Teine lugemine
xx.xx.2022
507 SE II
Muudatusettepanekute loetelu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks
1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„3) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendada lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva seaduse kohaldamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lähtutakse
teenusepakkuja tegelikust tahtest ning tema teostatava tegevuse olemusest ja eesmärgist.“;“.
Selgitus: Muudatus on seotud Asutajate Seltsi ja FinanceEstonia ettepanekutega. Turuosalised
on väljendanud muret, et eelnõuga üritatakse laiendada RahaPTS-i skoopi tarkvara
arendajatele ja detsentraliseeritult toimivatele programmidele. Rahandusministeerium
selgitab, et eelnõus pole ühtegi sellist sätet, mis muudaks olemasolevate teenuste skoopi.
Lisatavate teenuste skoop on sarnane olemasolevate teenuste skoobiga. Samuti säilitab oma
senise tähenduse mõiste „teenusepakkuja“. Eelnõu seletuskirjas oli antud juhul üks-ühele
tõlgitud FATF-i juhend, mille esitamine ei olnud seotud eesmärgiga eelnõu või kehtiva seaduse
mõistete tähendust seletuskirja abil laiendada. SEesti seadusandlus ei ole võimeline efektiivselt
hõlmama kohustatud isikute ringi detsentraliseeritud lahendusi. Eelnõu eesmärk pole hõlmata
teenuseid ja tehnoloogilisi lahendusi ega nende loomist ja arendamist, mille eesmärgiks pole
pakkuda mõnda RahaPTS-is sätestatud teenust.
Muudatuse eesmärk on saavutada suuremat õigusselgust ja kommunikeerida, et seadusega ei
hõlmata isikuid, kellel ei ole tahet seaduses defineeritud virtuaalvääringu teenust pakkuda ja
kelle tegevuse eesmärk ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumine. Siinjuures tasub välja tuua,
et virtuaalvääring on RahaPTS-is defineeritud maksevahendina, seega muudel eesmärkidel
plokiahelatehnoloogia, krüptograafia ja muude seonduvate tehnoloogiate kasutamine ei ole
hõlmatud.
Käesolev eelnõu on reaktsioon NRA-ga tuvastatud riskile, mis on seotud juriidiliste isikutega,
kellele eelnõu koostamise hetkeks on Eestis väljastatud tegevusluba. Risk on seotud eeskätt
nende juriidiliste isikutega, kellel reaalset tegevust Eestis pole. Eestis pole põhjalikult
analüüsitud detsentraliseeritud teenuspakkumist ja eelnõu koostamise seisuga pole ka ükski
riskihinnang toonud välja vastavas vormis teenuse pakkumise spetsiifilisi riske. Seetõttu
puudub piisav informatsioon, mis on vajalik käesoleva küsimuse reguleerimiseks ja tuleb
seaduse tasandil selgelt sätestada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja määratlemisel on
kohustuslik arvesse võtta isiku tegelikku tahet, teostatava tegevuse olemust ja eesmärki.
Muudatust tuleb lugeda koostoimes kehtivate teenusepakkuja määratlemise kriteeriumitega:
teenusepakkuja on isik (mitte isikute kogum);
teenuse pakkumine peab toimuma isiku majandus-, kutse- ja ametitegevuse raames.
Majandustegevuse üldosa seadustik defineerib majandustegevust kui iga iseseisvalt teostatavat,
tulu saamise eesmärgiga ja püsivat tegevust, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. See
tähendab, et hobina teenuse pakkumine, juhuti või ühekordne teenuse pakkumine ei ole
RahaPTS-i kohaldamisalas. Püsiv on tegevus, kui seda teostatakse vastavalt plaanile
1
katkestamata või korratakse või kui isikul on püsiva teostamise tahe.
