 ja 3 krundid jäävad osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Seejuures jääb krundi Positsioon 1 kavandatav hoonestusala tervikuna ehituskeeluvööndisse ning krundi Positsioon 2 ja 3 hoonestusalad on kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Juurdepääsuks planeeringualale kasutada avaliku kasutusega erateid Rakki teed nr. 6390358, Härma teed nr. 6390359 ja planeeritud juurdepääsuteid. Planeeringulahendus näeb ette Rakki teed nr. 6390358 eratee avalikku kasutusse määramise vajaduse. Avaliku kasutusega eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m. Alates Positsioon 3 krundist kuni Positsioon 1 krundi juurdepääsuteeni on Härma tee nr. 6390359 määratud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus. Juurdepääsuks Kikase kinnistule ning Positsioon 1 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 2 krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Kikase kinnistule teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsuks Positsioon 6 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 5 krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Teistele piirkonnas asuvatele kinnistutele määratakse vajadusel juurdepääsu reaalservituudid eraldi etapis läbirääkimiste käigus. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused, näiteks tee rajamine, korrastamine ja hooldamine, reguleerivad kinnistute omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Varem sõlmitud olemasolevad juurdepääsuservituudid jäävad kehtima ja laienevad igakordsele kinnistu kruntimisele või omanikuvahetusele. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (prügiautod ja päästetehnika), pöörderaadius vähemalt 12 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeritavate kruntide sissesõiduteed on näidatud Põhiplaanil. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundisiseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 13 Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonetel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hooned ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoonete ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hooned oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE 1.14. Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist; 2. Huvitatud kinnistute omanike vahel planeeritud rekonstrueeritavale erateele notariaalselt juurdepääsu reaalservituudi seadmine, et tagada teenival kinnistul/krundil asuva tee kasutamine valitsevale kinnistule/krundile juurdepääsu tagamiseks. 3. Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; 5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Hoonestuse püstitamine; 8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 9. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 14 2. JOONISED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Veebruar 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING EV/HL LS M 1 : 1 000 000 0,3 1,3 HK/MM Hansuõue 1 25 2,8 3,7 EV/HL HK ,0 m 2,2 EV 10 ELAMUT EV/HM TÄHISTUS 1210 PLANEERITAV MAA-ALA Härma 8 HK EV PERE- JA RIDAELAMU MAA 1,7 2 Kiivri 2,8 PERE- JA RIDAELAMU MAA 50% EV/HL LOODUSLIK HALJASMAA 50% -Laasi 0,9 HOONESTATUD ALAD JA TALUÕUED KAITSEHALJASTUSE MAA 50% MM HK/PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA 50% MM METSAMAJANDUSMAA 3,2 HL LS LAUTRIKOHTADE MAA 2 Kuusiku 12108 RIIGITEED JA TEENUMBRID 2,9 AVALIKU KASUTUSEGA ERATEED 4,2 1,4 PÄÄSUD KALLASRAJALE ÜLDPLANEERINGUGA PLANEERITUD UUED 10 kV KAABELLIINID JA ALAJAAMAD LAUTRIKOHAD HK 1,5 m SAMAKÕRGUSJOON Havi (max üleujutatava ala piir) RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR RANNA ULATUS (200 m VEEPIIRIST), SEADUSE- JÄRGNE RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MM RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 5,9 (50 m tee teljest) 6,2 3,4 Rannamänni MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Tui 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 62 431 rasterkaart i ning Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering funktsionaalne tsoneerimine (Hausma-Kärdla) plaani M 1:5000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Metski TELLIJA HIIUMAA VALLAVALITSUS Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Sadama 15 Kärdla 92412 Kreutzwaldi 24 Tallinn 10147 tel: 46 320 24 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT KÕLUNÕMME KÜLAS Sepa-Simuna ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN 2,9 KÕLUNÕMME küla KUUPÄEV 12.12.2019.a. JOONIS ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3 Väinamere hoiuala (Hiiu) Registrikood: KLO2000340 Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: EE0040001 Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: EE0040002 5130 Kadastikud 6280* Alvarid 5130 Kadastikud TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 7,8 ha) MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR HOONE VARE, VUNDAMENT MUSTKATTEGA TEE KRUUSAKATTEGA TEE PINNASTEE KRAAV METS RAIESMIK KADASTIK, PÕÕSASTIK ROHUMAA MÄRGALA LEHTPUU OKASPUU (KUUSK) PUURIVI VALL, NÕLV KIVI KIVIHUNNIK SALVKAEV 0,4 KV ÕHULIIN KASUTUSEST VÄLJASOLEV SIDE ÕHULIIN VALITUD HAJUSKÕRGUSED HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest poolt 13. november 2017.a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti ( BK77) süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT KÕLUNÕMME KÜLAS ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 12.12.2019.a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2 PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine NR. AADRESS SUURUS (ha) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve 1 POSITSIOON 1 1,27 EP E 100 (katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) 2 POSITSIOON 2 1,27 EP E 100 maa suurused 3 POSITSIOON 3 1,29 EP E 100 ( m²) 4 POSITSIOON 4 1,23 EP E 100 1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,27 63901:001:0109 1,27 Maatulundusmaa 100% 5 POSITSIOON 5 1,11 EP E 100 6 POSITSIOON 6 1,49 MM M 100 2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,27 63901:001:0109 1,27 Maatulundusmaa 100% Väinamere hoiuala (Hiiu) 3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,29 63901:001:0109 1,29 Maatulundusmaa 100% Registrikood: KLO2000340 Natura 2000 Väinamere linnuala 4 Positsioon 4 Elamumaa 100% 1,23 63901:001:0107 1,23 Maatulundusmaa 100% Registrikood: EE0040001 Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: EE0040002 5 Positsioon 5 Elamumaa 100% 1,11 63901:001:0107 1,11 Maatulundusmaa 100% 5130 Kadasti kud 6 Positsioon 6 Maatulundusmaa 100% 1,49 63901:001:0107 1,49 Maatulundusmaa 100% 6280* Kokku: 7,66 A lvarid MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER EP üksikelamu maa E elamumaa 1 MM metsamaa M maatulundusmaa 5130 Kadasti kud TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 7,8 ha) RAIESMIK MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR KADASTIK, PÕÕSASTIK 6 2 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR LIKVIDEERITAV KATASTRIÜKSUSE PIIRI LÕIK ROHUMAA PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR MÄRGALA 1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER LEHTPUU KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER OKASPUU (KUUSK) HOONE PUURIVI VALL, NÕLV VARE, VUNDAMENT KIVI 4 MUSTKATTEGA TEE KIVIHUNNIK 3 KRUUSAKATTEGA TEE SALVKAEV 5 PINNASTEE 0,4 KV ÕHULIIN KRAAV KASUTUSEST VÄLJASOLEV SIDE ÕHULIIN METS MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Hadwest poolt 13. november 2017.a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT KÕLUNÕMME KÜLAS ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 12.12.2019.a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3 KR U NT ID E E HIT U SÕ IG US PÕH IL ISE D ARH ITEKTUUR INÕ UD ED Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Krundi Hoonete lubatud maa- Tule- Olemasoleva krundi alune pind (m ) 2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m ) 2 Piirangud. Märkused Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- püsivus- aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp (ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. 1. norma- kavan- klass krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus korrusel tiivne datud Tikka-Mati 1 1,27 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 9,0 (12,2), ja abihoonel - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel 20°-45°, - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (9,2). viilkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. Tikka-Mati 2 1,27 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m; 9,0 (11,0), ja abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituut Kikase kinnistu kasuks; abihoonel 20°-45°, - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 1 krundi kasuks; 6,0 (8,0). viilkatus. - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. Tikka-Mati 3 1,29 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m; 9,0 (11,8), ja abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituut Luigelahe kinnistu kasuks; abihoonel 20°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; 6,0 (8,8). viilkatus. - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; .0 2 00 - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; LK - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. Tikka-Villemi 4 1,23 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m; 9,0 (11,4), ja abihoonel 100% EP - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; abihoonel 20°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; 9,0 m 3 tk. Väinamere hoiuala (Hiiu) 6,0 (8,4). viilkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 400 m² Registrikood: KLO2000340 2 Natura 2000 Väinamere linnuala Tikka-Villemi 5 1,11 400 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud avaliku kasutusega eratee, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 10 m; 1,27 ha 3 Registrikood: EE0040001 9,0 (11,4), ja abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 6 krundi kasuks; 8.0 Natura 2000 Väinamere loodusala abihoonel 20°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m; Registrikood: EE0040002 "POSITSIOON 1" 6,0 (8,4). viilkatus. - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; Hoonestusala ca 2000 m² - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; Tikka-Villemi 6 1,49 - - - MM / 100 - - - - - - - - 5130 Kadastikud Kikase 7 3,53 Ei määrata Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 1 krundi kasuks; .0 20 4 4 .3 7 - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6280* - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; Alvarid - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. .1 39 Kokku 11,19 2,000 15 2,750 1,500 15 15 20 .0 55 1 .7 LK R =1 0 100% MM 1 m 100% EP - 5 0.0 4 2 .3 - - 2 9,0 m - 2 400 m² 3 tk. 4 5 .1 2 1,49 ha - 5130 1,27 ha 3 "POSITSIOON 6" Kadastikud "POSITSIOON 2" TINGMÄRGID Hoonestusala ca 1980 m² PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 7,8 ha) OLEMASOLEV 0,4 KV ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) 2 5 .0 MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI PIIR (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD HOONESTUSALA (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) EHITUSKEELU ALA 2 0 .0 R= 10 LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 2 0 .4 m PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE OLEMASOLEVA ERATEE AVALIKKU KASUTUSSE 1 MÄÄRAMISE VAJADUS (vastavalt üldplaneeringuga määratule) 1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT 6 2 PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 2 KOHALIKU MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 4 6.3 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER .0 (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m) 50 2 2 PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV ERATEE AVALIKU KASUTUSEGA ERATEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 8.6 (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m) 10.0 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 4 6.9 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) PLANEERITUD JALGSI JUURDEPÄÄS RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK PIKI OLEMASOLEVAT PINNASTEED RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR LK (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) 2 0.0 PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT R =1 0m (veehaarde hooldusala ulatus 10 m) LOODUSKAITSEALA PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT 1630* POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAK LIKVIDEERITAV OBJEKT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m) 2 0.0 100% EP 5 6 .0 2 0.0 6 5.8 9,0 m 3 tk. 400 m² 2 1 1,29 ha 3 50. 2 0 3 4. 7 "POSITSIOON 3" Hoonestusala ca 2073 m² 50.0 0 2 0. 4 3.7 2 0. 0 3 10 .0 2 10 3 4. 8 1 0m .0 KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 18 - 08 R= 5 6 .1 1 1 20 .0 KOOSKÕLASTUSED: 100% EP 2 3. 8 50 1 .0 R =1 0 2 6 5. 9,0 m m 1. 2. 8 1 400 m² 3 tk. 2 0. 0 6 6. LK 2 7 4 1,11 ha 3 61 .8 5 2 2 "POSITSIOON 5" Hoonestusala ca 2000 m² LK KRUNDI EHITUSÕIGUS 3. 4. ÜKSIKELAMU MAA m 2 EP 10 2 9.5 2 0.0 R= HL LOODUSLIK MAA MM METSAMAA 1 0.0 2 0.0 LK PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES MÄRKUSED: ERATEE JA JUURDEPÄÄSUDE RISTPROFIIL, 1 - 1 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 1 0.0 KÕRGUS Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga MEETRITES EHITISE- HOONETE 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM PIND 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest poolt 13. november 2017.a. koostatud "Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te osaline KORRUSELISUS PARKIMIS- topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1:1000, töö nr. T-17-228. KRUNDI SUURUS KOHTADE 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti (BK77) süsteemis. ARV ÕUES 100% EP tugipeenar sõidutee tugipeenar TELLIJA "KRUNDI NIMETUS" Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 9,0 m 2.5% 5% HOONESTUSALA SUURUS HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 08 400 m² 3 tk. 1:2 5% 1:2 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee 1 6.0 2 JUHATAJA OBJEKT KÕLUNÕMME KÜLAS 3 0.0 1,23 ha 3 ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI tee telg JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING "POSITSIOON 4" 0,5 3,0 - 3,5 0,5 0,5 TEET ELSTEIN Hiiumaa vald, Hiiu maakond Hoonestusala ca 2000 m² JOONIS KUUPÄEV 02.06.2021.a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1 2 00,0 m HK 1,6 Kurisoo 0,7 Kukka laht EV EV/HL LS 0,3 1,3 HK/MM Hansuõue TÄHISTUS 1 25 2,8 PLANEERITAV MAA-ALA PIIR 3,7 EV/HL ,0 m ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, E PLANEERITUD ELAMU MAA-ALA EV PERE- JA RIDAELAMU MAA PERE- JA RIDAELAMU MAA 50% EV/HL LOODUSLIK HALJASMAA 50% 2,2 EV HOONESTATUD ALAD JA TALUÕUED EV/HM HK/PP KAITSEHALJASTUSE MAA 50% 10 ELAMUT PUHKE- JA VIRGESTUSMAA 50% 1210 MM METSAMAJANDUSMAA Härma 8 HK LS LAUTRIKOHTADE MAA 1,7 2 2,8 RIIGITEED JA TEENUMBRID Kiivri 12108 AVALIKU KASUTUSEGA ERATEED PÄÄSUD KALLASRAJALE -Laasi 0,9 ÜLDPLANEERINGUGA PLANEERITUD UUED 10 kV KAABELLIINID JA ALAJAAMAD MM LAUTRIKOHAD 1,5 m SAMAKÕRGUSJOON (max üleujutatava ala piir) E 3,2 HL RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 2 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR Kuusiku (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) 2,9 1,4 4,2 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK RANNA ULATUS (200 m VEEPIIRIST), SEADUSE- JÄRGNE RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR HK (50 m tee teljest) MÄRKUSED: Havi 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 62 431 rasterkaart i ning Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering funktsionaalne tsoneerimine (Hausma-Kärdla) plaani M 1:5000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. MM TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 5,9 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 08 6,2 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee 3,4 JUHATAJA OBJEKT KÕLUNÕMME KÜLAS ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING Tui TEET ELSTEIN Hiiumaa vald, Hiiu maakond JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE Metski KUUPÄEV 12.12.2019.a. ETTEPANEKU PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 5 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 16.52 ha) MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEV ALAJAAM PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Elektrivarustuse skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtet. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT KÕLUNÕMME KÜLAS ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI JOONIS KINNISTUTE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 12.12.2019.a. ELEKTRIVARUSTUSE SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 6 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 4000 FORMAAT A4 21 3. LISAD DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 September 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22 FOTO 1: Vaade planeeritud Positsioon 5 krundi hoonestusalale. FOTO 2: Vaade planeeritud Positsioon 4 krundi hoonestusalale. FOTO 3: Vaade planeeritud Positsioon 3 krundi hoonestusalale. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Märts 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23 FOTO 4: Vaade planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusalale. FOTO 5: Vaade planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalale. FOTO 6: Vaade olemasolevale üldplaneeringu järgsele avaliku kasutusega erateele riigimaanteelt. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Märts 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 24 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Märts 2020 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÜHALEPA VALD PÜHALEPA VALLAVOLIKOGU OTSUS Pühalepa 27. juuni 2017 nr 24 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Allar Nappir esitas 08.06.2017 taotluse Kõlunõmme külas Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0108, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0110, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta eesmärgiga muuta Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut muutes planeeringualal määratud metsamajandusmaa väikeelamute maaks, moodustada neljast katastriüksusest 9 krunti ja määrata kruntide ehitusõigus. Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksused asuvad Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. 26.06.2017 on koostatud eelhinnang Tikka-Villemi ja Tikka Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Eelhinnangu kohaselt omab kavandatav tegevus keskkonnale lokaalset mõju, kuid selle suurus, kestvus ja ulatus ei ole sellise mahuga, mis eeldaks keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjast nr 6-2/17/305-2 „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta" selgub, et Väinamere hoiuala kaitseväärtustest lähtuvalt on katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 võimalik hoonestusalasid planeerida vaid väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui ehitustegevus planeeritakse väljapoole Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide levikuala. Võttes aluseks eeltoodu ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31, looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2, planeerimisseaduse § 74 lg 8, § 77 lg 1, lg 4, lg 5, lg 6, § 142 lg 1 p 3, lg 2, lg 6 ja Pühalepa Vallavolikogu 30.06.2015 määruse nr 11 „Pädevuse delegeerimine" Pühalepa Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Pühalepa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu koostamine. 2. Kinnitada Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1). 3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Vallavalitsus (aadress Tempa küla 92348 Pühalepa vald) ja kehtestaja Pühalepa Vallavolikogu (aadress Tempa küla 92348 Pühalepa vald). 4. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus Allar Nappirile. 5. Sõlmida Allar Nappiriga detailplaneeringu finantseerimise õiguse üleandmiseks leping. 6. Mitte algatada Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna 09.06.2017 koostatud eelhinnangu ja Keskkonnaameti seisukoha põhjal eeldatav keskkonnamõju puudub. 7. Avaldada detailplaneeringu algatamise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja Pühalepa valla veebilehel, 30 päeva jooksul ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Pühalepa valla väljaandes Pühalepa Teataja. 8. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 10. Käesoleva otsuse peale võib esitada Pühalepa Vallavolikogule väide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Toomas Remmelkoor Vallavolikogu esimees Lisa 1 Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusele nr 24 Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Allar Nappiri detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 08.06.2017) 1.2. Hiiu maakonnaplaneering 1.3. Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksuseid (vt joonis 1). Planeeringuala andmed: Katastritunnused 63901:001:0107; 63901:001:0108; 63901:001:0109; 63901:001:0110; Planeeritavate katastriüksuste suurused 3,83 ha, 3,53 ha, 3,83 ha, 3,53 ha Planeeringuala suurus 14,72 ha Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed maatulundusmaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 696433; 696533 Hoonestus puudub Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot) 'Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringuala Planeeringualale on mahasõit 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda Härma teed 6390359 (üldplaneeringus määratud avaliku kasutusega eratee). Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, veekogu kallasrada ja Väinamere hoiuala. Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei oleja see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Kavandatav uus hoonestusala jääb väljapoole üldplaneeringus näidatud ranna ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §- des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Üldplaneeringuga üleujutatava ala ulatust määratud ei ole. Looduskaitseseaduse §35 lg 31 alusel loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Arvestades Maa-ameti andmetes 1 m samakõrgusjoont jääb üldplaneeringus kavandatud väikeelamute maa planeeringualal ranna ehituskeeluvööndisse. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb Tikka-Villemi ja Tikka- Mati kinnistutel inventeeritud poollooduslikke kooslusi (kadastikud, lood ja mere kaldal rannaniidud). Alal paikneb ulatuslikult III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine vähendades ranna ehituskeeluvööndit/ määrates üleujutatava ala piiri ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringualal kuni 9 krundiks jagamine, arvestades üldplaneeringus määratud minimaalse krundi suurusega 1 ha ja merega piirnevatel uute kruntide laiusega rannal vähemalt 70 m. 4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Hoonestusala piiritlemisel arvestada Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2 toodud nõuetega, et hoiuala kaitseväärtustest lähtuvalt on katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 võimalik hoonestusalasid planeerida vaid väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Maa kasutamise sihtotstarbed määrata planeeringuga. 4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • kõik ühel krundil paiknevad hooned projekteerida samase materjalikasutuse ja arhitektuurse joonega • hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga 4.4. Liikluskorraldus määramine Mahasõit uutele kruntidele lahendada mööda üldplaneeringul argset avalikus kasutuses olevat erateed (6390359 Härma tee). Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada. Kinnistul olevate poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamiseks lisada detailplaneeringusse Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2 toodud poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise soovitused. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritavatel kruntidel ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine juuni 2017 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt juuli -oktoober 2017 Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine oktoober 2017 november - Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega detsember 2017 jaanuar-aprill Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt ning avaliku väljapaneku 2018 (avalik käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu väljapanek korraldamine, ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse vähemalt 30 esitamine ja vastuse saamine päeva) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse mai 2018 Maavanema poolse järelvalve läbiviimine juuni 2018 Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid juuli 2018 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • Seletuskiri • Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated) • Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Pühalepa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile valitsusfgipyhalepa.hiiumaa.ee või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeameti Lääne Päästekeskus • Keskkonnaameti Lääne regioon (Väinamere hoiuala, ranna kaitsevööndid) Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Hiiu maavanem. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Pühalepa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Pühalepa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Vallavalitsusele kolm paberkandjal toimikut, millest üks sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge 463 6845 mai.iulge(ajpvhalepa.hiiumaa.e' EELHINNANG Pühalepa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Pühalepa 26. juuni 2017 1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed Kõlunõmme külas Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0108, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0110, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistute detailplaneeringuga kavandatakse kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse elamukruntidel väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe jääv hoonestusala ja määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks ning määratakse haljastuse- heakorra- ja keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut vähendades ranna ehituskeeluvööndit/ määrates üleujutatava ala piiri ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks. Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksused asuvad Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asuvad nimetatud katastriüksused osaliselt detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Üldplaneeringuga antud piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole ja see on planeeritud 200 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Planeeringualale on juurdepääs 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda Härma teed 6390359 (üldplaneeringus määratud avaliku kasutusega eratee). 2. Eelhinnangu õiguslik alus Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikele 1 p 4 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata, kui objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 6 lg 3 ja § 33 lõikes 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 3. Eelhinnang 3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist valdavalt metsamaa, muu maaja loodusliku rohumaaga, kus intensiivset maakasutust ei toimu. Katastriüksused on hoonestamata. Valdavalt loodusliku rohumaa ja muu maaga kaetud alal on inventeeritud Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid: rannaniidud, lood ja kadastikud. Nende koosluste taastamiseks ja hooldamiseks Keskkonnaameti poolt antavad soovitused lisatakse detailplaneeringusse. Hoonestusalad kavandatakse nii, et ei kahjustata kaitstavaid elupaigatüüpe. Kavandatavad elamumaa krundid nr 1, 2, 3, 4 ja 5 paiknevad tervikuna või osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Kavandatavad hoonestusalad on paigutatud üldplaneeringus määratud väikeelamute maale, mis praeguse seaduse kohaselt on ehituskeeluvööndis. Nimetatud piirkonnas on täheldatav Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste kaartide võrdlemisel maa pidev juurdekasv mere arvelt, seega ranna ohustatus väheneb ajas. Kavandatavate hoonestusalade ja ranna vahele jääb üldplaneeringus kavandatud kaitsehaljastuse maa, mis kaitseb hoonestusalasid mere poolt, samuti randa asustuse poolt. Nimetatud kaitsehaljastuse maal tuleb mets säilitada, et tagada jätkuvalt ranna kaitse. Hoonestusalad on kavandatud samale joonele olemasoleva elamukompleksiga ja kavandatav krunt 3 hoonestusala endisele Tikka talu õuemaale, mis tagab rannajoone ja hoonestusalade vahelise ala vähemalt 200 meetrit. Eeldatavalt on selline vahemaa piisav, et tagada ranna kaitse. Rannas paiknevate koosluste kaitse tagamiseks tuleb järgida Keskkonnaameti poolt antud hooldussoovitusi. 3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused. Pühalepa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisa alusel ning lähtuvalt vallavalitsuse seisukohast, on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks 4 olemasoleva katastriüksuse baasil moodustada kuni 9 krunti, uutele kruntidele hoonestusala määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse uued hooned vastavalt üldplaneeringule ja väljakujunenud Kõlunõmme küla ehituslaadile. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt jäätmete hulk võrreldes olemasolevaga situatsiooniga oluliselt ei suurene, kuna tekib juurde üks elamu abihoonetega, peamiselt tekib olmejäätmeid, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejatele. 3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; Kavandatav uus hoonestusala jääb väljapoole üldplaneeringus näidatud ranna ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §- des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Üldplaneeringuga üleujutatava ala ulatust määratud ei ole. Looduskaitseseaduse §35 lg 31 alusel loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Arvestades Maa-ameti andmetes 1 m samakõrgusjoont jääb üldplaneeringus kavandatud väikeelamute maa planeeringualal ranna ehituskeeluvööndisse. Kuna rannajoon on alates 2003 aastast, kui kehtestati üldplaneering, liikunud kuni ca 30 m mere poole, siis üldplaneeringus määratud väikeelamumaale hoonestuse rajamine eeldatavalt ei kahjusta randa ja Väinamerd. Uute elamukruntide lisamine olemasolevatele ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket. 3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne: ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. 3.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele. Pool planeeringualast asub Väinamere hoiualal. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistutel inventeeritud poollooduslikke kooslusi (kadastikud, lood ja mere kaldal rannaniidud). Alal paikneb ulatuslikult III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht. Uued hoonestusalad kavandatakse koostöös Keskkonnaametiga väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe ja juurdepääs hoonestusalale on kavandatud mööda üldplaneeringuga kavandatud avaliku kasutusega erateed. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 8 mõistes ei ohusta kavandatav tegevus detailplaneeringu alal kaitsealuste taimeliikide säilimist antud kasvukohas, kuna esinevad liigid on oluliselt laiema levikuga. Detailplaneeringuga kavandatav ei ohusta eeldatavalt Väinamere hoiuala kaitse-eesmärke ega kahjusta hoiuala seisundit, kui hoonestusala asub väljaspool kaitstavaid elupaigatüüpe. 3.6. käesoleva lõike punktides 1-4 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond Hoonete püstitamine võib eelkõige mõjutada tegevusala keskkonda hoonestuse lähiümbruses, kuid selle mõju kaugemale ulatuda ei saa. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja arvestades tänapäevase tehnika võimalustest, suhteliselt väikese tõenäosusega. Planeeritava ala lähinaabruses asuvad nii alalises, kui hooajalises kasutuses olevad elamud, lähimad püsielanikud elavad ca 350 m kaugusel. Uute elamukruntide kavandamine ei ole olulise negatiivse mõjuga elanikkonnale. Häirida võib ehitusaegne tegevus, kuid see on lühiajaline. Piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 3.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimeste tervisele. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 4. Järeldus Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kui kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Ants Orav Vallavanem Ants Orav Teie 12.06.2017 nr 8-33.1/2017/10-1 vallavanem Pühalepa Vallavalitsus Meie 26.06.2017 nr 6-2/17/7305-2 [email protected] Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta Austatud vallavanem Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Esitasite selleks detailplaneeringu algatamise taotluse, Pühalepa Vallavolikogu otsuse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta koos eelhinnanguga, detailplaneeringu lähteseisukohad, väljavõtte Pühalepa valla Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringu joonisest „Funktsionaalne tsoneerimine (Suursadama-Kukka piirkond)“ ning detailplaneeringu eskiisjoonise (koostanud DAGOpen OÜ). Detailplaneeringu ala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme külas ning hõlmab Tikka-Villemi kinnistu koosseisu kuuluvaid Tikka-Villemi katastriüksusi tunnustega 63901:001:0107 ja 63901:001:0108 ning Tikka-Mati kinnistu koosseisu kuuluvaid Tikka-Mati katastriüksusi tunnustega 63901:001:0109 ja 63901:001:0110. Kõikide nimetatud katastriüksuste sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja katastriüksused on hoonestamata. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine vähendades ranna ehituskeeluvööndit/määrates üleujutatava ala piiri ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine neist 8-le 1 elamu ja 2 abihoone rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Katastriüksus 63901:001:0110 jääb tervikuna ja katastriüksus 63901:001:0108 peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 265 m2 suurune ala katastriüksuse lõunanurgas) Väinamere hoiuala territooriumile. Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Väinamere hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta hoiualal kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. LKS § 21 lõike 1 kohaselt on hoiuala valitseja Keskkonnaamet. Katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 on osaliselt inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid, seejuures esinevad katastriüksusel 63901:001:0108 elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*), kadastikud (5130) ja alvarid (lood; 6280*), katastriüksusel 63901:001:0110 rannaniidud (1630*). Kõikide nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Palume kaitstavate elupaigatüüpide piirid kanda ka detailplaneeringu joonisele. Nimetatud elupaigatüüpide puhul on tegemist nii Eestis kui ka Euroopas väärtustatud elupaigatüüpidega, mille kahjustamine, sealhulgas nendele ehitamine ei ole lubatud. Elupaigatüübile ehitamine ning seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks otseselt vastuolus LKS § 32 lõikega 2. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduses toodud krundi nr 3 hoonestusala jääb vähemalt osaliselt kaitstavale kadastike elupaigatüübile. Eelhinnangus on toodud: „Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse elamukruntidel väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe jääv hoonestusala ja määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks“ ja „Hoonestusalad kavandatakse nii, et ei kahjustata kaitstavaid elupaigatüüpe.“ Eelhinnangu lõppjäreldusena on leitud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kui kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada, et hoiuala kaitseväärtustest lähtuvalt on katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 võimalik hoonestusalasid planeerida vaid väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Et tagada katastriüksustel 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 olevate poollooduslike koosluste soodne seisund, anname järgmised soovitused nende koosluste taastamiseks ja hooldamiseks:  rannaniidult (1630*) raiuda välja kõik puud ja põõsad ning pilliroo purustamise ja karjatamise teel tõrjuda pilliroog;  lool (6280*) viia puittaimestiku katvus grupilise struktuuri andmisega liituvuseni kuni 0,3. Loolt raiuda välja kõik männid ja kuused;  kadastikus (5130) võib puittaimestiku liituvus jääda kuni 0,5 (soovituslikult 0,3-0,5). Kadastikust raiuda välja kõik männid ja kuused, osaliselt lehtpuid ja -põõsaid, nõrgad, mädanikuga ja murdunud kadakad;  raie käigus tagada kadastikus koosluse liigiline mitmekesisus ning puu- ja põõsarinde ebaühtlane ning osaliselt grupiline asetus;  raiutavad puud ja põõsad eemaldada võimalikult pinnase lähedalt (kännud ei tohi jääda kõrgemad kui 10 cm) paralleelselt maapinnaga;  tööde käigus vältida pinnase purustamist ning rööbaste teket, taastamistöödeks tuleb valida sobivad ilmastikuolud ja aastaaeg vastavalt kasutatavale tehnikale;  kogu raiutud metsamaterjal ja raidmed eemaldada raiealalt, vajadusel ladustada väljaspool taastatavat ala ning kaitstavaid elupaiku ja kaitsealuste taimede kasvukohti; raidmeid võib ka põletada tihedamast võsast vabastatud alal (valguse puudumise tõttu rohurindeta jäänud paikades või maha raiutud põõsaste tüügastel) väljaspool tuleohtlikku aega vastavalt tuleohutuse seadusele; 2 (4)  raietöid teha väljaspool lindude pesitsusaega, mis kestab 15. aprillist kuni 15. juulini;  koos taastamisega või taastamisjärgselt alustada kõigil poollooduslikel kooslustel karjatamist, et hoida ära ala võsastumine ning suurendada taimestiku liigirikkust. Rannaniidul peaks karjatamise tulemusena olema vähemalt pool karjatatavast alast madalaks söödud. Palume nimetatud taastamise ja hooldamise soovitused lisada detailplaneeringusse. Katastriüksused 63901:001:0108 ja 63901:001:0110 jäävad tervikuna ning katastriüksus 63901:001:0109 osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 1 punkti 1 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius meresaartel 200 meetrit. LKS § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 sätestatud vööndi laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel jääb planeeringuala rannaalale, kus on levinud sooldunud gleimullad (ArG), mis on iseloomulikud mereveega sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik rannaniidu taimestik. LKS § 35 lg 3¹ kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga määratud, loetakse selleks ühe meetri kõrgust samakõrgusjoont. Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003. a otsusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusala piiri määratud. Lähtudes eeltoodust ja Keskkonnaameti kasutuses olevatest maapinna kõrgusandmetest, jäävad Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduses toodud krundid nr 1, 2 ja 3 tervikuna ning krundid nr 4, 5 ja 6 osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Seejuures jääb krundi nr 4 kavandatav hoonestusala tervikuna ehituskeeluvööndisse, krundi nr 5 hoonestusala jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse ning krundi nr 6 hoonestusala on kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja LKS § 38 lõikes 5 need erandid, millele ehituskeeld ei laiene, kui ehitised on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud detailplaneeringuga. Palume detailplaneeringu algatamisel ja planeeringuga kaasnevate mõjude hindamisel arvestada moodustatavate elamumaa kruntide nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 osalise või tervikliku paiknemisega ranna ehituskeeluvööndis ning käsitleda kavandatava tegevuse mõju ka ranna kaitse-eesmärkidest (rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine) lähtuvalt. LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet saab otsustada nõusoleku andmise või nõusoleku andmisest keeldumise üle pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse poolt. 3 (4) Lähtudes Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistutele planeeritavast elamuehitusest, alal ja selle lähiümbruses asuvatest loodusväärtustest, koostatud eelhinnangust ja eeldatavatest keskkonnamõjudest, leiab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 2(3) lg 2 ja § 33 lg 6 alusel, et kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui ehitustegevus planeeritakse väljapoole Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide levikuala. Lõpliku kaalutletud otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta teeb KeHJS § 34 lg 2 alusel strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata KeHJS § 33 lg 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus vastavalt KeHJS § 35 lg 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Kätlin Kallas 452 7761 [email protected] Meeli Kesküla 463 6832 [email protected] 4 (4) TEHNILISED TINGIMUSED 307669 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood DAGOpen OÜ 10058058 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond Telefon e-post 522 9032 [email protected];[email protected] Kontaktisik Nimi Teet Elstein Telefon e-post 503 4055 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Tikka-Villemi, Tikka-Mati Kõlunõmme küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 63901:001:0107 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks OLEMASOLEVA VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 307669 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht planeerida riigi maantee ja rekontrueertava eratee ristmiku lähedusse, teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga, Kukka alajaama lähedalt, riigimaantee äärt mõõda. 2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ Saarte piirkonna võrguplaneerija poole (Mati Kütt tel. 5086289, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi Kuupäev Mati Kütt 08.02.2018 2/2 HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud ja asutused 21.03.2018 nr 8-4./10 Teade detailplaneeringu eskiisi väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse väljapanek toimub alates 06. aprillist kuni 07. maini 2018 Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/. Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 09.mail 2018 kell 16.00 Pühalepa Osavalla Valitsuses. Planeering on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24. Planeeritav ala ca 16,52 ha. Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine muutes planeeringualal metsamajandusmaa väikeelamute maaks vähendada ranna ehituskeeluvööndit, detailplaneeringualal 7 elamukrunti ja 2 maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus e moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Täiendav info Mai Julge [email protected] tel 463 6845 Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Liili Eller osavalla vanem Mai Julge 463 6845 [email protected] _______________________________________________________________________________ Vallamaja Tempa küla tel: 463 6840 Hiiumaa vald 463 6841 92348 HIIUMAA E-post: [email protected] URL: http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542 Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 21.03.2018 nr 8-4./10 [email protected] Meie: 17.04.2018 nr 7.2-3.4/5410-2 Teade detailplaneeringu eskiisi väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Austatud Liili Eller Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 algatatud otsuse nr 24 detailplaneeringu Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka- Mati kinnistute: 1. Määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus vastavalt Eesti Vabariigi Standardi EVS 812-6 alusel. Juhul, kui naaberkinnistu ehitistega ei ole tagatud kuja 40 meetrit, peab olema tagatud standardikohane veevõtu võimalus 150 meetri raadiusest. 2. Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades tuletõrjetehnika võimalusi (vastavalt 20t, 12m ja 3,5m). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit juhtivinspektor Ohutusjärelevalve büroo +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80010 Pärnu / 444 7800 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 Liili Eller Teie 21.03.2018 e-kiri Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie 18.04.2018 nr 6-3/18/5188-2 Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu eskiislahendus Teavitate Maa-ametit 21.03.2018 e-kirjaga Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Detailplaneering on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24. Detailplaneeringu eesmärk vastavalt lähteülesandele on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine vähendades ranna ehituskeeluvööndit/määrates üleujutatava ala piiri ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107, 63901:001:0108) ja Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, 63901:001:0110) katastriüksustest kuni 9 krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Maa-amet on tutvunud Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/ kättesaadavate materjalidega ning märgib järgmist. Planeeritav ala piirneb Noobli kinnisasjaga (katastritunnus 63901:001:1436, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet). Planeeringulahenduse kohaselt toimub Noobli kinnisasjale juurdepääs läbi olemasoleva eratee, mis läbib planeeritavaid krunte ja on kruntidele juurdepääsuteeks. Maa-amet teeb ettepaneku määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks eesmärgiga tagada kõigile liiklemise võimalus. Teatame, et ei esita põhimõttelisi vastuväiteid Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu eskiislahendusele. Palume hoida Maa-ametit kursis kõnealuse detailplaneeringu edasise menetlemisega ning teavitada Maa-ametit planeeringu vastuvõtmisest, avaliku väljapaneku toimumise ajast ning kehtestamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kivimaa planeeringute ja ehitusprojektide osakonna nõunik juhataja ülesannetes Kaili Ojaperv 675 0132 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Liili Eller Teie 22.03.2018 nr 8-4./10-1 Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 19.04.2018 nr 14-10/2336-3 [email protected] Täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramine (Tikka-Villemi, Tikka-Mati) Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 22.03.2018 kirjaga nr 8-4./10-1 Rahandusministeeriumile taotluse Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringule täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Taotlusele on lisatud detailplaneeringu algatamise otsus, lähteseisukohad, eelhinnang, eskiislahendus ja Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused. 21.03.2018 kirjaga nr 8-4./10 teavitas Pühalepa Osavalla Valitsus eskiislahenduse avaliku väljapaneku toimumisest 06.04- 07.05.2018. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering on algatatud 27.06.2017 Pühalepa Vallavolikogu otsusega nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal (Natura 2000 Väinamere loodusala ja linnuala). Alal esinevad III kaitsekategooria taimeliigid ja loodusdirektiivi I lisa elupaigad: kadastikud (5130), lood (6280*) ja rannaniidud (1630*). Eelhinnangu kohaselt ei avalda kavandatav tegevus keskkonnale eeldatavalt olulist mõju ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik kui ehitustegevus planeeritakse väljapoole Väinamere hoiuala. Eelhinnangust tulenevalt jättis Pühalepa Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelpool nimetatud otsusega algatamata. Planeeringu koostamist korraldas Pühalepa Vallavalitsus kuni Emmaste, Käina, Pühalepa ja Hiiu valdade ühinemiseni Hiiumaa vallaks 25.10.2017. Planeeringuala (suurusega14,72 ha) hõlmab kinnistuid 63901:001:0107 ja 63901:001:0108 (Tikka-Villemi), 63901:001:0109 ja 63901:001:0110 (Tikka.Mati). Ala on hoonestamata, katastriüksuste kasutusotstarbed on metsamaa, muu maa ja looduslik rohumaa. Detailplaneeringu eesmärgiks on neljast kinnistust üheksa krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõigus määratakse sealhulgas seitsmele krundile. Juurdepääs planeeritavatele ehituskruntidele on kavandatud 12108 Palade-Kõlunõmme teelt mööda 6390359 Härma teed. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, seetõttu ei saa detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks olla korduva üleujutusega ala piiri määramine. Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud osaliselt väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse maal (hõre mets ja kadakad) ja osaliselt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 metsamajandusmaal. Üldplaneeringu kohaselt tuleb rannaäärne mets säilitada kaitsemetsana ning ülejäänud mets tuleb kujundada pärandkoosluste, niitude ja puisniitude maaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata planeeringualal maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamute maa, samuti tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut vaid põhjendatud vajaduse korral. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks on vaja muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve väikeelamumaaks ning sellest tulenevalt ei ole piisavalt põhjendatud ka ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tehakse planeeringu koostamisel koostööd Lääne Päästekeskuse ja Keskkonnaametiga ning kaasatakse planeeritava maa-ala olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude haldajad, samuti planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised isikud keda planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Võttes aluseks § 142 lõike 4 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused sätestatut, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering kooskõlastada, lisaks lähteseisukohtades nimetatud asutustele. Detailplaneeringu koostamisse palun kaasata ka planeeringualal paiknevate kinnistute omanikud. Täiendavalt juhin tähelepanu, et vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 on kohalikul omavalitsusel kohustus küsida üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kohta arvamust PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikutelt, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Urve Pill 715 5809 [email protected] Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus 2 Katrin Paat Teie 24.07.2018 nr 8-4./10-6 Hiiumaa valla Pühalepa osavalla valitsus [email protected] Meie 06.08.2018 nr 6-2/18/12545-2 Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine Austatud Katrin Paat Olete esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 696433) koosseisu kuuluvate Tikka-Villemi katastriüksuste (katastritunnusega 63901:001:0107 ja 63901:001:0108) ja Tikka-Mati kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 696533) koosseisu kuuluvate Tikka-Mati katastriüksuste (katastritunnusega 63901:001:0109 ja 63901:001:0110) kohta koostatud detailplaneeringu „Kolunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering“ (Arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018; edaspidi nimetatud ka detailplaneering). Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvaid Tikka-Villemi (katastritunnus 63901:001:0107, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0108, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ning Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109, üldpind 3,83 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa ja katastritunnus 63901:001:0110, üldpind 3,53 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnistuid (edaspidi detailplaneeringuala). Ehitisregistri andmetel on detailplaneeringuala hoonestamata. Detailplaneeringuala asub Pühalepa osavalla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37) alal. Detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, kuna selle alusel taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa osavalla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine, vähendades ranna ehituskeeluvööndit, määrates üleujutatava ala piiri ja muutes maatulundusmaa osaliselt väikeelamute maaks, Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni 9 maaüksuse moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga jagatakse detailplaneeringuala üheksaks maaüksuseks: Krunt 1 (pindala 2,6 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 2 (pindala 2,25 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 3 (pindala 2,21 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Krunt 4 (pindala 1,27 ha, Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 5 (pindala 1,27 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 6 (pindala 1,29 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 7 (pindala 1,23 ha, sihtotstarve 100% elamumaa), Krunt 8 (pindala 1,11 ha, sihtotstarve 100% elamumaa) ning Krunt 9 (pindala 1,49 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Kõikidel üheksal maaüksusel püstitatakse planeeritud hooned hoonestusalale. Kaheksal maaüksusel, v.a Krundil nr 3, rajatakse hoonete varustamiseks veega puurkaev ning heitvete kanaliseerimiseks bioloogiline omapuhasti koos imbväljakuga. Tikka-Mati kinnistu katastriüksused, kuhu on planeeritud maaüksused Krundid 1, 2 ja 3, paiknevad tervikuna Väinamere hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi Loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta hoiualal kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. LKS § 21 lg 1 kohaselt on hoiuala valitseja Keskkonnaamet. Tikka-Mati kinnistu katastriüksustel (maaüksused Krundid 1, 2 ja 3) on osaliselt inventeeritud Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*, *- tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi), kadastikud (5130) ja lood (6280*). Kõikide eelnevalt nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Detailplaneeringuga maaüksustele Krunt 1 ja Krunt 2 kavandatud hoonestusalad paiknevad väljaspool Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikuala. Samuti on Kruntidel 1 ja 2 kavandatud uued tehnorajatised (sh bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, puurkaev, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning elektri liitumiskilp) väljaspoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Detailplaneering sisaldab soovitusi poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamiseks. Nii detailplaneeringu lähteseisukohtades (Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsus nr 24 „Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad“), keskkonnamõju eelhinnangus (Pühalepa Vallavalitsuse 26. juuni 2017 eelhinnang „Pühalepa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“) kui ka Keskkonnaameti 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2 „Seisukoht Kõlunõmme külas Tikka- Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ on selgitatud, et elupaigatüüpidele ehitamine ei ole lubatud. Eelhinnangu lõppjäreldusena on leitud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kui kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Krundil 3 kavandatud hoonestusala abihoone jaoks ja juurdepääsutee abihooneni paikneb elupaigatüübil kadastikud. Kuigi detailplaneeringu Põhijoonisel ja Seletuskirjas on märgitud, et Krundil 3 on kavandatud abihoone olemasolevale vundamendile, ei tuvastanud 2 (4) Keskkonnaameti 01.08.2018 kohapealsel ülevaatusel sel alal vundamenti. Abihoone ja selleni rajatava tee ehitamine kaitstaval elupaigatüübil kahandaks elupaigatüübi kadastikud pindala, mis on aga vastuolus LKS-ga § 32 lg 2. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet nõustuda Krundile 3 kavandatud abihoone ja selleni juurdepääsutee kavandamisega. Kavandades detailplaneeringuga nimetatud ehitisi Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud, tuleb läbi viia detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine. Teisel juhul palume loobuda Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud ehitiste kavandamisest. Eeltoodust tulenevalt kahjustab detailplaneeringu elluviimine Krundi 3 osas Väinamere hoiuala kaitse-eesmärke ning on vastuolus LKS § 32 lg-ga 2. Keskkonnaregistri andmetel on detailplaneeringualal võimalus nelja III kaitsekategooria taimeliigi, harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ja hall käpp (Orchis militaris) esinemiseks. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna detailplaneeringuga määratud hoonestusala ning väljapoole hoonestusala kavandatavate rajatiste alla jääv ala hõlmab kaitstavate liikide kasvukohta väga väikeses ulatuses, ei ohusta kavandatav tegevus tõenäoliselt nende liikide säilimist selles elupaigas. Detailplaneeringuala jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on LKS § 38 lg 1 p-st 1, § 35 lg-test 3¹ ja 4 ning Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringust tulenevalt 200 meetrit mõõdetuna 2002. a põhikaardile kantud veekogu piirist. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja LKS § 38 lg 5 need erandid, millele ehituskeeld ei laiene, kui ehitised on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatud maaüksused Krundid 1-6 jäävad osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse; Kruntide 1-4 kavandatud hoonestusalad koos juurdepääsuteedega jäävad tervikuna ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist vastavalt põhiplaani joonisele, st planeeritud 3 hoonestusala ning nendeni viiva tee ja 1 abihoone ulatuses. Krundil 3 rajatakse abihooneni avaliku kasutusega eratee, mille ehitamine on LKS § 38 lg 5 p 10 alusel lubatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust järgnevalt: 1) maaüksusel Krunt 1 hoonestusala (pindala 1050 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada kuni kaks hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 180 m2; 2) maaüksusel Krunt 2 hoonestusala (pindala 911 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada kuni kaks hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 180 m2; 3) maaüksusel Krunt 3 hoonestusala (pindala 44 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada üks abihoone maksimaalse ehitisealuse pinnaga 40 m2; 4) maaüksusel Krunt 4 hoonestusala (pindala 2000 m2) ulatuses, kuhu on lubatud ehitada kuni kolm hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 300 m2. LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Keskkonnaamet saab otsustada ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise või 3 (4) nõusoleku andmisest keeldumise üle pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse poolt. Lähtudes eeltoodust, Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest, LKS § 14 lg 1 p-st 5, § 32 lg-st 2 ning § 21 lg 1 alusel ei kooskõlasta Keskkonnaamet Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringut (Arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018). Kavandades detailplaneeringuga ehitisi Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud, tuleb läbi viia detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine. Teisel juhul palume loobuda Krundile 3 elupaigatüübile kadastikud nimetatud ehitiste kavandamisest. Palume arvestada nimetatud märkustega ning esitada täiendatud detailplaneering uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et käesolevaga antud seisukoht ei puuduta detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus ja dokumentatsioon vastavalt LKS § 40 lg-le 4. Ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema kooskõlas LKS § 40 lõikega 1, mida käesolevas seisukohas pole analüüsitud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist juhataja ülesannetes Lääne regioon Anne Sula 472 4727 [email protected] 4 (4) Teie 24.07.2018 nr 8-4./10-7 Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 08.08.2018 nr 14-10/2336-5 [email protected] Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Tikka-Villem, Tikka- Mati) Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 24.07.2018 Rahandusministeeriumile arvamuse andmiseks Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu. Detailplaneeringuga soovitake vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja muuta Pühalepa Vallavolikogu 16. detsembri 2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringut. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 35 lõike 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, mistõttu ei saa detailplaneeringu koostamise eesmärgiks olla korduvalt üleujutatava ala piiri määramine (vt detailplaneeringu seletuskirja lk 4). Detailplaneeringu joonise nr 5 legendis on märgitud seadusejärgseks ranna ehituskeeluvööndi piiriks 200 m veepiirist. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse redaktsiooni § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd korduvalt üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest, mis LKS § 38 lõike 1 punkti 1 kohaselt meresaartel on 200 meetrit. Kuna korduva üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga määratud, siis LKS § 35 lõike 31 kohaselt loetakse selleks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Palume viia koostatav detailplaneering vastavusse kehtivate õigusaktidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Liili Eller Teie 04.10.2018 nr 8-4./62 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie 12.10.2018 nr 6-2/18/16222-2 Vastus päringule Tikka-Villemi ja Tikka- Mati katastriüksuste kohta Austatud Liili Eller Olete esitanud Keskkonnaametile päringu, milles küsite Keskkonnaameti seisukohta Tikka- Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustele uue juurdepääsutee rajamise osas, kuna Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu menetlemise käigus on naaberkinnistu omanik andnud teada, et ta ei soovi, et juurdepääs planeeritud kruntidele 1 ja 2 on detailplaneeringus kavandatud tema kinnistule. Samuti palute Keskkonnaameti hinnangut, kui tõenäoline on ranna ehituskeeluvööndi vähendamise lubamine kruntidel 1 ja 2 ning kui palju oleneb see juurdepääsutee asukohast. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustel kehtivad kitsendused Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvad Tikka-Villemi katastriüksus katastritunnusega 63901:001:0108 (pindala 3,53 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; edaspidi Tikka-Villemi kü) ja Tikka-Mati katastriüksus katastritunnusega 63901:001:0110 (3,53 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa; edaspidi Tikka-Mati kü) paiknevad tervikuna Väinamere hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 157. Väinamere hoiuala kaitse- eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi Loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 3 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tel on osaliselt inventeeritud Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest rannaniidud (Natura kood 1630*), kadastikud (5130) ja lood (6280*). Kõikide nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-d paiknevad kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, mille ulatus on LKS § 38 lg 1 p-st 1, § 35 lg-test 3¹ ja 4 tulenevalt 200 meetrit mõõdetuna ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-s 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja LKS § 38 lg-s 5 need erandid, millele ehituskeeld ei laiene, kui ehitised on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud detailplaneeringuga. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringuga kavandatu Tikka-Villemi kü ja Tikka-Mati kü jäävad alale, kuhu on koostatud detailplaneering „Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering“ (Arhitektuuribüroo DAGOpen Arhitektuuribüroo töö nr 18-08; edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37) muutmine, vähendades ranna ehituskeeluvööndit, määrates üleujutatava ala piiri ja muutes maatulundusmaa osaliselt väikeelamute maaks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuste piire ning jagatakse olemasolevad Tikka- Villemi kü ja Tikka-Mati kü kokku kolmeks maaüksuseks, mis on detailplaneeringus nimetatud vastavalt Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3. Maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 määratakse detailplaneeringuga elamumaa sihtotstarve ning maaüksusele Positsioon 3 maatulundusmaa sihtotstarve. Detailplaneeringuga maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 kavandatud hoonestusalad paiknevad väljaspool Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikuala. Samuti jäävad maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 kavandatud uued tehnorajatised väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Maaüksusele Positsioon 3 kavandatakse detailplaneeringuga ühte abihoonet. Nimetatud abihoone ja selleni viiv juurdepääsutee paiknevad elupaigatüübil kadastikud. Oma 06.08.2018 kirjas nr 6-2/18/12545-2 leidis Keskkonnaamet, et abihoone ja hooneni viiva juurdepääsutee rajamine kahjustab elupaigatüüpi kadastikud ning on vastuolus LKS § 32 lg-ga 2. Lähtudes Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest ja LKS § 32 lg-st 2 jättis Keskkonnaamet oma 06.08.2018 kirjaga nr 6-2/18/12545-2 kooskõlastamata Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018). Nimetatud kirjas asus Keskkonnaamet seisukohale, et maaüksusele Positsioon 3 elupaigatüübile kadastikud ehitiste kavandamisest tuleb loobuda või, juhul kui detailplaneeringuga siiski kavandatakse ehitisi elupaigatüübile, tuleb läbi viia detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seisukoht Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-te uuele juurdepääsuteele Oma päringus küsite Keskkonnaameti seisukohta Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tele uue juurdepääsutee rajamise osas. Olemasolev, detailplaneeringu joonisele „Põhiplaan“ kantud juurdepääsutee (tähistus „planeeritud rekonstrueeritav eratee“; edaspidi planeeringujärgne tee) on Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringus märgitud kui avaliku kasutusega eratee. See tee on tõenäoliselt kujunenud põllu- ja heinamaa piirile mõnekümne aasta eest. Tee on antud 2 (6) asukohas tuvastatav 1986. a NL topokaardilt. Varasematel kaartidelt (1938. a skeemiline kaart ja 1946. a NL topokaart) ei ole võimalik teed antud asukohas tuvastada. Planeeringujärgne tee kulgeb rohumaal ning on kirdepoolt ääristatud puude ja põõsastega kinnikasvanud vana kiviaia jäänustega. Planeeringujärgne tee on ühtlasi Väinamere hoiuala piiriks, seejuures tee ise jääb väljapoole hoiuala. Päringule lisatud joonise kohaselt kulgeb uus juurdepääsutee (kogupikkus ca 225 m) paralleelselt planeeringujärgse teega. Juurdepääsutee uus lõik jääb ca 65 m ulatuses kaitstavatele elupaigatüüpidele kadastikud ja lood. Mõlemad nimetatud kooslused on aastaid hooldamata, kuid kergesti taastatavad ja uuesti hooldusskeemi lülitatavad. Hoiualadele ehitamise osas lähtub Keskkonnaamet hoiuala kaitse-eesmärkideks nimetatud koosluste ja liikide levikualast. Üldine põhimõte on see, et ehitustegevus ei ole võimalik hoiuala kaitse-eesmärkideks nimetatud kooslustel tulenevalt LKS § 32 lg-st 2 ning §-st 3. Keskkonnaamet on seisukohal, et uue juurdepääsutee ehitamine kavandatud asukohta on vastuolus hoiuala kaitse-eesmärkidega, kuna ehitustegevuse tõttu väheneb kaitstavate koosluste pindala, kahjustatakse koosluste terviklikkust ja hävib kooslustele eriomane struktuur. Nende mõjude tõttu saab koosluste soodne seisund kahjustatud. Uue tee rajamist ei toeta ka asjaolu, et see on kogu ulatuses kavandatud ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndist tulenevalt ei ole võimalik kavandatud tööde ala sellele osale ehitada, kuna antud juhul rakendub LKS § 38 lg-s 3 toodud keeld: ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandina on küll võimalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu menetlemise käigus, kuid see on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Ranna kaitse-eesmärgid ja ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutluse alused on esitatud LKS § 40 lg-s 1 ja §-s 34. Kuna kavandatav tee jääb Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikualale, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine antud alal tee ehituseks põhjendatud. Juhul kui uus tee kavandatakse avaliku kasutusega teena, rakenduks sellele küll LKS § 38 lg 5 p 10 toodud erand: ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele, kuid Härma kinnistu omaniku vastuseisu tõttu oleks tegemist tupikteega, mille ainus eesmärk on tagada juurdepääs maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 ning sellel sisuliselt puuduks avalik kasutus. Eeltoodust tulenevalt ei saa Keskkonnaamet anda nõusolekut uue juurdepääsutee ehitamiseks päringule lisatud joonisel näidatud asukohta Väinamere hoiualal. Seisukoht ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele Palute Keskkonnaameti hinnangut, kui tõenäoline on ranna ehituskeeluvööndi vähendamise lubamine maaüksustel Positsioon 1 ja Positsioon 2 ning kui palju oleneb see juurdepääsutee asukohast. Eelnevalt oleme välja toonud asjaolud, millest lähtuvalt ei ole võimalik uue juurdepääsutee ehitamine Loodusdirektiivi elupaigatüüpidele. Kuna juurdepääsuteena on võimalik kasutada ainult planeeringujärgset teed, siis annab Keskkonnaamet järgnevalt oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele ainult lähtudes olukorrast, kus ligipääsuks maaüksuste Positsioon 1 ja Positsioon 2 hoonestusaladele kasutatakse olemasolevat teed. Käesolevas seisukohas oleme analüüsinud ainult maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 ehitamise võimalikkust, mitte kogu detailplaneeringuga kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Seisukoha andmisel lähtume Keskkonnaametile kättesaadavast detailplaneeringu versioonist kuupäevaga 12.07.2018. 3 (6) LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele igat nimetatud asjaolu kaaludes. Detailplaneeringu kohaselt soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada kruntidel Positsioon 1 ja Positsioon 2 detailplaneeringu joonisel „Põhiplaan” näidatud hoonestusalade ja juurdepääsu- teede ulatuses. Ranna ehituskeeluvööndisse on mõlemal maaüksusel detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgud ja –rajatised (omapuhastid koos imbväljakutega ja elektri maakaabelliinid), mis kuuluvad LKS § 38 lg 5 p-s 8 nimetatud erandi alla ja ei vaja ehituskeeluvööndi vähendamist. Maaüksusel Positsioon 1 on kavandatava hoonestusala suuruseks 1050 m2 ning maaüksusel Positsioon 2 on hoonestusala suuruseks 911 m2. Mõlemale maaüksusele on lubatud ehitada kuni kaks hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 180 m2. Rannal asuvate looduskoosluste säilimine Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Maaüksused Positsioon 1 ja Positsioon 2 paiknevad tervikuna Väinamere hoiuala territooriumil, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Kavandatud hoonestusalad paiknevad väljaspool Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikuala. Samuti jäävad maaüksustele Positsioon 1 ja Positsioon 2 kavandatud uued tehnorajatised väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Maaüksused Positsioon 1 ja Positsioon 2 on kõlvikuliselt valdavalt metsamaa, määratud on ka loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikud. Detailplaneeringuga on mõlemad hoonestusalad planeeritud metsamaale. Planeeringu elluviimiseks on vajalik metsamaa raadamine hoonestusalade rajamiseks. Samuti jäävad mõlemad planeeritud hoonestusalade juurdepääsuteed (pikkusega 10 m ja laiusega 4,5 m) metsamaale. Hoonestusalade puhul on tegemist kuuseenamusega puistuga. Alal kasvab ka üksikuid lehtpuid ja mände. Alusmetsas domineerivad hoonestusaladel kadakas, paakspuu ja kuslapuu, leidub magesõstart ja sarapuud. Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete aluse pinna ettevalmistamisel olemasolev rohukamar eemaldatakse, mis toob kaasa olemasolevate looduskoosluste vähenemise. Hoonete ümber õueala kujundamisel muudetakse samuti olemasolevaid looduskooslusi. Hoonete ehitamisega kaasneb metsamaa kõlviku muutmine õuemaa kõlvikuks. Detailplaneeringu ellurakendamine toob kaasa looduskoosluste vähenemise ehituskeeluvööndis. LKS § 37 lõike 2 kohaselt on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Detailplaneeringus ei ole käsitletud hoonestusalade ümber oleva kõrghaljastuse säilitamise või raiumisega seonduvat. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on ehitustegevuse elluviimiseks vajalik üksikute puude raie 5-10 m ulatuses planeeritavatest hoonetest ja võsast puhastamine hoonestusala piires. Täpsem raievajadus selgub hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Tõenäoliselt on hoonestusalal võimalik säilitada vaid üksikuid puid ning raadatava ala pindala (hoonestusalad ja nendeni viivad juurdepääsuteed) suurus ehituskeeluvööndis kuni 2050 m2. Seega ei ole detailplaneeringuga tagatud metsa säilimine kogu ranna piiranguvööndis. 4 (6) Detailplaneeringu ellurakendamise korral on planeeringualale jäävas ehituskeeluvööndis olevate looduskoosluste säilimine tagatud vaid osaliselt, kuna ehitustegevuse käigus tuleb teostada metsa raadamist ja pinnase koorimist. Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Avalikult Palade-Kõlunõmme teelt (teeregistri nr 12108) viivad planeeringualale erateed Rakki tee (teeregistri nr 6390358) ja Härma tee (teeregistri nr 6390359) ning planeeringujärgne rekonstrueeritav eratee. Detailplaneeringuga on nimetatud teedelt kavandatud juurdepääsuteed hoonestusaladeni. Parkimine on lahendatud hoonestusaladel. Olemasolevate teede ja rajatavate juurdepääsuteede alla või serva on kavandatud elektri maakaabelliinid. Planeeritavate hoonete veevarustus lahendatakse hoonestusalale rajatavate puurkaevude baasil, mille ümber hoitakse 10 m ulatuses hooldeala. Hoonete kanalisatsioon lahendatakse heitvete juhtimisega läbi omapuhasti imbsüsteemi. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus puhastamata heitvee pinnasesse immutamine on keelatud. Maaüksustele on planeeritud prügikonteinerid. Detailplaneeringu kohaselt olmejäätmete vedu lahendatakse vastavalt Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale ja kohustus on ühineda korraldatud jäätmeveoga. Detailplaneeringu elluviimine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise tulemusel suurendab inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Planeeringuala merest planeeringujärgse teeni jääv osa on valdavalt madal, tõustes laugelt läänesuunas. Maaüksustel Positsioon 1 ja Positsioon 2 maapinna kõrgus merest kuni planeeringujärgse teeni jääb vahemikku 0 m (rannajoon) kuni +3 m merepinnast. Seejuures hoonestusalad asuvad maapinna kõrgusel +1,4 kuni +2,6 m. Detailplaneeringu elluviimisel puudub vajadus olemasoleva maapinna muutmiseks. Planeeritavad hoonestusalad jäävad alale, mille kasutusotstarve on Pühalepa valla Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringu kohaselt 50% pere- ja ridaelamumaa ning 50% looduslik haljasmaa. Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad jäävad ca 250 m kaugusele veepiirist. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes maaüksustest Positsioon 1 ja Positsioon 2 ca 125 m kagupool, Härma (katastritunnus 63901:001:0760) katastriüksusel. Sealne hoonestus jääb merest ca 235 m kaugusele, paiknedes Härma teest lääne pool. Ajalooliselt paiknesid Härma katastriüksusel lisaks talukompleksile ka kalasadama hooned, mis jäid maaüksustest Positsioon 1 ja Positsioon 2 ca 250 m kirdesse mere äärde. Praegusel ajal seal hooneid ei ole. Maaüksustest Positsioon 1 ja Positsioon 2 ca 260 m lääne pool oleva Hansuõue katastriüksuse (katastritunnus 63901:001:2340) ajalooline hoonestus jääb merest ca 280 m kaugusele. Ajalooliselt oli hoonestatud ka Tikka-Mati katastriüksus katastritunnusega 63901:001:0109, mille hooned paiknesid ca 260 m kaugusel merest, jäädes Härma teest lääne poole. Praegusel ajal on see katastriüksus hoonestamata. Detailplaneeringu lahendus, millega on kavandatud uued hoonestusalad rannajoonest 250 m kaugusele, ei lähtu ajaloolisest hoonestusest, kuna Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tel ajalooline hoonestus puudub. Planeeritavad hoonestusalad jäävad sarnasele kaugusele merest, nagu 5 (6) piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned, kuid on erinevalt teistest lähimatest hoonetest kavandatud Härma teest ja planeeringujärgsest teest mere poole. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kü-tel ei ole võimalik hoonete püstitamine väljapoole ehituskeeluvööndit, küll aga on võimalik hoonete püstitamine väljapoole ehituskeeluvööndit samade kinnistute teistel katastriüksustel. Vaba liikumine rannal ning juurdepääs kallasrajale Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 kohaselt on kallasraja laius Läänemerel 10 meetrit ja kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada vaba liikumine kallasrajal. Detailplaneeringuga ei ole loodud täiendavaid võimalusi kallasrajale pääsuks. Lähtudes eeltoodust, LKS §-s 40 sätestatust ja arvestades, et Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute teistel katastriüksustel on ehitamine võimalik ka väljaspool ehituskeeluvööndit, kus kahjustatakse vähem olemasolevaid looduskooslusi, ning lähtudes asjaolust, et planeeringulahendus on vastuolus ranna looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ja ranna eripära arvestava asustuse suunamise eesmärkidega, ei pea Keskkonnaamet tõenäoliseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist Tikka-Villemi katastriüksusel katastritunnusega 63901:001:0108 ja Tikka-Mati katastriüksusel katastritunnusega 63901:001:0110. Siiski juhime Teie tähelepanu asjaolule, et käesolevaga antud seisukoht ei ole lõplik ning seda ei saa käsitleda otsusena ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus ja dokumentatsioon vastavalt LKS § 40 lg-le 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Meeli Kesküla 463 6832 [email protected] Kaie Sarv 463 6836 [email protected] 6 (6) Pühalepa Osavalla Valitsuses Teie 04.02.2020 nr 8-4./1-3 [email protected] Meie 19.02.2020 nr 14-11/853-2 Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas Rahandusministeeriumile 04.02.2020 planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Kõlunõmme külas Tikka- Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneering (detailplaneering) on algatatud 27.06.2017 Pühalepa Vallavolikogu otsusega nr 24. Nimetatud otsusega jättis Pühalepa Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata kuna KSH eelhinnangust tulenevalt ei avalda kavandatav tegevus keskkonnale eeldatavalt olulist mõju. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305-2. Detailplaneeringu algatamise otsust on muudetud Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 158, millega muudeti planeeringuala suurust. Planeeringuala, suurusega 7,7 ha, moodustavad Tikka-Villemi (63901:001:0107, maatulundusmaa) ja Tikka-Mati (63901:001:0109, maatulundusmaa) kinnistud. Ala on hoonestamata. Juurdepääs planeeringualale on Palade-Kõlunõmme (12108) teelt mööda Rakki (6390358) ja Härma (6390359) teed. Planeeringualal on III kaitsekategooria taimeliikide esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada 6 krunti. Viiele krundile määratakse ehitusõigus ühe kuni 9 m kõrguse elamu ja kahe kuni 6 m kõrguse abihoone püstitamiseks. Samuti määratakse ehitustingimused, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevad koridorid, lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus. Ühele krundile ehitusõigust ei määrata ja säilib maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud osaliselt väikeelamute maa, osaliselt kaitsehaljastuse (hõre mets ja kadakad) ja osaliselt metsamajandusmaa juhtotstarbega maal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut muutes kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbeks ning vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust1 Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, palume kõrvaldada järgmised ebatäpsused: 1 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Nii detailplaneeringu seletuskirjas kui ka joonistel on märgitud planeeringuala asukohana Pühalepa vald. Detailplaneeringuala paiknes Pühalepa vallas kuni Emmaste, Käina, Pühalepa ja Hiiu valdade ühinemiseni Hiiumaa vallaks 25.10.2017. Palume viia detailplaneering kooskõlla muutunud olukorraga. 2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringualal kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbeks. Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut vaid põhjendatud vajaduse korral. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajadust detailplaneeringus piisavalt põhjendatud. Planeeringuala kirdeosa on väärtuslik põllumaa keskmise boniteediga 352. Maaeluministeerium 17.04.2019 kirjas nr 4.1-5/916 on palunud „kaaluda kõiki asjaolusid ja võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa hõlmamist ehitustegevusega“. Kaalutlused tuleb välja tuua ka detailplaneeringu seletuskirjas. Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 158 vähendati detailplaneeringu ala suurust poole võrra, mistõttu on vähenenud kaalutlusruum ja on muutunud detailplaneeringu põhilahendus. Lähtuvalt eelnevast ja PlanS § 142 lõikest 4 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1- 4/16 punktis 2 antud volitust, määran, lisaks Rahandusministeeriumi 19.04.2018 kirjas nr 14-10/2336-3 nimetatutele, täiendavalt asutuseks Maaeluministeeriumi, kellega Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Samuti tuleb korrata kooskõlastamist Päästeameti Lääne päästekeskusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Koopia: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 2 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. 2 Hergo Tasuja Teie 29.03.2021 nr 8-4./1-12 Vallavanem Hiiumaa Vallavalitsus Meie 27.04.2021 nr 7-13/21/6630-2 [email protected] Ehituskeeluvööndi vähendamine Tikka- Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu alusel Austatud Hergo Tasuja Hiiumaa Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile taotluse1 „Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu“2 (edaspidi detailplaneering või DP) alusel ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku saamiseks. Keskkonnaamet on tutvunud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega, kohapealse olukorraga planeeringualal ning taotluse aluseks oleva detailplaneeringuga. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna kaitse eesmärke, lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asutusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele iga nimetatud asjaolu eraldi kaaludes. Otsus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kohta Lähtudes LKS § 40 sätestatust, järgnevates punktides esitatud asjaoludest ja selgitusest ning arvestades, et detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala määramisel Tikka-Mati katastriüksusele on arvestatud ajaloolise hoonestuse paiknemisega alal ning Läänemere ranna looduskooslustega, planeeringulahendus ei too kaasa olulist inimtegevuse kahjuliku mõju suurenemist ning tagatud on rannale juurdepääs ja vaba liikumine, on ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.03.2021 kirjana nr 7-13/21/6630 2 Koostaja DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo, töö nr 18-08; DP on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. DP on vastu võetud Hiiumaa Vallavolikogu 18.03.2021 otsusega nr 245 „Tikka-Villemi ja Tikka-Mati detailplaneeringu vastuvõtmine“, DP on Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud 27.02.2020 kirjaga nr 6-2/20/2029- 2 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet annab nõusoleku Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas Tikka-Mati katastriüksusel (katastritunnusega 63901:001:0109) Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhiplaan“ (seisuga 03.02.2020) näidatud ulatuses. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel nr 4 „Põhiplaan“ kavandatud tegevusele ning planeeringulahendusele. Planeeringulahenduse muutmisel maakasutuse sihtotstarbeid või ehituskeeluvööndis ehitustingimusi puudutavalt käesolev ehituskeeluvööndi vähendamise otsus ei kehti, kuna vastavaid mõjusid kalda- eesmärkidele ei ole hinnatud, mistõttu detailplaneeringu olulise muutmise või uue detailplaneeringu puhul on vaja taotleda uuesti ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 alusel. 1. Faktilised asjaolud Planeeringuala hõlmab Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvaid Tikka- Villemi (katastritunnus 63901:001:0107) ja Tikka-Mati (katastritunnus 63901:001:0109) katastriüksusi. Tikka-Villemi katastriüksuse pindala on 3,83 ha ning maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (kõlvikuline jaotus: metsamaa 3,39 ha, muu maa 0,44 ha). Tikka-Mati katastriüksuse pindala on 3,83 ha ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (kõlvikuline jaotus: looduslik rohumaa 0,58 ha, metsamaa 2,0 ha, muu maa 1,25 ha). Detailplaneeringuga on hõlmatud mõlemad katastriüksused tervikuna. Ehitisregistri andmetel on mõlemad katastriüksused hoonestamata. Planeeringuala piirneb loodest Härma (katastritunnusega 63901:001:0760) katastriüksusega, idast Kikase (katastritunnusega 63901:001:0106) ja Noobli (katastritunnusega 63901:001:1436) katastriüksustega, kagust Luigelahe (katastritunnusega 63901:001:0116) ja Tüüri (katastritunnusega 63901:001:0621) katastriüksustega, edelast Kikase (katastritunnusega 63901:001:0104) katastriüksusega. Piirnevad katastriüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega. Härma ja Luigelahe katastriüksused on hoonestatud, ülejäänud hoonestamata. Planeeringuala jääb osaliselt Läänemere3 ranna piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt LKS § 38 lg 1 p 1 on meresaarte rannal ehituskeeluvöönd 200 m laiune. Planeeringuala piirkonnas on Kukka lahe4 mererand madal ning korduvalt üleujutatav. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. LKS § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Pühalepa valla Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringus5 pole korduva üleujutusega ala piiri määratud. 1 m kõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest kulgeb planeeringuala piirkonnas u 45 kuni 330 m kaugusel põhikaardile kantud rannajoonest. Arvestades eelöeldut ulatub Kukka lahest tulenev ehituskeeluvöönd planeeringualale u 60 m ulatuses. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tikka-Villemi ja Tikka-Mati katastriüksustest kuni kuue krundi moodustamine, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asub planeeringuala osaliselt 3 Keskkonnaregistri kood VEE3000000 4 Keskkonnaregistri kood VEE3212000 5 Kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37 2 (6) detailplaneeringukohustusega väikeelamute maal, osaliselt kaitsehaljastuse ja osaliselt metsamajandusmaal. Detailplaneeringuga muudetakse Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut, vähendades osaliselt ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja muutes metsamajandusmaa osaliselt väikeelamute maaks. Tikka-Villemi katastriüksus jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Tikka-Mati katastriüksus paikneb 10 125 m2 ulatuses ranna ehituskeeluvööndis. Tikka-Mati katastriüksuse ehituskeeluvööndisse jäävasse ossa on kavandatud krundi „Positsioon 1“ hoonestusala pindalaga 2000 m2. Krundi „Positsioon 1“ hoonestusalale on lubatud kuni kolme hoone (1 üksikelamu ja 2 abihoonet) ehitamine maksimaalse ehitisealuse pinnaga 400 m². Ülejäänud detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalad Tikka-Mati ja Tikka-Villemi katastriüksustel jäävad väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamine hõlmab Tikka-Mati katastriüksusele planeeritavat krundi „Positsioon 1“ hoonestusala ning juurdepääsuteed (kokku u 2075 m2). Krundi „Positsioon 1“ piir asub Läänemerest u 235 m kaugusel ning kavandatav hoonestusala asub Läänemerest u 255 m kaugusel. Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamine on välja toodud Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu planeeringulahenduse joonisel nr 4 „Põhiplaan“ ja joonisel 5 „Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan“. Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringuga kavandatud ka krundi „Positsioon 2“ puurkaev, mis kuulub LKS § 38 lg 5 punktis 8 nimetatud erandi alla ja ei vaja ehituskeeluvööndi vähendamist. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringule jäeti Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu kohaselt omab kavandatav tegevus keskkonnale lokaalset mõju, kuid selle suurus, kestvus ja ulatus ei ole sellise mahuga, mis eeldaks keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Hiiumaa Vallavalitsus on ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses leidnud, et kavandatav hoonestusala ei avalda tõenäoliselt negatiivset mõju rannale ja seal asuvatele looduskooslustele, detailplaneeringu koostamisel on lähtutud kalda kaitse eesmärkidest, taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesolevas ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise kaalutluses hinnatakse järgnevalt ehituskeeluvööndi vähendamist Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu planeeringulahenduse põhijoonisel märgitud ala ulatuses. 2. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal ega püsielupaigas. Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga6, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana (keskkonnaregistri koodid vastavalt RAH0000605 ja RAH0000133). Planeeringuala piirkonnas on looduskaitseliselt olulisemateks kooslusteks planeeringualaga piirnevast Härma teest mere poole jäävad ning Väinamere hoiualal paiknevad pool-looduslikud kooslused: lood (elupaigatüübi kood 6280*), kadastikud (elupaigatüübi kood 5130) ja rannaniidud 6 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“ 3 (6) (elupaigatüübi kood 1630*). Planeeringu elluviimine ei mõjuta ega kahjusta nende koosluste seisundit. Planeeringualal on keskkonnaregistri andmetel tõenäosus III kaitsekategooria taimeliikide rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), hall käpp (Orchis militaris), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) esinemiseks. Seejuures krundi „Positsioon 1“ hoonestusalal on keskkonnaregistrisse kantud halli käpa ja roheka käokeele võimalik kasvuala. LKS § 55 lõike 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna ehituskeeluvööndisse kavandatud hoonestusala moodustab väga väikese osa nimetatud liikide kasvualast, siis ei ohusta detailplaneeringu elluviimine eelnimetatud kaitsealuste liikide säilimist planeeringualal. Planeeringualal on kõlvikutest määratud loodusliku rohumaa, metsamaa ja muu maa kõlvikud. Detailplaneeringuga on krundi „Positsioon 1“ 2000 m2 suurune hoonestusala planeeritud olemasolevale puudega ääristatud lagendikule, mille kõlvik muudetakse kuni kolme hoone ehitamisega looduslikust rohumaast ja metsamaast õuemaaks. Hoonestusalal ehitamisel on vajadus mõnede puude ja põõsaste raieks. Hoonestusalaks planeeritud lagendikul asus ajalooliselt Tikka talu õuemaa. Lagendikul on säilinud nelja ajaloolise hoone vundamendid ning vana salvkaev. Praeguseks on ala rohustunud ning alal domineerivad kõrrelised ja sarikalised. Rohumaal kasvavad üksikud suured kadakad. Kavandatavale õuemaale jääva metsamaa kõlviku näol on tegemist peamiselt ploomivõsaga, mille sees kasvavad mõned suured kuused ja üks tamm ning lisaks õunapuud ja tikripõõsad. Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete aluse pinna ettevalmistamisel olemasolev rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu hoonete ümbrus korrastatakse ja haljastatakse. Juurdepääs hoonestusalale on kavandatud avaliku kasutusega erateede Rakki tee nr 6390358 ja Härma tee nr 6390359 kaudu. Härma teelt hoonestusalani rajatakse täiendavalt 20 m pikkune ja 3,5 m laiune juurdepääsutee. Härma tee jääb krundi „Positsioon 1“ hoonestusala ja mere vahele. Samuti jääb hoonestusala ja mere vahele Tikka-Mati katastriüksust läbiv 0,4 kV õhuliin. Planeeritud hoonestusala puhul on tegemist ajalooliselt inimese poolt mõjutatud alaga, kuhu ei ole veel kujunenud väärtuslikke looduslikke ega poollooduslikke taimekooslusi, seepärast ei kahjusta hoonete rajamine, õuemaa moodustamine ja juurdepääsutee ehitamine oluliselt looduskoosluseid ning see ei oma olulist mõju rannal asuvatele looduskooslustele. Krundile „Positsioon 1“ kavandatud hoonestusala jääb valdavas ulatuses lagedale alale, kus on vajadus vaid üksikute puude ja põõsaste raieks. Peamiselt on vajadus raiuda ploomivõsa. 3. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Planeeringualal puudub praegu hoonestus. Detailplaneeringu elluviimisel rajatakse sinna viis elamukrunti ning alale tekib täiendav inimkoormus. Viiest krundist üks jääb ranna ehituskeeluvööndisse. Planeeritava krundi „Positsioon 1“ hoonestusala jääb lagendikule, mis on kujunenud inimtegevuse tulemusel. Juurdepääsuks planeeritavale krundile saab kasutada olemasolevaid Rakki ja Härma teid, millelt tuleb lisaks rajada ca 20 m pikkune juurdepääsutee. Krundi hoonete liitumiseks elektrivarustusega tuleb rajada uus kaabelliin, mis kulgeb olemasoleva Härma tee servas. Krundi piirile paigaldatakse uus liitumiskilp. 4 (6) Planeeritavate hoonete veevarustus lahendatakse rajatava puurkaevu baasil, mille ümber hoitakse 10 m ulatuses hooldeala. Hoonete kanalisatsioon lahendatakse heitvete juhtimisega läbi bioloogilise puhasti imbsüsteemi. Alternatiivse lahendusena on lubatud hoonete kanaliseerimine lahendada heitvete juhtimisega kogumismahutisse. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Bioloogiliselt puhastatud heitvee immutamine eeldatavalt olulist negatiivset mõju veekeskkonnale ei avalda, kui imbsüsteemi rajamisel arvestatakse ajuti esineda võiva kõrge pinnasevee tasemega kanalisatsiooniehitiste alal. Detailplaneeringu elluviimine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise tulemusel suurendab inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus, kuid koormuse suurenemine ei ole niivõrd oluline, et tekiks vastuolu ranna kaitse eesmärkidega. Lisaks on ala, kus detailplaneeringu alusel soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, olnud ajalooliselt juba õuemaana kasutusel ning inimtegevusest mõjutatud. 4. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Krundi „Positsioon 1“ planeeritav hoonestusala jääb alale, mis on Pühalepa valla Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringus näidatud väikeelamute maana. Detailplaneeringuga on ranna ehituskeeluvööndisse kavandatud ühe elamu tarbeks hoonestusala rajamine u 255 m kaugusele veepiirist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +1,28 m planeeringuala keskosas kuni +3,41 m planeeringuala põhjaosas. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga põhjasuunas. Maapinna kõrgus on suurem olemasoleva tee äärsel alal, kuhu on kavandatud ka hoonestusalad. Krundi „Positsioon 1“ hoonestusalal on maapinna kõrgus +1,66 m kuni +3,33 m merepinnast. Detailplaneeringu kohaselt puudub detailplaneeringu elluviimisel vajadus olemasoleva maapinna muutmiseks. Planeeringu kohaselt ei ole ala kasutuselevõtuks hoonestusalana vajalik maapinna ümberkujundamine, sh maapinna tõstmine või kuivendamine. Arvestades, et ehituskeeluvööndisse planeeritud hoonestusala jääb maapinna kõrgusele +1,66 m kuni +3,33 m ning maapinna kõrgus mere poole suureneb ning hoonestusala ja mere vahele jääb u 120 m laiune metsa ning põõsastikuga kaetud ala, siis võib olemasolevatest teadmistest lähtudes öelda, et planeeritav hoonestusala ei ole ohustatud üleujutuste poolt. Planeeringualal on asunud Tikka talu ajalooline hoonestus. Tikka talu õueala on kantud 1931- 1944. a skeemilisele katastrikaardile7 ning samuti NSVL 1937-1961. a topograafilisele kaardile8. Piirkonna ajalooline hoonestus (kujutatud näiteks 1930-40-ndate aastate kaartidel) asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetele tuginedes planeeringualaga piirnevatel Härma (katastritunnus 63901:001:0760) ja Luigelahe katastriüksustel (katastritunnus 63901:001:0116) ning Tikka-Mati katastriüksusest 50 m ida poole jääval Teele katastriüksusel (katastritunnus 63901:001:2420). Härma katastriüksusel paikneb ajalooline hoonestus samal kaugusel merest kui krundile „Positsioon 1“ planeeritud hoonestusala, Luigelahe katastriüksusel u 410 m kaugusel rannajoonest ja Teele katastriüksusel u 180 m kaugusel rannajoonest. Praegusel ajal on hoonestatud lisaks nimetatud katastriüksustele ka Kuusiku katastriüksus (katastritunnus 63901:001:1230), mille hooned jäävad u 280 m kaugusele rannajoonest. Kõikide ajalooliselt või praegusel ajal hoonestatud katastriüksuste hooned jäävad u +2,5 m 7 Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolised kaardid, skeemiline katastri kaart 1:10 000 (1931-1944) 8 Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolised kaardid, NSVL o42 topograafiline kaart 1:25 000 vanem (1937-1961) 5 (6) maapinna kõrgusele. Detailplaneeringu lahendus lähtub piirkonna ajalooliste ja praeguste eluhoonete paiknemisest, jäädes ligikaudu samale kaugusele merest ning paiknedes olemasoleva tee ääres. Arvestades Tikka-Mati katastriüksuse piiridega, on sellel katastriüksusel ehitamine võimalik ka väljaspool ranna ehituskeeluvööndit. Seega ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringulahenduse ellurakendamiseks ei lähtu kinnisasja piiridest. Samas on krundile „Positsioon 1“ valitud hoonestusala asukoht sobivaim just tulenevalt lokaalreljeefist, kuna väljapoole ranna ehituskeeluvööndit jääv ala on madalam ning seal esinevad liigniisked mullad, lisaks on valitud asukohas inimmõjutatud looduskooslused ning kavandatu on kooskõlas ajaloolise asustusega. Planeeringulahendus arvestab olemasolevate kõlvikupiiridega, kuna hoonestusala on kavandatud valdavalt loodusliku rohumaa kõlvikule ning hoonestusalal oleva metsamaa kõlviku puhul on tegemist ajaloolise õuna- ja ploomipuude istutusalaga, kuhu on aastatega kasvanud ka muid puid ja põõsaid. Kokkuvõttes võib järeldada, et planeeringulahendus arvestab piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga ja piirkonna reljeefiga ning lähtub kõlvikute piiridest. 5. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 kohaselt on kallasraja laius Läänemerel 10 meetrit ja kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu. Planeeringuala ei ulatu põhikaardile kantud veekogu piirini ning sellele ei jää kallasrada. Planeeringulahendus ei piira rannal vaba liikumist ja kallasrajale pääsu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 6 (6) Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 12.05.2021 nr 8-4./18 [email protected] Meie 08.06.2021 nr 14-11/3755-2 Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu heakskiitmine Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 12.05.2021 Rahandusministeeriumile Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering ja selle menetluse materjalid. Kohalik omavalitsus on oma taotluses kinnitanud, et avaliku väljapaneku jooksul ei tehtud ettepanekuid ega esitatud arvamusi ja vastuväiteid. Lähtudes PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 3 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku ülesandeks kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ja anda nõusolek üldplaneeringu muutmiseks. Planeeringu vastavus õigusaktidele Detailplaneeringu koostamist korraldas Pühalepa Vallavalitsus kuni Emmaste, Käina, Pühalepa ja Hiiu valdade ühinemiseni Hiiumaa vallaks 25.10.2017. Peale ühinemist korraldab detailplaneeringu koostamist Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu koostanud arhitektuuribüroo Dagopen planeerija on piisava töökogemusega ja vastab PlanS § 4 lõikes 5 toodud nõuetele. Detailplaneering on algatatud Pühalepa Vallavolikogu 27.06.2017 otsusega nr 24. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Samal seisukohal on Keskkonnaamet oma 26.06.2017 kirjas nr 6-2/17/7305- 2. Detailplaneeringu algatamise otsust on muudetud Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 158, millega vähendati planeeringuala suurust. Planeeringuala, suurusega 7,8 ha, moodustavad Tikka-Villemi (63901:001:0107) ja Tikka- Mati (63901:001:0109) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Ala on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, õuemaa, metsamaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on Palade–Kõlunõmme riigimaanteelt ning Rakki (6390358), ja Härma erateedelt (6390359). Detailplaneeringuga nähakse ette Rakki eratee avalikku kasutusse määramise vajadus ja Härma erateele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus. Detailplaneeringuga moodustatakse 6 krunti. Viiele krundile määratakse ehitusõigus kuni 9 m kõrguse elamu ja kahe kuni 6 m kõrguse abihoone püstitamiseks. Samuti määratakse ehitustingimused, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevad koridorid, lahendatakse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 liiklus- ja parkimiskorraldus. Ühele krundile ehitusõigust ei määrata ja säilib maatulundusmaa sihtotstarve. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmetel on planeeringualal III kaitsekategooria taimeliikide esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Keskkonnaamet 27.02.2020. Tikka-Mati kinnistu kirdeosas asuv loodusliku rohumaa kõlvik on väärtuslik põllumajandusmaa (kaalutud keskmine boniteet 35), mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Maaeluministeerium 06.03.2020. Nii detailplaneeringu algatamisest kui ka algatamise otsuse muutmisest on teavitatud planeerimisseaduse kohaselt maakonnalehes Hiiu Leht, kohaliku omavalitsuse veebilehel, Ametlikes Teadaannetes, samuti on teavitatud riigiameteid, tehnovõrkude omanikke ning planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikke. KSH eelhinnangule on küsitud seisukohti asjaomastelt asutustelt. Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek toimus 06.04.2018-07.05.2018, avalik arutelu 09.05.2018. Oma arvamused saatsid Päästeamet, Maa-amet ja Rahandusministeerium. Arvamustega arvestati detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeameti Lääne Päästekeskus 20.02.2020 kirjaga nr 7.2-3.4/1243-2, Keskkonnaamet 27.02.2020 kirjaga nr 6-2/20/2029-2, Maaeluministeerium 06.03.2020 kirjaga nr 4.1-5/455-1. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud ja oma arvamused andnud Elektrilevi OÜ 05.02.2020 kirjaga nr 2913267318, Rahandusministeerium 08.08.2018 kirjaga nr 14-10/2336-5 ja Maa-amet 21.02.2020. Samuti on kaasatud naaberkinnistute omanikud. Seega detailplaneering on kooskõlastatud kõigi asjaomaste riigiasutustega ning kaasatud on PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutused. Detailplaneering võeti vastu Hiiumaa Vallavolikogu 18.03.2021 otsusega nr 245 ja selle avalik väljapanek toimus 09.04-10.05 2021. Avalikust väljapanekust teavitati planeerimisseaduse kohaselt maakonnalehes Hiiu Leht, kohaliku omavalitsuse veebilehel ja vallalehes, samuti on teavitatud puudutatud isikuid. Avaliku väljapaneku jooksul ei tehtud ettepanekuid, ei esitatud arvamusi ega vastuväiteid, seetõttu ei olnud avaliku arutelu läbiviimine planeerimisseadusest tulenevalt vajalik. Vastavus üldplaneeringule Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud osaliselt väikeelamute maa, osaliselt kaitsehaljastuse (hõre mets ja kadakad) ja osaliselt metsamajandusmaa juhtotstarbega maal. Üldplaneeringu kohaselt tuleb rannaäärne mets säilitada kaitsemetsana ning ülejäänud mets tuleb kujundada pärandkoosluste, niitude ja puisniitude maaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut, muutes kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa juhtotstarve osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbeks ning vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Hoonestusalast välja jääval alal mets säilitatakse, samuti säilib rannaäärne kaitsemets. Üldplaneeringu muutmist on põhjendatud seletuskirja peatükis 1.3 „Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine“ ja peatükis 1.2.3. „Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmine“. Kokkuvõte 2 Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine kohalikus omavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kaitsehaljastuse maa ja metsamajandusmaa juhtotstarve osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbeks ning vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks on andnud Keskkonnaamet 27.04.2021 kirjaga nr 7- 13/21/6630-2. Üldplaneeringu muutmise vajadust on kohalik omavalitsus põhjendatud ja Rahandusministeerium nõustub kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekuga. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palun kohalikul omavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Koopia: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 84 4. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Jaanuar 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 4.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI MÄRKUS ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ASUKOHT Jaanuar 2021 1 2 3 4 5 6 1. Elektrilevi OÜ Nr. 2913267318, Projekti kooskõlastus nr. 2913267318. Kooskõlastuste koondnimekirja - Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Enn Truuts 05.02.2020 järel, eraldi lehel. - Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 2. Päästeameti Lääne päästekeskus Nr. 7.2-3.4/1243-2, Läbivaadanud esitatud detailplaneeringu ja Kooskõlastuste koondnimekirja - Galina Kiivit 20.02.2020.a. tuginedes Päästeseadus § 5 lg 1 p 7 järel, eraldi lehel. juhtivinspektor kooskõlastab Päästeameti Lääne Ohutusjärelevalve büroo päästekeskus DAGOpen OÜ töö nr 18-08 koostatud Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu. 3. Maa-amet 21.02.2020 Maa-amet on planeeringu eskiislahendusele Kooskõlastuste koondnimekirja - Kaili Ojaperv teinud 18.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/5188-2 järel, eraldi lehel. peaspetsialist | maatoimingute e!epanekud, millega on planeeringu osakonna planeeringute ja koostamisel arvestatud. Maa-ame l ei ole ehitusprojek de büroo täiendavaid e!epanekuid ega vastuväiteid. 4. Keskkonnaamet Nr. 6-2/20/2029-2, Keskkonnaamet kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja - Sulev Vare 27.02.2020 planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel järel, eraldi lehel. juhataja Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati Lääne regioon kinnistute detailplaneeringu (koostanud DAGOpen OÜ, töö nr 18 – 08, veebruar 2020). 5. Maaeluministeerium Nr. 4.1-5/455-1, Lähtuvalt eeltoodust kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja - Tiina Saron 06.03.2020 Maaeluministeerium Tikka-Villemi ja Tikka- järel, eraldi lehel. Kantsler Mati kinnistute detailplaneeringu. 6. Tikka-Villemi ja Tikka-Mati 13.01.2021 Panin viimasele allkirja alla. Kooskõlastuste koondnimekirja Uued volitused lisatud. kinnistute omanike järel, eraldi lehel. volitatud eesindaja Allar Nappir Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING 85 Töö nr. 18 - 08 Elektrilevi OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Registrikood 11050857 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR. 2913267318 KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV: 05.02.2020 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA: REGISTRIKOOD: 77000424 NIMI: HIIUMAA VALLAVALITSUS KONTAKTISIK: Argo Valgma OBJEKTI AADRESS: Tikka-Mati, Kulunõmme küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond TÖÖ NUMBER: 18-08 TÖÖ SISU: Maa-ala plaan tehnovõrkodega STAADIUM: Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS: Enn Truuts Elektrilevi OÜ Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 04.02.2020 nr 8-4./1-1 [email protected] Meie: 20.02.2020 nr 7.2-3.4/1243-2 Detailplaneeringu kooskõlastus Läbivaadanud esitatud detailplaneeringu ja tuginedes Päästeseadus § 5 lg 1 p 7 kooskõlastab Päästeameti Lääne päästekeskus DAGOpen OÜ töö nr 18-08 koostatud Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit juhtivinspektor Ohutusjärelevalve büroo +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80010 Pärnu / 444 7800 / [email protected] / www.päästeamet.ee / Registrikood 70000585 Teema: FW: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma detailplaneering Saatja: Mai Julge <[email protected]> Kuupäev: 25/02/2020, 08:19 Saaja: Katrin Paat <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> From: Kaili Ojaperv <[email protected]> Sent: Friday, February 21, 2020 2:04 PM To: Mai Julge <[email protected]> Subject: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma detailplaneering Tere Edastasite Maa-ame le Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Ma kinnistute detailplaneeringu ja teavitasite võimalusest avaldada arvamust. Maa-amet on planeeringu eskiislahendusele teinud 18.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/5188-2 e epanekud, millega on planeeringu koostamisel arvestatud. Maa-ame l ei ole täiendavaid e epanekuid ega vastuväiteid. Lugupidamisega Kaili Ojaperv peaspetsialist | maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojek de büroo 675 0132 | [email protected] Maa-amet Mustamäe tee 51 | 10621 Tallinn | 665 0600 www.maaamet.ee geoportaal.maaamet.ee Suuname asjatundlikult maatoiminguid ning varustame ühiskonda maa- ja ruumiandmetega. Liili Eller Teie 04.02.2020 nr 8-4./1-2 Osavalla vanem Hiiumaa Vallavalitsus Meie 27.02.2020 nr 6-2/20/2029-2 [email protected] Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka- Mati kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 palusite Keskkonnaametil kooskõlastada Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (koostanud DAGOpen OÜ, töö nr 18 – 08, veebruar 2020, edaspidi ka planeering)1. Planeeringuala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme külas ning hõlmab Tikka- Villemi (kinnistu nr 696433, katastritunnus 63901:001:0107, pindala 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning Tikka-Mati (kinnistu nr 696533, katastritunnus 63901:001:0109, pindala 3,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kinnistuid. Keskkonnaamet jättis 06.08.2018 kirjaga nr 6-2/18/12545-2 Hiiumaa vallas Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ töö nr 18-08, kuupäevaga 12.07.2018) kooskõlastamata. Uuesti kooskõlastamiseks esitatud planeeringu põhilahendus on muutunud planeeringuala vähendamise tulemusel. Tutvunud saadetud materjalidega, esitab Keskkonnaamet järgnevad märkused, millega palume planeerimismenetluse edasistes etappides arvestada: 1. Krunt Pos 1 hoonestusala ja eratee (krundile juurdepääsutee) on kavandatud ranna ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 järgi ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndi vähendamist on võimalik taotleda Keskkonnaametilt vastuvõetud detailplaneeringu alusel, kuid vööndi vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Ranna kaitse-eesmärgid ja ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutluse alused on esitatud LKS § 40 lg-s 1 ja §-s 34. Seetõttu tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, kuidas on ehituskeeluvööndi vähendamine kooskõlas eeltoodud ranna kaitse-eesmärkidega ning LKS § 40 lg 1-ga. Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab Keskkonnaamet võtta pärast planeeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist LKS § 40 lg 4 p 2 alusel. Arvestades, et ala on säilinud suures osas looduslikuna, on vähetõenäoline edaspidine Keskkonnaameti nõustumine LKS-st lähtuva ehituskeeluvööndi vähendamisega krundil Pos 1. 2. Keskkonnaamet ei saa nõustuda planeeringu seletuskirja seisukohaga, et ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlas ranna kaitse-eesmärkidega. Planeeringu 1 Dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.02.2020 numbriga 6-2/20/2029 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 seletuskirjas ei ole selgelt põhjendatud, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Asjaolu, et ehituskeeluvööndi ulatust mõõdetakse 1 m kõrgusjoonest ei ole alus vööndi vähendamiseks; samuti ei ole vööndi vähendamise vajaduseks maaomaniku soov ehitada väikeelamut olukorras, kus maaomanikul on võimalik ehitushuvi realiseerida väljaspool ehituskeeluvööndit. 3. Krunt Pos 2 puurkaev on kavandatud ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 5 p 8 järgi ei laiene ehituskeeluvööndis ehitamise keeld tehnovõrgule ja –rajatisele, seetõttu on puurkaevu rajamine lubatud. 4. Planeeringu seletuskirjas on nimetatud hoone võimaliku küttelahendusena muu hulgas solaar- ja maakütet. Kui nimetatud küttelahendusi kavandatakse ehituskeeluvööndisse, peab LKS § 38 lg 5 p 8 erandi rakendamiseks objektide asukoha detailplaneeringu joonisele märkima. Keskkonnaamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel Kõlunõmme küla Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu (koostanud DAGOpen OÜ, töö nr 18 – 08, veebruar 2020). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Kadri Tamm 452 7761 [email protected] Anne Sula 472 4727 [email protected] 2 (2) Liili Eller Teie: 20.02.2020 nr 8-4/1-6 Hiiumaa Vallavalitsus Pühalepa Osavalla Valitsus Meie: 06.03.2020 nr 4.1-5/455-1 Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistu detailplaneering Austatud proua Eller Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lõikes 1 sätestatud põhimõttest palusite kooskõlastada Hiiumaa valla Kõlunõmme külas asuvate Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu. Kuna planeeringuala kirdeosa on osa väärtusliku põllumajandusmaa massiivist, mille boniteet on 35 hindepunkti, seadis Rahandusministeerium Hiiumaa Vallavalitsusele nõude kooskõlastada antud detailplaneering Maaeluministeeriumiga. Detailplaneeringu ala hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Tikka-Villemi maaüksust (katastriüksus 63901:001:0107) ja Tikka-Mati maaüksust (katastritunnus 63901:001:0109). Tikka-Villemi maaüksuse pindala on 3,83 hektarit ja see on valdavas ulatuses metsamaa. Tikka- Mati maaüksuse, mille pindala on samuti 3,83 hektarit, kõlvikulises koosseisus on 2,01 hektarit metsamaad, 1,24 hektarit muud maad ning 0,58 hektarit looduslikku rohumaad. Tikka-Mati maaüksusel olev looduslik rohumaa on rohkem kui viie hektari suuruse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi, mille kaalutud keskmine boniteet on 35 hindepunkti, äärele jääv maa-ala, mis on endise talu õueala ja kus on säilinud vanad vundamendid . Tikka-Mati maaüksusel paiknev looduslik rohumaa ei ole kantud PRIA toetuste ja põllumassiivide registrisse ning selle maa kohta ei ole taotletud ja makstud toetusi. Kõnealune maa ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning selle maa kasutamine muul otstarbel ei mõjuta ülejäänud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi edasist kasutamist. Lähtuvalt eeltoodust kooskõlastab Maaeluministeerium Tikka-Villemi ja Tikka-Mati kinnistute detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] 2 (2) Teema: Fw: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Allar Nappir <[email protected]> Kuupäev: 19/01/2021, 12:44 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Tere Uued volitused lisatud, et kas esitame ära? Palun pane teele. Lugupidamisega Allar Nappir 56479764 From: Allar Nappir <[email protected]> Sent: Wednesday, January 13, 2021 9:44 AM To: [email protected] <[email protected]> Subject: Re: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Tere Panin viimasele allkirja alla. Kas sellest piisab, et ära esitada? Peab midagi veel tegema? Lugupidamisega Allar Nappir 56479764 From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Monday, July 20, 2020 8:25 AM To: Allar Nappir <[email protected]> Subject: Fwd: Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) -------- Edastatud kiri -------- Teema:Tikka-Villemi ja Tikka-Ma DP kooskõlastamine (Kõlunõmme k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Kuupäev:Wed, 15 Apr 2020 11:43:26 +0300 Saatja:Teet Elstein <[email protected]> Vastamise aadress:[email protected] Organisatsioon:DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Saaja:Allar Nappir <[email protected]> Tere, Esitan Huvitatud isikuga, Tikka-Villemi ja Tikka-Ma kinnistute omanikega (või nende volitatud esindajaga) kooskõlastamiseks "Kõlunõmme külas Tikka-Villemi ja Tikka-Ma kinnistute detailplaneering" por oolio pdf formaadis. Võimalusel palun allkirjastage planeeringu kaustafail digitaalselt, saates digitaalselt allkirjastatud planeeringufail lühida kooskõlastuse sisuga mulle vastuskirjana tagasi. Peale Teiepoolset detailplaneeringu kooskõlastamist saame detailplaneeringu esitada kohalikule omavalitsusele vastuvõtmiseks ja võimaliku avaliku väljapaneku korraldamiseks. Infoks: Seoses eriolukorraga on Rahandusministeerium teinud kohalikele omavalitusele e ekirjutuse, et eriolukorras võimalusel avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid mi e korraldada. Loodetavas detailplaneering võetakse vastu ja korraldadatakse vähemalt avalik väljapanek. Parimat, Teet Elstein DAGOpen OÜ 5034055 94 5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 5.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 5.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon: - AutoCAD 2010 LT 5.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste: - Asukoha skeem M 1 : 5000 - Tugiplaan M 1 : 1000 - Kruntimise plaan M 1 : 2000 - Põhiplaan M 1 : 1000 - Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000 - Elektrivarustuse skeem M 1 : 4000 5.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide koostamisel: - Teet Elstein 5.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info Tikka-Mati_Tikka- Villemi_Kolunomme-DP- MA.dwg DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_hoonestus DP_juurdep Planeeritud juurdepääs DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_krunt DP_krunt_objektID Tärkandmetega sidumiseks loodud kiht kruntidele ja ObjectID-na kasutuses pos hoonestusaladele nr DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala DP_transp_tee Planeeritud sõidutee katte serv DP_avalik_kasutus_tee Planeeritud sõidutee avalikku kasutusse määramise vajadus DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituut DP_ranna_ehituskeeld Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 08 Juuni 2021 Hiiumaa vald, Hiiu maakond KÕLUNÕMME KÜLAS TIKKA-VILLEMI JA TIKKA-MATI KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel