dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministri määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus ...

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2022
Viit
1.1-10.1/1017-2
Registreeritud
9. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kadri Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Kiri 09.02.2022 nr 5-8 485-1.asice567 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Teie 25.01.2022 nr 1.1-10.1/1017-1 rahandusminister Meie 09.02.2022 nr 5-8/485-1 Rahandusministeerium [email protected] Rahandusministri määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ eelnõu Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus Täname, et olete Finantsinspektsioonile esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine“ eelnõu (edaspidi Eelnõu). Käesolevaga jätame Eelnõu kooskõlastamata ja edastame Eelnõule järgnevad tähelepanekud ja ettepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel arvestada. 1. Eelnõu § 2 lõiked 2 ja 3 Eelnõus § 2 lõigetes 2 ja 3 pakutud riskid ja nende kategooriad nagu Eelnõus on välja pakutud tekitavad segadust ega ole piisavalt arusaadavad. Selleks, et riskitegurid oleksid Eelnõus konkreetsemad ja selgemad, teeme ettepaneku nimetatud sätete muutmiseks. Nii Finantsinspektsioon kui krediidiasutused kasutavad ja on harjunud teistsuguste riskikategooriate ja põhimõtetega, mistõttu palume asendada Eelnõu § 2 lõiked 2 ja 3 sätetega, mis kirjeldavad järgmisi põhimõtteid: 1) Pandikirjaportfelli stressitestimine peab käsitlema vähemalt järgmisi tegureid: a. Laenukvaliteedi halvenemine b. Valuutarisk c. Intressirisk d. Kinnisvarahindade langus 2) Kinnisvarahindade languse riski hindamisel tuleb arvestada kinnisvara väärtuse võimaliku langusega kiirmüügi tingimustes. 3) Emitent peab kaasama stressitestimisse ka muid riskitegureid, kui see on vajalik tulenevalt pandikirjaportfelli eripäradest (nt laenude ennetähtaegne tagasimaksmine). 4) Emitent peab tegema vähemalt ühe stressitesti, kus hinnatakse punktis 1 nimetatud riskitegurite koosmõju, sealjuures võib arvesse võtta riskitegurite omavahelisi korrelatsioone. Riskitegurite omavahelised korrelatsioonid peavad vastama stressiolukorrale. 5) Emitent peab tegema stressitestid, kus hinnatakse iga punktis 1 nimetatud riskitegurit eraldi. 6) Emitent peab punktides 3 ja 4 nimetatud stressitestide abil hindama: a. tagatisvara väärtuse piisavust arvestamata Pandikirjaseaduse (edaspidi PandiKS) § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piiranguid; b. tagatisvara väärtuse piisavust arvestades PandiKS § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piiranguid. 2. Eelnõu § 2 lõige 8 PandiKS § 22 lõike 1 kohaselt peab emitent pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks vähemalt kord iga kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti. Eelnevast tulenevalt palume nimetatud norm viia vastavusse PandiKS-ga ning Eelnõus tuleb ette näha, et stressitesti läbiviimise periood peab olema vähemalt kvartal. Samuti peaks stressitesti metoodika sisaldama nõuet, et oluliste turutingimuste muutumise korral tuleb stressitest läbi viia sagedamini ja vajadusel teostada erakorralisi (ad hoc) stressiteste. 3. Eelnõu § 4 1) Teeme ettepaneku Eelnõu § 4 pealkirja muutmiseks ja asendada „Stsenaariumianalüüs“ pealkirjaga „Stressitesti stsenaarium“. Tegemist on paragrahviga, mis täpsustab millistel eeldustel tuleb läbi viia stressitest. Stsenaariumi analüüsi mõiste paralleelne kasutamine võib tekitada segadust, mistõttu on uus pealkiri oma olemuselt selgem ja paremini kooskõlas paragrahvi sisuga. 2) Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 4 lõike 4 punkti 1 ning sõnastada see järgmiselt: „1) pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara väärtus langeb 10%, 25% ja 40%;“. Kuna tegemist saaks olema Finantsinspektsiooni ettepaneku kohaselt (vt punkti 4 all) tundlikkuse analüüsiga, mida tehakse informatiivsel eesmärgil, siis muutuja varieerumine peab olema piisavalt suur, et kajastada portfelli tundlikkust erinevate tasemete juures. 3) Eelnõu § 4 lõike 4 punktis 2 kasutatakse termineid makseviivitus ja maksepuhkus. Teeme ettepaneku Eelnõus defineerida mõisted „makseviivitus“ ja „maksepuhkus“, mis oluliselt muudaks Eelnõu õigusselgemaks ja kõik osapoolsed lähtuksid samadest põhimõtetest ja kriteeriumites stsenaariumianalüüsi kavandamisel ja koostamisel. Lisaks märgime, et kui makseviivituse mõistet kasutada määruse 2013/575 (edaspidi CRR) artikli 178 tähenduses, siis antud juhul arvestatakse vaid üle 90 päeva maksega viivituses olevate makseviivituses (default) nõuetega ja ei arvestata ülejäänud makseviivituses nõuetega, mis samuti vähendavad tagatisvara väärtust. Nimelt CRR artikli 178 tähenduses loetakse makseviivituses (default) olevaks nõue, kui ta on maksega hilinenud olulises summas üle 90 päeva või ilmnevad muud tõenäolise maksmata jätmise tunnused. Näitena võib tuua, et kui sektoris on makseviivituses (mittetöötavate) nõuete osakaal 0,6%, siis üle 90 päeva maksega viivituses on vaid 0,07%. Lisaks tuleb läbi mõelda ja defineerida, et mida lugeda maksepuhkusel olevateks nõueteks, näiteks kas selle hulka kuuluvad ka erigraafikud. Samuti jääb meile ebaselgeks Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 2 stsenaariumi kirjeldus. 4) Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 4 lõige 4 eraldi paragrahviks (nt § 5) pealkirjaga „Tundlikkuse analüüs“ ja sõnastada see järgmiselt: „ § 5. Tundlikkuse analüüs (1) Emitent peab tegema kord aastas vähemalt järgmiseid tundlikkuse analüüse: / Eelnõu § 4 lõike 4 punktid / 2/4 (2) Emitent peab tundlikkuse analüüside tulemused esitama Finantsinspektsioonile kolme kuu jooksul emitendi majandusaasta lõppemisest arvates.“. Eelnõu § 4 lõikes 4 niivõrd ettekirjutavad eeldused nn põhistressitesti läbiviimiseks nagu hetkel on sätestatud lähevad vastuollu viidetega Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) stsenaariumile. Toetame mõtet Eelnõusse sisse tuua üksikute tegurite stressitestid standardiseeritud ettekirjutatud kujul, kuid need peaksid olema informatiivse iseloomuga ja neid ei ole vaja katta tagatisvaraga. Nende eelduste eesmärk on hinnata portfelli tundlikkust teatud riskitegurite suhtes. 5) Teeme ettepaneku Eelnõust välja jätta § 4 lõiked 5 ja 6, sest need sätted on juba käsitletud detailsemalt eespool (vt käesoleva kirja punkti 1). Finantsinspektsiooni hinnangul on vajalik Eelnõuga reguleerida nii üksikute riskitegurite stressitest kui ka vähemalt kõiki tegureid hõlmava stressitesti tegemine ning hinnata tuleb kahte erinevat väljundit. 4. Eelnõu § 5 lõige 2 Selles sättes jääb ebaselgeks, kas erinevate riskide kahjudest tuleb leida suurim ja arvestada tuleb vaid sellega. Selgitame omalt poolt, et Finantsinspektsiooni ootus on, et tulemused tuleb agregeerida või arvestada vähemalt koosmõju, st näiteks kinnisvarahindade langus koos makseviivituse riskiga vms. Lisaks peaks Eelnõus täpsemalt kirjeldama suurima kahju võrra kantavate tagatiste suuruse leidmist. Hetkel ei ole selge, kas suurim kahju, mille võrra tagatisi lisatakse, on arvestatud stressitud väärtuste pealt ning kas lisatavad tagatised kantakse n.ö. stressitud väärtuse alusel. Näiteks, kui kinnisvara hindade languse tõttu tekib tagatiste puudujääk stressistsenaariumis, siis peaks määruses olema selgelt sätestatud, et kas lisatavate laenude summa leitakse samuti stressitud kinnisvarahindade alusel. Pakume lahendust nagu kirjeldatud käesoleva kirja punktis 1. 5. Eelnõu § 5 lõiked 2 ja 3 Palume asendada Eelnõu § 5 lõiked 2 ja 3 sätetega, mis kirjeldavad järgmisi põhimõtteid: 1. Emitent peab tagatisvara puudujäägi hindamisel lähtuma suurimast tagatise puudujäägist, mis on tuvastatud käesoleva kirja punkti 1 alampunktides 4 ja 5 nimetatud stressitestides. 2. Juhul kui käesoleva kirja punkti 1 alampunktis 6a nimetatud hindamise tulemusel ei vasta tagatise väärtus PandiKS § 18 lõigetes 1, 2 ja 21 kehtestatud nõuetele, siis peab emitent tagatisregistrisse kantud varasid suurendama või need asendama selliselt, et käeoleva kirja punkti 1 alampunktis 6a nimetatud hindamisel puudujääki ei tekiks. 3. Juhul kui käesoleva kirja punkti 1 alapunktis 6b nimetatud hindamise tulemusel ei vasta tagatise väärtus PandiKS § 18 lõigetes 1, 2 ja 21 sätestatud nõuetele, siis peab emitent tagama puudujäägi summas koormamata kõlblike varade olemasolu, mida on võimalik vajadusel koheselt tagatisregistrisse kanda. Ehk teisisõnu, stressitesti katteks peavad emitendil olema varad, kuid neid ei pea tagatisregistrisse kandma. Eeltoodud muudatused on vajalikud, et muuta stressitesti nõudeid konkreetsemaks ja kajastatud oleks Eelnõus kokkulepe, mis PandiKS muutmise eelnõu menetlemisel Pangaliiduga saavutati. 6. Eelnõu § 5 lõige 4 Eelnõu näeb ette Finantsinspektsioonile uue loamenetluse korra. Finantsinspektsioon ei toeta ega nõustu ettepanekuga, et tagatisregistrisse kantavaid tagatisi võib vähendada vaid Finantsinspektsiooni loal. Igasugune loa menetlus eeldab nii kriteeriume, tingimusi kui ka kaalutlusi, et milliste aluste esinemisel ja tingimuste täitmisel võib loa anda või jätta selle andmata. Kuivõrd Finantsinspektsiooni nimel saab lube anda vaid juhatus, siis sellega kasvab ka Finantsinspektsiooni halduskoormus uue loamenetluse näol. Lisaks palume analüüsida, kas 3/4 määrusega saab Finantsinspektsioonile vastava kohustuse panna. Leiame, et sellised loamenetlused peaksid olema reguleeritud seaduse mitte määruse tasandil. Lisaks märgime, et tagatisregistris tehakse korrektsioone väga sageli (nt 2 korda kuus), osad tagatised kantakse välja ja asendatakse uutega. Nii Finantsinspektsiooni kui emitendi vaatest ei ole realistlik taotleda kõikidele välja kandmistele Finantsinspektsiooni luba. Eelnevast tulenevalt palume nimetatud sätte Eelnõust välja jätta. 7. Üldine tähelepanek Eelnõu § 2 lõikes 6, § 3 lõike 2 punktis 5 ning lõikes 3 võiks selguse huvides lisada juurde „käesolev määrus“ vastavas käändes, et oleks selgelt arusaadav, et peetakse silmas just määruse enda õigusnorme. Finantsinspektsioon palub käesolevas kirjas välja toodud tähelepanekuid ja ettepanekuid eelnõu menetlemisel võtta arvesse. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Marju Kohv 668 0538 [email protected] 4/4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel