EELNÕU
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva
Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
§ 1. Konventsiooni ratifitseerimine
Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist,
arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon (edaspidi
konventsioon), millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2013. aasta 7. märtsil.
§ 2. Konventsiooni artikli 46 lõikest 13 tulenev deklaratsioon
Teatada kooskõlas konventsiooni artikli 46 lõikega 13, et Eesti Vabariigis on rahapesu
andmebürooks konventsiooni mõistes Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv
valitsusasutus Rahapesu Andmebüroo.
§ 3. Konventsiooni artikli 53 lõigetest 1, 3 ja 4 tulenevad deklaratsioonid
Ratifitseerimisel esitada konventsiooni artikli 53 lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt järgmised
deklaratsioonid:
1) kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõikega 4 deklareerib Eesti Vabariik, et konventsiooni
nimetatud sätet rakendatakse vaid riigisiseses seaduses konkreetselt nimetatud kuritegude
puhul;
2) kooskõlas konventsiooni artikliga 19 deklareerib Eesti Vabariik, et lõike 3 alusel jälgitakse
kontosid Eesti õiguses sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, kogudes
informatsiooni kontol toimunud tehingute kohta nädalase viitega, ja lõike 5 alusel laiendatakse
sätet üksnes neile finantsasutustele, kes avavad klientidele IBAN-koodiga maksekontosid;
3) kooskõlas konventsiooni artikli 24 lõikega 3 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab artikli
24 lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides;
4) konventsiooni artikli 31 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et kohtudokumendid
toimetatakse kätte Justiitsministeeriumi kaudu;
5) konventsiooni artikli 33 lõike 1 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et keskasutus on
Justiitsministeerium;
6) konventsiooni artikli 35 lõike 3 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et Eesti asutustele
esitatakse taotlused ja nende lisad koos ingliskeelse tõlkega;
7) konventsiooni artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud
informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse
saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“.................... 2021. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus….
(allkirjastatud digitaalselt)
Vabariigi Valitsuse nimel
Heili Tõnisson
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa
Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seadusega ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu (edaspidi EN) rahapesu ning kriminaaltulu
avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon1
(edaspidi konventsioon), mis avati allakirjutamiseks 16. mail 2005 Varssavis. Konventsioonile on
seisuga 30. juuni 2021 alla kirjutanud 42 riiki ja Euroopa Liit ning ratifitseerinud 37 ENi
liikmesriiki2. Konventsioon jõustus 1. mail 2008.
Kuritegevus on muutumas üha enam rahvusvaheliseks probleemiks. Seetõttu tuleb võitluses
kuritegevusega rakendada rahvusvahelisel tasemel kaasaegseid ja efektiivseid meetmeid. Üheks
selliseks meetmeks on kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmine. Ühise eesmägi
saavutamiseks tuleb luua hästitoimiv rahvusvaheline koostöövõrgustik.
Olemasolevatest rahvusvahelistest õigusaktidest on konventsiooniga seotud:
Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise
konventsioon3 (edaspidi EN 1990. aasta konventsioon);
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) terrorismi rahastamise tõkestamise
rahvusvaheline konventsioon4 (edaspidi ÜRO 1999. aasta konventsioon);
ÜRO Julgeolekunõukogu 15. oktoobri 1999. aasta resolutsioon 1267 (1999) olukorrast
Afganistanis;
ÜRO Julgeolekunõukogu 28. septembri 2001. aasta resolutsioon 1373 (2001) terrorismi
ohust rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule5 (edaspidi Julgeolekunõukogu resolutsioon).
Samuti võib konventsiooniga seotuks pidada ka järgmisi õigusakte:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu
arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L, 29.04.2014, lk 39–50);
Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon koos lisaprotokollidega
(CETS 30, CETS 99, CETS 182);
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon
(MLA 2000);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi
rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse
1
Kättesaadav: http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/html/198.htm
2
Kättesaadav: http://conventions.coe.int/treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=198&CM=0&DF=&CL=ENG.
3
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon (RT II 2000, 7, 41), avaldatud
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/78128, jõustunud Eesti suhtes 01.06.2002
4
Terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvaheline konventsioon (RT II 2002, 12, 45), Avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/94698, jõustunud Eesti suhtes 22.04.2002
5
Julgeolekunõukogu resolutsioon kättesaadav: http://daccess-dds-
ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N01/557/43/PDF/N0155743.pdf?OpenElement
1
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv
2006/70/EÜ (ELT L, 05.06.2015, lk 73–117), muudetud direktiividega (EL) 2018/843
(ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74) ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–
163);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta
kriminaalõiguse abil (ELT L, 12.11.2018, lk 22–30);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L, 28.11.2018, lk 1–38);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid
finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel,
avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L, 17.07.2019, lk 122–137).
Rahapesu ei ole uus nähtus – kurjategijad on alati üritanud varjata kuritegelikul teel saadut, kuid
selleks on välja kujunenud uued võimalused. Kriminaaltulu vajab edasi investeerimiseks „puhtaks
pesemist“. Organiseeritud kuritegelikud rühmitused varjavad ja investeerivad kuritegelikku vara
järjest rohkem muus riigis kui selles, kus kuritegu toime pandi. Rahapesu hõlmab keeruliste
finantsoperatsioonide tegemist (paigutamine, laotamine, integreerimine) eesmärgiga varjata vara
ebaseaduslikku päritolu ja suunata kuritegelikul teel saadud vara puhtaks pesemise järel
seaduslikku majanduskäibesse, mis suurendab majanduse ja finantssüsteemi haavatavust ja
mõjutab majanduse toimimist tervikuna: moonutades konkurentsi, soodustades varimajandust ning
kahjustades riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust.
Finantssüsteemi kuritarvitamine ei ole seotud ainult kriminaaltulu säilitamisega ja kasutamisega
läbi rahapesuskeemide. Rahapesule sarnaseid skeeme kasutatakse ka terrorismi rahastamiseks, kus
kurjategijad kasutavad enda huvides ära muuhulgas heategevuslikke asutusi ja organisatsioone.
Terrorismi rahastamist puudutavate sätete lisamist konventsiooni on põhjendatud mitmete
asjaoludega: terrorismi rahastamise seotus rahapesuga on rahvusvahelistelt teada; kehtestatud
meetmed võimaldavad efektiivselt võidelda nii rahapesu kui terrorismi rahastamisega; riikide
rahapesu tõkestavate üksuste koostöö praktikas on seotud lisaks rahapesule terrorismi rahastamise
tõkestamisega; konventsioon sisaldab võrreldes varasemaga uusi sätteid rahapesuga võitlevate
üksuste ülesannete ja pädevuse kohta, mida on keeruline käsitleda, kui välja jätta terrorismi
rahastamine; rahapesuga võitlevate üksuste valduses olevat informatsiooni kasutatakse ka
terrorismi rahastamise tõkestamiseks.
Euroopa Nõukogu oli esimene rahvusvaheline organisatsiooni, mis käsitles demokraatiale ja
õigusriigile rahapesust tulenevate ohtude vastu võitlemiseks vajalike meetmete võtmise tähtsust.
Selle teemaga tegelemine viis 1990. aasta konventsiooni läbirääkimiste pidamiseni ja
vastuvõtmiseni (EN 1990. aasta konventsiooni lühend on CETS nr 141, kutsutakse ka Strasbourgi
konventsiooniks). EN 1990. aasta konventsiooni rakendamise käigus leiti, et seda on vaja täiendada
veel ühe olulise elemendiga: võitlusega terrorismi rahastamise vastu, mis viis 2005. aastal
konventsiooni uue teksti vastuvõtmiseni Varssavis. Varssavi konventsiooni eesmärk on hõlbustada
rahvusvahelist koostööd ja täiendada olemasolevaid EN-i dokumente rahapesu valdkonnas, see on
olnud nn võtmedokumendiks, millele on viidatud rahapesualastes poliitilistes avaldustes ning
tegevusprogrammide väljatöötamisel.
Terrorismi rahastamise ja rahapesu tõkestamiseks rakendatavad meetmed ja rahvusvaheline
koostöö on rahapesu andmebüroode töö alustalad, kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemid
2
hõlmavad üldjuhul mitmeid riike ning nende tõkestamine eeldab riikideülest koostööd. Praegu ei
ole ühtki teist rahvusvahelist konventsiooni, mis oleks sarnaselt kesksel kohal nii rahapesu ja
terrorismi rahastamise preventsiooni kui ka järelevalve reguleerimisel. EN 1990. a
konventsiooniga liitudes (Eesti ratifitseeris selle konventsiooni 10. mail 2000) näitas Eesti
valmisolekut ja tahet tõhustada ja hõlbustada rahvusvahelist koostööd nii rahapesu tõkestamisel
kui ka kriminaaltulu avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel.
Varssavi konventsioonile kirjutas 7. märtsil 2013. aastal Eesti Vabariigi nimel alla erakorraline ja
täievoliline suursaadik, alaline esindaja ENi juures Gea Rennel6.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Ratifitseerimise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja
arvestuspoliitika osakonna jurist Ülle Eelmaa (töölt lahkunud), sama osakonna jurist Kati Tee (töölt
lahkunud), sama osakonna jurist Henrik Mägi (
[email protected]; 611 3124) ja sama osakonna
nõunik Sören Meius (
[email protected]; 311 3630) ning kindlustuspoliitika osakonna jurist
Linda Lelumees (
[email protected]; 611 3550). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa
(
[email protected]; 611 3549) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]).
Konventsioon on eesti keelde tõlgitud Justiitsministeeriumi endises õigusloome ja õiguskeele
talituses ning selle eestikeelset tõlget on tänapäevastatud ja korrigeeritud vastavalt
Välisministeeriumi soovitustele.
1.3. Märkused
Karistusseadustikku (edaspidi KarS) ja kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi KrMS) on
täiendatud konventsiooni rakendamisega seonduvalt, kuna vastavad muudatused tingis EL
direktiivi 2014/42/EL üle võtmine ning pärast konventsiooni allkirjastamist on vastu võetud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse7 (edaspidi RahaPTS) uus terviktekst.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise
ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus ülevõtmiseks muudeti KarS 7. peatüki konfiskeerimisega
seonduvat regulatsiooni ning KrMS-s arestimise ja konfiskeerimisega seonduvaid ning
konfiskeeritud vara valitsemise ning riigi hoiule jäänud vara võõrandamise või hävitamise sätteid.
Kuna Eesti õigus on konventsiooniga kooskõlas, siis konventsiooni ratifitseerimiseks täiendavaid
muudatusi seadustes vaja ei ole.
Konventsioon tuleb Riigikogus ratifitseerida välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 2 alusel, mille
kohaselt peab Riigikogu ratifitseerima lepingud, mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste
vastuvõtmist, muutmist või tühistamist.
6
„Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi
rahastamist käsitleva konventsiooni“ heakskiitmine ja volituse andmine (RT II, 12.02.2013, 5), avaldatud Riigi
Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/212022013005
7
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RT I, 17.11.2017, 38), avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017038
3
2. Seaduse eesmärk
Seadusega ratifitseeritakse EN konventsioon ja luuakse võimalused selle kohaldamiseks.
Konventsiooni eesmärgid on järgmised:
EN-i liikmesriikide suurema ühtsuse saavutamine;
ühtse kriminaalpoliitika järgimine;
nüüdisaegsete ja tõhusate rahvusvaheliste meetodite kasutamine järjest enam
rahvusvaheliseks probleemiks muutuvate raskete kuritegude ärahoidmisel;
hästitoimiva rahvusvahelise koostöö süsteemi loomine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 ratifitseeritakse konventsioon.
Paragrahvidega 2 ja 3 tehakse deklaratsioonid, mille sisu avatakse seletuskirja vastavates artiklites.
Konventsioon koosneb 7 peatükist ja 56 artiklist ning lisast.
Preambulis viidatakse rahvusvahelistele konventsioonidele, soovitustele ja resolutsioonidele, mida
kohaldatakse lisaks konventsioonis sätestatule ja mis aitavad võidelda rahapesu ja terrorismiga nii
ENi kui ka ÜRO raames.
I peatükk. Mõisted
Artikkel 1 defineerib mõisted, mis moodustavad ENi 1990. aasta konventsiooni ja ratifitseeritava
konventsiooni rahvusvahelise koostöö toimimise põhialused ning määravad II peatüki kohaldamise
ulatuse. Mõistetest on konventsioonis defineeritud vaid need, mis on vaieldamatult vajalikud, et
korrektselt kohaldada nii ENi 1990. aasta konventsiooni kui ka käesolevat konventsiooni. Mitmed
mõisted on defineeritud võimalikult laiaulatuslikult tagamaks iga riigi seadusandluse hõlmatus
1990. aasta konventsiooniga ja käesoleva konventsiooniga.
Mõiste „kriminaaltulu“ on määratletud võimalikult ulatuslikult, et võimaldada kurjategijalt ära
võtta mistahes majanduslik hüve, mis on pärit või saadud kuritegelikust tegevusest. Konventsiooni
artikli 28 lõike 4 punkti b kohaselt võib koostööst keelduda, kui koostöö on vastuolus taotluse
saanud konventsiooniosalise seadustes kehtestatud konfiskeerimispiirangute põhimõtetega kuriteo
ja kriminaaltuluna vaadeldava majandushüve seose või kuriteo ja kuriteovahendina kvalifitseeruva
vara seose kohta. Seega on oluline, et kuriteovahendite või kaudselt kuritegevusest tuleneva tulu
puhul ei oleks võimalik keelduda koostööst põhjusel, et seos konfiskeeritava vara ja kuriteo vahel
on nõrk või väheoluline.
Majanduslik hüve, mis on riikides väga erinevalt määratletud, ei saa olla konventsiooni seletuskirja
kohaselt konventsiooni kohaldamise takistuseks ja koostööst keeldumise aluseks.
Vara mõiste sätestamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi
RahaPTS) on eeskujuna kasutatud rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis
3 toodut. Mõiste on detailsem tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 66 sätestatud
vara mõistest, mistõttu tuli ka RahaPTS kontekstis mõiste eraldi defineerida, et hõlmata väga
erinevad vara avaldumise vorme. Rahapesu kontekstis võib öelda, et oluline on majanduslik
väärtus, mitte see, millisel kujul vara väljendub. Asjad ja õigused, millel majanduslik väärtus
puudub, ei saa olla rahapesu objektiks. Vara on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust
või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning
4
sellisest esemest saadud kasu. Süüteoga saadud vara mõiste on sisustatud KarS § 831 lg 11 ja see
vastab direktiivis 2014/42/EL sätestatud vara mõistele. Süüteoga saadud vara on süüteoga otseselt
saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Mõistet kasutatakse süüteoga saadud vara
konfiskeerimise kontekstis. Lisaks on KarS § 831 lg 12 ja § 832 lg 1 ja 11 sätestatud osaliselt
süüteoga saadud vara, kuriteoga saadud vara ja osaliselt kuriteoga saadud vara.
Mõiste „kuritegu“ võeti konventsioonis kasutusele teadlikult, eesmärgiga määratleda
konventsiooni kohaldamise ulatus vaid kuritegeliku tegevusega.
Kriminaaltulu sõnastus ei välista vara, mis võib olla üle antud kolmandatele isikutele ja on
kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonis8
sätestatud kriminaaltulu definitsiooniga.
Konventsiooni seletuskiri selgitab, et mõistet „kuriteovahendid“ tuleb tõlgendada rahvusvahelise
koostöö toimimise tagamise eesmärgil võimalikult laiaulatuslikult. Teatud juhtudel võib
defineerida mõistet kui vara, mida kasutatakse kuriteo toimepanemiseks. Need kuriteovahendid,
mida kasutati kuriteo toimepanemiseks ettevalmistavates tegudes või millega takistati kuriteo
avastamist, on väljaspool konventsiooni määratlust ning nende määratlemine kuriteovahenditeks
sõltub taotluse esitanud konventsiooniosalise seadusandlusest.
„Konfiskeerimise“ mõiste määratlemine konventsioonis on tingitud vajadusest väljendada
põhimõtet, et konventsioon hõlmab vaid kuritegelikku tegevust ning riikide kohtusüsteemi
erinevused ja protseduurireeglid ei ole konventsiooni kohaldamisel takistuseks. Näiteks ei ole
konfiskeerimine mõnes riigis sanktsioon, vaid garantii või muu abinõu ja seega ongi oluline vaid
konfiskeerimise seotus kuritegeliku tegevusega. Konventsioon kohaldub vaid kohtu poolt
määratud konfiskeerimiste suhtes, seejuures mõiste „kohus“ all mõeldakse Euroopa Inimõiguste
konventsiooni9 artiklis 6 sätestatut. Konfiskeerimise mõiste hõlmab muuhulgas vara üleandmist
riigile.
Mõiste „eelkuritegu“ viitab kuriteole, millest pärineb rahapesu kuriteos kasutav vara ehk kuritegu,
millega kaasnes ebaseaduslik tulu ja mis kutsus esile rahapesu kuriteo. Eestis kohaldatakse
rahapesu ja terrorismi rahastamise eelkuritegude suhtes kõiki kuritegusid hõlmavat käsitlust (all
crime approach), mis tähendab seda, et eelkuriteoks kvalifitseerumisel ei ole välistatud teatud
süüteod, samuti ei ole eelkuritegudena kvalifitseerumisel sätestatud piiranguid karistuse liigi või
karistuse alampiiri kohta.
„Rahapesu andmebüroo“ on esimene uus mõiste konventsioonis. Rahapesu andmebüroo
definitsioon tuleneb Egmont Groupi10 poolt väljatöötatud ja rahvusvaheliselt kokku lepitud
sõnastusest. Rahapesu andmebüroo mõiste on seotud konventsiooni artikli 12 lõikega 1, mis
sätestab rahapesu andmebüroo loomise nõude vastavalt konventsiooni definitsioonile.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt tähendab keskne riiklik asutus seda, et rahapesu andmebüroo
ei kanna mingisugust poliitilist eesmärki. Konventsioon sätestab rahapesu andmebüroo õigusliku
pädevuse miinimumnõuded. Sõna „vastuvõtmine“ tähendab, et rahapesu andmebüroo töötab
rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud edastatavate avalduste (teadete) vastuvõtmise keskse
8
Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni
ratifitseerimise seadus (RT II 2003, 1, 1), avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/236606.
9
Euroopa Inimõiguste konventsioon, kättesaadav: http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/Html/005.htm
10
Rahapesu andmebüroode koostöövõrgustik, kodulehekülg: http://www.egmontgroup.org/ .
5
asutusena. Rahapesu andmebüroo definitsiooni sulgudes olev: „ja kui lubatud, siis ka nõudmine“
tähendab seda, et mõned, kuid mitte kõik rahapesu andmebürood, on pädevad küsima
finantseerimisasutustelt ja mittefinantseerimisasutustelt ka sellist lisainformatsiooni, mis jääb
väljapoole rahapesu andmebüroole esitatud teateid.
„Analüüsimine“ tähendab konventsiooni kohaselt esmast hinnangu andmist esitatud teate
asjakohasuse ja olulisuse kohta. Analüüsi tulemusel selgitatakse välja vajadus edastada teade
uurimisasutustele. Seega eristatakse analüüsi ja uurimise faase. Vastavalt konventsiooni
seletuskirjas antud selgitustele, mõeldakse edastamise all seda, et rahapesu andmebürood peavad
teatisega edastatud infot selle analüüsimise järgselt saama jagada vähemalt riigisiseste asutustega
ja teiste riikide rahapesu andmebüroodega.
„Finantsinformatsiooni“ all mõistetakse konventsioonis andmeid, mida rahapesu andmebürood
kasutavad ja jagavad omavahel, et avastada ning võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega.
Kahtlustatav kriminaaltulu ja potentsiaalne terrorismi rahastamine viitab asjaolule, et
finantsinformatsioon, mis edastatakse teate esitamisel rahapesu andmebüroole, on seotud
tehingutega, mille suhtes on tekkinud rahapesukahtlus FATFi11 soovituse nr 20 kohaselt või on
tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla terrorismi rahastamise toetamise kavatsusega.
Konventsiooni seletuskirjas on täpsustatud, et potentsiaalne terrorismi rahastamine tähendab seda,
et piisab kahtlusest, et vahendeid võidakse teate edastaja arvates kasutada terrorismi rahastamiseks,
mitte seda, et tegemist peab olema tõendite või faktide vähesusega võimaliku kuriteo kohta.
Keelumärke seadmise ja arestimise definitsioon tuleneb ÜRO korruptsioonivastasest
konventsioonist12, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO
konventsioonist ja EL Nõukogu raamotsusest 2003/577/JSK, 22.07.2003, vara või tõendite
arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus13. Eelnimetatud raamotsus on nüüdseks
asendunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L, 28.11.2018, lk 1–38).
Laiendades konventsiooni kohaldamist ka võitluses terrorismi rahastamisega, otsustati siduda
mõiste „terrorismi rahastamine“ juba rahvusvaheliselt kokkulepitud ja ÜRO 1999. aasta
konventsiooni artiklis 2 lõikes 1 sätestatule, millele käesolevas konventsioonis ka viidatakse.
Terrorismi rahastamise keeld laieneb muuhulgas artikli 2 lõikes 1 nimetatud rikkumiste katsetele
ja nende organiseerimisele.
II peatükk. Terrorismi rahastamine
Artikkel 2. Konventsiooni rakendamine terrorismi rahastamise puhul
11
FATF, täisnimega Financial Action Task Force, eesti keeles rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide
valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning
meetodeid ja edendab sellealast poliitikat. Eesti hetkel FATF liige ei ole. FATFi 40 soovitust on kättesaadavad:
https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf
12
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon (RT II 2010, 4, 10), avaldatud Riigi
Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13275271.
13
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32003F0577.
6
Konventsiooni artikli 2 lõige 1 sätestab nõude, et konventsiooniosalised peavad võtma riiklikul ja
rahvusvahelisel tasemel kasutusele kõik vajalikud meetmed, sh ennetavad, konfiskeerimise ja
rahvusvahelise koostöö meetmed võitlemaks terrorismi rahastamisega. Seega kohalduvad artikli 2
lõike 1 sätted nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise tõkestamisele.
Konventsiooni artikli 2 lõige 2 sätestab üksikasjalikumalt konventsiooniosaliste kohustuse
avastada, leida, kindlaks teha, seada keelumärke või arestida ja konfiskeerida ebaseadusliku
päritoluga vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mistahes viisil osaliselt või täielikult
terrorismi rahastamiseks, või sellisest kuriteost saadud kriminaaltulu ning teha sellel eesmärgil
võimalikult laiaulatuslikku koostööd.
Artikli 2 lõike 2 sõnastus on inspireeritud ÜRO 1999. aasta konventsiooni artiklist 8, kindlustades
konventsiooni kohaldumise terrorismi rahastamise spetsiifilistele tunnustele, kus kuritegelikel
eesmärkidel kasutatav vara ei pruugi olla alati kuritegelikul teel omandatud, vaid tegemist võib olla
ka täiesti legaalset päritolu varaga.
Käesoleva peatüki sätete eesmärgiks on võimaldada õiguskaitseorganitel kasutusele võtta
konventsiooni peatükis III ja VI kirjeldatud meetmed, sealhulgas olukorras, kus vara kasutatakse
terroristliku akti toimepanemise vahendina või vara näol on tegemist tuluga terroristlikust
tegevusest.
III peatükk. Riiklikud meetmed
1. osa – Üldsätted
Artikkel 3. Konfiskeerimine
Konventsiooni seletuskiri täpsustab, et III peatüki 1. osa sätted on sõnastatud selliselt, et juhul kui
konventsiooniosaline juba omab vajalikke meetmeid, ei ole täiendavate seadusandlike muudatuste
tegemine vajalik.
Eestis eksisteerib kaks konfiskeerimissüsteemi: karistusõiguslik konfiskeerimine ja haldusõiguslik
konfiskeerimine. Karistusõiguslik konfiskeerimine eeldab isiku süüdimõistmist ja konfiskeerimine
otsustatakse süüteomenetluses või pärast selle lõppu. Vastav regulatsioon tuleneb KarS-st ja
kriminaalmenetluse seadustikust (edaspidi KrMS). KarS-i sätete kohaselt võib kohus konfiskeerida
vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks ning seaduses
sätestatud juhtudel vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks
kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende
konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kohus võib eelnimetatud juhtudel konfiskeerida
vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui
ta:
1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo
toimepanemisel või ettevalmistamisel,
2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel,
kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või
3) teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
7
Süüteoga saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831) eelduseks on see, et isik on toime pannud
tahtliku süüteo, selle süüteoga on saadud vara, see vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal
toimepanijale või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandale isikule, konfiskeerimine ei ole
süüteo asjaolusid ja isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav, vara väärtus ei ole vara
hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalsel väike ja puudub piisav
alus vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil. Kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) tingimuseks on, et seda kohaldatakse KarS-s
sätestatud juhtudel ning juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos ja konfiskeerida võib osa kuriteo
toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo
olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu
põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise
vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik
tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Karistusõiguslikku konfiskeerimist, sh vara
laiendatud konfiskeerimist kohaldatakse KarS-s teatud tingimustel ka kolmandale isikule kuuluva
vara suhtes. Mõistes isiku süüdi rahapesus või terrorismi rahastamises, võib kohus kohaldada
laiendatud konfiskeerimist (KarS § 394 lg 6, § 237³ lg 3).
RahaPTS § 57 lõike 7 alusel võib prokuratuur või Rahapesu Andmebüroo (RAB) halduskohtule
esitada taotluse vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise
piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat
kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RABile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast
loobuda. Nii süüteo toimepanemise vahendi, kuriteo vahetu objekti kui süüteoga saadud vara
konfiskeerimine, sh vara laiendatud konfiskeerimine eeldab süüteos või kuriteos süüdimõistmist.
RahaPTSi alusel vara riigi omandisse kandmise eelduseks on tingimus, et ühe aasta jooksul pärast
vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud kindlaks teha vara legaalset omanikku.
Artikli 3 lõike 1 sätestamine on konventsioonis vajalik seetõttu, et mitmed riigid ei oma piisavalt
laiaulatuslikku ja efektiivset seadusandlikku regulatsiooni konfiskeerimise rakendamiseks.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt peavad riigid eelkõige õiguslikult tagama, et kuriteovahendite
ja kriminaaltulu konfiskeerimine oleks võimalik ning tagama õiguslike meetmetega ka
riikidevahelise koostöö konventsiooni artikli 15 lõikes 2 sätestatud ulatuses.
Vara kriminaaltulu väärtuses viitab kohustusele kehtestada meetmed, mis võimaldavad
konventsiooniosalistel vara väärtuse hindamise alusel konfiskeerimise määruste täitmist,
rahuldades nõudeid muule varale, sh varale, mis on legaalselt soetatud. Konfiskeeritava vara
väärtuse hindamise aluseks võetakse seejuures ikkagi ebaseaduslikult saadud tulu. Vastavalt KarS-
s sätestatule võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele,
kui süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara KarS § 832 tähenduses,
kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle
äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas.
Rahapesu objektiks oleva vara puhul võib kõne alla tulla mõningane kattumine mõistetega vara ja
kuriteovahendid, seepärast selgitatakse konventsiooni seletuskirjas, et iga konventsiooniosaline
võib valida, mis on tema jaoks enam kohaldatav tingimusel, et igasuguse käesolevas artiklis
sätestatud vara konfiskeerimine oleks teostatav. KarS-i järgi võib kohus kohaldada rahapesu
vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimist, süüteoga saadud vara konfiskeerimist ja kuriteoga
saadud vara laiendatud konfiskeerimist. Terrorismi rahastamise kuriteos süüdimõistmisel võib
samuti kohaldada vara laiendatud konfiskeerimist.
8
Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib konventsiooniosaline artiklis nimetatud kuriteovahendite
konfiskeerimist piirata nende kuriteovahenditega, mis on spetsiaalselt kuriteo toimepanemise
otstarbeks kasutusele võetud (kohandatud) või võib välistada konfiskeerimisest sellised
kuriteovahendid, mille väärtus ei vasta proportsionaalselt õigusrikkumise raskusastmele.
Artikli 3 lõige 2 piirab konventsiooniosaliste võimalust teha deklaratsioon rahapesu ja
konventsiooni lisas nimetatud kuritegude välistamiseks. Nimetatud deklaratsiooni tegemise ulatuse
määratlemine on oluline artikli 3 lõikes 1 konfiskeerimismeetmete tunnustamise aspektist ja
sellisena võtab konventsioon arvesse kõik erinevad eelkuritegude käsitlusviisid. Konventsioon
hõlmab konfiskeerimiste osas kõiki kuritegusid hõlmava lähenemisviisi, kui ka loetletud
kuritegusid hõlmava lähenemisviisi, samuti teatud karistuste alampiiri hõlmava käsitlusviisi.
Konventsiooni lisas on toodud miinimumloetelu kuritegudest, mille suhtes peab saama kohaldada
konfiskeerimist ja mida ei saa välistada artikli 3 lõike 2 kohaselt. Konventsiooni lisaks olev
õigusrikkumiste loetelu on identne FATFi soovituste sõnaseletustes olevate kindlaksmääratud
õigusrikkumiste kategooriatega14. Lisas loetletud kuritegude ulatuse määratlemisel võib iga
konventsiooniosaline otsustada, kuidas riik nimetatud kuritegusid defineerib ja millistele
tunnustele raske kuritegu peab vastama.
Eestis on süüteoga saadud vara konfiskeerimine ette nähtud iga süüteo, s.t kõikide kuritegude ja
väärtegude puhul. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on aga võimalik vaid nn
konkreetsesse kuritegude kataloogi kuuluvate kuritegude puhul. Kehtiva KarS § 832 lõike 1
kohaselt võib kohus, mõistes isiku süüdi kuriteos, KarSis sätestatud juhtudel konfiskeerida osa
kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui
kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või
muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või
sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole
kuriteoga saadud varaga. Muuhulgas on rahapesualaste ja terrorismi rahastamise süütegude puhul
võimalik kohaldada vara laiendatud konfiskeerimist. Kuna Eesti õigus võimaldab nii süüteoga
saadud vara kui kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida iga kuriteo korral, siis ei ole vajalik
artikli 3 lõikes 2 sätestatud deklaratsiooni tegemine.
Artikli 3 lõige 3 sätestab võimaluse rakendada kohustuslikku konfiskeerimist. Konventsiooni
seletuskirjas selgitatakse, et käesoleva sätte puhul ei ole tegemist konventsioonist tuleneva
kohustusliku konfiskeerimisega, vaid konventsiooniosaline võib kohaldada teatud juhtudel
kohustuslikku konfiskeerimist. Soovitav on sätestada kohustuslik konfiskeerimine teatud raskete
kuritegude puhul ning kuritegude puhul, kus ei ole konkreetset kannatanut, kes nõuaks kahju
hüvitamist (nt narkokaubandus) või pettuste puhul, kus kannatanute arv ei pruugi olla teada.
Eestis on otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine kohustuslik iga kuriteo liigi puhul ja
lähtutakse põhimõttest, et kuritegude toimepanemine ei tohi ennast ära tasuda.
Artikli 3 lõige 4 sätestab võimaluse raskete kuritegude puhul kohaldada pööratud
tõendamiskoormust konfiskeeritava vara päritolu või väidetava kriminaaltulu legaalse päritolu
tõendamiseks. Millise raske kuriteo puhul pööratud tõendamiskoormust rakendada, seda otsustab
14
FATFi 40 soovitust on kättesaadavad: https://www.fatf-
gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf
9
iga konventsiooniosaline seadusega. Konventsiooniosalise otsus selles küsimuses ei ole aluseks
vastuväidete esitamiseks konventsiooni täitmise kontrollimise protseduuride läbiviimisel.
Konventsiooni artikli 53 lõige 4 alusel võib konventsiooniosaline teha reservatsiooni pööratud
tõendamiskohustuse rakendamise välistamiseks, osaliseks rakendamiseks või deklareerides viisi,
kuidas konventsiooniosaline kavatseb konventsiooni artikli 3 lõiget 4 rakendada. Seetõttu on
vajalik teha konventsiooni ratifitseerimisel deklaratsioon selle kohta, et pööratud
tõendamiskoormust kohaldatakse vaid vara laiendatud konfiskeerimise puhul. Eesti õiguse
kohaselt on laiendatud konfiskeerimine võimalik üksnes juhul, kui vastav eriosa kuriteokoosseis
laiendatud konfiskeerimise võimaluse ette näeb.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei tule artikli 3 lõiget 4 tõlgendada kui kohustust juurutada
kriminaalmenetluses pööratud tõendamiskoormuse rakendamist kohtualuse süüdimõistmiseks
kuriteos. Konventsiooni seletuskirja punktis 72 on viidatud EIK 5.7.2001 otsusele kohtuasjas
Phillips vs. Ühendkuningriik (41087/98), kus EIK aktsepteeris ümberpööratud tõendamiskoormust
pärast isiku süüdimõistmist läbi viidud konfiskeerimismenetluses, mida ei loetud uue süüdistuse
esitamiseks ega uueks kriminaalmenetluseks, vaid karistuse mõistmise etapi osaks. Konventsiooni
artikli 6 lõike 2 (süütuse presumptsioon) rikkumist ei leitud põhjusel, et isik oli juba süüdi
mõistetud ning konfiskeerimine põhines sel otsusel. Konventsiooni seletuskirjast nähtuvatest
Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest järeldub, et kuritegeliku tulu konfiskeerimine ja
pööratud tõendamiskoormuse rakendamine ei ole tingimata vastuolus Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ja selle konventsiooni esimese protokolli artiklis 1
sätestatuga.
KarSi järgi kohaldatakse pööratud tõendamiskoormust kuriteoga saadud vara laiendatud
konfiskeerimise korral ja konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist
ei ole kuriteoga saadud varaga. Kuivõrd kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine ei ole
obligatoorne, saab kohus igal konkreetsel juhul otsustada, kas laiendatud konfiskeerimise
kohaldamine on põhjendatud või mitte. Seejuures hindab kohus, kas esineb asjaolusid, mis annavad
alust arvata, et isiku tegelik elatustase või elustandard ei ole vastavuses tema legaalsete
sissetulekutega või kas toime pandud kuriteo ja/või varasemate kuritegude olemus on selline, mis
võimaldab varalise kasu saamist. Seega peab kohus konkreetsel juhul esinevatest asjaoludest
lähtuvalt ise hindama, kas esineb vajadus laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks.15
Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel on võimalik kohaldada ka
juriidilisele isikule.
Kuriteovahendid ja kuritegelik tulu konfiskeeritakse iga süüteo puhul. Seega on riigisisene õigus
konventsiooni käesoleva artikliga, sh konventsiooni lisaga (kuritegude loetelu) kooskõlas.
Artikkel 4. Uurimisega seotud ja ajutised meetmed
Konventsiooni artikli 4 sätete eesmärk on vähendada riske vara hajutamisel ja mujale kandmisel
ning seeläbi tagada vara võimalik konfiskeerimine tulevikus. Selle eesmärgi täitmisel peab
konventsiooniosaline suutma tõenäoliselt konfiskeeritava vara kiirelt leida, kindlaks teha ja
arestida.
15
Riigikogu XII koosseisu seaduseelnõu 468 SE seletuskiri
10
Eestis on KrMS §-de 1414 ja 142 alusel võimalik arestida vara tsiviilhagi, avalik-õigusliku
nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamiseks. Vara
arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku
või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise
tõkestamises. Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või
kohtumääruse alusel. Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestida prokuratuuri määruse alusel.
Eeluurimiskohtunikule tuleb vara arestimisest teatada 24 tunni jooksul ning eeluurimiskohtunik
otsustab määrusega loa andmise või sellest keeldumise viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tundi
pärast arestimisest teadasaamist. Kui eeluurimiskohtunik keeldub loa andmisest, vabastatakse vara
kohe aresti alt.
Keskkriminaalpolitseis loodi 2007. aastal eraldi kriminaaltulu tuvastamise üksus, mis kuulus
rahapesu andmebüroo kooseisu. 2009. aastal viidi nimetatud talitus üle menetlusbüroo
struktuuriüksusesse ja 2011. aasta septembris loodi keskkriminaalpolitseis eraldi kriminaaltulu
tuvastamise büroo, mille kriminaaltulu uurijate ülesanne on tuvastada kriminaaltulu ja võtta
tarvitusele meetmeid kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks. Kriminaaltulu tuvastamise büroo
tuvastab kriminaaltulu keskkriminaalpolitsei menetluses olevates asjades. Igas prefektuuris on
kriminaalbüroo koosseisus kriminaaltulu uurijad, kes tuvastavad kriminaaltulu kriminaalbüroode
menetlustes olevates kriminaalasjades ning nõustavad selles osas ka prefektuuri teisi
süüteomenetlust läbiviivaid ametnikke. Kõik süüteomenetlust läbiviivad ametnikud vastutavad
kriminaaltulu tuvastamise eest nende menetluses olevates süüteoasjades. Lisaks Politsei- ja
Piirivalveametile on kriminaaltulu tuvastamise kohustus ka kõigil teistel uurimisasutustel nende
menetlustes olevates asjades.
RahaPTS § 57 lõike 1 kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral,
kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel
ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu,
ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise
kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest
arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis,
liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib RAB
põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni
30 kalendripäevaks. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata
vara käsutamist selle säilimise tagamiseks kõnealuse paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60
kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja
või omanik ei tõenda RABile 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise
piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu või
kui vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 57 lõige 6
sätestab täiendavalt ka selle, et kui vara (legaalset) omanikku või kontol oleva vara tegelikku
kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise
piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka
kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.
Artikkel 5. Külmutamine, arestimine ja konfiskeerimine
Konventsiooni artikkel 5 rõhutab vajalike meetmete kohaldamist ka vara suhtes, mis on osaliselt
või täies mahus segunenud varaga, mis on omandatud õiguspäraselt, samuti vara suhtes, mis on
muudetud või muundatud.
11
KarS § 831 lg 12 reguleeritakse niinimetatud segapäritoluga (intermingled) vara küsimus. Lõikega
sätestatakse, et juhul, kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt
süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse KarS § 831 lõikes 11 sätestatud
ulatuses (süüteoga otseselt saadud või säästetud vara ja sellise vara arvel omandatu) süüteoga
saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse KarS §-s 84 sätestatud korras
KrMS § 142 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse,
konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb
kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või
terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
Rahapesu objektiks on rahapesus kasutatav vara ja terrorismi rahastamise objektiks on vara, mida
kasutatakse teadvalt terrorismiakti toimepanemise toetamise eesmärgil.
Artikkel 6. Külmutatud või arestitud vara haldamine
Artikli eesmärk on tagada arestitud vara ja kuriteovahendite kohane haldamine ja säilitamine.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt on riikidel vabadus otsustada, milline on parim viis varade
adekvaatseks haldamiseks. Soovitav on luua haldamise ja säilimise eest vastutav riiklik asutus.
Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale
tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja
võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord on
reguleeritud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruses nr 26316, viimati muudetud 6. veebruaril
2017, mille kohaselt konfiskeeritud vara antakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele
üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Määruses on sätestatud konfiskeeritud vara valitseja, vara
hindamise ja üleandmisega seonduv ning samuti teatud vara suhtes kohaldatav erikord. Ajaloolise,
teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjad antakse vastava akti alusel üle
Kultuuriministeeriumile ning teatud konfiskeeritud vara suhtes (nt. relvad, narkootilised ained,
alkohol, arvutisüsteem) kohaldatakse määruse §-s 8 toodud erikorda.
Menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvele võtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise
ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hindamise,
võõrandamise ja hävitamise kohta kohaldatakse eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korda, mille
kohaselt tuleb arestitud vara hoida viisil, mis tagab vara säilimise. Kui kriminaalasi antakse ühelt
menetlejalt teisele, antakse koos toimikuga üle asitõendid üksnes siis, kui vastuvõttev menetleja
peab seda vajalikuks. Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt uurimisasutuse või
kohtuvälise menetleja juhi või tema volitatud ametniku või kohtu esimehe moodustatud asitõendi
hävitamise komisjon. Komisjon peab olema vähemalt kaheliikmeline. Komisjon võib olla
moodustatud ka alaliselt. Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse asitõendi
hävitaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise
viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse digitaalselt või kahes pabereksemplaris,
millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti
kinnitavad allkirjaga asitõendi hävitaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud. Asitõendi
16
Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise,
asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate
asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord (RT I, 03.02.2017, 25), avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118052011009?leiaKehtiv.
12
hävitamisega seonduvad kulud kannab asitõendi hävitamist korraldanud uurimisasutus,
kohtuväline menetleja või kohus.
Konfiskeerimisel läheb vara üldjuhul riigi omandisse ning on käsitatav riigivarana (KarS § 85 lg
1). Riigivara valitsetakse riigivaraseaduse alusel. Kui teistes seadustes on eriregulatsioon,
kohaldatakse riigivaraseadust eriseaduses sätestatut arvestades (RVS § 1 lg 1 ja § 2 lg 3). Vara
hävitamise regulatsioon on ette nähtud ka riigivaraseaduses. Kui konkreetse vara hävitamisele või
müümisele tulenevad eriseadusest teistsugused nõuded, kohaldatakse eriseadust. Ette on nähtud
üksnes konfiskeeritud vara raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestamise
õigus (lisaks KrMS § 4211 lg-s 3 sätestatud volitusnormile nimetatud vara üleandmiseks).
Arestitud vara säilimist tagab KrMS § 142 lg 7, mis näeb ette, et arestitud vara võetakse ära või
antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab
vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik
kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse.
KrMS § 125 lg 3 näeb ette, et asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise. Sama
paragrahvi lg 5 näeb ette, et kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja
majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia.
Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial.
Artikkel 7. Uurimispädevus ja uurimismeetodid
Artikli 7 lõige 1 vastab EN 1990. aasta konventsiooni artikli 4 lõikele 1 ja kannab samasugust
eesmärki nagu artiklid 3 ja 4. Pangasaladus ei tohi olla takistuseks uurimise läbiviimisel riigi
seadusandluse järgi, samuti peab olema tagatud ajutiste meetmete kasutuselevõtmine ENi
liikmesriikides. Rahvusvahelise koostöö raames pangasaladusena käsitletava informatsiooni
väljastamiseks võib konventsiooniosaline taotleda, et informatsiooni väljastamise kohustuse
kinnitaks kohus, uurimisorgan või prokuratuur või muu asutus vastavalt konventsiooni artikli 28
lõikele 7.
Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga, on artikli 7 lõikel 2 uus sõnastus. Konventsiooni lõike
1 eesmärgiks on tagada kooskõlas konventsiooni artiklitega 17–19 riiklikul ja rahvusvahelisel
tasandil rahvusvahelise koostöö toimimine, mis hõlmaks taotluste rahuldamist pangakonto,
sooritatud ülekannete ja ülekannete kohta kontrolli teostamise osas.
Lõike 2 kohaselt on konventsiooniosalisel kohustus võtta kasutusele meetmed, mis võimaldavad
jälgida määratletud perioodil ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu teostatavaid
pangatehinguid, samuti tagada, et pangad ei avalda pangakliendile fakti, et nimetatud
informatsiooni on küsitud või välja selgitatud või et toimub uurimine.
RahaPTS §-s 51 on sätestatud teataja konfidentsiaalsuskohustuse nõue. RahaPTS § 51 lõike 1
kohaselt on kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel,
juhtorgani liikmel ja töötajal keelatud teavitada isikut tema kohta RABile tehtud teatest, sellise
teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest ning RABi ettekirjutusest tehingu peatamiseks,
vara käsutuspiirangu seadmisest, täiendava teabe saamiseks või kriminaalmenetluse alustamisest
(inglise keeles nimetatakse sellist teavitamist „tipping off“). Kohustatud isik võib teavitada isikut
tema kohta tehtud RABi seatud konto käsutamise või muust piirangust pärast sellekohase
13
ettekirjutuse täitmist. Säte on kooskõlas FATFi soovitusega nr 21 ning rahapesu tõkestamise
direktiividega (EL) 2015/849 ja (EL) 2018/843. RahaPTS § 93 käsitleb keelu rikkumist väärteona,
mille eest võidakse süüdlast karistada nii rahatrahvi kui ka arestiga.
Konfidentsiaalsuskohustust ei rakendata vastavalt RahaPTS § 51 lõikele 2 teabe esitamisel:
pädevatele järelevalveasutustele ja õiguskaitseasutustele;
krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele omavahel, kui nad kuuluvad samasse
kontserni;
krediidiasutuse või finantseerimisasutusega samasse kontserni kuuluvatele asutustele ja
filiaalidele, kui kontsernis kohaldatakse RahaPTSi kohaselt kontserniüleseid
protseduurireegleid ja põhimõtteid;
kolmandale isikule, kes tegutseb notarist, advokaadist, kohtutäiturist, pankrotihaldurist,
ajutisest pankrotihaldurist ja muu õigusteenuse osutajast või audiitorist,
raamatupidamisteenuse pakkujast ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas
nõustamisteenuse pakkujast kohustatud isikuga ühes ja samas juriidilises isikus või
struktuuris, millel on ühised omanikud ja juhtimissüsteem või kus teostatakse ühist
vastavuskontrolli.
Krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja
kuriteokahtlusega tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.
Konfidentsiaalsuskohustust ei rakendata ka teabevahetusele olukorras, kus see puudutab sama
isikut ja sama tehingut, milles osaleb kaks või enam kohustatud isikut, kes on krediidiasutused,
finantseerimisasutused, notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, ajutised
pankrotihaldurid ja muud õigusteenuse osutajad või audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad
ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, kes asuvad
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, nad tegutsevad samal kutsealal ning nende
ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivate nõuetega
võrdväärseid nõudeid.
Üldreeglina on teatamine lubatud vaid pädevale ametiasutusele, s.t RABile. RahaPTS § 51 lõikes
2 antud loetelu, kellele võib teavet edastada, on ammendav. Teabevahetus ei ole lubatud mitte
kõikide kohustatud subjektide vahel, vaid teabe edastamisel tuleb arvestada isikuandmete kaitse
alaseid õigusnorme. Üldreeglina on ilma andmesubjekti nõusolekuta kolmandale isikule teabe
edastamine keelatud.
KrMS § 214 sätestab kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused. Andmeid võib
avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses kriminaalmenetluse, avalikkuse või
andmesubjekti huvides, kui see ülemäära ei soodusta kuritegevust, raskenda kuriteo avastamist, ei
kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve, ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta
juriidilise isiku tegevust, ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki
isikuandmete avaldamise puhul.
Konventsiooni artiklis 7 nimetatud erimeetodite eesmärgiks on koguda piisavalt informatsiooni
võimaliku kuritegeliku tegevuse kindlakstegemiseks. Seega ohustab andmete küsimise ja
kogumise, samuti pangatehingute jälgimise ilmsikstulemine tõe väljaselgitamist
kriminaalmenetluses, mistõttu seataks ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine.
Meetmed, mis toovad kaasa isiku põhiõiguste riive, peavad olema proportsionaalsed. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt tohivad ametiisikud sekkuda isiku perekonna- ja eraellu vaid
14
seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõige 3 sätestab õiguse avaldada klienti puudutav
pangasaladus kolmandale isikule, kui krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust
tuleneb samas paragrahvis sätestatust või klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku
või pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi
taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Sama paragrahvi
lõige 41 näeb ette kohustuse avaldada pangasaladus Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja
Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase
menetluse läbiviimiseks. KAS § 88 lõige 42 punkt 1 näeb krediidiasutusele ette õiguse avaldada ja
kohustuse seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust
sisaldavaid andmeid RABile ja Kaitsepolitseiametile RahaPTSis ja RSanSis ettenähtud juhtudel ja
ulatuses.
RahaPTS § 60 lõike 2 kohaselt on RAB kohustatud rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega
seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised
andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokurörile, uurimisasutusele ja
kohtule. Lõike 3 järgi edastatakse RABis registreeritud andmeid ainult kohtueelset menetlust
teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega
või RABi algatusel, kui see on vajalik rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud
kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks.
Artikli 7 lõike 2 eesmärk on teha riikidele kohustuslikuks võtta riiklikul tasandil kasutusele
meetmed ja kindlad protseduurireeglid, mis võimaldaksid ettenägematutel juhtudel kindlaks teha
teatud tegelike kasusaajate igat liiki kontod ükskõik millises pangas ning nimetatud kontoga seotud
informatsiooni. Kohustuse täitmiseks piisavate meetmete ja protseduurireeglite kehtestamise üle
otsustavad riigid ise ning konventsioon ei kehtesta riikidele kohustust luua keskset pankade
kontode registrit. Artikli 7 lõike 2 punkt b sätestab riikidele ka kohustuse pangakontoga seotud
informatsiooni koguda ja järelevalvet teostada. Vastav kohustus on tagatud RahaPTS §-dega 46 ja
47, millega nõutakse kõiki kohustatud isikuid (sealhulgas krediidi- ja finantseerimisasutusi)
koguma ja säilitama kõiki tehinguandmeid (mis tahes teabekandjal) ja ärisuhte loomise aluseks
olevaid dokumente vähemalt viis aastat tehingu tegemisest või ärisuhte loomisest. Andmete
säilitamise aeg on kooskõlas FATFi nõuetega. Kohustatud isik peab säilitama andmeid viisil, mis
võimaldab ammendavalt ja viivitamata RABile, uurimisasutustele või kohtu päringutele vastata.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt kaaluti konventsiooni väljatöötamisel kohustuse laiendamist
lisaks pankades avatud kontodele ka teistes finantseerimisasutustes avatud kontodele, kes pakuvad
muid finantsteenuseid, nt väärtpaberikontod, ning kus võetakse kliendi nimel täitmiseks tehinguid,
misläbi võib samuti toimuda rahapesu. Konventsiooni väljatöötamisel leiti, et käesoleva artikli
sätete kohaldamine on kohustuslik siiski ainult pankades avatud kontode suhtes ning riiklikul
tasandil võib sellist kohustust rakendada ka teistele finantseerimisasutustele. Iga
konventsiooniosaline määrab ise selliste sätete tõlgendamise küsimuse, finantsteenuste loetelu ja
kontod, mida antud regulatsioon peaks hõlmama. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks
kasutusele võetavad meetmed peavad tagama ka konventsiooni uurimisabi sätete kohaldamise (IV
peatüki 2. osa).
15
Kuigi konventsioon otseselt ei kohusta konventsiooniosalisi looma pangakontode keskset registrit,
tuleb kaaluda sellise registri vajalikkust konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks eelkõige
parema rahvusvahelise koostöö tagamiseks pädevate ametiasutuste vahel, sealhulgas kontode
olemasolu kiireks tuvastamiseks. Euroopa Liidus on toimumas aktiivsed arengud tõhustamaks
rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ning kriminaaltulu tuvastamise efektiivsust.
Ühtlasi on selles kontekstis vajalik tagada parem rahvusvaheline koostöö pädevate ametiasutuste
vahel ning kiirem juurdepääs finantsinformatsioonile. Nii Euroopa Liidu rahapesu andmebüroode
platvorm (EU FIU Platform) kui ka Euroopa Liidu kriminaaltulu tuvastamise üksuste platvorm
(EU ARO Platform)17 on rõhutanud kontode keskse registri loomise vajalikkust spetsiaalsetes
töögruppides ja raportites.
Rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2018/843 artikli 32a kohaselt pidid liikmesriigid looma
hiljemalt 10. septembriks 2020 automatiseeritud keskmehhanismid, et võimaldada panga- ja
maksekontode ning hoiulaegaste omanike tuvastamist. RahaPTS § 81 näeb krediidi- ja
finantseerimisasutustele ette maksekonto teabe automatiseeritud edastamise kohustuslikkuse.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus arendas täitemenetluse seadustiku § 631 alusel
täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahel loodavat elektroonilise
arestimissüsteemi (E-arest), mille eesmärgiks on tagada võlgniku konto ja selle arestimise kohta
elektrooniliselt info edastamine krediidiasutusele ning võimaldada päringute tegemist konto
olemasolu ja saldo kohta, võimaldamaks kohtutäituritel näha ja arestida erinevates pankades
asuvaid võlgnike kontosid ja tuvastada, kui võlgnik on mõnes uue pangas konto avanud.
Kehtivas õiguses tuleneb e-aresti süsteemi õiguslik alus täitemenetluse seadustikust ning on
mõeldud kasutamiseks täitemenetluses. Süsteem on disainitud andmeid vahetava keskkonnana.
Täitemenetluse väliste andmete seaduslikuks vahetamiseks laiendati süsteemi kasutusala
kohtutäiturimäärustikule18 ja viidi läbi vastavad arendused nii krediidiasutuste kui ka
uurimisasutuste süsteemides ja protseduurides.
Konventsiooni artikli 7 lõike 2 punkti c nimetatud meetme kohaldamisest (määratletud perioodil
ühe või mitme kindlaks tehtud konto kaudu teostatavate pangatehingute jälgimine) on
konventsiooniosalisel õigus täielikult või osaliselt keelduda vastavalt konventsiooni artikli 53
lõikele 2. Samuti on artikli 53 lõike 3 kohaselt võimalik deklareerida viisi, kuidas
konventsiooniosaline artiklit 19 (taotlused pangatehingute jälgimiseks) rakendama hakkab. Eesti
peab nimetatud meetme kohaldamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ühe meetmena
vajalikuks. Täpsem selgitus pangakontodel toimuva jälgimiseks on toodud artikli 19 juures.
Konventsiooni artikli 7 lõige 3 vastab EN 1990. aasta konventsiooni artikli 4 lõikele 2. Artikli
eesmärk on riike teavitada uutest uurimismeetoditest, mis on osades riikides tavakasutuses, kuid ei
rakendata sugugi veel kõikides riikides. Konventsiooni seletuskirja kohaselt soovitab säte tungivalt
17
ARO Platform Sub Working Group Draft Interim Report on Centralized Bank Account Registers, Hague
15.11.2011
18
Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri, maksukohustuslaste registri ja krediidiasutuse
infosüsteemi vaheline infokanal, mille eesmärk on tagada võlgniku konto arestimise ja arestide haldamisega seotud
toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine krediidiasutusele, võimaldada päringute tegemist
krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta ning tagada osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline
edastamine. Samuti võimaldab elektrooniline arestimissüsteem krediidiasutusel teha isikule konto avamise korral
päringuid konto arestide olemasolu kohta.
16
riikidel uute uurimismeetodite kasutuselevõtmist, mis paljudes riikides on osutunud edukaks
võitluses tõsiste kuritegudega. Uue tehnoloogia ja erimetoodika kasutuselevõtmist saab rakendada
rahvusvahelise koostöö lihtsustamiseks kooskõlas konventsiooni artikli 15 lõikega 3 ja artikliga
16.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt on jälgimine uurimismeetod, mida viivad läbi
õiguskaitseorganid ja mis hõlmab salajast pealtkuulamiseta isikute liikumise jälgimist.
Eestis on jälitustoimingute regulatsioon koondatud KrMSi 31. peatükki. Jälitustoiming on
isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete
töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest (KrMS § 1261 lg 1). KrMS § 1262 lg 1 punktide 1 ja 4
kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet,
Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla teha jälitustoimingu
mh vajaduse alusel koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise
eesmärgil (punkt 1) ja vajaduse alusel koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (punkt 4).
Sama paragrahvi lõige 2 hõlmab ka rahapesu (KarS § 394) kuriteona, mille puhul võib jälitusasutus
KrMS § 1262 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel jälitustoimingu teha – jälgida varjatult isikut,
asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja
läbivaatust ning asendada selle varjatult. Samuti võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsepolitseiamet KrMS § 1262 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel vaadata varjatult läbi
postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet ja kasutada politseiagenti.
Telekommunikatsioonivahendite salajane pealtkuulamine, mis on defineeritud EN
arvutikuritegevusvastases konventsioonis (ETS No 185)19, viitab traditsioonilistele
telekommunikatsioonidele (elektroonilistele sidevõrkudele). Sellisteks sidevõrkudeks võivad olla
kaabelside (sh optiline ja kaablita ühendus), süsteemidevaheline ühendus juhtmevaba ühendusega,
sh mobiilsidesüsteemid, laineedastussüsteemid, samuti mobiilne kommunikatsioon spetsiaalse
satelliitvõrgu kaudu. Arvutivõrk võib olla nii sisseehitatud kaablitaristu kui ka kaablita ühendus
virtuaalse võrgu näol. Telekommunikatsiooni ja arvutikommunikatsiooni eristamine ja nende
taristute vahel vahe tegemine on raskendatud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiate ühtivuse
tõttu. Arvutisüsteemidele ligipääs õiguskaitseorganitele on sätestatud EN
arvutikuritegevusvastases konventsioonis kahel viisil: riigi territooriumil arvutisüsteemi kaudu
liiklusandmete registreerimiseks reaalajas ning sisuandmete pealtkuulamiseks.
EN arvutikuritegevusvastases konventsioonis sätestatud pädevus on otseselt seotud käesoleva
konventsiooni käesoleva artikliga, kus antakse volitused ja kohaldatakse vastavaid meetmeid: EN
arvutikuritegevusvastase konventsioonis kuriteona määratletud teo suhtes; arvutisüsteemi abil
toimepandud muude kuritegude (sh rahapesu ja terrorismi rahastamine) suhtes ja kuriteo (sh
rahapesu ja terrorismi rahastamine) kohta elektrooniliste tõendite kogumise suhtes. Konventsioon
kindlustab, et tõendeid, mis on kogutud elektroonilisel kujul ükskõik millise kuriteo kohta, saab
hankida ja koguda EN arvutikuritegevusvastases konventsioonis sätestatud meetmete ja pädevuse
ulatuses. Konventsioon sätestab seega nii elektroonselt kui ka mitteelektroonselt teabe hankimiseks
samaväärsed võimalused.
Artikkel 8. Õiguskaitsevahendid
19
Arvutikuritegevusvastase konventsiooni ratifitseerimise seadus (RT II 2003, 9, 32), avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13246673.
17
Konventsiooni artikkel 8 ei ole muutunud võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga.
Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et huvitatud isikutena käsitatakse põhimõtteliselt kõiki
isikuid, kelle varalisi õigusi on kahjustatud seoses täiendavate meetmete rakendamisega ja
konfiskeerimisega. Sellised nõuded on suunatud peamiselt juhtumitele, kus huvitatud isiku süütus
või hea usu (bona fide) printsiip on väljasool kahtlust või kui seda eeldatakse. Kuni selle ajani, mil
ei ole tehtud lõplikku konfiskeerimise otsust süüdistava vara suhtes, võib ka süüdistav olla
huvitatud isikuks. Konventsiooni kohaselt konventsiooniosalise poolt rakendatavad õiguslikud
meetmed peavad tagama efektiivse õigusliku kaitse huvitatud kolmandale osapoolele, s.t kui
huvitatud isikud on teada, ametlikku nõuetekohast ja õigeaegset informeerimist kasutusele võetud
meetmete vaidlustamise kohta. Vaidlustamine peab olema võimalik ka juhul, kui konfiskeerimise
määrus on jõustunud ja huvitatud isikul ei olnud varem võimalik meetmete osas vaidlust esitada.
Sellisel juhul peab olema õiguslikult tagatud, et isikut kuulatakse kohtus ning tal on õigus
esindajale, õigus esitada tõendeid ja kutsuda tunnistajaid ning nõuda kohtuotsuse uuesti
läbivaatamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustes on juhitud tähelepanu eelkõige sellele, et
kolmandate isikute õigused ja nende kaitse peavad tagama eelkõige just menetlusnormid. Näiteks
leidis kohus kohtuotsuses Silickiené vs Leedu, 10. aprillil 2012 (20496/02), et pereliikmelt
kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine ei ole vastuolus konventsiooni põhimõtetega siis,
kui pereliige sai oma õiguste eest kohtus seista. Miinimumnõuded õigusele kaitsja osas kindlustab
EN inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon20.
Eesti õiguskorras on nii kahtlustataval kui süüdistataval õigus esitada kaebusi, sh ka arestimise ja
konfiskeerimise määruste peale (KrMS § 34 lõige 1 p 8 näeb ette kahtlustatava õiguse esitada
taotlusi ja kaebusi, KrMS § 35 lg 2 laiendab kahtlustatava õigused ka süüdistatavale). Kui
kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul KrMS
§ 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise
erisustega (KrMS § 40² lg 2). Ka kolmandal isikul on õigus esitada taotlusi ja kaebusi, teada
kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest, teada, et tema ütlusi
võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu, olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul, osaleda
vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel. Kolmandale isikule
antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ette nähtud alustel ja korras
(KrMS § 41 lg 3). Konfiskeerimismääruse peale võib kolmas isik esitada määruskaebuse KrMS
15. peatükis sätestatud korras ning määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse võib edasi
kaevata kõrgema astme kohtusse (KrMS § 40310 ). Siiski on konfiskeerimise nn erimenetluse
läbiviimine pigem erand. Üldreeglina saab kolmas isik vaidlustada konfiskeerimisotsuse
apellatsiooni korras, samuti on tal õigus osaleda menetluses. Kolmandal isikul on ühtlasi ka õigus
vaidlustada arestimise määrus. Kui konfiskeerimisotsuse adressaati ei olnud menetlusse kaasatud,
esineb teistmise alus (KrMS § 366 punkt 10). Lisaks on kolmandal isikul võimalik nõuda hilisemat
kahju hüvitamist (vt KarS § 85 lg 2, samuti nt RKKKm nr 3-18-400, p-d 8-9).
RahaPTS § 57 lõige 10 näeb ette, et kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara
mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne
samas paragrahvis nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud
viivitamata lõpetama.
Artikkel 9. Rahapesukuriteod
20
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (RT II 1996, 11, 34), avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654.
18
Konventsiooni artikli 9 lõige 1 vastab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku
ringluse vastase ÜRO konventsioonile21 (edaspidi ÜRO 1988. aasta konventsioon). Siiski
konventsiooni sõnastus erineb pisut ÜRO 1988. aasta konventsiooni sõnastusest, mis sätestas ka
õigusrikkumises osalemise teel saadud vara omamise, samuti erineb käesolev konventsioon
eelkuritegude poolest. EN 1990. aasta konventsioon ja käesolev konventsioon ei piira kriminaaltulu
vaid narkokuritegudest tuleneva tuluga. Juba EN 1990. aasta konventsiooni väljatöötamisel ei
peetud oluliseks sätestada, et riigid ei piiraks nimetatud konventsiooni kohaldamise ulatust ÜRO
1988. aasta konventsiooniga.
Konventsiooni artikkel 9 sätestab kohustuse kriminaliseerida rahapesu. Riik on kohustatud
kriminaliseerima lõikes 1 kirjeldatud teod ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi põhiõiguslike
printsiipidega. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et kohustuslikuks ei saa muuta välisriigi
kohtulahendi täitmist või süüdistuse esitamist, kui see on vastuolus selle riigi põhiseadusega või
selle riigi õiguse põhimõtetega. Selliste riigi põhiõiguste ja printsiipide järgmine, mis on aluseks
riigi seadusandlusele, kaalub üles riigile pandud kohustuse täita välisriigi kohtu otsust.
Õigusabipalve saanud riigi pädevate asutuste ülesanne on kindlustada, et seda tingimust praktikas
täidetaks. Selline õigusabipalve täitmisest keeldumise alus võtab arvesse erinevate riikide seaduste
mitteühildumise juhtumeid üldiselt ning konventsioon ei nimeta konkreetseid juhtusid.
RahaPTS § 4 sätestab rahapesukuriteo mõiste. Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara
või selle asemel saadud vara:
1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada
kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;
2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud
kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;
3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse
varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.
Rahapesu on ka eelnimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed
ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.
Artikli 9 lõike 1 punktid a, b ja c sätestavad otsese tahtlusega toimepandava rahapesukuriteo
miinimumtunnused. Artikli 9 lõige 1 punkt d sätestab aga, et selle artikliga kooskõlas peab olema
hõlmatud muuhulgas ka kuriteo ettevalmistamine, kuriteole kihutamine ning kurjategija
nõustamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 4 sätestatud rahapesu
mõiste KarSi üldosaga koosmõjus aga ei pruugi nimetatud artikli 9 lõike 1 punktis d kirjeldatud
elemente täita. Olukordade katmiseks, kus isik üritab tahtlikult kallutada teist isikut tahtlikule
kuriteole, annab nõusoleku kuriteo toimepanemiseks või lepib teise isikuga kokku kuriteo
kaastäideviimises, samas aga ei ole tegu veel jõudnud katse staadiumini (ehk tegemist on sisuliselt
kuriteo ettevalmistamisega), on kriminaliseeritud rahapesu kokkulepe (KarS § 3941).
Artikli 9 lõike 2 erand ei sisaldu ÜRO 1988. aasta konventsioonis. Lõige 2 võtab arvesse, et mõnede
riikide karistusõiguse põhiprintsiipide kohaselt isik, kes pani toime eelkuriteo, ei pane
kriminaaltulu pestes toime eelkuriteole järgnevat kuritegu, s.t. artikli 9 lõikes 1 nimetatud tegusid
(rahapesukuriteod) ei peeta kuritegudeks kui need paneb toime eelkuriteo toimepanija ise. Eestis
21
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
konventsioon (RT II 2000, 15, 92), avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195, jõustunud Eesti
suhtes 10.10.2000.
19
on rahapesu karistatav ka juhul, kui selle paneb toime eelkuriteo toimepanija ise ehk nn self-
laundering on samuti karistatav ja selles osas erandit ei tehta.
Artikli 9 lõige 3 käsitleb tahet (ladina keeles mens rea). Rahapesu kuriteo koosseisu mens rea
elemendi lisamine võib olla väga keeruline, kuna kohtud tavaliselt nõuavad (või neilt oodatakse
nõudvat) väidetavate rahapesijate kõrgetasemelisi teadmisi kriminaaltulu päritolu kohta.
Konventsiooni kohaselt võib konventsiooniosaline määratleda kuritegudena lõikes 1 nimetatud
teod (rahapesukuriteod) juhul, kui kurjategija kahtlustas, et vara on kriminaaltulu või oleks pidanud
eeldama, et vara on kriminaaltulu. Konventsiooni seletuskiri täpsustab, et juhul kui tegemist on
kahtlusega, siis eeldatakse vähem subjektiivseid isiklikke omadusi ja see hõlmab juhtusid, kus
isikuid, kes saades kriminaaltulu, vähemalt kahtlustavad, et vara võib olla omandatud kuritegelikul
teel, kuid ei oma selle kohta kindlat teadmist. Lõike 3 punkt b viitab hooletule käitumisele, mille
puhul kohus peaks objektiivselt hindama tõendeid ja välja selgitama, kas isik oleks pidanud
eeldama, et vara on kriminaaltulu, olenemata sellest, kas ta tegelikult sellele mõtles või mitte. Lõige
3 kriminaliseerib tegusid, mis ei ole määratletud ÜRO 1988. aasta konventsioonis ja on valikuline.
KarSi järgi on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta karistust ettevaatamatu
teo eest. Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja
peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. Tahtlus on kavatsetus, otsene ja
kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule
vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta
peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Rahapesu on
karistatav vaid tahtliku teo eest. Erandina võib konventsiooniosaline ette näha karistamise teo
toimepanemisel ettevaatamatusest.
Vastavalt lõikele 4 võib konventsiooniosaline teha deklaratsiooni rahapesu eelkuritegude kohta.
Konventsioon kohustab konventsiooniosalisi eelkuritegudena käsitama vähemalt neid kuritegusid,
mis on nimetatud konventsiooni lisas ja järgib seega FATFi soovitust. Deklaratsiooni tegemine
nimekirjas toodud eelkuriteo välistamise kohta ei ole lubatud. Küll aga võivad
konventsiooniosalised teha deklaratsiooni vastavalt sellele, millise eelkuritegude käsitluse
konventsiooniosaline on valinud: kõiki kuritegusid hõlmava, konventsioonis kindlaks määratud
kuritegude või karistuse piirmäära käsitluse.
Eestis kohaldatakse rahapesu eelkuritegude suhtes kõiki kuritegusid hõlmavat käsitlust ning
deklaratsiooni eelkuritegude välistamiseks tegema ei pea.
Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga on lõiked 5 ja 6 uued sätted. Lõikes 5 sätestatakse, et
rahapesus süüdimõistmise eelduseks ei ole varasem või samaaegne süüdimõistmine eelkuriteos.
Sellest võib järeldada, et puudub ka vajadus tuvastada eelkuriteo toimepanija. Ka RahaPTS seostab
rahapesus kasutatavat vara kuritegeliku tegevusega, kuid ei nõua kindla kuriteo tuvastamist.
Vastavalt lõikele 6 peab konventsiooniosaline tagama, et rahapesus süüdimõistmine oleks
võimalik, kui on tõendatud, et kriminaaltulu on saadud eelkuriteost, ilma et eelkuritegu oleks vaja
täpselt määratleda. Seega konventsiooni kohaselt piisab, kui näidatakse vara seotus võimaliku
kuritegeliku tegevusega ilma, et oleks vaja näidata, millisest konkreetsest kuriteost see pärit on.
Konventsiooni käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 täitmiseks on RahaPTSi täiendatud sätetega, millega
teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Rahapesuga on
20
tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus
kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.
Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav kuriteos osalemine ja sellele kaasaaitamine, samuti
rahapesu kokkulepe.
Artikkel 10. Juriidilise isiku vastutus
Kaasaegne rahvusvaheline suundumus toetab kuritegude toimepanemisel ka juriidilise isiku
vastutust. Ilmselgelt on rahapesu ja terrorismi rahastamise keeld väheefektiivne, kui puuduvad selle
rikkumisega kaasnevad mõjusad karistused.
Juriidilised isikud osalevad rahapesu skeemides, kuid praktikas on osutunud keeruliseks äriühingu
huvides tegutseva füüsilise isiku karistamine. Juriidilise isiku organisatsioonilise ülesehituse
keerukuse tõttu on tihtipeale võimatu kindlaks teha vastutav füüsiline isik. Konventsiooni
seletuskirja kohaselt kipuvad juriidilised isikud vastutust vältima just läbi kollektiivse
otsustamisprotsessi ning rahapesu ja terrorismi rahastamine jätkub sageli ka pärast füüsiliste
vastutavate isikute, nt juhatuse liikmete karistamist, kuna äriühingu tegevust ei mõjuta üksikisikule
määratud karistused.
Lõige 1 ei määratle täpselt juriidilise isiku vastutuse tüüpi. Rahapesukuriteos vastutusele võtmine
võib olla konventsiooniosalise äranägemisel nii tsiviil-, haldus- kui kriminaalkorras, eeldusel, et
määratav karistus on efektiivne, proportsionaalne ja hoiatav. Juriidilisi isikuid peab saama
vastutusele võtta, kui on täidetud lõikes 1 nimetatud kolm tingimust. Esiteks – peab olema toime
pandud rahapesu või terrorismi rahastamise kuritegu, teiseks – kuritegu peab olema toime pandud
juriidilise isiku huvides ning kolmandaks – vastutusele võetav isik peab olema juhtival kohal töötav
isik, s.o isik, kellel on juriidilise isiku esindamise õigus, juriidilise isiku nimel otsuste tegemise
õigus või juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus, samuti, kui selline füüsiline isik on
kaasosaliseks või kihutajaks.
Lõige 2 laiendab selgesõnaliselt juriidilise isiku vastutust ka lepingulistes suhetes.
Konventsiooniosaline peab tagama, et juriidilise isiku vastutusele võtmine peab olema võimalik ka
juhul, kui kuriteo paneb toime juriidilise isiku volitatud isik.
Lõige 3 täpsustab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista füüsilise isiku vastusele võtmist
ning sanktsioone peab saama kohaldada ka üheaegselt. Kuigi rahalise karistuse määramise
võimalus on eraldi märgitud, võib konventsiooniosaline proportsionaalselt rikkumise
raskusastmele määrata ka teistsuguseid karistusi.
Rahapesu eest karistatakse nii füüsilist kui ka juriidilist isikut (KarS § 394 ja 3941). Juriidiline isik
vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme,
juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides (KarS § 14). Seadus ei välista
mõlema isiku vastutust. Eesti õigus vastab konventsiooni käesoleva artikli nõuetele.
Artikkel 11. Varasemad otsused
Isikud võivad olla süüdi mõistetud enam kui ühes riigis. Mitmetes riikides määratakse eelneva
karistuse olemasolu korral rangem karistus. Rahvusvaheliselt puudub ühine seisukoht retsidiivsuse
21
põhimõtte kohaldamiseks ning asjaolu, et välisriigi kohtu otsuseid ei esitata oma riigi kohtule,
raskendab põhimõtte kohaldamist veelgi.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt peaksid konventsiooniosalised võtma arvesse välisriigi
süüdimõistvaid kohtuotsuseid rangema karistuse määramisel. Siiski ei kohusta käesolev artikkel
prokuratuuri ega kohtuid rakendama meetmeid isiku eelnevate välisriigis toimepandud kuritegude
süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu kindlakstegemiseks. Vastavalt kriminaalasjades vastastikuse
abistamise Euroopa konventsiooni22 artiklile 13 võib õigusasutus taotleda väljavõtteid
protokollidest ja nendega seotud kriminaalasjas vajaliku informatsiooni edastamist. Sätte
rakendamine ning isiku kohta tehtud varasemate karistuste arvestamine on võimalik üksnes siis,
kui vastav info isiku süüdimõistmise kohta on Eestile edastatud.
2. osa – Rahapesu Andmebüroo (RAB) ja kuritegude ärahoidmine
Artikkel 12. Rahapesu Andmebüroo (RAB)
Artikkel 12 tutvustab rahapesu andmebüroo kontseptsiooni ja rõhutab asutuse kriitiliselt tähtsat
rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Lõike 1 kohaselt on konventsiooniosaline
kohustatud asutama rahapesu andmebüroo vastavalt konventsioonis sätestatule, mis omakorda
vastab Egmont Groupi23 väljatöötatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud rahapesu andmebüroo
definitsioonile.
Rahapesu andmebüroo õigeaegne finants-, haldus- ja korrakaitseinformatsioonile juurdepääs on
konventsioonis kõrge tähtsusega ja tagab rahapesu andmebüroo ülesannete täitmise efektiivselt.
Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et kuigi säte on sõnastatud kohustuslikuna, jätab see
konventsiooniosalisele õiguse oma äranägemise järgi võimaldada kas otsest või kaudset
juurdepääsu nimetatud informatsioonile. Konventsiooniosalise rahapesu andmebüroo, õiguskaitse-
ja järelevalveorganid peavad rahapesu tõkestamisel ja terrorismi rahastamise tõkestamisel tegema
riigisiseselt igakülgset koostööd.
RahaPTSi § 53 reguleerib RABi tegutsemise aluseid. Rahapesu andmebüroo loodi 1. juulil 1999.
aastal Politseiameti kriminaalosakonna talitusena. Alates 1. jaanuarist 2004. aatast oli rahapesu
andmebrüoo Keskkriminaalpolitsei iseseisev struktuuriüksus ja alates 1 jaanuarist 2010. aastast sai
rahapesu andmebüroo iseseisvaks Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuseks. Alates 1.
jaanuarist 2021 on Rahapesu Andmebüroo iseseisev valitsusasutus Rahandusministeeriumi
valitsemisalas. RAB on keskne riigisisene üksus, mis vastutab võimaliku rahapesu või terrorismi
rahastamisega seonduva teabe vastuvõtmise, analüüsi ja selle edastamise eest uurimisasutustele,
prokuratuurile ja kohtule ning teostab järelevalvet kohustatud subjektide tegevuse üle ja
rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise üle.
Nii RahaPTSis kui muudes seadustes (näiteks tolliseadus) on tagatud RABile tema funktsioonide
nõuetekohaseks täitmiseks juurdepääs vajalikule, sealhulgas finantsinformatsioonile.
Artikkel 13. Meetmed rahapesu ärahoidmiseks
22
Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon (RT II 1997, 7, 36), avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/78636.
23
The Egmont Group of Financial Intelligence Units. Eesti rahapesu andmebüroo on alates 2000. aastast Egmont
Grupi liige. Kättesaadav: www.egmontgroup.org .
22
Konventsioonis viidatakse FATFi soovitustele eesmärgiga kindlustada konventsiooni sätete
ühtivus rahvusvaheliste organisatsioonide vastavate kokkulepetega.
Lõiked 2 ja 3 käsitlevad üksikasjalikult fundamentaalseid põhimõtteid, millest tuleb juhinduda
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste
standarditega, täpsemalt FATFi soovitustega. Lõikes 1 ja 2 sätestatu on vastavalt reguleeritud
RahaPTSis (klientide ja tegelike kasusaajate tuvastamise ja kontrollimise nõue, kohustus teatada
rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, andmete säilitamise nõuded, personali koolitamise
nõue, rahapesumeetmete monitoorimine).
Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et lõikes 2 nimetatud juriidiliste ja füüsiliste isikute all
peetakse silmas vähemalt FATFi soovitustes nimetatud finantseerimisasutusi ja ka neid kohustatud
isikuid, kes ei osuta finantsteenuseid. Isikud, kes on vastavalt kohustatud subjektiks oma majandus-
kutse- ja ametitegevuses, on nimetatud RahaPTSi §-s 2.
Teataja konfidentsiaalsuskohustus on vastavalt sätestatud RahaPTSi §-s 51 ja see vastab
konventsioonis sätestatud põhimõtetele.
Artikli 13 lõige 3 sätestab konventsiooniosalise kohustuse võtta vajalikud õiguslikud ja muud
meetmed, mis võimaldavad avastada olulisi sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate
instrumentide üle piiri toimetamisi. Sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate instrumentide
(väärtusega 10 000 või enam eurot) deklareerimise kohustus EL piiril tuleneb Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1672, 23. oktoober 2018, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja
viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L
284, 12.11.2018, lk 6–21). Kõik ELi sisenevad ja sealt väljuvad isikud peavad täitma ja esitama
tollile piiritollipunktis, mille kaudu ELi sisenetakse või sealt väljutakse, sularaha deklaratsiooni.
Eestis on sularaha deklareerimise kohustus, karistus deklareerimata jätmise korral ja sularaha
kinnipidamise õigus reguleeritud tolliseaduses. Sularaha deklareerimiskohustuse täitmata jätmise
korral karistatakse rahatrahviga. Tolliseaduse § 661 alusel on tollil õigus sularaha kuni kolmeks
tööpäevaks ajutiselt kinni pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1672 artikli
7 lõike 1 rakendamiseks (deklareerimise kohustus täitmata või on märke sellest, et sularaha on
seotud kuritegeliku tegevusega).
Artikkel 14. Riigisiseste kahtlaste tehingute edasilükkamine
Artikkel nõuab konventsiooniosalistelt meetmete võtmist, mis võimaldavad rahapesu andmebürool
või muul pädeval asutusel kiirelt tegutseda, et peatada ja edasi lükata riigisisese kahtlase tehingu
teostamine. Tehingu viivitamise ajalise piiri määratleb konventsiooniosaline riigisisese õigusega.
Siinjuures tuleb märkida, et tehingute edasilükkamine omab tähendust vaid sellisel juhul, kui
kahtlase tehingu teatis edastatakse õigeaegselt, st enne tehingu lõpuleviimist, et võimaldada
pädevatel asutusel rakendada meetmeid.
RahaPTS § 49 sätestab teatamiskohustuse rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral.
Kohustatud isik on kohustatud sellisel juhul esitama teate RABile viivitamata, kuid mitte hiljem
kui kahe tööpäeva jooksul vastava tegevuse või asjaolude tuvastamisest või kahtluse tekkimisest
arvates. Kohustatud isikul on enamasti kohustus vastavalt RahaPTS § 49 lõikele 6 rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu või ametitoimingu või ametiteenuse osutamine edasi
23
lükata. Teatud juhtudel võib RABile teatise esitada ka pärast tehingu tegemist, eelkõige juhul, kui
tehingu täitmata jätmine tekitaks olulist kahju, tehingu tegemata jätmine ei ole võimalik või kui
tehingu tegemata jätmine hoopis takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija
tabamist.
RahaPTS § 57 käsitleb tehingu peatamise, vara käsutamise piiramise ja riigi omandisse kandmise
õiguslikke aluseid. Lõige 1 sätestab RAB õiguse rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse
korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu või muu rahapesu
ja terrorismi kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse
kättetoimetamisest arvates. Enne nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva
või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda vaid RABi kirjalikul loal. Piirangu ajal on
krediidi- ja finantseerimisasutusel konto debiteerimise keeld. Lõikes 3 sätestatud juhtudel on
RABil õigus lisaks 30 kalendripäevale piirata vara käsutamist või tehingu tegemist veel 60
kalendripäeva – see tähendab kokku 90 päeva. Vara käsutamise piirang kehtestatakse alati ainult
kuni piiramise vajaduse möödumiseni, s.t RAB peab kaaluma 30st (või 90st) päevast lühemat aega
ja kui piirangu kehtimise ajal saab teatavaks piiramise aluse kadumine, tuleb vara piirangu alt ka
vabastada.
Tulenevalt RahPTS § 57 lõikest 5, kui vara on arestitud KrMSis sätestatud korras, on RAB
kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata
lõpetama. Sama paragrahvi lõige 6 näeb ette, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku
kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise
piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid
mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal on õigus taotlus halduskohtus vaidlustada.
Tulenevalt RahaPTS § 57 lõikest 7, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute
kehtestamist ei ole õnnestunud vara legaalse omaniku osas selgust saada, võib RAB või
prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Vara valdajal on õigus
vara riigi omandisse kandmine halduskohtus vaidlustada. Vara müüakse täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras ning müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Vara väärtusele
vastava summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse
kandmise päevast arvates
Kahtlaste tehingute edasilükkamiseks ette nähtud meetmete rakendamise poolest on riigisisene
regulatsioon konventsiooni käesoleva artikliga kooskõlas.
IV peatükk. Rahvusvaheline koostöö
1. osa – Rahvusvahelise koostöö põhimõtted
Artikkel 15. Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed
Artikli eesmärk on üksikasjalikult lahti seletada rahvusvahelise koostöö ulatus selliselt, et 1. osa
üldised põhimõtted võetaks arvesse teiste selle peatüki artiklite tõlgendamisel. Konventsiooni
seletuskirjas rõhutatakse, et konfiskeerimisega seotud uurimis- ja menetluskoostöö peab olema
võimalikult laiaulatuslik nii riigisisesel tasandil kui ka tulenevalt rahvusvahelistest
koostöökokkulepetest. Koostöö hõlmab nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid.
24
Lõikes 2 toodut peab rakendama kooskõlas artiklis 23 nimetatud konfiskeerimiskohustusega.
Kooskõlas artikli 37 lõike 1 punkti e alapunktiga ii ei ole konventsiooniosalisel kohustust taotlust
rahuldada, kui puudub igasugune viide vara kohta. Näitena nimetatakse konventsiooni seletuskirjas
olukorda, kus taotletakse vara kindlakstegemist kõikides riigis tegutsevates pankades.
Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad konventsiooniosalised arvestama ja täitma taotluse
esitanud riigi formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel, et need ei ole
vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise fundamentaalsete põhimõtetega. Konventsioon
kohustab välisriigist tulnud taotlusi menetlema samaväärse prioriteediga kui riigisiseseid taotlusi.
2. osa – Uurimisabi
Artikkel 16. Abistamiskohustus
Abistamiskohustus käesolevas konventsioonis on identne EN 1990. aasta konventsioonis
sätestatuga. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et võimalikult
laiaulatuslikku koostööd tuleb teha nii kriminaalasjades kui ka konfiskeerimismenetluses. Artikkel
16 annab vaid näidisloetelu abistamise meetmetest ning juhul kui konventsiooniosalise
seadusandluse kohaselt on võimalik läbi viia kontol toimuvate tehingute jälgimist, peab see olema
võimalik ka rahvusvahelise koostöö raames.
Muu konfiskeeritav vara viitab ka varale, mis on saadud seaduslikult ning abi tuleb osutada ka
juhul, kui taotletakse rahasumma konfiskeerimist vara väärtuse ulatuses. Konventsioon ei piira abi
osutamist vaid kohtu ja prokuratuuri taotluse alusel. Abi võivad osutada ka vastavalt artikli 34
lõikele 5 näiteks politseiasutus või toll, kui ei rakendata sunniabinõu.
Rahvusvahelise õigusalase koostöö üldpõhimõtted sisalduvad KrMS §-des 433 ja 436 ning need
vastavad konventsioonis sätestatud tingimustele. Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö
hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse
täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise
Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile. Rahvusvahelises
kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse KrMSi sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes,
Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud
teisiti. Kui rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames taotletakse
konfidentsiaalsusnõude järgimist, tuleb sellest koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses kinni
pidada. Kui konfidentsiaalsusnõuet ei nõustuta täitma, tuleb sellest taotlevale riigile viivitamata
teatada.
Eesti Vabariik keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui see võib ohustada Eesti Vabariigi
julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega
või on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse,
usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud
põhjusel.
Seaduses ning Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis sätestatud ulatuses on
rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur,
25
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet,
Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei (KrMS § 435 lg 2).
Artikkel 17. Taotlused pangakontode kohta informatsiooni andmiseks
Artikli 17 (ja ka seotud artiklite 18 ja 19) puhul on eeskuju võetud 16. oktoobri 2001. a EL
protokollist kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonile liikmesriikide
vastastikuse abi osutamise kohta ELis (2001/C 326/01)24. Nimetatud protokolli seletuskirja on
heaks kiitnud Euroopa Liidu Nõukogu 14. oktoobril 2002. a. Konventsioon võimaldab laiendada
artiklite 17–19 kohaldatavust peale pankade ka teistele finantseerimisasutustele kooskõlas artikliga
7.
Artikkel 17 kohustab konventsiooniosalisi konkreetses asjas edastatud taotluse alusel kindlaks
tegema taotluse saanud riigi territooriumil asuvas pangas kriminaalmenetluse subjektiks oleva
füüsilise või juriidilise isiku nimele avatud kontod.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei kohusta lõige 1 konventsiooniosalisi kontode keskregistrit
looma, vaid jätab konventsiooniosalise otsustada, milliseid meetmeid kohaldada, et kohustust
efektiivselt täita. Konventsiooniosalisel on kohustus konto kindlaks teha ja edastada kontoga
seotud informatsiooni vaid juhul, kui füüsilisest või juriidilisest isikust konto omaniku või tegeliku
kasusaaja suhtes on alustatud uurimine. Tegeliku kasusaaja puhul ei oma tähtsust kontoomaniku
tegevusvorm, seega saab nõuda info edastamist nii füüsilise ja juriidilise isiku kui ka seltsingule
avatud konto kohta.
RahaPTS § 81 näeb ette, et krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto,
millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse
seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kättesaadavad vähemalt
järgmised andmed:
Konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või
registrikood;
3) postiaadress.
Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik;
3) postiaadress;
4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu.
Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik;
3) elukohariik.
24
Nõukogu akt, millega Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide
vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll (2001/C 326/01) (ELT L,
21.11.2001, lk 1–1)
26
Konto kohta tehakse kättesaadavaks:
1) IBAN;
2) konto avamise kuupäev;
3) konto sulgemise kuupäev.
Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu:
1) number;
2) sõlmimise kuupäev;
3) lõpetamise kuupäev.
KAS § 88 lõike 5 punkti 2 kohaselt peab krediidiasutus avaldama pangasaladust kirjalikus või
elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilise
arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise vastusena muuhulgas välislepingus sätestatud
korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel.
Konventsiooni artikli 17 lõike 3 eesmärk on lihtsustada taotlustele vastamist, kohustades taotluse
esitanud poolt esitama taotlust vaid siis, kui see omab kriminaalmenetluses olulist tähendust ning
vastav selgesõnaline selgitus ja kinnitus on nõutav. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et
taotluse saanud konventsiooniosalisel ei ole õigust seada kahtluse alla informatsiooni olulisus.
Samuti tuleb hoolega läbi mõelda, millisele osapoolele taotlus täitmiseks saata. Konventsiooniga
püütakse vältida olukorda, kus taotlusi saadetakse igaks juhuks võimalikult paljudele osapooltele.
Taotlusele lisatakse ka täiendav informatsiooni, mis võib taotluse täitmisele kaasa aidata.
Vastavalt artikli 17 lõikele 5 võib konventsiooniosaline deklaratsiooniga teatada, et käesolevat
artiklit kohaldatakse üksnes konventsiooni lisas sätestatud kuriteoliikidele. Eestis kohaldatakse
rahapesu eelkuritegude suhtes kõiki kuritegusid hõlmavat käsitlust ja seega ei ole nimetatud
deklaratsiooni tegemine vajalik.
Käesoleval ajal on taotluste täitmise aluseks kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa
konventsioon25 koos lisaprotokollidega (CETS 30, CETS 99, CETS 182) ja Euroopa Liidu
liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon (MLA 2000)26.
Artikkel 18. Taotlused pangatehingute kohta informatsiooni andmiseks
Artikkel 18 sisaldab sätteid juba määratletud pangakontode kaudu teatud perioodil teostatud
tehingute kohta info saamiseks.
Artiklid 17 ja 18 on omavahel seotud, sest artikli 17 kohaselt saadud info alusel on võimalik saada
täiendavalt informatsiooni vastavalt artiklile 18. Siiski on tegemist iseseisva meetmega ning kontol
toimunud tehingute kohta info saamist saab taotleda ka juhul, kui konto on kindlaks tehtud mõnel
muul kui artiklis 17 sätestatud viisil.
Ka käesoleva artikli kohaldatavust saavad konventsiooniosalised laiendada peale pankade ka
teistele finantseerimisasutustele.
25
Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (RT
II 1997, 7, 36), avaldatud Riigi Teatajas: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25265&replstring=33.
26
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooniga ühinemise seadus
(RT II 2004, 16, 69), avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/761204.
27
Erinevalt artiklist 17 ei viita artikkel 18 asjaolule, et kontodega seotud isikute suhtes peab olema
algatatud uurimine, kuna tegemist on tavapärase vastastikuse õigusabi meetmega kriminaalasjades.
Konventsiooniosalised on kohustatud osutama õigusabi ka kolmandatele isikutele, kes ise ei ole
kriminaalmenetluse pooleks, kuuluvate kontode kohta informatsiooni saamiseks, kui nende kontod
on ühel või teisel viisil seotud uurimisega. Taotluses tuleb määratleda sellise seose olemasolu.
Lõikes 1 täpsustatakse, et taotluse saanud konventsiooniosaline esitab ka mistahes maksja või saaja
konto andmed, et taotluse esitanud riik saaks esitada täiendava taotluse raha saaja või saatja konto
kohta. Selliselt tagatakse raha jälitatavus. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et sellise
informatsiooni saanud konventsiooniosaline peab tagama isikuandmete kaitse vastavalt 1981. aasta
EN isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonile27.
Rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2018/843 kohane pangakontode andmetevahetuse süsteem,
sh päringute osas pangakontodel toimunud tehingute kohta, on suurema osa krediidiasutuste ja
uurimisasutuste vahelise päringutesüsteemina kasutusel 2020. a septembrist (Elektrooniline
infopäringute ja arestide vahendamise süsteem (e-arest)28.
Artikkel 19. Taotlused pangatehingute jälgimiseks
Võrreldes EN 1990. a konventsiooniga, on tegemist uue sättega, mis jätab konventsiooniosalisele
otsustada iga juhtumi puhul eraldi, kas ja millistel tingimustel pangakonto jälgimise abi osutada.
Lõige 1 kohustab konventsiooniosalisi kasutusele võtma vajaliku mehhanismi, mille alusel riik on
vastava taotluse saamisel võimeline kontol tulevikus teatud perioodi jooksul toimuvaid tehinguid
jälgima. Vastavalt lõikele 3 otsustab kontode jälgimise üle vastava taotluse saanud
konventsiooniosaline. Konventsiooniosaline võib seada jälgimise teostamiseks ise tingimusi
vastavalt riigisisesele õigusele.
Lõike 4 kohaselt lepivad taotluse esitanud ja selle saanud konventsiooniosaline kokku jälgimise
üksikasjades, mis annab taotluse saanud konventsiooniosalisele täieliku kontrolli jälgimise
tingimuste üle. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et muuhulgas võivad
konventsiooniosalised kokku leppida vastavalt olukorrale, kas jälgimist teostatakse igapäevaselt
või näiteks piisab jälgimisest üks kord nädalas. Taotluse saanud konventsiooniosaline otsustab, kas
reaalajas jälgimine on teostatav või mitte.
RahaPTS §-s 58 on sätestatud RABi õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda
määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult.
Käesoleval ajal on alustatud krediidiasutuste pangakontodel teostatavate tehingute jälgimise
tehnilise võimekuse tagamist (kontode jälgimiseks reaalajas ja automatiseeritult). Vastavalt
konventsiooni artikli 53 lõikele 3 võib deklareerida ka viisi, kuidas Eesti nimetatud meedet
rakendama hakkab. Eesti saab seda meedet kasutada e-aresti päringute kaudu, kuid mitte reaalajas
ja ainult kontode suhtes, millele on väljastatud IBAN.
27
Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon (RT II 2001, 1, 3), avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78300&replstring=33.
28
https://www.rik.ee/et/muud-teenused/e-arest
28
Kuni vastavate arenduste valmimiseni täidab e-aresti „konto väljavõtte päring“, mida teostataks
perioodiliselt—näiteks iga nädala järel, sisuliselt konto jälgimise nõude konventsiooni artikli 19
tähenduses. Selle täpsema täitmise saab konto väljavõtte päringu tegemise õigust omav
uurimisasutus teise konventsiooniosalise pädeva asutusega kokku leppida lõiget 4 järgides.
Kuivõrd RahaPTS § 81 kohaselt on e-aresti süsteemiga kohustatud liituma kõik krediidi- ja
finantseerimisasutused, kes IBAN-kontosid klientidele avavad, on Eesti riigisisene õigus
laiendatud artikli 19 lõike 5 kohaselt ka finantsasutustele, kes ei ole pangad.
E-aresti süsteemiga ühinemise kohustus on ainult sellistel krediidiasutustel ja
finantseerimisasutustel, kes klientidele IBAN-koodidega kontosid pakuvad. Muu hulgas ei ole
võimalik teha päringuid teistsuguste kontode kohta – üksnes maksekontode ja hoiulaegaste
olemasolu kohta – näiteks jäävad siit välja väärtpaberikontod ja muud hoiukontod, millel ei ole
IBAN koodi.
Artikkel 20. Omaalgatuslik informatsiooni andmine
Artiklit 20 ei ole muudetud ning see vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 10. Sätte
kohaselt võib konventsiooniosaline kooskõlas riigisisese õigusega edastada informatsiooni ka ilma
vastava taotluseta, kui konventsiooniosaline leiab, et sellest võiks teisel riigil abi olla kriminaalasja
algatamisel või menetlemisel või taotluse esitamisel. Informatsiooni ei tohiks edastada, kui see
kahjustab infot saatva konventsiooniosalise kriminaalmenetlust. Vastavad
konfidentsiaalsusnõuded on toodud artikli 43 lõikes 3, mille kohaselt omaalgatuslikult edastatud
informatsiooni saamise korral järgib konventsiooniosaline info edastanud konventsiooniosalise
konfidentsiaalsusnõuet vastavalt oma õigusele. Kui konventsiooniosalisel ei ole võimalik
konfidentsiaalsuskohustust täita, teeb ta selle info edastanud konventsiooniosalisele viivitamata
teatavaks. Riigisisene õigus peab tagama, et finantseerimisasutustele kehtiks keeld teavitada oma
kliente uurimise algatamisest. Konfidentsiaalsuse tase ühtib selle riigisiseselt kehtestatud ulatusega
ning tuleb arvesse võtta, et mõistel „konfidentsiaalne“ võib olla erinevaid õiguslikke varjundeid.
Teataja konfidentsiaalsuskohustuse nõuded on sätestatud RahaPTS §-s 51. 20. juulil 2020. a
jõustunud RahaPTSi § 521 näeb ette ka teavitaja kaitse regulatsiooni – nimelt tagavad RAB ja
Finantsinspektsioon RahaPTSi rikkumisest teatamise fakti, samuti rahapesu ja terrorismi
rahastamise kahtlusest teatamise fakti, konfidentsiaalsuse ja selle võib avaldada üksnes teate
esitanud füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul.
Kõnealune artikkel annab konventsiooniosalistele võimaluse konkreetset taotlust saamata edastada
uurimistoimingutega seotud informatsiooni, kui selline teave võib kaasa aidata
kriminaalmenetlusele teises riigis. Omaalgatuslik teabe edastamine, mis võib olla välisriigis
kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo
asjaolude selgitamist, on sätestatud KrMS §-s 473. Viidatud paragrahv näeb ette, et
kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada
välisriigile ning teatavate KrMSis loetletud kuritegudes Eurojustile omaalgatuslikult
menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla välisriigis kriminaalmenetluse alustamise
ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
3. osa – Ajutised meetmed
29
Artikkel 21. Ajutiste meetmete võtmise kohustus
Käesolev artikkel vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 11. Artikli lõige 1 näeb ette, et
kriminaalmenetluse või konfiskeerimismenetluse algatanud konventsiooniosalise taotluse korral
võtab teine konventsiooniosaline ajutised meetmed, nagu külmutamine või vara arestimine, et ära
hoida sellise vara müümine, üleandmine või käsutamine, mis võib hiljem osutuda
konfiskeerimistaotluse objektiks või mis võib sobida taotluse rahuldamiseks. Lõige 1 puudutab
olukorda, kus konfiskeerimise otsust ei ole veel taotluse esitanud konventsiooniosalise poolt
tehtud, kuid vastav protsess on algatatud. Ajutiste meetmete võtmine on kohustuslik, kui ei esine
taotluse rahuldamise keeldumise ja edasilükkamise aluseid. Konventsiooni seletuskirja kohaselt on
keelumärke tegemine ja vara arestimine vaid näited ajutistest meetmetest ning oluline on hoopis
asjaolu, et kohaldatavad meetmed hoiaks ära sellise vara müümise, üleandmise või käsutamise.
Sõnastus katab kõik konfiskeerimise võimalused, sealjuures ka legaalselt omandatud vara. Kui
soovitakse tagada vara säilimist väärtusele vastava summa konfiskeerimiseks, tuleb seda eraldi
taotleda.
Lõige 2 kajastab olukorda, kus konventsiooniosaline on saanud konfiskeerimise taotluse vastavalt
artiklile 23 ning taotluse saanud konventsiooniosaline on kohustatud taotluse esitanud
konventsiooniosalise palvel võtma meetmed, mis tagavad konfiskeerimise täitmise ning
konventsiooniosaline on kohustatud vastavalt artikli 37 lõike 3 punkti a alapunkti iv kohaselt
esitama taotluses informatsiooni esialgsete meetmete vajalikkuse kohta.
Kuni konfiskeerimisotsuse tegemiseni kohaldub KrMS §-des 460–464 ja § 433 lõikes 2 sätestatud
vastastikuse abistamise regulatsioon. Taotlev riik esitab täitvale riigile abistamistaotluse ning see
täidetakse, kui puuduvad abistamistaotluse täitmisest keeldumise alused.
Artikkel 22. Ajutiste meetmete võtmine
Artikli 22 lõike 1 näol on tegemist uue lõikega, mida EN 1990. aasta konventsioonis ette ei nähtud
ja mille eesmärgiks on tagada veelgi parem ja sujuvam koostöö osapoolte vahel. Kuigi säte kujutab
endast pigem head praktikat, on sätte eesmärgiks kindlustada, et taotluse saanud
konventsiooniosalisele edastatakse ajakohast infot piiratud ajaks võetud meetmete kohta. Artikli
lõike 1 kohaselt pärast artikli 21 lõike 1 kohaselt taotletud ajutiste meetmete võtmist edastab
taotluse esitanud konventsiooniosaline omaalgatuslikult ja võimalikult lühikese aja jooksul taotluse
saanud konventsiooniosalisele kogu informatsiooni, mis võib nende meetmete ulatust küsimuse
alla seada või muuta. Samuti edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline viivitamatult kogu
täiendava informatsiooni, mida taotluse saanud konventsiooniosaline on nõudnud ja mis on ajutiste
meetmete rakendamiseks ja järeltegevusteks vajalik.
Seda, millise aja möödumisel eemaldatakse ajutiselt võetud meetmed, reguleerivad taotluse saanud
konventsiooniosalise riigisisesed seadused.
Lõige 2 annab võimaluse taotluse esitanud konventsiooniosalisel põhjendada meetme jätkamist
vastava taotlusega enne meetme tühistamist. Sellise taotluse võib esitada vastavalt
konventsiooniosalise riigisisesele õigusele otse kohtule või teha muu vastav ametlik teade. Kui
ajutise meetme kohaldamiseks taotluse esitanud konventsiooniosalisele ei ole eelnevalt antud
võimalust vastav taotlus esitada, ei ole teisel konventsiooniosalisel ilma mõjuva põhjuseta õigust
esialgselt võetud meetmeid lõpetada. Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks
30
olla näiteks vara muutumine pankrotivaraks või tuleb esialgsed meetmed lõpetada seoses tingimuse
saabumisega vms. Vastavalt artikli 41 lõike 1 punktile e peab konventsiooniosaline taotletud
esialgsete meetmete võtmise korral teatama taotlejale viivitamata esialgsete meetmete lõpetamisest
vastavalt riigi seadusele ning seega on lõppemise tähtajad ja tingimused taotluse esitanud
konventsiooniosalisele juba ette teada.
Vastastikuse abistamise kohta kohaldub siseriiklikus õiguses KrMS §-des 460–464 ja § 433 lõikes
2 sätestatud regulatsioon, mis vastab konventsiooni käesoleva artikli põhimõtetele.
4. osa – Konfiskeerimine
Artikkel 23. Konfiskeerimiskohustus
Artikli lõiked 1–4 on identsed EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 13. Artikli 23 lõige 1
kirjeldab kahte konfiskeerimise koostöö vormi: kohtu poolt tehtud korralduse täitmist ning
riigisisese õiguse kohaselt konfiskeerimisprotsessi läbiviimist ja selle alusel otsuse täitmist, kui
sellise protsessi läbiviimist on taotletud. Nimetatud koostöö vormid on sätestatud ka ÜRO 1988.
aasta konventsioonis, mille kohaselt peab taotlus sisaldama kuriteovahendi või kriminaaltulu
konfiskeerimist.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt peab konfiskeerimise taotlus olema seotud kuritegeliku
tegevusega ja konfiskeerimise otsus peab olema tehtud kriminaalkorras. Konventsioon välistab
näiteks halduskonfiskeerimise, kui see ei ole otseselt kuriteoga seotud. Konfiskeerimisotsused
võivad olla täiesti eraldi menetlused ja otsus konfiskeerimiseks võib olla tehtud eraldi kuriteos
süüdimõistmise menetlusest. Oluliseks tingimuseks on, et vastava otsuse on teinud kohus ning oma
olemuselt on vara kuriteovahend või kriminaaltulu.
Artikli lõike 1 punkt a räägib konventsiooniosalise kohtu otsusest, punkt b aga viitab pädevale
asutusele, kelleks võib olla ka süüdistuse esitamise eest vastutav asutus. Punktis b nimetatud
menetlus allub täielikult taotluse saanud konventsiooniosalise riigisisesele seadusele.
Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et kuigi mõlemad konfiskeerimise taotluse täitmise
viisid on lubatavad, võib konventsiooniosaline üldiselt või sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest
välistada ühe või teise taotluse täitmise viisi. Teatud juhtudel võib välistusi ette tulla sõltuvalt
varast, kuigi eelkuritegu on seesama, näiteks kui vara on asendatud või kolmanda isiku valduses
või kui see puudutab kaudset tulu või illegaalse tuluga segatud legaalset vara. Kui taotletakse
konfiskeerimist lõike 1 punkti a kohaselt, võib taotlust täitev konventsiooniosaline valida täitmise
vastavalt nimetatud lõike punktile b. Seejuures ei ole konventsiooniosalisel kohustust edastada
taotlus asjaomasele pädevale asutusele vastava konfiskeerimismääruse koostamiseks (lõike 1
punkti b kohaselt), kui ilmnevad artiklis 28 nimetatud alused koostööst keeldumiseks juba vastava
taotluse saamisel, samuti ei ole kohustust protsessiga jätkata, kui keeldumise asjaolud ilmnevad
taotluse täitmise ajal. Taotlus, mis esitatakse vastavalt lõike 1 punktile b, eeldab
konfiskeerimisprotsessi läbiviimiseks vajalike andmete esitamist (sõltumatult kohtumenetlusest
süüdistatava üle).
Juhul kui lõikes 1 nimetatud taotluse täitmisel jääb raha kriminaaltulu väärtuses maksmata,
realiseeritakse mistahes vara vastavalt lõikele 3. Seejuures ei oma tähtsust, kas vara, millele
sissenõue pööratakse on omandatud legaalselt või see on hoopis kolmanda isiku valduses,
31
sealhulgas variisiku valduses. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et nõudes ettenähtud
summa loetakse mittetasutuks, kui see tasutakse vaid osaliselt.
Igal juhul peab konventsiooniosaline tagama, et vaatamata konfiskeerimistaotluste täitmise viisile,
peab olema võimalik konfiskeerida artikli 15 lõike 2 punktis a nimetatud vara: kuriteovahendina
või kriminaaltuluna käsitatavad esemed või kriminaaltulu asemel rahasumma kriminaaltulu
väärtuses. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tähendab see seda, et konventsiooniosalised, kelle
riigisisene õigus näeb ette vaid vara konfiskeerimise, peavad oma riigisisesed seadused
konventsiooniga kooskõlla viima, sealhulgas võtma kasutusele esialgsed meetmed igasuguse
realiseeritava vara suhtes. Niisamuti peavad konventsiooniosalised, kelle seadused näevad ette vaid
rahasumma sissenõudmist kriminaaltulu väärtuses, muutma oma seaduseid, et täita vara
konfiskeerimistaotlusi.
Lõige 4 võimaldab konventsiooniosalistel kokku leppida, et kindla vara konfiskeerimise asemel
konfiskeeritakse vara väärtusega võrdne rahasumma. Juhul kui lõikes 4 nimetatud kokkulepet ei
saavutata, tuleb konfiskeerimistaotlus täita vastavalt lõikele 1.
Osapoolte parema koostöö tagamiseks nähakse ette lõikes 5 konventsiooniosaliste koostöö
vastavalt oma riigisisesele õigusele, kui taotletakse ka konfiskeerimisega võrdväärsete vara
äravõtmist põhjustavate meetmete rakendamist, mis ei ole kriminaalsanktsioonid, kui nende
rakendamist nõuab konventsiooniosalise kohus. Tegemist on uue sättega võrreldes EN 1990. aasta
konventsiooniga. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et silmas on peetud vara, mille seotus
kuriteoga on kindlaks tehtud. Selliseks varaks võib olla ka vara või tulu artikli 5 tähenduses.
Konventsioon rõhutab, et nimetatud mitte kriminaalkonfiskeerimise meetmete rakendamisel tuleb
teha samuti võimalikult laiaulatuslikku koostööd.
Ajutisi meetmeid tuleb kohaldada vastavalt artiklitele 16 ja 21 sõltumata konfiskeerimistaotluste
täitmise viisist. Samuti on taotlust täitval konventsiooniosalisel pädevus osutada uurimisabi ning
kohaldada muid täiendavaid meetmeid.
Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid võidakse kasutada ka kannatanu varalise kahju
hüvitamiseks või vara selle seaduslikule omanikule tagastamiseks.
Konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmise osas kohaldub KrMS 19. peatüki 5. jaos välisriigi
kohtuotsuste või muu asutuse otsuse kohta sätestatu.
Artikli 23 lõige 5 hõlmab olukorda, kus konfiskeerimisotsus ei ole kriminaalsanktsiooni
rakendamine. Seetõttu on vajalik artikli 24 lõikes 3 nimetatud deklaratsiooni tegemine.
Artikkel 24. Konfiskeerimise täideviimine
Artikkel 24 on identne EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 14.
Kui konventsiooniosaline on teinud otsuse täita konfiskeerimistaotlus vastavalt artikli 23 lõike 1
punktile b, peab konventsiooniosaline läbi viima vastava protseduuri konfiskeerimismääruse
saamiseks vastavalt riigisisesele seadusele. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et kohtu
asukohariigi õiguse (ladina keeles lex fori) printsiip kohaldub menetlusnormidele, sealhulgas
konfiskeerimisrežiimile, esitatavatele tõenditele ja menetlustähtaegadele.
32
Artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud konfiskeerimisotsustega seotud õiguskaitsevahendite
kohaldamine on eraldi toodud lõikes 5, mille järgi on vaid konfiskeerimisotsuse teinud
konventsiooniosalisel õigus nimetatud konfiskeerimisotsus üle vaadata ja selles muudatusi teha.
Juhul kui taotlust täitva konventsiooniosalise õigus näeb ette konfiskeerimisotsusest teavitamist,
kuid seda ei ole tehtud, ei ole taotlust täitval konventsiooniosalisel pädevust vastavat taotlust täita,
kuna täitmisele kohaldatakse riigisisest õigust.
Konfiskeerimisotsuste täideviimisele kehtivaid riigisiseseid piiravaid nõudeid, näiteks välisriigi
kohtuotsuse eelnev jõustamine, tuleb alati tõlgendada koosmõjus konventsiooni artikliga 16.
Kui taotluse esitanud konventsiooniosalise õiguse kohaselt on täitmisele pööramine aegunud, ei
saa konventsiooniosaline taotlust täita ja vastavalt artiklile 28 võib sellisel juhul koostööst
keelduda. Vastavalt artikli 37 lõike 3 punkti a alapunktile ii peab taotluse esitanud
konventsiooniosalise asjaomane asutus kinnitama, et konfiskeerimisotsus on täidetav ja selle peale
ei saa tavalises korras edasi kaevata. Taotluse esitanud konventsiooniosaline peab vastavalt artikli
41 lõike 2 punktile a teavitama täitvat konventsiooniosalist igast asjaolust, mis muudab
konfiskeerimismääruse osaliselt või täielikult mittetäidetavaks.
Lõike 2 järgi arvestab taotluse saanud konventsiooniosaline üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse
esitanud konventsiooniosalise süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on
süüdimõistva või muu otsuse kohtulahendi alus. See on kohaldatav, kui täitmise taotlus esitatakse
artikli 23 lõike 1 punkti a kohaselt, s.o välisriigi otsuse täitmine ilma taotlust täitva riigi asjaomase
asutuse poolt konfiskeerimismääruse koostamiseta. Kui taotlust täitev konventsiooniosaline valib
aga teise konfiskeerimise taotluse täitmise viisi (taotlust täitva riigi poolt konfiskeerimismääruse
koostamine ja seejärel määruse täitmine), sõltumata asjaolust, et taotluse esitanud
konventsiooniosalise poolt on konfiskeerimismäärus juba tehtud, kohaldub ka sellise täitmise viisi
suhtes lõige 2. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et välisriigi kohtulahendis ei tohiks kahelda
ja seega, kui teatud faktilised asjaolud on juba ühe riigi pädeva asutuse poolt tuvastatud, ei ole
taotlust täitva riigi asjaomasel asutusel õigust hakata nimetatud faktilisi asjaolusid uuesti
konfiskeerimismääruse tegemisel hindama. Seejuures tuleb silmas pidada, et taotlust täitev
konventsiooniosaline võib määruse koostamisel võtta arvesse uusi faktilisi asjaolusid, mis ei olnud
taotluse esitanud konventsiooniosalise otsuse tegemisel teada ega esitatud või osundada uutele
faktilistele asjaoludele ja saata konfiskeerimisotsus taotluse esitanud poolele ülevaatamiseks
vastavalt artikli lõikele 5. Konventsiooni seletuskirja kohaselt taotlust täitva konventsiooniosalise
kohus või muu pädev asutus peaks läbi viima täiendava asjaolude uurimise ainult siis, kui neid
asjaolusid ei ole välisriigi kohtuotsuses märgitud. Täitva konventsiooniosalise kohtul ei ole
pädevust arutada kohtuistungil välisriigi kohtuotsuses märgitud faktiliste asjaolude kohta esitatud
uusi tõendeid. Otsuse teinud konventsiooniosalisel peab olema õigus otsust ise muuta.
KrMS § 484 reguleerib välisriigi mõistetud karistuse täpsustamist. Kui kohus tunnistab välisriigi
kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis
mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ette nähtud karistusega.
Täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud
karistusele. Kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada Eesti
karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ette nähtud ülemmäära. Kui välisriigis ei ole
33
karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides.
Välisriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada.
Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust
ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Kuivõrd artikli 23 lõige 5 nimetab ka
konfiskeerimisotsuseid, mis ei pruugi olla Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas, tuleb teha
deklaratsioon vastavalt artikli 24 lõikele 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaldamise kohta.
Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust
ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Artikli 23 lõikes 5 viidatakse ka
konfiskeerimisotsustele, mille eelduseks ei pruugi tingimata olla süüdimõistev otsus. Samuti võib
esineda teisi olukordi, kus teise konventsiooniosalise kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude
aktsepteerimine võiks minna vastuollu Eesti õigussüsteemi põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt
tuleb teha deklaratsioon vastavalt artikli 24 lõikele 3.
Ka konventsioonile allakirjutamisel pidasid Siseministeerium, Välisministeerium ja
Justiitsministeerium vajalikuks deklaratsiooni tegemist vastavalt artikli 24 lõikele 3.
Lõike 4 kohaselt arvutab taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane asutus summa oma riigi
valuutasse, kui konfiskeerimine seisneb rahanõudes, konfiskeerimise täideviimise otsuse tegemise
ajal kehtinud kursi järgi. KrMS § 484 lõige 6 sätestab, et konfiskeeritav rahasumma arvutatakse
vajaduse korral karistuse täpsustamise (konfiskeerimise täideviimise otsustamise) päeval kehtiva
kursi alusel eurodesse.
Artikkel 25. Konfiskeeritud vara
Konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt vara konfiskeerinud konventsiooniosaline käsutab
konfiskeeritud vara vastavalt oma seadustele ja haldusreeglitele. Kuritegelikul teel saadud vara
jääb konfiskeeritud vara ulatuses konfiskeerinud riigi käsutusse. Vara konfiskeerinud riik otsustab,
kas ja millistel tingimustel kantakse vara teise riiki.
Lõike 2 kohaselt taotluse esitanud konventsiooniosaline peaks teatud tingimustel eelistama
konfiskeeritud vara tagastamist kuriteo ohvritele kahju hüvitamiseks või vara seaduslikule
omanikule. Lõige 3 annab konventsiooniosalistele võimaluse konfiskeeritud vara tagastamise osas
kokku leppida, kui taotlus vara arestimiseks tehakse vastavalt konventsiooni artiklitele 23 ja 24.
FATFi soovitus nr 38 näeb ette, et riigid peaksid võtma kasutusele meetmed, mis võimaldavad
riikide vahel jagada konfiskeeritud vara, eelkõige juhul, kui konfiskeerimine on kaudselt või
otseselt õiguskaitse organite kooskõlastatud tegevuse tulem.
KrMS § 487 lõige 1 sätestab, et rahaline karistus ja varaline karistus pööratakse Eesti riigi
tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lõige 2 sätestab, et konfiskeeritud vara kantakse
Eesti riigi tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Artikkel 26. Täideviimisõigus ja konfiskeerimise maksimaalmäär
Lõige 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt on taotluse esitanud konventsiooniosalisel õigus
konfiskeerimisotsus ise täita.
34
Lõike 2 eesmärk on ära hoida vara väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimise kahjulikke
tagajärgi, mis võivad tekkida üheaegselt mitme konventsiooniosalise, sh taotluse esitanud
konventsiooniosalise poolt otsuse täitmisega.
KrMS § 484 lõike 4 kohaselt välisriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada ja § 48912
lõike 6 kohaselt, kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku maksmise kohta,
konsulteerib Justiitsministeerium välisriigi otsuse teinud pädeva asutusega ning rahalise karistuse
või rahatrahvi see osa, mis on teises riigis makstud, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või
rahatrahvi summast maha.
Artikkel 27. Omaalgatuslik vahistamine
Artikli 27 sõnastus on identne EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 17. Osades riikides on õigus
konfiskeerimise eeskirja mittetäitnud isik võtta vahi alla, samuti juhul, kui vara, mille suhtes
konfiskeerimise otsus on tehtud, asub mõnes teises riigis. Osades riikides aga ei ole nimetatud juhul
isikult vabaduse võtmine selle riigi põhiõigustega kooskõlas. Taotluse saanud
konventsiooniosaline ei võta isikut artikli 23 kohase taotluse alusel omal algatusel vahi alla ega
rakenda tema isiku vabadust piiravat abinõu, kui taotletav konventsiooniosaline on palunud seda
mitte teha.
Eestis ei väljuta välisriigi otsuse täitmisel esitatud taotluse piiridest ning Eesti ei saa kohaldada
karistusi, mida ei ole taotletud.
5. osa – Koostööst keeldumine ja koostöö edasilükkamine
Artikkel 28. Keeldumise alused
Artikkel 28 ei erine oluliselt EN 1990. aasta konventsiooni artiklist 18. Lõike 1 kohaselt võib
keelduda igasugusest riikidevahelisest koostööst konventsiooni IV peatükis ja EN 1990. aasta
konventsiooni III peatükis toodud alustel.
Siinjuures võib välja tuua kolm märkimisväärset muudatust võrreldes EN 1990. aasta
konventsiooniga: koostööst ei või keelduda põhjusel, et taotlus on esitatud rahanduskuriteo või
poliitilise kuriteo kohta, kui see on seotud terrorismi rahastamisega; koostööst ei või keelduda
põhjusel, et taotluse saanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse
konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva eelkuriteo kui ka rahapesukuriteo
toimepanijana; kui koostöö eelduseks on teo mõlemapoolne süüteoks tunnistamine, siis loetakse
see nõue täidetuks olenemata sellest, kas mõlemas konventsiooniosalises määratletakse see
kuritegu samasse kuriteoliiki või sama terminoloogia kaudu, kui tegu loetakse mõlemas
konventsiooniosalises kriminaalkuriteoks. Finantskuritegude mõistet piiritleda või
kuriteokoosseisude kataloogi kaupa liigitada ammendavalt võimalik ei ole, kuid igakordsel
tõlgendamisel peaks lähtuma klassikaliselt majanduskaristusõigusesse kuuluvatest koosseisudest
(eelkõige KarSi 21. ehk majandusalaste süütegude peatükk).
Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei seostatud samaaegselt efektiivse ja paindliku süsteemi
väljatöötamisel EN 1990. aasta konventsioonis keeldumise tingimusi kohustuslike alustega. Seega
ükski keeldumise alus ei ole riikidele kohustuslik. Konventsiooniosalised võivad siiski määratleda,
35
et mõned keeldumise alused on järgimiseks kohustuslikud, näiteks kui taotluse täitmine on
vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega, eelkõige kui taotluse aluseks
oleva menetluse käigus ei ole tagatud menetluse miinimumnõudeid vastavalt Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 5 ja 6, taotlust täitva konventsiooniosalise riigisisese
õiguse kohaselt ei ole teatud liiki vara konfiskeerimine võimalik, konventsiooniosaline taotleb
ülemäärast, lausa röövellikku nõude täitmist võrreldes rikkumisega, konfiskeerimismäärus põhineb
oletusel või eeldusel, et konfiskeeritav vara kujutab endast kriminaaltulu, samal ajal kui
tõendamiskoormus lasus süüdimõistetud isikul ning selline otsus on vastuolus taotlust täitva
konventsiooniosalise õiguspõhimõtetega.
Samuti võib keelduda koostööst, kui taotluse täitmine tõenäoliselt piirab taotluse saanud
konventsiooniosalise suveräänsust ning kahjustab riigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi
huve. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et seejuures peetakse muude oluliste huvide all
silmas riigi, mitte üksikisiku huve ning siia alla võivad kuuluda ka majanduslikud huvid. Vastav
koostööst keeldumise alus on märgitud ka kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa
konventsiooni artikli 2 lõikes b.
Konventsiooniosaline võib koostööst keelduda ka juhul, kui taotluses käsitletud juhtumi tähtsus ei
õigusta taotletud toimingut, näiteks kui konfiskeerimise kulud kaaluvad üles
konfiskeerimismääruse täitmisest saadava kasu, võib taotlust täitev konventsiooniosaline keelduda
koostööst, v.a. juhul kui kulude jaotamise osas on saavutatud kokkulepe. Samuti juhul, kui
konfiskeerimise summa ise on väga väike või rikkumine tühine. Konventsiooni seletuskirjas
rõhutatakse, et üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks rahvusvahelise koostöö raames
konventsiooniosalisi selliste taotluste täitmisega koormata. Juhul, kui taotluse täitmisega
kaasnevad taotlust täitvale konventsiooniosalisele täiendavad või suured kulud, lepitakse taotluse
esitanud konventsiooniosalisega kokku kulude kandmine vastavalt artiklile 44.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei saa terrorismi rahastamist pidada mitte mingil tingimusel
poliitiliseks kuriteoks ning seetõttu ei ole lubatud koostööst keeldumine lõike 1 punkti e
tähenduses.
Sama teo eest kahekordse karistamise keelamise põhimõte (ladina keeles ne bis in idem) on
valdavalt tunnustatud igas õiguses. Nimetatud printsiip etendab olulist rolli ka kaasustes, kus
esineb välismaine element. Printsiibi kohaldamine võib aga riigiti varieeruda. Lõike 1 punkt f viitab
nimetatud põhimõttele, kuid ei anna sellele definitsiooni ning seetõttu tuleb printsiipi tõlgendada
taotlust täitva konventsiooniosalise õigusega.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt kohaldatakse koostöös kriminaalasjades mõlemas riigis
süüteoks tunnistamise printsiipi in abstracto või in concreto. Taotluste suhtes, mis esitatakse
konventsiooni IV. peatüki alusel, kohaldatakse printsiipi in concreto. Artiklite 16 ja 22 puhul piisab
printsiibi kohaldamisest in abstracto. Taotlustele, mis esitatakse vastavalt artiklitele 21 ja 22, tuleb
lähtuda sellest, kas taotlus esitatakse artikli 21 lõike 1 või lõike 2 alusel. Viimasel juhul võib
osutuda vajalikuks printsiibi in concreto kohaldamine. Tingimus tuleb lugeda täidetuks, kui
rikkumine, mis on karistatav otsuse teinud riigi õiguse kohaselt, on karistatav ka juhul, kui see
oleks toime pandud taotlust täitva riigi jurisdiktsioonis ja toimepanija on kuriteo eest vastutav ka
taotlust täitva riigi õiguse kohaselt. Artikli 38 kohaselt on taotlust täitval konventsiooniosalisel
võimalus nõuda taotluse esitanud konventsiooniosaliselt taotluse täiendamist või
lisainformatsiooni, et kindlaks teha printsiibi in concreto kohaldamine.
36
Taotluse saanud konventsiooniosaline võib alati väita, et taotluse täitmise keeldumise alus on
olemas ja taotluse esitanud konventsiooniosalisel ei ole tavaliselt sellise hinnangu suhtes
vaidlustamise õigust. Teisalt, konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et konventsiooniosaline ei
või keelduda taotluse täitmisest mõnel muul alusel kui konventsioonis sätestatud. Kui puuduvad
alused koostööst keeldumiseks või toimingu edasilükkamiseks artikli 29 kohaselt, on
konventsiooniosaline kohustatud nõude täitma. Konventsiooniosaline peab enne lõplikku
koostööst keeldumist kaaluma, kas taotlust on võimalik täita ka osaliselt või tingimuslikult.
Mitmed koostööst keeldumise alused on sõnastatud selliselt, et jätavad koostööst keeldumise
otsustada taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomastele asutustele.
Lõiked 2 ja 3 puudutavad esialgsete meetmete ja uurimisabiga kaasnevate sunnimeetmete
kohaldamist. Lõiget 2 tuleb tõlgendada koosmõjus artikli 15 lõikega 3. Konventsiooni seletuskirjas
juhitakse tähelepanu sellele, et taotlused, millega kaasneb sunnimeetmete kasutamine, peavad
olema alati kinnitatud kohtu või prokuröri poolt. Välistatud on selliste meetmete kinnitamine
näiteks halduskohtu poolt või tsiviilkohtumenetluse raames.
Lõige 4 puudutab konfiskeerimist. Lõike 4 punkt a viitab sellistele kuritegudele, mille suhtes on
konventsiooniosaline vastavalt artikli 3 lõikele 2 teinud deklaratsiooni. Konventsiooni artiklid 3 ja
4 viitavad konfiskeerimise protseduuridele, mis peaasjalikult põhinevad ebaseadusliku tulu
olemasolu ja suuruse kindlakstegemisel. Vara konfiskeerimise puhul on selliseks varaks tavaliselt
kuriteo objekt ise. Vara väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimise puhul ei ole tegemist
rahapesu objektiga, kuid konfiskeeritava rahasumma kindlakstegemisel lähtutakse ikkagi kuriteost
saadud tulu hindamisest.
Artikli 28 lõike 4 punktis b nimetatud kriminaaltuluna vaadelava majandushüve seos viitab vara
kindlakstegemisele. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et koostööst on võimalik keelduda,
kui taotluse esitanud konventsiooniosalise poolt tehtud tulu kindlaksmääramine on vastuolus
taotlust täitva konventsiooniosalise riigisisese õiguse printsiipidega põhjusel, et kuriteo ja tulu
vahel on väga kauge või väheoluline seos. Kui taotlus esitatakse konventsiooniosalise poolt vara
väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimiseks, mistõttu süüteo ja konfiskeeritava vara vahel ei
ole otsest seost (rahasumma ei ole kuriteo objekt), ei saa täitmisest lõike 4 alusel keelduda, mistõttu
ka viide artikli 23 lõikele 3.
Osades riikides on võimalik konfiskeerida kriminaaltulu ilma eelneva süüdimõistva otsuseta
seetõttu, et süüdistatav on põgenenud või surnud. Sellisel juhul ei ole koostööst keeldumine
põhjendatud, kui on olemas vastav kohtuotsus, sh halduskohtu otsus, mis sisaldab vähemalt
kinnitust toime pandud kuriteo kohta. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et
haldusmenetluse raames tehtud otsustused (ettekirjutused jms) ei ole antud juhul aktsepteeritavad.
Lõiked 5 ja 6 puudutavad menetlusi ilma süüdistatava osavõtuta kohtuistungist ja limiteerivad
võimalust, et kurjategijatel õnnestub vältida õigusemõistmist istungile ilmumata jätmisega.
Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et lõige 6 ei ole konventsiooniosalisele kohustuslik.
Taotlust täitev konventsiooniosaline on pädev otsustama, kas taotluse esitanud riigi kohus on
teinud tagaselja otsuse või mitte.
Lõike 7 kohaselt ei saa konventsiooniosaline koostööst keeldumist põhjendada pangasaladusega.
Konventsiooniosaline võib oma seadusele tuginedes nõuda, et pangasaladuse rikkumise korral
37
tehtava koostöö taotluse kinnitaks kohus, prokuratuur või muu õigusasutus. Täiendavad selgitused
on toodud konventsiooni artikli 7 lõike 1 juures. Tulenevalt ÜRO 1988. aasta konventsioonile ei
saa koostööst keelduda pangasaladuse tõttu juhul, kui kriminaaltulu pärineb narko- või
rahapesukuriteost ning konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et ka EN 1990. aasta
konventsioon ega käesolev konventsioon ei piira koostööd nimetatud alusel.
Konventsiooniosalised võivad ka lõikes 8 sätestatud juhtudel alati tugineda artikli 28 lõike 1
punktile a juhul, kui taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, kus
taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse
konfiskeerimismäärus käsitleb juriidilist isikut kui pärast kriminaaltulu konfiskeerimise määruse
tegemist on isik surnud või juriidiline isik likvideeritud; kui taotluse saanud konventsiooniosaline
teeb koostööd selle peatüki alusel, kui taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav
kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva kuriteo
toimepanijana kui ka käesoleva konventsiooni artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt rahapesukuriteo
toimepanijana.
Põhieeldus, et nn self-laundering (omaenda kuritegeliku raha pesu) ei ole mitte ainult lubatav, vaid
ka oluline kriteerium rahapesu kriminaliseerimisel, oli vaidlusküsimus juba EN 1990. aasta
konventsiooni väljatöötamisel ning mitmed riigid avaldasid arvamust, et rahapesuna käsitatav
kriminaaltulu pesemine eelkuriteo toimepanija poolt on vastuolus nende fundamentaalsete
põhimõtetega. Hiljem on mitmed riigid kriminaliseerinud ka self-laundering kuriteona ning selle
vajadust on rõhutatud ka Moneyvali29 riikide vastastikuse rahapesu meetmete hindamiste
raportites. Self-laundering kriminaliseerimise erinev praktika seab koostöö ladusa toimimise
kahtluse alla seal, kus nõutakse, et kuritegu oleks mõlemas konventsiooniosalises määratletud
kuriteona. Nimetatud probleemi lahendamiseks ongi konventsiooni artikli 28 lõike 8 punktis c ette
nähtud uus säte, mille kohaselt võib konventsiooniosaline mitte määratleda self-laundering´i
rahapesu kuriteona, kuid ta ei või keelduda sellel alusel koostööst.
Uue arenguna on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu
vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, mille kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et
teatavat tüüpi rahapesu on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kelle kuritegeliku
tegevuse tõttu asjaomane vara saadi (omaenda kuritegeliku raha pesu). Kui rahapesu ei piirdu
sellisel juhul ainult vara omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist,
muundamist, varjamist või saladuses hoidmist ning põhjustab suuremat kahju, kui kuritegeliku
tegevusega on juba tekitatud, näiteks kui kuritegelikust tegevusest saadud vara on pandud ringlusse
ning seejuures on varjatud vara ebaseaduslikku päritolu, peaks selline rahapesu olema karistatav.
Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud KrMS § 436 nimetatud alusel ja Eesti keeldub
rahvusvahelisest koostööst, kui see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või
muid olulisi huve; see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega; on alust arvata, et abi taotletakse
isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste
pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel. Eesti ei või keelduda
rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga,
29
Moneyval on ENi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee, täisnimega
Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism.
Moneyval, endise nimega PC-R-EV, asutati 1997. aastal ENi ministrite komitee poolt, et viia läbi nii enda kui üksteise
hindamist rahapesuvastase võitluse meetmete osas, mis on kehtestatud FATFi mittekuuluvates ENi riikides. Eesti on
Moneyvali liige.
38
poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või
välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Eesti ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et
Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-või tolli- või
rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis. Eesti ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst riiklike
majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel, kui see oleks vastuolus
Eestile siduva välislepinguga.
Eestis on kriminaliseeritud self-laundering ja rahapesu eest saab süüdi mõista isiku, kes pani toime
ka rahapesu eelkuriteo.
Artikkel 29. Toimingu edasilükkamine
Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga ei ole toimingu edasilükkamist puudutavat sätet
muudetud. Enne toimingu edasilükkamist peab taotlust täitev konventsiooniosaline hindama, kas
taotlust on võimalik täita osaliselt või tingimuslikult vastavalt artiklile 30. Tavaliselt toimub sellise
otsuse tegemine teise osapoolega konsulteerides. Kui konventsiooniosaline otsustab toimingu
tegemise edasi lükata, peab ta viivitamata edastama vastava otsuse taotluse esitanud osapoolele
ning põhjendama taotluse edasilükkamist vastavalt artiklile 40 ja artikli 41 lõike 1 punktile c.
Kõnealuse artikli näol on tegemist rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtetega, millele
vastavad ka KrMSis sätestatud põhimõtted.
Artikkel 30. Taotluse osaline või tingimuslik täitmine
Artikkel vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 20. Taotluse esitanud
konventsiooniosalisega konsulteerimine peaks alati eelnema koostöö edasilükkamise või koostööst
keeldumise otsusele. Konventsiooni seletuskirja kohaselt peaksid kiiresti tehtavad otsused olema
tehtud erandjuhtudel ja siis, kui kõne all on õiguslikud küsimused. Konventsioon ei reguleeri
konsultatsiooni läbiviimise tingimusi, need võivad olla ka mitteametlikud, pädevate isikute
vahelise telefonivestluse vormis läbiviidud arupidamised. Tingumusi võivad seada ja kokku
leppida ka õigusabi palvete eest vastutavad ja neid vastu võtvad asutused.
KrMSis sätestatud rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtted ühtivad käesoleva artikli
põhimõttega.
6. osa – Teatamine ja kolmandate poolte õiguste kaitse
Artikkel 31. Dokumentide kätteandmine
Artikkel 31 vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 21. Konventsiooniga luuakse alus
rahvusvahelise koostöö raames teavitamise nõuete täitmiseks. Konventsiooni seletuskirjas
täpsustatakse, et juriidiliste dokumentide sobivus määratletakse riigisisese õigusega. Sellisteks
kättetoimetamise dokumentideks võivad olla kohtulahendid vara arestimise kohta või vastav
korraldus sellise otsuse täitmiseks jne.
Konventsioon näeb ette, et kohtudokumendid saadetakse välisriigis asuvale isikule postiga või
kohtulahendi väljastanud riigi kohus või muu asjaomane pädev asutus edastab dokumendid
nimetatud riigi konsulaarasutuse kaudu või sihtkohariigi või muu pädeva asutuse kaudu, välja
39
arvatud juhul, kui sihtkohariik on konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-
, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerides ENi peasekretärile esitatud deklaratsioonis
kehtestanud teistsuguse korra. EN 1990. aasta konventsiooni ratifitseerimisel kehtestas Eesti
dokumentide kätteandmise osas teistsuguse korra, mille kohaselt toimetatakse kohtudokumendid
kätte Justiitsministeeriumi kaudu.
Dokumentide kätteandmine toimub vastavalt taotluse saanud konventsiooniosalise riigisisesele
õigusele. KrMS § 435 lõike 1 järgi on rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutus
Justiitsministeerium. Seega tuleb konventsiooni ratifitseerimisel teha deklaratsioon, et dokumendid
edastatakse Justiitsministeeriumile.
Kohtukutsete kättetoimetamise taotlused edastab Justiitsministeerium täitmiseks isiku elu- või
asukoha järgsele esimese astme kohtule.
Artikkel 32. Välisriigi otsuse tunnustamine
Nagu eelmises punktis välja toodi, on võrreldes EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 22
käesoleva konventsiooni artikkel 31 muutmata. Artikli 24 lõikes 2 nimetatud kohtulahendid ei
puuduta kolmandate isikute õigusi, seetõttu on konventsioonis kolmandate isikute õiguste kohta
tehtud otsuste tunnustamisele sätestatud eraldi artikkel. Välisriigi kolmandate isikute kohta tehtud
otsuse tunnustamisest võib keelduda (kuid ei pea), kui kolmandal isikul ei olnud võimalust piisavalt
oma õigusi kaitsta, otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise samas asjas tehtud
otsusega, see on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise avaliku korraga või otsus on
vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes ette nähtud ainupädevusega.
Konventsiooni seletuskirjas viidatakse tavapärasele praktikale, mille kohaselt kasutavad
kurjategijad endale vara omandamiseks variisikuid ja sõlmivad näilikke tehinguid. Vara ostetakse
näiteks naise, sugulaste või sõprade nimele, ent vaatamata sellele tuleb kolmandate isikutena
käsitada neid, kellel on konfiskeeritava vara suhtes seaduspärane nõue. Konventsiooni artikkel 9
kohustab konventsiooniosalisi tagama kolmandate isikutele nende õigused. Kolmanda isikuna
käsitatakse iga isikut, keda konfiskeerimisotsuse täitmine puudutab või kes on seotud
konfiskeerimise protseduuriga, mis viiakse läbi vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile b, kuid kes ei
ole õigusrikkuja ise. Konventsiooni sätteid kolmanda isiku kohta on selgitatud ka artikli 8 kohta
käivate põhistuste juures.
Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et mõnedes riikides on kolmandate isikute pretensiooni
esitamise õigus tagatud alles konfiskeerimisotsuse täideviimisel, mitte vastava otsuse tegemisel.
Kolmandate isikute õigusi võidi arvesse võtta juba taotluse esitanud riigis, kuid mitte ilmtingimata.
Kui kolmandate isikute õigusi ei võetud arvesse taotluse esitanud konventsiooniosalises, säilib
kolmandal isikul alati õigus vastuväidete esitamiseks. Sellisel juhul ei ole aga
konventsiooniosalisel õigus keelduda otsuse täitmisest artikli 28 lõike 1 punkt a kohaselt üksnes
põhjusel, et kolmandate isikute õigused on jäänud otsuse tegemisel arvesse võtmata.
Konventsiooniosaline ei pea tingimata jätma kolmandate isikute õiguste kohta tehtud kohtuotsused
tunnustamata lõikes 2 nimetatud puudustele tuginedes, kui puudused on kõrvaldatavad.
Välisriigi kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine on reguleeritud KrMS 19. peatüki 5. jaos, mis
vastab konventsioonis sätestatud põhimõtetele.
40
7. osa – Menetluslikud ja muud üldreeglid
Artikkel 33. Keskasutus
Artiklis 33 nimetatud keskasutus, kelle ülesanne on saata IV peatüki alusel taotlusi ja neile vastata
ning täita taotlusi või edastada need pädevatele asutustele, on Eesti poolt määratletud EN 1990.
aasta konventsiooniga ühinemisel. Nimetatud keskasutuseks on Justiitsministeerium ning vastav
deklaratsioon tuleb esitada ka käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel. Keskasutuse pädevus
reguleeritakse riigisisese õigusega.
Konventsiooni käesolev artikkel määrab kindlaks suhtluskanalid. Vajadusel on võimalik
deklareerides täpsemalt sätestada, millise sisuga taotlus tuleb millisele asutusele edastada.
Kohtudokumentide kätteandmine (KrMS §-s 4633) ja otsuste tunnustamine (KrMS §-s 478) toimub
läbi Justiitsministeeriumi. Justiitsministeerium kontrollib välisriigist saabunud abistamistaotluste,
samuti kohtuotsuse täitmise taotluse nõuetekohasust ja nõutud lisadokumentide olemasolu ning
edastab nõuetekohase abistamistaotluse viivitamata pädevale asutusele.
Artikkel 34. Otsesuhtlemine
Artikkel 34 selgitab suhtlemisviise. Tavaliselt toimub suhtlus läbi keskasutuste ja lõikes 2
nimetatud võimalus esitada taotlus konventsiooniosalise samale asutusele (kohtule või
prokuratuurile) on erandlik. Lõige 5 võimaldab taotluse esitanud konventsiooniosalise pädeval
asutusel saata taotlusi ja teateid, mis ei sisalda soovi rakendada sunniabinõu, taotluse saanud
konventsiooniosalise pädevale asjaomasele asutusele otse. Sellisteks taotlusteks võivad olla lihtsad
nn infotaotlused, näiteks info saamiseks kinnistusraamatust.
Lõige 6 on uus säte võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga, mille eesmärgiks on kiirendada
konventsiooniosaliste asutuste vahelist kommunikatsiooni. Lõike 6 järgi on konventsiooniosalisel
õigus esitada enne ametliku taotluse esitamist ka ametliku taotluse eelnõusid ja teateid otse teise
riigi õigusasutustele, et hiljem ametlikult esitatav taotlus oleks korrektne ja efektiivselt täidetav.
Käesolev artikkel sisaldab ka Euroopa Liidu rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtteid, mis
sisalduvad eelkõige EN 1990. aasta konventsioonis ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise
kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioonis ning mida kohaldatakse ka Eestis.
Artikkel 35. Taotluse vorm ja keel
Artikkel 35 võimaldab taotlusi esitada ka telekommunikatsioonivahendite abil, samas võib
konventsiooniosaline mistahes ajal edastada EN peasekretärile deklaratsiooni, millega ta sätestab,
millistel tingimustel ta on valmis taotlusi vastu võtma ja täitma elektroonselt või muude
sidevahendite kaudu. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et endastmõistetavalt võib
konventsiooniosaliste asutuste vaheliseks esmakontaktiks olla vaid telefonikõne, mis kinnitatakse
hiljem üle kirjalikult. Krüpteeritult saabuvate andmete edastamisel tuleb arvesse võtta kõiki
turvalisuse aspekte.
Vastavalt lõikele 3 peab konventsiooniosaline deklaratsiooniga teatama, millisesse keelde tuleb
tõlkida taotlused ja lisatud dokumendid. EN 1990. aasta konventsiooniga ühinemisel on Eesti
41
edastanud deklaratsiooni, mille kohaselt taotlused ja nende lisad tuleb esitada ingliskeelse tõlkega.
Nimetatud deklaratsioon tuleb teha ka käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel.
Artikkel 36. Legaliseerimine
Konventsiooni IV peatüki kohaldamisel edastatavate dokumentide legaliseerimist ei nõuta. Säte on
identne EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 26.
Artikkel 37. Taotluse sisu
Artikkel 37 sätestab nõuded koostööks edastatava taotluse sisule. Kui nimetatud nõudeid ei täideta,
on taotluse täitmine raskendatud. Konventsiooni seletuskirjas peetakse äärmiselt oluliseks, et
konventsiooniosaline järgiks nimetatud nõudeid parima kohusetundlikkusega, eriti lõike 1 punkte
c ja e. Kui soovitakse infot pangast, on oluline määratleda panga asukoht ja tegevuskoha aadress.
Lõike 1 punkt f viitab artikli 15 lõikele 3 (taotluses palutakse teha teatud toiminguid või
protseduure, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste kohaselt vajalikud).
Vastavalt lõikele 2 tuleb konfiskeerimismääruses sisalduva raha tasumise nõude korral märkida
selle summa ülempiir, mille tagasisaamist taotletakse. Vara väärtusele vastava rahasumma
konfiskeerimise korral võib osa nõudest olla juba täidetud, seetõttu ka lõike 3 punkti a alapunktis
iii sätestatud nõue, et taotlused peavad sisaldama informatsiooni, millises ulatuses määruse täitmist
nõutakse.
Artikkel 38. Mittetäielikud taotlused
Vastavalt artiklile 38 on taotlust täitval konventsiooniosalisel õigus nõuda lisainformatsiooni
esitamist. Samaaegselt võib aga kohaldada vajalikke esialgseid meetmeid, kui koostööl ei oleks
ilma esialgsete meetmete võtmiseta täiendava informatsiooni saabumisel enam mingit mõtet.
Artikkel 39. Taotluste paljusus
Taotluste paljususe korral peab taotlusi täitev konventsiooniosaline vältima ühe ja sama isiku või
ühe ja sama vara suhtes vastuolulist täitmist. Näiteks võib juhtuda, et konventsiooniosaline on
esitanud vara kriminaaltulu väärtuses konfiskeerimise taotluse, kuid vara võib samal ajal olla juba
konfiskeeritavaks objektiks. Konfiskeerimistaotluste paljususe saamisel tuleks konsulteerida teiste
osapooltega.
Artikkel 40. Põhjendamiskohustus
Taotluse saanud konventsiooniosaline peab põhjendama, miks ta on otsustanud IV peatüki alusel
tehtavast koostööst keelduda või koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada.
Artikkel 41. Informatsioon
Lõike 1 punkt 1 alapunkt a kohustab konventsiooniosalisi viivitamata teatama taotluse esitanud
konventsiooniosalist taotluse alusel algatatud toimingust. Selline teavitamise kohustus puudutab
eelkõige juhtumeid, kus taotlust täitev konventsiooniosaline kohustub võtma teatud kestusega
42
meetmeid, mille osas taotluse esitanud osapool on õigustatud teadma selliste meetmete võtmisest
ja tulemustest, näiteks telefoni pealtkuulamine, pangakontode monitoorimine vms.
Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib tulemustest teatamine hõlmata ka teavitamist
sündmustest, mis võivad mõjutada koostöö lõpptulemust. Taotluse saanud konventsiooniosaline
peab teavitama ka kõikidest asjaoludest, mis muudavad taotletud toimingu võimatuks või
tõenäoliselt lükkavad selle oluliselt edasi. Samuti peab taotluse esitanud konventsiooniosaline
teavitama kõikidest asjaoludest, mille tõttu taotlust ei tule täita, nt konfiskeerimisemäärus
tunnistatakse kehtetuks või muutuvad muud faktilised või juriidilised asjaolud. Vastava sündmuse
toimumise tõttu on taotlust täitev konventsiooniosaline kohustatud kõik toimingud lõpetama
taotlust täitva konventsiooniosalise seaduste kohaselt (vastav selgitus on artikli 24 lõike 1 juures).
Taotluse teinud konventsiooniosalisel on õigus taotlus igal ajal tagasi võtta.
Artikkel 42. Kasutamispiirang
Lõige 1 sätestab spetsiaalsuse printsiibi, mille kohaselt võib taotlust täitev konventsiooniosaline
edastatud informatsioon kasutada vaid taotluses nimetatud kriminaalmenetluses ning muudel
juhtudel tuleb taotleda konventsiooniosaliselt nõusolek.
Lõike 2 kohaselt võib riik teha deklaratsiooni, mille kohaselt ilma konventsiooniosalise antud
nõusolekuta ei või informatsiooni või tõendeid taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada
muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Nimetatud deklaratsiooni tegemise võimalus
on ette nähtud ka EN 1990. aasta konventsiooni artiklis 32. Konventsiooni artikli 53 lõike 1 ja
artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud informatsiooni või
tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud
konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Praktikas
küsitakse Eesti Vabariigis automaatselt alati vastavat nõusolekut.
Artikkel 43. Konfidentsiaalsus
Artikkel 43 sätestab konfidentsiaalsusnõude nii taotluse esitanud kui taotlust täitvale
konventsiooniosalisele, mille kohaselt nii taotluses esitatud kui taotluse alusel kogutud tõendid ja
informatsioon tuleb hoida saladuses. Konventsiooniosaliste riigisisene õigus peab välistama
võimaluse, et finantseerimisasutused teavitavad oma kliente nende suhtes algatatud
kriminaalmenetlusest või uurimisest. RahaPTS § 51 kehtestab teataja konfidentsiaalsuskohustuse.
Konfidentsiaalsuskohustusest riigisiseses õiguses on täpsemalt selgitatud artikli 20 juures.
Artikkel 44. Kulud
Artikli 44 kohaselt kannab taotluse täitmise tavalised kulud taotluse saanud konventsiooniosaline
ning täitmiseks vajalike erakorraliste ja suurte kulutuste kandmise osas tuleb
konventsiooniosalistel omavahel kokku leppida.
KrMS § 437 sätestab rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagamise. Eesti
kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil tekkinud kulud, kui rahvusvahelistest
lepingutest või täitva riigi otsusest ei tulene teisiti. Eesti Vabariik nõuab täitva riigina taotlevalt
riigilt sisse Eestis ekspertide kaasamisega seonduvad kulud; Eestis kaugülekuulamise
korraldamisega ning ülekuulatavate ja tõlgi kaasamisega seonduvad kulud, kui taotleva riigiga ei
43
lepita kokku teisiti; Eestile tekkinud muud olulised või vältimatud kulud, mille ulatuses on taotleva
riigiga kokku lepitud.
Artikkel 45. Kahjud
Artikkel 45 kohustab konventsiooniosalisi koostöö käigus tekitatud kahju korral vastutuse
jagamiseks tegema samuti koostööd. Kui tekitatud kahju hüvitamise osas küsitavust ei ole ning on
teada, millise konventsiooniosalise kohustuse rikkumise tõttu koostöö käigus kahju tekitati, ei ole
kohustust läbirääkimisi pidada. Siiski peab teavitama konventsiooniosalist, kes võib olla asjast
huvitatud.
KrMS § 437 reguleerib kahju hüvitamist. Eesti hüvitab taotleva riigina kõik kulud, mida täitev riik
on selle riigi seaduste kohaselt kandnud seoses Euroopa arestimistunnistuse täitmisega kolmandale
isikule tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud täitva riigi süülisest tegevusest. Kahju
hüvitamise otsustab Riigiprokuratuuri ettepanekul Justiitsministeerium. Eestil on täitva riigina
õigus nõuda taotlevalt riigilt nende kulude hüvitamist, mille Eesti on hüvitanud kolmandale isikule
seoses Euroopa arestimistunnistuse täitmisega tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud
üksnes Eesti süülisest tegevusest. Taotlevale riigile kulude hüvitamise nõude esitamise otsustab
Riigiprokuratuuri taotlusel Justiitsministeerium.
Käesoleva konventsiooni artiklites 36–45 sätestatud rahvusvahelise õigusalase koostöö
põhimõtteid kohaldatakse Eestis juba käesoleval ajal kooskõlas kriminaalasjades vastastikuse
abistamise Euroopa konventsioonis ja EN 1990. aasta konventsioonis sätestatuga.
V peatükk. RAB koostöö
Artikkel 46. RAB koostöö
Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga on tegemist täiesti uue peatükiga, mis sätestab rahapesu
andmebüroo rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Konventsiooniosaliste rahapesu
andmebüroode koostöö käesolevas konventsioonis hõlmab nii võitlust rahapesu kui terrorismi
rahastamise vastu. Rahapesu andmebürood puudutavad sätted on erinevad rahvusvahelise koostöö
raames vastastikuse abistamiskohustuse sätetest. Näiteks on taotluste täitmisest keeldumine
võimalik vaid vastikust abistamist reguleerivate sätete korral ning ei kohaldu rahapesu andmebüroo
koostöö sätetele.
Artikkel 46 on üles ehitatud ENi 17. oktoobri 2000. aasta otsusele (2000/642/JSK)30 rahapesu
andmebüroode vahelise informatsiooni vahetamise kohta liikmesriikides.
Iga konventsiooniosaline peab tagama, et rahapesu andmebüroo on võimeline tegema koostööd
informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks mistahes fakti kohta, mis võib olla seotud
rahapesuga, seejuures ei ole oluline, kas tegemist on nn politsei-tüüpi või administratiivset tüüpi
rahapesu andmebürooga.
Konventsiooniosaline peab tagama, et rahapesu andmebüroo vahetaks infot ka omaalgatuslikult,
seejuures ei oma tähendust, kas informatsiooni edastatakse konventsiooni kohaselt või mõne
30
Nõukogu otsus 2000/642/JSK liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe
vahetamisel (ELT L 271, 24.10.2000, lk 4–6) .
44
vastastikuse koostöö kokkuleppe raames. Informatsiooni edastamine võib mõnevõrra olla
raskendatud erinevat tüüpi rahapesu andmebüroode vahel, seetõttu on koostöö sujuvuse tagamiseks
sätestatud lõikes 3, et rahapesu andmebüroo funktsioone ei tohi mõjutada rahapesu andmebüroo
riigisisene staatus, sealjuures tema administratiivne või õiguskaitseline vorm.
Lõike 4 kohaselt on taotluse esitanud rahapesu andmebüroo kohustatud taotlusele lisama lühikese
kokkuvõtte asjakohastest faktidest ja info selle kohta, kuidas taotletavat informatsiooni
kavatsetakse kasutada. Informatsiooni info kasutamise kohta tuleb tõlgendada koosmõjus lõikega
8, mis lubab informatsiooni edastanud rahapesu andmebürool seada tingimusi informatsiooni
kasutamise kohta.
Lõikes 5 nimetatud taotluse saanud rahapesu andmebüroo edastatav asjakohane informatsioon
hõlmab teadaolevat finantsinformatsiooni ja taotletavaid korrakaitseandmeid vastavalt riigisisesele
õigusele. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et see tähendab seda, et edastatav informatsioon
peab olema taotlust täitvale rahapesu andmebüroole kättesaadav tema pädevuse piires. Olenemata
erinevatest rahapesu andmebüroo tüüpidest, ei saa rahapesu andmebüroode vaheline koostöö
mööda hiilida vastastikuse õigusabi andmisest. Konventsiooni artikli 46 lõike 5 kohaldamisest on
konventsiooniosalisel õigus täielikult või osaliselt keelduda vastavalt konventsiooni artikli 53
lõikele 2. Kuna praktikas ei ole Eestil infovahetusega probleeme, ei ole nimetatud deklaratsiooni
tegemine vajalik.
Lõike 6 kohaselt võib rahapesu andmebüroo keelduda avalikustamast informatsiooni, kui see võib
takistada taotluse saanud konventsiooniosalises kriminaalmenetluse läbiviimist või kui avaldamine
oleks selgelt vastuolus füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud konventsiooniosalise
õiguspäraste huvidega või konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega. Taotluse saanud
konventsiooniosaline peab siiski kohaselt põhjendama, miks informatsiooni ei saa edastada.
Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et nimetatud informatsiooni edastamata jätmise
põhjuseid ei ole taotluse esitanud konventsiooniosalisel õigus vaidlustada. Saadud informatsiooni
tohib kasutada vaid taotluses nimetatud otstarbel ja kasutamine muuks otstarbeks kui
analüüsimiseks ja avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid info edastanud rahapesu
andmebüroo vastaval nõusolekul.
Lõige 9 sätestab edastatud informatsiooni või dokumentatsiooni kasutamisele erisuse eesmärgiga
laiendada rahapesu andmebüroode vahelist uurimisabi kriminaalmenetluses. Seega juhul, kui infot
edastava rahapesu andmebüroo riigisisese õiguse kohaselt ei ole sätestatud keeldumise aluseid,
mistõttu edastatud informatsiooni ei või kasutada kriminaalmenetluses või süüdimõistmisel ning
puuduvad ka lõikes 6 nimetatud asjaolud, ei saa rahapesu andmebüroo keelduda nõusoleku
andmisest.
Lõige 10 sätestab, et rahapesu andmebüroo peab rakendama kõik vajalikud meetmed, sealhulgas
turvameetmed, selleks, et edastatav informatsioon ei muutuks kättesaadavaks mistahes muudele
asutustele või ametkondadele. Vastavalt lõikele 7 tuleb info edastamiseks ka antud juhul infot
edastanud rahapesu andmebüroolt taotleda vastav luba.
Edastatavat informatsiooni tuleb kaitsta vastavalt 1981. aasta EN isikuandmete automatiseeritud
töötlemisel isiku kaitse konventsioonile ja EN ministrite komitee 15. septembri 1987. aasta
soovitusele nr R (87)15 isikuandmete kasutamise kohta politseisektoris rakendades vähemalt samu
45
konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reegleid nagu kehtivad taotluse esitanud rahapesu
andmebüroo suhtes kohaldatavates riigisisestes seadustes.
Lõike 12 eesmärgiks on tagada adekvaatse tagasiside andmine edastatud informatsiooni
kasutamise ja tulemuste kohta. Sellise info küsimisel on laiem tähendus, näiteks võib järele uurida,
kas edastatud informatsiooni põhjal alustati kriminaalmenetlus ja milline oli tulemus.
Vastavalt lõikele 13 tuleb EN peasekretärile teatada, et käesoleva artikli mõistes rahapesu
andmebüroo on RAB Rahandusministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutusena.
RahaPTS 6. peatükk sätestab RABi olemuse läbi tema ülesannete ja pädevuse. Vastavalt
1. jaanuarist 2021. a jõustunud RahaPTSi § 53 lõikele 1, on RAB Rahandusministeeriumi
valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi
RahaPTSis ette nähtud alustel ja ulatuses autonoomselt. RAB täidab RahaPTSist tulenevaid
ülesandeid sõltumatult ja võtab RahaPTSis sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu
iseseisvalt.
Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamine toimub sageli
rahvusvahelises keskkonnas, mistõttu üksnes riigisisesel tasandil või isegi ühenduse tasandil
vastuvõetavatel meetmetel on ainult väga piiratud mõju, kui arvesse ei võeta rahvusvahelist
koordineerimist ja koostööd. Rahapesu andmebüroo tehtava rahvusvahelise koostöö põhimõte on
sätestatud ka EL rahapesu tõkestamise direktiivides ja FATFi soovitustes. RABi igapäevapraktika
jaoks on väga olulisel kohal Egmont Group’i väljatöötatud teabevahetamise põhimõtted.31
Efektiivset koostööd teiste riikidega hõlbustab see, et RAB kasutab teiste riikide kolleegidega
suhtlemisel turvatud elektroonseid kanaleid — Egmont Secure Web’i ja FIU.NET’i. Nende
elektroonsete kanalite kaudu saab RAB oma päringutele vastused kõige kiiremini võimalikest
vahenditest.
RahaPTS § 58 sätestab teabe nõudmise alused. RABil on õigus seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult.
RABil on teabe saamiseks väga laialdased õigused kooskõlas FATFi 29. soovitusega ning rahapesu
tõkestamise direktiividega (EL) 2015/843 ja (EL) 2018/849. Selline lähenemine on põhjendatud
ülekaaluka avaliku huviga.
Kooskõlas KAS § 88 lõike 42 punktiga 1 on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud
seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid
andmeid RABile ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses. Vastavalt FATFi 9.
soovitusele ei tohiks pangasaladuse regulatsioon takistada FATFi soovituste täitmist.
Vastavalt RahaPTS § 58 lõikele 3, on RABil õigus saada rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud
andmeid, enda määratud tähtajaks kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras.
Jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete edastamiseks teistele asutustele peab
RABil olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek. RABil on õigus saada
31
Egmont grupi põhimõtted, mis käsitlevad rahapesu andmebüroode vahelist infovahetust rahapesu ja terrorismi
rahastamise juhtumites. Kättesaadav: www.egmontgroup.org
46
maksusaladuseks olevaid andmeid ka Maksu- ja Tolliametilt kooskõlas maksukorralduse
seadusega (eelkõige vt MKS § 29 punkt 8).
RABi laialdased õigused teabe saamisel riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, samuti
avalik-õigusliku isiku peetavast andmekogust on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste nõuetega.
RABile edastatud teated sisaldavad isikuandmeid ning äri- ja pangasaladust sisaldavaid andmeid.
Teadete esitajateks on krediidiasutused, kes on kohustatud hoidma pangasaladust. RAB ja
kohustatud isikute koostöö põhineb usaldusel. Kohustatud isikutel peab olema kindlus, et nende
poolt RABile edastatud teave on kaitstud ning seda kasutatakse rangelt seaduses ette nähtud korras.
Vastavalt RahaPTS § 60 lõikele 1 on juurdepääs RABi andmekogus sisalduvale teabele ja selle
töötlemise õigus ainult RABi ametnikul. RahaPTSi alusel võib RABi juht kehtestada teabele
juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. RABi
töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs RABi andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud
hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.
Kooskõlas RahaPTS § 60 lõikega 2, on RAB kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning
sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama
olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile,
uurimisasutusele ja kohtule.
RABis registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele,
prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või RABi algatusel,
kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude vältimiseks,
tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse RABi
taotlust või RABi toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või protesti (vt RahaPTS § 60
lõige 3).
RABi õigused vajaliku informatsiooni saamiseks on vastavalt sätestatud RahaPTSis. RABi
käsutuses olevate andmete suhtes rakendatakse nõutud konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse
reegleid. RahaPTS § 63 lõige 1 näeb ette, et RABil on õigus vahetada teavet ja sõlmida
koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (või välisriigi
õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga).
Sama paragrahvi lõige 71 sätestab, et RAB võib keelduda teabe edastamisest teisele Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb
väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või see kahjustaks
kriminaalmenetlust või kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta
kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.
RahaPTS § 63 lõike 10 kohaselt annab RAB viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele
vastava riigi pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb
ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see
kahjustaks kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.
Artikkel 47. Rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute edasilükkamiseks
Konventsiooni artikkel 47 nõuab, et konventsiooniosalised võtaksid kasutusele meetmed, et tagada
kiire tegutsemine rahapesu andmebüroo poolt välisriigi rahapesu andmebüroo taotluse kohaselt
47
kahtlase tehingu peatamine. Rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus peab seejuures
analüüsima, kas tehing on seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega ja kas tehing oleks
peatatud, kui kahtlane teade oleks esitatud riigisisese õiguse kohaselt. Seejuures ei pruugi vastava
otsuse teinud pädev asutus olla välisriigi rahapesu andmebüroo ise.
Kahtlaste tehingute peatamise õigus on reguleeritud RahaPTS §-s 57, mis tagab konventsiooni
artikli 47 nõuetekohase täitmise. RahaPTS § 57 lõige 1 näeb ette, et RAB võib rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu
andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale
varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks
ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite
keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara
käsutamist võib RAB põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks
kuni 30 kalendripäevaks. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata
vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks eelviidatud lõikes 1 sätestatule kuni 60
kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja
või omanik ei tõenda RABile 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise
piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu või vara
suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.
VI peatükk. Järelevalve ja vaidluste lahendamine
Artikkel 48. Järelevalve ja vaidluste lahendamine
Erinevalt EN 1990. aasta konventsioonist teostatakse käesoleva konventsiooni kohase täitmise üle
järelevalvet.
Selleks, et tagada osapoolte järelevalve protsessi kvaliteet, viiakse vastav hindamine läbi
konventsiooniosaliste konverentsi (Conference of the Parties, COP) poolt. COP eesmärgiks on läbi
viia hindamisprotseduur nendes valdkondades, mis ei ole kaetud teiste samalaadsete
hindamisprotseduuridega, näiteks FATFi ja Moneyvali hindamistega, võttes arvesse FATFi või
Moneyvali avalikke kokkuvõtteid ja täiendades neid vajadusel perioodiliste enesehindamise
küsitlustega.
Konventsiooniga võivad liituda ka riigid, kes ei ole FATFi ega Moneyvali liikmed ja seetõttu võib
COP vastavalt konventsiooni ulatusele ja eesmärgile võtta hindamisel aluseks ka avalikku
informatsiooni, mis on tehtud teiste FATF-laadsete regionaalsete organisatsioonide32 poolt.
Konventsiooniosaliste konverents võib otsustada, et vajab oma funktsioonide täitmiseks
lisainformatsiooni ning hinnata konventsiooniosalist süvitsi. Süvitsi hindamine võib hõlmata ka
hindamisvisiiti, kuid asjaomase hindamismeeskonna külastust korraldatakse siiski vaid
erandjuhtudel.
Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsivad
konventsiooniosalised lahendust läbirääkimiste teel või nende poolt valitud muul rahumeelsel viisi,
32
FATF-style regional bodies (FSRB), info kättesaadav: http://www.eurasiangroup.org/fsrb.php
48
sh vaidluste esitamine konventsiooniosaliste konverentsile või vahekohtule, kelle otsus on
konventsiooniosalistele kohustuslik või vastavalt konventsiooniosaliste kokkuleppele
rahvusvahelisse kohtusse.
VII peatükk. Lõppsätted
Artikkel 49. Allakirjutamine ja jõustumine
Konventsioon on avatud allakirjutamiseks ENi liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamisel
osalenud muudele riikidele ja Euroopa Liidule. Nimetatud sätete eesmärgiks on võimaldada
võimalikult paljudel riikidel saada konventsiooni liikmeteks nii kiiresti, kui võimalik.
EN 1990. aasta konventsiooni liikmesriik võib ratifitseerida käesoleva konventsiooni ja olla
edaspidi seotud ka EN 1990. aasta konventsiooniga. Riikidele, kes ratifitseerivad käesoleva
konventsiooni, kohalduvad käesolevas konventsioonis sätestatud koostöö sätted isegi juhul, kui
nad on mõlemad ka EN 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosalised. Riikidele, kellest üks on
käesoleva konventsiooni ja teine vaid EN 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosaline,
kohaldatakse omavahelistes suhetes EN 1990. aasta konventsiooni.
Artikkel 50. Konventsiooniga ühinemine
Riigid, kes ei ole EN liikmed ja kes ei ole osalenud konventsiooni väljatöötamise juures, võivad
sellega ühineda vastavalt artiklis 50 toodud tingimustele.
Artikkel 51. Territoriaalne kohaldamine
Iga riik või Euroopa Liit võib täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat
konventsiooni kohaldatakse ning mistahes territooriumi suhtes tehtud deklaratsiooni ka tagasi
võtta. Erinevalt EN 1990. aasta konventsioonile võib käesoleva konventsiooni allkirjastada ka
Euroopa Liit (alla kirjutanud 2. aprillil 2009. a).
Artikkel 52. Käesoleva konventsiooni ja muude konventsioonide ning kokkulepete seos
Konventsiooniosalised võivad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades sõlmida
kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni sätteid täiendada või hõlbustada
konventsiooni põhimõtete järgimist. Kui vähemalt kaks riiki on juba kokkuleppe või lepingu
sõlminud, võivad nad kohalda konventsiooni asemel kokkuleppes kokkulepitut, kui see hõlbustab
rahvusvahelist koostööd.
Artikkel 53. Deklaratsioonid ja reservatsioonid
Artikkel 53 annab konventsiooniosalistele õiguse teha konventsioonis nimetatud artiklite osas
deklaratsioone või reservatsioone või selgitada viisi, kuidas teatud artikleid nende suhtes
kohaldatakse.
Deklaratsioonid tehakse käesoleva konventsiooni ratifitseerimise seaduses ja Eesti esitab
deklaratsioonid ENi peasekretärile ratifitseerimisdokumendiga.
49
Ratifitseerimisel esitatakse konventsiooni artikli 53 lõigete 1 ja 4 kohaselt järgmised
deklaratsioonid:
1) kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõikega 4 deklareerib Eesti Vabariik, et konventsiooni
nimetatud sätet rakendatakse vaid riigisiseses seaduses konkreetselt nimetatud kuritegude
puhul;
2) kooskõlas konventsiooni artikliga 19 deklareerib Eesti Vabariik, et lõike 3 alusel jälgitakse
kontosid Eesti õiguses sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, kogudes
informatsiooni kontol toimunud tehingute kohta nädalase viitega, ja lõike 5 alusel
laiendatakse sätet üksnes neile finantsasutustele, kes avavad klientidele IBAN-koodiga
maksekontosid;
3) kooskõlas konventsiooni artikli 24 lõikega 3 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab artikli
24 lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides;
4) konventsiooni artikli 31 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et kohtudokumendid
toimetatakse kätte Justiitsministeeriumi kaudu;
5) konventsiooni artikli 33 lõike 1 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et keskasutus on
Justiitsministeerium;
6) konventsiooni artikli 35 lõike 3 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et Eesti asutustele
esitatakse taotlused ja nende lisad koos ingliskeelse tõlkega;
7) konventsiooni artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud
informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada
taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud
kriminaalmenetluseks.
Artikkel 54. Muudatused
Artikkel 54 näeb ette muutmiseks lihtsustatud protseduuri, võttes arvesse, et konventsiooni artikkel
13 viitab olemasolevatele rahvusvahelistele standarditele (FATFi soovitustele), mida võidakse aeg-
ajalt uuendada. Konventsiooni osaks on ka nimekiri kuritegudest, mis on kopeeritud FATFi
soovitustest, mille muutumine tulevikus ei ole samuti välistatud.
Iga konventsiooniosaline määratleb riigisisese õigusega konventsiooni lisaks olevas nimekirjas
olevate kuritegude legaaldefinitsioonid, samuti asjaolud, mis muudavad nimetatud
õigusrikkumised rasketeks kuritegudeks.
Artikkel 55. Denonsseerimine
Konventsiooniosaline võib EN peasekretärile adresseeritud teatega konventsiooni igal ajal
denonsseerida. Juhul, kui konfiskeerimise taotlus on esitatud enne denonsseerimise jõustumist,
kohaldatakse selle suhtes konventsiooni artiklit 23.
Artikkel 56. Teated
ENi peasekretär teatab ENi liikmesriike, Euroopa Ühendust, konventsiooni väljatöötamisel
osalenud mitte ENi liikmeid, konventsiooniga ühinema kutsutud riikide ja muid
konventsiooniosalisi igast allakirjutamisest ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või
ühinemisdokumendi deponeerimisest, vastavalt artiklile 53 tehtud reservatsioonidest ning muudest
konventsiooniga seotud teadetest, näiteks teade konventsiooniosalise rahapesu andmebüroo kohta.
50
4. Eelnõu terminoloogia
Konventsioonis kasutatavad mõisted ei erine EN 1990. aasta konventsioonis kasutatavatest ja
analüüsitud riigisisestes õigusaktides kasutatavatest mõistetest. Seega uusi mõisteid kasutusele ei
võeta.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu direktiividele ja määrusele:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu
arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L, 29.04.2014, lk 39–50);
Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon koos lisaprotokollidega
(CETS 30, CETS 99, CETS 182);
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon
(MLA 2000);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi
rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv
2006/70/EÜ (ELT L, 05.06.2015, lk 73–117), muudetud direktiividega (EL) 2018/843
(ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74) ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–
163);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta
kriminaalõiguse abil (ELT L, 12.11.2018, lk 22–30);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L, 28.11.2018, lk 1–38);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid
finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel,
avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L, 17.07.2019, lk 122–137).
6. Seaduse mõjud
Kuna käesoleva eelnõuga ei muudeta enam õigusakte, mida tehti konventsioonile allakirjutamise
ja ratifitseerimise vahelisel ajal, siis ei saa ratifitseerimise kontekstis rääkida seaduse mõjudest
analoogselt seaduse muutmise, täiendamise või loomisega. Rahvusvahelise konventsiooni
ratifitseerimise protsessis on peamisteks mõjuvaldkondadeks mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele ning samuti on mõningane mõju riigiasutuste töökorraldusele. Üldisemas mõttes saab
rääkida kaudselt ka mõjust majandusele. Ratifitseerimine ei mõjuta aga regionaalarengut ega elu-
ja looduskeskkonda.
6.1. Mõjud riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele
Konventsioon avaldab mõju riigi sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega üldiselt, kuna
rahapesu kuriteod omavad sageli just riikideülest mõõdet, peaksid konventsiooni rakendamiseks
võetavad meetmed parandama õiguskaitseasutuste vahelist tööd, sealhulgas nende võimalusi
takistada, avastada või lahendada rahapesukuritegusid ja konfiskeerida kuritegelikku tulu.
Kuritegelikul teel saadud vara äravõtmist peetakse tõhusaks ja heidutavaks karistuseks, mis
51
kinnitab selgelt põhimõtet, et kuritegu ei tasu end ära. Oodatavalt vähenevad kuritegeliku
tegevusega saadud vahendite varjamise ja kasutamise võimalused.
Eestis on viimastel aastatel aktiivselt tegeletud riikliku kohtu- ja kriminaalmenetluse statistika
(edaspidi nimetatud justiitsstatistika) kogumise täiustamisega. Justiitsstatistika kogumisel on
silmas peetud, et vastavalt FATFi nõuetele on lisaks andmete kogumisele kohustus neid ka
perioodiliselt analüüsida, mis annab parema ülevaate kehtivast olukorrast ja aluse järelduste
tegemiseks ning aitab kaasa rahapesu ja terrorismi vastase võitluse efektiivsuse tõstmisel.
Justiitsministeeriumil on kohustus perioodiliselt esitada andmeid kuritegevuse kohta Riigikogule.
Rahapesu ja terrorismi vastase tegevuse analüüsimiseks on vaja detailset informatsiooni eraldatuna
muudest kuritegudest, eelkõige andmeid arestitud ja konfiskeeritud varade, rahapesu kuriteos
süüdimõistetud isikute, rahapesu eelkuritegude, õigusabi- ja väljaandmistaotluste kohta ning
tollideklaratsioonidel põhinevaid andmeid sularaha liikumiste kohta. Statistika täiendamiseks ja
modifitseerimiseks on tehtud muudatusi olemasolevatesse andmebaasidesse ning kehtestatud
kohustus nimetatud andmeid andmebaasi sisestada. Justiitsministeeriumi poolt on läbi viidud ka
laiendatud konfiskeerimisi puudutav analüüs.
Konventsiooni ratifitseerides näitab Eesti tahet igakülgselt kaasa aidata rahapesu ja terrorismi
rahastamise kuritegude avastamisele ja illegaalse vara äravõtmisele, mis mõjub positiivselt Eesti
rahvusvahelistele suhetele. Konventsiooni jõustumine tõhustab koostööd teiste riikidega rahapesu
ja terrorismi rahastamise vastases võitluses.
6.2. Mõjud riigiasutuste korraldusele
Konventsiooni rakendamisega kaasnevad mõjud asutuste omavahelisele suhtlusele rahvusvahelise
vastastikuse õigusabi osutamisel (kiire päringutele vastamine, esialgsete meetme võtmine,
uurimisabi võimaldamine), sealhulgas arestitud ja konfiskeeritud vara haldamisega seonduvalt.
Aasta-aastalt kasvav päringute arv mõjutab asutustevahelisi suhteid ja koostööd, samuti
riigiasutuste töökoormust, töökorraldust ja menetlusi, samuti õigusabi osutamise võimet. Olenevalt
sellest, millised saavad olema konventsiooni rakendamiseks võetavad meetmed, võib edukaks
konventsiooni ülevõtmiseks olla vajalik uuendada erinevaid infosüsteeme või välja töötada uusi
lahendusi. Ametiasutuste töötajate koolitusvajadus on alati aktuaalne ning seda ei saa otseselt
seostada konventsiooni rakendamisega.
6.3. Mõjud majandusele
Ebaseaduslikku tulu omandatakse vahetu kuritegevusega, näiteks narkootikumide müümisega,
illegaalse immigratsiooni, sh inimkaubanduse korraldamisega, rahapesuga, maksekaartide
võltsimisega, salakaubaveoga ja seega aitab konventsiooni rakendamine tagada nii riigi julgeolekut
kui ka kaasa aidata majanduslikule heaolule.
Konventsiooni rakendamine mõjutab finantseerimisasutuste halduskoormust konventsioonist
tulenevate meetmete rakendamisel: päringutele vastamine, kiire kliendisuhte olemasolu
tuvastamine, maksekonto kaudu teostatud tehingute jälgimine. Mõju ulatus on väike, kuna
varasemaga võrreldes ei muutu sihtrühma senine toimimine märkimisväärselt ning uue olukorraga
kohanemiseks ei ole vaja teha olulisi muudatusi.
52
Konventsiooni nõuete täitmiseks võetavad meetmed on suunatud finantssüsteemi stabiilsuse
tagamisele ja tugevdamisele üldisemalt, aidates finantssüsteemist kõrvaldada illegaalseid
rahavooge, mis avaldavad negatiivset mõju majanduse toimimisele ja soodustavad varimajandust.
Rahapesu tõkestamine ja kriminaaltulu konfiskeerimine tõstab riigi finants- ja majandussüsteemi
usaldusväärsust, konkurentsivõimelisust ja atraktiivsust tervikuna.
6.4. Üldine mõjuhinnang
Üldine mõju konventsiooniga ühinemisel on positiivne, nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt.
Konventsiooni ratifitseerides näitab Eesti tahet teha rahvusvaheliselt igakülgset koostööd rahapesu
ja kriminaaltulu avastamisel ja konfiskeerimisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel,
edendades selleks riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Ratifitseerimisega tuleb Eestil täita
kõiki konventsiooni nõudeid ja olla valmis võtma konventsioonis nimetatud meetmeid rahapesu
ärahoidmiseks ja konfiskeerimise tagamiseks ning tugevdama rahvusvahelist koostööd
kriminaaltulu konfiskeerimiseks.
Kuigi muudatused võivad avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti, RABi ning Maksu- ja
Tolliameti, prokuratuuri igapäevasele tegevusele ning suurendada ametnike töökoormust, on riski
tasakaalustavad meetmed olemas ning sihtgrupp sedavõrd väike, et ühiskonna tasandil võib
avalduva mõju hinnata väikeseks.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas ei ole eraldi arengukava koostatud,
seetõttu on raske ennetamise ning tõkestamisega seotud kulutusi ligikaudselt hinnata. Näiteks
pangakontode tuvastamise funktsioonide liitmist olemasoleva e-aresti süsteemiga on juba
Justiitsministeerium ja Siseministeerium ellu viinud.
Saabuvate taotluste ja määruste hulk konventsiooni ratifitseerimise mõjul ei vähene, kuid võib
kasvada. Samas on keeruline tuvastada ja tõenäoliselt seda isegi tagantjärgi kuivõrd saabuvate
taotluste ja määruste arvukus muutus seoses konventsiooni ratifitseerimisega. Informatsiooni
infovahetuse mastaabist annab eelmiste aastate statistika.
Tabel. Rahapesu kuritegude menetlemisega seotud Euroopa uurimismääruste (EIO) ja
õigusabitaotluste (ÕAT) statistika aastatel 2017-2019
Eesti Vabariigile saadetud Eesti Vabariigist saadetud
EIO ÕAT EIO ÕAT
2017 12 55 1 15
2018 35 2 11 2
2019 65 3 39 22
Eestile saadetud uurimismääruste ja õigusabitaotluste statistikas muid trende pole võimalik näha
peale selle, et EIO-raamistikku kasutatakse järjest rohkem.
53
Joonis 1. RAB-ile laekunud ja saadetud välispäringute arv aastatel 2017-2019
Allikas: Rahapesu Andmebüroo 2019 aastaraamat.
Kuna Justiitsministeerium on artikli 33 kohane keskasutus, siis tuleb Justiitsministeeriumil oma
eelarve koostamisel arvestada õigusabi palvete vastavate kuludega lähtuvalt eelarve piirsummast.
Üldjuhul kannab taotluse täitmise tavapärased kulud taotluse saanud konventsiooniosaline. Kui
taotluse täitmiseks on vaja teha suuri või erakorralisi kulutusi, lepivad konventsiooniosalised
kokku taotluse täitmise tingimuste ja kulude kandmises vastavalt artiklile 44.
Seaduse rakendamine ehk konventsioonist tulenevate kohustuste täitmine toob kaasa kulutusi, mis
kuluvad konventsioonis nimetatud meetmete efektiivseks rakendamiseks, mida on põhjalikumalt
käsitletud seletuskirja 3. osas. Konventsioonis sätestatud nõuded juba kehtivad Eestis, mis
tähendab, et suures osas konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline suhtlus Eesti
valitsusasutuste ja nende partnerite vahel juba toimub. Seega konventsiooni ratifitseerimise
tulemusel päringute hulk ja infovahetuse maht ei kasva olulisel määral. Ülalolevast tabelist ja
graafikast on näha rahvusvaheliste päringute statistika. Statistika kõigub suurel määral ja
tõenäoliselt pole võimalik ka pärast ratifitseerimist tagant järgi täpselt määratleda kuivõrd on
rahvusvaheline infovahetus intensiivistunud tänu ratifitseerimisele. Seetõttu pole võimalik eristada
lisanduvaid päringuid ja infovahetust tavapärastest päringutest ja infovahetusest ja pole ka
võimalik arvutada täpset rahalist kulu.
Rahaliselt hinnatavaid tulusid konventsioonist ei tulene. Kaudselt võivad riigieelarve tulud siiski
suureneda, kuivõrd mõnel määral võib tõhustuda korrakaitseorganite tegevus, mis võimaldab
rohkem kuritegusid avastada, kriminaaltulu tuvastada ja konfiskeerida, kuid nagu kulusid on ka
tulusid väga keeruline hinnata. Vara konfiskeeriti rahapesukuritegudega seotud menetlustes 2017.
aastal 700 537,64 EUR, 2018. aastal 509 075,3 EUR ja 2019. aastal 993 070,97 EUR väärtuses.
Konfiskeeritud on nii sularaha, raha pangakontodel, vallas- ja kinnisvara.
54
8. Rakendusaktid
Seadusega ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
Konventsioon jõustus 1. mail 2008. a. Eesti suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval,
mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Eesti annab ratifitseerimiskirja hoiule ENi
peasekretärile.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kahel korral esitatud (2019. ja 2021. aastal) kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, RABile ja Finantsinspektsioonile ja
Eesti Pangaliidule. Eelnõu seletuskirjale on lisatud eelnõu koostamisse kaasatud asutuste
seisukohad ja arvamused (lisa 2).
Algatab Vabariigi Valitsus…
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
55
Euroopa Nõukogu lepingute seeria - nr. 198
Rahapesu ning kriminaaltulu
avastamise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi
rahastamist käsitlev Euroopa Nõukogu
konventsioon
Koostatud 16. mail 2005 Varssavis
2 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Preambul
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised käesolevale konventsioonile allakirjutanud
arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus;
olles veendunud vajaduses järgida ühiskonna kaitsmisel ühtset kriminaalpoliitikat;
arvestades, et järjest rohkem rahvusvaheliseks probleemiks muutuv raskete kuritegude
ärahoidmine nõuab nüüdisaegsete ja tõhusate rahvusvaheliste meetodite kasutamist;
uskudes, et üks neist meetoditest on kurjategijalt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmine;
arvestades vajadust luua selleks hästi toimiv rahvusvahelise koostöö süsteem;
pidades silmas Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise,
arestimise ja konfiskeerimise kohta (Euroopa lepingute seeria, nr. 141 – edaspidi 1990. aasta
konventsioon);
meenutades ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001) terroriaktidest tulenevate
ohtude kohta rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, mille ÜRO Julgeolekunõukogu võttis
vastu 28. septembril 2001, eelkõige selle lõike 3 punkti d;
meenutades terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO
Peaassamblee võttis vastu 9. detsembril 1999, eelkõige selle artikleid 2 ja 4, mis kohustavad
liikmesriike sätestama terrorismi rahastamise kriminaalkuriteona;
olles veendunud vajaduses astuda viivitamatult samme eespool viidatud terrorismi
rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimiseks ja täies mahus
elluviimiseks,
on kokku leppinud järgmises.
3 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
I peatükk – Mõisted
Artikkel 1 – Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a kriminaaltulu – otseselt või kaudselt kuritegevusest tulenev või saadud majanduslik hüve.
Selleks võib olla käesoleva artikli punktis b nimetatud vara;
b vara – nii materiaalne kui ka mittemateriaalne vallas- või kinnisvara ja õigusdokumendid
või õigusaktid, mis tõendavad õigust varale või osalust varas;
c kuriteovahend – vara, mida mis tahes viisil osaliselt või täielikult kasutatakse või
kavatsetakse kasutada kuriteo või kuritegude toimepanekuks;
d konfiskeerimine – kuriteo või kuritegude toimepanemise eest karistus või muu
kriminaalmenetluses kohtu määratud abinõu vara äravõtmiseks;
e eelkuritegu – kuritegu, mille tulemusel kriminaaltulu tekkis, mis võib muutuda
konventsiooni artiklis 9 määratletud kuriteo objektiks;
f rahapesu andmebüroo – (käesolevas konventsioonis nimetatud ka RAB) riiklik keskasutus,
mille ülesanne on võtta vastu (ja kui lubatud, siis ka nõuda), analüüsida ning
asjaomastele asutustele edastada finantsinformatsiooni:
i mis on seotud kahtlustatava kriminaaltulu ja võimaliku terrorismi rahastamisega
või
ii mida nõutakse riiklike õigusaktidega,
et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist;
g külmutamine ja arestimine – vara üleandmise, hävitamise, muundamise, käsutamise või
mujale viimise ajutine keelamine või vara ajutine järelevalve või kontrolli alla võtmine
kohtu või muu asjaomase asutuse otsuse alusel;
h terrorismi rahastamine – eespool viidatud terrorismi rahastamise tõkestamise
rahvusvahelise konventsiooni artiklis 2 sätestatud teod.
II peatükk – Terrorismi rahastamine
Artikkel 2 – Konventsiooni rakendamine terrorismi rahastamise puhul
1 Konventsiooniosaline võtab kõik vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
rakendada terrorismi rahastamise puhul käesoleva konventsiooni III, IV ja V peatükki.
2 Eelkõige tagab konventsiooniosaline võimaluse avastada, leida, kindlaks teha, külmutada või
arestida ja konfiskeerida seadusliku või ebaseadusliku päritoluga vara, mida mis tahes viisil
osaliselt või täielikult kasutatakse või kavatsetakse kasutada terrorismi rahastamiseks, või
sellisest kuriteost saadud kriminaaltulu ning teha sellel eesmärgil võimalikult ulatuslikku
koostööd.
4 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
III peatükk – Riiklikud meetmed
1. osa – Üldsätted
Artikkel 3 – Konfiskeerimine
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
konfiskeerida kuriteovahendid ning kriminaaltulu või vara kriminaaltulu väärtuses ning
rahapesu objektiks oleva vara.
2 Arvestades, et käesoleva artikli esimene lõige kehtib rahapesu suhtes ja konventsiooni lisas
sätestatud kuritegude suhtes, võib konventsiooniosaline konventsioonile alla kirjutades või
ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu
peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesoleva artikli esimest lõiget
kohaldatakse:
a üksnes juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on üle ühe aasta pikkune
vabadusekaotus või kinnipidamine. Samas võib konventsiooniosaline esitada
deklaratsiooni käesoleva sätte kohta seoses maksukuritegudest saadud kriminaaltulu
konfiskeerimisega ainueesmärgil võimaldada konfiskeerida sellist kriminaaltulu nii
riiklikult kui ka rahvusvahelise koostöö raames riiklike ja rahvusvaheliste maksualaste
õigusaktide alusel ja/või
b üksnes deklaratsioonis täpsustatud kuritegude või kuriteoliikide puhul.
3 Konventsiooniosalised võivad määratletud kuritegude puhul kehtestada kohustusliku
konfiskeerimise. Eeskätt võivad konventsiooniosalised seda rakendada rahapesu,
narkokaubanduse, inimkaubanduse ja mis tahes muude raskete kuritegude puhul.
4 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
konventsiooniosalise riiklike õigusaktidega lubatud piirides nõuda, et raske kuriteo või
riiklike õigusaktidega sätestatud kuriteo toime pannud kurjategija näitaks väidetava
kriminaaltulu või muu konfiskeeritava vara päritolu.
Artikkel 4 – Uurimisega seotud ja ajutised meetmed
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad artikli
3 lõike 1 järgi konfiskeeritava vara kiiresti kindlaks teha, leida, külmutada või arestida
eesmärgiga hõlbustada sellise vara hilisemat konfiskeerimist.
Artikkel 5 – Külmutamine, arestimine ja konfiskeerimine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
tagada, et külmutamise, arestimise ja konfiskeerimise meetmed hõlmavad ka:
a vara, milleks kriminaaltulu on muudetud või muundatud;
b seadusliku päritoluga vara, millega kriminaaltulu on osaliselt või täies mahus segatud,
kuni ulatuseni, mis on võrdne segatud kriminaaltulu hinnatud väärtusega;
5 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
c tulu või muid hüviseid, mis on saadud kriminaaltulust, varast, milleks kriminaaltulu on
muudetud või muundatud või varast, millega kriminaaltulu on segatud, kuni ulatuseni,
mis on võrdne segatud kriminaaltulu hinnatud väärtusega, samal viisil ja samas ulatuses
nagu kriminaaltulu.
Artikkel 6 – Külmutatud või arestitud vara haldamine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
tagada arestitud vara nõuetekohase haldamise käesoleva konventsiooni artiklite 4 ja 5
kohaselt.
Artikkel 7 – Uurimispädevus ja uurimismeetodid
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, et kohus või muu
asjaomane asutus saaks anda artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud toimingute tegemiseks korraldusi
panga-, äri- või muude finantsdokumentide esitamiseks või võetuseks. Konventsiooniosaline
ei keeldu käesoleva lõike järgi toimimast pangasaladusele viidates.
2 Lõikest 1 sõltumata võtab konventsiooniosaline vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis
võimaldavad tal:
a kindlaks teha, kas füüsiline või juriidiline isik on konventsiooniosalise territooriumil
asuvas mis tahes pangas avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või tegelik
kasusaaja ning jaatava vastuse korral välja selgitada kõik kindlakstehtud kontode andmed;
b välja selgitada kindlaks määratud pangakontode andmed ja kindlaks määratud perioodil
ühe või mitme kindlaks määratud pangakonto kaudu tehtud pangatoimingute andmed,
sealhulgas mis tahes maksja või saaja konto andmed;
c jälgida määratletud perioodil ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu teostatavaid
pangatehinguid ning
d tagada, et pangad ei avalda asjaomastele pangaklientidele fakti, et punktis a, b või c
nimetatud informatsiooni on küsitud või välja selgitatud või et toimub uurimine.
Konventsiooniosalised kaaluvad selle sätte laiendamist kontodele finantsasutustes, mis ei ole
pangad.
3 Konventsiooniosaline kaalub vajalike õiguslike ja muude meetmete võtmist, mis võimaldavad
kriminaaltulu kindlakstegemise ja leidmise ning asjaomaste tõendite kogumise hõlbustamiseks
kasutada erimeetodeid, nagu jälgimine, sidevahendite salajane pealtkuulamine,
arvutisüsteemidesse sisenemine ja asjakohaste dokumentide esitamiseks korralduse andmine.
Artikkel 8 – Õiguskaitsevahendid
Konventsiooniosaline rakendab õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad oma õigusi
tõhusalt kaitsta huvitatud isikul, kelle suhtes on võetud artiklis 3, 4 ja 5 nimetatud meetmed.
6 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Artikkel 9 – Rahapesukuriteod
1 Konventsiooniosaline määratleb oma põhiseadusele ja oma õiguse põhimõtetele tuginedes
seadustes kuritegudena järgmised tahtlikult toimepandud teod:
a kriminaaltuluna saadud vara teadlik muundamine või üleandmine, et varjata vara
ebaseaduslikku päritolu, ning kaasaaitamine eelkuriteo toimepannud isikule tema
tegevuse õiguslike tagajärgede vältimiseks;
b kriminaaltuluna saadud vara tegeliku laadi, allika, asukoha ja paigutuse ning vara
liikumise ning varal olevate õiguste või vara omandi teadlik varjamine;
c vara omandamine, valdamine või kasutamine, teades, et vara on saadud kriminaaltuluna;
d selle artikliga kooskõlas määratletud kuriteo toimepanemises osalemine, kuriteole
kaasaaitamine või kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse, kuriteole kihutamine ja kuriteo
hõlbustamine ning kurjategija nõustamine.
2 Lõiget 1 kohaldades:
a ei pea eelkuritegu käsitama kuriteona;
b võib ette näha, et lõikes 1 nimetatud tegusid ei kohaldata eelkuriteo toimepannud isikute
suhtes;
c võib teadmine, tahtlus või eesmärk selles lõikes nimetatud kuriteo koosseisulise
elemendina järelduda objektiivsetest asjaoludest.
3 Konventsiooniosaline võib võtta meetmeid, et määratleda oma seadustes kuritegudena kõik
lõikes 1 nimetatud teod või mõne neist kas mõnel juhul või kõigil juhtudel, kui kurjategija
a kahtlustas, et vara on kriminaaltulu,
b oleks pidanud eeldama, et vara on kriminaaltulu.
4 Arvestades, et käesoleva artikli esimene lõige kehtib konventsiooni lisas sätestatud
eelkuritegude liikide suhtes, võib konventsiooniosaline konventsioonile alla kirjutades või
ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu
peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesoleva artikli esimest lõiget
kohaldatakse:
a üksnes juhul, kui eelkuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on üle ühe aasta pikkune
vabadusekaotus või kinnipidamine või kui konventsiooniosalise õigussüsteemis on
kehtestatud kuritegude minimaalne lävi, siis juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse
alammäär on vähemalt kuue kuu pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine;
b üksnes deklaratsioonis täpsustatud eelkuritegude puhul ja/või
c konventsiooniosalise riiklikes õigusaktides sätestatud raskete kuritegude liigi puhul.
7 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
5 Konventsiooniosaline tagab, et rahapesus süüdimõistmise eelduseks ei ole varasem või
samaaegne süüdimõistmine eelkuriteos.
6 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva artikli alusel rahapesus süüdimõistmine on
võimalik, kui on tõestatud, et käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b nimetatud vara on
saadud eelkuriteost, ilma et kuritegu oleks vaja täpselt määratleda.
7 Konventsiooniosaline tagab, et rahapesu eelkuritegudeks loetakse teises riigis toimepandud
teod, mis on selles riigis kuriteod ja mida konventsiooniosalises toimepanduna loetaks
eelkuriteoks. Konventsiooniosaline võib sätestada, et ainsaks eelduseks on, et
konventsiooniosalises toimepanduna loetaks tegu eelkuriteoks.
Artikkel 10 – Juriidilise isiku vastutus
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
tagada, et juriidilisi isikuid saab käesoleva konventsiooni kohaselt vastutusele võtta
rahapesukuritegudes, mis on nende huvides toime pandud juriidilises isikus juhtival
ametikohal töötava mis tahes füüsilise isiku poolt üksinda või juriidilise isiku organi
liikmena, kellel on:
a juriidilise isiku esindamise õigus;
b juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või
c juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus,
samuti juhtudel, kui selline füüsiline isik on eelnimetatud kuritegudes kaasosaliseks või
kihutajaks.
2 Lisaks lõikes 1 nimetatud juhtudele võtab konventsiooniosaline vajalikud õiguslikud ja muud
meetmed, mis võimaldavad tagada, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta, kui lõikes 1
nimetatud füüsilise isiku poolse järelevalve või kontrolli puudumine on teinud võimalikuks
lõikes 1 nimetatud kuritegude toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku
antud volitustega füüsilise isiku poolt.
3 Käesoleva artikli kohane juriidilise isiku vastutus ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste
isikute suhtes, kes on lõikes 1 nimetatud kriminaalkuritegude toimepanijad, kihutajad või
kaasosalised.
4 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva artikli alusel vastutusele võetud juriidiliste isikute
suhtes kohaldatakse efektiivseid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaal- või mitte-
kriminaalsanktsioone, sealhulgas rahalisi sanktsioone.
Artikkel 11 – Varasemad otsused
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
karistuse määramisel arvestada füüsilise või juriidilise isiku suhtes teises
konventsiooniosalises käesoleva konventsiooniga hõlmatud kuritegudes tehtud lõplikke
otsuseid.
8 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
2. osa - Rahapesu andmebüroo (RAB) ja kuritegude ärahoidmine
Artikkel 12 – Rahapesu andmebüroo (RAB)
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad luua
RAB vastavalt käesolevas konventsioonis antud definitsioonile.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
tagada, et konventsiooniosalise RAB-l on õigeaegne otsene või kaudne juurdepääs finants-,
haldus- ja korrakaitseinformatsioonile, mida RAB vajab oma funktsioonide nõuetekohaseks
täitmiseks, sealhulgas kahtlase tehingu teadete analüüsidele.
Artikkel 13 – Meetmed rahapesu ärahoidmiseks
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad luua
põhjaliku riikliku reguleerimis- ja järelevalve- või jälgimissüsteemi eesmärgiga hoida ära
rahapesu, ning arvestab nõuetekohaselt asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid, eelkõige
rahapesuvastase töökonna soovitusi.
2 Selleks võtab konventsiooniosaline õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad:
a nõuda suure tõenäosusega rahapesuks kasutatavatel tegevusaladel tegutsevatelt
juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt nende tegevustega seoses:
i oma klientide isiku ning kui kohane ja võimalik, siis nende tegelikult tulusaavate
omanike isiku tuvastamist ja kontrollimist ning ärisuhetes pidevat hoolsusnõuete
täitmist ja riskipõhise lähenemise kasutamist;
ii rahapesu kahtlustustest teatamist;
iii toetavate meetmete rakendamist, nagu klientide isikutuvastamise ja tehingute
dokumenteerimine, personali koolitamine ning sisepoliitika ja protseduuride
kehtestamine, vajadusel nende suurusele ja äritegevuste iseloomule kohandatuna;
b keelata vajadusel punktis a nimetatud isikutel avaldada fakti, et on edastatud kahtlase
tehingu teade või sellega seotud informatsioon või et toimub või võib toimuda rahapesu
uurimine;
c tagada, et punktis a nimetatud isikute suhtes toimib tõhus jälgimis- ja vajadusel
järelevalvesüsteem eesmärgiga tagada nendepoolne rahapesu tõkestamise nõuete
järgimine, vajadusel riskitundlikkuse alusel.
3 Selleks võtab konventsiooniosaline vajalikke õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad
avastada olulisi füüsilisi sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate väärtpaberite üle piiri
toimetamisi.
Artikkel 14 – Riigisiseste kahtlaste tehingute edasilükkamine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad RAB
või vajadusel muude asjaomaste asutuste või üksuste kiiret tegutsemist olukorras, kus esineb
rahapesuga seotud tehingu kahtlus, eesmärgiga sellist tehingut peatada või mitte lubada, et
9 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
tehingut oleks võimalik kahtluse kinnitamiseks analüüsida. Konventsiooniosaline võib
piirata selliste meetmete rakendamise juhtudega, kus on esitatud kahtlase tehingu teade.
Maksimaalne tehingu peatamise või mittelubamise kestus sätestatakse riiklikes seadustes.
IV peatükk – Rahvusvaheline koostöö
1. osa – Rahvusvahelise koostöö põhimõtted
Artikkel 15 – Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed
1 Konventsiooniosalised teevad kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimiseks
kriminaalmenetluses võimalikult ulatuslikku koostööd.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tal
käesolevas peatükis sätestatud tingimustel täita järgmisi taotlusi:
a konfiskeerida kuriteovahendina või kriminaaltuluna käsitatavad esemed või
kriminaaltulu asemel rahasumma kriminaaltulu väärtuses;
b abistada uurimises ja võtta punktis a nimetatud esialgsed konfiskeerimismeetmed.
3 Lõike 2 punktis b nimetatud uurimisabi ja esialgsed meetmed rakendatakse vastavalt
konventsiooniosalise seadustele. Kui selliseid meetmeid puudutav taotlus määrab toimingud
või protseduurid, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste kohaselt vajalikud,
kuid taotluse saanud konventsiooniosalises ei ole neid kehtestatud, siis täidab taotluse
saanud konventsiooniosaline sellised nõuded niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas taotluse
saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega.
4 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada,
et teistelt konventsiooniosalistelt saadavaid taotlusi kriminaaltulu ja kuriteovahendite
kindlakstegemiseks, leidmiseks, külmutamiseks või arestimiseks käsitletakse sama
prioriteediga nagu siseriiklike protseduuride alusel esitatud taotlustega.
2. osa – Uurimisabi
Artikkel 16 – Abistamiskohustus
Konventsiooniosalised osutavad üksteisele taotluse alusel võimalikult laiaulatuslikku abi, et
kindlaks teha ja leida kuriteovahendid, kriminaaltulu ja muu konfiskeeritav vara. Abina
vaadeldakse kõiki meetmeid vara olemasolu, asukohta, liikumist ja laadi ning õiguslikku
staatust ja väärtust käsitlevate tõendite kogumiseks ja tagamiseks.
Artikkel 17 – Taotlused pangakontode kohta informatsiooni andmiseks
1 Konventsiooniosaline võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel vajalikud
õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad teistelt konventsiooniosalistelt saadavatele
taotlustele vastamiseks määratleda, kas kriminaalmenetluse subjektiks olev füüsiline või
juriidiline isik on konventsiooniosalise territooriumil asuvas mis tahes pangas avatud ühe või
mitme mis tahes liiki konto omanik või käsutaja ning jaatava vastuse korral esitada
kindlakstehtud kontode andmed.
10 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav informatsioon on
kontot pidava panga valduses.
3 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele taotluse esitanud konventsiooniosaline:
a teatab, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise
väärtusega;
b teatab, millistel alustel võib arvata, et konto on avatud konventsiooniosalises asuvas
pangas, ja määrab võimalikult täpselt kindlaks, millised pangad ja/või kontod võivad olla
uurimisega seotud, ning
c lisab kogu täiendava informatsiooni, mis võib taotluse täitmisele kaasa aidata.
4 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib seada sellise taotluse täitmisele samu tingimusi,
nagu on kehtestatud avastamise ja arestimise taotluste täitmisele.
5 Iga riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava
deklaratsiooniga teatada, et käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes konventsiooni lisas
sätestatud kuriteoliikidele.
6 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole
pangad. Sellisele laiendamisele võidakse kohaldada vastastikkuse põhimõtet.
Artikkel 18 – Taotlused pangatehingute kohta informatsiooni andmiseks
1 Teise konventsiooniosalise taotluse alusel esitab taotluse saanud konventsiooniosaline
taotluses määratletud pangakontode andmed ja määratletud perioodil ühe või mitme
määratletud pangakonto kaudu teostatud pangatoimingute andmed, sealhulgas mis tahes
maksja või saaja konto andmed.
2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav informatsioon on
kontot pidava panga valduses.
3 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele teatab taotluse esitanud konventsiooniosaline oma
taotluses, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega.
4 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib seada sellise taotluse täitmisele samu tingimusi,
nagu on kehtestatud avastamise ja arestimise taotluste täitmisele.
5 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole
pangad. Sellisele laiendamisele võidakse kohaldada vastastikkuse põhimõtet.
Artikkel 19 – Taotlused pangatehingute jälgimiseks
1 Konventsiooniosaline tagab võimaluse jälgida teiselt konventsiooniosaliselt saadud taotluse
alusel määratletud perioodil ühe või mitme määratletud konto kaudu teostatavaid
pangatoiminguid ning edastada sellise jälgimise tulemused taotluse esitanud
konventsiooniosalisele.
11 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
2 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele teatab taotluse esitanud konventsiooniosaline oma
taotluses, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega.
3 Jälgimise otsuse teeb igal konkreetsel juhul taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane
asutus vastavalt selle konventsiooniosalise seadustele.
4 Jälgimisega seotud praktilised üksikasjad lepitakse kokku taotluse esitanud
konventsiooniosalise ja taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomaste asutuste vahel.
5 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole
pangad.
Artikkel 20 – Omaalgatuslik informatsiooni andmine
Konventsiooniosaline võib teiselt konventsiooniosaliselt taotlust saamata edastada talle
informatsiooni kuriteovahendite ja kriminaaltulu kohta, kui see ei ole tema enda
kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus ja kui ta leiab, et sellest võib teavet saaval
konventsiooniosalisel olla abi kriminaalasja algatamisel või menetlemisel või käesoleva peatüki
alusel taotluse esitamisel.
3. osa – Ajutised meetmed
Artikkel 21 – Ajutiste meetmete võtmise kohustus
1 Kriminaalmenetluse või konfiskeerimismenetluse algatanud konventsiooniosalise taotluse
korral võtab teine konventsiooniosaline ajutised meetmed, nagu külmutamine või vara
arestimine, et ära hoida sellise vara müümine, üleandmine või käsutamine, mis võib hiljem
osutuda konfiskeerimistaotluse objektiks või mis võib sobida taotluse rahuldamiseks.
2 Artikli 23 kohaselt konfiskeerimistaotluse saanud konventsiooniosaline võib vastavalt
taotlusele võtta lõikes 1 nimetatud meetmed vara suhtes, mille kohta taotlus on tehtud või mis
sobib taotluse rahuldamiseks.
Artikkel 22 – Ajutiste meetmete võtmine
1 Pärast artikli 21 lõike 1 kohaselt taotletud ajutiste meetmete võtmist edastab taotluse esitanud
konventsiooniosaline omaalgatuslikult ja võimalikult lühikese aja jooksul taotluse saanud
konventsiooniosalisele kogu informatsiooni, mis võib nende meetmete ulatust küsimuse alla
seada või muuta. Samuti edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline viivitamatult kogu
täiendava informatsiooni, mida taotluse saanud konventsiooniosaline on nõudnud ja mis on
ajutiste meetmete rakendamiseks ja järeltegevusteks vajalik.
2 Enne käesoleva artikli alusel võetud mis tahes ajutiste meetme tühistamist annab taotluse
saanud konventsiooniosaline võimalusel taotluse esitanud konventsiooniosalisele võimaluse
edastada omapoolsed põhjendused meetme jätkamiseks.
4. osa – Konfiskeerimine
Artikkel 23 – Konfiskeerimiskohustus
12 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
1 Konventsiooniosaline, kes on teiselt konventsiooniosaliselt saanud oma territooriumil asuvate
kuriteovahendite või kriminaaltulu konfiskeerimise taotluse:
a täidab kuriteovahendite või kriminaaltulu konfiskeerimise määruse, mille on teinud
taotluse esitanud konventsiooniosalise kohus, või
b annab taotluse oma asjaomasele asutusele konfiskeerimismääruse koostamiseks ning
täidab selle määruse.
2 Vajaduse korral algatab lõike 1 punkti b kohaldamiseks konfiskeerimismenetluse
konventsiooniosaline oma seaduste alusel.
3 Lõiget 1 kohaldatakse ka sellise konfiskeerimise korral, mis seisneb nõudes maksta raha
kriminaaltulu väärtuses, kui konfiskeerimiseks sobiv vara asub taotluse saanud
konventsiooniosalise territooriumil. Kui lõike 1 järgi konfiskeerimise korral jääb nõudes
ettenähtud summa tasumata, pöörab taotluse saanud konventsiooniosaline nõude
konfiskeerimiseks sobivale mis tahes varale.
4 Kui konfiskeerimistaotlus käsitleb kindlat vara, võivad konventsiooniosalised kokku leppida,
et taotluse saaja konfiskeerib vara väärtusega võrdse rahasumma.
5 Konventsiooniosalised teevad oma seaduste alusel võimalikult ulatuslikku koostööd selliste
konventsiooniosalistega, mis taotlevad konfiskeerimisega võrdväärsete, vara äravõtmist
põhjustavate meetmete rakendamist, mis siiski ei ole kriminaalsanktsioonid, niivõrd kuivõrd
neid meetmeid nõuab taotluse esitanud konventsiooniosalise õigusasutus seoses kuriteoga,
eeldusel et on tõestatud vara kuulumine kriminaaltulu või käesoleva konventsiooni artiklis 5
sätestatud muu vara hulka.
Artikkel 24 – Konfiskeerimise täideviimine
1 Artikli 23 alusel konfiskeerimismääruse saamiseks ja täideviimiseks vajalikke toiminguid
reguleerivad taotluse saanud konventsiooniosalise seadused.
2 Taotluse saanud konventsiooniosaline arvestab üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud
konventsiooniosalise süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva
või muu kohtulahendi alus.
3 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava
deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi
põhimõtteid järgides.
4 Kui konfiskeerimine seisneb rahanõudes, arvutab taotluse saanud konventsiooniosalise
asjaomane asutus selle summa oma riigi valuutasse konfiskeerimise täideviimise otsuse
tegemise ajal kehtinud kursi järgi.
5 Artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud juhul on üksnes taotluse esitanud konventsiooniosalisel
õigus lahendada konfiskeerimismääruse üle vaatamise avaldusi.
13 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Artikkel 25 – Konfiskeeritud vara
1 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt vara konfiskeerinud konventsiooniosaline
käsutab konfiskeeritud vara vastavalt oma seadustele ja haldusreeglitele.
2 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt teise konventsiooniosalise taotluse alusel
tegutsev konventsiooniosaline annab taotluse alusel prioriteedi otsustele konfiskeeritud vara
tagastamiseks taotluse esitanud konventsiooniosalisele, kus seda saab kasutada kuriteo ohvrite
hüvituseks või selle vara seaduslikele omanikele tagastamiseks, niivõrd kuivõrd see on
kooskõlas otsustava konventsiooniosalise seadustega.
3 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt teise konventsiooniosalise taotluse alusel
tegutsev konventsiooniosaline võib eraldi kaaluda lepingute või kokkulepete sõlmimist
konfiskeeritud vara regulaarselt või konkreetsetel juhtudel teiste konventsiooniosalistega
jagamiseks, arvestades kaaluva konventsiooniosalise seadustega ja haldusreeglitega.
Artikkel 26 – Täideviimisõigus ja konfiskeerimise maksimaalmäär
1 Artiklite 23 ja 24 alusel konfiskeerimistaotluse esitamine ei välista taotluse esitanud
konventsiooniosalise õigust konfiskeerimisotsus ise täita.
2 Konventsiooni järgi ei konfiskeerita suuremat rahasummat, kui on ette nähtud
konfiskeerimismääruses. Tõlgendamisvõimaluste vältimiseks võivad konventsiooniosalised
omavahel konsulteerida.
Artikkel 27 – Omaalgatuslik vahistamine
Taotluse saanud konventsiooniosaline ei võta isikut artikli 23 kohase taotluse alusel omal
algatusel vahi alla ega rakenda tema isiku vabadust piiravat abinõu, kui taotlev
konventsiooniosaline on palunud seda mitte teha.
5. osa – Koostööst keeldumine ja koostöö edasilükkamine
Artikkel 28 – Keeldumise alused
1 Käesoleva peatüki alusel võib koostööst keelduda, kui:
a taotletud toiming on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õigussüsteemi
põhimõtetega;
b taotluse täitmine tõenäoliselt piirab taotluse saanud konventsiooniosalise suveräänsust
ning kahjustab riigi julgeolekut või avalikku korda või muid olulisi huve;
c taotluse saanud konventsiooniosalise arvates ei õigusta taotluses käsitletud juhtumi
tähtsus taotletud toimingut;
d taotlus on esitatud finantskuriteo kohta, välja arvatud terrorismi rahastamise puhul;
e taotlus on esitatud poliitilise kuriteo kohta, välja arvatud terrorismi rahastamise puhul;
14 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
f taotluse saanud konventsiooniosaline leiab, et taotletud toimingu täitmine oleks vastuolus
ne bis in idem põhimõttega; või
g taotluses käsitletud tegu ei ole taotluse saanud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all
toimepanduna tema seaduste järgi kuritegu. Sellel alusel võib 2. osas käsitletud koostööst
keelduda vaid juhul, kui taotletava tegevusega kaasneb sunnimeetmete rakendamine. Kui
käesoleva peatüki kohaseks koostööks on vajalik teo kahepoolne karistatavus, siis loetakse
see nõue täidetuks olenemata sellest, kas mõlemas konventsiooniosalises määratletakse
see kuritegu samasse kuriteoliiki või sama terminoloogia kaudu, kui tegu loetakse
mõlemas konventsiooniosalises kuriteoks.
2 Käesoleva peatüki 2. osa alusel tehtavast koostööst, mille puhul kaasneb taotletava tegevusega
sunnimeetmete rakendamine, ja 3. osa alusel tehtavast koostööst võib keelduda ka juhul, kui
taotletavaid meetmeid ei saa konventsiooniosalise õiguse alusel võtta samasuguse asja
uurimiseks või menetlemiseks.
3 Kui see on ette nähtud taotluse saanud konventsiooniosalise seaduses, võib riik käesoleva
peatüki 2. osa alusel tehtavast koostööst, mille puhul kaasneb taotletava tegevusega
sunnimeetmete rakendamine, ja 3. osa alusel tehtavast koostööst keelduda ka siis, kui
taotletavad või muud sama toimega meetmed ei ole taotluse esitanud konventsiooniosalise
seaduste alusel lubatud või kui taotluse esitanud konventsiooniosalise kohus, prokuratuur või
muu õigusasutus ei ole taotleva konventsiooniosalise asjaomase asutuse taotlust kinnitanud.
4 Koostööst 4. osa alusel võib keelduda, kui:
a taotluse saanud konventsiooniosalise seadused ei näe ette konfiskeerimist seda liiki
kuriteo puhul, mida on taotluses käsitletud;
b artikli 23 lõike 3 järgimisest hoolimata on koostöö vastuolus taotluse saanud
konventsiooniosalise seadustes kehtestatud konfiskeerimispiirangute põhimõtetega
kuriteo ja:
i kriminaaltuluna vaadeldava majandushüve seose või
ii kuriteovahendina kvalifitseeritava vara seose kohta;
c taotluse saanud konventsiooniosalise seaduste järgi ei saa konfiskeerimist määrata ega
täide viia aegumise tõttu;
d artikli 23 lõike 5 järgimisest hoolimata ei ole taotlus seotud varasema süüdimõistva
otsusega või muu kohtulahendiga või selle osaga, milles on tuvastatud kuriteo
toimepanemine ja mille alusel on konfiskeerimine määratud või mille alusel on seda
taotletud;
e konfiskeerimist ei ole võimalik taotlevas riigis täide viia või kui selle peale saab edasi
kaevata üldkorras; või
f taotluses esitatud konfiskeerimismääruse alus on tagaseljaotsus ning taotluse saanud riigi
arvates ei ole taotluse esitanud riigi sellisele otsusele viinud menetluses järgitud
kriminaalasjas süüdistatava isiku kaitseõiguse minimaalnõudeid.
15 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
5 Lõike 4 punkti f kohaldades ei peeta otsust tagaselja tehtuks, kui see on:
a kinnitatud või kuulutatud pärast asjaomase isiku vastuväiteid; või
b tehtud asjaomase isiku apellatsioonkaebuse põhjal.
6 Lõike 4 punkti f kohaldamise korral kaitseõiguse minimaalnõuete järgimise üle otsustades peab
taotluse saanud konventsiooniosaline arvestama, kas isik on õigusemõistmisest tahtlikult
kõrvale hoidnud või jätnud kasutamata võimaluse vaielda tagaseljaotsuse vastu. Sama kehtib
ka juhul, kui isikule on kohtukutse üle antud, kuid ta ei ole kohtusse tulnud ega ole palunud
istungit edasi lükata.
7 Konventsiooniosaline ei saa käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst keeldumist
põhjendada pangasaladusega. Konventsiooniosaline võib oma seadusele tuginedes nõuda, et
pangasaladusest erandi tegemist eeldava koostöötaotluse kinnitaks kohus, prokuratuur või
muu õigusasutus.
8 Konventsiooniosalisel on käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud alusel alati õigus
koostööst keelduda, kui:
a taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, kui taotluse
esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse
konfiskeerimismäärus käsitleb juriidilist isikut;
b osutatakse abi kooskõlas artikli 23 lõike 1 punktiga a, kui pärast kriminaaltulu
konfiskeerimise määruse tegemist on isik surnud või juriidiline isik likvideeritud;
c taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, mille kohaselt
taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse
konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva kuriteo toimepanijana kui
ka käesoleva konventsiooni artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt rahapesukuriteo
toimepanijana.
Artikkel 29 – Toimingu edasilükkamine
Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotletava toimingu edasi lükata juhul, kui toiming
kahjustab tema asutuses kriminaalasja menetlemist.
Artikkel 30 – Taotluse osaline või tingimuslik täitmine
Vajaduse korral konsulteerinud taotluse esitanud konventsiooniosalisega, otsustab taotluse
saanud konventsiooniosaline enne käesoleva peatüki alusel tehtava koostöö edasilükkamist või
koostööst keeldumist, kas taotlust on võimalik täita osaliselt või tingimustel, mida ta vajalikuks
peab.
16 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
6. osa – Teatamine ja kolmandate poolte õiguste kaitse
Artikkel 31 – Dokumentide kätteandmine
1 Konventsiooniosalised osutavad üksteisele igakülgset abi kohtudokumentide
kättetoimetamiseks isikutele, kelle suhtes on võetud ajutised meetmed ja kohaldatakse
konfiskeerimist.
2 Käesoleva artikliga ei ole vastuolus, et:
a kohtudokumendid saadetakse välisriigis asuvale isikule postiga;
b kohtudokumendi väljastanud riigi kohus või muu asjaomane pädev asutus edastab
dokumendid nimetatud riigi konsulaarasutuse kaudu või sihtkohariigi kohtu või muu
pädeva asutuse kaudu,
välja arvatud juhul, kui sihtkohariik on konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud
deklaratsioonis kehtestanud teistsuguse korra.
3 Välisriigis asuvale isikule kohtudokumente edastades teeb tema suhtes ajutised meetmed
võtnud või konfiskeerimist kohaldav riik teatavaks, missugused õiguskaitsevõimalused on
isikul tema seaduste alusel.
Artikkel 32 – Välisriigi otsuse tunnustamine
1 Konventsiooni 3. ja 4. osa alusel koostöötaotluse esitamise korral tunnustab taotluse saanud riik
taotluse esitanud riigis kolmandate poolte õiguste kohta tehtud kohtuotsuseid.
2 Tunnustamisest võib keelduda, kui:
a kolmandal poolel ei olnud võimalust piisavalt oma õigusi kaitsta;
b otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise samas asjas tehtud otsusega;
c see on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise avaliku korraga; või
d otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes ettenähtud
ainupädevusega.
7. osa – Menetluslikud ja muud üldreeglid
Artikkel 33 – Keskasutus
1 Konventsiooniosaline määrab keskasutuse või vajaduse korral keskasutused, kelle ülesanne on
käesoleva peatüki alusel saata taotlusi ja neile vastata ning täita taotlusi või edastada need
pädevale asutusele.
17 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
2 Konventsiooniosaline teatab konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis-
või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile käesoleva artikli lõikes 1
nimetatud asutuste nimed ja aadressid.
Artikkel 34 – Otsesuhtlemine
1 Keskasutused suhtlevad omavahel otse.
2 Erandkorras võib taotluse esitava konventsiooniosalise kohus või prokuratuur esitada teise
konventsiooniosalise samale asutusele taotluse või teate käesoleva peatüki alusel. Taotluse
esitanud konventsiooniosalise keskasutuse kaudu saadetakse taotluse koopia taotluse saanud
konventsiooniosalise keskasutusele.
3 Lõigete 1 ja 2 alusel võib taotlusi ja teateid edastada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei
Organisatsiooni (Interpol) kaudu.
4 Kui taotlus on esitatud lõike 2 järgi, kuid asutus ei ole pädev sellega tegelema, edastab ta
taotluse oma riigi asjaomasele asutusele ja teatab sellest konventsiooniosalisele, kes on taotluse
esitanud.
5 Käesoleva peatüki 2. osa alusel esitatud taotlused ja teated, mis ei sisalda soovi rakendada
sunnimeede, võib taotluse esitanud konventsiooniosalise pädev asutus saata taotluse saanud
konventsiooniosalise asjaomasele asutusele otse.
6 Käesoleva peatüki alusel võib taotluse esitava konventsiooniosalise õigusasutus enne ametliku
taotluse esitamist esitada taotluse eelnõusid ja teateid otse taotluse saava konventsiooniosalise
õigusasutustele eesmärgiga tagada, et ametlik taotlus on kättesaamisel efektiivselt täidetav
ning sisaldab piisavalt informatsiooni ja toetavat dokumentatsiooni vastamaks taotluse saava
konventsiooniosalise seadustele.
Artikkel 35 – Taotluse vorm ja keel
1 Käesolevas peatükis käsitletud taotlused esitatakse kirjalikult. Selleks võib kasutada
elektroonilisi või muid sidevahendeid, kui taotluse esitanud konventsiooniosaline on valmis
igal ajal vastaval nõudmisel esitama kirjaliku dokumentatsiooni sellise side kohta ja esitatud
taotluse originaali. Samas võib konventsiooniosaline mis tahes ajal edastada Euroopa
Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, millega ta sätestab tingimused, millistel ta on valmis
elektrooniliselt või muude sidevahendite kaudu saadetud taotlusi vastu võtma ja täitma.
2 Vastavalt lõikele 3 ei nõuta taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget.
3 Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes edastada Euroopa Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, millega
ta jätab endale õiguse nõuda, et taotlused ja neile lisatud dokumendid esitatakse koos tõlkega
tema keelde või ühte Euroopa Nõukogu ametlikku keelde või muusse tema määratud keelde.
Konventsiooniosaline võib sellisel juhul deklareerida valmisolekut võtta vastu tekste ka muus
tema nimetatud keeles. Teised konventsiooniosalised võivad vastastikkuse põhimõtte alusel
nõuda sedasama.
18 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Artikkel 36 – Legaliseerimine
Käesoleva peatüki kohaldamise korral edastatavate dokumentide legaliseerimist ei nõuta.
Artikkel 37 – Taotluse sisu
1 Käesoleva peatüki alusel esitatud koostöötaotluses märgitakse:
a taotleva asutuse ja kriminaalasja menetleva asutuse nimetus;
b taotluse ese ja taotluse põhjus;
c asjakohased faktid (näiteks kuriteo toimepanemise kuupäev ja koht ning kuriteo asjaolud)
ja muud kriminaalmenetluses tähtsad asjaolud, välja arvatud teatamistaotluse korral;
d kui koostööga kaasnevad sunnimeetmed:
i seaduse tekst või kui see pole võimalik, siis teave kohaldatavast seadusest; ja
ii osutus sellele, et taotletavat või muud sama toimega meedet on võimalik võtta
taotluse esitanud konventsiooniosalise territooriumil tema seaduste alusel;
e vajaduse ja võimaluse korral:
i asjaomase isiku või isikute andmed: nimi, sünniaeg ja -koht, rahvus ning elukoht,
juriidilise isiku korral selle asukoht; ja
ii koostöötaotluses käsitletud vara asukoht ning seos asjaomase isikuga ja kuriteoga,
samuti informatsioon kolmandate isikute kohta, kes on varast huvitatud;
f erikord, mille järgimist taotluse esitanud konventsiooniosaline soovib.
2 Kui 3. osa alusel võetava esialgse meetmena esitatakse taotlus arestida vara, millele võib
pöörata konfiskeerimismääruses sisalduva raha tasumise nõude, tuleb taotluses märkida selle
summa ülempiir, mille tagasisaamist taotletakse.
3 Peale lõikes 1 loetletud andmete sisaldab 4. osa alusel esitatud taotlus ka:
a artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud juhul:
i taotluse esitanud konventsiooniosalise kohtu konfiskeerimismääruse kinnitatud
koopia ja teade konfiskeerimismääruse aluseks olnud asjaoludest, kui neid ei ole
määruses nimetatud;
ii taotluse esitanud konventsiooniosalise asjaomase asutuse kinnituse selle kohta, et
konfiskeerimismäärus tuleb täita ja et selle peale ei saa tavalises korras edasi
kaevata;
iii informatsiooni, millises ulatuses määruse täitmist taotletakse, ja
19 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
iv informatsiooni esialgsete meetmete vajalikkuse kohta;
b artikli 23 lõike 1 punktis b käsitletud juhul teate asjaoludest, millele taotluse esitanud
konventsiooniosaline toetub ja mis võimaldavad taotluse saanud konventsiooniosalisel
taotleda määruse andmist oma seaduste alusel;
c kui kolmandal isikul on olnud võimalus nõuda oma õigusi, siis seda tõendavad
dokumendid.
Artikkel 38 – Mittetäielikud taotlused
1 Kui taotlus ei vasta käesoleva peatüki sätetele või kui lisatud informatsioonist ei piisa, et
taotluse saanud konventsiooniosaline saaks sellega tegelda, võib ta taotluse esitanud
konventsiooniosaliselt nõuda taotluse täiendamist või lisainformatsiooni.
2 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse täiendamiseks või lisainformatsiooni
esitamiseks määrata tähtaja.
3 Käesoleva peatüki 4. osa alusel esitatud taotluse täienduste või lisainformatsiooni saamiseni
võib taotluse saanud konventsiooniosaline võtta kõiki käesoleva peatüki 2. ja 3. osas loetletud
meetmeid.
Artikkel 39 – Taotluste paljusus
1 Kui konventsiooniosaline saab käesoleva peatüki 3. või 4. osa alusel sama isiku või sama vara
kohta mitu taotlust, ei takista taotluste paljusus tal taotlustega tegelda ega esialgseid meetmeid
võtta.
2 Käesoleva peatüki 4. osa alusel esitatud taotluste paljususe korral kaalub taotluse saanud
konventsiooniosaline taotluse esitajatega konsulteerimise võimalust.
Artikkel 40 – Põhjendamiskohustus
Taotluse saanud konventsiooniosaline põhjendab, miks ta on otsustanud käesoleva peatüki
alusel tehtavast koostööst keelduda või koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada.
Artikkel 41 – Informatsioon
1 Taotluse saanud konventsiooniosaline teatab taotluse esitajale viivitamata:
a käesoleva peatüki alusel esitatud taotluse alusel algatatud toimingust;
b taotluse alusel tehtud toimingu tulemustest;
c otsusest käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst osaliselt või täielikult keelduda või
otsusest koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada;
d asjaoludest, mis muudavad taotletud toimingu võimatuks või tõenäoliselt lükkavad selle
oluliselt edasi; ja
20 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
e käesoleva peatüki 2. ja 3. osa alusel taotletud esialgsete meetmete võtmise korral oma
seadustest, mille kohaselt esialgsete meetmete võtmine lõpetatakse.
2 Taotluse esitanud konventsiooniosaline teatab taotluse saanud konventsiooniosalisele
viivitamata:
a asja läbivaatamisest, otsusest või muust asjaolust, mis muudab konfiskeerimismääruse
osaliselt või täielikult kehtetuks; ja
b igast faktiliste või juriidiliste asjaolude muutumisest, mille tõttu ei ole käesoleva peatüki
alusel tehtav toiming enam õigustatud.
3 Kui konventsiooniosaline taotleb ühe konfiskeerimismääruse alusel konfiskeerimist rohkem
kui ühes konventsiooniosalises, teatab ta sellest kõigile määruse täitmisega seotud
konventsiooniosalistele.
Artikkel 42 – Kasutamispiirang
1 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse täitmise suhtes seada tingimuse, et tema
nõusolekuta ei kasuta ega edasta taotluse esitanud konventsiooniosalise asutused saadud
informatsiooni ega tõendeid muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks.
2 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile
esitatava deklaratsiooniga, et käesoleva peatüki kohaselt antud informatsiooni või tõendeid ei
või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise
nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks.
Artikkel 43 – Konfidentsiaalsus
1 Taotluse esitanud konventsiooniosaline võib nõuda, et taotluse saanud konventsiooniosaline
hoiab taotluses esitatud fakte ja taotluse sisu konfidentsiaalsena, välja arvatud taotluse
täitmiseks vajalikud asjaolud. Kui taotluse saanud konventsiooniosalisel ei ole võimalik
konfidentsiaalsusnõuet täita, teeb ta selle taotluse esitajale viivitamata teatavaks.
2 Kui see ei ole vastuolus taotluse esitanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega ja kui on
palutud nii toimida, hoiab konventsiooniosaline taotluse saanud riigi kogutud tõendid ja
informatsiooni konfidentsiaalsena, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik taotluses kirjeldatud
kriminaalmenetluseks.
3 Artikli 20 alusel omaalgatuslikult edastatud informatsiooni saamise korral järgib
konventsiooniosaline informatsiooni edastanud konventsiooniosalise konfidentsiaalsusnõuet
vastavalt oma õigusele. Kui ta ei saa seda nõuet täita, teatab ta sellest informatsiooni edastanud
konventsiooniosalisele viivitamata.
Artikkel 44 – Kulud
Üldjuhul kannab taotluse täitmise tavalised kulud taotluse saanud konventsiooniosaline. Kui
taotluse täitmiseks on vaja teha suuri või erakorralisi kulutusi, lepivad konventsiooniosalised
kokku taotluse täitmise tingimuste ja kulude kandmise suhtes.
21 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Artikkel 45 – Kahjud
1 Kui isik on esitanud nõude käesoleva peatüki alusel koostöös tehtud toimingust tekkinud või
tegevusetusest tekkinud kahju hüvitamiseks, võivad asjaomased konventsiooniosalised
omavahel kokku leppida, et hüvitatav summa jagatakse.
2 Konventsiooniosaline, kelle vastu kahju hüvitamist menetletakse, informeerib sellest
konventsiooniosalist, kes võib olla asjast huvitatud.
V peatükk – RAB koostöö
Artikkel 46 – RAB koostöö
1 Konventsiooniosaline tagab, et käesolevas konventsioonis defineeritud RAB teeb rahapesu
vastu võitlemisel oma riiklike volituste piires koostööd informatsiooni kogumiseks ja
analüüsimiseks ning vajadusel RAB piires uurimiseks mis tahes fakti kohta, mis võib viidata
rahapesule.
2 Seoses lõikega 1 tagab konventsiooniosaline, et RAB vahetab omaalgatuslikult või taotluste
alusel käesoleva konventsiooni või olemasolevate või tulevaste käesoleva konventsiooniga
kooskõlas olevate vastastikuse mõistmise memorandumite kohaselt kogu neile kättesaadavat
informatsiooni, mis võib olla RAB jaoks oluline informatsiooni töötlemiseks või
analüüsimiseks või uurimiseks seoses rahapesuga seotud finantstehingutega ja nendega
seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega.
3 Konventsiooniosaline tagab, et käesolevas artiklis sätestatud RAB funktsioone ei mõjuta RAB
riigisisene staatus, sõltumata sellest, kas RAB on haldus-, korrakaitse- või õigusasutus.
4 Taotluse esitanud RAB lisab käesoleva artikli alusel esitatud taotlusele lühikese kokkuvõtte
asjakohastest faktidest, millest taotluse esitanud RAB on teadlik. RAB sätestab taotluses selle,
kuidas taotletavat informatsiooni kavatsetakse kasutada.
5 Käesoleva artikli alusel esitatud taotluse saanud RAB edastab kogu taotletava asjakohase
informatsiooni, sealhulgas talle teadaoleva finantsinformatsiooni ja taotletavad
korrakaitseandmed, ilma vajaduseta täita konventsiooniosaliste vahel kehtivatele
kokkulepetele ja konventsioonidele vastavat ametlikku erinõuet.
6 RAB võib keelduda avaldamast informatsiooni, mis võib takistada taotluse saanud
konventsiooniosalises kriminaalmenetluse läbiviimist või erijuhul, kui informatsiooni
avaldamine oleks selgelt vastuolus füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud
konventsiooniosalise õiguspäraste huvidega või oleks muul viisil vastuolus taotluse saanud
konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega. Sellist keeldumist tuleb taotluse esitanud RAB
jaoks nõuetekohaselt põhjendada.
7 Käesoleva artikli alusel saadud informatsiooni ja dokumente tohib kasutada ainult lõikes 1
nimetatud otstarveteks. Kui informatsiooni andnud RAB ei ole andnud vastavat luba, siis
teise RAB käest informatsiooni saanud RAB ei tohi avaldada seda informatsiooni
kolmandatele isikutele ega kasutada seda mis tahes muuks otstarbeks kui analüüsimiseks.
22 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
8 Käesoleva artikli alusel informatsiooni või dokumente edastav RAB võib kehtestada
piiranguid ja tingimusi informatsiooni kasutamisele muuks otstarbeks peale lõikes 7
sätestatute. Informatsiooni saanud RAB peab kõigi selliste piirangute ja tingimustega
arvestama.
9 Kui konventsiooniosaline soovib kasutada edastatud informatsiooni või dokumente
kriminaalmenetlustes või süüdimõistmisel vastavalt lõikes 7 sätestatud otstarvetele, siis peab
edastav RAB selleks oma nõusoleku andma, välja arvatud juhul, kui keeldumise aluseks on
RAB suhtes kehtiv riiklik õigus või lõikes 6 sätestatud tingimused. Nõusoleku andmisest
keeldumist peab nõuetekohaselt põhjendama.
10 RAB rakendab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas turvameetmed tagamaks, et käesoleva
artikli alusel edastatav informatsioon ei muutu kättesaadavaks mis tahes muudele asutustele,
agentuuridele või ametkondadele.
11 Edastatavat informatsiooni tuleb kaitsta vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta
konventsioonile isikute kaitse kohta seoses isikuandmete automatiseeritud töötlusega
(ETS nr. 108) ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 15. septembri 1987. aasta soovitusele
nr. R(87)15 isikuandmete kasutamise kohta politseisektoris, rakendades vähemalt samu
konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse nõudeid nagu kehtivad taotluse esitanud RAB
suhtes kohaldatavas riigisiseses seaduses.
12 Informatsiooni edastanud RAB võib teha mõistlikke päringuid esitatud informatsiooni
kasutamise kohta ja informatsiooni saanud RAB peab sellist tagasisidet andma, kui see on
mõistlikult võimalik.
13 Konventsiooniosaline peab sätestama, milline asutus on käesoleva artikli mõistes RAB.
Artikkel 47 – Rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute edasilükkamiseks
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad
välisriigi RAB taotluse alusel konventsiooniosalise RAB kiiret tegutsemist eesmärgiga
tehingut peatada või mitte lubada selliseks perioodiks ja sellistel tingimustel, mis on
konventsiooniosalise seadustes tehingute edasilükkamise kohta sätestatud.
2 Lõikes 1 nimetatud tegevus tehakse, kui taotluse saanud RAB on taotluse esitanud RAB
põhjenduse alusel veendunud, et:
a tehing on seotud rahapesuga ja
b tehing oleks peatatud või selle tegemist poleks lubatud, kui tehingu kohta oleks esitatud
riigisisene kahtlase tehingu teade.
VI peatükk – Järelevalve ja vaidluste lahendamine
Artikkel 48 – Järelevalve ja vaidluste lahendamine
1 Konventsiooni kohaldamist jälgib konventsiooniosaliste konverents, mis:
a jälgib konventsiooni korrektset kohaldamist konventsiooniosalistes ja
23 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
b konventsiooniosalise nõudmisel avaldab oma arvamuse mis tahes küsimuses seoses
konventsiooni tõlgendamisega või kohaldamisega.
2 Konventsiooniosaliste konverents täidab eespool lõike 1 punktis a nimetatud ülesandeid,
kasutades olemasolevaid rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee (Moneyval)
avalikke kokkuvõtteid (Moneyvali riikide puhul) ja olemasolevaid rahapesuvastase töökonna
avalikke kokkuvõtteid (rahapesuvastase töökonna riikide puhul), täiendades neid vajadusel
perioodiliste enesehindamise küsitlustega. Jälgimise protseduur käsitleb käesoleva
konventsiooniga reguleeritud valdkondi üksnes ulatuses, mis ei ole hõlmatud muude
asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, mille alusel rahapesuvastane töökond ja Moneyval
ühiseid hindamisi läbi viivad.
3 Kui konventsiooniosaliste konverents leiab, et vajab oma ülesannete täitmiseks
lisainformatsiooni, siis teeb konventsiooniosaliste konverents koostööd asjaomase
konventsiooniosalisega, rakendades Moneyvali protseduuri ja mehhanismi, kui
konventsiooniosaliste konverents seda vajalikuks peab. Asjaomane konventsiooniosaline peab
konventsiooniosaliste konverentsile aru andma. Selle alusel otsustab konventsiooniosaliste
konverents, kas hinnata asjaomase konventsiooniosalise olukorda süviti. Süviti hindamine
võib, kuid ei pruugi hõlmata asjaomase riigi külastust hindamismeeskonna poolt.
4 Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsivad
konventsiooniosalised lahendust läbirääkimiste teel või nende valitud muul rahumeelsel viisil,
sealhulgas vaidluse esitamine konventsiooniosaliste konverentsile või vahekohtule, kelle otsus
on riikidele kohustuslik, või Rahvusvahelisse Kohtusse, kui konventsiooniosalised selles kokku
lepivad.
5 Konventsiooniosaliste konverents võtab vastu oma protseduurireeglid.
6 Euroopa Nõukogu peasekretär kutsub konventsiooniosaliste konverentsi kokku hiljemalt ühe
aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist. Edasised konventsiooniosaliste konverentsid
toimuvad regulaarselt vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi poolt vastuvõetud
protseduurireeglitele.
VII peatükk – Lõppsätted
Artikkel 49 – Allakirjutamine ja jõustumine
1 Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa
Ühendusele ja selle väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele. Riigid võivad avaldada
nõusolekut olla konventsiooniga seotud:
a sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutades või
b sellele alla kirjutades ning seejärel konventsiooni ratifitseerides või heaks kiites.
2 Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3 Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast,
mil kuus allakirjutanut sealhulgas vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on kooskõlas
käesoleva artikli lõikega 1 avaldanud olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega.
24 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
4 Allakirjutanud riigi suhtes, kes edaspidi avaldab olla nõus konventsioonist tulenevate
kohustustega, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele päevast, mil riik väljendas olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega
kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.
5 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosaline peab käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel
või heakskiitmisel tunnistama endale siduvaks vähemalt talle siduvatele 1990. aasta
konventsiooni sätetele vastavad sätted.
6 Käesoleva konventsiooni konventsiooniosalised, mis on samal ajal ka 1990. aasta
konventsiooni konventsiooniosalised, peavad käesoleva konventsiooni jõustumisel:
a kohaldama omavahelistes suhetes käesoleva konventsiooni sätteid ja
b jätkama 1990. aasta konventsiooni sätete kohaldamist oma suhetes 1990. aasta teiste
konventsiooniosalistega, kes ei ole käesoleva konventsiooni konventsiooniosalised.
Artikkel 50 – Konventsiooniga ühinemine
1 Pärast konventsiooni jõustumist ja konventsiooniosalistega konsulteerimist võib Euroopa
Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d
ettenähtud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning Ministrite Komitees esindatud
konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel konventsiooniga ühinema riike, kes ei
ole Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja kes ei osalenud konventsiooni väljatöötamises.
2 Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 51 – Territoriaalne kohaldamine
1 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat
konventsiooni kohaldatakse.
2 Edaspidi võib konventsiooniosaline Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooni
alusel kohaldada konventsiooni deklaratsioonis täpsustatud muul territooriumil. Selle
territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu
möödumisele deklaratsiooni hoiuleandmisest peasekretärile.
3 Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib peasekretärile saadetud teatega selles
nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval,
mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.
Artikkel 52 – Käesoleva konventsiooni ning muude konventsioonide ja kokkulepete seos
1 Konventsioon ei ole vastuolus õiguste ja kohustustega, mis tulenevad eriküsimusi
reguleerivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest.
2 Konventsiooniosalised võivad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades
sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni sätteid täiendada või et
hõlbustada konventsiooni põhimõtete järgimist.
25 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
3 Kui vähemalt kaks konventsiooniosalist on käesoleva konventsiooniga reguleeritud
valdkonnas kokkuleppe või lepingu juba sõlminud või on oma suhteid selles valdkonnas
korraldanud muul viisil, on neil õigus kohaldada konventsiooni asemel kokkulepet või
lepingut või muud kokkulepitud korda juhul, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd.
4 Konventsiooniosalised, mis on Euroopa Liidu liikmesriigid, peavad omavahelistes suhetes
rakendama olemasolevaid ja konkreetsel juhul kohaldatavaid Euroopa Ühenduse või
Euroopa Liidu reegleid, minemata seejuures vastuollu käesoleva konventsiooni eesmärgi ja
otstarbega ning konventsiooni täies mahus kohaldamisega suhetes teiste
konventsiooniosalistega.
Artikkel 53 – Deklaratsioonid ja reservatsioonid
1 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et ta teeb artikli 3 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 17
lõikes 5, artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 2, artikli 35 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 42 lõikes 2
lubatud deklaratsioone.
2 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga
endale õiguse keelduda kohaldamast osaliselt või täies mahus artikli 7 lõike 2 punkti c, artikli 9
lõike 6, artikli 46 lõike 5 ja artikli 47 sätteid.
3 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes deklareerida viisi, kuidas ta kavatseb kohaldada konventsiooni
artikleid 17 ja 19, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid seoses rahvusvahelise
koostööga kriminaalasjades. Riik või Euroopa Ühendus teavitab Euroopa Nõukogu
peasekretäri kõigist muutustest selles informatsioonis.
4 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või
ühinemiskirja hoiule andes deklareerida:
a et ta ei kohalda konventsiooni artikli 3 lõiget 4;
b et ta kohaldab konventsiooni artikli 3 lõiget 4 üksnes osaliselt; või
c viisi, kuidas ta kavatseb konventsiooni artikli 3 lõiget 4 rakendada.
Riik või Euroopa Ühendus teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist muutustest selles
informatsioonis.
5 Muid reservatsioone teha ei või.
6 Käesoleva artikli alusel reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib selle Euroopa
Nõukogu peasekretärile esitatava teatega kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine
jõustub, kui peasekretär on teate kätte saanud.
7 Konventsiooni sätte suhtes reservatsiooni teinud konventsiooniosaline ei saa teiselt
konventsiooniosaliselt nõuda selle sätte kohaldamist; konventsiooniosaline võib nõuda sätte
kohaldamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise teeb, kui reservatsioon on osaline või tingimuslik.
26 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Artikkel 54 – Muudatused
1 Konventsiooniosaline võib teha konventsiooni muutmiseks ettepanekuid ning Euroopa
Nõukogu peasekretär edastab need Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele
ja mitteliikmesriikidele, kes on ühinenud või on kutsutud ühinema käesoleva konventsiooniga
kooskõlas artikliga 50.
2 Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade
Komiteele, kes esitab oma arvamuse muudatuse kohta Ministrite Komiteele.
3 Ministrite Komitee kaalub muudatusettepanekut ja Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade
Komitee arvamust ning võib muudatuse Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d
ettenähtud häälteenamusega vastu võtta.
4 Ministrite Komitees lõike 3 alusel vastuvõetud muudatuse tekst edastatakse
konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks.
5 Lõike 3 alusel vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik
konventsiooniosalised on peasekretäri selle vastuvõtmisest teavitanud.
6 Konventsiooniosaline või Ministrite Komitee võib teha ettepaneku konventsiooni lisas
toodud kuriteoliikide nimekirja täiendamiseks ja artikli 13 muutmiseks ning Euroopa
Nõukogu peasekretär edastab need konventsiooniosalistele.
7 Pärast konsulteerimist konventsiooniosalistega, mis ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, ning
vajadusel pärast konsulteerimist Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteega võib
Ministrite Komitee lõikes 6 esitatud muudatusettepaneku alusel muudatuse Euroopa
Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastu võtta. Muudatus
jõustub ühe aasta möödumisel pärast selle konventsiooniosalistele edastamist. Selle perioodi
jooksul võivad konventsiooniosalised teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist
vastuväidetest selle muudatuse jõustumisele.
8 Kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri
vastuväidetest muudatuse jõustumisele, siis muudatus ei jõustu.
9 Kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitab Euroopa Nõukogu
peasekretäri vastuväidetest muudatuse jõustumisele, siis jõustub muudatus nende
konventsiooniosaliste suhtes, mis ei esitanud vastuväiteid.
10 Kui muudatus on käesoleva artikli lõigete 6–9 kohaselt jõustunud ja konventsiooniosaline on
sellele vastuväite esitanud, siis jõustub muudatus selle konventsiooniosalise suhtes esimesel
päeval pärast kuupäeva, mil konventsiooniosaline teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri
muudatuse vastuvõtmisest. Vastuväite esitanud konventsiooniosaline võib vastuväite igal
ajal tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri.
11 Kui Ministrite Komitee on muudatuse vastu võtnud, siis ei saa riik ega Euroopa Ühendus
lugeda konventsiooni endale siduvaks ilma samaaegselt muudatust vastu võtmata.
27 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Artikkel 55 – Denonsseerimine
1 Konventsiooniosaline võib konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava teatega
igal ajal denonsseerida.
2 Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate
laekumisest peasekretärile.
3 Pärast denonsseerimist kohaldatakse konventsiooni konfiskeerimise suhtes artikli 23 alusel
juhul, kui konventsiooni sätetega kooskõlas olev taotlus on esitatud enne denonsseerimise
jõustumist.
Artikkel 56 – Teated
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele,
konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, konventsiooniga ühinema
kutsutud riikidele ja muudele konventsiooniosalistele teatavaks:
a iga allakirjutamise;
b ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
c konventsiooni artiklite 49 ja 50 kohase jõustumise kuupäeva;
d artikli 53 järgi tehtud deklaratsiooni või reservatsiooni;
e muu konventsiooniga seotud akti, teate ja teadaande.
Selle tõenduseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 16. mail 2005 Varssavis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis antakse
hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Euroopa Nõukogu
peasekretär edastab kinnitatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa
Ühendusele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja konventsiooniga
ühinema kutsutud riikidele.
28 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005
_________________________________________________________________________________________
Lisa
a kuritegelikus ühenduses osalemine ja grupiviisiline väljapressimine;
b terrorism, sealhulgas terrorismi rahastamine;
c inimkaubandus ja välismaalaste ebaseaduslik üle piiri toimetamine;
d seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalne ärakasutamine;
e narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine;
f relvaga ebaseaduslik kauplemine;
g varastatud esemetega ja muude esemetega ebaseaduslik kauplemine;
h korruptsioon ja altkäemaks;
i pettus;
j raha võltsimine;
k toodete võltsimine ja piraatlus;
l keskkonnavastane kuritegu;
m tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
n inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
o rööv või vargus;
p salakaubavedu;
q väljapressimine;
r võltsimine;
s piraatlus ning
t siseinfoga kauplemine ja turuga manipuleerimine.
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Märkuste ja ettepanekute tabel
Nr. Ettepanek Arvestatud/mitte Rahandusministeeriumi
arvestatud/selgitatud seisukoht
Justiitsministeerium
1. Seletuskirja osas 1.3. (lk 3) Arvestatud Seletuskirja muudetud vastavalt
märgitakse, et konventsiooni ettepanekule.
rakendamiseks on täiendatud
karistusseadustikku ja
kriminaalmenetluse seadustikku.
Toome välja, et korrektsem oleks
öelda, et karistusseadustikku ning
kriminaalmenetluse seadustikku on
täiendatud „konventsiooni
rakendamisega seonduvalt, kuna
vastavad muudatused tingis
viidatud EL direktiivi 2014/42/EL
üle võtmine“.
2. Seletuskirja artikli 24 selgituses (lk Arvestatud Vastav lõik on seletuskirja
33–34) on toodud väide, et „kuivõrd tekstist eemaldatud.
artikli 23 lõige 5 nimetab ka
konfiskeerimisotsuseid, mis ei
pruugi olla Eesti Vabariigi
põhiseadusega kooskõlas, tuleb teha
deklaratsioon vastavalt artikli 24
lõikele 3 Eesti Vabariigi
põhiseaduse kohaldamise kohta“.
Justiitsministeerium on varasemalt
välja toonud, et kuigi süüdimõistva
otsuseta vara konfiskeerimine võib
põhiõiguste seisukohast olla
problemaatiline, ei ole tegemist
õiguslikult selge küsimusega.
3. Seletuskirja artikli 26 selgituses (lk Arvestatud Viide parandatud.
35) on ekslik viide KrMS § 484
lõikele 51, mille asemel on õige
viidata KrMS § 48912 lõikele 6.
4. Seletuskirja artikli 33 selgituses (lk Arvestatud Viide parandatud
41) on ekslik viide KrMS §-le 462,
mille asemel on õige viidata KrMS
§-le 4633.
5. Seletuskirja artikli 45 selgituses (lk Arvestatud Viide parandatud
44) on ebaõige viide KrMS §-le
50812, mis räägib kulude
jagunemisest seoses Euroopa
arestimistunnistusega. Asjakohane
1
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
on viidata kulude jagunemise
üldsätetele, mis on sätestatud KrMS
§-s 437.
Rahapesu Andmebüroo
1. Arvestades ülipikka perioodi, mis Selgitatud RAM nõustub RAB-i
on kulunud konventsiooni tähelepanekuga, kuid see
ratifitseerimisele, puudub põhjalik ettepanek läheb välja
analüüs Eestis valitseva tegeliku ratifitseerimisseaduse
olukorra kohta rahapesu ja menetlusest.
terrorismi rahastamise tõkestamise
teemal, kus oleks terviklikult
hinnatud Politsei- ja Piirivalveameti
ning Prokuratuuri (aga ka kohtute)
vajalike spetsialistide ettevalmistuse
taset ja selle parendamise
võimalusi. RAB juhib tähelepanu,
et vajalik oleks majanduskuritegude
uurimise koolitussüsteemi üles
ehitamine ning riigi võimekuse
arendamine adekvaatse statistika
(olemasolev Riigiprokuratuuri
aastaraamatutes avaldatu ei kata
täna tegelikke vajadusi)
avaldamiseks. Eeltoodud teemadega
tuleks RAB-i hinnangul tegeleda
võimalikult kiiresti.
2. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt Arvestatud Kavandatakse edasi arendada
deklareerib Eesti Vabariik maksekonto teabe
kooskõlas konventsiooni artikliga automatiseeritud edastamiseks
19, et lõike 3 alusel jälgitakse kasutatavat süsteemi.
kontosid Eesti õiguses sätestatud
elektroonilise arestimissüsteemi
kaudu, kogudes informatsiooni
kontol toimunud tehingute kohta
nädalase viitega, ja lõike 5 alusel
laiendatakse sätet üksnes neile
finantsasutustele, kes avavad
klientidele IBAN-koodiga
maksekontosid. Eelnõu seletuskirjas
on selgitatud, et käesoleval ajal on
alustatud krediidiasutuste
pangakontodel teostatavate
tehingute jälgimise tehnilise
võimekuse tagamist (kontode
jälgimiseks reaalajas ja
automatiseeritult). Vastavalt
konventsiooni artikli 53 lõikele 3
võib deklareerida ka viisi, kuidas
Eesti nimetatud meedet rakendama
2
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
hakkab. Eesti saab seda meedet
kasutada e-aresti päringute kaudu,
kuid mitte reaalajas ja ainult
kontode suhtes, millele on
väljastatud IBAN. RAB toob välja,
et praktikas oleks siiski äärmiselt
vajalik võimalikult kiiresti tagada
on-line monitooringu võimekus, et
ka tegelikult oleks võimalik
kuritegelik raha vajadusel
viivitamatult „kinni püüda“. Lisaks
toob RAB välja, et elektrooniline
arestimissüsteem vajab
konventsiooni ratifitseerimisega
seonduvalt vähemalt järgnevaid
täiendusi: a) lisada tuleks
monitoorimispäringu tegemise
võimalus; b) lisada tuleks võimalus
päringu tegemiseks kontonumbri
ja/või IBAN-koodi järgi.
Pangaliit
1. “2) kooskõlas konventsiooni Selgitatud Pangaliidu hinnang RAB-ile
artikliga 19 deklareerib Eesti kättesaadava informatsiooni osas
Vabariik, et lõike 3 alusel jälgitakse on õige. Samas viidatud artikli
kontosid Eesti õiguses sätestatud alusel ei väljastaks
elektroonilise arestimissüsteemi informatsiooni RAB vaid
kaudu, kogudes informatsiooni uurimisasutus. Kui lugeda
kontol toimunud tehingute kohta konventsiooni eelnevaid
nädalase viitega, ja lõike 5 alusel artikleid, siis on selge, et
laiendatakse sätet üksnes neile tegemist on kriminaalmenetluse
finantsasutustele, kes avavad ja kriminaaltulu jälitamise
klientidele IBAN-koodiga kontekstiga. Ka seletuskiri viitab
maksekontosid;” uurimisasutusele.
Seletuskirjas on viidatud, et “Kuni
vastavate arenduste valmimiseni
täidab e-aresti „konto väljavõtte
päring“, mida teostataks
perioodiliselt—näiteks iga nädala
järel, sisuliselt konto jälgimise
nõude konventsiooni artikli 19
tähenduses. Selle täpsema täitmise
saab konto väljavõtte päringu
tegemise õigust omav uurimisasutus
teise konventsiooniosalise pädeva
asutusega kokku leppida lõiget 4
järgides. Kuivõrd RahaPTS § 81
kohaselt on e-aresti süsteemiga
kohustatud liituma kõik krediidi- ja
3
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
finantseerimisasutused, kes IBAN-
kontosid klientidele avavad, on
Eesti riigisisene õigus laiendatud
artikli 19 lõike 5 kohaselt ka
finantsasutustele, kes ei ole
pangad.”
Juhime tähelepanu, et ehkki
RahaPTS § 81 kohustub kõiki
IBAN-kontode pakkujaid e-aresti
süsteemiga liituma, ei kuulu
tehinguinfo nende andmete hulka,
mida liitujad on RahaPTS kohaselt
kohustatud selle kaudu
kättesaadavaks tegema.
Seletuskirjas ei viidata, millisel
õiguslikul alusel “konto väljavõtte
päring” toimib, mistõttu pole ühtlasi
selge, kas vastavate andmete
edastamise kohustus tegelikkuses
laieneb kõigile isikutele, kes on
kohustatud süsteemiga liidestuma
RahaPTS § 81 kohaselt.
Krediidiasutuste jaoks on lisaks
asjakohane ka KAS § 88 lg 5, ent
ka selle alusel on nt RAB
õigustatud e-aresti kaudu infot
saama vaid RahaPTS §-s 81 toodud
ulatuses.
2019. aasta kooskõlastusringil esitatud märkused ja ettepanekud
Nr. Ettepanek Arvestatud/mitte Rahandusministeeriumi seisukoht
arvestatud/selgit
atud
1. Eelnõu seletuskiri kopeerib suures Arvestatud Seletuskirja on vastavalt märkustele
osas võrdlemisi mehhaaniliselt ja ettepanekutele muudetud ning
konventsiooni seletuskirja ega anna täiendatud.
eriti head ülevaadet sellest, mida
konkreetse artikli rakendamine
Eesti jaoks tähendab.
2. Kohati viitab seletuskiri valedele Arvestatud Seletuskirjas olevad viited on
KrMS sätetele või käsitleb täiendavalt üle kontrollitud ja neid
kriminaalkoostöö artiklite all vajadusel korrigeeritud.
RahaPTS meetmeid, mis ei ole
eelduslikult asjakohased.
3. KrMS § 2 punkti 2 kohaselt on Arvestatud Märgime, et oleme täiendanud
kriminaalmenetlusõiguse allikaks põhjendusi ja selgitusi seoses
Eestile siduvad välislepingud. konventsiooniga tehtavate
4
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
KrMS § 433 lõikes 2 lähtutakse deklaratsioonide tegemisega.
rahvusvahelises Täiendavalt on kaalutud ka
kriminaalmenetlusalases koostöös reservatsioonide tegemist artiklite
KrMS 19. peatüki sätetest, kui Eesti osas, mille rakendamine võib olla
Vabariigi välislepingutes, Euroopa põhiõiguste tagamise seisukohast
Liidu õigusaktides ja küsitav.
rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtetes ei ole
ette nähtud teisiti. Seega oleks
konventsioon pärast selle
ratifitseerimist kriminaalmenetluses
vahetult kohaldatav (osas, mis ei
eelda konventsiooni nö riigisisest
rakendamist – nii näiteks ei ole
artikkel 9 vahetult kohaldatav).
Eelnevast tulenevalt ei ole
konventsiooni rakendamise
takistuseks see, kui KrMS
regulatsioon ei näe sõnaselgelt
samasuguseid õiguslikke aluseid
ette. Siiski tuleb veenduda, et
konventsiooniga ei võtaks Eesti
endale kohustusi, mis oleks
vastuolus põhiseadusega (PS § 123
lõige 1). Samuti ei ole mõistlik
ratifitseerida välislepingut, mis
oleks vastuolus õiguskorra
aluspõhimõtetega. Samadest
põhimõtetest tuleb lähtuda
konventsiooniga lubatud
reservatsioonide või
deklaratsioonide tegemisel. Juhul,
kui konventsioon võimaldab
reservatsiooni tegemist artikli osas,
mille rakendamine võib olla
põhiõiguste tagamise seisukohast
küsitav, tuleb kindlasti
reservatsiooni tegemist põhjalikult
kaaluda.
4. Nõustume eelnõu koostajatega Arvestatud Kooskõlas konventsiooni artikliga
põhimõtteliselt selles, millised 19 deklareerib Eesti Vabariik, et
deklaratsioonid tuleks teha. Samas lõike 3 alusel toimub kontode
nähtub, et selgust ei ole selles, jälgimine Eesti õiguses sätestatud
kuidas täita pangakontode jälgimise elektroonilise arestimissüsteemi
(monitoring) nõuet. Seletuskirjas kaudu, kogudes informatsiooni
märgitakse, et sellist võimalust kontol toimunud tehingute kohta
plaanitakse alles ette näha, kuid nädalase viitega ja lõike 5 alusel on
samas vajaks kaalumist ka see, et säte laiendatud üksnes
millistel tingimustel (sh kelle loal) finantsasutustele, kes avavad
5
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
taoline toiming lubatud peaks klientidele IBAN-koodiga
olema. Eeltoodust tulenevalt võiks maksekontosid.
olla põhjendatud ka konventsiooni
artikli 7 lõike 2 punktis c ja artikli
17 lõikes 5 sätestatud
deklaratsioonide tegemised.
5. Selgitamist vajab ka see, miks ei Arvestatud Seletuskirja on täiendatud
kaaluta artikli 46 lõike 5 kohta põhjendustega, miks ei ole tehtud
deklaratsiooni tegemist. deklaratsiooni artikli 46 lõike 5
kohta.
„Konventsiooni artikli 46 lõike 5
kohaldamisest on
konventsiooniosalisel õigus täielikult
või osaliselt keelduda vastavalt
konventsiooni artikli 53 lõikele 2.
Kuna praktikas ei ole infovahetusega
probleemi, ei ole nimetatud
deklaratsiooni tegemine vajalik.“
6. Konventsiooni allkirjastamise Arvestatud Eelnõusse on lisatud artikli 42
eelnõu kooskõlastamisel pidas lõike 2 kohane deklaratsioon ja
Siseministeerium vajalikuks ka seletuskirja on vastavas osas
artikli 42 kohase deklaratsiooni täiendatud.
tegemist. „Konventsiooni artikli 42 lõike 2
alusel deklareerib Eesti Vabariik, et
taotluse alusel antud informatsiooni
või tõendeid ei või taotluse esitanud
asutused kasutada ega edastada
taotluse saanud konventsiooniosalise
nõusolekuta muuks kui taotluses
nimetatud kriminaalmenetluseks.“
7. Seletuskirja lk 1 – seletuskirjas Arvestatud Seletuskirja on vastavas osas
märgitakse konventsiooniga seotud täiendatud loeteluga
rahvusvahelisi õigusakte. konventsiooniga seotud
Konventsiooniga võib seotuks rahvusvahelistest õigusaktidest.
pidada ka teisi rahvusvahelisi „Samuti võib konventsiooniga
õigusakte, millele viidatakse mh ka seotuks pidada ka järgmisi
eelnõu seletuskirjas: nt vastavad EL õigusakte:
kriminaaltulu arestimis- ja • Euroopa Parlamendi ja
konfiskeerimisotsuste tunnustamise nõukogu direktiiv 2014/42/EL
raamotsused ning määrus jm kuriteovahendite ja kriminaaltulu
kriminaalkoostöö instrumendid (nt arestimise ja konfiskeerimise kohta
MLA konventsioonid); Euroopa Liidus (ELT L,
kriminaaltulu arestimise ja 29.04.2014, lk 39–50);
konfiskeerimise direktiiv; AMLD • Kriminaalasjades
direktiivid, CMLD direktiiv. vastastikuse abistamise Euroopa
konventsioon koos
lisaprotokollidega (CETS 30,
CETS 99, CETS 182);
6
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
• Euroopa Liidu
liikmesriikide vahelise
kriminaalasjades vastastikuse
õigusabi konventsioon (MLA
2000);
• Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2015/849,
mis käsitleb finantssüsteemi
rahapesu või terrorismi
rahastamise eesmärgil kasutamise
tõkestamist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EL) nr
648/2012 ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja
komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ
(ELT L, 05.06.2015, lk 73–117);
• Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2018/843,
millega muudetakse direktiivi (EL)
2015/849, mis käsitleb
finantssüsteemi rahapesu või
terrorismi rahastamise eesmärgil
kasutamise tõkestamist, ning
millega muudetakse direktiive
2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT
L, 19.06.2018, lk 43–74);
• Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673
rahapesu vastu võitlemise kohta
kriminaalõiguse abil (ELT L,
12.11.2018, lk 22–30);
• Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2018/1805,
mis käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust
tunnustamist (ELT L, 28.11.2018,
lk 1–38);
• Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153,
millega kehtestatakse normid
finants- ja muu teabe kasutamise
hõlbustamiseks teatavate kuritegude
tõkestamisel, avastamisel, uurimisel
ja nende eest vastutusele võtmisel
ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT
L, 17.07.2019, lk 122–137).“
7
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
8. Seletuskirja lk 4 (artikkel 1) – Arvestatud Seletuskirja on täiendatud vastava
seletuskirjas viidatakse vara mõiste viitega KarS-ile ja direktiivile
sisustamisel RahaPTS-le. Samas 2014/42/EL.
seondub arvestatav osa
konventsiooni reguleerimisalast
hoopis vara arestimise või
konfiskeerimisega
kriminaalmenetluses, kus vara
mõiste sisustamisel ei oma
RahaPTS regulatsioon tähtsust.
Siiski vastab KarS-s kasutatav vara
mõiste ka direktiivi 2014/42/EL
ning konventsiooni nõuetele.
9. Seletuskirja lk 7 (artikkel 3) – Arvestatud Seletuskirja on täiendatud KarS §
seletuskirjas kirjeldatakse üksnes 831 viitega ja selgitusega.
süüteo toimepanemise vahendi ning „Süüteoga saadud vara
selle vahetu objekti konfiskeerimist konfiskeerimise (KarS § 831)
ja laiendatud konfiskeerimist. eelduseks on see, et isik on toime
Mainimata on jäänud süüteoga pannud tahtliku süüteo, selle
saadud vara konfiskeerimine (KarS süüteoga on saadud vara, see vara
§ 831). kuulub konfiskeerimisotsuse
tegemise ajal toimepanijale või sama
paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kolmandale isikule, konfiskeerimine
ei ole süüteo asjaolusid ja isiku
olukorda arvestades ebamõistlikult
koormav, vara väärtus ei ole vara
hoiu-, võõrandamis- või
hävitamiskuludega võrreldes
ebaproportsionaalsel väike ja
puudub piisav alus vähendada
konfiskeeritava vara suurust
tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil.“
10. Seletuskirja lk 8 (artikkel 3) – Arvestatud Seletuskirja on täiendatud
seletuskirjas tuleks selgitada, miks põhjendustega, miks ei peeta
ei peeta vajalikuks artikli 3 lõikes 2 vajalikuks artikli 3 lõikes 2
sätestatud deklaratsiooni tegemist. sätestatud deklaratsiooni tegemist.
Põhjenduseks saaks olla näiteks Kuna Eesti õigus võimaldab nii
asjaolu, et Eesti õigus võimaldab süüteoga saadud vara kui kuriteo
nii süüteoga saadud vara kui kuriteo toimepanemise vahendit
toimepanemise vahendit konfiskeerida iga kuriteo korral,
konfiskeerida iga kuriteo korral. siis ei ole vajalik artikli 3 lõikes 2
sätestatud deklaratsiooni tegemine.
„Kuna Eesti õigus võimaldab nii
süüteoga saadud vara kui kuriteo
toimepanemise vahendit
konfiskeerida iga kuriteo korral, siis
ei ole vajalik artikli 3 lõikes 2
sätestatud deklaratsiooni tegemine.“
8
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
11. Seletuskirja lk 9 (artikkel 3) – Arvestatud Seletuskirja on muudetud nii, et
seletuskirja väide selle kohta, et selle kohaselt tõendamiskoormise
Euroopa Inimõiguste Kohus on ümberpööramine ei ole EIK
asunud seisukohale, et pööratud seisukohtadest nähtuvalt tingimata
tõendamiskoormise rakendamine konventsiooniga vastuolus
konfiskeerimismenetluses ei ole „Konventsiooni seletuskirjast
vastuolus konventsiooniga, on nähtuvatest Euroopa Inimõiguste
üldisel kujul veidi eksitav. EIK on Kohtu seisukohtadest järeldub, et
oma seisukohti väljendanud kuritegeliku tulu konfiskeerimine ja
konkreetses vaidluses ning pööratud tõendamiskoormuse
seletuskirjas on viidatud paarile rakendamine ei ole tingimata
lahendile. Täpsem oleks öelda, et vastuolus Euroopa inimõiguse ja
tõendamiskoormise põhivabaduste kaitse konventsiooni
ümberpööramine ei ole tingimata artiklis 6 ja selle konventsiooni
konventsiooniga vastuolus. esimese protokolli artiklis 1
sätestatuga.“
12. Seletuskirja lk 9 (artikkel 3) – Arvestatud Viidatud lause on seletuskirjast
seletuskirja lause „Kuriteoga kustutatud.
saadud vara laiendatud
konfiskeerimine on aga võimalik
vaid teatud konventsiooni lisas
nimetatud kuritegude puhul“ ei ole
täpne. Koosseisud, mis
võimaldavad kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist, ei ole
üheselt seotud konventsiooni lisas
nimetatud kuritegudega.
13. Seletuskirja lk 10 (artiklid 4 ja 5) – Arvestatud Seletuskirja on täiendatud viitega
seletuskirjas tuleks KrMS § 142 KrMS §-le 1414.
kõrval ära mainida ka KrMS §
1414, mis tagab veelgi
ulatuslikumalt konfiskeerimise või
selle asendamise tagamise
võimalusi.
14. Seletuskirja lk 11 (artikkel 6) – Arvestatud Asjakohatu viide on seletuskirjast
seletuskirjas on kohati vist kustutatud ja seletuskirja on
kopeeritud teksti teistest allikatest täiendatud viidetega KrMS 125
ning sõnastus ei sobi seetõttu lõikele 3 ja 5 ning § 142 lõikele 7.
seletuskirja, nt: „Määruses „Arestitud vara säilimist tagab
reguleeritakse seoses konfiskeeritud KrMS § 142 lõige 7, mis näeb ette,
varaga edaspidi…“. Kuigi on et arestitud vara võetakse ära või
kaheldav, kas kõikvõimalikke antakse vastutavale hoiule. Vara
nüansse (nt kuidas vara hävitamise antakse vastutavale hoiule
komisjon koostatakse ja et see võib hoiulepingu alusel. Vara hoidja
olla ka alaline) on põhjendatud tagab vara säilimise ning teda
lahata, näiks vähemasti asjakohane hoiatatakse, et vara loata
viidata KrMS 125 lõikele 3 ja 5 kasutamine, käsutamine või selle
ning § 142 lõikele 7, mille tahtlik kahjustamine toob kaasa
kriminaalkaristuse.
9
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
eesmärgiks on tagada arestitud vara KrMS § 125 lõige 3 näeb ette, et
säilimine. asitõendi hoidja tagab asitõendi
puutumatuse ja säilimise. Sama
paragrahvi lõige 5 näeb ette, et kui
asitõendiks on dokument, mida selle
omanikul on edaspidi vaja
majandus- või ametitegevuses või
muul olulisel põhjusel, teeb
menetleja sellest omanikule koopia.
Koopia vastavust originaalile
kinnitab menetleja oma allkirjaga
koopial.“
15. Seletuskirja lk 12 (artikkel 7) – Arvestatud Viide kriminaalasjade vastastiku
seletuskirjas on ekslikult viidatud abistamise Euroopa
kriminaalasjade vastastiku konventsioonile on seletuskirjast
abistamise Euroopa kustutatud.
konventsioonile. Ilmselt on
seletuskirja koostajate eesmärk RABi osa on seletuskirja vastavas
olnud tõlkida konventsiooni kohas lühendatud.
seletuskirja punktis 81 märgitut,
mis viitab aga Euroopa Liidu
õigusaktidele. Kusjuures on
vastavasisulise info vahetamine EL
liikmesriikide vahel hetkel
reguleeritud ka Euroopa
uurimismääruse direktiivi
(2014/41/EL) artiklites 27-28.
Samuti selgitatakse artikli 7 juures
ulatuslikult RABi pädevusi
RahaPTS järgi. Samas näib
konventsioonist, et reguleerimisala
näib olevat seotud uurimismeetmete
kohaldamisega konventsiooni
artiklite 3-5 tarbeks (st
konfiskeerimine ja arestimine
kriminaalmenetluses) ehk
kriminaalmenetluses.
16. Konventsiooni artikkel 7 lõike 2 Arvestatud Kooskõlas konventsiooni artikliga
punkt c ja artikkel 19 näevad ette 19 deklareerib Eesti Vabariik, et
kohustuse tagada võimekus lõike 3 alusel toimub kontode
pangakontodel toimuvate jälgimine Eesti õiguses sätestatud
tehingute (reaalajas?) jälgimiseks elektroonilise arestimissüsteemi
(monitoring) nii riigisisestes kaudu, kogudes informatsiooni
asjades kui ka rahvusvahelise kontol toimunud tehingute kohta
koostöö raames. Kuigi nädalase viitega ja lõike 5 alusel on
seletuskirjas selgitatakse, et säte laiendatud üksnes
konventsioon tagab finantsasutustele, kes avavad
liikmesriikidele paindlikkuse klientidele IBAN-koodiga
selles, kuidas seda kohustust täita, maksekontosid.
10
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
nenditakse samas, et hetkel sellist
võimekust ei ole. Sealjuures
viidatakse RahaPTS §-le 58, mis
ei ole Justiitsministeeriumi arvates
asjakohane, sest reguleerib RAB-i
pädevust haldus- mitte
kriminaalmenetluses.
Pangakontode reaalajas jälgimise
lubamine võib vajada täiendavat
regulatsiooni ka KrMS-s.
Sealjuures tuleks otsustada, kelle
loal selline toiming lubatav olema
peaks. Arvestades eeltoodut ning
asjaolu, et konventsiooni artikkel
53 lõige 2 lubab osalisriigil
deklareerida, et art 7 lõike 2
punktis c sätestatut ei kohaldata,
tuleks Justiitsministeeriumi
arvates kaaluda deklaratsiooni
tegemist (nt on samasisulise
deklaratsiooni teinud Saksa
Liitvabariik). Vajaduse
äralangemisel on võimalik
deklaratsioonist loobuda
(konventsiooni art 53 lõige 6).
17. Seletuskirja lk 16 (artikli 7 lõige 3) Arvestatud Lühendatud on selgitusi, mis
– seletuskirjas on viitavad küberkuritegevuse
ebaproportsionaalselt palju konventsioonile ja selle
selgitatud küberkuritegevuse seletuskirjale. Seletuskirja on
konventsiooniga seonduvat, samas täiendatud viidetega KrMS-i
ei ole viidatud KrMS asjakohastele jälitustoimingute kohta käivatele
sätetele. Seletuskirjas toodud sätetele.
selgitus erinevate meetmete, „Eestis on jälitustoimingute
sealhulgas jälitustoimingute kohta regulatsioon koondatud KrMS-i 31.
kopeerib explanatory reporti ning peatükki. Jälitustoiming on
viitab EN arvutikuritegevusvastase isikuandmete töötlemine seaduses
konventsiooni CETS No 185 sätestatud ülesande täitmiseks
sätetele. Leiame, et ratifitseerimise eesmärgiga varjata andmete
seaduse eelnõu seletuskirjas mõjub töötlemise fakti ja sisu
see eksitavalt. Kuigi Eesti on selle andmesubjekti eest (KrMS § 1261 lg
konventsiooniga 2004. a ühinenud 1). KrMS § 1262 lg 1 punktide 1 ja 4
ja nimetatud sätteid on Eesti kohaselt võivad Politsei- ja
õiguses rakendatud, tuleks Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet,
seletuskirjas pigem rääkida Eesti Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei
kriminaalmenetluse toimingutest ning Justiitsministeeriumi vanglate
ning KrMS vastavatest sätetest, osakond ja teha jälitustoimingu
sealhulgas jälitustoimingute mh vajaduse alusel koguda teavet
tegemise kohta. kuriteo ettevalmistamise kohta selle
11
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
avastamise või tõkestamise
eesmärgil (punkt 1) ja vajaduse
alusel koguda kriminaalmenetluses
teavet kuriteo kohta (punkt 4). Sama
paragrahvi lõige 2 hõlmab ka
rahapesu (KarS § 394) kuriteona,
mille puhul võib jälitusasutus KrMS
§ 1262 lg 1 punktides 1 ja 4
nimetatud alusel jälitustoimingu
teha – jälgida varjatult isikut, asja
või paikkonda, koguda varjatult
võrdlusmaterjali ja teha
esmauuringuid, teostada varjatult
asja läbivaatust ning asendada selle
varjatult. Samuti võivad Politsei- ja
Piirivalveamet ning
Kaitsepolitseiamet KrMS § 1262
lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel
vaadata varjatult läbi postisaadetist,
vaadata või kuulata salaja pealt
teavet ja kasutada politseiagenti.“
18. Seletuskiri lk 17 (artikkel 8) – Arvestatud Seletuskirja on täiendatud
seletuskirjas viidatakse kolmanda selgitustega kolmanda isiku
isiku õigusele esitada määruskaebus õigustest vaidlustada
konfiskeerimismääruse peale. Kuigi konfiskeerimisotsuse ja osaleda
põhimõtteliselt ei ole see vale menetluses. Samuti on seletuskirja
(KrMS 161 peatüki kontekstis), on täiendatud sellega, et
konfiskeerimise nn erimenetluse konventsiooni artikkel 8 seondub
läbiviimine pigem erand. ka kahtlustatava ja süüdistatava
Üldreeglina saab kolmas isik õigustega.
vaidlustada konfiskeerimisotsuse „Eesti õiguskorras on nii
(apellatsiooni korras), samuti on tal kahtlustataval kui süüdistataval
õigus osaleda menetluses. õigus esitada kaebusi, sh ka
Kolmandal isikul on ka õigus arestimise ja konfiskeerimise
vaidlustada arestimismäärus. Kui määruste peale (KrMS § 34 lõige 1 p
konfiskeerimisotsuse adressaati ei 8 näeb ette kahtlustatava õiguse
olnud menetlusse kaasatud, esineb esitada taotlusi ja kaebusi, KrMS §
teistmise alus (KrMS § 366 punkt 35 lg 2 laiendab kahtlustatava
10). Juhime tähelepanu ka sellele, õigused ka süüdistatavale). Kui
et konventsiooni artikkel 8 ei kriminaalmenetluses otsustatakse
seondu vaid kolmandate isikute kolmanda isiku vara
õigustega, vaid ka kahtlustatava ja konfiskeerimine, on kolmandal isikul
süüdistatava õigustega (mis on KrMS § 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja
samuti Eesti õiguses tagatud). 5 sätestatud kahtlustatava õigused,
arvestades konfiskeerimise
erisustega (KrMS § 40² lg 2). Ka
kolmandal isikul on õigus esitada
taotlusi ja kaebusi, teada kahtlustuse
sisu ja anda selle kohta ütlusi või
12
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
keelduda ütluste andmisest, teada, et
tema ütlusi võidakse kasutada
süüdistuseks tema vastu, olla üle
kuulatud kaitsja juuresolekul,
osaleda vastastamisel, ütluste
seostamisel olustikuga ja tema
äratundmiseks esitamisel.
Kolmandale isikule antakse
kriminaalmenetluses riigi õigusabi
riigi õigusabi seaduses ette nähtud
alustel ja korras (KrMS §41 lg 3).
Konfiskeerimismääruse peale võib
kolmas isik esitada määruskaebuse
KrMS 15. peatükis sätestatud korras
ning määruskaebuse läbivaatamisel
tehtud kohtumääruse võib edasi
kaevata kõrgema astme kohtusse
(KrMS § 40310 ). Siiski on
konfiskeerimise nn erimenetluse
läbiviimine pigem erand.
Üldreeglina saab kolmas isik
vaidlustada konfiskeerimisotsuse
apellatsiooni korras, samuti on tal
õigus osaleda menetluses.
Kolmandal isikul on ühtlasi ka õigus
vaidlustada arestimise määrus. Kui
konfiskeerimisotsuse adressaati ei
olnud menetlusse kaasatud, esineb
teistmise alus (KrMS § 366 punkt
10).“
19. Seletuskirja lk-l 18 (artikli 9 Mitte arvestatud KarS § 3941 on erinorm KarS § 221
selgituste juures) on selgitatud suhtes, mis sätestab üldise aluse
järgmist „Rahapesu ja terrorismi kuriteole kihutamise katse, kuriteo
rahastamise tõkestamise seaduse §- toimepanemise ettepanekuga
s 4 sätestatud rahapesu mõiste nõustumise ja kuriteo
KarS-i üldosaga koosmõjus aga ei kaastäideviimise kokkuleppe eest
pruugi nimetatud artikli 9 lõike 1 karistamiseks. Et § 394
punktis d kirjeldatud elemente täita. majanduskuriteona § 221
Hetkel ei ole seadusega hõlmatud kataloogis ei sisaldu, osutus
olukorrad, kus isik üritab tahtlikult vajalikuks rahapesu kokkuleppe
kallutada teist isikut tahtlikule sõlmimise kriminaliseerimine.
kuriteole, annab nõusoleku kuriteo Objektiivse külje moodustab
toimepanemiseks või lepib teise rahapesu (§ 394) täideviimise
isikuga kokku kuriteo kokkuleppe sõlmimine vähemalt
kaastäideviimises, samas aga ei ole kahe isiku vahel. Sätte eeskuju on
tegu veel jõudnud katse staadiumini inglise õiguses kasutatav
(ehk tegemist on sisuliselt kuriteo conspiracy mõiste. See on tegu,
ettevalmistamisega). Nende mille käigus isik lepib teisega
puuduste kõrvaldamiseks on kokku tegevuses, mis nende
13
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
kriminaliseeritud rahapesu kavatsuste täitumise korral kas
kokkulepe KarS § 3941“. Kas tingib või toob kaasa rahapesu
eelnõu koostajate arvates siis vastab toimepanemise ühe või enama
Eesti õigus konventsiooni nõuetele kokkuleppeosalise poolt või teeks
või mitte? Lisaks märgime, et seda, kui ei esineks asjaolusid, mis
konventsiooni art 9 lõike 1 punkti d teevad kuriteo toimepanemise
nõude täitmine on nõutav üksnes võimatuks (vt
ulatuses, milles see ühildub Karistusseadustik. Kommenteeritud
põhiseaduslike põhimõtete ning väljaanne. Tallinn, Juura: 2015.
karistusõiguse aluspõhimõtetega. Koostajad: Priit Pikamäe, Jaan
Samuti märgime, et kuigi Sootak. Kommentaar § 3941
seletuskirjas refereeritakse sisuliselt juurde, p-d 1, 2.1. ja 2.2.)
tervet karistusseadustiku tahtluse Eeltoodust nähtuvalt on viidatud
regulatsiooni, jäetakse märkimata, paragrahviga hõlmatud ka olukorrad,
et rahapesu on Eesti õiguse järgi kus kahe või enama inimese poolt
tahtlik kuritegu (kusjuures sõlmitakse kokkulepe, mille
tulenevad RahaPTS § 4 lõikest 1 ka tagajärjel paneb üks inimene
kõrgemad tahtluse nõuded, kui rahapesu kuriteo toime, see tähendab
üksnes kaudne tahtlus). sisuliselt tahtlikku tegutsemist teise
isiku (toimepanija) kallutamisel.
20. Seletuskiri lk 18 (artikkel 9) – Arvestatud Seletuskirjast on viidatud lause
seletuskirjas olev lause kustutatud. Samuti on seletuskirja
„Rahvusvaheliselt tõlgendatakse täiendatud viidetega KrMS § 433
1998. aasta narkootiliste ja lõikele 2.
psühhotroopsete ainete
ebaseadusliku ringluse vastase
Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni konventsiooni
(Viini konventsioon) ja 2000. aasta
rahvusvahelise organiseeritud
kuritegevuse vastase Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
konventsiooni (Palermo
konventsioon) tekste selliselt, et
kuriteos osalemine, abistamine või
kokkulepe ei ole alternatiivne
loetelu, vaid kõik tunnused peavad
olema kuriteokoosseisuga
hõlmatud.“ asjakohasus ega sisu ei
ole seletuskirja lugedes selge.
21. Läbivalt: Kuigi seletuskirjas on Arvestatud Seletuskirja on täiendatud viidetega
rahvusvahelise koostöö osas mitmel KrMS § 433 lõikele 2.
korral viidatud KrMS §-dele 460-
464, siis on asjakohane viidata ka
KrMS § 433 lõikele 2, mis sätestab,
et rahvusvahelises
kriminaalmenetlusalases koostöös
lähtutakse käesoleva peatüki
sätetest, kui Eesti Vabariigi
14
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
välislepingutes, Euroopa Liidu
õigusaktides ja rahvusvahelise
õiguse üldtunnustatud põhimõtetes
ei ole ette nähtud teisiti. Seega on
võimalik ka konventsiooni
regulatsiooni vahetult kohaldada (vt
ka nt RKKKm 3-1-1-130-12, punkt
16 ja RKKKm 3-1-1-78-14, punktid
14, 23, 26).
22. Seletuskiri lk 20 (artikkel 11) – siin Arvestatud Seletuskirja on täiendatud
tuleks ühtlasi märkida seda, et sätte selgitustega, et sätte rakendamine
rakendamine ning isiku kohta ning isiku kohta tehtud varasemate
tehtud varasemate karistuste karistuste arvestamine on võimalik
arvestamine on võimalik üksnes üksnes siis, kui vastav info isiku
siis, kui vastav info isiku süüdimõistmise kohta on Eestile
süüdimõistmise kohta on Eestile edastatud.
edastatud. Kuigi andmeid isiku „Sätte rakendamine ning isiku
suhtes teises riigis mõistetud kohta tehtud varasemate karistuste
karistuste kohta vahetavad ja arvestamine on võimalik üksnes
edastavad Euroopa Liidu siis, kui vastav info isiku
liikmesriigid, ei toimi see täielikult süüdimõistmise kohta on Eestile
Euroopa Nõukogu tasandil. edastatud.“
Seetõttu on arvestamine võimalik
üksnes juhtudel, kui vastavad
andmed on Eestile edastatud.
23. Seletuskiri lk 30 (artikkel 23) – Arvestatud Seletuskirjast on kustutatud osa
seletuskirjas on väidetud, et KrMS-i sätetete muutmise
otstarbekas oleks muuta KrMS otstarbekuse kohta.
sätteid selle kohta, et konfiskeeritav
vara on võimalik asendada ka
vastava rahasumma tasumisega.
Kuigi KrMS sätete muutmine ei ole
välistatud, ei ole see
konventsioonist tulenevalt
tingimata vajalik. Samasisuline säte
on ka Eesti poolt ratifitseeritud
Strasbourgi 1990. aasta
konventsiooni artikli 13 lõikes 4
ning see võimaldab liikmesriikidel
teha vastavasisuline kokkulepe,
kuid ei kohusta Eesti riiki selleks.
24. Seletuskiri lk 30 (artikkel 23) – Arvestatud Seletuskirjast on kustutatud viide,
seletuskirjas on väidetud, et et süüdimõistva kohtuotsuseta
süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimised ei ole kooskõlas
konfiskeerimised ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Justiitsministeeriumi arvates ei ole
sedavõrd kategooriliseks väiteks
põhjust. Ka seletuskiri jaatab
15
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
eespool, et Eesti õigus tunneb ka
haldusõiguslikku konfiskeerimist
(vt seletuskirja lk 7). Tõepoolest on
süüdimõistva kohtuotsuseta vara
konfiskeerimine põhiõiguste
seisukohast sageli problemaatilisem
ning kuigi Euroopa Inimõiguste
Kohus on mitmel üksikjuhul taolist
konfiskeerimisotsustust
konventsioonipäraseks pidanud, ei
ole tegemist õiguslikult selge
küsimusega.
25. Seletuskirja lk 32 (artikli 24 lõige Arvestatud Seletuskirjas esitatud sõnastust on
3) – sõnastus ei ole kõige vastavalt soovitusele muudetud.
õnnestunum. Ühelt poolt
öeldakse, et konventsioon eeldab „Lõike 3 kohaselt võib riik
süüdimõistva kohtuotsuseta deklaratsiooniga teatada, et
konfiskeerimiste tunnustamist kohaldab lõiget 2 üksnes oma
ning teiselt poolt seda eitatakse: põhiseadust ja oma õigussüsteemi
„Lõike 3 kohaselt võib riik põhimõtteid järgides. Artikli 23
deklaratsiooniga teatada, et lõikes 5 viidatakse ka
kohaldab lõiget 2 üksnes oma konfiskeerimisotsustele, mille
põhiseadust ja oma õigussüsteemi eelduseks ei pruugi tingimata olla
põhimõtteid järgides. Kuivõrd süüdimõistev otsus. Samuti võib
artikli 23 lõige 5 nimetab ka esineda teisi olukordi, kus teise
konfiskeerimisotsuseid, mis ei osalisriigi kohtu poolt tuvastatud
pruugi olla Eesti Vabariigi faktiliste asjaolude aktsepteerimine
põhiseadusega kooskõlas võiks minna vastuollu Eesti
(süüdimõistva kohtuotsuseta õigussüsteemi põhimõtetega.
konfiskeerimine), tuleb teha Eeltoodust tulenevalt tuleb teha
deklaratsioon vastavalt artikli 24 deklaratsioon vastavalt artikli 24
lõikele 3 Eesti Vabariigi lõikele 3.
põhiseaduse kohaldamise kohta.
Ebasoovitatav mõju võiks Ka konventsioonile allakirjutamisel
seisneda selles, kui määruse pidasid Siseministeerium,
kohaselt tuleks tunnustada selliste Välisministeerium ja
arestimis- või Justiitsministeerium vajalikuks
konfiskeerimisotsuste täitmist, mis deklaratsiooni tegemist vastavalt
ei oleks kooskõlas põhiõiguste ja artikli 24 lõikele 3. Seoses Euroopa
karistusõiguse üldpõhimõtetega. Parlamendi ja nõukogu määrusega
See tähendaks 2018/1805, 14. november 2018,
karistusõigussüsteemi mis käsitleb arestimis- ja
usaldusvääruse kahjustamist. Risk konfiskeerimisotsuste vastastikust
on väike, kuna eelnõu näeb ette tunnustamist, võib siiski
vaid kriminaalmenetluse raames konfiskeerimisotsuste (sh
tehtud konfiskeerimisotsuste süüdimõistva otsuseta tehtud
tunnustamise ja täitmise, ning konfiskeerimisotsuste)
kriminaalmenetluse raames tuleb tunnustamise süsteem vajada
tagada vajalike muutmist.“
16
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
kriminaalmenetlusõiguste ja
tagatiste olemasolu ning
järgimine. Konventsioonile
allakirjutamisel pidasid
Siseministeerium,
Välisministeerium ja
Justiitsministeerium vajalikuks
deklaratsiooni tegemist vastavalt
artikli 24 lõikele 3. Artikli 23
lõikes 5 nimetatakse
konfiskeerimisotsuseid, mis ei ole
kriminaalsanktsioonid ja mis ei
pruugi olla kooskõlas
põhiseadusega – ka seetõttu on
nimetatud deklaratsiooni
tegemine vajalik.
Justiitsministeerium on
kõnealuses küsimuses
(konfiskeerimine süüdimõistva
kohtuotsuseta) läbi viimas
täiendavat analüüsi seoses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega 2018/1805, 14.
november 2018, mis käsitleb
arestimis- ja konfiskeerimisotsuste
vastastikust tunnustamist.“
Teeme ettepaneku sõnastust
muuta:
„Lõike 3 kohaselt võib riik
deklaratsiooniga teatada, et
kohaldab lõiget 2 üksnes oma
põhiseadust ja oma õigussüsteemi
põhimõtteid järgides. Artikli 23
lõikes 5 viidatakse ka
konfiskeerimisotsustele, mille
eelduseks ei pruugi tingimata olla
süüdimõistev otsus. Samuti võib
esineda teisi olukordi, kus teise
osalisriigi kohtu poolt tuvastatud
faktiliste asjaolude
aktsepteerimine võiks minna
vastuollu Eesti õigussüsteemi
põhimõtetega. Eeltoodust
tulenevalt tuleb teha
deklaratsioon vastavalt artikli 24
lõikele 3..
Ka konventsioonile allakirjutamisel
pidasid Siseministeerium,
17
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Välisministeerium ja
Justiitsministeerium vajalikuks
deklaratsiooni tegemist vastavalt
artikli 24 lõikele 3. Seoses Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega
2018/1805, 14. november 2018, mis
käsitleb arestimis- ja
konfiskeerimisotsuste vastastikust
tunnustamist, võib siiski
konfiskeerimisotsuste (sh
süüdimõistva otsuseta tehtud
konfiskeerimisotsuste) tunnustamise
süsteem vajada muutmist.“
26. Seletuskirja lk 32 (artikli 25 lõige Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud sellega,
2) – lause „Lõike 2 kohaselt et teatud tingimustel tuleks
taotluse esitanud osalisriik peab eelistada vara tagastamist ohvritele.
vara tagastamise otsuseid käsitama „Lõike 2 kohaselt taotluse esitanud
kõrgema prioriteediga, kui konventsiooniosaline peaks teatud
taotletakse konfiskeeritud vara tingimustel eelistama
tagastamist kuriteo ohvritele kahju konfiskeeritud vara tagastamist
hüvitamiseks või vara seaduslikule kuriteo ohvritele kahju
omanikule tagastamiseks.“ on hüvitamiseks või vara seaduslikule
ebatäpne. Konventsioon peab omanikule.“
silmas üksnes seda, et teatutud
tingimustel tuleks eelistada vara
tagastamist ohvritele.
27. Seletuskiri lk 32 (artikli 25 lõige 2) Arvestatud Seletuskirjas on korrigeeritud
– seletuskirjas on järgmine selgitus: viidet KrMS § 487 lõike 2 sisule.
„KrMS § 487 lõige 1 sätestab, et
rahaline karistus ja varaline
karistus pööratakse Eesti riigi
tuludesse, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti. Lõige 2 sätestab, et
konfiskeeritud vara suhtes
kohaldatakse 19. peatüki 5. jao
sätteid.“ KrMS § 487 lõige 2 aga
vastavasisulist regulatsiooni ei
sätesta.
28. Artikkel 28 lõike 8 punkt b – säte Teadmiseks võetud.
on samasisuline kui 1990. aasta
konventsiooni artikli 18 lõike 8
punktis b, kuid sõnade has died
vahelt on ära jäetud sõna
subsequently. Kusjuures
konventsiooni seletuskiri
muudatuse tagamaid ei selgita.
Juhul, kui konfiskeerimisotsus on
tehtud surnud inimese suhtes, ei
pruugi sellise otsust tunnustamine
18
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
olla kooskõlas Eesti õiguse
aluspõhimõtetega (artikli 28 lõike 1
punkt a).
29. Seletuskirja lk 36 (artikli 28 lõige Arvestatud Konventsiooni eestikeelset tõlget ja
8) – ekslik on selgitus, et lõige 8 seletuskirja on korrigeeritud
limiteerib võimalust toetuda selgitusega, et riigid võivad ka
keeldumise alusena lõike 1 punktile lõikes 8 sätestatud juhtudel alati
a. Selles osas on vigane ka tugineda artikli 28 lõike 1 punktile
konventsiooni eestikeelne tõlge. a.
Vastupidiselt, tohivad osalisriigid „Konventsiooniosalised võivad ka
ka lõikes 8 sätestatud juhtudel alati lõikes 8 sätestatud juhtudel alati
tugineda artikli 28 lõike 1 punktile tugineda artikli 28 lõike 1 punktile
a (Without prejudice to…). Seda a.“
mõtet väljendatakse selgelt ka
konventsiooni seletuskirja punktis
244.
30. Seletuskirja lk 38 (artikkel 31) – Arvestatud Selgituses on asendatud sõna
selgituse viimases lauses on „otsused“ sõnaga „taotlused“.
märgitud järgmist: „Kohtukutsete
kättetoimetamise otsused edastab
Justiitsministeerium täitmiseks isiku
elu- või asukoha järgsele esimese
astme kohtule.“ Lause teemasse
viimiseks tuleb sõna „otsused“
asendada sõnaga „taotlused“.
31. Seletuskirja lk 42 (artikkel 45) – Arvestatud Seletuskirjas on asendatud viide
seletuskirjas viidatakse, et KrMS § KrMS §-le 5084 viitega KrMS §-le
5084 reguleerib kahju hüvitamist, 50812.
kuid see ei vasta tõele.
Siseministeerium
1. Artikkel 3 kohta seletuskirjas Arvestatud Viidatud lõiku on seletuskirjas
esitatud selgitusi tuleb parandada muudetud ja täiendatud
ja täpsustada. Artikkel 3 käsitleb selgitustega vara legaalse
konfiskeerimist. Seletuskirja omandiõiguse tuvastamise kohta.
leheküljel 7 teises lõigus on Samuti on selgitustest kustutatud
toodud, et: „RahaPTS kohaselt tekst halduskohtu istungil vara riigi
toimub haldusõiguslik omandisse kandmiseks loa andmise
konfiskeerimine ehk vara riigi otsustamise kohta.
omandisse kandmine sellise vara
suhtes, mille tegelikku omanikku „RahaPTS § 57 lõike 7 alusel võib
ei suudeta kindlaks teha. prokuratuur või RAB
/…/ halduskohtule esitada taotluse vara
RahaPTSi alusel vara riigi riigi omandisse kandmiseks, kui
omandisse kandmise eelduseks on ühe aasta jooksul pärast vara
tingimus, et ühe aasta jooksul käsutamise piirangute kehtestamist
pärast vara käsutamise piirangute ei ole õnnestunud vara omanikku
kehtestamist ei ole õnnestunud või kontol oleva vara tegelikku
kindlaks teha vara omanikku ehk kasusaajat kindlaks teha või kui
tegemist on peremeheta varaga. vara valdaja teatab RABile või
19
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Vara riigi omandisse kandmiseks prokuratuurile kirjalikult soovist
loa andmise otsustab halduskohus varast loobuda. Nii süüteo
kohtuistungil.“ toimepanemise vahendi, kuriteo
vahetu objekti kui süüteoga saadud
Sellised tõlgendused ei ole täpsed, vara konfiskeerimine, sh vara
sest vara suhtes tuleb tuvastada laiendatud konfiskeerimine eeldab
legaalne omandiõigus. Juhul, kui süüteos või kuriteos
piisaks vaid omaniku tuvastamisest, süüdimõistmist. RahaPTSi alusel
ei taga selline tõlgendus vara vara riigi omandisse kandmise
konfiskeerimist isikutelt, kes ei ole eelduseks on tingimus, et ühe aasta
konfiskeerimise objektis olevat vara jooksul pärast vara käsutamise
omandanud legaalse tegevuse piirangute kehtestamist ei ole
tulemusel ehk varal puudub õnnestunud kindlaks teha vara
legaalne omandiõigus. Ainult legaalset omanikku.“
omandiõiguse tuvastamisel, tekitab
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (edaspidi
RahaPTS) grammatiline
tõlgendamine võimaluse, kus vara
omandiõiguse tuvastamisel tuleb
vara piirangust vabastada sõltumata
asjaolust, kelle reaalse võimu alla
vara piirangu lõpetamisel jääb või
satub. Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise eesmärgiks
ei saa olla selline õigusaktide
tõlgendamine, millega riik
soodustab rahapesu ja terrorismi
rahastamist. Leiame, et seletuskirja
tuleb täpsustada tegeliku omaniku
ja peremehetu vara osas kasutades
mõistet „legaalne omandiõigus“.
Juhime tähelepanu ka sellele, et
kehtiv RahaPTS § 57 ei sätesta
kohustust, et vara riigi omandisse
kandmiseks loa andmise otsustab
halduskohus kohtuistungil. Samuti
puudub selline kohustus
halduskohtumenetluse seadustiku
§-s 264, mis käsitleb loa andmise
otsustamise protsessi.
Halduskohtumenetluse seadustiku §
264 lõige 5 sätestab kohustuslikud
loa andmise otsustamise
menetlused kohtuistungil, mille
hulka ei kuulu vara riigi omandisse
kandmine. Seega teeme ettepanek
see osa selgitustest välja jätta, sest
20
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
kehtivatest õigusaktidest sellist
kohustust ei tulene.
2. Seletuskirja leheküljel 8 viiendas Arvestatud Seletuskirjast on kustutatud viide
lõigus märgitakse: „Eestis on üle kolmeaastasele vangistusele ja
süüteoga saadud vara konkreetsetesse kuritegude
konfiskeerimine ette nähtud iga kataloogi kuuluvatele kuritegudele
süüteo, s.t kõikide kuritegude ja kui laiendatud konfiskeerimise
väärtegude puhul. Kuriteoga eeldusele.
saadud vara laiendatud
konfiskeerimine on aga võimalik „Kehtiva KarS § 832 lõike 1
vaid nn konkreetsesse kuritegude kohaselt võib kohus, mõistes isiku
kataloogi kuuluvate kuritegude süüdi kuriteos, KarS-is sätestatud
puhul ja juhul, kui karistusena juhtudel konfiskeerida osa kuriteo
mõistetakse üle kolmeaastane toimepanija varast või kogu vara,
vangistus. Muuhulgas on kui see kuulub otsuse tegemise ajal
rahapesualaste ja terrorismi toimepanijale ja kui kuriteo
rahastamise süütegude puhul olemus, erinevus isiku legaalse tulu
võimalik kohaldada vara ja varalise seisundi, kulude või
laiendatud konfiskeerimist.“. elatustaseme vahel või muu põhjus
Juhime tähelepanu, et esitatud annab aluse eeldada, et isik on
väited ei ole õiged. saanud vara kuriteo
toimepanemise tulemusena või
Tulenevalt Karistusseadustiku sellise vara arvel. Konfiskeerimist
(edaspidi KarS) § 831 lõikest 1 ei kohaldata varale, mille suhtes
konfiskeerib kohus tahtliku isik tõendab, et tegemist ei ole
süüteoga saadud vara, kui see kuriteoga saadud varaga.“
kuulub otsuse või määruse tegemise
ajal toimepanijale. Laiendatud
konfiskeerimise eelduseks ei ole
enam üle kolmeaastane vangistus.
Kehtiva KarS § 832 lõike 1 kohaselt
mõistes isiku süüdi kuriteos, võib
kohus käesolevas seadustikus
sätestatud juhtudel konfiskeerida
osa kuriteo toimepanija varast või
kogu vara, kui see kuulub otsuse
tegemise ajal toimepanijale ja kui
kuriteo olemus, erinevus isiku
legaalse tulu ja varalise seisundi,
kulude või elatustaseme vahel või
muu põhjus annab aluse eeldada, et
isik on saanud vara kuriteo
toimepanemise tulemusena või
sellise vara arvel. Konfiskeerimist
ei kohaldata varale, mille suhtes
isik tõendab, et tegemist ei ole
kuriteoga saadud varaga. Palume
seletuskirja toodud selgitused viia
vastavusse kehtiva õigusega.
21
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
3. Seletuskirja leheküljel 9 teises Selgitatud/mitte Ratifitseerimise eelnõus tehtav
lõigus on märgitud: „Artikli 3 arvestatud artikli 3 lõike 4 kohane
lõige 4 sätestab võimaluse raskete deklaratsioon on koosmõjus
kuritegude puhul kohaldada seletuskirjaga piisavalt õigusselge.
pööratud tõendamiskoormust Seletuskirja on ühtlasi
konfiskeeritava vara päritolu või Justiitsministeeriumi märkuse
väidetava kriminaaltulu legaalse pinnalt täiendatud selgitusega selle
päritolu tõendamiseks“. Meie kohta, et Eesti õiguse kohaselt on
hinnangul konventsiooni laiendatud konfiskeerimine
eestikeelne tõlge selle sätte osas ei võimalik üksnes juhul, kui vastav
lähe kokku selgitustega. eriosa kuriteokoosseis laiendatud
Konventsiooni artikkel 3 lõige 4 konfiskeerimise võimaluse ette
on eestikeeles esitatud järgmiselt: näeb.
„Osalisriik võtab vajalikud
õiguslikud ja muud meetmed, mis „Seetõttu on vajalik teha
võimaldavad osalisriigi riikliku konventsiooni ratifitseerimisel
seadusandlusega lubatud piirides deklaratsioon selle kohta, et
nõuda, et raske kuriteo või riikliku pööratud tõendamiskoormust
seadusandlusega sätestatud kohaldatakse vaid vara laiendatud
kuriteo toime pannud kurjategija konfiskeerimise puhul. Eesti õiguse
näitaks väidetava kriminaaltulu kohaselt on laiendatud
või muu konfiskeeritava vara konfiskeerimine võimalik üksnes
päritolu.“ juhul, kui vastav eriosa
kuriteokoosseis laiendatud
Meie hinnangul tuuakse konfiskeerimise võimaluse ette
seletuskirjas täpselt välja pööratud näeb.“
tõendamiskoormuse õigus. Kuid
Eestis kehtiva õiguse kohaselt
peaks see olema vaid laiendatud
konfiskeerimise osas, mida on
õigus kohaldada esimese astme
kuritegude korral. Leiame, et
konventsiooni tekstis on lõige
tõlgitud umbmääraselt „…
kurjategija näitaks väidetava
kriminaaltulu või muu
konfiskeeritava vara päritolu.“
Tulenevalt asjaolust, et
ratifitseerimisega õigusaktides
muudatusi ei tehta, siis on Eestis
õiguslik alus vaid laiendatud
konfiskeerimise osas pööratud
tõendamiskoormust nõuda. Meie
märkuse eesmärk on juhtida
tähelepanu asjaolule, et termineid ei
kasutata järjepidevalt, mis tekitab
segadust. Juhul, kui konkreetse
sättega on mõeldud pööratud
tõendamiskoormust, peab see
22
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
olema välja toodud ka
konventsiooni tõlkes. Kui me
konkreetselt pööratud
tõendamiskoormust ei pea silmas
vaid räägime kurjategija
kohustusest näidata vara päritolu,
siis on termini „näitamine“
kasutamine ebamäärane, sest
pööratud tõendamiskoormus on
konkreetne õigusmaastikul
sisustatud mõiste.
4. Artikkel 4 kohta seletuskirjas Arvestatud Seletuskirjast on välja jäetud
toodud selgitust tuleb parandada viidatud tekstiosa kaks viimast
ja täiendada. sõna, samuti on seletuskirja
Seletuskirja leheküljel 10 täiendatud keskkriminaalpolitsei
kolmandas lõigus on märgitud: kriminaaltulu tuvastamise büroo
„Keskkriminaalpolitseis loodi kirjeldusega.
2007. aastal eraldi kriminaaltulu „Keskkriminaalpolitseis loodi
tuvastamise üksus, mis kuulus RAB 2007. aastal eraldi kriminaaltulu
kooseisu. 2009. aastal viidi tuvastamise üksus, mis kuulus
nimetatud talitus üle menetlusbüroo rahapesu andmebüroo kooseisu.
struktuuriüksusesse ja 2011. aasta 2009. aastal viidi nimetatud talitus
septembris loodi üle menetlusbüroo
keskkriminaalpolitseis eraldi struktuuriüksusesse ja 2011. aasta
kriminaaltulu tuvastamise büroo, septembris loodi
mille kriminaaltulu uurijate keskkriminaalpolitseis eraldi
ülesanne on tuvastada kriminaaltulu tuvastamise büroo,
kriminaaltulu ja võtta tarvitusele mille kriminaaltulu uurijate
meetmeid kriminaaltulu ülesanne on tuvastada
konfiskeerimise tagamiseks kriminaaltulu ja võtta tarvitusele
menetletavates kriminaalasjades.“ meetmeid kriminaaltulu
Meie hinnangul on esitatud tekst konfiskeerimise tagamiseks.
veidi eksitav. Selguse huvides Kriminaaltulu tuvastamise büroo
teeme ettepaneku viidatud tekstiosa tuvastab kriminaaltulu
kaks viimast sõna välja jätta ning keskkriminaalpolitsei menetluses
täiendada selgitust järgnevaga. olevates asjades. Igas prefektuuris
Kriminaaltulu tuvastamise büroo on kriminaalbüroo koosseisus
tuvastab kriminaaltulu kriminaaltulu uurijad, kes
keskkriminaalpolitsei menetluses tuvastavad kriminaaltulu
olevates asjades. Igas prefektuuris kriminaalbüroode menetlustes
on kriminaalbüroo koosseisus olevates kriminaalasjades ning
kriminaaltulu uurijad, kes nõustavad selles osas ka
tuvastavad kriminaaltulu prefektuuri teisi süüteomenetlust
kriminaalbüroode menetlustes läbiviivaid ametnikke. Kõik
olevates kriminaalasjades ning süüteomenetlust läbiviivad
nõustavad selles osas ka prefektuuri ametnikud vastutavad
teisi süüteomenetlust läbiviivaid kriminaaltulu tuvastamise eest
ametnikke. Kõik süüteomenetlust nende menetluses olevates
läbiviivad ametnikud vastutavad süüteoasjades. Lisaks Politsei- ja
23
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
kriminaaltulu tuvastamise eest Piirivalveametile on kriminaaltulu
nende menetluses olevates tuvastamise kohustus ka kõigil
süüteoasjades. Lisaks Politsei- ja teistel uurimisasutustel nende
Piirivalveametile on kriminaaltulu menetlustes olevates asjades.“
tuvastamise kohustus ka kõigil
teistel uurimisasutustel nende
menetlustes olevates asjades.
5. Artikkel 4 sätestab uurimisega Arvestatud Seletuskirja artiklite 4 ja 8 selgitusi
seotud ja esialgsed meetmed, kus on täiendatud viidetega RahaPTS-i
viidatakse artiklile 3, mis sätestab regulatsioonile.
konfiskeerimise. Kui artikli 3 Artikkel 4:
selgituses on konfiskeeritava vara „RahaPTS § 57 lõike 1 kohaselt
ühe võimalusena välja toodud võib RAB rahapesu või terrorismi
selgitava alusena viide RahaPTS § rahastamise kahtluse korral,
57 lõikele 7, siis artikli 4 selgitavas kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks
osas RahaPTSi konfiskeerimisega või teise riigi rahapesu
seonduvaid õiguslikke ja muid andmebüroo taotluse alusel
meetmeid vara tuvastamiseks, ettekirjutusega tehingu peatada või
keelumärkeks tegemiseks ja kehtestada kontole, kontol olevale
arestimiseks kirjeldatud ei ole. varale või tehingu, ametitoimingu
Sarnane puudus on ka artikkel 8 või ametiteenuse objektiks oleva
selgituste osas, kus artikkel ise vara või muu rahapesu või
viitab artiklile 3, aga seletuskirja terrorismi rahastamise kahtlusega
osas RahaPTS-ist tulenevat vara suhtes käsutuspiirangu kuni
puutumust ei ole analüüsitud või ei 30 kalendripäevaks ettekirjutuse
ole seda analüüsi välja toodud. kättetoimetamisest arvates.
Palume see üle vaadata ja Kinnistusraamatus,
seletuskirja täiendada. laevakinnistusraamatus,
väärtpaberite keskdepositooriumis,
liiklusregistris, ehitisregistris ja
muus riiklikus registris
registreeritud vara käsutamist võib
rahapesu andmebüroo põhjendatud
kahtluse korral ettekirjutusega
piirata selle säilimise tagamiseks
kuni 30 kalendripäevaks. Sama
paragrahvi lõige 3 näeb ette, et
RAB võib ettekirjutuse alusel
piirata vara käsutamist selle
säilimise tagamiseks kõnealuse
paragrahvi lõikes 1 sätestatule
lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra
juhul, kui vara päritolu
kontrollimisel rahapesu kahtluse
korral vara valdaja või omanik ei
tõenda RABile 30 kalendripäeva
jooksul tehingu peatamisest või
konto kasutamise piirangu või muu
vara käsutamise piirangu
24
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
kehtestamisest arvates vara
legaalset päritolu; vara suhtes on
kahtlus, et seda kasutatakse
terrorismi rahastamiseks.
RahaPTS § 57 lõige 6 sätestab
täiendavalt ka selle, et kui vara
(legaalset) omanikku või kontol
oleva vara tegelikku kasusaajat ei
ole õnnestunud kindlaks teha, võib
RAB taotleda halduskohtult luba
vara käsutamise piiramiseks kuni
vara omaniku või tegeliku
kasusaaja kindlakstegemiseni, seda
ka kriminaalmenetluse lõpetamisel,
kuid mitte rohkem kui üheks
aastaks.“
Artikkel 8:
„RahaPTS § 57 lõige 10 näeb ette,
et kui vara legaalne päritolu
rahapesu kahtluse korral või vara
mitteseotus terrorismi
rahastamisega terrorismi
rahastamise kahtluse korral leiab
tõendamist enne samas
paragrahvis nimetatud tähtaja
möödumist, on RAB kohustatud
vara käsutamise piirangud
viivitamata lõpetama.“
6. Artikkel 5 kohta seletuskirjas Arvestatud Seletuskirja on vastavalt täiendatud
toodud selgitusi tuleb parandada. sõnadega „avalik-õigusliku
Seletuskirja leheküljel 10 viiendas nõudeavalduse“.
lõigus on viidatud KrMS § 142.
Juhime tähelepanu, et toodud tekst
ei lähe kokku kehtiva KrMS § 142
lõike 1 tekstiga. Välja on jäänud
sõnad „avalik-õigusliku
nõudeavalduse“. Palume see
parandada.
7. Artikkel 7 kohta seletuskirjas Arvestatud Seletuskirjas olevat viidet KAS §
toodud selgitusi tuleb täpsustada 88 lõikele 3 on korrigeeritud (vt
osas, mis käsitleb artiklist järgmine märkus).
tulenevate kohustuste täitmist ja
parandada esitatud viidet. Artikkel Artikli 7 selgitusi on seletuskirjas
7 sätestab eripädevuse ja ajakohastatud ja korrigeeritud.
erimeetodid. Seletuskirjas on
toodud välja mitmeid aluseid, mis
keelavad olemuslikult artikkel 7
lõikes 1 toodud panga-, äri- või
25
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
muude finantsdokumentide
esitamiseks või võetuseks, aga
puudub ühtne arusaam kuidas,
pärast konventsiooni ratifitseerimist
konkreetset sätet täita ja
liikmesriikide vahel finantsteavet
vahetada. Palume seletuskirja selles
osas täiendada.
8. Juhime tähelepanu, et seletuskirja Arvestatud Seletuskirja sõnastus on viidud
leheküljel 13 viiendas lõigus on vastavusse kehtiva krediidiasutuste
viide krediidiasutuste seaduse § 88 seaduse § 88 lõikes 3 sätestatuga.
lõikele 3, kuid järgnev tekstiosa ei „Krediidiasutuste seaduse
lähe kokku kehtiva krediidiasutuste (edaspidi KAS) § 88 lõige 3
seaduse § 88 lõikes 3 sätestatuga. sätestab õiguse avaldada klienti
Palume viide parandada. puudutav pangasaladus
kolmandale isikule, kui
krediidiasutuse õigus või kohustus
avaldada pangasaladust tuleneb
samas paragrahvis sätestatust või
klient on andnud pangasaladuse
avaldamiseks nõusoleku või
pangasaladuse avaldamine on
vajalik kliendi osalusel sõlmitud
lepingu täitmiseks või kliendi
taotluse alusel algatatud lepingu
sõlmimisele eelnevate meetmete
võtmiseks. Sama paragrahvi lõige
41 näeb ette kohustuse avaldada
pangasaladus Eesti Pangale,
Finantsinspektsioonile ja
Finantsinspektsiooni kaudu
välisriigi finantsjärelevalve
asutusele, samuti Euroopa
Keskpangale õigusaktidest
tulenevate ülesannete täitmiseks,
sealhulgas väärteomenetluse või
muu sellesarnase menetluse
läbiviimiseks. KAS § 88 lõige 42
punkt 1 näeb krediidiasutusele ette
õiguse avaldada ja kohustuse
seoses oma seadusest tulenevate
ülesannete täitmisega avaldama
pangasaladust sisaldavaid
andmeid RABile ja
Kaitsepolitseiametile RahaPTSis ja
RSanSis ettenähtud juhtudel ja
ulatuses.“
9. Artikkel 9 lõikes 1 punktis d Mitte arvestatud KarS § 3941 on erinorm KarS § 221
sätestatud nõuded ei ole tagatud. suhtes, mis sätestab üldise aluse
26
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Artikkel 9 sätestab, et osalisriik kuriteole kihutamise katse, kuriteo
määratleb oma põhiseadusele ja toimepanemise ettepanekuga
oma õiguse põhimõtetele tuginedes nõustumise ja kuriteo
seadustes kuritegudena järgmised kaastäideviimise kokkuleppe eest
tahtlikult toimepandud teod. Lõige karistamiseks. Et § 394
1 punkt d sätestab, et selle artikliga majanduskuriteona § 221
kooskõlas määratletud kuriteo kataloogis ei sisaldu, osutus
toimepanemises osalemine, vajalikuks rahapesu kokkuleppe
kuriteole kaasaaitamine või kuriteo sõlmimise kriminaliseerimine.
ettevalmistamine, kuriteokatse, Objektiivse külje moodustab
kuriteole kihutamine ja kuriteo rahapesu (§ 394) täideviimise
hõlbustamine ning kurjategija kokkuleppe sõlmimine vähemalt
nõustamine. Seletuskirja leheküljel kahe isiku vahel. Sätte eeskuju on
18 esimeses lõigus on öeldud: inglise õiguses kasutatav
„Hetkel ei ole seadusega hõlmatud conspiracy mõiste. See on tegu,
olukorrad, kus isik üritab tahtlikult mille käigus isik lepib teisega
kallutada teist isikut tahtlikule kokku tegevuses, mis nende
kuriteole, annab nõusoleku kuriteo kavatsuste täitumise korral kas
toimepanemiseks või lepib teise tingib või toob kaasa rahapesu
isikuga kokku kuriteo toimepanemise ühe või enama
kaastäideviimises, samas aga ei ole kokkuleppeosalise poolt või teeks
tegu veel jõudnud katse staadiumini seda, kui ei esineks asjaolusid, mis
(ehk tegemist on sisuliselt kuriteo teevad kuriteo toimepanemise
ettevalmistamisega). Nende võimatuks (vt
puuduste kõrvaldamiseks on Karistusseadustik. Kommenteeritud
kriminaliseeritud rahapesu väljaanne. Tallinn, Juura: 2015.
kokkulepe KarS § 3941.“. Juhime Koostajad: Priit Pikamäe, Jaan
tähelepanu, et KarS § 3941, mis Sootak. Kommentaar § 3941
käsitleb rahapesu kokkuleppe juurde, p-d 1, 2.1. ja 2.2.).
kriminaliseerimist, ei hõlma endas Eeltoodust nähtuvalt on viidatud
tahtlikult teise isiku kallutamist paragrahviga hõlmatud ka
tahtliku kuriteo toimepanemisele. olukorrad, kus kahe või enama
Seetõttu peame vajalikuks välja inimese poolt sõlmitakse
tuua, et konventsiooni kokkulepe, mille tagajärjel paneb
rakendamiseks vajab KarS üks inimene rahapesu kuriteo
täiendamist osas, mis toime, see tähendab sisuliselt
kriminaliseerib tahtlikule tahtlikku tegutsemist teise isiku
tegemisele teise isiku kallutamise. (toimepanija) kallutamisel.
Selline muudatus tagab
konventsiooni artikli 9 lõike 1
punkti d-ga vastavuse, mida hetkel
ei ole.
10. Artikkel 13 lõike 2 punkt a Selgitatud Usaldushalduse ja äriühingute
alapunkt i ei ole kõikidel teenuse pakkujad ja
kohustatud isikute regulatsiooni alla virtuaalvääringu teenuse pakkujad
kuuluvate isikute osas ammendavalt on praeguseks kohustatud isikud
tagatud. Artikkel 13 käsitleb RahaPTS-i mõttes, sh on
meetmeid rahapesu ärahoidmiseks. virtuaalvääringu teenuse
Lõike 2 punkti 1 alapunkt 1 pakkujatele kehtestatud
27
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
sätestab, et osalisriik võtab finantseerimisasutuste nõuetele
niisugused õiguslikud ja muud analoogsed nõuded.
meetmed, mis võimaldavad nõuda
suure tõenäosusega rahapesuks
kasutatavatel tegevusaladel
tegutsevatel juriidilistel ja
füüsilistel isikutel nende tegevusega
seoses oma klientide isiku ning kui
kohane ja võimalik, siis nende
tegelikult tulusaavate omanike
tuvastamist ja kontrollimist ning
ärisuhtes pidevat hoolsusnõuete
täitmist ja riskipõhise lähenemise
kasutamist. Juhime tähelepanu, et
meie siseriiklik õigus ei ole hetkel
konventsioonis sätestatuga
kooskõlas. Leiame, et peamised
sektorid, kelle osas tuleb
hoolsusmeetmete kohaldamise osas
muudatusi teha on
virtuaalvääringute teenuse
pakkujad, usaldusfondide
(usaldushaldus) ja äriühingute
teenuse pakkujad ning
fondivalitsejad. Virtuaalvääringute
ja usaldusfondide (usaldushaldus)
ja äriühingute teenuse pakkujate
puhul ei ole RahaPTS-is sätestatud
regulatsioon ühildatav praktikaga,
mis tähendab, et üldjuhul vastavates
sektorites seadusest tulenevaid
kohustuslikke hoolsusmeetmete
kohaldamise aluseid ei esine
(ärisuhet ei looda ning juhuti
tehingud jäävad alla 15 000 euro,
aga kuna puudub kohustus isikut
tuvastada, ei ole võimalik hinnata,
kas ühe aasta jooksul teostatakse
selles mahus seotud maksetega
tehinguid). Fondivalitsejate osas on
RahaPTS-is sätestatud
hoolsusmeetmed kirjeldatud nii, et
fondivalitseja peab
hoolsusmeetmeid kohaldama ainult
fondi osas, mis ei ole aga sisult
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise teostamiseks piisav.
Ettepanekud viidatud probleemide
lahendamiseks on Siseministeerium
28
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
esitanud rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse,
audiitortegevuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastuskirjas.
11. Artikkel 14 osas seletuskirjas Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud
toodud selgitused vajavad selgitustega selle kohta, et
täpsustamist. Artikkel 14 reguleerib RahaPTS § 57 lõige 5 sätestab
siseriiklike kahtlaste tehingute RAB-ile kohustuse piirang
edasilükkamist. Seletuskirja lõpetada vaid olukorras, kus varale
leheküljel 22 toodud selgitused on seatakse arest KrMSis sätestatud
liialt laialt tõlgendatavad. Juhime korras ning varale RahaPTS § 57
tähelepanu, et RahaPTS § 57 lõige lõikes 6 sätestatud piirangu
5 sätestab RAB-ile kohustuse seadmise alus ei ole legaalse
piirang lõpetada vaid olukorras, kus päritolu tuvastamata jätmine vaid
varale seatakse arest legaalse omandiõiguse tuvastamata
kriminaalmenetluse seadustikus jätmine.
sätestatud korras. Täpsustamist „Tulenevalt RahPTS § 57 lõikest 5,
vajab, et varale RahaPTS § 57 kui vara on arestitud KrMSis
lõikes 6 sätestatud piirangu sätestatud korras, on RAB
seadmise alus ei ole legaalse kohustatud vara käsutamise
päritolu tuvastamata jätmine vaid piirangud pärast vara arestimise
legaalse omandiõiguse tuvastamata kohtumääruse jõustumist
jätmine. Selguse ja üheselt viivitamata lõpetama. Sama
arusaadavuse tagamiseks, et paragrahvi lõige 6 näeb ette, et kui
selgitused läheksid kokku kehtivas vara legaalset omandiõigust ei ole
õiguses kasutatud terminoloogiaga, õnnestunud kindlaks teha, võib
palume asendada termin „omanik“ RAB taotleda halduskohtult luba
terminiga „legaalne omandiõigus“. vara käsutamise piiramiseks kuni
vara omaniku kindlakstegemiseni,
seda ka kriminaalmenetluse
lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui
üheks aastaks. Vara valdajal on
õigus taotlus halduskohtus
vaidlustada.“
„Tulenevalt RahaPTS § 57 lõikest
7, kui ühe aasta jooksul pärast
vara käsutamise piirangute
kehtestamist ei ole õnnestunud
vara legaalse omaniku osas selgust
saada, võib RAB või prokuratuur
taotleda halduskohtult luba vara
riigi omandisse kandmiseks.“
12. Artikkel 17 osas seletuskirja Arvestatud Seletuskirja on täiendatud viitega
selgitusi tuleb täiendada. Artikkel artiklite seotusele ja sellega, et
17 reguleerib taotluseid vastavate õiguste olemasolu on
pangakontode kohta informatsiooni RAB-il vaid seadusest tulenevate
andmiseks. Seletuskirjas viidatakse ülesannete täitmiseks ja kui teabe
RAB-i õigustele teabe saamiseks. nõudmisel puudub RahaPTS § 54
29
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Seletuskirja lehekülgedel 24-25 ei sätestatud alus, ei ole RAB-il
ole täpsustatud, et vastavate õiguste õiguslikku alust ettekirjutuse alusel
olemasolu on RAB-il vaid kohustatud isikutelt teavet nõuda.
seadusest tulenevate ülesannete „Artikli 17 (ja ka seotud artiklite
täitmiseks. Oluline on märkida, et 18 ja 19) puhul on eeskuju võetud
kui teabe nõudmisel puudub 16. oktoobri 2001. aasta EL
RahaPTS § 54 sätestatud alus, ei protokollist kriminaalasjades
ole RAB-il õiguslikku alust vastastikuse abistamise Euroopa
ettekirjutuse alusel kohustatud konventsioonile liikmesriikide
isikutelt teavet nõuda. Tulenevalt vastastikuse abi osutamise kohta
asjaolust, et tegemist on olulise ELis (2001/C 326/01)“
nüansiga vastava artikli täitmisega
seonduvalt, leiame, et selline
täpsustus tuleb seletuskirja lisada.
Samuti peame vajalikuks osundada
artikkel 17 seotusele artiklitega 18
ja 19, millega tuleb ka seletuskirjas
arvestada.
13. Artikkel 46 lõike 9 sätestatud nõue Arvestatud RahaPTS-i § 63 lõigete 7 ja 9
ei ole tagatud. Artikkel 46 käsitleb sõnastus jäi samaks ning kehtestati
rahapesu andmebüroode koostööd täiendavad lõiked 71 ja 10. Kehtiv
ja lõige 9 sätestab, et kui osalisriik RahaPTS § 63 vastab
soovib kasutada edastatud konventsiooni nõuetele.
informatsiooni või dokumente
kriminaalmenetluses või
süüdimõistmisel vastavalt lõikes 7
sätestatud otstarbele, siis peab
edastatav rahapesu andmebüroo
selleks oma nõusoleku andma, välja
arvatud juhul, kui keeldumise
aluseks on rahapesu andmebüroo
suhtes kehtiv riiklik õigus või
lõikes 6 sätestatud tingimused.
Nõusoleku andmisest keeldumist
peab nõuetekohaselt põhjendama.
Juhime siinkohal tähelepanu, et
kooskõlastamisel oleva RahaPTS
muutmise eelnõus on tehtud
ettepanek muuta RahaPTS § 63
lõikeid 7 ja 9 kus on siseriiklikult
reguleeritud käesolevas artiklis
käsitletud olukordi. Nimetatud
muudatusettepanek ei ole
konventsioonis sätestatuga
kooskõlas. Seetõttu on
Siseministeerium esitanud
ettepaneku kooskõlastamisel oleva
RahaPTS eelnõu muutmisel
säilitada § 63 lõigete 7 ja 9 kehtiv
30
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
regulatsioon ning reguleerida
täiendused Euroopa
Majanduspiirkonna riikidega
suhtlemise kohta täiendavate
lõigete 71 ja 91 lisamisega. Peame
vajalikuks märkida, et oluline on
mitte asendada kehtivat
regulatsiooni vaid Euroopa
Majanduspiirkonna riikidega
suhtlemist reguleerivate sätetega.
Koostöö Euroopa
Majanduspiirkonna riikidega on
erisused üldpõhimõtetest, neid ei
saa käsitleda kui üldpõhimõtteid.
Rahapesu andmebürood on
rahvusvaheline võrgustik rahapesu
ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks, mitte ainult Euroopa
Liidu ülene ühendus. Suhtlemise
reguleerimine piiravalt vaid
Euroopa Majanduspiirkonnaga, ei
ole proportsionaalne võrreldes
rahapesu andmebüroode tegevuse
ning põhimõtetega. Tulenevalt
üldistest andmete vahetamise
põhimõtetest ei ole võimalik, et
Eesti rahapesu andmebüroo viitab
teabevahetusest keeldumisel
diskretsiooniõigusele.
Prokuratuur
1. Prokuratuuri hinnangul saab Arvestatud RahaPTS § 4 lg 1 p 3 sõnastust on
kõnealuse konventsiooni muudetud selgemaks:
rakendamisel kaaluda RahaPTS § „§ 4. Rahapesu
4 lg 1 p 3 sõnastuse muutmist. Nii (1) Rahapesu on kuritegelikust
on kõnealune säte sõnastatud tegevusest saadud vara või selle
mitmeti mõistetavalt. Nimelt asemel saadud vara:
ütleb RahaPTS § 4 lõige 1 punkt 3 3) tõelise olemuse, päritolu,
järgmist: asukoha, käsutamisviisi,
„§ 4. Rahapesu ümberpaigutamise või
(1) Rahapesu on kuritegelikust omandiõiguse varjamine või
tegevusest saadud vara või selle varaga seotud muude õiguste
asemel saadud vara: varjamine.“.
3) tõelise olemuse, päritolu,
asukoha, käsutamisviisi,
ümberpaigutamise või
omandiõiguse varjamine või
varaga seotud muude õiguste
varjamine või kui on teada, et
selline vara on saadud
31
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
kuritegelikust tegevusest või selles
osalemisest.“.
Antud lause viimane „või“ on
prokuratuuri hinnangul üleliigne.
Rahapesukuriteo koosseisuga
peab olema hõlmatud muu hulgas
koosseisu obligatoorne element,
milleks on teadmine, et vara on
saadud kuritegelikust tegevusest
või selles osalemisest.
Rahapesuga on tegemist, kui
varjatakse kuritegelikust
tegevusest saadud vara tõelist
olemust, päritolu, asukohta,
käsutamisviisi, ümberpaigutamist
või omandiõigust või kui
varjatakse varaga seotud muid
õiguseid, teades, et selline vara on
saadud kuritegelikust tegevusest
või selles osalemisest.
Ka Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis, mis käsitleb
rahapesuvastast võitlust
kriminaalõiguse vahenditega
(edaspidi direktiiv), on artikkel 3
lõige 1 punktis b) sätestatud
järgmist:
„Artikkel 3 Rahapesukuriteod
1. Liikmesriigid võtavad meetmed,
millega tagada, et järgmised
tegevused on karistatavad
kuritegudena, kui need on toime
pandud tahtlikult:
b) vara tõelise olemuse, päritolu,
asukoha, käsutamisviisi,
ümberpaigutamise, omandiõiguse
või muude varaga seotud õiguste
varjamine või saladuses
hoidmine, kui on teada, et vara on
saadud kuritegelikust
tegevusest.“.
Eeltoodust johtuvalt teeb
prokuratuur ettepaneku kaaluda
RahaPTS § 4 lõige 1 punkti 3
muutmist, näiteks järgnevalt:
32
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
„§ 4. Rahapesu
(1) Rahapesu on kuritegelikust
tegevusest saadud vara või selle
asemel saadud vara:
3) tõelise olemuse, päritolu,
asukoha, käsutamisviisi,
ümberpaigutamise või
omandiõiguse varjamine või varaga
seotud muude õiguste varjamine,
kui on teada, et selline vara on
saadud kuritegelikust tegevusest või
selles osalemisest.“.
2. Prokuratuuri hinnangul võib Mitte arvestatud Rahapesu toimepanijate ringist ei
arvestades Eestis kehtivat ole välistatud eelkuriteo
kohtupraktikat olla ekslik toimepanija.
seaduseelnõu seletuskirjas välja
toodud seisukoht, mille kohaselt on
Eestis self-laundering karistatav
rahapesukuriteona ja selles osas
erandit ei teha. RahaPTS § 4 lg 1
punkti 2 kohaselt on rahapesuga
tegemist ka siis, kui kuritegelikust
tegevusest saadud vara
omandatakse, vallatakse või
kasutatakse. RahaPTS § 4 lg 1
punktis 2 toodud teod on osaliselt
kattuvad KarS §-ga 202. KarS §
202 näeb ette vastutuse süüteo
toimepanemise tulemusena saadud
vara omandamise, hoidmise ja
turustamise eest. Ka Riigikohus on
kinnitanud põhimõtet, et rahapesu
koosseisu realiseerimiseks peab
vara ebaseadusliku päritolu ja selle
tegeliku omaniku varjamisel olema
kuritegelikul teel saadud varaga
tehtavates õigustoimingutes keskne
osa. Rahapesust ei saa rääkida juhul
kui vara ebaseadusliku päritolu ja
tegeliku omaniku varjamine on
varaga tehtavates toimingutes
üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg.
Nii ei ole rahapesuga tegemist
üldjuhul olukorras, kus
kuritegelikul teel saadud vara
suunatakse lihtsalt n.-ö. vahetusse
lõpptarbimisse (nt ostetakse
tarbeesemeid).
33
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Prokuratuuripoolne seisukoht on
kooskõlas ka Varssavi
konventsiooniga, mille art 9 lg 2
punkt b sätestab, et artikkel 9 lõikes
1 toodud tegusid ei pea käsitlema
kuritegudena, kui need on toime
pandud eelkuriteo toimepannud
isiku poolt. Kuna Varssavi
konventsioon jätab self-laundering
küsimuse riikide diskretsiooniks
ning Eesti praktikas nn self-
laundering rahapesukuriteona
karistatav ei ole, on otstarbekas see
praeguses seaduses selgelt
sõnastada. Kaaluda tuleks seaduse
täpsustamist ka selles osas, et need
RahaPTS § 4 lg 1 punktis 2
sätestatud teod, mis on hõlmatud ka
KarS §-ga 202, ei ole käsitletavad
rahapesuna, kui need on toime
pandud eelkuriteo toimepanija enda
poolt.
Riigikohus
1. Kriminaalmenetluse ümberpööratud Arvestatud.
tõendamiskohustusega seoses on
möödapääsmatu deklaratsiooni art 3 Eelnõus väljapakutud sõnastust on
lg 4. Keeleliselt on eelnõus vastavalt soovitusele muudetud.
väljapakutu ebaõnnestunud (lähtub
konventsiooni kohmakast tõlkest) ja
võiks olla sõnastatud järgmiselt: „..
kooskõlas konventsiooni artikli 3
lõikega 4 deklareerib Eesti
Vabariik, et konventsiooni
nimetatud sätet rakendatakse vaid
riigisiseses seaduses konkreetselt
nimetatud kuritegude puhul ..“
2. Põhjendatud on art 24 lg 3 alusel Teadmiseks võetud. Eelnõus on
tehtav deklaratsioon vastav deklaratsioon sätestatud.
(konfiskeerimine süüdimõistva
kohtuotsuseta).
Välisministeerium
1. Välisministeerium leiab, et Arvestatud Seletuskirjast on kustutatud
seletuskirja lk 9 3. lõik on mitmes viidatud tekstiosa isiku süütuse
aspektis eksitav ning teeb eeldamise kohta
kriminaalmenetluses.
ettepaneku see lõik sellisena
kustutada. Seletuskirja lõiku selle kohta, et
EIK aktsepteerib ümberpööratud
tõendamiskoormust per se on
34
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
Leiame, et tekstiosa „[i]siku koosmõjus Justiitsministeerumi
süütust kriminaalmenetluses poolt sama lõigu kohta esitatud
eeldatakse ja vastupidise väite märkusega muudetud nii, et sellest
tuleneks, et kuritegeliku tulu
tõendamiskoormus lasub
konfiskeerimine ja pööratud
prokuröril, mis moodustab osa tõendamiskoormuse rakendamine
õiglasest kohtupidamisest. Selline ei ole tingimata vastuolus Euroopa
õigus ei ole siiski absoluutne ja inimõiguse ja põhivabaduste kaitse
erandite kehtestamine on võimalik konventsiooni artiklis 6 ja selle
kuni riik säilitab erandite konventsiooni esimese protokolli
kehtestamiseks teatud piirangud, artiklis 1 sätestatuga. Sellele on
lisatud viide konventsiooni
võttes arvesse kaalul oleva
seletuskirja punktis 72 viidatud
õigushüve ja tagades õiguse EIK 5.7.2001 otsusele kohtuasjas
kaitsjale“ võib olla eksitav. Need Phillips vs. Ühendkuningriik
kaks lauset koosmõjus jätavad (41087/98), kus EIK aktsepteeris
mulje, nagu võiks teatud juhtudel ümberpööratud tõendamiskoormust
teha erandi süütuse pärast isiku süüdimõistmist läbi
presumptsioonist üldiselt, kuigi viidud konfiskeerimismenetluses,
mida ei loetud uue süüdistuse
tegelikult saab erand puudutada
esitamiseks ega uueks
vaid tõendamiskoormust, ning kriminaalmenetluseks, vaid
sedagi vaid juhul, kui isikul on karistuse mõistmise etapi osaks.
olemas piisavad menetluslikud Konventsiooni artikli 6 lõike 2
tagatised. (süütuse presumptsioon) rikkumist
ei leitud põhjusel, et isik oli juba
süüdi mõistetud ning
Seetõttu teeme ettepaneku selgitada
konfiskeerimine põhines sel
täpsemalt hoopis seda, mis otsusel.
tingimustel Eestis ümberpööratud
tõendamiskoormuse kohaldamine „Konventsiooni seletuskirja
üldse lubatud on (nt seletuskirja punktis 72 on viidatud EIK
järgmises lõigus, kus kajastatakse, 5.7.2001 otsusele kohtuasjas
et pööratud tõendamiskoormist Phillips vs. Ühendkuningriik
(41087/98), kus EIK aktsepteeris
kohaldatakse vaid kuriteoga saadud
ümberpööratud
vara laiendatud konfiskeerimise tõendamiskoormust pärast isiku
korral). Karistusseadustiku süüdimõistmist läbi viidud
kommenteeritud väljaandes on konfiskeerimismenetluses, mida ei
rõhutatud, et sellisel juhul peab loetud uue süüdistuse esitamiseks
konfiskeerimise eelduseks olev ega uueks kriminaalmenetluseks,
kataloogikuritegu olema tuvastatud vaid karistuse mõistmise etapi
osaks. Konventsiooni artikli 6 lõike
toimepanija suhtes tehtud 2 (süütuse presumptsioon)
süüdimõistva kohtuotsusega (KarS rikkumist ei leitud põhjusel, et isik
kommenteeritud väljaanne, § 83.2 oli juba süüdi mõistetud ning
komm 5). Ning üksnes ja alles siis, konfiskeerimine põhines sel
kui menetleja esitab tõenditega otsusel.“
kinnitatud asjaolud, mis annavad
35
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
mõistliku aluse eeldada, et isiku
vara või osa sellest võib olla saadud
kuriteo toimepanemise tulemusena,
läheb tõendamiskoormus üle
toimepanijale või kolmandale
isikule (KarS kommenteeritud
väljaanne, § 83.2 komm 8).
Kustutada tuleks ka sama lõigu
viimane lause: „Konventsiooni
seletuskirja kohaselt on Euroopa
Inimõiguste Kohus asunud
seisukohale, et kuritegeliku tulu
konfiskeerimine ja pööratud
tõendamiskoormuse rakendamine ei
ole vastuolus Euroopa inimõiguse
ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artiklis 6 ja selle
konventsiooni esimese protokolli
artiklis 1 sätestatuga“. Tegelikult
on konventsiooni seletuskirja
punktis 72 viidatud EIK 5.7.2001
otsusele kohtuasjas Phillips vs.
Ühendkuningriik (41087/98), kus
EIK aktsepteeris ümberpööratud
tõendamiskoormust pärast isiku
süüdimõistmist läbi viidud
konfiskeerimismenetluses, mida ei
loetud uue süüdistuse esitamiseks
ega uueks kriminaalmenetluseks,
vaid karistuse mõistmise etapi
osaks. Konventsiooni artikli 6 lõike
2 (süütuse presumptsioon)
rikkumist ei leitud põhjusel, et isik
oli juba süüdi mõistetud ning
konfiskeerimine põhines sel
otsusel. Kui soovitakse siiski
eelnõu seletuskirjas viidata ka EIK
praktikale, siis tuleks viidata
konkreetsele EIK lahendile ning
täpsustada, mis põhjustel selles
asjas rikkumist ei leitud. Kindlasti
ei saa üldistatult öelda, et EIK
aktsepteerib ümberpööratud
tõendamiskoormust per se.
2. Seletuskirja lk 16 viimane lõik. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud viitega
Artikli 8 kohta käivas lõigus on konkreetsele EIK lahendile
märgitud, et „EIK otsustes on (kohtuotsus Silickiené vs Leedu,
36
Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist
käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus
Lisa 2
juhitud tähelepanu eelkõige sellele, 10.04.2012 (20496/02), kus kohus
et kolmandate isikute õigused ja leidis, et pereliikmelt kuritegelikul
nende kaitse peavad tagama teel saadud vara konfiskeerimine ei
eelkõige just menetlusnormid.“ ole vastuolus konventsiooni
Palume EIK praktikale viitamisel põhimõtetega siis, kui pereliige sai
viidata konkreetsetele EIK oma õiguste eest kohtus seista.
lahenditele, vastasel juhul on viide „Näiteks leidis kohus kohtuotsuses
sisutühi. Silickiené vs Leedu, 10.04.2012
(20496/02), et pereliikmelt
kuritegelikul teel saadud vara
konfiskeerimine ei ole vastuolus
konventsiooni põhimõtetega siis,
kui pereliige sai oma õiguste eest
kohtus seista.“
3. Seletuskirja lk 17, esimene lõik. Arvestatud Viidatud lõiku on täiendatud
Selles lõigus on kajastatud kolmanda isiku kaitseks olemas
kolmanda isiku õigused olukorras, olevate õiguskaitsevahenditega.
kui konfiskeeritakse kolmandale „Lisaks on kolmandal isikul
isikule kuuluv vara. Palume võimalik nõuda hilisemat kahju
kajastada kõik kehtivas hüvitamist (vt KarS § 85 lõige 2,
kriminaalmenetluses kolmanda samuti RKKKm nr 3-18-400, p-d 8-
isiku kaitseks olemas olevad 9).“
õiguskaitsevahendid, sh ka hilisem
kahju hüvitamise võimalus (KarS §
85, vt ka Riigikohtu 8.10.2018
määrus asjas 3-18-400).
4. Välislepingu tõlke vormistamisel Arvestatud Soovitusi on arvestatud ja
ning terminite tõlkimisel palume konventsiooni tõlget on
järgida välislepingu tõlkimise korrigeeritud ning vastavas osas
juhendit ja välislepingute muudetud ka seletuskirja.
kordusväljendeid
37
Eva-Maria Liimets
Välisministeerium Meie 08.02.2022 nr 1.1-10.1/1523-1
[email protected]
Rahapesu ning kriminaaltulu
avastamise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi
rahastamist käsitleva Euroopa
Nõukogu konventsiooni
ratifitseerimise seaduse eelnõu
Austatud minister
Palume esimesel võimalusel esitada Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Rahapesu ning
kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva
Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu
2) konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri
3) seletuskirja lisa 1 konventsiooni tekst
4) seletuskirja lisa 2 kooskõlastustabel
Henrik Mägi 6113124
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272