Rahandusministeerium selgitab, et siinkohal on oluline silmas pidada, et kui RAB kohaldab
RahaPTS-is sätestatud nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes, sh tegevusloa
menetlust, järelevalvetoiminguid ja muid menetlusi, siis RAB teostab haldusmenetlust ja peab
lähtuma haldusmenetluse seadusest. Siinkohal on asjakohane haldusmenetluse seaduse § 3, mis
lubab haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid
õigusi ainult seaduse alusel ning halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ja
proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
2. Muuta eelnõu § 1 punktis 4 (uue numeratsiooni järgi punktis 5) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punkti 103 ja sõnastada järgmiselt:
„103) virtuaalvääringu väljastaja eest või nimel väljastamisega seonduva avaliku või suunatud
pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;“.
Selgitus: Eelnõu sõnastust täpsustatakse, et tagada suurem selgus. Eelnõu reguleerimisalas
pole virtuaalvääringu väljastajad, vaid ainult isikud, kes pakuvad avaliku või suunatud
pakkumise või müügi korraldamise teenust, mis on seotud virtuaalvääringu väljastamisega.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 9 (uue numeratsiooni järgi 10), muutes järgnevate punktide
numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
“9) paragrahvi 25 lõikes 11 asendatakse tekstiosa “ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel
või vahendamisel” tekstiosaga “juhuti tehinguna tehtud rahaülekannete puhul”.
Selgitus: Muudatus on seotud Pangaliidu ettepanekuga. Muudetav säte reguleerib
krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt hoolsusmeetmete kohaldamise piirmäära
ärisuhte väliselt juhuti rahaülekannete vahendamisel. Kehtiva RahaPTS § 25 lg 11 sõnastus ei
ole kooskõlas EL õiguse ega ka seletuskirjaga, sest säte on sõnastatud kõikide juhuti tehingute
kohta, mis ületavad 1000 euro piiri, aga seletuskirjas viidatakse vaid rahaülekannetele. EL
rahapesu tõkestamise IV direktiivi artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et
kohustatud isikud rakendavad klientide suhtes hoolsusmeetmeid järgmistel juhtudel:
a), ärisuhte loomisel;
ja
b), juhutehingu tegemisel, kusjuures juhutehingud jagab direktiiv kaheks:
i), mille summa on vähemalt 15 000 eurot, sõltumata sellest, kas tehingu eest
arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, või
ii), mis on käsitatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847
(30) artikli 3 punktis 9 määratletud rahaülekandena ja mis ületab 1 000 eurot.
Punktis “i)” nimetatud juhutehingud on reguleeritud kehtiva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2.
Kehtiv seadus räägib punktis ii) nimetatud olukorrast § 25 lõikes 11 , kuid liiga laialt.
Rahandusministeerium selgitab, et määruse (EL) 2015/847 regulatsiooni lubamatu üle
kordamisega siseriiklikus õiguses antud juhul tegemist ei ole, sest tegemist on EL rahapesu
tõkestamise direktiivi kitsalt üle võtva sättega. Liikmesriikidel on kohustus direktiivi artikli 11
2
punkti b alapunkt ii siseriiklikku õigusesse üle võtta, mistõttu me peame sätte kehtestamist uues
sõnastuses vajalikuks.
Kuigi seaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda ka seletuskirjast, on sätte sellisel kujul kehtima
jätmine ebakorrektne. Selleks, et säte vastaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
2015/849 artikli 11 punkti b alapunktis ii toodule, tuleks sätte sõnastust kitsendada, et see
viitaks vaid rahaülekannetele. Pakutud muudatuse tulemusel peab hoolsusmeetmeid
kohaldama, kui juhuti tehinguna teostatava rahaülekande väärtus on üle 1000 euro või sellega
võrdväärne summa muus vääringus.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
4. Asendada eelnõu § 1 punktis 11 (uue numeratsiooni järgi punktis 13) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 25 lõikes 28 tekstiosa “nii tehingu algataja kui ka saaja
virtuaalvääringu teenuse pakkujad tagavad” tekstiosaga “tehingu algataja virtuaalvääringu
teenuse pakkuja tagab”.
Selgitus: Muudatus on seotud turuosaliste poolt esitatud ettepanekutega. Turuosalised on
selgitanud, et neil on võrdlemisi keeruline tagada ja kontrollida, et virtuaalvääringu saaja
virtuaalvääringu teenuse pakkuja jälgib tehinguid reaalajas ja teeb iga tehingu riskianalüüsi,
kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust. Vastav kohustus eemaldatakse eelnõu
tekstist.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
5. Teha eelnõus järgmised muudatused:
5.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 36 (uue numeratsiooni järgi punktis 38) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 723 ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on
kohustuslik.
(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku.
(3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtja võib nimetada mitte kauemaks kui viieks
aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks
ei ole lubatud.
(4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite
kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama vastava virtuaalvääringu
teenuse pakkuja majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse
virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole.
(5) Rahapesu Andmebürool on õigus kohustada virtuaalvääringu teenuse pakkujat määrama
audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;
2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud
audiitorkontrolli tegemisest;
3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.“;
3
5.2. Muuta eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 1183 lõiget 1 ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on
kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 1. veebruaril
jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32, §-s 721, §-s 722, § 723 lõigetes 2–5 ja §-des 724–726
kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks.“.
5.3. Täiendada eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 1183 lõikega 2, muutes järgmiste lõikude numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse §-s 723 lõikes 1 sätestatud audiitorkontrolli kohustust kohaldatakse
virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruannete perioodidele, mis algavad 10.
märtsil 2022 või hiljem.“.
Selgitus: Teksti on muudetud vastavalt Audiitorkogu ettepanekutele. Tehakse sõnastuslikke
täpsustusi. Täpsemad selgitused on esitatud Audiitorkogu kirjas rahanduskomisjonile.
Praktikas on muutunud audiitorkontrolli nõuete puhul kohustatud isikutel olnud ebaselge,
millistest majandusaasta aruannetest alates muutunud nõuded rakenduvad. Eeldatavalt jõustub
seadus enne 2021. majandusaasta aruannete esitamise tähtaega (üldjuhul on 2021
majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg 30. juunil, kui majandusaasta kattub
kalendriaastaga). Kohustatud isikutele on oluline selgus, et uusi nõudeid ei rakendata
tagasiulatuvalt 2021. majandusaasta aruannetele.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
6. Teha eelnõus järgmised muudatused:
6.1. Jätta eelnõu § 1 punktist 36 (uue numeratsiooni järgi punktist 38) välja § 726 tekst.
Väljajäetav tekst:
„§ 726. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded ja olulise osaluse
omandamise piirang
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkujas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja
suurendada ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle kontrolli saavutada, seda omada ja
suurendada isik:
1) kes on korrektse ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab
teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne
tegevus, ning juriidilise isiku puhul peavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu
korral võimaldama tema finantsseisundi adekvaatset hindamist;
3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses
sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmisele, samuti nõuet, et konsolideerimisgrupil,
mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat
järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
4) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab virtuaalvääringu
teenuse pakkuja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud
nõuetele;
5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske;
4
6) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses.
(2) Oluline osalus virtuaalvääringu teenuse pakkujas on otsene või kaudne osalus
virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt kümme
protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist
häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.
(3) Kahe aasta jooksul tegevusloa väljastamisest arvates on keelatud olulise osaluse
omandamine või suurendamine tehingu tulemusel.
(4) Olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seaduse tähenduses on sündmuse
või tehingu tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamine või
osaluse suurendamine üle 20, 30 või 50 protsendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või tehingu
tegemine, mille tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja muutub tema kontrollitavaks
äriühinguks.“;
6.2. Muuta eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 1183 lõiget 1 ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on
kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 15. märtsil
jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32, §-s 721, §-s 722, § 723 lõigetes 2–5, §-s 724 ja §-s 725
kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks.“.
Selgitus: Muudatus on seotud muudatusettepanekutega punktis 9, kus tehakse ettepanek
määrata eelnõule uus jõustumisaeg, seoses asjaoluga, et eelnõu tekstis olev jõustumiskuupäev
on möödunud. Eelnõu tekstist jäetakse välja olulise osaluse omamise regulatsioon.
Turuosalised on tõstatanud, et käesolev regulatsioon (eeskätt lõige 3) takistab täiendava
kapitali kaasamist. Lisaks võib olulist osalust puudutav regulatsioon kaasa tuua vajaduse
teatada Euroopa Komisjonile planeeritavatest muudatustest tulenevalt majandustegevuse
seaduse § 6 lõikest 9. Sellisele teavitusele peaks mitu kuud vastust ootama ja enne vastuse
saamist ei saaks eelnõu menetlusega edasi minna. Käesoleva eelnõu menetlemisel pole
võimalik mitu kuud oodata, mistõttu on otstarbekam olulist osalust puudutavaid muudatusi
hetkel siiski mitte teha. Kuivõrd mitmed koormavamad muudatused jäetakse eelnõust välja on
võimalik eelnõu nõuetega kooskõlla viimise kuupäevana kehtestada 18. märts.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
7. Teha eelnõus järgmised muudatused:
7.1. Jätta eelnõu §-st 1 välja punkt 39 (uue numeratsiooni järgi 41), muutes järgmiste punktide
numeratsiooni. Väljajäetav tekst:
„39) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu
§ 752. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu osad ja tasumise kohustus
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tasub järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud
käesoleva seaduse § 754 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel.
5
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalvetasu tasumise kohustus tekib alates
virtuaalvääringu alase tegevusloa andmise otsuse jõustumisest.
(4) Järelevalvetasu tasumise kohustus lõpeb virtuaalvääringu alase tegevusloa kehtivuse
lõppemisel.
§ 753. Järelevalvetasu kapitaliosa ja mahuosa arvutamine
(1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga käesoleva seaduse § 721
lõikes 1 sätestatud aktsia- või osakapitali summast.
(2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse
pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus
algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast.
(3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu mahuosa arvutamisel võetakse aluseks
selle isiku poolt Rahapesu Andmebüroole eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud
täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või
vastu võetud tehingute kogusumma.
§ 754. Järelevalvetasu tasumine
(1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikule vastavasisulise
korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, tasumisele kuuluva järelevalvetasu
summa ja tasumise tähtaja.
(2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Kalendriaastal selle kalendriaasta eest
tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa.
(3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Rahapesu Andmebüroo
enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
(4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse
ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
(5) Järelevalvetasu tasumise kohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse
järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses.
(6) Järelevalvetasu tasumise kohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse
järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses.
(7) Järelevalvetasu laekub riigi eelarvesse.
(8) Järelevalvetasu tasumise kohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.
§ 755. Järelevalvetasu tasumise tähtaeg
(1) Kalendriaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31.
detsembriks.
6
(2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse jooksva aasta 1. septembriks.
(3) Järelevalvetasu tasumise kohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu
kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist.
§ 756. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused
(1) Kui järelevalvetasu tasumise kohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise
aastal omandanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, võetakse omandajast virtuaalvääringu
teenuse pakkuja järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse
arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa
lõppmakse 31. märtsiks.
§ 757. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg
Käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei tasu
järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib Rahapesu Andmebüroo anda
korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;“
7.2. Jätta eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 45) rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse §-st 1183 välja lõige 4 (uue numeratsiooni järgi lõige 5),
muutes järgmiste lõigete numeratsiooni. Väljajäetav tekst:
„(4) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud järelevalvetasu kohaldatakse alates 2022. aasta 1.
aprillist.“
Selgitus: Krüptoraha Liit on teinud ettepaneku loobuda järelevalvetasust. Instacoins Estonia
OÜ tegi ettepaneku võtta kasutusele „regressiivne mitmetasandiline süsteem“. Eelnõus olev
järelevalvetasu süsteem on tehtud Finantsinspektsiooni poolt rakendatava
järelevalvetasusüsteemi eeskujul. Eelnõus olev järelevalvetasu määr on makseasutustele
kohaldatava järelevalvetasu ülemmäär. Järelevalvetasu loomise eesmärk oli finantseerida
RAB-i järelevalvetegevusi. Finantsinspektsiooni järelevalvetasu tasutakse
Finantsinspektsiooni kontole. Kuna RAB on valitsusasutus, siis RAB-i kogutav järelevalvetasu
laekub riigieelarvesse, mis tähendab, et RAB saab järelevalvetasust tulu kõige varasemalt alles
järgmisel eelarveaastal. Järelevalvetasu süsteemi loomine RAB-is, tasu arvestamine ja
kogumine nõuab RAB-i ressurssi. Madalama järelevalvetasu kogumine ei ole RAB-i jaoks
otstarbekas tegevus ja on pigem RAB-i jaoks koormaks. Arvestada tuleb ka, et mõne aasta
pärast lähevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis
tähendab, et kogu ülesehitatud järelevalvetasu kogumise süsteemi saab ilmselt ainult paar
aastat kasutada. Finantsinspektsioonil on pikaaegne järelevalvetasu kogumise kogemus ja nad
koguvad järelevalvetasu suuremas mahus kui RAB koguks, mis tagab nende süsteemi kõrgema
efektiivsuse. Eelkirjeldatud põhjustel teeb Rahandusministeerium ettepaneku vastavast
regulatsioonist loobuda.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
8. Teha eelnõus järgmised muudatused:
7
8.1. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 40–43 (uue numeratsiooni järgi 41–44), muutes järgmiste
punktide numeratsiooni järgmises sõnastuses:
„40) paragrahvi 762 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud
töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond
(edaspidi registriosakond).
(3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud
andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot.
(4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;
41) paragrahvi 77 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 77 lõikeid 33 ja 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse
kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või
registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha
ning elukohariigi.
(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka
usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on
usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;
43) paragrahvi 792 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist
(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule
kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise,
ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus
taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.
(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja
esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja
täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni.
(3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele
kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud
käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele
kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks
olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete
kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete
kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse
üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele,
Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole.
8
(5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“.
8.2. Jätta eelnõust välja § 2, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni. Väljajäetav tekst:
„§ 2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse
(RT I, 02.06.2021, 1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:
„§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu
(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud
töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond
(edaspidi registriosakond).
(3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud
andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot.
(4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;“;
2) paragrahvi 5 punkt 13 jäetakse välja;
3) paragrahvi 5 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses:
„(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse
kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või
registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha
ning elukohariigi.
(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka
usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on
usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;“;
4) paragrahvi 5 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses:
„§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist
(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule
kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise,
ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus
taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.
9
(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja
esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja
täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni.
(3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele
kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud
käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele
kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks
olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete
kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete
kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse
üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele,
Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole.
(5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“;“;
5) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „13,“.“.
8.3. Jätta välja eelnõu § 8 lõige 2. Väljajäetav tekst:
„(2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil.“.
Selgitus: Eelnõu sisu ei muutu. Muudatused on seotud asjaoluga, et eelnõus kavandati muuta
veel jõustumata krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse sätteid, mis muudavad RahaPTS-i, kuid kuna eelnõu jõustub pärast 7. märtsi
2022, mil viidatud sätted on juba jõustunud, siis on vaja muuta juba jõustunud RahaPTS-i
sätteid.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
9. Teha eelnõus järgmised muudatused:
9.1. Eelnõu § 1 punktis 43 (uue numeratsiooni järgi punktis 48) tehakse järgmised muudatused:
9.1.1. Tekstiosa „2022. aasta 1. veebruar“ asendada läbivalt tekstiosaga „2022. aasta 15. märts“
vastavas käändes;
9.1.2. Tekstiosa „2022. aasta 18. märts“ asendada läbivalt tekstiosaga „2022. aasta 15. mai“
vastavas käändes;
9.1.3. Tekstiosa „2022. aasta 15. augustiks“ asendada tekstiosaga „2023. aasta 1. jaanuariks“;
9.2. Muuta eelnõu § 8 (uue numeratsiooni järgi § 7) ja sõnastada järgmiselt:
„§ 8. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 15. märtsil.“.
10
Selgitus: Eelnõu jõustumisaega lükatakse edasi, kuna eelnõus märgitud jõustumisaeg on
möödunud. Sellega seoses lükatakse edasi ka kõiki teisi kuupäevi, mis on eelnõu rakendussättes.
Pikendatakse ajavahemikku eelnõu jõustumise ja rakendamise vahel.
Eelnõu kohaselt peab audiitorettevõtja kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt
omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse
pakkuja majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse virtuaalvääringu
teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. Erakorraliselt näeb eelnõu ette, et 2022. aastal
esitatakse vastav arvamus Rahapesu Andmebüroole hiljemalt 15. augustiks. Audiitorkogu
märkis, et nõude täitmiseks on jäetud liiga vähe aega. Seetõttu teeb Rahandusministeerium
ettepaneku lükata vastava aruande esitamise tähtaega veel täiendavalt edasi 1. jaanuarini
2023. Siinkohal märgib Rahandusministeerium, et turuosalised ja Audiitorkogu on olnud 2021.
aasta algusest teadlikud, et kavandatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes kehtestada
audiitorkontrolli kohustus.
Arvestada ei saanud Audiitorkogu ettepanekuga erakorralist omavahendite kontrolli üldse
teostamata jätta, kuna kolmeastmelise kontrollisüsteemi võimalikult kiire käivitamine on
käesoleva eelnõu rakendamise vältimatu eeldus. Eelnõuga täiendatakse järelevalve pädevust,
kehtestatakse välisaudit ning täpsustatakse sisekontrolli ja siseauditi nõudeid. Järelevalve
RAB-i poolt sektori üle juba toimub. Kehtivas RahaPTS-i §-s 14 on sätestatud ka, et kohustatud
isik peab vähemalt põhjendama oma valikuid sisekontrollisüsteemis, sh siseauditist loobumist.
Muudatused sisustavad detailsemalt juba kehtivaid sisekontolli nõuded, mida kõige
riskantsemas sektoris tegutsevad isikud peavad täitma. Virtuaalvääringu teenuse pakkujal, kes
tegutseb sektoris, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise riksid on kõige kõrgemad, on ka
kehtiva seaduse kohaselt väga raske kui et mitte võimatu põhjendada, miks ta ei kasuta
siseauditit.
Ettevõtja peab kiiresti informeerima järelevalveasutust siseaudiitorist ja välisaudiitorist.
Esimesel võimalusel kohaldub audiitrokontrolli kohustus, kuid juba enne seda on vaja
järelevalveasutusel täpseid andmeid omavahendite kohta. Kontrollisüsteemide rakendamise
ajast sõltub paljude eelnõu nõuete sisuline rakendamise aeg ja seetõttu nende rakendamise
edasi lükkamine või mõne elemendi kaotamine mõjutab läbivalt eelnõu mõju avaldumist.
Rahanduskomisjon
Juhtivkomisjon:
11
Andrei Korobeinik
Riigikogu rahanduskomisjon Meie 08.02.2022 nr 1.1-10.1/1503-1
[email protected]
Ettepanekud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (507 SE)
muutmiseks
Austatud rahanduskomisjon
Käesoleva kirjaga esitab Rahandusministeerium ettepanekud rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE)
muutmiseks. Muudatused on lisatud käesoleva kirja juurde.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa:
507 SE RM ettepanekud
Henrik Mägi 611 3124
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2