dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) muutmiseks

Rahandusministeerium · 8. veebruar 2022
Viit
1.1-10.1/1503-1
Registreeritud
8. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.11503-1 08.02.2022 Väljaminev kiri.asice1124 KB

Sisu (failidest)

Teine lugemine xx.xx.2022 507 SE II Muudatusettepanekute loetelu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendada lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse kohaldamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lähtutakse teenusepakkuja tegelikust tahtest ning tema teostatava tegevuse olemusest ja eesmärgist.“;“. Selgitus: Muudatus on seotud Asutajate Seltsi ja FinanceEstonia ettepanekutega. Turuosalised on väljendanud muret, et eelnõuga üritatakse laiendada RahaPTS-i skoopi tarkvara arendajatele ja detsentraliseeritult toimivatele programmidele. Rahandusministeerium selgitab, et eelnõus pole ühtegi sellist sätet, mis muudaks olemasolevate teenuste skoopi. Lisatavate teenuste skoop on sarnane olemasolevate teenuste skoobiga. Samuti säilitab oma senise tähenduse mõiste „teenusepakkuja“. Eelnõu seletuskirjas oli antud juhul üks-ühele tõlgitud FATF-i juhend, mille esitamine ei olnud seotud eesmärgiga eelnõu või kehtiva seaduse mõistete tähendust seletuskirja abil laiendada. SEesti seadusandlus ei ole võimeline efektiivselt hõlmama kohustatud isikute ringi detsentraliseeritud lahendusi. Eelnõu eesmärk pole hõlmata teenuseid ja tehnoloogilisi lahendusi ega nende loomist ja arendamist, mille eesmärgiks pole pakkuda mõnda RahaPTS-is sätestatud teenust. Muudatuse eesmärk on saavutada suuremat õigusselgust ja kommunikeerida, et seadusega ei hõlmata isikuid, kellel ei ole tahet seaduses defineeritud virtuaalvääringu teenust pakkuda ja kelle tegevuse eesmärk ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumine. Siinjuures tasub välja tuua, et virtuaalvääring on RahaPTS-is defineeritud maksevahendina, seega muudel eesmärkidel plokiahelatehnoloogia, krüptograafia ja muude seonduvate tehnoloogiate kasutamine ei ole hõlmatud. Käesolev eelnõu on reaktsioon NRA-ga tuvastatud riskile, mis on seotud juriidiliste isikutega, kellele eelnõu koostamise hetkeks on Eestis väljastatud tegevusluba. Risk on seotud eeskätt nende juriidiliste isikutega, kellel reaalset tegevust Eestis pole. Eestis pole põhjalikult analüüsitud detsentraliseeritud teenuspakkumist ja eelnõu koostamise seisuga pole ka ükski riskihinnang toonud välja vastavas vormis teenuse pakkumise spetsiifilisi riske. Seetõttu puudub piisav informatsioon, mis on vajalik käesoleva küsimuse reguleerimiseks ja tuleb seaduse tasandil selgelt sätestada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja määratlemisel on kohustuslik arvesse võtta isiku tegelikku tahet, teostatava tegevuse olemust ja eesmärki. Muudatust tuleb lugeda koostoimes kehtivate teenusepakkuja määratlemise kriteeriumitega:  teenusepakkuja on isik (mitte isikute kogum);  teenuse pakkumine peab toimuma isiku majandus-, kutse- ja ametitegevuse raames. Majandustegevuse üldosa seadustik defineerib majandustegevust kui iga iseseisvalt teostatavat, tulu saamise eesmärgiga ja püsivat tegevust, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. See tähendab, et hobina teenuse pakkumine, juhuti või ühekordne teenuse pakkumine ei ole RahaPTS-i kohaldamisalas. Püsiv on tegevus, kui seda teostatakse vastavalt plaanile 1 katkestamata või korratakse või kui isikul on püsiva teostamise tahe. Rahandusministeerium selgitab, et siinkohal on oluline silmas pidada, et kui RAB kohaldab RahaPTS-is sätestatud nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes, sh tegevusloa menetlust, järelevalvetoiminguid ja muid menetlusi, siis RAB teostab haldusmenetlust ja peab lähtuma haldusmenetluse seadusest. Siinkohal on asjakohane haldusmenetluse seaduse § 3, mis lubab haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 2. Muuta eelnõu § 1 punktis 4 (uue numeratsiooni järgi punktis 5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punkti 103 ja sõnastada järgmiselt: „103) virtuaalvääringu väljastaja eest või nimel väljastamisega seonduva avaliku või suunatud pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;“. Selgitus: Eelnõu sõnastust täpsustatakse, et tagada suurem selgus. Eelnõu reguleerimisalas pole virtuaalvääringu väljastajad, vaid ainult isikud, kes pakuvad avaliku või suunatud pakkumise või müügi korraldamise teenust, mis on seotud virtuaalvääringu väljastamisega. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 9 (uue numeratsiooni järgi 10), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: “9) paragrahvi 25 lõikes 11 asendatakse tekstiosa “ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel” tekstiosaga “juhuti tehinguna tehtud rahaülekannete puhul”. Selgitus: Muudatus on seotud Pangaliidu ettepanekuga. Muudetav säte reguleerib krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt hoolsusmeetmete kohaldamise piirmäära ärisuhte väliselt juhuti rahaülekannete vahendamisel. Kehtiva RahaPTS § 25 lg 11 sõnastus ei ole kooskõlas EL õiguse ega ka seletuskirjaga, sest säte on sõnastatud kõikide juhuti tehingute kohta, mis ületavad 1000 euro piiri, aga seletuskirjas viidatakse vaid rahaülekannetele. EL rahapesu tõkestamise IV direktiivi artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kohustatud isikud rakendavad klientide suhtes hoolsusmeetmeid järgmistel juhtudel: a), ärisuhte loomisel; ja b), juhutehingu tegemisel, kusjuures juhutehingud jagab direktiiv kaheks: i), mille summa on vähemalt 15 000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, või ii), mis on käsitatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847 (30) artikli 3 punktis 9 määratletud rahaülekandena ja mis ületab 1 000 eurot. Punktis “i)” nimetatud juhutehingud on reguleeritud kehtiva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2. Kehtiv seadus räägib punktis ii) nimetatud olukorrast § 25 lõikes 11 , kuid liiga laialt. Rahandusministeerium selgitab, et määruse (EL) 2015/847 regulatsiooni lubamatu üle kordamisega siseriiklikus õiguses antud juhul tegemist ei ole, sest tegemist on EL rahapesu tõkestamise direktiivi kitsalt üle võtva sättega. Liikmesriikidel on kohustus direktiivi artikli 11 2 punkti b alapunkt ii siseriiklikku õigusesse üle võtta, mistõttu me peame sätte kehtestamist uues sõnastuses vajalikuks. Kuigi seaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda ka seletuskirjast, on sätte sellisel kujul kehtima jätmine ebakorrektne. Selleks, et säte vastaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2015/849 artikli 11 punkti b alapunktis ii toodule, tuleks sätte sõnastust kitsendada, et see viitaks vaid rahaülekannetele. Pakutud muudatuse tulemusel peab hoolsusmeetmeid kohaldama, kui juhuti tehinguna teostatava rahaülekande väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 4. Asendada eelnõu § 1 punktis 11 (uue numeratsiooni järgi punktis 13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 25 lõikes 28 tekstiosa “nii tehingu algataja kui ka saaja virtuaalvääringu teenuse pakkujad tagavad” tekstiosaga “tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab”. Selgitus: Muudatus on seotud turuosaliste poolt esitatud ettepanekutega. Turuosalised on selgitanud, et neil on võrdlemisi keeruline tagada ja kontrollida, et virtuaalvääringu saaja virtuaalvääringu teenuse pakkuja jälgib tehinguid reaalajas ja teeb iga tehingu riskianalüüsi, kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust. Vastav kohustus eemaldatakse eelnõu tekstist. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 5. Teha eelnõus järgmised muudatused: 5.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 36 (uue numeratsiooni järgi punktis 38) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 723 ja sõnastada järgmiselt: „(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik. (2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtja võib nimetada mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud. (4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. (5) Rahapesu Andmebürool on õigus kohustada virtuaalvääringu teenuse pakkujat määrama audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest; 3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.“; 3 5.2. Muuta eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 1183 lõiget 1 ja sõnastada järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 1. veebruaril jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32, §-s 721, §-s 722, § 723 lõigetes 2–5 ja §-des 724–726 kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks.“. 5.3. Täiendada eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 1183 lõikega 2, muutes järgmiste lõikude numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse §-s 723 lõikes 1 sätestatud audiitorkontrolli kohustust kohaldatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruannete perioodidele, mis algavad 10. märtsil 2022 või hiljem.“. Selgitus: Teksti on muudetud vastavalt Audiitorkogu ettepanekutele. Tehakse sõnastuslikke täpsustusi. Täpsemad selgitused on esitatud Audiitorkogu kirjas rahanduskomisjonile. Praktikas on muutunud audiitorkontrolli nõuete puhul kohustatud isikutel olnud ebaselge, millistest majandusaasta aruannetest alates muutunud nõuded rakenduvad. Eeldatavalt jõustub seadus enne 2021. majandusaasta aruannete esitamise tähtaega (üldjuhul on 2021 majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg 30. juunil, kui majandusaasta kattub kalendriaastaga). Kohustatud isikutele on oluline selgus, et uusi nõudeid ei rakendata tagasiulatuvalt 2021. majandusaasta aruannetele. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 6. Teha eelnõus järgmised muudatused: 6.1. Jätta eelnõu § 1 punktist 36 (uue numeratsiooni järgi punktist 38) välja § 726 tekst. Väljajäetav tekst: „§ 726. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded ja olulise osaluse omandamise piirang (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkujas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada isik: 1) kes on korrektse ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul peavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral võimaldama tema finantsseisundi adekvaatset hindamist; 3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmisele, samuti nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 4) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud nõuetele; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske; 4 6) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. (2) Oluline osalus virtuaalvääringu teenuse pakkujas on otsene või kaudne osalus virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt kümme protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. (3) Kahe aasta jooksul tegevusloa väljastamisest arvates on keelatud olulise osaluse omandamine või suurendamine tehingu tulemusel. (4) Olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seaduse tähenduses on sündmuse või tehingu tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamine või osaluse suurendamine üle 20, 30 või 50 protsendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või tehingu tegemine, mille tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja muutub tema kontrollitavaks äriühinguks.“; 6.2. Muuta eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 1183 lõiget 1 ja sõnastada järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32, §-s 721, §-s 722, § 723 lõigetes 2–5, §-s 724 ja §-s 725 kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks.“. Selgitus: Muudatus on seotud muudatusettepanekutega punktis 9, kus tehakse ettepanek määrata eelnõule uus jõustumisaeg, seoses asjaoluga, et eelnõu tekstis olev jõustumiskuupäev on möödunud. Eelnõu tekstist jäetakse välja olulise osaluse omamise regulatsioon. Turuosalised on tõstatanud, et käesolev regulatsioon (eeskätt lõige 3) takistab täiendava kapitali kaasamist. Lisaks võib olulist osalust puudutav regulatsioon kaasa tuua vajaduse teatada Euroopa Komisjonile planeeritavatest muudatustest tulenevalt majandustegevuse seaduse § 6 lõikest 9. Sellisele teavitusele peaks mitu kuud vastust ootama ja enne vastuse saamist ei saaks eelnõu menetlusega edasi minna. Käesoleva eelnõu menetlemisel pole võimalik mitu kuud oodata, mistõttu on otstarbekam olulist osalust puudutavaid muudatusi hetkel siiski mitte teha. Kuivõrd mitmed koormavamad muudatused jäetakse eelnõust välja on võimalik eelnõu nõuetega kooskõlla viimise kuupäevana kehtestada 18. märts. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 7. Teha eelnõus järgmised muudatused: 7.1. Jätta eelnõu §-st 1 välja punkt 39 (uue numeratsiooni järgi 41), muutes järgmiste punktide numeratsiooni. Väljajäetav tekst: „39) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu § 752. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu osad ja tasumise kohustus (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tasub järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 754 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. 5 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalvetasu tasumise kohustus tekib alates virtuaalvääringu alase tegevusloa andmise otsuse jõustumisest. (4) Järelevalvetasu tasumise kohustus lõpeb virtuaalvääringu alase tegevusloa kehtivuse lõppemisel. § 753. Järelevalvetasu kapitaliosa ja mahuosa arvutamine (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud aktsia- või osakapitali summast. (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu mahuosa arvutamisel võetakse aluseks selle isiku poolt Rahapesu Andmebüroole eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusumma. § 754. Järelevalvetasu tasumine (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikule vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, tasumisele kuuluva järelevalvetasu summa ja tasumise tähtaja. (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Kalendriaastal selle kalendriaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Rahapesu Andmebüroo enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (5) Järelevalvetasu tasumise kohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses. (6) Järelevalvetasu tasumise kohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. (7) Järelevalvetasu laekub riigi eelarvesse. (8) Järelevalvetasu tasumise kohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. § 755. Järelevalvetasu tasumise tähtaeg (1) Kalendriaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks. 6 (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse jooksva aasta 1. septembriks. (3) Järelevalvetasu tasumise kohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. § 756. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused (1) Kui järelevalvetasu tasumise kohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, võetakse omandajast virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse 31. märtsiks. § 757. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib Rahapesu Andmebüroo anda korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;“ 7.2. Jätta eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-st 1183 välja lõige 4 (uue numeratsiooni järgi lõige 5), muutes järgmiste lõigete numeratsiooni. Väljajäetav tekst: „(4) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud järelevalvetasu kohaldatakse alates 2022. aasta 1. aprillist.“ Selgitus: Krüptoraha Liit on teinud ettepaneku loobuda järelevalvetasust. Instacoins Estonia OÜ tegi ettepaneku võtta kasutusele „regressiivne mitmetasandiline süsteem“. Eelnõus olev järelevalvetasu süsteem on tehtud Finantsinspektsiooni poolt rakendatava järelevalvetasusüsteemi eeskujul. Eelnõus olev järelevalvetasu määr on makseasutustele kohaldatava järelevalvetasu ülemmäär. Järelevalvetasu loomise eesmärk oli finantseerida RAB-i järelevalvetegevusi. Finantsinspektsiooni järelevalvetasu tasutakse Finantsinspektsiooni kontole. Kuna RAB on valitsusasutus, siis RAB-i kogutav järelevalvetasu laekub riigieelarvesse, mis tähendab, et RAB saab järelevalvetasust tulu kõige varasemalt alles järgmisel eelarveaastal. Järelevalvetasu süsteemi loomine RAB-is, tasu arvestamine ja kogumine nõuab RAB-i ressurssi. Madalama järelevalvetasu kogumine ei ole RAB-i jaoks otstarbekas tegevus ja on pigem RAB-i jaoks koormaks. Arvestada tuleb ka, et mõne aasta pärast lähevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis tähendab, et kogu ülesehitatud järelevalvetasu kogumise süsteemi saab ilmselt ainult paar aastat kasutada. Finantsinspektsioonil on pikaaegne järelevalvetasu kogumise kogemus ja nad koguvad järelevalvetasu suuremas mahus kui RAB koguks, mis tagab nende süsteemi kõrgema efektiivsuse. Eelkirjeldatud põhjustel teeb Rahandusministeerium ettepaneku vastavast regulatsioonist loobuda. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 8. Teha eelnõus järgmised muudatused: 7 8.1. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 40–43 (uue numeratsiooni järgi 41–44), muutes järgmiste punktide numeratsiooni järgmises sõnastuses: „40) paragrahvi 762 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). (3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot. (4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“; 41) paragrahvi 77 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 42) paragrahvi 77 lõikeid 33 ja 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. (34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“; 43) paragrahvi 792 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist (1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist. (2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. (3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole. 8 (5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“. 8.2. Jätta eelnõust välja § 2, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni. Väljajäetav tekst: „§ 2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse (RT I, 02.06.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses: „§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu (1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). (3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot. (4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;“; 2) paragrahvi 5 punkt 13 jäetakse välja; 3) paragrahvi 5 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses: „(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. (34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;“; 4) paragrahvi 5 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses: „§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist (1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist. 9 (2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. (3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole. (5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“;“; 5) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „13,“.“. 8.3. Jätta välja eelnõu § 8 lõige 2. Väljajäetav tekst: „(2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil.“. Selgitus: Eelnõu sisu ei muutu. Muudatused on seotud asjaoluga, et eelnõus kavandati muuta veel jõustumata krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse sätteid, mis muudavad RahaPTS-i, kuid kuna eelnõu jõustub pärast 7. märtsi 2022, mil viidatud sätted on juba jõustunud, siis on vaja muuta juba jõustunud RahaPTS-i sätteid. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 9. Teha eelnõus järgmised muudatused: 9.1. Eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 48) tehakse järgmised muudatused: 9.1.1. Tekstiosa „2022. aasta 1. veebruar“ asendada läbivalt tekstiosaga „2022. aasta 15. märts“ vastavas käändes; 9.1.2. Tekstiosa „2022. aasta 18. märts“ asendada läbivalt tekstiosaga „2022. aasta 15. mai“ vastavas käändes; 9.1.3. Tekstiosa „2022. aasta 15. augustiks“ asendada tekstiosaga „2023. aasta 1. jaanuariks“; 9.2. Muuta eelnõu § 8 (uue numeratsiooni järgi § 7) ja sõnastada järgmiselt: „§ 8. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 15. märtsil.“. 10 Selgitus: Eelnõu jõustumisaega lükatakse edasi, kuna eelnõus märgitud jõustumisaeg on möödunud. Sellega seoses lükatakse edasi ka kõiki teisi kuupäevi, mis on eelnõu rakendussättes. Pikendatakse ajavahemikku eelnõu jõustumise ja rakendamise vahel. Eelnõu kohaselt peab audiitorettevõtja kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. Erakorraliselt näeb eelnõu ette, et 2022. aastal esitatakse vastav arvamus Rahapesu Andmebüroole hiljemalt 15. augustiks. Audiitorkogu märkis, et nõude täitmiseks on jäetud liiga vähe aega. Seetõttu teeb Rahandusministeerium ettepaneku lükata vastava aruande esitamise tähtaega veel täiendavalt edasi 1. jaanuarini 2023. Siinkohal märgib Rahandusministeerium, et turuosalised ja Audiitorkogu on olnud 2021. aasta algusest teadlikud, et kavandatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes kehtestada audiitorkontrolli kohustus. Arvestada ei saanud Audiitorkogu ettepanekuga erakorralist omavahendite kontrolli üldse teostamata jätta, kuna kolmeastmelise kontrollisüsteemi võimalikult kiire käivitamine on käesoleva eelnõu rakendamise vältimatu eeldus. Eelnõuga täiendatakse järelevalve pädevust, kehtestatakse välisaudit ning täpsustatakse sisekontrolli ja siseauditi nõudeid. Järelevalve RAB-i poolt sektori üle juba toimub. Kehtivas RahaPTS-i §-s 14 on sätestatud ka, et kohustatud isik peab vähemalt põhjendama oma valikuid sisekontrollisüsteemis, sh siseauditist loobumist. Muudatused sisustavad detailsemalt juba kehtivaid sisekontolli nõuded, mida kõige riskantsemas sektoris tegutsevad isikud peavad täitma. Virtuaalvääringu teenuse pakkujal, kes tegutseb sektoris, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise riksid on kõige kõrgemad, on ka kehtiva seaduse kohaselt väga raske kui et mitte võimatu põhjendada, miks ta ei kasuta siseauditit. Ettevõtja peab kiiresti informeerima järelevalveasutust siseaudiitorist ja välisaudiitorist. Esimesel võimalusel kohaldub audiitrokontrolli kohustus, kuid juba enne seda on vaja järelevalveasutusel täpseid andmeid omavahendite kohta. Kontrollisüsteemide rakendamise ajast sõltub paljude eelnõu nõuete sisuline rakendamise aeg ja seetõttu nende rakendamise edasi lükkamine või mõne elemendi kaotamine mõjutab läbivalt eelnõu mõju avaldumist. Rahanduskomisjon Juhtivkomisjon: 11 Andrei Korobeinik Riigikogu rahanduskomisjon Meie 08.02.2022 nr 1.1-10.1/1503-1 [email protected] Ettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) muutmiseks Austatud rahanduskomisjon Käesoleva kirjaga esitab Rahandusministeerium ettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) muutmiseks. Muudatused on lisatud käesoleva kirja juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: 507 SE RM ettepanekud Henrik Mägi 611 3124 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel