dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaila külas Naage tee 81 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja eskiislahenduse tutvustamise arutelu

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2022
Viit
15-3/1546-1
Registreeritud
9. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Katrin Tael (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎2022.01.27_Algatamise otsus nr 12.asice2778 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Meriküla 27. jaanuar 2022 nr 12 Vaila külas Naage tee 81 maaüksuse lõunapoolse osa ja lähiala detailplaneeringu algatamine Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Naage tee 81 (katastritunnus 19801:011:0147) maaüksuse Naage teega piirneval lõunapoolsel osal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuse lõunapoolse osa jagamiseks kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritav ala, suurusega u 0,69 ha, paikneb Vaila külas, Kiia-Vääna-Viti maantee ja Naage tee ristmikust loodes, piirnedes põhjas Naage tee 81 (katastritunnus 19801:011:0147) maatulundusmaaga, idas Naage tee 81 (katastritunnus 19801:011:0147) maatulundusmaaga, Naage tee 79 (katastritunnus 19801:011:0148) elamumaaga, lõunas Naage tee L26 (katastritunnus 19801:011:0731) transpordimaaga ning läänes Naage tee 75 // Kople (katastritunnus 19801:011:1071) maatulundusmaaga ja Naage tee 77 (katastritunnus 19801:011:0710) elamumaaga. Juurdepääs planeeritavale alale on Naage teelt. Naage tee 81 maaüksus, suurusega 4,19 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 0,32 ha, metsamaa 3,47 ha ja muu maa 0,40 ha. Maaüksus on valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Maaüksuse kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning elektripaigaldise ja sideehitiste kaitsevööndid. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö- väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb Naage tee 81 maaüksus osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal ning osaliselt hajaasustuses range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal. Elamumaa krundid kavandatakse Naage tee äärde, maaüksuse osale, mis paikneb üldplaneeringu kohasel elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu koostamise eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. 1 Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga sõlminud 22.11.2021 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/552/21 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks. Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõigetest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Naage tee 81 (katastritunnus 19801:011:0147) maaüksuse lõunapoolsel osal ja lähialal. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuse lõunapoolse osa jagamiseks kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3. Planeeritava ala suurus on u 0,69 ha. 4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/documents/2846103/23040493/2021_Juhend+detailplaneeringu+koost amiseks.pdf/7cc6a45c-59da-4f1d-a63e-a15a805e2f4e. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt ühel laserkettal. 9. Detailplaneeringu algatamisel ei ole teiste uuringute vajadust ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees 3 EHITUSÕIGUSE TABEL suletud brutopind (m²) põhihoone kõrgus (m) põhihoone / abihoone (katastriüksuse liikide min. tulepüsivusklass abihoone kõrgus (m) hoonete ehitisealune katastriüksuse liikide parkimiskohtade arv suurim korruselisus suurim korruselisus hoonete arv krundil aadressi ettepanek absoluutne kõrgus absoluutne kõrgus krundi planeeritud (detailplaneeringu maa sihtotstarve maa sihtotstarve krundi aadress ja osakaalu % ja osakaalu % liikide kaupa) maapinnast / maapinnast / normatiivne / kavandatud põhihoone suurus m² abihoone pos. nr. kaupa) kaupa pind või kitsendused arhitektuurinõuded · Hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Harku valla arhitektiga; 1 3150 500 2 1 9m / 6m / 1/3 EE 100% E 100% 1000 TP 3 3;3 · Tee kaitsevöönd · põhihoone lubatud suurim harjakõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 . Ühe abihoone lubatud maksimaalne ehitisealune pind 100 m2, lubatud suurim kõrgus on 6 m; · Katusekalle 28 - 45°. Katusetüüp kahepoolne viilkatus. Väiksemad katuse osad võivad olla madalama kaldega, samuti abihoone katus. · hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 m kõrgemal. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 0,5 m olemasolevate 2 3127 500 2 1 9m / 6m / 1/3 EE 100% E 100% 1000 TP 3 3;3 · Tee kaitsevöönd maapinna kõrgusmärkide suhtes; · hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja ilmastikukindlat ehitusplaati; · vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; · Tänava äärde võib rajada lattaia, kinnistute vahele võib rajada võrkpiirde. Piirded võib rajada kõrgusega kuni 1,5 m. Pole lubatud 3 586 - - - - - - L 100% L 100% - - - rajada massiivsete vundamentidega, soklitega ja kivi-/ tellismüüridega (või -postidega) liigendatud piirdeaedu ning läbipaistmatut plankaeda. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis; · abihooned ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga; Servituudi vajadus: · Pos 1 ja 2 krundile veetrassi, reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, võrguvaldaja kasuks; VEETRASSI ÜHINEMISE SKEEM TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KINNISOMANDI PIIR VAREM PLANEERITUD KRUNDI PIIR EE 100% 2 9 m / 6m 500m² 1+3 MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR 2K / 1K 3127m² P- P3 OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITAVA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITAVA ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT EE 100% ÜHINEMISPUNKT VEETORUSTIKUGA OLEMASOLEV SÕIDUTEE 1 9 m / 6m 500m² 1+3 NAAGE TEE 106 MAAÜKSUSE 2K / 1K JA LÄHIALA PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA / SISSESÕIT 3150m² P- P3 4,0 DETAILPLANEERING JUURDEPÄÄS KINNISTULE PLANEERITUD HALJASTUS OLEMASOLEV KRAAV TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VAREM PLANEERITUD PUURKAEV TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA TEE KAITSEVÖÖND (30m äärmise sõiduraja välimisest servast) TEE KAITSEVÖÖNDI PIIRI ETTEPANEK (5 m äärmise sõiduraja L 100% välimisest servast) PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: 10,0 3 - - - - Planeeritava ala suurus 6863 m² TIHEASUSTUSALA PLANEERITUD TRUUP 586m² P- P- Kavandatud kruntide arv 3 2,0 Krunditava ala maa bilanss: OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED elamumaa 6277 m² 91 % ÕHULIIN 2,0 transpordimaa 586 m² 9% SIDEKAABEL Täisehituse % 16% Haljastuse % ~75% 5,0 Korruselisus 2 VAREM PLANEERITUD TEHNORAJATISED Naage tee 106 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 4,04,0 KRUNDI POS 2 LIITUMISPUNKT Plan. parkimiskohtade arv 6 Veetorustikuga PUURKAEV, PUURKAEVU HOOLDUSALA r=10m 4,0 TEPANEK VEETRASS TEE KAITS EVÖÖNDI PIIRI ET W1 MADALPINGE MAAKAABEL PLANEERITUD TEHNORAJATISED 10,0 VEETRASS 7,8 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES W1 KÕRGUS Märkused: W1 1 MEETRITES EHITISE- HOONETE W1 W1 W1 SUURIM KORRUSE- ALUNE PIND ARV KRUNDIL PÕHIHOONE / ABIHOONE 1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Mau & Pojad OÜ, 31.05.2021, töö nr. TJ 81/21; LISUS W1 KRUNDI SUURUS Pn Pn W1 KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT Planeeringu koostamise Harku Vallavalitsus HA K VA D VAI A KÜ A Töö nr. PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES korraldaja W1 Veetorustikuga NAA E TEE 1 MAAÜKS SE A HIA A DP PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES Planeerija Optimal Projekt OÜ DETAI P ANEE IN M 1:1000 EHITISEALUNE PIND Arhitekt I.Punger ÜHINEMISPUNKTI VEETORUSTIKUGA VAATA TEHNOVÕRKUDE ÜHINEMISE SKEEM PÕHIHOONE / ABIHOONE Projektijuht E.Netse 16.06.2021 W1 MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER Tehnik K.Kuus P HI OONIS AS-04 Planeeringuala Planeeringu koostamise Harku Vallavalitsus HA K VA D VAI A KÜ A Töö nr. korraldaja NAA E TEE 1 MAAÜKS SE A HIA A DP Planeerija Optimal Projekt OÜ DETAI P ANEE IN M 1:~ Arhitekt I.Punger 01.06.2021 Projektijuht E.Netse AS KOHASKEEM AS-01 Tehnik K.Kuus TINGMÄRGID ASUSTUSÜKSUSE PIIR DETAILPLANEERINGUGA ALA PIIR JA HI KINNISOMANDI PIIR LO SS IT MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR EE OLEMASOLEV HOONE OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEV VEEKOGU PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT TEE KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖNDI PIIRI ETTEPANEK PLANEERINGUALA KALDA PIIRANGUVÖÖND MAAPARANDUSSÜSTEEM A ROHEVÕRGUSTIKU KORIDOR A ROHEVÕRGUSTIKU TUUMALA 114 PUURKAEVU KAITSEVÖÖND 10 2 KII TIHEASUSTUSALA A-V PERSPEKTIIVNE JALGTEE 1 ÄÄ (HARKU VALLA ÜLDPLANEERING) NA KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV KEHTESTATUD 1 -V DETAILPLANEERING ITI KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV MENETLETAV 2 DETAILPLANEERING MA 4 A AN E TEE PÕLLUVAHE NAAG BUSSIPEATUS TEE JUURDEPÄÄS KINNISTULE KONTAKTVÖÖNDI ALAL KEHTESTATUD/MENETLETAVA TEE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD HOONE VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST DETAILPLANEERINGU ALA PIIR HOONESTUSALA 3 HOONE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED: ELAMUMAA PLANEERITUD ELAMUMAA MAATULUNDUSMAA PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSES ALGATATUD JA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD .\Alused\pildid joonistele\TINGMÄRK1.1.PNG Jrk nr. DP nimetus Staadium 1 1 1 METSA KESKKÜLA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KEHTESTATUD 1 . . 18, tsus nr. 8 VAADE PLANEERINGUALA KÕRVAL ASUVALE ELAMULE VAADE PLANEERINGUALALE LÕUNAST 8 UUS KIMSU DETAILPLANEERING KEHTESTATUD .1 . 1 , tsus nr. 8 ENDLA I MÜ DETAILPLANEERING ALGATATUD . . 1 NAAGE TEE 1 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA ALGATATUD 8. 1. 1, DETAILPLANEERING tsus nr. .\Alused\pildid joonistele\naaber.png P aneerin u k stamise Harku Va a a itsus HARKU VALD, VAILA KÜLA T nr. k rra da a DP NAAGE TEE 81 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA P aneeri a O tima Pr ekt OÜ DETAILPLANEERING M1 Ar itekt I.Pun er 1. . 1 Pr ekti u t E.Netse AS Te nik K.Kuus RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS 5219700 -609600 Töö nr 453 Harku vald , Vaila küla NAAGE TEE 81 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING TELLIJA: Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald tel: 600 3848 e-mail: [email protected] HUVITATUD ISIK : A. Oruste PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger TEHNIK: Keia Kuus PROJEKTIJUHT: Ege Netse tel: +372 51 68 442 e- m a il: [email protected] KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED PAGEREF _Toc77342566 \h 5 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc77342567 \h 5 2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc77342568 \h 5 2.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööni analüüs PAGEREF _Toc77342569 \h 6 2.3 Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus PAGEREF _Toc77342570 \h 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc77342571 \h 7 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc77342572 \h 7 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc77342573 \h 7 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc77342574 \h 7 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc77342575 \h 8 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc77342576 \h 8 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc77342577 \h 8 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc77342578 \h 8 4. PLANEERINGU ETTEPANEK PAGEREF _Toc77342579 \h 8 4.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc77342580 \h 8 4.2. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc77342581 \h 9 4.2.1 Kuni 20 m 2 ja kuni 5 m kõrged hooned PAGEREF _Toc77342582 \h 10 4.3. Piirded PAGEREF _Toc77342583 \h 10 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc77342584 \h 10 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc77342585 \h 11 4.6. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc77342586 \h 11 4.7. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc77342587 \h 12 4.7.1 Veevarustus PAGEREF _Toc77342588 \h 12 4.7.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc77342589 \h 12 4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine PAGEREF _Toc77342590 \h 13 4.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc77342591 \h 13 4.10. Planeeringuala tehnilised näitajad PAGEREF _Toc77342592 \h 13 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE PAGEREF _Toc77342593 \h 14 5.1. Eessõna PAGEREF _Toc77342594 \h 14 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc77342595 \h 14 5.3. Müra ja vibratsioon PAGEREF _Toc77342596 \h 15 5.4. Radooniriski vähendamise võimalused PAGEREF _Toc77342597 \h 16 6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD PAGEREF _Toc77342598 \h 16 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc77342599 \h 17 7.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord PAGEREF _Toc77342600 \h 17 7.2. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja. PAGEREF _Toc77342601 \h 18 Lisad-tehnilised tingimused JOONiSED AS-01 Asukoha skeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1 0 00 AS-03 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~ AS-04 Põhijoonis M 1: 5 00 KOOSKÕLASTUSED II seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Harku valla üldplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) Harku valla arengukavad Harku Vallavolikogu 28.07.2016 määrus nr 20 „Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027“ Harku valla ehitusmäärus ( vastu võetud 25.05. 2017 nr 21) Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( vastu võetud 25.02.2016 nr 7) Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering (kehtestatud Harku Vallavo likogu 31. mai 2018 otsusega nr 51) Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; Naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud; Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuse jagamiseks k aheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. M oodustatavatele elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanik u soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehit ustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb Naage tee 81 maaü ksus e lõunapoolne ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Detailplaneeringuga moodustatakse elamum aa krundid tihehoonestusalasse. Antud juhul on tegemist üldplaneeringut järgiva detailplaneeringuga ning detailplaneering ei tee ettepanekut üldplaneeringu muudatusteks. 3705270 1265678 0 0 3763322 983737 0 0 4019008 983738 0 0 3927972 1133061 0 0 3729162 1080548 0 0 -1676400 81280 0 0 -1272540 81280 0 0 Väljavõte Harku valla üldplaneeringust PLANEERINGUALA Planeeritava maa-ala kontaktvööni analüüs Planeeritav ala paikneb Harku vallas Vaila külas kõrvalmaanteest 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee ligikaudu 2 30 meetri kaugusel. Planeeringuala asub Naage tee ääres, kus mõlemal pool sõiduteed asuvad ühepereelamud. Elamumaa kinnistud on suurustega vahemikus 586 m 2 - 3127 m 2 . Planeeringualast põhja ja läände jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud , kus kasvab kõrghaljastus . Planeeringualast ida suunas , umbes 2 6 0 m kaugusel, paikneb kehtestatud Metsa-Keskküla maaüksuse detailplaneering ning planeeringuala vastas asub menetluses olev Naage tee 106 maaüksuse ja lähiala detailplaneering , kuhu on planeeritud kuni kahekorruselised ühepereelamud. Kehtestatud ja menetluses olevate d etailplaneeringu tega on kavandatud üksikelamu krundid suurusega vahemikus 6337 m² - 9030 m² . El uhoonete maksimaalne kõrgus on kuni 9 ,0 meetrit ja abihoonete kõrgus kuni 6, 0 meetrit. K innistud on veel hoonestamata. Ida suunas , kõrvalmaanteest 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee üle tee, on kehtestatud Uus-Kimsu detailplaneering . Maa-ala jagati kaheksaks krundiks, millest neli on elamumaa sihtotstarbega ja neli maatulundusmaa sihtotstarbega krunti. V älja ehitatud üks elamu ning maa-ameti kaar d i andmetel o n maa-ala jagatud katastriüksusteks . Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Tabasalu alevikus , mis jääb planeeritavast alast ~11,3 km kaugusele. Väiksemad asulad, kus on olemas toidupoed jäävad planeeringualast 8 km kaugusele Vääna-Jõesuusse; 7,8 km kaugusele Keila-Joale; 10, 6 km kaugusele Murastesse. Koolid asuvad Väänas (Vääna Mõisakool), Vääna-Jõesuus (Vääna-Jõesuu kool) , Mu r astes (Muraste kool) ja Tabasalus (Tabasalu Ü hisgümnaasium) . Lähimad lasteaiad Rannamõisa külas (Rannamõisa lasteaed), Väänas (Vääna Mõisakooli lasteaed) , Murastes (Pangapealse lasteaed) , Tabasalus (Tibutare, Tabasalu Teelahkme lasteaed) ja Harkus (Harku lasteaed) . Plane e ringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Peatused asuvad Naage tee ääres 43 0 m kaugusel planeeringualast. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud elamumaade ja transpordimaade kasutusse võtmine; keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust; OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala, suurusega u 0 , 68 ha, paikneb Vaila külas, kõrvalmaantee 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee ja Naage tee ristmiku läheduses. Kavandatav ala piirne b lõunast transpordimaaga Naage tee L26 (katastritunnus 19801:011:0731) , l äänest elamumaa Naage tee 75 // Kople (katastritunnus 19801:011:1071) ja maatulundusmaa Naage tee 77 (katastritunnus 19801:011:0710 ) ning idast elamumaa Naage tee 79 (katastritunnus 19801:011:0148 ) . Põhja jääb Naage tee 81 katastriüksuse maatulundusmaa. Juurdepääs maaüksusele on Naage teelt. Olemasolev situatsioon on kajastatud tugiplaanil AS-02, millele on kantud ka kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Naage tee 81 - (Maa-ameti andmetel 01 .06.202 1 ) katastriüksuse tunnus: 19801:011:0147 ; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; katastriüksuse pindala: 4,19 ha ; Naage tee 81 maaüksus est moodustab metsamaa 3,47 ha, muu maa 4000 m 2 ja looduslik rohumaa 3200 m 2 . Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Lääne - ja ida suunast piirneb planeeritav ala maatulundusmaa ja elamumaaga , mis on hoonestatud . Lõunasuunas piirneb transpordimaaga, kus asub Naage tee. Põhjasuunda jääb Naage tee 81 katastriüksuse maatulundusmaa. Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Naage tee L26 7073 m² 19801:011:0731 Transpordimaa 100% Naage tee 75 // Kople 5307 m² 19801:011:1071 Maatulundusmaa 100% Naage tee 77 19 676 m² 19801:011:0710 Elamu maa 100% Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringualast 2 60 meetri kaugusel asub kõrvalmaantee 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee . 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee on ühendusega Naage tee, kust on juurdepääs planeeringualale.6 Olemasolev tehnovarustus Naage teel paiknevad tehnovõrgud: Sidekaabel Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on suures osas looduslik rohumaa ning põhjapool asub metsamaa . Kõrghaljastu s kasvab kavandatava ala põhjaosas . Kehtivad piirangud Planeeri ngualal asuvad : tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. P LANEERINGU ETTEPANEK Krundijaotus ja krundi ehitusõigus Planeeringus on kavandatud jagada Naage tee 81 katastriüksuse lõunapoolne osa k aheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus ja üheks transpordimaaks. Kavandatav ala asub Harku Valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alal. Tiheasustusalad on valla piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima linnalisele asulale omaseid põhimõtteid. Tiheasustusaladena on määratud nii olemasolevad kompaktse asustusega alad kui ka perspektiivsed alad, kus nähakse ette ar e ngut kompaktse asustuse põhimõttel. Kompaktse asustusega elamumaa aladel on väikeelamumaa krundi miinimumsuuruseks alevikes 1500 m 2 , muudel aladel 2000 m 2 . Maksimaalne täisehituse pr otsent elamumaadel on kuni 20%. Detailplaneeringu g a on kavandatud elamumaa kruntide suurusteks 3 127 – 3 150 m 2 , kuhu soovitakse rajada neli hoonet, üks ühepereelamu ja kolm abihoone t . P laneeringuala täisehituse protsendiks on kavandatud 1 6 %. Hoonestusala on määratud vastavalt tee k a itsev öö nd it jälgides ja elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustest minimaalselt 4,0 m kaugusel e . E l amu juurde võib rajada kuni 3 abihoonet, ühe abihoone suurim ehitisealune pind võib olla kuni 100 m² . Elamu ko rruselisus on 2 ja kõrgus kuni 9 m, abihoonete ko rruselisus on 1 ja kõrgus kuni 6 m. krunt pos. 1 K rundi suurus 3150 m² M aakasutuse sihtotstarve EE 100% H oonete arv elamu 1 , abihooneid 3 E hitisealune pind 5 0 0 m² korruselisus elamu 2 , abihoone 1 kõrgus elamu 9 m , abihoone 6 m parkimiskohtade arv 3 krunt pos. 2 krundi suurus 3127 m² maakasutuse sihtotstarve EE 100% hoonete arv elamu 1 , abihooneid 3 ehitisealune pind 5 00 m² korruselisus elamu 2 , abihoone 1 kõrgus elamu 9 m , abihoone 6 m parkimiskohtade arv 3 krunt pos. 4 krundi suurus 586 m² maakasutuse sihtotstarve L 100% Ehitiste arhitektuurinõuded Hoone (hoonete) eskiisprojektid kooskõlasta d a Harku valla arhitektiga; põhihoone lubatud suurim harjakõrgus on 9 m , suurim lubatud korruste arv 2 . Ühe abihoone lubatud maksimaalne ehitisealune pind 100 m 2 , lubatud suurim kõrgus on 6 m; Katusekalle 28 - 45°. Katusetüüp kahepoolne viilkatus. Teine korrus on kavandatud katusekorrusena. Väiksemad katuse osad võivad olla madalama kaldega, samuti abihoone katus; hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 m kõrgemal. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 0,5 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes; hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja ilmastikukindlat ehitusplaati; vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; t änava äärde võib rajada lattaia, kinnistute vahele võib rajada võrkpiirde. Piirded võib rajada kõrgusega kuni 1,5 m. Pole lubatud rajada massiivsete vundamentidega, soklitega ja kivi-/ tellismüüridega (või -postidega) liigendatud piirdeaedu ning läbipaistmatut plankaeda. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis; abihooned ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga; Hoonete arhitektuurne lahendus täpsusta d a eraldi eskiisprojekti g a eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb koo skõlastada Harku valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 11.12.2018 määrus nr 63). Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008 / A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”. Kuni 20 m 2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded Lubatud on p uidust lattaed, kuid kinnistute vahel võib olla ka võrkpiire. P iir d e d võib rajada kuni 1,5 m kõrgu sed . Piirde kujunduslaad ning värvivalik peavad visuaalselt sobima hoonete arhitektuuriga. Rajada pole lubatud massiivsete vundamentidega, soklitega ja kivi-/ tellismüüridega (või -postidega) liigendatud piirdeaedu ning läbipaistmatut plankaeda . Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaedade lahendus antakse hoone ehitusprojekti staadiumis . Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Juurdepääs planeeringualale toimub Naage teelt, mis on avalikult kasutatav tee. Liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti Standard EVS 843:2016 nõudeid ja Harku valla üldplaneeringut. Parkimiskohtade normatiivne vajadus vastavalt EVS 843:2016 nõuetele on 3 parkimiskohta e l amule ja planeeringus on ette nähtud ühele krundile 3 parkimiskohta. Ehitusseadustiku § 71(2) kohaselt võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek tee kaitsevöönd määrata 10 meetrit Naage tee äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndi vähendamise põhjuseks on planeeringuala asumine tiheasustusalal ning planeeringuala kontaktvööndis asuvate hoonete kaugus teest. Naage tee ääres enamik olemasolevad hooned on teele lähemal kui 30 meetrit. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud tee kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurde pääsu tema elukohale ja varale. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala põhja osas kasvab olemasolev kõrghaljastus . Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel koostada kõrghaljastuse hinnang ja arvestada selle tulemustega. Dendroloogiline hinnang tuleb anda ehitusala (sh teede- ja tehnovõrkude koridoride) piires. Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel): Kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist ; Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega ; Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid ; Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne) ; Pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks. Lisaks eeltoodule tuleb lähtuda ka Harku valla teistest õigusaktidest toodud nõuetest puude kaitseks. Pärast ehitustegevuse lõpetamist või peatamist tuleb tagada krundi heakorrastamine, milleks antakse täpsemad nõuded koostatavas ehitusprojektis. Heakorra tagamine krundil on krundi omaniku kohustus. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada kinnistu piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8m kaugusele olevast hoonest. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-04 Põhijoonis ja Tehnovõrkude koondplaan on näidatud lubatud hoonestusala. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 peab lähim hüdrant asuma vähemalt 150 meetri kaugusel hoonetest. Detailplaneeringu koostamise hetkeks ei ole piirkonnas välja ehitatud ühisveevärki. V astavalt kaardirakendusele „Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus“ on planeeringualale lähimad looduslikud veevõtukohad Naage tee 82 (1 km kaugusel planeeringualast) ja Männikäbi katastriüksustel (970 meetri kaugusel planeeringualast). Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alal e on juurdepääs tagatud Naage teelt. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Veevarustus Planeeritud elamumaa kruntidele on võimalik tagada veevarustus Naage tee 106 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud puurkaevust. Naage tee 106 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga on ette nähtud puurkaevust kuni Naage teeni veetrassi koridor naaber katastriüksuste liitumise tarbeks. Käesoleva detailplaneeringu ühinemispunkt on planeeritud Naage tee 106 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu loodenurka piiri kõrvale. Moodustatava uue kinnistu te piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee trassi liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m . Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Veevarustuse lahendus on esitatud joonisel Põhijoonis AS-0 4. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Detailplaneeringu ala on väikese reljeefi ga . Vajadusel tasandatakse maapinda. Planeeringuala läbib olemasolev kraav puhastada ja korrastada, et vee äravool oleks tagatud . Vertikaalplaneerimine, sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine lahendada vastavalt Veeseaduse ja Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava le aastateks 2016-2027 . Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 129 tuleb sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele on keelatud ning planeeringualal immutatakse sademeveed pinnasesse kinnistu piirides. Planeeringualalt lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Lääne-Harjumaa jäätmekavaga (jäätmekäitluse arengusuunad 2015-2020 a. Harku, Keila, Nissi, Padise, Saue valla ja Saue linna ühine jäätmekava). Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tüh jendatavatesse konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: nähtavus juurdepääsuvõimalus territoriaalsus vastupidavus valgustatus Käesolev planeering soovitab: kinnistu valgustada ja heakorrastada tagada hea nähtavus kasutada vastupidavaid materjale Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 6863 m² Kavandatud kruntide arv 3 Krunditava ala maa bilanss: el amumaa 6277 m² 9 1 % transpordimaa 586 m² 9 % Täisehituse % 1 6 % Haljastuse % ~ 75 % Korruselisus 2 Plan. parkimiskohtade arv: 6 KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKON N AMÕJU HINDAMINE Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindam ine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav t egevus on oma iseloomult (ühepereelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused: Planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata; väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub; planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haritav maa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda; vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 0 1 .0 6 .2021) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal Natura 2000 võrgustikualasid ; vastavalt Maa-ameti kultuuri mälestiste kaardirakendusele (0 1 .0 6 .202 1 ) ei asu planeeringu alal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub; vastavalt Maa-ameti geoloog ia kaardirakenduse andmetele (0 1 .0 6 .202 1 ) on piirkond suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele: Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus; müra ja vibratsioon; radoon. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlikku olukordade vältimiseks: territooriumi korrashoid; territooriumile tagada juurdepääs; ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed: Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R` tr,s,w +C tr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest; akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid; planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga; arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Radooniriski vähendamise võimalused Planee rita v ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piires se: pinnase radoonisisaldus on 5 0- 1 50 kBq/m 3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 Bq/m³. Väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist: 0 373380 0 0 1833245 1482217 4105275 188595 0 0 4264726 1898774 Planeeringuala DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud k ahe ühepereelamu rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju s otsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatav ad ühepereelamu d tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju maj anduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamu te ja abihoone te rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonna le puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette kahe ühepereelamu ehitamist abihoonetega. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; detailplaneeringus kavandatud tehnilise inf rastruktuuri väljaehitamine; alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel 1 . 1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vas tavad tehnovõrgud ja rajatised . 7.2. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatavehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maakasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjukolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). Koostas: Keia Kuus , Tehnik 16 .0 7 .2021 Saatja: Kaisa Pagil <[email protected]> Saadetud: 09.02.2022 14:45 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Vaila külas Naage tee 81 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja eskiislahenduse tutvustamise arutelu Tere! Edastan Vaila külas Naage tee 81 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse nr 12, lisatud manusesse. Detailplaneeringu eskiisilahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimub 17.03.2022 kell 16.00 . Lugupidamisega Kaisa Pagilassistent ________________________________ Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606 3839Mob: 5553 9321
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel