dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohaliku omaalgatuse programmi hindamismetoodika muudatuse kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2022
Viit
14-8/1543-1
Registreeritud
9. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-8 Siseriiklike regionaalarengu programmide ja meetmete dokumendid
Toimik
14-8
Vastutaja
Tarmo Kivi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)
Lahendamise tähtaeg
1. märts 2022

Failid

  • 📎11.2-33_00327_KOP_hindamismetoodika_muudatuse_kooskõlastamine_09.02.2022.asice726 KB

Sisu (failidest)

Kaire Luht Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.2-33 / 00327 10122 Tallinn Kohaliku omaalgatuse programmi hindamismetoodika muudatuse kooskõlastamine Austatud Kaire Luht Vastavalt kinnitatud määruse 19.03.2021 nr 10 „Kohaliku omaalgatuse programm“ § 25 lg 2 p 1, saadame Teile kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud „Kohaliku omaalgatuse programmi“ hindamismetoodika muudatuse. Muudetud on punkti 8 ja 10 sõnastust (lisatud muudetud hindamismetoodika, milles on track changes funktsiooni abil näha varasem ja uus sõnastus). Palume kooskõlastada kirjale lisatud Kohaliku omaalgatuse programmi hindamismetoodika muudatus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Uusjärv Interreg kontrolli ja regionaalarengu talituse juhataja Toetuste rakendamise osakond Lisa: 1. 1. Kohaliku omaalgatuse programmi hindamismetoodika. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI HINDAMISMETOODIKA 1. Kohaliku omaalgatuse programmi hindamismetoodika on koostatud riigihalduse ministri kohaliku omaalgatuse programmi määruse (edaspidi programmi määrus) § 15 lg 5 alusel. 2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab vastavalt programmi määruse § 16 lg 1 maakondliku arendusorganisatsiooni (edaspidi MARO) moodustatud viieliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). 3. Komisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud. Sõltumatus ja erapooletus tähendab, et komisjoni liige hindab esitatud taotlusi iseseisvalt, kellestki sõltumatult ning lähtub hindamisel üksnes programmi eesmärgist, hindamiskriteeriumitest ja hindamismetoodikast. 4. Komisjoni liikmed peavad vältima oma ülesande täitmisel huvide konflikti. Huvide konflikt avaldub eelkõige olukorras, kus komisjoni liige on taotleja juhatuse liige või projektijuht või kus ta võib saada hinnatavast projektist majanduslikku kasu. Piirang laieneb ka korruptsioonivastases seaduse § 7 toodud seotud isikutele. Huvide konflikti olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast taandama taotluse hindamisest ja komisjoni koosolekul antud taotluse osas ettepaneku tegemisest. Taotluse hindamisest taandamine kajastatakse hindamiskomisjoni koosoleku protokollis. 5. Komisjoni liige kohustub tagama talle hindamisel teatavaks saanud andmete (sh isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning mitte jagama kolmanda isikuga talle hindamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset infot. Komisjoni liige allkirjastab enne taotluste hindamist erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (deklaratsiooni näidis Lisa 1). 6. MARO avalikustab komisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. 7. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 3 komisjoni liiget. 8. Komisjoni iga üksikliige hindab iga taotlust ning vormistab hindamistulemused sh põhjendused Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt kehtestatud hindamisvormil, lähtudes hindamisel hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest. Hindaja annab projekte hinnates punkte täisarvudes. Komisjoni liige esitab hindamisvormid allkirjastatult komisjoni tehnilist tööd korraldavale isikule enne hindamiskomisjoni koosolekut, koosoleku tehnilist tööd korraldava isikuga kokku lepitud tähtajaks. 9. Komisjoni liikmete taotlustele antud hinnete alusel koostatud hindamistulemused arutab komisjon läbi oma koosolekul. 10. Komisjoni liige võib taotluse kohta antud hindeid muuta, kui komisjoni liige saab hindamiskomisjoni koosolekul taotleja ja/või taotluse kohta teada olulist infot, mille teadasaamine on aluseks hinde muutmiseks. Vastav oluline info ja komisjoni liikme poolt hinde muutmine protokollitakse. Kui hindamiskomisjoni liige hindab sama kriteeriumi teistest komisjoniliikmetest oluliselt (2 või rohkema punkti ulatuses) erinevalt, on soovitatav need projektid hindamiskomisjoni koosolekul lühidalt läbi arutada, kus hindajad saavad suuliselt oma hindeid põhjendada. 11. Hindamistulemuste põhjal teeb komisjon MAROle põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta lähtudes programmi määruse sätetest, hindamiskriteeriumidest ning käesolevast hindamismetoodikast. 12. Juhul, kui MARO leiab, et komisjoni ettepanek on vastuolus käesoleva määrusega, jätab MARO otsuse tegemata ja suunab esitatud ettepaneku koos põhjendusega tagasi komisjonile projektide uuesti hindamiseks. 13. MARO võib jätta komisjoni ettepaneku arvestamata ja taotluse rahuldamata. MARO peab taolist otsust sisuliselt põhjendama. Sellisel juhul tekib õigus toetusele hindamise pingereas järgmisel kohal oleval projektil. 14. Komisjoni koosolekul võivad vaatlejana muuhulgas osaleda ka Rahandusministeeriumi ja RTK esindajad. Hindamiskomisjoni koosolekul võib üksnes tehnilise iseloomuga ülesandeid täita ka taotluste menetlemisega seotud isik. HINDAMISKRITEERIUMID 1. Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes: 1.1 Projekti tegevuste eesmärgi vastavus programmi Osakaal 30 % koondhindest eesmärgile ja mõju kogukonna elujõulisuse tugevnemisele. 1.2 Projekti vajalikkus kogukonna jaoks ja Osakaal 20 % koondhindest kogukonnaliikmete kaasatus projekti elluviimisesse. 1.3 Projekti tegevuste põhjendatus, tegevuste vajalikkus Osakaal 25 % koondhindest kavandatud tulemuste saavutamiseks ja projekti tulemuste jätkusuutlikkus. 1.4 Projekti eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus. Osakaal 25 % koondhindest 2. Taotlusi hinnatakse hindamisskaalal 0 – 4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Hindepunkte antakse täisarvudes. 2.1 Kriteeriumite hindamisskaala: 4 - väga hea 3 - hea 2 - keskpärane 1 - nõrk 0 – puudulik 3. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on vähemalt 2,5. 4. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5. 5. Taotluse koondhinne moodustub hindamiskomisjoni iga üksikliikme poolt antud nelja (4) hindamiskriteeriumi hinnete kaalutud keskmisest. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse hindamiskriteeriumide tulemuste kaalutud keskmise alusel pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumis kõrgema koondhinde. Pingerea alusel rahastatakse positiivse hinnangu saanud projekte, mille rahastamiseks jätkub taotlusvoorus toetusvahendeid. Taotluse osalise rahuldamise otsuse võib teha juhul, kui tegemist on rahastatavate projektide pingereas viimase rahastatava projektiga, mille rahastamiseks jätkub toetusvahendeid osaliselt ning taotleja nõustub projekti täies mahus elluviimisega. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kriteerium 1. Projekti eesmärgi vastavus programmi eesmärgile ja mõju kogukonna elujõulisuse tugevnemisele. Osakaal koondhindest 30% Hindamisel arvestatakse järgnevaid aspekte: 1. Kas projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud saavutatava tulemusena (ei ole sõnastatud tegevusena)? 2. Kas projekti eesmärk aitab kaasa programmi eesmärgi saavutamisele? 3. Kas projekti elluviimine saavutab arvestatava mõju kogukonna elujõulisuse tugevnemisele? 4. Kas projekti tegevused aitavad kaasa projekti väljundnäitaja(te) saavutamisele? Hinne Taseme kirjeldus Hinde kirjeldus 4 Projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud (seatud Väga hea tulemust taotlev eesmärk) ning aitab kaasa programmi eesmärgi saavutamisele. Projekti mõju (kasu) kogukonna elujõulisuse tugevnemisele ning kogukonna arengule on suur, see omab laiemat ulatust (väärib eeskuju võtmist). Projekti tegevused toetavad projektile seatud väljundnäitaja(te) saavutamist ning nende abil on projekti eesmärkide saavutamine projekti lõpuks reaalne. 3 2 ja 4 vahepealne hinnang Hea 2 Projekti eesmärk ei ole piisavalt selgelt ja konkreetselt sõnastatud. Keskpärane Projektis kirjeldatud tegevused vastavad osaliselt programmi eesmärgile. Projekti mõju (kasu) kogukonna elujõulisuse tugevnemisele ning kogukonna arengule on keskpärane. Planeeritud tegevused ei toeta piisavalt projektile seatud väljundnäitaja(te) saavutamist ning projektile seatud eesmärkide saavutamise tõenäosus on keskpärane. 1 0 ja 2 vahepealne hinnang Nõrk 0 Projekt ei vasta programmi eesmärgile. Projekti eesmärk ei ole Puudulik selgelt ja konkreetselt sõnastatud, on sõnastatud tegevusena (ei ole seatud tulemust taotlevat eesmärki). Projekt ei lahenda kirjeldatud probleemi. Projekti mõju (kasu) kogukonna elujõulisuse tugevnemisele ning kogukonna arengule puudub. Planeeritud tegevused ei toeta väljundnäitaja(te) saavutamist ning projektile seatud eesmärkide saavutamine ei ole võimalik. Kriteerium 2. Projekti vajalikkus kogukonna jaoks ja kogukonnaliikmete kaasatus projekti elluviimisesse. Osakaal koondhindest 20% Hindamisel arvestatakse järgnevaid aspekte: 1. Kas projekti elluviimise vajalikkus on põhjendatud ja analüüsitud? 2. Kas esitatud probleem puudutab kogukonna liikmeid laiemalt ning probleemi lahendamine või leevendamine projekti käigus on realistlik? 3. Kas projekti elluviimise käigus on näha kogukonna liikmete algatust ning osalust ja kohaliku kogukonna liikmed on kaasatud? 4. Kas projekti kasusaajateks on oluline hulk kohaliku kogukonna liikmeid? 5. Avalikus kasutuses olevasse objekti tehtud investeeringu puhul – 5.1 Kas objekti kasutustingimuste kehtestamisse on kaasatud kohalik kogukond? 5.2 Kas objekt läheb kogukonnaliikmete aktiivsesse ja igapäevasesse kasutusse? 5.3 Kas on planeeritud kogukonna osalus objekti haldamisel ja hooldamisel? 6. Kogukonnateenuse käivitamise või arendamise puhul – 6.1 Kas kogukonnateenuse väljatöötamisel on aktiivselt osalenud kohalik kogukond? 6.2 Kas kohalik kogukond on teenuse puhul peamiseks kasusaajaks? 6.3 Kas kohaliku kogukonna liikmed osalevad aktiivselt teenuse osutamisel? 6.4 Kas välja töötatavale kogukonnateenusele puuduvad piirkonnas alternatiivid? Hinne Taseme kirjeldus Hinde kirjeldus 4 Projekti elluviimise vajalikkus on põhjendatud ja põhjalikult Väga hea analüüsitud. Esitatud probleem puudutab kogukonna liikmeid laiemalt ning probleemi lahendamine või leevendamine projekti käigus on realistlik. Projekti elluviimisel on näha kogukonna algatust ja osalust ning tulemuste saavutamisse on kaasatud oluline osa kohaliku kogukonna liikmetest. Projekt omab suurt mõju piirkonna kohaliku tasandi koostöö edendamisele. Kogukond ja kogukonna liikmed saavad projekti tulemustest arvestatavat kasu. Investeeringu ja kogukonnateenuse korral: Objekti kasutustingimuste kehtestamisse on kaasatud kohalik kogukond ning objekt läheb kogukonnaliikmete aktiivsesse ja igapäevasesse kasutusse. Objekti haldusel ja hooldusel on näha selgelt kogukonna osalust. Kogukonnateenuse väljatöötamisse või arendamisse on kaasatud kohalik kogukond ning kogukonnateenusele piirkonnas alternatiivid puuduvad. Teenuse peamiseks kasusaajaks on kohalik kogukond, kes osaleb aktiivselt teenuse osutamisel. 3 2 ja 4 vahepealne hinnang Hea 2 Projekti elluviimise vajalikkust ei ole piisavalt põhjendatud ja Keskpärane analüüsitud. Esitatud probleem puudutab kogukonna liikmeid vähesel määral ning probleemi lahendamine või leevendamine projekti käigus on kaheldav. Projekti elluviimisel on kogukonna algatus ja osalus vähene ning tulemuste saavutamisse on kaasatud väike osa kohaliku kogukonna liikmetest. Projekt ei oma piisavat mõju piirkonna kohaliku tasandi koostöö edendamisele. Kogukond ja kogukonna liikmete kasu projekti tulemustest on keskpärane. Investeeringu ja kogukonnateenuse korral: Objekti kasutustingimuste kehtestamisse on kohalik kogukond kaasatud vähesel määral. On suur tõenäosus, et objekt ei lähe kogukonnaliikmete aktiivsesse ja igapäevasesse kasutusse. Objekti haldamisel ja hooldamisel on kogukonna osalus vähene. Kogukonnateenuse väljatöötamisse või arendamisse ei ole kogukonda piisavalt kaasatud ning kogukonnateenusele on olemas piirkonnas võimalikud alternatiivid, kuid nende kvaliteet ei ole piisav. Teenuse peamiseks kasusaajaks ei ole kohalik kogukond ning kohalik kogukond osaleb teenuse osutamisel vähesel määral. 1 0 ja 2 vahepealne hinnang Nõrk 0 Projekti elluviimise vajalikkust ei ole põhjendatud ja analüüsitud. Puudulik Esitatud probleem ei puuduta kogukonna liikmeid ning probleemi lahendamine või leevendamine projekti käigus ei ole realistlik. Projekti mõju kogukonna koostöö edendamisele puudub. Kogukond ja kogukonna liikmed ei saa projekti tulemustest kasu. Projekt ei mõjuta piirkonna kohalikku omaalgatust ja ei soodusta kohaliku tasandi koostööd. Kogukonna liikmeid ei ole kaasatud. Investeeringu ja kogukonnateenuse korral: Objekti kasutustingimuste kehtestamisse ei ole kaasatud kohalikku kogukonda. Objekt ei lähe kogukonnaliikmete aktiivsesse ja igapäevasesse kasutusse. Objekti haldusel ja hooldusel ei ole näha kogukonna osalust. Kogukonnateenuse väljatöötamisse või arendamisse ei ole kaasatud kohalikku kogukonda ning kogukonnateenusele on piirkonnas olemas alternatiivid. Kohalik kogukond ei ole teenuse kasusaajaks ning ei osale teenuse osutamisel. Kriteerium 3. Projekti tegevuste põhjendatus, tegevuste vajalikkus kavandatud tulemuste saavutamiseks ja tulemuste jätkusuutlikkus. Osakaal koondhindest 25% Hindamisel arvestatakse järgnevaid aspekte: 1. Kas projekti tegevused on põhjendatud ja arusaadavalt kirjeldatud ning selgitavad, millist probleemi projekt lahendab? 2. Kas projekt võimaldab saavutada planeeritud tulemused. 3. Kas projekti tulemused on esitatud selgelt soovitud muutusena kogukonnas, mis loob eelduse nende ajas kestmiseks? 4. Kas projekti tulemustest on näha arvestatav mõju kogukonna arengule ning need mõjud kestavad edasi ka projekti elluviimise järgselt (on jätkusuutlikud)? 5. Avalikus kasutuses olevasse objekti tehtud investeeringu puhul – 5.1 Kas investeeringu puhul on kirjeldatud täiendavaid haldus- ja hoolduskulusid? 5.2 Kas investeeringuobjektil on kindel ja usaldusväärne haldaja ning investeeringuobjektiga seoses on tulevikus plaanitud kogukonda kaasavaid tegevusi? 6. Kogukonnateenuse käivitamise või arendamise puhul – 6.1 Kas taotluses on hästi läbi mõeldud teenuse majanduslik jätkusuutlikkus ning see tagab teenuse jätkumise pärast projekti lõppu? Hinne Taseme kirjeldus Hinde kirjeldus 4 Projekti tegevused on põhjendatud ja kirjeldatud ning seostuvad Väga hea projekti eesmärgi saavutamisega. Projekti tegevused on vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud tulemuste saavutamiseks. Projekti tulemused on esitatud selgelt soovitud muutusena kogukonnas ning on jätkusuutlikud ja avaldavad pikemaajalist mõju. Investeeringu ja kogukonnateenuse korral: Investeeringuga seotud täiendavaid kulusid (nt püsikulud, hooldus, töökorras hoidmine vms), katteallikaid ja edasine haldus on põhjalikult kirjeldatud. Investeeringu objekti edasine avalik kasutus ja eesmärgid pärast projekti lõppu on detailselt läbi mõeldud ja kirjeldatud. Kogukonnateenuse väljatöötamisel või arendamisel on hästi läbi mõeldud teenuse majanduslik jätkusuutlikkus ning see tagab teenuse jätkumise pärast projekti lõppu. 3 2 ja 4 vahepealne hinnang Hea 2 Projekti tegevused on üldjuhul põhjendatud, kuid mõned üksikud Keskpärane tegevused ei ole veenvalt põhjendatud või selgelt seostatavad projekti eesmärkide saavutamisega. Projekti tulemused on esitatud soovitud muutusena kogukonnas vähesel määral ning projekti tulemuste jätkusuutlikkus on vähene ega avalda pikemaajalist mõju. Investeeringu ja kogukonnateenuse korral: Investeeringuga seotud täiendavaid kulusid (nt püsikulud, hooldus, töökorras hoidmine vms), katteallikaid ja edasist haldust on kirjeldatud osaliselt või ei ole need piisavalt läbi mõeldud. Investeeringu objekti edasine avalik kasutus ja eesmärgid ei ole piisavalt kirjeldatud ja läbi mõeldud. Kogukonnateenuse väljatöötamisel või arendamisel ei ole piisavalt läbi mõeldud teenuse majanduslik jätkusuutlikkus. Teenuse jätkumine pärast projekti lõppu on kaheldav. 1 0 ja 2 vahepealne hinnang Nõrk 0 Projekti tegevused ei moodusta loogilist tervikut, ei ole asjakohased Puudulik ja ei ole tulemuste seisukohalt vaadatuna põhjendatud. Projekti tegevused ei täida projekti eesmärke. Projekt ei sisalda piisavalt vajalikku informatsiooni projekti tegevuste hindamiseks. Projekti elluviimine ei taga tulemuste jätkusuutlikkust. Investeeringu ja kogukonnateenuse korralTaotluses ei ole kirjeldatud investeeringuga seotud täiendavaid kulusid (nt püsikulud, hooldus, töökorras hoidmine vms), katteallikaid ja edasist haldust. Kirjeldatud ei ole investeeringu objekti edasine avalik kasutus ega eesmärk päras projekti lõppu. Kogukonnateenuse väljatöötamisel või arendamisel ei ole läbi mõeldud teenuse majanduslik jätkusuutlikkus. Teenusega ei jätkata pärast projekti lõppu. Kriteerium 4. Projekti eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus. Osakaal koondhindest 25% Hindamisel arvestatakse järgnevaid aspekte: 1. Kas kavandatud kulud on põhjendatud, säästlikud, otstarbekad, kuluefektiivsed ja mõistlikud projekti tulemuste saavutamiseks. Hinne Taseme kirjeldus Hinde kirjeldus 4 Projekti tegevustega seotud kulud on detailselt kirjeldatud, nende Väga hea vajalikkus tuleneb kavandatud tegevustest, on suuantud projekti eesmärgi saavutamiseks, on põhjendatud, läbipaistvad ja kuluefektiivsed. 3 2 ja 4 vahepealne hinnang Hea 2 Projekti tegevustega seotud kulud on kirjeldatud, kuid neis esineb Keskpärane väiksemaid küsitavusi. Osad eelarves välja toodud kulud on üle- või alahinnatud või tekitavad proportsioonid kululiikide vahel või sees küsitavusi. Projekti eelarve on põhjendatud ja suuremas osas siiski planeeritud kuluefektiivselt. Projekti kulud on üldjuhul vajalikud ja mõistliku suurusega. 1 0 ja 2 vahepealne hinnang Nõrk 0 Projekti eelarvest ei ole võimalik aru saada, kuidas tehtavate kulude Puudulik abil viiakse ellu projekti tegevused. Eelarves on palju kulusid, mis ei ole otseselt seotud projekti tegevustega ja tulemuste saavutamisega. Projekti eelarve ei ole põhjendatud, läbipaistev ja kulusäästlik. Oluline osa projekti kuludest on mittevajalikud või ebamõistliku suurusega. Projekt ei sisalda piisavalt vajalikku informatsiooni projekti eelarve ja tegevuste hindamiseks. KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI MAAKONDLIK HINDAMISKOMISJON ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE DEKLARATSIOON Mina allakirjutanu, olles Kohaliku omaalgatuse programmi ………. maakondliku hindamiskomisjoni liige, kinnitan, et: • taotluste hindamisel olen oma hinnete andmisel sõltumatu ja lähtun hindeid andes hindamiskriteeriumitest ja -metoodikast; • taandan end taotluse hindamisest, kui olen seotud taotlusega ja olen olnud taotlejaga sellistes suhetes, mis võivad tekitada õigustatud kahtlusi minu objektiivsuses, sealhulgas juhul, kui mina või minuga seotud isik võib saada taotletava toetuse arvelt majanduslikku kasu; • taandan end igal juhul taotluse hindamisest, kui olen taotleja juhtorgani liige või projektijuht taotluses; • taandan end igal juhul taotluste hindamisest, kui taotleja juhtorgani liikmeks või projektijuhiks taotluses on korruptsioonivastase seaduse § 7 lg 1 mõistes minuga seotud isik (sh minu abikaasa, elukaaslane, vanavanem, minu või minu abikaasa vanem ning minu vanema alaneja sugulane, sealhulgas ka minu enda laps ja lapselaps); • hoian konfidentsiaalsena mulle teatavaks saanud informatsiooni taotleja isikuandmete kohta; • tagan taotluste hindamisel mulle teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse; • ei avalikusta hindamistulemusi kolmandatele isikutele; • kasutan andmeid üksnes komisjoni tööks vajalikus ulatuses ning kehtestatud nõudeid järgides. Xxxxx Xxxxxx …………………………………………………………………… (kuupäev) (allkiri) Xxxxx Xxxxxx …………………………………………………………………… (kuupäev) (allkiri) Xxxxx Xxxxxx …………………………………………………………………… (kuupäev) (allkiri) Xxxxx Xxxxxx …………………………………………………………………… (kuupäev) (allkiri) Xxxxx Xxxxxx ……...……………………………………………………………… (kuupäev) (allkiri)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel